24h galerii
Kunstiteadlikkuse Keskus
tagasi avalehele
 

Marge Monko UURIMUSI HÜSTEERIAST (15.08.-15.10.2007)
Fotograaf olla on ilmselt väga-väga raske. Raskem kui mõni teine kunstnik. Sest sa võid pildistada põhimõtteliselt kõike mistahes nurga alt. Mängida heletumeduse ja teravussügavusega. Muuta vee voolamise käegakatsutavaks ja tabada linnu lennult. Sul on käes toekas ja turvatunnet sisendav riistapuu, mis lausa kutsub oma päästikunupule vajutama. Tegelikkus tuleb ennast sulle ise pakkuma, pealetükkivalt nagu avalik naine. Rääkimata musttuhandest võimalusest lavastada, luua silma- ja meelepetteid ning illusoorseid maailmu...

Seepärast on eriti kiiduväärt, kui fotograaf ei lase end kaasa kiskuda üksnes hetke peatamise lummusest, vaid süüvib ja süveneb ja mõtleb ja analüüsib. Marge Monko seda igatahes teeb. Ega asjata ei ole kunstikriitik Anders Härm teha kohta kirjutanud: "Erinevalt kunstist, mis naudib nartsissistlikult oma patoloogiaid ja sümptome ning kutsub kriitikuid neid imetlema ja pakub end varjamatult psühhoanalüütilisele tõlgendusele, võtab Monko psühhoanalüüsi töömeetodina, vahendina iseenda ja maailma uurimiseks. Ta ei tee psühhoanalüüsitavat kunsti, vaid kunsti kui psühhoanalüüsi."

Vano Allsalu
Marge Monko ja käesoleva näituse kohta loe veel... | saada Marge Monko teostega e-kaarte
Uurimusi kodanlusest (2006)
     
Tableaux I-III
   
     
 
     
     
 
Viin. Freudi muuseum I-IV
Bourgeoisie
 
     
 
     
Pariis. Salpetriere´i haigla I
Charcot´ raamatukogu I-II
 
     
Douche Charcot I-II
 
Töö
     
 
   
Hüpnoos I
Hüpnoos II
   
 
 
Attitudes passionelles
 
 
Ütle mulle (2007)
     
Vanaema I
Ema
Vanaema II
     
Autoportree emaga
Ich bin kein Herr in meinem Haus
Autoportree sigariga
     
 

Marge Monko (s. 1976) on Eesti nooremate fotograafide seltskonnas üks tõsisemaid tegijaid. Parajasti EKAs fotomagistriks koolituv kunstnik, kelle looming on äratamas tähelepanu ka väljaspool Eestit – igatahes on tema näitus "Uurimusi kodanlusest" olnud terve suve (29.05. kuni 30. 09.2007) eksponeeritud Helsingis Soome Fotograafia Muuseumi projektiruumis.

Uurimusi kodanlusest (2006)
Projekt "Uurimusi kodanlusest" uurib 19. sajandi neuroosihüsteeria mõju tänapäevasele naisekuvandile. Kuigi hüsteeriat diagnoositi ka meestel, peeti seda siiski peaasjalikult nn. naistehaiguseks. Nagu anoreksia ja buliimia kaasajal, oli hüsteeria sage esinemine naiste seas tõenäoliselt tingitud konfliktist, mis tekkis ühiskonna poolt dikteeritud rollikuvandi ja reaalsuse kokkupõrkel.

Tuntuimad hüsteeria-tohtrid olid prantslane Jean Martin Charcot ja Viinis tegutsenud Sigmund Freud. Esimene lasi jäädvustada ning tirazheerida hulgaliselt fotokujutisi epilleptiliste hüsteeriahoogude all kannatavatest Pariisi Salpetriere`i haigla naispatsientidest. Need pildid inspireerisid mõnikümmend aastat hiljem sürrealiste, kes ekspluateerisid kujutluspilti naisest kui müstilisest ja loodusele allutatud konvulsiivsest olendist. Freudi tunneme eelkõige kui psühhoanalüütilise meetodi loojat. Mõlemad arstid kasutasid - kuigi erinevatel eesmärkidel - abivahendina hüpnoosi.

Seeria koosneb kuulsate "hüsteeria-ruumide" (Freudi korter Viinis ja Salpetriere`i haigla Pariisis) interjöörivaadetest ning fotolavastustest, mis kommenteerivad hüsteeriat, selle kujutamist ja representatsiooni tänapäeval.

Ütle mulle (2007)
Projekt on omamoodi jätk minu hüsteeria-uuringutele. Töö ajendiks sai psühhoanalüütik Jacques Lacan'i tõdemus, et kommunikatsioon on nii või teisiti ebaõnnestumine - kui inimesed mõistaksid üksteist suurepäraselt, poleks neil sõnu vaja. Samas on keele tasand, verbaliseerimine, olnud üks psühhoanalüüsi fundamentaalsemaid avastusi (Breueri patsiendi Anna O. poolt sõnastatuna "ravi läbi kõnelemise" e. talking cure).

Oma nelja diskursuse teoorias esitab Lacan 4 kommunikatsioonisüsteemi, millest kõige huvitavam on minu jaoks hüsteeriku diskursus. Hüsteeriku all ei pea ta silmas patoloogilist subjekti, vaid kedagi, kes küsib ja esitab väljakutseid Teadmistele (ka Lacan'i ennast võiks nimetada hüsteerikuks). Teadmisi, keelt ja sümboolset korda esindab Isand. Hüsteeriku-Isanda suhet võib tõlgendada kui lapse-lapsevanema, õpilase-õpetaja, kodaniku-politseiniku jne. suhet. Hüsteerik pöördub Isanda poole küsimusega: "Ütle mulle, kes ma olen, ütle mulle, mida ma ihalen." Käesoleval töö tegemisel otsustasin hüsteeriku-isanda skeemi rakendada oma lapsepõlve lähisuhete uurimiseks. Nii ongi võimalik näha portreesid minu emast ja vanaemadest ning fotolavastusi, mis kommenteerivad mõningaid psühhoanalüüsi põhimõisteid.

Marge Monko

Marge Monko juhendab Sally Stuudios fotograafiakursust noortele (13-18) – loe lähemalt!

 
www.kunstikeskus.ee keskkonnas leiduvate mistahes algupäraste tekstide, tõlgete, terviklike info- ja lingikogumite ning pildimaterjali reprodutseerimine ainult KUNSTIKESKUS.EE ja/või nende autorite ja/või nende valdajate nõusolekul. Originaalteoste ja viidatud materjalidega seotud õigused kuuluvad üldjuhul nende autoritele ja/või valdajatele.