24h galerii
tagasi: avaleht

 

Anu Kalm ja 12 küsimust

Isiksuste galeriis näitame Eesti kunstnikke ning katsume leida
lõuendi, kipsi või monitori tagant üles lihast ja luust inimese.

Kes ma selline olen
Anu Kalm, 44-aastane, sündinud Kuressaares.

Kuidas mind ära tunda, kui tänaval vastu tulen
Ma ise ei märka tänaval inimesi, sellega on olnud pahandust, isegi kui keegi tühjal tänaval mulle vastu tuleb. Nii et selline iseenese mõtetes kõndija, kiire pika sammuga. Vahel olen koos täpilise koeraga.

   
 
Maastik. Kuivnõel (1995)
   

Kuidas sai minust kunstnik
Kasvasin üksiku lapsena vanalinna ühiskorteris, õues kuskil mängida polnud. Minu sõbrad olid raamatud ja värvipliiatsid. Emaga käisime näitustel, kohvikutes ja kangapoodides. Keskkoolis tegin sporti, olin keskmaajooksja. Kui kool hakkas läbi saama, tuli mõelda, et mis edasi. Et mulle meeldis matemaatika, mõtlesin proovida arhitektuuri õppima minna. Läksin lõpuklassis ERKIsse ettevalmistuskursustele, seal soovitas joonistusõpetaja Volli Taiger proovida graafikasse. Sisse sain kolmandal korral. Kunstnik sai minust tänu mõnedele headele õpetajatele, Vive Tollile, Silvi Liivale ja Olev Soansile, kes kunstnikule minus tuge andsid - toetasid seda poolt minus, mis teistest erines.

Millega ma veel olen tegelenud ja tegelen
Olen illustreerinud Tähekest ja Stiinat, lasteraamatuid ja õpikuid, teinud paar lavakujundust. Olen õpetanud Sally Stuudios, Kunstiakadeemias, praegu õpetan Tallinna Kunstikoolis. Olen pidanud musttuhat kursust käsitsi paberi valmistamisest ja sellest surmtüdinud.
Armastan lebada mere ääres ja kuulata vee häält, armastan süüa teha ja hästi süüa, jalgrattaga sõita ja laiselda, raamatuid lugeda.

 
Emaarm. Litograafia (1987)
 

Minu tavaline tööpäev näeb välja nii
Armastan töötada öösiti ja hommikuti kaua magada, paraku alati pole see võimalik. Hommikul käin koeraga jalutamas, päeval ajan asju ja õpetan, käin poes ja teen süüa. Ma ei tea, kust läheb piir kunsti ja elu vahel, see on üsna ähmane. Illustratsioone teen kodus öösiti, kui ümberringi on kõik vaikne ja kogu pere magab.

Ülevaade minu näitustest ja muudest loomingulistest tegudest
Viimane isiknäitus oli "Värvipliiatsid" Kunstihoone Galeriis mõned aastad tagasi ja viimane osalemine oli Tallinna Graafikatriennaalil sellel sügisel.

Mida pean oma suurimaks saavutuseks
Ma ei tea, kas see on saavutus, aga mul on hea meel, et olen elus õppinud ennast usaldama. Tean oma vigu, olen õppinud nendega elama.

   
Värvipliiatsid II. Segatehnika (1999)
Emasüda. Kuivnõel (1989)
   

Mis mulle mu enda juures kõige rohkem meeldib / ei meeldi
Kipun jätma asju viimasele minutile ja lähen siis kole pahuraks, väsinuna pahandan lastega.

Minu lemmikkunstnik, -teos
Fra Angelico, Giotto, Filippo Lippi, naerev ingel Reimsi katedraalil, Watteau "Gilles", Matisse, Louise Bourgeois, Priit Pärna varased animatsioonid (eriti "Ja teeb trikke"), Karl Pärsimägi, Marju Mutsu, Alice Kask.

Kuskohas ja mismoodi ma puhkan
Meeleldi reisin, armastan suuri linnu nagu Pariis ja London, Vahemeremaade maastikke, oliivipuid ja küpresse. Kõige paremini puhkan Saaremaal, ühes väikeses mereäärses majas. Oma perega, sõpradega, laste sõpradega, sõites jalgrattaga mere äärde, ujudes ja lesides ja merd kuulates, seeni korjates, piima järel käies, augustiöödel õues veini juues ning tähistaevast vaadates, saunatades. Selle maakoha maastik on kõige ilusam minu arvates. Seal näeb kitsi, põtru ja rebaseid akna taga ja ühte pooppuud köögiaknast...
 
Kirjad kodust (detail) (2004)
 

Mis mulle muret teeb ja mis rõõmu valmistab
Rõõm on elamisest, igast päevast. Kardan sõda, olen alati kartnud.

Mida võib vaatajale öelda joonistamata joon, katmata pind?
Ma arvan, see on nagu paus teatris, hästi välja peetuna võib ta öelda rohkem kui sõnad.

 

Küsitud ja vastatud aastal 2004

Internetis aadressil www.kunstikeskus.ee leiduvate mistahes algupäraste tekstide, tõlgete, terviklike info- ja lingikogumite ning pildimaterjali reprodutseerimine ainult KUNSTIKESKUS.EE ja/või nende autori(te) ja/või nende valdajate nõusolekul. Originaalteoste ja viidatud materjalide copyright kuulub üldjuhul nende autoritele ja/või valdajatele. Kontakt: info@kunstikeskus.ee