24h galerii
Kunstiteadlikkuse Keskus
tagasi avalehele
 
ARHIIV eelmised isiksused
 

Isiksus Lola Liivat ja KUNSTIKESKUS.EE 12 küsimust

Selles rubriigis küsitleme oma näo ja väljakujunenud iseloomuga Eesti kunstnikke ning katsume leida lõuendi, kipsi või monitori tagant üles lihast ja luust inimese.

 
Vaata pilte Lola Liivati (s. 1928) teostest
 

Kes sa selline oled?
Diplomeeritud maalikunstnik. Abstraktsionist.

Kuidas sind ära tunda, kui tänaval vastu tuled?
Olen pikapoolne, vanem, halli-kahupäine naisterahvas.

Kuidas sai sinust kunstnik?
Ei hakka varjama, sain kunstibatsilli nelja-aastasena ühe gümnaasiumipoisi akvarelle vaadates. Mulje oli nii tugev, et kandsin seda enda sees, salaja, uskudes, et tuleb aeg ja ma suudan ka selliseid pilte maalida.

Millega sa veel oled tegelenud ja tegeled?
Pika elu jooksul on erinevaid tegemisi olnud. 29 aastat õpetasin noori inimesi Tartu Kunstikoolis, 5 aastat üliõpilasi Tartu Ülikooli maaliosakonnas. Tegelesin Tartu Kunstiühingu loomise ja kujundamisega, millest pidi saama laiapõhjaline kunstiorganisatsioon (praegu ainuisikuline E. Lillemetsa nimeline kunstiühing Pallas). Juhtisin Rüütli galeriid (kuni selle müüs Artesi võlgade katteks ära R. Toompere). Viimaseks minu Tartu eluperioodis jäi esimehena Tartu Kunstnike Liidu varade (Ujula 1 hoone ja seal alles jäänu) välja võitlemine kohtu kaudu. Alates aastast 2000 elan Tallinnas ja rakendun ateljeetööle. Oma loomingulises tegevuses vene võõrvõimu aastatel võitlesin pintsliga okupatsiooni vastu. Uuel Eesti Ajal loitsin Eesti Meelest ajendatult.

Kuidas näeb välja sinu tavaline tööpäev?
Olen hommikuse unega, sest lähen hilja magama. Hommikusöök endale ja kassile. Päevauudised. Klassikaraadio kuulaja olen selle esimesest eetritunnist alates. Kui on tekkinud vastupandamatu hingeline vajadus, astun ateljeesse, mis on väiksem kui ma vajaksin. Et end mitte ruumi ahistamisest lasta häirida, kuulan Wagnerit või Richard Straussi. Nii on ka kõige parem tööks pingestuda. Kell 9 õhtul reeglina AK teleuudised. Peale selle tuleb võtta aega lugemiseks. Lõpuks jääb uneootus.

Palun anna väike ülevaade oma näitustest ja muudest loomingulistest tegudest!
Isiknäitusi olen teinud üle saja. Vene ajal ei soovitud minu maale avalikkusele näidata, nn. vabariiklikele ülevaatusnäitustele Tallinna Kunstihoonesse ei õnnestunud Tartu abstraktsionistil oma töid sisse poetada. Tartus, kinnises linnas läks korda, olenevalt zhürii koosseisust, oma loomingut näidata. Oli ka võimalik leida seinu asutustes oma tööde eksponeerimiseks. Noil aastatel leppisin pool-põrandaaluse kunstniku rolliga. Ei saanud soveti aunimetusi, ei tunnustust, aga saavutasin väärtusliku sõltumatuse. Taasiseseisvuse aastatel olen teinud kaks isikunäitust aastas.

Mida pead oma suurimaks saavutuseks?
Et suutsin elada üle soveti-okupatsiooniaja ja töötada olulisi mööndusi tegemata.

Mis sulle enda juures kõige rohkem meeldib / ei meeldi?
Ei avalikusta.

Sinu lemmikkunstnik, -teos?
Neid on üsna palju. Eesti kunstnikud: Ado Vabbe, Alfred Kongo. Maailmanimed: Hieronymus Bosch, El Greco, Paul Cezanne, Vassili Kandinsky, Hans Arp, Henry Moore, Jackson Pollock. Ja mind otse mõjutanud Harry Colman.

Kuskohas ja mismoodi sa puhkad?
Ma ei tea päris täpselt, mis on puhkus. Vist puhkan söögilauas ja voodis. Tunnen kevadel kutset Võrumaa järele. Arvan, et suur puhkus hingele ja kehale on viiv, kui istun ja vaatan oma tehtud suurt tööd - puhtaks niidetud territooriumit!

Mis sulle muret teeb ja mis rõõmu valmistab?
Muret valmistab mõistmatus, vägivald, moraalilõtvus, rahvustunde puudumine ühiskonnas. Hea meel on sellest, et (kas tänu eesti kunstipoliitikale?) on jõudnud kätte aeg tunnistada realistliku kunsti üüratu hulga kõrval ka abstraktset loomingut. Esimene "sisselõige" sellesse sfääri Kumus väärib tähelepanu (kunsti)ajaloo tõe seisukohast (Näitus "Vaba kunsti töötuba Moskvas 1957", kuraator Kädi Talvoja).

Kuidas suhtlevad sinu loomingus mõistus ja tunded?
Tunded valmistavad pinna ja juhivad loomingut, mõistus kontrollib. Kuni protsess toimib intensiivselt, mõistus ei sekku. See kehtib (minu) abstraktse maali protsessi puhul. Usun, et psüühiline automatism on abstraktse ekspressionismi "käivitusmootor" ja vedaja.

 
Küsitud ja vastatud aastal 2008
 

Ei saa päriselt kaduda. 1978

Oktoober. Purpur. 1981
 
   

Uus ärkamisaeg. 2002

Läbi halli. 2004
 
   

Liturgiline. 2005

Keela rõõmu. 2007
 
 

Heinaaeg. 2003
 
 

Uutest käsulaudadest. 2006
 
 

Võlgu Võrumaale. 2007
 
www.kunstikeskus.ee keskkonnas leiduvate mistahes algupäraste tekstide, tõlgete, terviklike info- ja lingikogumite ning pildimaterjali reprodutseerimine ainult KUNSTIKESKUS.EE ja/või nende autorite ja/või nende valdajate nõusolekul. Originaalteoste ja viidatud materjalidega seotud õigused kuuluvad üldjuhul nende autoritele ja/või valdajatele.