24h galerii
Kunstiteadlikkuse Keskus
tagasi avalehele
 
ARHIIV kunstiuudised
 
Kunstiteadlikkuse Keskuse kunstiuudised. Toimetaja Vano Allsalu. JAANUAR 2008
selle kuu varasemad uudised vt. allpool
 
Reedel, 25. jaanuaril 2008 (12.45 KUKU raadios)  

2008 on Eestis arhitektuuriaasta
Kunstiakadeemia ja Arhitektide Liit koostöös Arhitektuurimuuseumiga kuulutasid 2008. aasta Eestis ArhitektuuriAastaks. Valik pole juhuslik. Tänavu möödub 90 aastat professionaalse arhitektuurihariduse algusest Eestis - nimelt avati 1918. aasta sügisel Tallinnas Eesti Tehnika Seltsi korraldatud esimesed suuremahulised arhitektuurikursused.

ArhitektuuriAasta tähistamisega soovitakse eelkõige pöörata tähelepanu arhitektuurile kui keskkonnale ja kultuurile, kui inimese ja ruumi kokkuseadjale ning ehitamise kunstile. Tähelepanu keskmes saavad olema ka elukeskkonna säästev areng ja jätkusuutlikkus, innovaatilise ja loova mõtlemise edendamine ning selle lõhe vähendamine, mis kipub pahatihti tekkima avalikkuse ja arhitektuuriprotsesside vahel. Arhitektuuriaastale lisab jumet seegi, et 8. aprillil avalikustatakse elava rahvusvahelise osavõtu pälvinud Eesti Kunstiakadeemia uue õppehoone arhitektuurikonkursi võitjad.

Kulka kunstipreemiad
Möödunud nädalal jagas Eesti Kultuurkapital laiali järjekordsed aastapreemiad. Kultuurkapitali nõukogu poolt määratava suure aastapreemia - 100 tuhat krooni - pälvis kunstnikest Jaan Toomik oma mullu Kumus toimunud muljetavaldava isiknäituse, samuti rahvusvaheliste esinemiste ja tegevuse eest EKA interdistsiplinaarsete kunstide professorina.

Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiad said Evi Viires viimaste aastate loomingu ja eesti graafika esindamise eest rahvusvahelisel areenil; Kunstiühing Pallas kahe aastakümne pikkuse tegevuse eest ühe maalikunsti traditsiooni edendamisel ja esitlemisel ning Ann Audova näituse korraldamise eest; kunstirühmitus NonGrata oma multidistsiplinaarse tegevuse eest Eestis ja välismaal, regionaalsete kunstifestivalide, Kunstikonteineris ja Kultuuritehases toimunud mitmekesiste kunstiprojektide eest. Samuti pälvisid preemia Vano Allsalu ja Sally Stuudio Eesti jooksvat kunstielu kajastava veebikeskkonna KUNSTIKESKUS.EE teostamise eest.

Kelpman ja Ojaver üheskoos
Tallinna Kunstihoone galeriis on kahe tuntud, kuid esmapilgul teineteisele üsna kauge kunstilooja - Rein Kelpmani ja Jüri Ojaveri - ühisnäitus "Vastutusrikas mäng puust raamis". Esialgu kavatsesid maalikunstnik Kelpman ning installatsiooni-, video- ja performance'ikunstnik Ojaver harjumuspärased väljendusvahendid omavahel ära vahetada.

Lõpptulemusena maalib Rein Kelpman endiselt. Tema tööde alateadvuslikke assotsiatsioone käivitavad nimetused - nagu "Minu mängus on äng" või "Hapukooresinine lehekülg" - haakuvad sürrealismile omase automatistliku eneseväljendusega. Maalid ise jätkavad pigem II maailmasõja järgset Euroopa abstraktsionismi, mis pidas lugu maalitraditsioonist ja esteetilistest väärtustest. Jüri Ojaver on aga oma lubadust tehnikavahetuseks tõsisemalt võtnud. Tema ruumiillusioone loov mäng toimub tõepoolest kahemõõtmelisel, raamiga piiratud väljal - nagu pildi pinnal. Valminud töid võiks nimetada ka akendeks - mõnest vaatab külastaja sisse, mõnest aga välja.

Näitused Tallinnas
Vaal galeriis avati eile Jaanus Samma näitus "Sõda". Noort kunstnikku huvitavad visuaalsed sümbolid ja nende taga olev kultuurkiht, piltide võime luua tähendusi ja vaatajas aktiveeruv tõlgendamisahel. Varem on Samma tegelenud basseinide ja purskkaevude kujutamisega; nüüd leiab Vaalast installatiivse keskkonna, kus ei puudu isegi betoonist kahur. Kunstniku käsitlus näib hargnevat sõja heroilis-romantiliste narratiivide suunas, neid jäljendades ja kahtluse alla seades. Igatahes on mängu kaasatud ka vabamüürlus, vandenõuteooriad ja värvilised delfiinid - ning lõpuks mängitakse kõik popkultuurile omasel moel pea peale.

Draakoni galeriis näitab nime all "Nähtused" oma loomingut Kaie Luik. Tavapäraselt kujutab ta naisi tegemas erinevaid, võib-olla pisut somnabuulseid ja omasse maailma kuuluvaid tegusid ja toimetusi.

Draakoni keldrisaalis on Kunstiakadeemia kontseptuaalse joonistamise kursusel "Südame atlas. Elav geograafia" osalenute näitus. Mirja-Mari Smidti juhendatud kursusel kaardistasid tudengid oma perekonnasaagasid ja personaalseid elamusi vastavalt geograafia reeglitele. Nii näeb näitusel näiteks arhilises võtmes teostatud kodukohakaarte ja ülaltvaates nähtud eluplaane...

Tallinna Linnagaleriis avati kesknädalal näitus "48612220285. Sind ei ole olemas, olen vaid mina". Selle autor, Kunstiakadeemia tudeng Anna Skodenko on maali, teksti, fotot ja videot kasutades loonud paraja segapudru virtuaalsest ja reaalsest ning üritab sedakaudu uurida muutlikku ümbritsevat ja identiteete selle sees.

SEB Ühispanga Galeriis näeb tuntud animafilmimehe ja karikaturisti Mati Küti maale pealkirja all "Knockin' On Heaven's Door". Seekord lendab autor oma töödes kosmosesse, võttes kaasa oma unenäod, pastoossed värvid, jõulised kujundid, sürrealistliku olemise ja olemusliku sürreaalsuse.

Galeriis SooSoo saab vaadata Kunstiakadeemia tudengi Liisa Kruusmägi ja tema noorte rootsi kolleegide Elisabet Ericsoni ja Clara Johanssoni töid nime all "Outlined Spaces". Noorte kunstnike ühine väljapanek uurib joone ja ruumi kasutust ja ilmnemist joonistuses, maalis ja skulptuuris.

Kastellaanimaja Galerii tähistab Vabariigi saabuvat juubelit teemakohase väljapanekuga "Eesti aeg läbi isikliku ja intiimse". Krista Roosi koostatud näitus räägib meile iseloomuga esemete kaudu loo sellest, kuidas 19. sajandi lõpul sündinud maapoistest ja -tüdrukutest said haritud inimesed, kes ehitasid üles Eesti Wabariigi.

...ja mujal Eestis
Tartus Athena Kultuurikeskuse galeriis avati üleeile värske Ado Vabbe kunstipreemia laureaadi Ilmar Kruusamäe näitus "Joon istus". Kokku on välja pandud tervelt 846 miniatuurset joonistust õlleklaasialustel. Ja sündinud on pildid siiski pigem kohvikulauas - nagu ühele tõelisele Tartu kunstnikule kohane"

Tartus Y galeriis on näitus "Vapper Kalev õpetab koolis". Väljapanek on seotud radikaalse noorkunstniku Kalev Vapperi samanimelisele aktsiooniga, mille käigus ta Tartu Kõrgema Kunstikooli fotograafiaosakonnas õppejõuna leiba teenis. Varem on Vapper teinud kunstiprojekti oma kunstikooli lõpetamisest.

Online
KUNSTIKESKUS.EE 24h galeriis saab vaadata August Künnapu värskemat loomingut näitusel "Hetk". Künnapu on viimastel aastatel esile kerkinud noortest eesti maalijatest kahtlemata üks julgemaid ja põnevamaid. Ta on tudeerinud nii maali kui arhitektuuri, pälvinud möödunud aastal Konrad Mäe preemia ning lisaks kõigele muule toimetab kultuurilehte "Epifanio".

Toimub
Neljapäeval, 31. jaanuaril saavad huvilised kohtuda August Künnapuga ja kuulda lähemalt tema isikupärasest maalikeelest - viisist "kujutada asju nii nagu nad on". Tasuta ja kõigile uudishimulikele avatud kohtumisõhtu toimub Sally Stuudio Kunstiteadlikkuse Keskuse sarjas "Kunstnikud räägivad. Isiklikke vaatenurki kaasaegsele kunstile".

NonGrata rõõmustab alternatiivsema ja interdistsiplinaarsema kunsti sõpru 28. jaanuaril oma Kunstikonteineris uue nähtusega, mil nimeks "Global Container". Korraldajad lubavad, et esmaspäeval alguse saav multiürituste sari segab performansikunstnikke ja -rühmitusi ning underground-muusikuid meilt ja mujalt kokku ühte globaalsesse konteinerisse. Avaüritusel astuvad üles Hispaania üheksakümnendate alternatiivkunsti üks väljapaistvamaid esindajaid Joan Casellas, kodumaine anarhistlik grupeering CnOPT, lätlaste funkygrind avangardi viljelev orkester "Trauma moralis" ja väidetavalt Eesti kõige pungim muusikaline kollektiiv "Tatjana Kristall". Aktsioonide ja muusikaliste helide taustal on võimalus tutvuda ka rühmituse VEDELIK uut almanahhi presenteeriva näitusega "Moe Eri".

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios


© Jaanus Samma


© Kaie Luik


© Mati Kütt

   
Reedel, 18. jaanuaril 2008 (12.45 KUKU raadios)  

Briti nuku-uurija Artdepoos
Artdepoos avati teisipäeval briti kunstniku Patric Oldi näitus "Doll Works". Mees on tuntuks saanud oma interdistsiplinaarsete eksperimentidega, teinud koostööd moemaailma ja tippfotograafidega ning kirjutab praegu Oxfordi ülikooli juures doktoritööd "Bio(tehno)esteetika: inimeseks olemise uue tähenduse visualiseerimine". Kõigele lisaks aga omab Old juba neli aastat ateljeed Tallinnas Kadriorus ning tegutseb ja töötab siin. Paari aasta eest näitas Old Draakoni galeriis oma suureformaadilisi söejoonistusi; vastavatud näituse tuumiku moodustavad 2005. aastal Brightoni muuseumis näitusel "Guys'n'Dolls: Art, Science, Fashion & Relationship" eksponeeritud maalid.

Kunstnik on elavad modellid oma piltidel transformeerinud nukkudeks ja mannekeenideks. Nende pooside ja keharakurssidega on Old seejuures manipuleerinud ja vabalt mänginud, muutes elutud kujud inimlikult kaitsetuks ja abituks. Samas on need tema loomingus tõusnud pelgalt kire- või tarbimisobjekti staatusest sotsiaalse dialoogi vahendaja rolli. Oma kõikehõlmava, lihtlabase ja provokatiivse võimuga sümboliseerib nukk kui nähtus Patric Oldi jaoks inimeksistentsi haprust ja ebakindlust.

Kursi koolkond Tartu Tigutornis
Poolmärkamatult Tartus uueks oluliseks kunsti eksponeerimise paigaks kujunenud Tigutornis saab eilsest vaadata näitust "Kursi koolkond XX". Välja on pandud maal, graafika ja skulptuur aastast 1988 - 2008. Koolkonna liikmeskonda kuulub terve rida sellega tihedamalt või lõdvemalt seotud kunstnikuisiksusi. Kursilaste juubelinäitusel astuvad üles Peeter Allik, Albert Gulk, Ilmar Kruusamäe, Marko Mäetamm, Priit Pangsepp, Priit Pajos, Külli Suitso, Imat Suumann, Reiu Tüür ja külalisena veel Eero Ijavoinen.

Näitused Tallinnas
Eesti Arhitektuurimuuseumis avati kesknädalal näitus "EKE Projekt. Eesti maa-arhitektuuri arendja. 1966-1992". Omas ajas oli EKE Projekti näol tegu ilmselt kõige edumeelsema ja vabameelsema projekteerimisorganisatsiooniga Nõukogude Liidus. Seal töötasid terve rida tugevaid arhitekte ning nende silmapaistva töö tulemusel saavutas Eesti maa-arhitektuur tunnustust nii kodu- kui välismaal. Urmas Luure ja Terje Kallasti kujundatud näitusel on välja pandud originaalprojekte, fotosid valminud hoonetest ning mitmeid makette. Väljapanekut täiendavad filmi- ja slaidiprogramm.

Möödunud nädalal esitleti Rotermanni soolalaos ka Tallinna linna kauaaegse peaarhitekti Dmitri Brunsi raamatut "Peaarhitekti artikleid ja mälestusi". Arhitektuurimuuseumi väljaanne võtab kokku Brunsi töö sellel tähtsal ametikohal aastatel 1960-1980. Sellesse perioodi mahtusid Tallinna vanalinna kaitsetsooni loomine 1966. aastal, elamuehituse intensiivistamine Mustamäel, Lasnamäel ja Õismäel, Muuga sadama rajamine ning 1980. aastate olümpiaehitiste valmimine.

Projekteerijate Majas Rävala puiesteel on eilsest eksponeeritud Paco Ulmani näitus "Linnalülid". Noore tegevarhitekti kontseptuaalse arhitektuurifotograafia valda kuuluvad pildid on sündinud süstemaatilisest vaatlemisest ja soovist hoomata moodsat linnakogemust, samas kadreerib autor enda sõnul "võib-olla aimdust, mis vallandus mõnel jalutuskäigul". Linn on tema jaoks "elamise masin inimestele, kes tahavad tarbida, suhelda, asuda, lõbutseda - täis korduva sisuga reklaame ja kollektiivseks tambitud tulevikuunistusi." Paco Ulmani väljapaneku on kureerinud Andreas Trossek.

Hobusepea galeriis kompab oma näitusel "Asjad laual" natüürmordi kui zhanri piire Kaarel Vulla. Kunstnik leiab, et digitaalsete töövahendite kasutamine on löönud traditsioonilisel vaikelul justkui "tooli alt" - iga oskaja võib modelleerida perfektse vormiga esemeid ja suunata neile täiusliku digitaalse valguse. Vulla näeb selles olukorras uusi väljakutseid maalikunstnikule - vältides langemist realismi või sümboolse ekpressiivse küüsi üritab kunstnik leida natüürmordi alal oma originaalse lähenemise.

Hop galeriis avati eile Liina Roometi keraamika näitus. Tuntud kunstnike Oskar ja Salme Raunami tütar lõpetas Kunstiakadeemia keraamikuna 1982. aastal ja töötas pikki aastaid kunstikombinaadis ARS autoritiraazhide loojana. Seetõttu on suur osa kunstniku loomingust läinud otseses mõttes "rahva sekka". Roomet ei ole traditsioonide murdja ega aja taga ekstravagantset vormi. Tema looming on pigem delikaatne ja peenemaitseline, suhestuv kodu kui inimese vahetu, intiimsema ümbrusega. Kõrgkuumustehnikas teostatud lihtsavormilised vaasid, kausid ja dekoratiivvormid saavad oma veetluse eelkõige kasutatud ornamendist.

Galeriis SooSoo saab vaadata Kunstiakadeemia tudengi Liisa Kruusmägi ja tema noorte rootsi kolleegide Elisabet Ericsoni ja Clara Johanssoni töid nime all "Outlined Spaces". Noorte kunstnike ühine väljapanek uurib joone ja ruumi kasutust ja ilmnemist joonistuses, maalis ja skulptuuris.

Homme kell 16 võetakse Patarei vangla katlamajagaleriis väikese kontserdiga kokku EKA Avatud Akadeemia 4. kursuse vabade kunstide tudengite näitus "Jõuluks koju". Üliõpilasi juhendasid Jaak Soans, Flo Kasearu ja Maarit Murka.

...ja mujal Eestis
Festivali "In Graafika + Pärnu Nüüdismuusika Päevad 2008" raames on Pärnu Linnagaleriis avatud NonGrata grupi näitus "Research of Reality". Esinevad Anonymous Boh, Jan Berg, Funky Chicken, Siram ja Wallfucker. Väljas on NonGrata loengute ja performansite käigus valminud graafilised joonised ja skeemid, samuti maal, skulptuur, graafika ja nõnda edasi. Nagu NonGrata puhul ootuspärane, on pjedestaalile tõstetud eelkõige performans - "meedium, mis kasutab kõigi traditsiooniliste ja igivanade kunstivormide vahendeid ja võimalusi". Ehk korraldajate sõnul veelgi konkreetsemalt öeldes: "Vereloik valgel põrandal täiusliku maalina. Sitt nurgas ideaalse skulptuurina."

Pärnu Kunstnike Majas näeb praegu Sandra Jõgeva "röstergraafikat" näitusel "Holy bread" ja Ville-Karel Viirelaidi "Ostratsismi". Jõgeva röstrid teevad pildiga saiu ja toodavad selliste ikooniliste tegelaste portreesid nagu Che Guevara, Sai Baba ja Lenin. Viirelaid uurib aga seda üsnagi levinud olukorda inimese elus, kui ideaalid kipuvad ära kaduma ja võimust võtavad sarkasm, egoism, ebasiirus ja kahtlustused kõige ja kõigi suhtes.

Tartus Rael Artel Gallery projektiruumis jookseb veebruari alguseni Tellervo Kalleineni ja Oliver Kochta-Kalleineni videost "The Making of Utopia". Pooleldi dokumentaal- ja pooledi mängufilmiprojekti rajasid kunstnikud neljale Austraalias tegutsevale kommuunile, mille elukorraldus varieerub hipikogukonna ja ökoküla vahepeal. Keskseks teemaks on otsuse tegemise protsess: kuidas hoida ühiselt loodud ja elatud tegelikkust?

Kuressaare kultuurikeskuses saab veel täna-homme vaadata fotograaf Herkki-Erich Merila näitust "Rütmist väljas". Ajamaja galeriis on Liia Peedu maalinäitus "Linnast maale".

Narva Muuseumi Kunstigaleriis on üleval Kuzja Zverevi näitus "Narva paled". Zverev on Eesti Kunstnike Liidu liige ja pälvinud ka rahvusvahelist tunnustust graafika valdkonnas.

Toimub
Homme saab kuuskede põletamise ja tuleskulptuuridega hoo sisse Valgusfestival 2008. Jaanuaris-veebruaris on tulemas palju põnevat, muuhulgas sünnivad valgusmatk, valguse baar, tule ja jää pidu ning Valgusfestival läheb külla Tallinna lasteaedadesse. Täpsema programmi leiab Valgusfestivali koduleheküljelt.

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios


© Patric Old


© Paco Ulman


© Kaarel Vulla


© Liina Roomet


Näitus "Research of Reality"
© NonGrata


Näitus "Holy bread"
© Sandra Jõgeva

   
Reedel, 11. jaanuaril 2008 (12.45 KUKU raadios)  

Okas Vabaduse galeriis
Vabaduse galeriis avati esmaspäeval Eesti kunsti elava legendi ja klassiku, 92aastase Evald Okase näitus "Taastulek". Vanameister on osalenud siinses kunstielus juba ligemale seitse aastakümmet! Tallinna Kunstihoones eksponeeriti Okase loomingut esimest korda 1939. aastal, kaks aastat hiljem lõpetas ta Riigi Kõrgema Kunstikooli maalijana.

Vabaduse galeriis näeb nüüd Evald Okase uudisloomingut - seintel on viimase aasta jooksul Merivälja pansionaadis ja haiglaravil viibides loodud autoportreed, aktid ja kohati nägemuslikud kompositsioonid. Akvarelliga täiendatud tushijoonistused esitavad autori emotsionaalseid seisundeid ekspressiivsel ja eesti kunsti kontekstis haruldaselt avameelsel moel. Koos protesti, kurbust või eneseirooniat väljendavate väikeste autoportreedega näeme Okase piltidel modelle ja äratuntavad fragmente varasemast loomingust. Aknale ilmunud linnud omandavad ajuti kummastavaid isiksuslikke jooni ja aktikompositsioonidel vaatavad naisenäod näivad kinnitavat lubadust igavesest taastulekust...

Maasiku metafüüsilised fotod Kunstihoones
Kunstihoones avatakse täna õhtul Arne Maasiku näitus "Fotod". Meie üks nimekamaid arhitektuurifotogaafe on hariduselt arhitekt; Eesti kunstimaastikul on ta tegutsenud juba kümmekond aastat. Maasiku fotod on mitmekihilised ja metafüüsilised. Ehitiste kõrval jäädvustab ta meelsasti kummalisi irdobjekte ja näiliselt väärtuseta keskkonda - ent ka tavaline võpsik või agul omandavad tema käsitluses mõttemaastiku mõõtmed. Kunstihoone näitus koosneb kolmes osast - esimese neist moodustavadki võsastunud maastikud, nende kõrval näeb aga Chicago pilvelõhkujaid ja jäädvustusi Itaalia arhitekti Aldo Rossi loomingust.

Kõik Kunstihoones välja pandud fotod on valminud möödunud aasta jooksul justnimelt selle näituse tarbeks. Väljapaneku kuraatoriks on Karin Paulus, kujundas Urmas Luure. Äsja ilmus ka Maasiku loomingut koondav 500-leheküljeline fotoalbum.

Juuraku surmateemaline kunstiprojekt
Tallinna Linnagaleriis on kesknädalast julgemale kunstipublikule vaadata Anu Juuraku näitus "Mis tunne on surra". Tegemist pole pealiskaudse irriteerimise või manipulatsiooniga - Juurak tegeleb eksistentsiaalse teemaga meditatiiv-meditsiinilise installatsiooni formaadis. Talle omaselt ei süüvi kunstnik ka müstilistesse spekulatsioonidesse, vaid loob kiretult haigla ooteruumi simulatsiooni ning intensiivravi (või surmaeelse) ruumi abstraktsiooni. Ülejäänu jääb vaataja kujutlus- ja kaasaelamisvõime hooleks. Suremistunne on vaatamata mistahes teaduslikele uuringutele ning suremisega seotud spekulatsioonidele isiklik. Kui meditsiiniliselt on surma üsnagi lihtne määratleda ja selgitada, siis selle eetiline, filosoofiline ja kultuuriline selgitamine on vägagi mitmetahuline ja mõtlemapanev.

Näitused Tallinnas
EKA galeriis saab vaadata Kaljo Põllu uuemat maaliloomingut. Põllule on tunnustust toonud etnograafilise ja hõimukunsti uurimine ja populariseerimine, omanäoline ja jõuline metsotintograafika ning kunstiuuenduslikud eksperimendid op- ja popkunsti vallas. Möödunud aasta lõpus tunnustati kunstnikku Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinnaga.

Disaini- ja Arhitektuurigaleriis saab praegu vaadata kaasaegset disaini ja tarbekunsti pealkirja all "Living Spain". Euroopas ringlev rändnäitus esitab valiku Hispaania tippdisainerite loomingust, keskendudes seejuures sellele, kuidas kaasaegsed loojad tõlgendavad sealseid traditsioone ja eluolu. Väljapanekust leiab nii mööblit ja valgusteid kui aksessuaare.

Jaanuarikuu lõpuni saab Fahle restoranis vaadata koostöös Vaal galeriiga sündinud väljapanekut Rutt Tulvingu graafikast. Tulving on üks tuntumaid eestlastest kunstnikke maailmas, alates 1977. aastast on ta Kanada Kuningliku Kunstiakadeemia liige. Käesolev väljapanek sisaldab töid, mis loodud tema enda väljatöötatud tehnikas - embossingus. Eksponeeritud graafiliste lehtede sari "Vanad seinad" lähtub hilismodernismi esteetikale omasest stiililisest mitmekesisusest ja ühendab nii ekspressiivset maalilisust kui popilikke elemente.

Draakoni galeriis on Gerda Märtensi isikunäitus "Display". Noor kunstnik mõtiskleb kunstinäituse kui sellise olemuse üle, samuti arutleb, kas maalimine on "ekraan teistsugusesse reaalsusse".

Galeriis Aatrium on võimalik vaadata arhitektiharidusega Ene Vahteri maastikumaale näitusel "Meri, taevas, maa". Näituse kandvaks teemaks on seejuures just mere muutlikud meeleolud, mis on autorit väikesest peale ümbritsenud ja mõjutanud.

...ja mujal Eestis
Tartu Kunstimaja värskeltremonditud monumentaalgaleriis on avatud Endel Eduard Taniloo autobiograafiline juubelinäitus. Äsja 85. sünnipäeva tähistanud kujur eksponeerib nii oma peretemaatikast ja loodusest inspireeritud skulptuure kui ajaloolise ja riikliku taustaga loomingut. Intiimsete ja vaimukate teoste kõrval annavad tooni vabariigi valitsuse poolt tellitud Arnold Rüütli portree, Kalevipoja monumendi kavand ja Vabadussamba ideekavand. Viimase puhul on tegemist Emajõelinna, Vanemuise tänaval asuva "Tartu rahu maja" juurde kavandatud mälestusmärgiga.

Tartu Lastekunstikoolis saab praegu vaadata kolme Tartu noorema põlvkonna kunstniku töid. Muusik ja maalikunstnik Lauri Pajos ühendab abstraktse maalikäsitluse robustse grafitiesteetikaga. Grafitielemente leiab ka Sander Rootsi popilikes töödes, Martin Vaher aga kombineerib oma teostes keskaja motiive tänapäevaste elementidega.

Võru Linnagaleriis on kunstirühmituse Vedelik poolt kokku pandud näitus "Orbis zensualium pictus" - ehk "Meeltega tajutav maailm piltides". Näituse tööd valmisid möödunud suvel Moostes toimunud kollaazhilaagris, kaasa lõid ka Maarja küla inimesed ja kohalikud noored.

Toimub
Homme võtab Pärnus tuurid üles järjekordne ühendfestival "Pärnu Nüüdismuusika Päevad + In Graafika 2008". Kahe festivali sünergilises koostöös sünnib korraldajate sõnul "visuaalse ja helikultuuri ning modernismi ja postmodernismi võrdlus ja dialoog". 27. jaanuarini kestva programmi raames toimuvad loengud, kontserdid, workshopid, näitused, diskussioonid, etendused, muusikakuulamised ja videovaatamised.

Festival avatakse homme kell 12 Pärnu Kunstihallis, lisaks suvituslinna mitmetele näitusepaikadele toimub asju ka Tallinnas, NonGrata Kunstikonteineris. Osaleb mitut masti kunstnikke, kelle hulgas ei puudu näiteks klassikud Leonhard Lapin ja Raul Meel, samuti Peeter Allik, Hanno Soans, Kiwa, Andres Lõo ja mitmed teised tuntud nimed. Kunstilist külakosti välismaalt pakuvad New Yorgi puulõikevirtuoosid Martin Mazorra, Dennis McNett ja Mike Houston ning Berliini taustaga alternatiivkunstnike grupeering FLEISCHEREI. Festivali kava leiab huviline NonGrata kodulehelt.

...neid, kes Pärnu-sõitu ette võtta ei kavatse, ootavad aga nädalavahetusel ekskursioonid Kumus avatud maailmaklassi näitusele "Joan Miro maastikud". Kuulsa hispaania kunstniku töödesse kätketud elurõõm, värvi- ja vormivigurid peaksid andma virgutava impulsi igaühele, kes otsib vaheldust meid ümbritsevale kodumaisele talvemeeleolule.

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios


© Evald Okas


© Arne Maasik


© Gerda Märtens


Näitus "Joan Miro maastikud"


© Stiilne Viisnurk
In Graafika 2008

   
Reedel, 4. jaanuaril 2008 (12.45 KUKU raadios)  

Lapini arhitektuur Rotermannis
Rotermanni soolalaos on avatud Leonhard Lapini näitus "Arhitektuur lõpmatuseni". Arhitektuur on Lapini jaoks püüe modelleerida ruumi erinevate vahenditega - protsess, mis ei ammendu valmisehitatud majaga. Seda näitavad ilmekalt ka Rotermannis eksponeeritud originaaljoonised, graafika, arhitektoonid ja fotod, mis hõlmavad peaaegu neli aastakümmet tema arhitektuuriloomingust - avangardsetest Tallinna kooli aegadest kuni tänaseni, mil Lapin tegeleb ökoarhitektuuriga. Lisaks sellele on Leonhard Lapin olnud ka produktiivne arhitektuurist kirjutaja. "Arhitektuur lõpmatuseni" kuulub mitmekülgse kunstiprofessori 60. sünnipäevale pühendatud näituste sarja.

Uuemat kunstikirjandust
...veel vana aasta sees ilmus mitmeid uusi kunstiraamatuid, mis jäid ehk veidi pühade ja askelduste varju - ent rõõmustavad kindlasti huviliste südant ja silma ka alanud aastal.

Eestis läbi aegade ilmunuist ühe kõige mahukama kunstitrükisega sai maha Arne Maasik. Pooletuhandeleheküljeline album koondab meie ühe tunnustatuima arhitektuurifotograafi loomingut aastatest 1994-2007. Maasik on jäädvustanud linnu ja kohti nii lähedal kui kaugel: sõbralikult käsikäes astuvad vaataja ette New York, Pariis, Berliin, Tamsalu ja Kihnu. Arhitektuuri kõrval leiab raamatust ehedat ja kaootilist loodust - nimelt Maasiku elevust tekitanud loodusteemalise fotoseeria "Pusad". Raamatu on kujundanud Martin Pedanik, pilte saadavad Jan Kausi, Peeter Lauritsa ja Eero Epneri tekstid. Muuseas, Peeter Laurits on Maasikut nimetanud fotograafiks, kelle töödes tuksuvad fraktalid ja zen-vaimsus.

Meie vanema põlve üks eredamaid ja põnevamaid maalijaid Leili Muuga aga tähistas mõne aja eest oma 85. sünnipäeva monograafia "Valguse värvid" esitlusega. Kataloogi tekstid kirjutas Mai Levin, kujundas Andrei Kormashov.

Eesti ühe tunnustatuma eragalerii, Hausi galerist Piia Ausman esitles aga jõulude eel oma lasteraamatut "Tähtsad asjad". Kaante vahele sai viis lugu kahest isepäisest tegelasest - jänes Vassast ja mutt Mudrikust. Raamatu eesmärgiks on kõnelda sellest, kuidas iseenda ja teistega tänases keerulises maailmas paremini hakkama saada - ning õpetuseiva peaksid sellest leidma ka täiskasvanud. Raamatule on illustratsioonid loonud Jarõna Ilo, kujunduse tegi Jüri Kaarma. Legendaarne jutuvestja Tõnu Aav luges raamatu lood ka CD-plaatidele, mis trükisega kaasas käivad.

Siinkohal oleks sobilik meenutada veel ühte huvitaval viisil kunstiga seotud väljaannet - nimelt mõne aja eest Vaal galerii ja Eesti Peakokkade Ühenduse koostöös valminud raamatut "Maaliline gurmee". Selles püüti parimal viisil ühendada maali- ja kokakunsti - nimelt lõid Eesti restoranide 24 peakokka roogasid 48 natüürmordi ainetel. Viimaste autoriteks on auväärne rida Eesti kunstnikke alates sadakond aastat tagasi akadeemilist realismi viljelenud Alfred Hirvest kuni hüperrealismi elava klassiku Miljard Kilgini. 152-leheküljeline rohke fotomaterjaliga trükis peaks lähendama kunsti- ja toidusõpru ning inspireerima uuteks naudinguteks mõlemas vallas.

Näitused Tallinnas
Vaala uue hooaja avab täna oma näitusega Rauno Thomas Moss. Noore Tartu kunstniku väljapanek kannab pealkirja "Silent Tartu aka Clinical". Näituse moodustavad kaks paralleelselt arenenud maalikomplekti. "Silent Tartu" ehk "Surnud Tartu" on pilguheit kujutluslikku paralleelmaailma, kus Emajõe Ateena tuttavlikud vaated on eriskummaliselt moondunud ja teisenenud - majade aknad kinni müüritud, tänavaid tõkestavad aiad ja müürid, osa maju on aga hoopiski kadunud... Seeria "Clinical" ehk "Kliinilised vaated" koosneb must-valgetest figuraalkompositsioonidest, mis kirjeldavad inimeksistentsi metafoorses vormis.

Hop galeriis on klaasikunstnike Kalli Seina ja Inga Koppeli ning fotograafi ja loodusemehe Fred Jüssi ühisprojekt "Ehe elu ehe". Autorite sõnul pole tegu niivõrd kunstinäitusega, kui vaheülevaatega nende kulgemisest eheda elu otsingutel - fotod ja esemed on lihtsalt mõtisklus olemise üle. Näituse läbivaks kujundiks on liblikas. Fred Jüssi on aastate jooksul pildistanud üles autode tuuleklaasidel oma otsa leidnud liblikaid, habrastest liblikatiibadest sündinud mõtted elavad edasi Inga Koppeli klaasesemetes. Kalli Seina ehted on aga loodud mõeldes teekaaslastele, kes elasid kohati valusat, aga ilusat ja ehedat elu.

Kastellaanimaja Galerii alustas oma 2008. aasta näitustehooaega Eduard Zentshiku maalinäitusega "Vana aeg". Sillamäel elav Zentshik on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia disainerina ning tegutseb aktiivselt graafika, maali ja fotograafia alal nii Eestis kui välismaal. Kastellaanimaja Galeriis eksponeeritud tööd on kunstniku jaoks sillaks vanade tsivilisatsioonide ja tuleviku vahel, tema kunstiline teekond on täis ootamatusi ja unenägude illusoorsust.

Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones saab praegu vaadata ülevaadet Tartu keskaegsest käsitööst ja selle mõjust tänaste meistrite loomingule. Näitusel "Manu et mente" ehk "Käe ja mõistusega" eksponeeritakse arheoloogilisi leide ning nende ainetel valminud käsitööesemeid nagu mänguasjad, riided ja meened; samuti saab näha arhailiste käsitöötehnikate õpitubade videosalvestusi ning tutvuda keskaja-ainelise elektroonilise töövihikuga.

...ja mujal Eestis
Tartus Y galeriis on kahe Tartu Ülikooli maalimagistrantuuris õppiva noore - Andrus Raagi ja Irina Krivonogova - näitus "Mäng ja kunst". Tegemist on loomingulise kokkuvõttega läbitud kursusele, mis käsitles dekonstruktsiooni ja maalikunsti ristumisi teiste kunstiliste väljendusvahenditega. Krivonogova maneer on ekspressiivne, piltidel toimub sümbolistlik ja neurootiline värviorgia - sisu poolelt ei puudu langenud peainglid, autoportee pioneerina ega low budget multifilm lilledest. Raagi maalidel esineb kõrgtehnoloogiline maailm kõrvuti destruktiivsete, ekspressionismi toitvate impulssidega. Vastandusest toituv analüütiline pildikeel esindab uuele nüüdismaalile tunnuslikku paradoksidest tulvil fantaasiamaailma.

Muu
Tore võimalus neile, kel aastavahetusetuhinas ununesid mõned e-kaardid saatmata - veel 7. jaanuarini on Eesti Kunstimuuseumi digitaalarhiivis võimalik tasuta valida paarikümne pildi seast endale sobiv kunstiteos ja lisada asjakohased ussaastasoovid sõbrale või sugulasele. Sellise kena eesti kunsti e-kaardi saatmiseks pole vaja teha muud, kui istuda arvuti taha ja külastada aadressi digikogu.ekm.ee.

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios


© Arne Maasik


© Inga Koppel


© Kalli Sein

www.kunstikeskus.ee keskkonnas leiduvate mistahes algupäraste tekstide, tõlgete, terviklike info- ja lingikogumite ning pildimaterjali reprodutseerimine ainult KUNSTIKESKUS.EE ja/või nende autorite ja/või nende valdajate nõusolekul. Originaalteoste ja viidatud materjalidega seotud õigused kuuluvad üldjuhul nende autoritele ja/või valdajatele.