KUNSTIRESSURSID
Kunstiportaalid
ja -kataloogid,
pildiotsing
  Kunstiuudised,
(e)ajakirjad
  Kunstiajalugu
  Zhanrid, teemad
  Kunstiliigid, tehnikad
  Õppematerjalid
KUNSTIAJALUGU
  Kunstnikud A–K
  Kunstnikud L–Z
  Perioodid, stiilid
TEKST
Kirjutiste sari
KUNST ja...
  Loengud, artiklid
KAASAEGNE KUNST
  Rahvusvaheline
ja rahvuslik
  Rahvusvahelised
(regulaarsed) näitused, üritused

TAGASI AVALEHELE

Raivo Kelomees KUNST ja HULLUMEELSUS

Kunst ja hullumeelsus

Kunstiajaloost teame kunstnikke, kes on olnud hullumeelsed meditsiinilises tähenduses - kuid ka tegelasi, kelle teod olid "hullumeelsed", kuid kes arstiabi ei vajanud. Van Gogh'i raviti vaimuhaiglas. Ta on kuulus mitte ainult pööraste maalidega, vaid ka kõrva ära lõikamisega. Vähem teame Konrad Mäe süüfilisest, vaimusegadusest viimastel eluaastatel ja ravist Tartu Psühhoneuroloogiahaiglas. Kunsti- ja kultuuritegelaste vaimuhaiglas-käigud on varjatud saladuselooriga, teised eksponeerivad psühhiaatrilise abi saamist teatava uhkustundega. Loominguline inimene peabki olema "natuke metsa poole", tal peavad jalad maast lahti olema.

Vincent van Gogh. Autoportree seotud kõrvaga (1889)
© Expo-Shop.com
Courtauld Insitute Galleries, London
repro www.expo-vangogh.com

Marcel Duchamp. Purskkaev (1917/64)
ready made: pissuaar, must värv (koopia)
San Fransisco Museum of Modern Art
repro: www.sfmoma.org

Kunst ja norm

Kunsti mõistetakse tihti kui normaalsest kõrvale kaldumist ja normist välja hüppamist. Moodsa kunsti ajalugu võib vaadata seisukohalt, et kunsti on püütud alatasa uuendada, teiseks muuta. Pöörata uus lehekülg. Kas see pole mitte haiglane? Et ei nõustuta normiga, ei nõustuta olemasolevaga.

Tavaarusaama järgi mõistetakse hullu kui inimest, kes teeb midagi teisiti, teises ulatuses. Tema käitumise puhul on tegemist nihkega normist. Ütleksime, et hull teeb sobimatul viisil, sobimatutes kohtades, sobimatute asjadega. Järgides moodsa kunsti ajalugu, näeme, et see ongi sobimatu - hullult, mittenormikohaselt käitumise ajalugu. Moodsa kunsti ajaloos näeme, kuidas erinevaid tegutsemis- ja kunstitegemise viise on muudetud järkjärgult "sobivaks", lubatuks, vastuvõetavaks, normaalseks. See on nonkonformistliku käitumise normatiivseks muutumise ajalugu.

1917. a. saatis Marcel Duchamp New Yorgi "Sõltumatule show'le" "Fontääni", milleks oli tagurpidikeeratud urinaal, mis oli signeeritud R. Mutti - selle tootja - nimega. See ei olnud tehtud Duchampi kätega, ega ka mitte R. Mutti omadega, muide. Tööstuslikult toodetud objekti eksponeeriti kunstiasjana. Ka sellist tegutsemisviisi, et ei esitata oma kätega, vaid kellegi teise tehtut, võiks nimetada norme ja reegleid murdvaks, hullumeelseks. Vahe hullu ja kunstniku vahel on ehk selles, et esimene teeb oma "hullumeelseid tegusid" ebateadlikult, kunstnik aga teadlikult, neid tihti kavandades ja normimurdvateks hoolikalt planeerides.

Salvador Dali. Young Virgin Auto-Sodomized by Her Own Chastity / Giovane vergine sodomizzata
(1954)
Playboy Collection, LA
© Foundation Gala-Salvador Dali / VEGAP / ARS
repro: Twon Scans

Kooliharidus versus kunstiharidus

Moodsa kunsti poolt õpetatav on vastandlik tavapärase koolihariduse raames omandatavale. Koolis tehakse asju nagu seda teevad teised, nagu keegi on teinud enne sind, õpitakse olemasolevate näidete varal ja eeskujusid järgides. See on kultuuri ja tsivilisatsiooni tuum, et varasemate põlvkondade tarkus antakse tulevastele edasi. Koolihariduse eesmärk on teha inimesi üksteise sarnaseks, produtseerida standardseid ühiskonnaliikmeid. Seetõttu teame, et koolis karistatakse karmilt erinejaid, neid, kes jätavad ülesanded tegemata, ei tee määratud ulatuses ega kohtades. Inimeste kasvatamise ja õpetamise eesmärgiks on suruda nad kindlatesse rööbastesse, et nad liiguksid raamide vahel ka tulevikus. Koolihariduse läbi ilmutab ennast ühiskonna vajadus kuulekate ehituskivide ja "mutrikeste" järele, kes toetaksid olemasolevat süsteemi ja kannaksid edasi väärtusi.

Korra rikkujatesse suhtutakse koolis sama karmilt kui ühiskonnas. Nende korrale kutsumiseks ja karistamiseks on seadused. Koolis on kooli käitumisreeglid, esindades sümboolselt ühiskonna seadusi. Õpetajad, õppealajuhatajad ja direktor esindavad sümboolse kooliühiskonna repressiivset võimu.

Jälgides kunsti ja eriti moodsa kunsti ajalugu, näeme, et suurima tunnustuse on leidnud erinejad, teistmoodi käitujad, mittekuuletujad. Koolis pälvivad tähelepanu kõige "sarnasemad", kes teevad nagu teised ja natuke paremini. Kujutavas ja loovkunstis, kui tegu ei ole käsitööga ja reproduktiivse kunstiga, leiavad tunnustust teistmoodi tegijad ja -olijad. Lahendamatuks jääb küsimus, kui hea kunstniku kriteeriumiks on erineja, normide rikkuja, julgeja, sõnakuulmatu, siis kuidas on võimalik seda õpetada haridussüsteemis, mis oma olemuselt põhineb kuuletumisel ja eeskujude järgimisel?

Lahendus arvatakse olevat selles, et tuleks õpetada oskusi, mitte suhtumist. Et suhtumisi ja oma loomingulisi zheste hakatakse sooritama peale haridussüsteemist väljumist. Sest kuidas olekski võimalik treenida inimesi nonkonformselt käituma? Siin on vastuolu juba sõnastuses. Umbes nagu "puust raud". Nõnda kõlab ka "nonkonformistliku käitumise stuudium", ehk siis "kunstiõpetus, mis järgib 20. sajandi kunsti eeskujusid".

Hermann Nitsch. 5. Aktion (Viin, 1964)
Galerie Johannes Faber, Viin
repro www.jmcfaber.at

Hermann Nitsch. Action Prinzendorf (1984)
repro: www.artv.it
Reeglite rikkumine, hullumeelsus ja nali

Suhtumine korra rikkujatesse on ambivalentne. Ka nali on "mõistlikkuse ja loogilisuse" korra rikkumine, sedagi nauditakse, kuigi paljude naljade sisu on parajalt "hullumeelne". Näiteks on kellegi oleks-unistustest maa peale toomiseks väljend, et oleks tädil rattad all, oleks ta trollibuss. Mõnevõrra sürrealistlik. Tundes kunstiajalugu, võiksime seda nimetada paranoiakriitiliseks kujundiks ja kui püüaksime seda visualiseerida, saaksime päris võika ja "sürrealistliku" pildi "tädist, kellele on rattad alla kruvitud". Paranoiakriitilise meetodi sõnastaja oli teatavasti Salvador Dali, kes tuletas selle psühhoanalüüsi vabade assotsiatsioonide meetodist. Tema kuulutas samuti, et tema ja hullu vahe on selles, et tema ei ole hull. Ta pidas end varjamatult geeniuseks. Eesti keeleski on ilmunud tema "Geeniuse päevik".

Hullumeelsus ja julgus

Nii nagu on loomulik inimlik soov kuuluda hulga sisse, olla teiste sarnane, nii on vajadus erineda, paista välja, olla teistsugune. Vastuoluline suhtumine erinejatesse ja hullumeelselt käitujatesse seisneb selles, et nende tegevus on omajagu nauditav - kuid see ei tähenda, et seda suudetakse järgida. Seda võidakse aga tahta. Tahetakse samuti normist ja tavalisest reaalsusest välja hüpata ning seda võimalust pakuvad meile õnneks filmid ja igapäevane tele-meelelahutus.

Turvalist väljahüpet tegelikkusest pakub reisimine. See ongi väljaastumine argikeskkonnast, kus kohtutakse "uue endaga" ja juletakse teha asju, mida oma tavapärases geograafilises keskkonnas ja tuttavas ühiskonnas ei söandata teha. "Julgeid" ja bravuurikaid välisturiste kohtame tänavapildis sageli.

Kunst on valdkond, kus reeglite rikkumine ja julge erinemine on muutunud normiks ja nõutud käitumiseks. Kunstniku staatus on segatud "julguse" oreooliga, mis on seotud jällegi suutmisega teistmoodi käituda, teistest eristuda. Kunst pakub lahkelt võimaluse olla teistsugune ilma hullumeelse sildita. Nähes mõnda meeletut performantsikunstnikku purkki urineerimas ja seda joomas, võiksime talle otsekohe psühhiaatrilise diagnoosi panna. Temal aga teatavasti on "kunstilised" eesmärgid. Tavakäitumise suhtes hullumeelne on kunsti seisukohalt pisut raputav, kui sedagi. Kui kunsti nimel on tapetud loomi, astutud avalikult seksuaalvahekordadesse, vigastatud oma suguelundeid, siis väljaspool kunstikeskkonda antakse sellisele käitumisele psühhiaatrilised või juriidilised hinnangud.

Hullumeelsuse ja julguse vahele võime sageli võrdusmärgi panna, nad näevad sarnased välja, kuivõrd tegemist on normide vastu astumisega. Kunstniku ja vaimuhaige rünnak normidele võib jätta välispidiselt sarnase mulje, kuid nagu alguseski öeldud, eristab kunstnikku hullumeelsest teadlikkus oma teost ja selle teo suhtest normatiivse keskkonnaga ning võibolla ka võimalikest hilisematest tagajärgedest.

Internetis aadressil www.kunstikeskus.ee leiduvate mistahes algupäraste tekstide, tõlgete, terviklike info- ja lingikogumite ning pildimaterjali reprodutseerimine ainult KUNSTIKESKUS.EE ja/või nende autori(te) ja/või nende valdajate nõusolekul. Originaalteoste ja viidatud materjalide copyright kuulub üldjuhul nende autoritele ja/või valdajatele. Kontakt: info@kunstikeskus.ee