24h galerii
tagasi: avaleht

 

Urmas Viik ja 12 küsimust

Isiksuste galeriis näitame Eesti kunstnikke ning katsume leida
lõuendi, kipsi või monitori tagant üles lihast ja luust inimese.

Kes ma selline olen
Eesti ja Euroopa valge mees, perekonnainimene, sellest tulenevate eeliste ja hädadega. Ja ilmselt ei saa ma ise elu lõpuni teada, kes ma olen, kuna sellele küsimusele tegelikult puudub vastus.

Kuidas mind ära tunda, kui tänaval vastu tulen
Ma ei tule väga sageli tänaval vastu, kuna sõidan palju autoga, aga neil harvadel kordadel märkate massiivsete raamidega prille ja peaaegu ei märka pisikest lõuahabet, mida mõned kutsuvad limukaks.

   
 
Langev naine (1989)
   

Kuidas sai minust kunstnik
Tegelikult ikka väga tahtsin.

Millega ma veel olen tegelenud ja tegelen
Kujundan Kerttu Soansi lasteraamatuid, ehitan vana ja suurt kivimaja Muhu saarele, mõtlen tulevaste näituste mõttekusest, teen õppejõutööd Eesti Kunstiakadeemias ja Tallinna Ülikoolis, kraaklen mõnikord oma viie enamikus teismeealise tütrega ja olen õhtuti suhteliselt läbi.

 
Lastetuba (1994)
 

Minu tavaline tööpäev näeb välja nii
Ärkan esimesena kell 6.30 ja äratan kõik ülejäänud. Peale teatavaid ettevalmistusi, korduvaid tagasijooksmisi mahaununenud asjade järgi sooritan autoga kindlamarsruudilise ja pika (kuna elan väljaspool Tallinna) autosõidu, mille käigus jõuavad sihtpunkti minu naine ja noorim tütar. Seejärel tegelen mustmiljoni asjaga ja õhtul sooritan hommikuse ringi vastupidises suunas.

Ülevaade minu näitustest ja muudest loomingulistest tegudest
Olen osalenud näitustel üle 15 aasta ja umbes 20 riigis. Tõid on mitmetes muuseumides ja paljudes erakogudes ja avalikes paikades.

Mida pean oma suurimaks saavutuseks
Oma perekonda.

   
Hansenid (1998)
Ruth hingab. Anna hingab (2000)
   

Mis mulle mu enda juures kõige rohkem meeldib / ei meeldi
Ei meeldi, et vahel ma ei märkagi enda puhul asju, mis peaks mitte meeldima. Ja kui ma oskaksin näha kõiki neid külgi, mis mulle enda juures ei meeldi ning suudaksin neid ka parandada, siis võiksin endale ju päris meeldida.

Minu lemmikkunstnik, -teos
Tahaksin anda konkreetse vastuse, aga tõepoolest ei oska. Ausõna, ei oska! Mind on eri aegadel mõjutanud eri nähtused. Lapsepõlves suved maal ja linnas, Soome TV ja nätsupaberid. Pubekana keelatud tegevused, bändiplakatid ja plaadiümbrised, Wiiralt ja Reindorff. Täiskasvanuna filmid, sajad kunstiteosed ja kaasinimesed. Ning vahel ka õige kummalised nähtused, nägemised ja nägemused.

 
D.V. Album (1998)
 

Kuskohas ja mismoodi ma puhkan
Töötades, ikka töötades. Muidugi, kui tegevus ikka meeldib. Rutiin, mis ajutegevuse vabastab, võib lõõgastada. Ka nõudepesu või mõni muu analoog tuleb täiesti arvesse. Lõõgastaja võib olla vahel üsna ootamatu ja totakas.

Mis mulle muret teeb ja mis rõõmu valmistab
Kui jätta kõrvale kõik isiklik, siis põhilised mureallikad on massinähtused ühiskonnas – totrate kultuuri- ja meedianähtuste tulv, eesti rahva upsakus ja sigimatus. Rõõmu teevad erandid - seega, lootust on!

 
Rokokokoo (2004)
 

Milline kunst on parem - kas seisev, muutuv või liigutav?
Halvemat ja paremat, isegi mitte natukene halvemat või natukene paremat kunsti ei saagi olla. Öeldakse ju hea kunst, halb kunst ning keskpärane kunst. See viimane ei asu sugugi mitte kahe esimese vahel, vaid on ikkagi kehv kunst, võib olla isegi veel viletsam, kui halb kunst seda ongi. Halb kunst võib äkitselt huvitavaks osutuda. Aga keskpärasel kunstil pole tavaliselt isegi mitte seda võimalust.

Kui mõelda sõnade "seisev, muutuv, liigutav" otsestele tähendustele, siis pole põhjust ühtegi neist eelistada. Kui aga ülekantud tähendustele, siis kindlalt parim on kunst, mis ükskõikseks ei jäta - seega liigutav kunst. Kunsti muutumist on huvitav vaadata, kuid selle tegevuse tulem võib olla nii hea kui halb. Seisev kunst, täpsemalt muutumatu kunstielu on aga suisa ohtlik, sest seda, mille sees ei toimu mitte kui midagi nimetatakse kas surmaks või olematuseks. Milline võiks olla olematu kunst? Mina ei tea. Aga võib-olla et keegi kusagil teab?

 

Küsitud ja vastatud aastal 2005

Internetis aadressil www.kunstikeskus.ee leiduvate mistahes algupäraste tekstide, tõlgete, terviklike info- ja lingikogumite ning pildimaterjali reprodutseerimine ainult KUNSTIKESKUS.EE ja/või nende autori(te) ja/või nende valdajate nõusolekul. Originaalteoste ja viidatud materjalide copyright kuulub üldjuhul nende autoritele ja/või valdajatele. Kontakt: info@kunstikeskus.ee