24h galerii
tagasi: avaleht

 

Andres Tali ja 12 küsimust

Isiksuste galeriis näitame Eesti kunstnikke ning katsume leida
lõuendi, kipsi või monitori tagant üles lihast ja luust inimese.

 

Kes ma selline olen
Olen Andres Tali, 45 aastat vana, meessoost, sündinud ja elanud terve elu Tallinnas, kunstnik, abielus, 2 last.

Kuidas mind ära tunda, kui tänaval vastu tulen
Tavaliselt kannan musta värvi jeans'e, "hobusevärvi" nahkjakki ja boots'e, pikki juukseid hobusesabas, vuntse ja kerget 4-päevast habet, vasakus kõrvas kuldne kõrvarõngas, metallraamidega päikeseprillid - kõik äärmiselt vanamoodne!

   

Kuidas sai minust kunstnik
Minu isa oli skulptor, ema ja tädi olid õppinud kunsti, vanaisa oli oma juttude järgi käinud Ants Laikmaa juures maalitundides (kuigi hiljem töötas elektrikuna), vanem õde on samuti kunstikõrgharidusega. Lapsena käisin vahel isaga kaasas tema ateljees saviga "mängimas", kuigi eriti vaimustunud ma sellest ei olnud. Kuni keskkoolini ei olnud mul üldse mingeid plaane, kelleks saada, kuigi joonistamine oli mulle loomulik osa minust - ma lihtsalt oskasin seda. Kunstikoolide vastu ei tundnud mingit huvi - mu õde käis seal ja ma teadsin täpselt, mis seal tehakse. Keskkooli (käisin keemia eriklassis) lõputunnistusel oli minu mälu järgi 2 "nelja" ja ülejäänud "viied", nii et edasi õppida oleksin võinud ükskõik mida. Tundsin huvi filosoofia, astronoomia, matemaatika jms. vastu. Käisin kunstiinstituudis (praegune Kunstiakadeemia) ettevalmistuskursustel ja sain seal vist päris normaalselt hakkama, aga polnud kah mingi eriline geenius. Sain sisse kunstiinstituudi graafika erialale. Esimesed kaks aastat ei saanud üldse millelegi pihta, sest kogu graafika kateeder tegeles minu arust mingi täieliku jaburdusega. Tegelik nö. "avanemine" toimus alles kusagil teise kursuse lõpul. Nagu oleks mingi vaikne "klõps" peas käinud. Kõik sai selgeks - kunst oli sellest hetkest see, mida tehti väljaspool õpinguid või mida ei esitatud hindamistel. Kuidagi kummaliselt lõpetasin ka kunstiinstituudi. Mu oma diplomitöö juhendaja tahtis mulle lõputöö hindeks "kolme", eksamikomisjon pani aga "viie". Kõigest sellest ei maksa arvata, et olin mingi "dissident". Lihtsalt ühel hetkel ma mõistsin, et tegelik elu ja kunst asuvad kusagil mujal. Harjusin oma asju iseseisvalt ja teiste arvamust küsimata toimetama. Juba õpingute ajal hakkasin esinema näitustel. Ma ei saanud kunagi midagi kergelt, esimesel katsel (peale kunstiinstituuti sissesaamise). Sellest harjusin oma asju mitu korda ümber tegema. Igapäevane raske ja "must" töö on lihtsalt "kunstnik" olemise üks osa. "Kunstnikuks" saamine aga minu puhul alles kestab ja loodetavasti veel kaua.

 


Stigma
segatehnika, 87x32 cm, 1996

 

Millega ma veel olen tegelenud ja tegelen
Olen olnud seotud animatsiooniga (ühe filmi kaasstsenarist ja kunstnik, ühele kahjuks vaid pilootfilmi staadiumisse jäänud seriaalile töötanud välja peategelaste tüübid ja taustade lahendused), üks minu kirjutatud laul on plaadistatud (see on muidugi kõige kummalisem seik minu eluloos), olen illustreerinud mõned lasteraamatud, teinud reklaame, kujundanud ca.700-800 raamatut (umbes 1986. aastal lugesin kirjastuste arhiividest kokku üle 500 nimetuse, mille kujundamise juures ma olin tegev olnud, viimasel ajal on tempo pisut langenud), istunud erinevates "eestseisustes" ja "komiteedes" ning "kapitalides", mis kõik kunstiga on seotud olnud, ning üritanud ise oma teed käia…

Minu tavaline tööpäev näeb välja nii
Tõusen umbes kell 8.30-9.00, joon kanget "kolumbia" kohvi koorega ja hakkan tööle (tavaliselt istun arvuti taha). Peale 3-4 tundi tööd käin 1-1,5 tundi rulluisutamas, seejärel käin vajadusel poes, teen perele lõunasöögi (kui vaja) ning töötan veel 3-4 tundi (või kauem, kui midagi kiiret käsil on). Ongi päev läbi…

 
Osa installatsioonist "17"
alküüdvärv lõuendil, 200x170 cm, 1997
 

 

Ülevaade minu näitustest ja muudest loomingulistest tegudest

Võtsin oma CV-st mõned lõigud teile lugemiseks:
Isiknäitused:
1986 Tallinna Kunstihoone Galerii, Tallinn
1991 galerii "Vaal", Tallinn
1991 Galerii "Sinimandria", Tartu
1996 "Classique", galerii "Vaal", Tallinn
1997 "17", galerii "Vaal"
1998 Kivisilla galerii, Tartu
1999 "Bestrafe Mich!" Tallinna Kunstihoone galerii, Tallinn
1999 "Romeo & Julia. Keskpäev" galeriis "Vaal", Tallinn

Valik välisnäituseid:
1989 VIII Tallinn Print Triennial, Tallinn
1991 International Print Triennial, Krakov, Poola
1992 International Print Triennial, Fredrikstad, Norra
1992 ARCO 92. International Art Fair, Madrid, Hispaania
1992 X International Print Triennial, Stockholm, Rootsi
1993 VII International Graphics Triennial, Varna, Bulgaaria
1993 I International Print Triennial, Maastricht, Holland
1993 I International Print Triennial, Cairo, Egiptus
1993 ARCO 93. International Art Fair, Madrid, Hispaania
1994 International Print Triennial, Krakov, Poola
1994 Art Cologne. International art fair. Cologne, Saksamaa
1994 Intergrafia'94. Satellite exhibition of Krakow Print Triennial, Katowice, Poola
1994 International art fair. Stockhom, Rootsi
1994 ARCO' 95. International art fair. Madrid, Hispaania
1999 International Biennial of Graphic Art, Ljubljana, Slovenia

Tähtsamad auhinnad:
1990 Kristjan Raua nim. aastapreemia
1997 galerii "Vaal" aastapreemia "Harpuun"
1999 Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia
2000-2001 Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära" stipendiaat
2001 Tallinna XII Graafikatriennaali grand prix

Jne. jne.

… igav, kas pole. Ja üldse mitte oluline.

 

Bestrafe Mich!
tekstiilaplikatsioon, 300x120 cm, 1999

 

Mida pean oma suurimaks saavutuseks
Seda, et olen suutnud luua mõned tervikteosed/näitused (nagu näiteks "17", "Bestrafe Mich!", "Romeo&Julia" jne.), mis mulle ka aastate pärast midagi tähendavad ja mida ma häbenema ei pea.


Mis mulle mu enda juures kõige rohkem meeldib / ei meeldi

Püüan kõikide oma vigadega kuidagi hakkama saada, sest tean et paremat pole kusagilt võtta. Sestap kaotab "meeldib/eimeeldi" oma mõtte. Iga inimene peab ennast armastama ning endast lugu pidama samavõrd kui teistestki.

Minu lemmikkunstnik, -teos
Kujutav kunst - Leonardo da Vinci joonistused, Giorgione "Veenus", Rebecca Horn, Joseph Beuys jne;
Filmikunst - Luchino Visconti "Surm Veneetsias", Martin Scorcese "Kristuse viimane kiusatus";
Kirjandus - Frank Herbert "Düün", Robert Graves "Mina, Claudius";
Muusika - Radiohead'i "OK computer" tervikuna, Nick Cave "As I sat sadly by her side", W. A. Mozart "Requiem", Gustav Mahler'i 5. sümfoonia neljas osa

Kuskohas ja mismoodi ma puhkan
Puhkan öösel magades või muusikat kuulates oma kodus.

 

Häving
siiditrükk, 82x23 cm, 1992

 

Mis mulle muret teeb ja mis rõõmu valmistab
Olen kohutavalt õnnetu ja hingel on valus, kui näen inimesi, kellel on paha elada, kes on haiged, kellest ei hoolita, kes on üksikud. Rõõmu valmistab, kui mingi töö õnnestub. Rõõmu valmistab abikaasaga koos hommikukohvi joomine. Rõõmu valmistab, kui kõik minu valmistatud toitu kiidavad…

Kas maailm saab olla must-valge?
Aga ta ju ongi! Vaja ainult väga tahta.

Küsitud ja vastatud aastal 2001

Vaata ka http://www.estpak.ee/~atali/

Internetis aadressil www.kunstikeskus.ee leiduvate mistahes algupäraste tekstide, tõlgete, terviklike info- ja lingikogumite ning pildimaterjali reprodutseerimine ainult KUNSTIKESKUS.EE ja/või nende autori(te) ja/või nende valdajate nõusolekul. Originaalteoste ja viidatud materjalide copyright kuulub üldjuhul nende autoritele ja/või valdajatele. Kontakt: info@kunstikeskus.ee