24h galerii
Kunstiteadlikkuse Keskus
tagasi avalehele
 
 

Laura Põld KÕNELUSED KARDINAGA (25.08.-31.10.2011)
Vaga vesi, sügav põhi, ütleb rahvasuu hoiatavalt – ja samas ka tunnustavalt. Jutt käib sel puhul mõnest inimesest, kelle käitumine on vaoshoitud, kes ei lärma ega ärple, ent kelle poolkogemata reedetud silmavaatest või muigest on aru saada, et midagi suuremat on seal varjul. Et tegelikult on lihtsalt kaas kõvasti peal, aga sügaval sisemas köevad kired või kinnisideed. Mina olen Laura Põldu ehk paar korda põgusalt kohanud ega oska tema karakteri kohta palju arvata. Põnevam on aga see, et kunstnikuna ilmub ta mulle just sellise vaga-vesi-tüübina. Või koguni lustlikult sellise tüübi kuvandi seljas väikese nõiana ratsutavana.
Eelkõige on Laura Põld muidugi uje õrritaja – mänguline ja samas malbe. Just sellisena torkab ta meie kunstipildis üha tugevamalt silma. Ise noor kunstnik, aga tegeleb veidi pentsikute ja vanamoeliste, ent samas kahtlemata arhetüüpsete teemadega. Ja muidugi alateadvuslike painete ja ihadega. Sest hirmud ja ihad ei aegu ajastute vahetudes, saavad ainult uue näo.

Lisaväärtusena aimdub Laura töödes nii kodanluse diskreetset võlu kui seda pilkava kabaree bravuuri ja punaste sametkardinate kahinat, mis omakorda võib viidata nii tolmunud ja rõõmuta magamistoale kui ihade paraadile punaste laternate tänaval... Või hoopiski kinosaalile kusagil 50ndate Ameerikas. Ja tühi kinosaal on kahtlemata koht, kus võib luurata vastik maniakk. Vaadake vaid, millise piraka varju heidab seinale isegi lühike mees, kui ta on tabatud oma sõiduvees, jalad harkis kui kammitsemata hobul.

Kui kunstnik ilmutab end nähtava osalisena oma loomingus, astub lõuendi varjust välja, tekitab see minu alati kahetisi tundeid. On ta lihtsalt heitnud kõrvale valehäbi või on ta nartsissist? Toob ta märtrina oma naha publiku ette – või muretseb, et end isiklikult ilmutamata ei pälviks ta soovitud tähelepanu? Kes on Laura Põld – oma videotes haldjana ringi hõljuv tütarlaps – tegelikult? Ma peaaegu loodan, et ta tõmbab salaja kanepit või vähemasti tarvitab mõõdutundetult dieetkokat. Ja muidugi oleks huvitav teada, kannab ta ikka aluspesu selle ontliku, kurguni kinninööbitud Lumivalgekese-kleidi all. Ehk on ta lihtsalt korralik koolitüdruk, kes on kunstnikuna veidi ülekäte läinud. Kes võiks olla tema iidolid, võrgutajad, inspiratsiooniallikad? Brüder Grimm meets David Lynch? Roman Polanski, Eduard Vilde, Napoleon Bonaparte? Ühe oma töö on kunstnik loonud igatahes Jacques Prévert tuntud luuletusele "Kuidas portreteerida lindu". Siit on Hermann Hesseni vaid üksainus samm...

"Lind tuleb mõnikord kähku / aga tihti see palju aastaid nõuab / kuni pärale jõuab" ütleb Jacques Prévert Ain Kaalepi tõlkes elutargalt. Mulle tundub ka ilma nalja viskamata, et Laura Põld on kunstnikuna veidi varaküps – selline tark laps. Tema töödes on teatavat mõnusat sisu ja vormi loomulikku, justkui enesestmõistetavat ühtsust, mis saabub reeglina hoopis pikema kunstipraktika järel – kui üldse – ning parasjagu ninatarkust. Aga see ongi vahva segu.

Vano Allsalu
Laura Põllu ja käesoleva näituse kohta loe veel... | saada Laura Põllu teostega e-kaarte
 
     
     
     
     

Stseen õunaga (2010), video stoppkaadrid
     
     
     
     
     

Stseen õunaga (2010), video

     
     
     
     

Stseen õunaga (2010), videoinstallatsioon, akrüül, segatehnika, lõuend, 600x200 cm
     
     
     
     
     

Säng (2010), akrüül, lõuend, 200x200 cm
     
     
     
     
     

Säng: variatsioonid (Lumivalgeke ja üks poiss), 2010
video stoppkaadrid
     
     
     
     
     

Säng: variatsioonid (Lumivalgeke ja üks poiss), 2010, video

     
     
     
     
     

Saal (2010), akrüül, segatehnika, lõuend, 400x200 cm (Tartu Kunstimuuseum)
     
     
     
     
     

Varjud (2010), video stoppkaadrid
     
     
     
     
     

Varjud (2010), video (Tartu Kunstimuuseum)

     
     
     
     
     

Nimeta (2010), akrüül, segatehnika, lõuend, 300x200 cm
     
     
     
     
     

Nimeta (2010), akrüül, segatehnika, lõuend, 200x200 cm

Ümbrik (2010), akrüül, segatehnika, lõuend, 200x200 cm
     
     
     
     
     
     

Kuidas portreteerida lindu (2010), videoinstallatsioon, tekstiil, tikand, lõuend, 435x145 cm (Jacques Prévert'i luuletuse järgi)
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
 
 

Laura Põld (1984) on õppinud EKAs keraamikat (BA) ja Tartu Ülikoolis maalikunsti (MA) ning täiendanud ennast mitut puhku välismaal, peamiselt Austrias. Eduard Wiiralti nimelise stipendiumi laureaat (2008). Eesti Kunstnike Liidu liige aastast 2010. Pälvinud tunnustustust huvitava ja isikupärase lähenemise eest maali ja video ühendamisel.

 

Käesolev väljapanek koosneb põhiliselt seeriast "Kõnelused kardinaga", mis oli tervikuna väljas Tartu Kunstimajas 2010. a. suvel seoses minu Tartu Ülikooli maaliosakonna lõpetamisega (juhendaja prof. Jaan Elken). Kardina või eesriide kujundiga soovin tabada varjatud juhtumisi või lugu, mis pole päris selline nagu esmapilgul näida võib. Tartu Kunstimaja II korruse saalide jaoks oli ka näitusekomplekt loodud, seega ruumid mängisid kolmeks jaotunud väljapanekule kaasa.

Näituse esimeses saalis oli kesksel kohal videoinstallatsioon "Stseen õunaga" ning õunahammustamisega jaotub lugu mõtteliselt kaheks: helgeks ja lootusrikkaks (juba seal kahtleva salapäraga) - videoinstallatsioon "Säng: variatsioonid" - ning süngeks, pahaendeliseks, vägivaldseks - "Varjud". Rollimäng Lumivalgekesena ei olnud maalidega alustades sugugi kavas, kuid Lumivalgekese tegelaskuju puhul pakub ainest tema "omadus" olla korraga "valge kui lumi" ja "punane kui veri".

Videoinstallatsioon "Kuidas portreteerida lindu" (laenatud Jacques Prévert'ilt) jätkab formaalses mõttes maali-videodeseeriat põhimõttel kombineerida maalipinda videoga. Ka tekstiilide taaskasutus ja tikand miksituna muu meediaga on mulle sellest peale huvi pakkunud.

Laura Põld

 
www.kunstikeskus.ee keskkonnas leiduvate mistahes algupäraste tekstide, tõlgete, terviklike info- ja lingikogumite ning pildimaterjali reprodutseerimine ainult KUNSTIKESKUS.EE ja/või nende autorite ja/või nende valdajate nõusolekul. Originaalteoste ja viidatud materjalidega seotud õigused kuuluvad üldjuhul nende autoritele ja/või valdajatele.