Kaasaegse Kunsti Kokaraamat | Cookbook of Contemporary Art
 
 

Mall Nukke retsept
KOLLAAZH KUI TEHNIKA

MIS
Kollaazh (pr. collage, mis tuleb verbist coller - liimima, kleepima) on huvitav ja paljude võimalustega kunstitehnika (loe lähemalt).

Kollaazhi algmaterjalideks on võimalik kasutada koopiaid (laserprint), fotosid, ajakirja- ja ajalehepilte, tekste. Neist saab kokku kleepida oma kunstiteose, andes erinevatele pildimaterjalidele oma töö peal uue mõtte.

Minu retsept peaks andma algteadmisi, kuidas valmistada hea väljanägemisega ja eksponeerimisvalmis kollaazhitehnikas töö.

Omaenda personaalses stiilis kollaazhe töötlen lõpetuseks veel vanandavate ja pragundavate lakkidega, et anda tööle vanem välimus. Samuti on need osaliselt või täielikult akrüülvärvidega üle joonistatud ja maalitud. Mulle meeldib teha mitmekihilisi kollaazhe, et tekiks reljeefsem pind. See tagab ka hiljem üle lakituna huvitavama kogumulje.

KELLELE
Kollaazhitehnika on võimetekohane kõigile kunstihuvilistele, sest ei vaja eelnevat aastatepikkust käe ja silma treenimist nagu maal ja joonistamine - ehkki ka selle juures on vaja head kompositsiooni -ja värvitunnetust. Eelkõige on olulised teadmised selle tehnika võimalustest ja peamistest võtetest. Hea on seejuures teada ka seda, mis on dekollaazh (pindade kiht-kihilt kleepimine ja osaline ärarebimine) ja assamblaazh (esemeline, ruumiline kollaazh).


© Mall Nukke. Madonna euridega (2008, kollaazh, akrüülmaal, läbimõõt 200 cm)
Klikka pildil, et näha illustratsiooni suuremalt!


© Mall Nukke. Seitse inglit (2008, kollaazh, akrüülmaal, kuldamine 70x100 cm)
Klikka pildil, et näha illustratsiooni suuremalt!

VAJALIK
Kollaazhi teostamiseks on vaja omada järgmisi vahendeid:
- kõva, paindumatut, siledat alust (tugevdatud KAPA-papp, paks vineer (1,5-2 cm), puitalus, penoplast vms.); justnimelt PVA-liimi jaoks peaks aluspind olema võimalikult paks ja painumatu - et liim ei tõmbaks seda kuivamisel "kaussi" või "propellerisse"

- paberit aluspinna katmiseks
- PVA-liimi või sobivat geeli, akrüülimeediumi (nt. Golden Extra Heavy Gel); viimane ei sisalda vett, mistõttu võib seda kasutada kollaazhi kleepimiseks ka näiteks lõuendile vm. vähem kõvematele materjalidele
- peenpahtlit, et siluda konarlikke pindasid, tasandada kleebitud pildimaterjali lõikeääri pildipinnaga
- kattelakki, et kaitsta kleebitud ja kuivanud pindu hilisema õhuniiskuse vastu

- koopiaid (laserprint), fotosid (enne kleepimist tuleks need veekindluse huvides katta fiksatiiviga), ajakirja- ja ajaleheväljalõikeid...
- kääre, soovitavalt ka terava otsaga disainerinuga

AEG
Aega kulub korraliku kollaazhi valmistamiseks üsna palju - nii paar nädalat - sest liimitavad ja lakitavad pinnad peavad vahepeal täielikult kuivama (12-24 tundi), enne kui järgmine kiht peale tuleb.

TÖÖ KÄIK
Esmalt tuleb ette valmistada aluspind. Soovitav on see üle kleepida paberiga (algul pind liimiseks, paber panna tükkhaaval, seejärel käia liimiga üle). Niisiis peaks kollaazhi aluspind koosnema paberitükkidest, mis on kaetud nii alt kui pealt liimikihiga. Seejärel, pärast täielikku kuivamist pahteldada, lihvida (nii pealt kui ka küljed). Ja seda tegevust vajadusel korrata, kuni pinnad on siledad. Seejärel katta liimi ja vee seguga, et siduda pahtel aluspinnaga. Alus peab enne töö alustamist täielikult kuivanud olema!

Enne liimimist tuleb kollaazhi detailid "kuivalt" ehk lahtiselt alusele ära paigutada, sest kleepima asudes peaks juba teadma, kuhu miski läheb. Töövahenditest võiks kasutada kollaazhi lõikamisel kääre. Võib ka rebida. Täpsemate lõigete tegemisel soovitan kasutada disainerinuga.

Kleepimisel kasutada ehituspoodides müüdavat PVA-liimi. Võimalikult vähe tuleks lisada vett, parem kui üldse mitte - sest vesi liimis paneb materjalid "mängima". Seetõttu on eriti kapriisseid materjale (näiteks kriidipaber) parem kleepida Extra Heavy Gel-iga, kus pole üldse vett (vajadusel võib seda lahjendada polümeer-meediumiga).

Kleepimisest veel: pintsliga vastava suurusega pind liimiseks, siis kollaazhitükk peale, siis uuesti liimiga üle (sama protsess ka geeliga töötades). Liimimise tähtis põhimõte on, et pildimaterjal või muu kleebitav peab jääma 2 liimikihi vahele. Kuna PVA-liim sisaldab ka vett, peaksidki kollaazhimaterjalid olema võimalikult veekindlad.

Siis tuleb kuivamise aeg, umbes 1 päev. Seejärel võib kattelaki peale panna, kas läikiva või mati, kuidas tööle paremini sobib. Neid on kunstitarvete kauplustes saadaval üsna suur valik. Soovitav on kasutada spray-pudelis maalilakke, et katmine oleks ühtlasem. Peale akrüül-sprei võib kasutada ka erinevaid dammar-lakke.

ESITLUS
Korralikult valmistatud kollaazh ei vajagi sageli raami. Riputussüsteem sõltub aluse materjalist - kõige keerulisem on ilmselt eksponeerida penoplastist alusega kollaazhe. Tähtis on ka see, et kollaazhi ei riputataks ruumidesse, kus temperatuur on pidevalt alla 10 kraadi ja õhk on liialt niiske. See tähendab, et aastaringselt sobib kollaazhile kõige paremini inimese elu- ja tööruumides olemine.


AUTOR
Mall Nukke (s. 1964) kuulub Eesti kunstimaastikul sotsiaalse (samuti ka filosoofilise ja üldkultuurilise) närviga tegijate ringi. Oma algsest graafikuharidusest (EKA 1992) on ta välja kasvanud nii maali(lises) kui digitaalsete vahendite ja võimaluste suunas. Alates aastast 1994 õpetab Sally Stuudios joonistamist ja muudki. Eesti Vabagraafikute Ühenduse ja Eesti Kunstnike Liidu liige.
Koduleht mallnukke.vv.ee

Vaata ka: Mall Nukke e-näitus "Urbanid ja jumalad" ja intervjuu kunstnikuga


Mall Nukke. Foto: Marge Monko

 
www.kunstikeskus.ee keskkonnas leiduvate mistahes algupäraste tekstide, tõlgete, terviklike info- ja lingikogumite ning pildimaterjali reprodutseerimine ainult KUNSTIKESKUS.EE ja/või nende autorite ja/või nende valdajate nõusolekul. Originaalteoste ja viidatud materjalidega seotud õigused kuuluvad üldjuhul nende autoritele ja/või valdajatele.