24h galerii
Kunstiteadlikkuse Keskus
tagasi avalehele
 
ARHIIV eelmised isiksused
 

Isiksus Ashot Jegikjan ja KUNSTIKESKUS.EE 12 küsimust

Selles rubriigis küsitleme oma näo ja väljakujunenud iseloomuga Eesti kunstnikke ning katsume leida lõuendi, kipsi või monitori tagant üles lihast ja luust inimese.

 
Vaata pilte Ashot Jegikjani (s. 1955) teostest
 

Kes sa selline oled?
Olen Ashot Jegikjan - mummuist, kunstnik, kirjanik, muusik, jutumees, kosmopoliit, kõigi aastaaegade austaja.

Kuidas sind ära tunda, kui tänaval vastu tuled?
Mul on alati käes mõni Charles Dickens´i raamat.

Kuidas sai sinust kunstnik?
Joonistasin lasteaias, joonistasin keskkoolis, kus öeldi, et Ashot Jegikjan on kõige parem kunstnik. Joonistasin ka muusikaakadeemias. Kui tulin Tallinnasse 22 aastat tagasi, hakkasin veelgi enam joonistama ja nii teen seda siiamaani. "Kunstnik ei ole see, kes oskab joonistada, vaid see, kes ei oska olla joonistamata," ütleb üks minu kunstnikust sõber Tallinnas.

Millega sa veel olen tegelenud ja tegeled?
Kirjutan elus kuuldust-nähtust-kogetust lühijutte. Mõnikord musitseerin kitarril, klaveril, trummidel ning kirjutan ka mõne laulu. Klaveri kinkisin ära - kiskus mind liiga palju maalimisest kõrvale. Mind huvitab filosoofia. Loen raamatuid ja külastan sõpru.

Kuidas näeb välja sinu tavaline tööpäev?
Tõusen hommikul umbes kell 7, võimlen, pesen hambad ja joon teed koos abikaasaga. Saadan abikaasa tööle ja hakkan maalima. Maalin või joonistan iga päev, sõltumata ilmast ja tujust. Suvel teen seda tihti ka tänaval. Õhtupoolikul peale kella nelja külastan sõpru nii 2-3 korda nädalas. Õhtul joonistan kodus, tihti elutoas kamina ees ja abikaasa kõrval. Vahel vaatame koos televiisorist mõnda filmi või saadet. Magama lähen tavaliselt kell 11. Magada meeldib avatud aknaga toas.

Ülevaade sinu näitustest ja muudest loomingulistest tegudest?
Esimesed näitused olid avatud õhus Armeenias, Lätis ja Eestis. Alates 1986. aastast on olnud vähemalt üks personaalnäitus aastas Tallinnas (Traveller's House, Laste Loomingu Maja, Kodulinna Maja (4x), galerii Sammas (2x), Owners Gallery, Raatuse Galerii, Mustpeade maja, Linnagalerii, Galerii 36, Hobusepea galeriis, Galeriis G). Peale selle veel Helsingis (Kaisa Gallery), Tartu Kunstimajas, Viljandi Kultuuriakadeemias jm.

Grupinäitustel Tallinnas olen osalenud alates 1988. aastast, peale selle 2002. aastal Londonis (Printing College Gallery). On ilmunud raamatud "Kirjad Hamletile" (1994) ja "Kirjad Viinist" (1999). Peale selle on ilmunud jutte ajakirjades Vikerkaar, Linn, Noorus, Tallinn, ajalehes Sirp jm.

Mida pead oma suurimaks saavutuseks?
Oma elu suurimaks saavutuseks pean abiellumist ning järjepidevat ja sügavat tutvumist Jeesus Kristuse õpetusega. Aga ka filminäitlejate Louis de Funes' ja Nikolai Parfjonovi kohtamist kinoekraanil.

Mis sulle enda juures kõige rohkem meeldib / ei meeldi?
Enda juures meeldib see, et oskan enda üle naerda ja see, et minevikust mäletan ainult head. Meeldib ka oma harmooniatunne muusikas ja kunstimaitse.
Ei meeldi enda juures see, et kardan hambaarsti.

Sinu lemmikkunstnik, -teos?
Lemmikkunstnikud on Pieter Bruegel, Paul Gauguin, Willem de Kooning. Lemmikteosed on Gainsborough' "Morgenspaziergang", kõik Malevichi kandilised maalid, Paul Mc Cartney maalid.

Kuskohas ja mismoodi sa puhkad?
Puhkan kodus diivanil kuulates klassikalist muusikat ja voodis lugedes ning magades.

Mis sulle muret teeb ja mis rõõmu valmistab?
Murelikuks teevad tänavatel hulkuvad kodutud, näljased inimesed ja loomad ning religioosne fanatism. Rõõmu teeb armastus, sõprus, kunst, minu abikaasa naeratus, sügis Eestis, koduloomade silmavaade, esimese klassi viiulimängija ebaprofessionaalsus, talvine minimalism, Handeli, Mozarti, Beethoveni, Bachi, Tshaikovski, Griegi, Beatlesi muusika ja see, kui keegi kellelegi andestab tema vead, pisikesed lapsed, elu ning see, et inimene ei ela liiga kaua (1000 aastat), meie kassi naeratus.

Mis peab ühe hea pildi peal olema?
Kõik pildid on head. Kõik kunstnikud on head.

Küsitud ja vastatud aastal 2006
 
Fred ja Julia. 1998 (õli, lõuend)
Mummuistlik mäng sisalikuga. 1997 (õli, lõuend)
Reisil. 1995 (õli, lõuend)
 
Laulja looduses. 2006 (õli, lõuend)
Selline päev. 2006 (õli, kartong)
 
Meloodia. 1997 (õli, lõuend)
Naine mummuistliku ämbriga. 2004 (õli, lõuend)
 
www.kunstikeskus.ee keskkonnas leiduvate mistahes algupäraste tekstide, tõlgete, terviklike info- ja lingikogumite ning pildimaterjali reprodutseerimine ainult KUNSTIKESKUS.EE ja/või nende autorite ja/või nende valdajate nõusolekul. Originaalteoste ja viidatud materjalidega seotud õigused kuuluvad üldjuhul nende autoritele ja/või valdajatele.