24h galerii
Kunstiteadlikkuse Keskus
tagasi avalehele
 
ARHIIV kunstiuudised
Kunstiteadlikkuse Keskuse kunstiuudised
Toimetaja Vano Allsalu
JAANUAR 2009
selle kuu varasemad uudised vt. allpool
 
Vali oma lemmik plakatikonkursi
tööde hulgast enne 1. veebruari!
Reede, 30. jaanuar 2009  

Kunstihoones kõik õnnelikult koos
Tallinna Kunstihoones on avatud grupinäitus "Happy Together", mis ühendab kunstnikke Kagu-Euroopast, Balti- ja Põhjamaadest. Väljapaneku kuraatorite Mika Hannula ja Minna Henrikssoni sõnul on eesmärgiks uurida kaasaegses ühiskonnas esinevaid erinevaid olukordi, mille tekkimise põhjused peituvad konfliktides või mida on põhjustanud teod, kus kollektiivne teadvus on tugevam kui individuaalne. "Meie eesmärk on luua ja edasi arendada platvormi, mille põhiselt kriitiliselt ja konstruktiivselt analüüsida ideed kollektiivsusest ja kogukonnast. Põhimõte, mida järgime, seisneb selles, et kollektiivsed identiteedid on olulised ja isegi hädavajalikud. Ülesanne on seista nendega silmitsi ning töötada nende viljakamaks ja tolerantsemaks muutmise nimel."

Osalevad kunstnikud: Petra Bauer, Rootsi; Birgir Birgisson, Island; Igor Grubic, Horvaatia; Mika Hannula, Soome/Saksamaa; Minna Henriksson, Soome/Türgi; Hanna Jaanisoo, Soome; Villu Jaanisoo, Eesti/Soome; Kiba Lumberg, Soome; Kristina Norman, Eesti; Karl Ingar Roys, Norra; Katarina Zdjelar, Serbia/Holland; Ahmet Ögut, Türgi/Holland; YKON (Ulu Braun, Sasha Huber, Tellervo Kalleinen, Oliver Kochta-Kalleinen, Tomas Träskman), Soome.

Ühtlasi pakub "Happy Together" ka teatud eelvaadet tänavusele Veneetsia biennaalile, kuna tervelt kolme Kunstihoone näitusel osaleva kunstniku loomingut näidatakse seal eeloleval suvel - Norman esineb Eesti, Ögut Türgi ja Zdjelar Serbia rahvuslikul ekspositsioonipinnal. "Happy Together" on avatud 1. märtsini.

Lilleflirt Eesti tarbekunstis
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi avati kesknädalal "Lilleflirt" - meeleolukas ülevaate lillemotiividest eesti tarbekunstis, kuraatoriteks Kristi Paap ja Dagmar Siida. Näituse pealkiri on laenatud 1930-ndate aastate populaarselt seltskonnamängult.

Teame kõik, kuidas lilled meelitavad oma värvi, veetlevad kuju ning joovastavad lõhnaga. Lilledel on ka hulgaliselt sümboolseid, mütoloogilisi ning religioosseid tähendusi. Mitmed kultuurid üle maailma seostavad lilli naiselikkuse ja viljakusega. Juba antiikajast alates anti lilledega edasi peidetud teateid, eriti populaarseks muutus lillede keel Victoria-ajastu Inglismaal - see võimaldas inimestel väljendada oma tundeid, mis muidu jäänuksid peitu. Pühakutel olid oma lilled, mis pidid väljendama nende voorusi.

Näitusel eksponeeritud lilled on võrsunud kunstnike käe alt ja pärinevad Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogudest ning kunstnike erakollektsioonidest. Esindatud on nii lillornament kui lillevorm, enamasti möödunud sajandi keskpaigast kuni tänapäevani välja. Alates dionüüsialikust girlandidega kaunistatud krateerist ja Ellinor Piipuu fajanssroosidest Kristine Pärtelpoja romantilise peegliraamini, Ivi Laasi nahkkarpidest, Haivi Raadiku luksuslikest ehtekomplektidest Eve Margus-Villemsi habraste ainuõiteni, Leida Jürgeni graveeritud roosibukettidest kristallil Maret Sarapu klaasherbaariumini, Silvia Vasmuthi lillelistest siidrätikutest ja Peeter Kuutma 70-ndate popilikust dekoratiivkangast Krista Leesi lillerataste ning Lylian Meistri roosipadjakesteni.

15. märtsini saab Tarbekunstimuuseumis vaadata ka Vesa Varrela väljapanekut "Surfavad kalad".

Klaasilaste ürgisa
Eesti esimese professionaalse klaasikunstniku, klaasikunsti eriala alusepanija ja koolkonna rajaja Maks Roosma 100. sünniaasta puhul korraldas Eesti Ajaloomuuseum eile Maarjamäe lossis tema pärandit tutvustava ettekannetepäeva ja avas näituse "Klaasilaste ürgisa. Klaasikunstnik Maks Roosma 100".

Maks Roosma (1909-1970) õppis kristalli- ja klaasieriala Haida (Novy Bor) rakenduskunstikoolis Tshehhoslovakkias. 1938. aasta sügisel sai ta Riigi Tarbe- ja Kujutava Kunsti Kooli klaasikaunistuseriala juhatajaks, kunstiakadeemia õppejõuna töötas ta kuni 1970. aastani. Roosma saatus oli keeruline, tal õnnestus muutuva riigikorra tingimustes tellimustööna portreteerida 1938. aastal Konstantin Pätsi, kümme aastat hiljem aga Jossif Stalinit. Lisaks originaalteoste loomisele tegi Roosma Teise maailmasõja järgsel perioodil kavandeid vabrikule "Tarbeklaas", tuues ettevõtte toodangusse üleliiduliste näidiskavandite kõrval ka eestipärasemaid motiive.

Samavõrd kui klaasikunsti on Maks Roosma on panustanud ka Eesti klaasiajaloo uurimisse. Ta uuris 17. ja 18. sajandil Eestis tegutsenud väikeseid klaasitöökodasid ning viis läbi ulatuslikke arheoloogilisi kaevamisi. Nende käigus kogutud materjalid on tänapäeval ainulaadseks allikaks Eesti klaasitööstuse ajaloo uurimisel.

Tihemetsa Islandi kivid
Vabaduse galeriis on 18. veebruarini näha Evi Tihemetsa "Islandi kivid". Kunstnik eksponeerib meisterlikku värvilist ja monokroomset sügavtrükitehnikat, kohati on sügavtrükk kombineeritud kollaazhina lehtedele ilmuvate digitrükis fotomotiividega.
Galerii kuraatori Juta Kivimäe sõnul on Evi Tihemetsa loomingut iseloomustavad selged monumentaalsed kujundid ka Islandi kividest lähtunud graafikas omandamas mingit olulisemat sümboolset tähendust. Musta ja halli tundlikud gradatsioonid ning musta ja punase kontrastsed vastandused mõjuvad lummavalt. Tihemets on mõjutanud oluliselt eesti graafika arengut nii oma suurejoonelise selge vormikõne kui õrna lüürilise kujundlikkusega, saavutanud kaasaegselt mõjuvaid tulemusi klassikalisi graafikakunsti võimalusi tundlikult rakendades.

Käesolev on omamoodi juubelinäitus - nimelt astus kunstnik 50 aasta eest Eesti Kunstnike Liidu liikmeks. Ning osa ekspositsioonist on pühendatud eelnenud näituse autorile - hiljuti lahkunud graafikakorüfeele Peeter Ulasele.

Vaala preemia sai Rauno Thomas Moss
Vaal galerii tänavuse kunstipreemia sai Rauno Thomas Moss, kes lähetatakse juunis Shveitsis toimuvale rahvusvahelisele kunstimessile Art Basel. Galerii tegevjuhi Kaire Eeriku sõnul otsustati Mossi kandidatuuri kasuks tänu tema Vaalas toimunud isikunäitusele "Silent Tartu aka Clinical", mis äratas tähelepanu kui "terviklik, stiilne ja tundeline käsitlus noore kunstniku suhestumisest kodulinna kuvandiga." Samuti tõstab laureaati noorema põlvkonna kunstnike hulgas esile ka osavus aktimaalijana, meisterlik kehakäsitlus ja semiootiline kujundikeel.

Vaal galerii annab kunstipreemiat välja alates 1991. aastast, preemia saajate hulgas on olnud Marko Mäetamm, Jaan Toomik, Kaido Ole, Ly Lestberg, Kiwa jt.

Näitused Tallinnas
Vaal galeriis saavad külastajad 17. veebruarini uudistada Priit Pangsepa maalinäitust "Unenägu". Kunstiteadlase Eha Komissarovi sõnul esindab Pangsepp muidu rajude vaadete poolest tuntud Kursi koolkonna liikmena pigem leebelt poeetilist ja kohati melanhoolsetki manerismi. Figuurimaalijana jätkab ta mõõduka modernismi viljelemist, kontseptualiseerides 20. sajandi alguse kultuuriatribuute ning tehes neist sujuvalt käsitletava märgisüsteemi. Selle süsteemi esteetiliste väärtuste dominandiks on Komissarovi hinnangul kompositsioonitaju ja koloriit, mis kannab kunstniku meeleolude ja kogemuste jälgi.

Tallinna Linnagaleriis esitab 8. veebruarini oma loomingut Denes Farkas. Pealkirja all "How The Fuck Are You Tonight" mõtiskleb kunstnik selle üle, et elame mürarikkal ajastul. Kuraator Anders Härmi sõnul on Farkasi viimaste aastate minimalistlike "valgete" fotoseeriate keskseks nimetajaks olnud vaikus. Neis on sageli "nukrat ja vaikset poeesiat, üksi- ja ilmaolekut, kuid veel sagedamini on neis kivistunud julmust, strukturaalset, nüridat ja vaikset vägivalda ning mis seal salata, teatud äratundmist oma võimetusest sellega toime tulla." Farkas armastab jäädvustada paberist makette teatud tüüpi ruumidest, nii ühiskondlikest kui privaatsetest. Teisalt pildistab ta ka seda, mismoodi näevad välja "ruumistunud meeleseisundid, mismoodi isiklik ja personaalne ruum muutub poeetiliseks kujundiks, märgiks."

Draakoni galeriis on 7. veebruarini Liisi Joala "Hetk". Joala on määratlemaks iseend ja ümbritsevat maailma valinud autoportree vormi. Kunstniku kohalolek ei mõju siiski ainuisikulisena, kuna ta on suhestanud end mitmesuguste eelarvamuste ja kuvanditega tirtsust noore naise, inimese, iseenda - ehk siis määratlematuni. Liisi Joala: "Kõige hirmutavam siin elus on mõelda, jälgida ja analüüsida oma tegemisi ja tegemata jätmisi. Oht kalduda enesehaletsuseni ja kogu olemuse mõttetuseni. Lõpuks saame kaader kaadri haaval kokku filmi, kus on kõik loomutruu, puudub grimm ja poosid. Oleme alasti. Riides oleme vaid nende jaoks, kes meist ei huvitu ega küündi meieni. Ei, me ei ole erilisemad kui teised. Lihtsalt inimestevahelise kontakti jaoks on vaja midagi enamat kui kuiva silmsidet."

Hop galerii näitusel "Hortus Ceramicus" on Viive Väljaots, Ingrid Allik, Kersti Laanmaa, Tiina Kaljuste ja Kaie Pungas koostanud oma keraamikateostest kujuteldava aia, kust leiab nii tehnitsistlikke linnataimi, padjalikke lilleõisi, geneetiliselt muundatud taimi kui lihtsalt savist vihmausse ja liblikaid. Ekspositsioon jääb avatuks 17. veebruarini.

EKA galeriis saab 6. veebruarini vaadata "Tantsupidu" - seitsme tudengi väljapanekut, millel kohtuvad klaas, nahk, tekstiil ja metall. Osalejad (Inga Radikainen, Olga Jazepova, Karin Kallas, Liina Palkov, Eva-Maria Murel, Ruts, Piret Mägi) on seadnud endale ülesandeks näidata erinevate erialade koostööd moemaastikul - uusi lahendusi ja tehnoloogilisi võimalusi, materjale ning fantaasiarikkaid ideid. Muuhulgas lubatakse vaatajale aksessuaare, mis "annavad välimusele särtsu ning pakuvad silmarõõmu".

Arhitektuuri- ja disainigaleriis on 3. veebruarini EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise üliõpilaste näitus "Luik". Väljapanek kajastab tudengite möödunudsuvisel kunstipraktikal Pedaspeal valminud samanimelise varjualuse lugu. 19 tudengitöö seast valiti välja Larissa Kondina projekt ning nüüd seisab see teostatuna looduses, kaaslasteks kaks varasemat üliõpilastööd - "Torn" ja "Kiik".

Eesti Kunstnike Liidu külalisateljees peatub 30. jaanuarini saksa kunstnik Gerhard Spilgies (s. 1937). Kunstnik on ateljeesse üles pannud näituse oma töödest (foto, maal), mida on oodatud külastama kõik huvilised. Ateljee uksed on avatud ka täna 14-19. Kontakt kunstnikuga telefonil 6443331.

Mujal Eestis
Pärnu Uue Kunsti Muuseumis saab pealkirja all "Elumõnu" uudistada Kihnu käsitöökultuuri ühe alustala Ärmä Roosi (ristinimega Rosaali Karjam) loomingut. Käsitöömeister, kes on oma elu jooksul kogunud üle 300 kindakirja ja enam kui 100 sukakirja, jagab oma tarkusi lahkelt huvilistega - näituse avamisel esitleti ka Ärmä Roosi samanimelist autoriraamatut, mis annab põhjaliku ülevaate Kihnu naiste tikanditest ja õmblustöödest ning kindakirjamärkide ja vöömustrite salakirjast. Näitus jääb avatuks Eesti Vabariigi aastapäevani.

Narva Muuseumi Kunstigaleriis on 9. märtsini avatud Eduard Zentshiku maalinäitus "Maagia". Maalid on salapärased, sarnased nõidumisele, kaetud müstikaga ja nendes elavad mingid saladused - nii lubavad näituse korraldajad.

Toimub
Tallinna Kunstihoones toimub homme, 31. jaanuaril kell 14-21 projekt nimega "YKON Game v.0.3". Tegemist on omalaadse simulatsioonimänguga, mille teemaks ei midagi vähemat kui terve maailm ja selle toimimine. Loe lähemalt www.ykon.org

Käivitub koomiksivõistlus "Euroopa Liit ja selle kodanikud". Konkurss toimub kõikides Euroopa Liidu riikides, osalema oodatakse kunstihuvilisi noori vanuses alates 16 aastast. Võistlustööna tuleb esitada üheleheküljeline sõnadeta koomiks, mis aitaks selgitada kodanikuks olemise tähendust Euroopa Liidus. Konkursitööde esitamise tähtaeg on 27. veebruar 2009. Põhjaliku info konkursi kohta leiab www.eurocartoon.eu


© Ahmet Ögut
Foto: Tallinna Kunstihoone


Näitus"Lilleflirt"


Näitus"Klaasilaste ürgisa.
Klaasikunstnik Maks Roosma 100"


© Rauno Thomas Moss


© Priit Pangsepp


© Denes Farkas
Foto: Tallinna Kunstihoone


© Liisi Joala


Näitus "Hortus Ceramicus"


Ärmä Roosi
Foto: Pärnu Uue Kunsti muuseum

   
   
Reede, 23. jaanuar 2009  

Kelomehe uurimused vääritimõistmisest
Tallinna Kunstihoone galeriis on terve jaanuarikuu avatud Raivo Kelomehe "Dialood. Uurimus vääritimõistmisest". Kelomees on vaieldamatult kõige järjekindlam ja pühendunum uue meedia - video, e-meedia, interaktiivse kunsti - rakendaja ja propageerija Eesti kunstis. Ta alustas juba 1990ndate alguses Balti-Prantsuse videofestivalidega, oli Eesti Kunstiakadeemia uue meedia keskuse üks loojaid ja tegutseb praegu Tartu Kõrgema Kunstikooli uue meedia keskuse eesotsas.

Kelomehe praegust projekti võib vaadata kahe positsiooni - looja ja mõtestaja - ühitamisena. Kunstihoone galeriis on tegemist rakendusliku interaktiivse kunsti näitusega, mille abil püütakse uurida ja modelleerida vääritimõistmise tekkemehhanisme. Kommunikatsiooniuuringutes, psühholoogias ja semiootikas kõneldakse möödakommunikatsioonist (miscommunication), mille all mõeldakse olukorda kommunikatsiooniaktis, kus teade ei jõua saatjalt vastuvõtjani soovitud kujul. Häirete tekkepõhjused ja iseloom sõltuvad inimestest ja kontekstist. Näitus "Dialood" pakub vaatajatele osalemisvõimaluse nii õnnestunud kui ka häiritud suhtluses. See on vääritimõistmise visualiseering ja selle kommentaar.

Eestist Veneetsia biennaalile Kristina Norman
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse teatel esindab tänavusel 53. rahvusvahelisel Veneetsia kunstibiennaalil Eestit Kristina Norman projektiga "After-War", Eesti ekspositsiooni kuraatoriks on Marco Laimre. Näituse toimumiskohaks on Palazzo Malipiero ning avatud on see 7. juunist 22. novembrini 2009.

Kristina Norman tegeleb poliitilise, provokatiivse, dokumentaalse ja uurimusliku kunstiga. Kuraator Anders Härmi sõnul on Normani looming ülimalt kontekstikeskne, see sünnib suhestumisel teda ümbritseva keskkonnaga. "After-War" on terviklik videotest, fotodest ja objektidest koosnev installatiivne keskkond, mis avaldub viie erineva ruumisituatsioonina. Teos baseerub pronkssõduri teisaldamisel 2007. aasta aprillikuus, selle pealkiri viitab olukorrale, kus sõda on küll läbi, aga konflikt kestab edasi. Ekspositsiooniga kaasneb kunstniku poolt illustreeritud mahukas tekstikogumik, milles käsitlevad monumendikonflikti ja projekti "After-War" filosoof ning Kesk-Euroopa ülikooli rahvusvaheliste suhete õppejõud Aleksander Astrov, kultuuriteoreetik Airi Triisberg, arhitektuuriteoreetik Andres Kurg, kuraator Marco Laimre ja kunstnik ise.

Saksa ekspressionistliku arhitektuuri varamust
Eesti Arhitektuurimuuseumis saab praegu vaadata näitust saksa ekspressionistlikust arhitektuurist 20. sajandi ühe mõjukaima arhitekti Erich Mendelsohni (1887-1953) loomingu näitel. Tema kavandatud hooned Saksamaal, Poolas, Venemaal, Norras, Suurbritannias, Iisraelis ja USA-s avaldasid kaasajal suurt mõju ja leidsid elavat vastukaja. Mendelsohni looming erineb oluliselt teistest moodsa arhitektuuri suundadest kunstipärase ja maailmatunnetusliku lähenemisega, mis proovis ühendada ida ja lääne mõtteviise. See tingis ehitiste rõhutatult väljendusrikka välis- ja siseilme, mis arvestas nii paiknemist linnaruumis kui ka kultuurilis-geograafilist konteksti. Mendelsohn ei loonud aga oma koolkonda, mistõttu langes tema isik ja looming pärast tema surma unustusse. Alles viimasel ajal on hakatud tema tähendust jälle taasavastama.

Käesolev väljapanek annab ülevaate Erich Mendelsohni elutööst ning tutvustab tema kavandatud hooneid eskiiside, plaanide, fotode ja Stuttgarti Ülikoolis valminud makettide näitel. Saksa Välissuhete Instituudi poolt koostatud näitus jääb avatuks 1. märtsini. Samuti saab Rotermannis praegu vaadata näitust "Arhitekt ja tema aeg. Voldemar Herkel".

Kunstnikelt kunsti ja iseenda kohta
Hobusepea galeriis on praegu "Doings or Not Eesti Versioon". Projekt tegeleb kunstniku tööga kaasaegses ühiskonnas. Kas kunstniku vastutus on osutada, viidata, näidata, tõlgendada, tegutseda? Näitus eeldab aktiivset suhestumist nii kunstnikult kui vaatajalt. Esitletud tööd kutsuvad muuhulgas mõtlema kunstitöö taga olevast masinavärgist ja mõtestama kunstiinstitutsiooni piire. Vaataja seisab silmitsi olukorraga, kus kinnitusmaterjalist saab eksponaat, masinast materjal, kunstnikust ekspordiartikkel. Veel elab ta kaasa kunstniku solidaarsusaktile näituse valvuritega ning suutmatusele suhestuda kunstiklassika eksponaatidega. Turvaliste tõlgendusmustrite kõigutamine paneb mõtlema, mida kunstnik saab teha ja mida mitte.

Hobusepea näituse näol on tegemist möödunud aastal Sloveenias, Ljubljanas toimunud näituse kohandatud versiooniga. Osalevad Johnson ja Johnson, Krõõt Juurak, Iti Kasser, Karel Koplimets, Triinu Lille, Erkki Luuk, Marge Monko, Ott Pilipenko, Taaniel Raudsepp, Indrek Sirkel, Anna Shkodenko ja Triin Tamm. Kuraatorid: Margit Säde ja Laura Kuusk. "Doings or Not Eesti Versioon" jääb avatuks 2. veebruarini.

Erootilise kunsti tulv Rakveres
Rakvere Näitusemajas saab rahvusvahelise naistepäeva, 8. märtsini kaeda näitust "Elu 69. Erootika eesti kaasaegses kunstis". Teet Veispaku kureeritud väljapanek kaasab maineka autoriteringi - Jüri Ojaver, Terje Ojaver, Jaan Toomik, Liina Siib, Lembit Sarapuu, Valeri Vinogradov, Marko Mäetamm, Leonhard Lapin, Ado Lill, Tõnis Vint, Paul ja Anna-Daniela Rodgers jmt.

Korraldajad rõhutavad, et erootiline kunst on ajastuspetsiifiline, sõltudes ühiskonna mentaliteedist, selle filosoofilistest ja religioossetest arusaamadest ning aktsepteeritud seksuaalkäitumise normidest. Nii esitatakse väljapanekuga küsimus, milline on erootilise sisuga kunsti väljunud tänases Eestis ning mis on selle esmaseks funktsiooniks - kas seksuaalse köitvuse rõhutamine, vaataja seksuaalfantaasiate kergitamine või sootumaks muu problemaatika (näit. sotsiaalne, poliitiline) käsitlemine, mida esitatakse domineerivate erootiliste (pornograafiliste) kujundite abil.

Mulgikuue graafika
Pärnu Uue Kunsti Muuseumis üllatab Eesti tekstiilikunsti grand old lady Anu Raud uuendusliku vaibaloomise tehnikaga. Nime all "Mulgikuue graafika" tutvustab traditsioonilise põimetehnika elushoidmisele pühendunud vaibakunstnik nüüd novaatorlikku meetodit, mis peaks võimaldama lausa lastelgi luua suhteliselt lihtsate ja odavate vahenditega muljetavaldavaid vaipu. Vaja läheb üksnes paksu riiet ning värvilisi paelu, tööriistadeks on käärid ja niit-nõel.

Näitusel on vaadata paarkümmend Raua poolt tema mulgikuue graafikaks ristitud tehnikas loodud teost. Eriliselt mõjukas on Anu Raua juhendamisel sündinud laste tikitud vaip, mis kujutab nende unistusi. 29. veebruarini avatud väljapanekul mängib ka Mark Soosaare dokumentaalfilm, mis annab ülevaate kunstniku loometeest ning elust Mulgimaal asuvas Kääriku talus.

Näitused Tallinnas
22. jaanuaril tähistatava ungari kultuuri päeva puhul avati Ungari Instituudi galeriis maalikunstnik Janos Korodi näitus "Under construction". Korodi kunstimaailm on visuaalsete faktide kogum, mida iseloomustab jõuline värvikasutus, valguse vaieldamatu kohalolek, valgustatud ja varjusoleva pinna kahetisus, materjalide soojus ja ruumi avarus.

Lühidalt
Tallinna Tehnoloogiapargis Küberneetika Maja galeriis on tänasest veebruari lõpuni Milvi Torimi akvarellinäitus.
Galeriis SooSoo näitab 10. veebruarini oma valgusteid Anni Varm - muuhulgas on nende loomisel kasutatud vanu elektripirne!
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi Assauwe tornis on 8. veebruarini eksponeeritud helilooja Alo Põldmäe loodusfotode näitus "Semiootiline Neeruti".
Rahvusraamatukogus on 29. veebruarini Maldon Otsa loodusfotode näitus "RabaV".

Mujal Eestis
Tartu Kunstimuuseumis on 8. veebruarini üleval kaks viimast väljapanekut näituse "Kirg ja valu" raames - Peeter Lauritsa fotod ning Tiit Jaansoni maalid. Lauritsalt on väljas tema ülimenukad lavastuslikud kompositsioonid, Jaanson pakub taaskohtumist nauditava värvimeelega loodud abstraktsete maalidega. Näitusega "Kirg ja valu. Eesti kunstiklassika Mart Lepa ja Rene Kuulmanni erakogudest" annavad kaks tuntud kunstikollektsionääri omanäolise sissevaate eesti kunsti viimase saja aasta loole. Nii jõuavad publiku ette Kristjan Raua, Ants Laikmaa, Konrad Mägi, Nikolai Triigi, Karin Lutsu, Johannes Greenbergi, Elmar Kitse, Aleksander Vardi, Endel Kõksi, Tiit Pääsukese, Jaan Toomiku ja paljude teiste kunstnike tööd, mida tavapäraselt muuseumis näha ei saa.

Võru Linnagaleriis on kaks uut näitust - Andrus Raagi ja Irina Krivonogova ühisnäitus "Kosmos ja Maa. Floora või fauna? Postmutatsioon" ning Aavo Ermeli graafikanäitus "4. Ermel". Ermel oli üks esimesi Eestis, kes hakkas 80ndatel kasutama arvutit kunsti loomiseks. Võrus eksponeeritud giclee-tehnikas printidega kutsub ta vaatajat "kombates maitsma, kuulates nägema ning silmadega sööma". Raag ja Krivonogova on seekord miksinud naivismi fantasy art’iga. Kunstnikud usuvad, et fantastika on puudutanud igaüht ning Eestis seni vähe viljeldud fantaasiakunstil võiks olla teraapiline ja puhastav mõju.

Narva Muuseumi kunstigaleriis on 2. märtsini kohalike kunstnike näitus "Viis+". Välja on pandud Shamil Alijevi maastikud ja natüürmordid, Boriss Uvarovi filosoofilised kompositsioonid, Kuzja Zverevi originaaljoonistused ning Gennadi Kurlenkovi ja Anatoli Romanovi maalilised teosed.

Toimub
Kumus alustab animaürituste sarja ANIMATEEK uut hooaega 26. jaanuaril kell 18 Shveitsist pärit noor väljapaistev animaator Denise Hauser, kes esitleb oma mitmekülgset loomingut.

Adamson-Ericu muuseumis saab 26. ja 27. jaanuaril vaadata etendust kunstniku teest - "Adamson-Eric ad astra". Etenduse tegi valmis Uus Vana Teater ning see pakub värsket lähenemist mitmekülgse looja isiksusele, eneseotsingutele ning kunstist kõnelemise võimalustele laiemalt. Aimu saab ka 20. sajandi keerulistes poliitilistes oludes üles kerkinud inimlikest paradoksidest. Kahest vaatusest koosnevat etendust mängitakse Adamson-Ericu muuseumi 25. juubeli näituse "Kunstisisesed dialoogid ajapeeglis" teoste keskel.


© Kristina Norman. Monoliit (videostill, 2007)
Repro: www.moskva80.com


Erich Mendelsohn. Einsteinturm, Potsdam
Foto: Doris Antony (Wikipedia)


© Voldemar Herkel
Repro: Arhitektuurimuuseum


© Ott Pilipenko
Näitus "Doings or Not"


© Anu Raud


© Alo Põldmäe


Etendus "Adamson-Eric ad astra

   
   
Reede, 16. jaanuar 2009  

Kultuurkapitali aastapreemiad
10. jaanuaril anti Viljandis Pärimusmuusika Aidas üle tänavused Eesti kultuurkapitali aastapreemiad. Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali preemia pälvisid Elin Kard Hobusepea ja Draakoni galerii juhtimis- ja kureerimistegevuse ning galerii ajalugu kajastava kataloogi koostamise eest; Reeli Kõiv ülevaatenäituse "Eerik Haamer: kahel pool merd" kureerimise eest Kumus ja Tartu Kunstimuuseumis ning Eerik Haameri monograafia koostamise eest; Tõnis Saadoja personaalse mälu ja elukeskkonna vahelisi suhteid uuriva kontseptualistliku maalinäituse "Kodulinn Tallinn" eest ja Anu Juurak multimediaalse näitus-installatsiooni "Mis tunne on surra?" eest Linnagaleriis.

Pärnu - Eesti graafikapealinn
IN Graafika ja Pärnu Nüüdismuusika Päevade Suur Festivalipäev läheb lahti laupäeval, 17. jaanuaril kell 14 Pärnu Kunstihallis.

Kui eelmise aasta IN Graafika põhinäitus oli New Yorgist, siis tänavune toob Eestisse kireva valiku tegijaid ja kunstnikerühmitusi Ameerika eri paigust - sealhulgas koloriitselt marginaalseid ja rajult radikaalseid. Ent korraldajate sõnul ei tasu seda "hullumeelset alternatiivplejaadi" jälgides unustada, et Ameerika on eelkõige mitmekihiline. Nii on eelnevale vastukaaluks Eesti Litograafiakeskuse kureeritud USA kõrgemate kunstiõppeasutuste professorite väljapanek "Ajamasin/Time Machine", mis tõestab, et ka sealsel kunstimaastikul käib kompromissitu võitlus oma koha eest päikese all.

Kontserdimaja on tervenisti Eesti Noore Graafika päralt - muuhulgas leiab sealt Kaarel Kütase kuraatoriprojekti "Viie aastaga viie rikkama riigi sekka" ning Liina Siibi juhendatud EKA interdistsiplinaarsete kunstide tudengid esinemas fotodega pealkirja all "Mälutagused". Endlas näeb "Eesti Vabagraafikute Ühenduse raskekahureid" eestotsas Viive Tolliga - kõiki neid, kelle loometööd ei pidurda "artworldi trendivirvendused". Avo Keerend, Leonhard Lapin, Silvi Liiva, Ülle Marks, Jüri Kass, Naima Neidre, Maret Olvet, Kaljo Põllu, Virge Jõekalda, Evi Tihemets, Maria-Kristiina Ulas... Kunstnike Majas jätkab oma iga-aastast müstilise konseptualismi võidukäiku Raul Meel. Ent see pole kaugeltki kõik. Kogu info www.nongrata.ee

Vaatajaga suhtlev videokunst Tartus
Tartu Kunstimajas avati eile Tartu Kõrgema Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia tudengite näituseprojekt "CHANGING!". Väljapanek koosneb interaktiivsetest videoinstallatsioonidest, mis traditsioonilise hiireklikkamise kõrval nõuavad näiteks "filmi" valgustamist valguskiirega. Näituse kuraatoriteks on Chris Hales ja Raivo Kelomees. Koostöö sai alguse 2002. aastal, kui Hales juhtis TKK-s interaktiivse kino töötuba ja organiseeris hiljem samateemalise rahvusvahelise seminari.

Kelomehe sõnul viitab näituse nimi esmalt ekraanil aset leidva muutumise füüsilisele aspektile, teisalt aga filmide metafoorilisele sisule. Nii portreteeritakse hommiku muutumist õhtupoolikuks, viimastel aastatel toimunud muutusi Tartu linnapildis ...ning "muutusel" võib olla ka poliitilisem tähendus. Näitus jääb avatuks 1. veebruarini.

Esther Roode Hausis
Haus Galeriist leiab praegu Esther Roode (1923-2007) mälestusnäituse. Eksponeeritud on mitmekesine valik kunstniku loomingust 1950. kuni 1990. aastateni - näeb portreid, maastikke ja linnavaateid nii õlimaali- kui akvarellitehnikas.

Roode alustas Tallinna I Naiskutsekoolis moekunsti erialal ja Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis, 1947. aastal jätkusid kunstiõpingud Tartu Riikliku Kunstiinstituudi maaliosakonnas, kus tema juhendajateks olid Johannes Võerahansu, Juhan Püttsepp, Aleksander Vardi jt. Tartus kuulusid kunstniku lähemasse sõpruskonda peale tulevase abikaasa Henn Roode veel Ülo Sooster, Heldur Viires, Lembit Saarts, Valve Janov, Lüdia Vallimäe-Mark ning teised pärastised mõjukad kunstnikud. 1949. aastal kunstnik arreteeriti ning saadeti Venemaale vangilaagrisse. Peale rehabiliteerimist 1956. aastal jätkasid Esther ja Henn Roode õpinguid, Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi lõpetamisest kuni pensionieani töötas Esther Roode loovkunstnikuna, samuti maali ja joonistamise õppejõuna ning tegi illustraatorina kaastööd erinevatele kirjastustele.

Näitused Tallinnas
Draakonis saab vaadata Tartu Ülikooli maalikunsti eriala magistrantide ühisnäitust "Maal/dekonstruktsioon - väikesed inimesed". Osalevad Veiko Klemmer, Laura Põld ja Nadezhda Tshernobai, kureeris Jaan Elken. Elkeni sõnul on väljapanek "sootsiumi mudeldamisele pürgiv näitus, mida on võimalik vaadelda kui eri kunstiliikidel (maal, video, installatsioon, skulptuur) ja kunstnike rühmatööl põhineva interaktsioonina, kus ühe kunstniku kangelased siirduvad teise autori kunstitöö statistideks ja vastupidi".

ArtDepoos on 7. veebruarini grupinäitus "Lendva", mis koondab õhu, lendamise ja tuulega seotud kolmemõõtmelisi töid. Esinevad Aleksandr Zverev, Dmitri Gerassimov, Saskia Järve, Ingrid Aasoja, Sigrid Viir, Stanislav Popkov, Timo Toots, Taaniel Raudsepp ja Elo Liiv. Kunstnikud seletavad: "Meie hinges asub haigus nimega lendva, mis rabab inimesi ja loomi. Haigus seisneb pidurdamatus soovis midagi tuule ja tormi käes lendamas näha, seda suunata ja tunda selle ning enda vabadust. See haigus ei ole ravitav, kuni me pole suutelised valmistama midagi selliselt, mille üle meil oleks võim".

Eesti Panga kuppelgaleriis näeb veebruari lõpuni avatud Priit ja Olga Pärna graafiliste tööde näitusel "Elu ilma Gabriella Ferrita". Näha saab samanimelise, suurt rahvusvaheliselt tähelepanu pälvinud 45-minutilise animafilmi tegemisel valminud originaaljoonistusi, eskiise ja filmikaadrite suurendusi. Galerii kuraatori Eha Komissarovi sõnul on Priit Pärn leidnud Olga näol endale uue mõttekaaslase. Kunstnike koostöö ei kulge mitte vana lõhkumise, vaid uue laienemise, teisenenud graafilise stiili nimel: "Priit Pärn on soostunud muutma oma väljakujunenud käekirja ning võtma omaks uusi tegelaskujusid, kuid tema isikupära ja kunsti parimad omadused on säilinud".

Lühidalt
Deco galeriis on kuu lõpuni Valev Seina maalid nime all "Ükskaks".
A Galeriis on 2. veebruarini Margareth Sandströmi ehtenäitus.
Galeriis Aatrium saab 7. veebruarini kaeda Frank Koobi Kreeka-õpingute ajast inspireeritud maalinäitust "Yeah, 1 Year".
EKA galeriis on fotoosakonna III kursuse üliõpilaste näitus (Tanja Muravskaja juhendatud aktifotograafia kursuse raames valminud seeriad).
Kastellaanimajas saab kuu lõpuni näha noore kunstniku Lea Tomsoni nii Eestis kui Hollandis maalitud pilte pealkirja all "Rosinavaras rohelisel pargipingil".
Rahvusraamatukogus on 27. jaanuarini Prantsusmaal elava Pamela Peepsoni naivistlike joonistuste näitus "Infinitimacy"; eksponeeritud tööd on sümbioos intiimsusest ning autori soovist väärtustada kunsti, muusikat, sõpru ja armastust.
Tallinna Keskraamatukogu galeriis (Estonia pst 8) saab vaadata Okeiko (Annika Maior) "Okeiko pildiraamatut" - väljas on autori "oma mõtete ja emotsiooniga suured väikesed joonistused, kus olulised OM, kõiksus, õnne- ja rahulolutunne".

Mujal Eestis
Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis saab kuu lõpuni vaadata Tartu Ülikooli maaliosakonna tudengite väljapanekut "Maalin kaunilt". Noored kunstnikud tahavad anda vaatajale võimaluse hetkeks peatuda ja mõelda sellele, mis on maalimises kaunist. Teise ja kolmanda kursuse üliõpilaste pildid valmisid õppetöödena, juhendajateks professor Jaan Elken, Jaan Punga ja Rauno Thomas Moss. Kunstimaja väikeses galeriis avatud Leho Rubise "Jälg" toetub kunstniku India-reiside ajal kohatud inimeste "visandite ja visuaalkujundite sümbioosile, mille sisuliseks teljeks on vana kultuuri tunnetus kultuurilise "teise", eurooplase, tajudes". Figuratiivsed tööd Indiale omaste vanade mustritega vahelduvad kompositsioonidega, mis on autorit mõjutanud "kultuurimustrite" visuaalseks jäljeks.

Tartus Tampere Majas saab 2. veebruarini uudistada seni peamiselt kirjasõnaga tuntust kogunud Marko Kompuse, Mehis Heinsaare ja Jaan Malini näitust nimega "Sisejuured".

Tänasest on Rakvere Teatri fuajees avatud VEDELIKU näitus. Rühmituse ühe eestvedaja Erki Kasemetsa sõnul on väljapaneku sisuks "viimaste aastate läbivaade: valitud lehti numbrist "International" (2006), Mooste kollazhilaagrist (2007) ning värskest ajakirjast "Moe-eri"(2008). Kell 21 saab alguse VEDELIKFEST, tegevust ja aktsioone näeb juba alates avamisest kell 14.

Kuressaare Raegaleriis on 24. veebruarini Anna Litvinova-Merilo Mehhikos ja Californias valminud maalide ja joonistuste näitus.

Toimub
Pühapäeval kell 15 toimub Kumu hariduskeskuse auditooriumis Anneli Porri loeng "Kosmonaudi kujutise tõus ja langus Eesti kunstis".

...ja kurvad kunstiuudised
Eesti kunstnikepere on tabanud kaks kaotust. On lahkunud skulptor Ants Mölder (27.XII 1939-04.I 2009), kelle loomingu märksõnadeks jäävad abstraktsed dekoratiivsed puuvormid, üldistusjõulised marmorfiguurid ning tuntud kultuuritegelastele pühendatud mälestusmedalid. Mölderi monumentaalloomingus on olulised 1970. aastail loodud II maailmasõja monumendid Tartu Raadi kalmistul ning Pärnu-Jaagupis, tema taastatud on ka üks kaunimaid Vabadussõja mälestusmärke - Juhan Raudsepa loodud monument Koerus.

Lahkunud on ka teenekas sisearhitekt, EKL-i liige 1959. aastast Linda Arike (14.X 1921-13.I 2009). Arikese kavandatud autorimööbel on saanud Eesti interjöörikunsti ajaloo osaks; omamoodi märgiliseks saavutuseks jääb näiteks Ilja Ehrenburgi kabinetile loodud mööbel Moskvas. Tööstusprojekti arhitektina osales Arike Tartu Ülikooli uue raamatukogu interjööri kujundamises (projekt 1972-76, valminud 1982). Linda Arike kuulub põlvkonda, kelle mõttelend sai vabamalt teostuda omaaegsete legendaarsete "Ruum ja vorm" näituste formaadis.


© Tõnis Saadoja


© Cannonball Press
IN Graafika 2008


© Esther Roode


© Laura Põld
Näitus "Väiksed inimesed"


© Saskia Järve
Näitus "Lendva"


© Frank Koop


© Lea Tomson


© Pamela Peepson


Anna Litvinova-Merilo näitus

   
   
Reede, 9. jaanuar 2009  

Vana mees ja mere kujund
Vabaduse galeriis näeb hiljuti lahkunud eesti graafika suurkuju Peeter Ulase (1934-2008) mälestusnäitust "Vana mees ja mere kujund". 28. jaanuarini saab tutvuda töödega, mis kunstnik oma juubelinäituseks valmistudes veel ise välja valis. Eksponeeritud kümmekond suureformaadilist lehte on valminud möödunud aastal. Mitme plaadiga ületrükid ja metsotintotehnikas sümbolistlikud kinniskujundid lehtedel tekitavad salapärase eepilise ruumi, mida võiks galerist Juta Kivimäe sõnul võrrelda ehk Kristjan Raua elufilosoofiast kantud teostega 20. sajandi algusaastatest.

Peeter Ulas on andnud tõsise ja mõjuva panuse eesti modernistliku kunsti arengusse, mõjutades oluliselt meie graafika uuenemist 1960.-1970. aastatel. Ühtlasi on ta suutnud luua omanäolise, panteistliku monumentaalsete kujunditega pildimaailma, mis avab kunstniku sisemise rikkuse ja müstilise kokkukuuluvustunde maailma kõiksusega.

Eestimaa lagunenud ja hüljatud kultuurimälestised
Täna avatakse Eesti Ajaloomuuseumis, Suurgildi hoones näitus "Ultima memoria. Eestimaa lagunenud ja hüljatud kultuurimälestised". Teadaolevate andmete põhjal on halvas või avariilises seisundis tervelt 1156 objekti - 26,3% kõigist Eesti arhitektuurimälestistest. Selle kurva statistika põhjuseks on tihti omanike teadmatus, kehv muinsuskaitse-poolne teavitustöö, riigi suutmatus abistada ja pakkuda tuge mälestiste omanikele. Sageli ei näe muinsuskaitse omanikes ja omanikud muinsuskaitses oma partnereid ja liitlasi kultuuripärandi kaitsmisel ja tutvustamisel.

Näitusel käsitletakse kokku 20 objekti - nende hulgas on mõisaid, elamuid ja tööstusrajatisi 18. sajandist tänapäevani. Need hooned ja rajatised on kaotanud oma funktsiooni ning seetõttu hüljatud ja lagunenud. Olulise osa väljapanekust moodustab videoinstallatsioon, mis tutvustab intervjuude kaudu muinsuskaitse hetkeseisu; teiste hulgas saavad sõna Laine Jänes, Peeter Kreitzberg, Trivimi Velliste ja Jaan Tamm. Näituse kuraatoriteks on Eesti muinsuskaitse ümarlaua esimees Mika Orava ja ajaloomuuseumi teadur Olev Liivik. Väljapanek Suurgildi hoones jääb üles 28. märtsini, alanud aasta jooksul on näitust võimalik näha ka Narvas, Pärnus ja Tartus.

Teistmoodi fotonäitus
Vaal galeriis saab 27. jaanuarini uudistada fotonäitust "Pildi Pank". Väljapanek toob vaatajani ajatud teemad Eesti eri põlvkondade fotograafide töödes, liikudes 19. sajandi keskpaiga elu talletanud rariteetidelt läbi Vabadussõja ja EW ajastu tänavusuviste hetkedeni. Teemade valik ei ole juhuslik, vaid põhineb dominantidel, mida kaamerasilm ümbritsevas ikka ja jälle jäädvustab - inimene töös ja tegevuses, sõjas ja rahus, inimene teel ja kodus, ootuses ja unistustes, tema aeg,koht ja rahvustunne, pärimus ja ajalisus traditsioonides, tema arusaam ilust ja õnnest, lootusest ja edasiminekust.

Tööd pärinevad erakogudest ja pildipangaarhiivist Focus, esindatud on Friedrich Schlater, Johannes Pääsuke, Kalju Suur, Arvo Iho, Toomas Tuul, Assar Jõepera, Jarek Jõepera, Ingmar Muusikus, Tiit Aunaste, Indrek Ilomets, Margit Kurvits ja teised. Korraldajad nendivad, et fototehnika arenedes ja odavnedes on fotograafiast saanud Eestis justkui rahvasport, mistõttu on hägustumas ka arusaamad visuaalse esteetika piirjoontest. Käesoleva väljapanekuga tahetakse seda inimestele taas meelde tuletada...

IKEA dekonstrueerimine
Hop galeriis näeb 27. jaanuarini näitust "De-IKEA". Tegemist on koostööprojektiga Islandi kuraatori (disainer ja õppejõud Hrafnkell Birgisson) ning Eesti disainerite (Kärt Ojavee, Kadri Viires, Liisa Soolepp, Andres Labi, Janno Roos ja Monika Järg) vahel.

Korraldajate selgitusel on projekti ideeks sekkuda globaliseeruvasse ja seeläbi traditsioone, kohalikke tavasid, arusaamu ja toimemehhanisme eiravasse disainiprotsessi. Sellise suuna ilmekaim näide on nende sõnul Rootsi sisustushiid Ikea - "isikupäratu, aga kõikjale pugev ja maad haarav bränd". Nagu sama kuraatori poolt varem Berliinis ja Los Angeleses, sekkuti ka Tallinnas Ikea toodete elukäiku, muutes ja ümber disainides nii nende visuaalset väljanägemist kui tähendust. Oluline oli rõhutada kohalikku kultuurikonteksti, disaineri tausta ja kogemusi - seda mis on tähtis isikupärase toote sünniks. Muuseas, manipuleeritud tekid ja padjad olid toodetud Eestis...

Näitused Tallinnas
Tam Galeriis on 7. veebruarini avatud Lemming Nageli "Vaikelu pronksööga". Nageli loomingus on läbi aegade mänginud olulist rolli nii autobiograafilisus kui loodusteadused - nii üritab ta tänagi eelkõige kartograafia abil luua oma teoste ebakindlasse maailma mingit korda. Tulemuseks on omavahel segunevad miraazhid, peegeldused, hallutsinatsioonid ja laialivalguvad värvilaigud. Kunstniku enda sõnul on tegemist Eesti depressiivses väikelinnas, Tallinnas, toimuva depressiivse näitusega, kuhu ilu otsima ei ole mõtet tulla.

Tallinna Linnagaleriis saab 25. jaanuarini tutvuda Laura Kuuse ja Anna-Stina Treumundi loominguga, mille ühisosa on galerii kuraatori Anders Härmi sõnul "kergesti äratuntav aga raskesti sõnastatav". See näib seisnevat teatavas arusaamises, et Teise, Ühiskonna, Superego ideaalpeeglist näeb inimene ennast kummaliselt ebatäiuslikuna. Kuusk ja Treumund kui kaks "patoloogilist ootajat" aga kutsuvad oma kahest videost ja ühest ruumiinstallatsioonist koosneva projektiga vaatajat piiluma inimlikkuse intiimsfääri.

Hobusepea galeriis saab 19. jaanuarini vaadata Maria Arusoo ja Herlet Elvisto ühisnäitust "PAIN T(H)ING". Kunstnikke ühendab nende elukutsega kaasnev nõutus - Arusoo ja Elvisto ei vaevle värvi- ja vormiprobleemide küüsis, vaid otsivad kõige lihtsamini (ja ehk labaseltki) väljendudes võimalusi enese "müümiseks" ja positsioneerimiseks.

Fahle kohvik-restoranis saab praegu vaadata Eduard Zentshiku maale pealkirja all "Other time". Sillamäel elav kunstnik on lõpetanud graafilise disaini eriala Eesti Kunstiakadeemias. Esialgu paelus teda kunstnike eluviis, millest kasvas välja sügavam huvi ja veendumus hakata ka ise kunstnikuks. Tema tänased maalid kutsuvad vaataja slaavipäraste sugemetega muinasjutumaailma, mille autor ise loodab mõjuvat pigem romantilise kui naiivsena.

Mujal Eestis
Y galerii Tartus avab oma kuuenda hooaja TÜ maalikunsti õppetooli magistriõppe üliõpilaste näitusega. Huviline saab 24. jaanuarini vaadata Katrin Paometsa, Piret Kullerkupu ning HuupI ühisnäitust "Eksistentsialism". Teemad on tõsised - maaliseeria "Kuuli ees ja kuuli taga" tõukub eksistentsialistlikuks mõtiskluseks koolitulistamiste temaatikast, "Vaba tahte surm" vaatleb Venemaa suhteid oma naaberriikidega ning "Die Liebe" ei midagi vähemat ega enamat kui armastust.

Põltsamaa galeriis pART saab jaanuari lõpuni tutvuda kohaliku kunstikooli õpilaste sügispoolaasta töödega. Nagu pealkirigi "Omapäi. Inimene" ütleb, keskenduti otsesemalt või kaudsemalt inimese kujutamisele.

Narva Muuseumis saab 16. märtsini vaadata Madli Lääne fotonäitust "Kohtudes Kuubaga". Kuuba Rahvusvahelises Filmi- ja Telekoolis õppinud Lääne kajastab oma töödes suletud süsteemiga riigi kodanike igapäevast elu-olu. Topeltühiskonnas, kus turistile on kõik uksed valla, letid lookas ja kohtlemine aupaklik, saavad kohalikud ilusat elu vaid Tuhkatriinu kombel aknast kaeda.

Välismaal
Helsingis, Korjaamo galeriis (Töölönkatu 51 b) avati eile eesti noorema põlvkonna hüperrealisti Maarit Murka tööde näitus. Murka uurib, eksperimenteerides oma keha ja vaimuga, kunstniku kuvandit kaasajal - ja ühtlasi ka enese olemust.

Toimub
Tallinnas kestab 25. jaanuarini järjekordne Valgusfestival. Ei puudu roheliste laternate tänav, valgusmatkad, kuuskede põletamine ega mitut sorti valgusobjektid mitmel pool linnaruumis.


Foto näituselt "Pildi Pank"
Repro: Vaal


Taies näituselt "De-IKEA"
Repro: Hop


© Lemming Nagel


© Laura Kuusk ja Anna-Stina Treumund


© Maria Arusoo


© Eduard Zentshik


Maarit Murka näitus

   
   
Reede, 2. jaanuar 2009  

Laikmaa uues kuues
Tartu Kunstimuuseumis saab 1. märtsini vaadata uut näitust "Ants Laikmaa pastellmaalid". Väljapanek tutvustab klassiku teoseid, mis läbisid muuseumi ja Eesti Kunsti Toetusfondi ühisprojekti raames konserveerimisprotsessi. Laikmaa looming on valdavalt pastellitehnikas, mis võimaldab kiiret töötamist ja muljete elavat edasiandmist - ent teoste säilimise aspektist on tegemist ühe kõige problemaatilisema tehnikaga. Tartus eksponeeritud tööde puhul parandati mehaanilised kahjustused kuivparandusmeetodil. Kõik tööd raamiti uuesti, kasutades kvaliteetseid arhiivipüsivaid materjale, vanad klaasid asendati UV-kaitsega mittepeegeldava nn. muuseumiklaasiga.

Ants Laikmaa on eesti kunsti üks alustalasid, kes tegutses aktiivselt ka 20. sajandi alguse rahvuslikes ettevõtmistes. Möödunud sajandi künnisel oli ta üks esimesi eesti soost kunstnikke, kes pöördus välismaalt õppimast-tegutsemast tagasi kodumaale, et siin luua ning õpetada. 1903. aastal Tallinnas avatud ateljeekoolis jagas Laikmaa tarkust kokku enam kui neljasajale inimesele. Teiste hulgas said tema käest õpetust sellised eesti kunstiajaloos olulist rolli mänginud kunstnikud nagu Oskar Kallis, Aleksander Krims, Paul Burman ja Nikolai Triik.

Soomlane mängib ruumi ja vaatajaga
Kumu kaasaegse kunsti galeriis saab 15. veebruarini tutvuda rahvusvaheliselt tunnustatud soome kunstniku Lauri Astala teostega. Astala kunstilooming koosneb peaasjalikult skulptuuridest, videotest ja arvutipõhistest videoinstallatsioonidest, mis puudutavad teemasid nagu ruumi mõiste ja aistingud ning neid kujundavad ja raamistavad kultuurilised struktuurid. Kumus esitleb Astala kolme videoinstallatsiooni: "Vaatamisest", "Väike näitemäng pildi näivusest" ja "Väike näitemäng helendusest".

Neid kõiki iseloomustab suhete katkestamine traditsiooniliste vaatamisviisidega; Astala installatsioonid eiravad filmi (või kunstiteose) ja selle vaatajaskonna eraldamist, mille puhul vaataja on üksnes passiivne kõrvalseisja. Tema teosed hägustavad piiri reaalse ja virtuaalse vahel ning tõstatavad küsimusi kohaloleku ja puuduoleku kohta seoses kaasaegsete tehnoloogiliste keskkondadega.

Rotermanni urbanistlik park
Eesti Arhitektuurimuuseumi korraldatud Rotermanni soolalao esise urbanistliku pargi konkursile laekus 49 tööd. Zhürii eesotsas arhitektuurimuuseumi direktori Karin Hallas-Murulaga valis võitjaks Villem Tomiste projekti "Piazza", teise preemia sai Ott Kadarik ning kolmanda Jürgen Lepper.

Esikohatöö lahenduse kohaselt rajatakse Rotermanni soolalao ette, Mere puiestee poole soolalao põhiplaaniga sama suur, korrapärane tänavatasandist allpool paiknev väljak. Neutraalne, liiklusest eraldatud väljakuruum pakub häid võimalusi arhitektuurimuuseumi väliekspositsiooniks ning mitmesugusteks tegevusteks. Näitus võistlustöödest on eksponeeritud Rotermanni soolalao keldrisaalis.

Näitused Tallinnas
Draakoni galeriis näeb 10. jaanuarini Andres Sütevaka isikunäitust "Aja algus". Autori sõnul on tema jaoks endiselt olulised ekspressiivsus ja "värvid, vastanduvad, karjuvad ja lummavad".

Galeriis 008 saab 20. jaanuarini uudistada Anton Aunma maalide väljapanekut. Aunma kujutab järjekindlalt minimalistlikke merevaateid ja lakoonilisi maastikke, mentaalseid kujutisi füüsilisest reaalsusest. Kunstitegelase Kiwa sõnul on Aunma tegevus kunstnikuna "hoolimata näiliselt konservatiivsetest enesepiirangutest ja samas just nende tõttu omamoodi seisukohavõtt - vastandumata kaasajale tegeleb ta kujutamise probleemiga, ideaalse pildi maalimisega".

Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossis näeb Tartu Ülikooli Kunstimuuseumi väljapanekut "Pühapildi sünd. Vanavene ikoonitraditsioon". Näitus annab ülevaate ikooni loomise protsessist, tutvustab TÜ Kunstimuuseumi kogudest pärit vanausuliste ikoone ning Peipsi-äärses Raja külas meistri Gavriil Frolovi juhendamisel tegutsenud töökojale kuuluvaid ikoonide eeskujujooniseid. Näitusekülastajad pühendatakse Bütsantsist pärit ikoonitraditsiooni iidsetesse saladustesse. Näha saab ikooni valmistamise erinevaid etappe ja selleks kasutatud materjale. Muuhulgas on välja pandud vanim Eesti muuseumides säilitatav ikoon - 16. sajandi algusest pärinev teos Pühast Nikolaist ja tema elust, mis esindab klassikalise vene ikoonimaali õitseaega. Näituse koostas Külli Valk ning see jääb avatuks 12. aprillini.

Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis ja fuajees saab 12. jaanuarini vaadata F. R. Kreutzwaldi loomingule pühendatud näitust "Kullaketrajad". Osaleb 27 kunstnikku, teiste hulgas Jüri ja Piret Mildeberg, Ülle Meister, Regina Lukk-Toompere, Juss Piho, Naima Neidre, Marje Üksine ja Maara Vint. Kõik tööd on loodud just selle näituse tarvis. Ühtlasi esitleti Kreutzwaldi muinasjutukogumikku "Lopi ja Lapi" ning Eesti illustraatorite kataloogi.

Mujal Eestis
Tartu Lastekunstikooli galeriis saab 9. jaanuarini uudistada vanameister Kaljo Põllu loomingut nime all "Abstraktsuse mõtestamine". Eksponeeritud on 21 teost, millega kunstniku sõnade kohaselt "püütakse stiililiselt üle oma varju hüpata". Kaljo Põllu on üks suuremaid uuendajaid ja mõtlejaid Eesti kunstiloos - op-kunsti uurija ja rakendaja 60ndatel, kunstirühmituse Visarid üks asutajaid ja eestvedajaid, Tartu Ülikooli kunstikabineti juhataja ning kunstiakadeemia soome-ugri ekspeditsioonide võtmefiguure.

Narva linnuses saab 2. veebruarini vaadata Õnne Pärli fotonäitust "Armastatud Afganistan". Vabakutseline ajakirjanik Õnne Pärl elas koos eestlasest abikaasaga Afganistanis aastatel 2006-2008, tegi koostööd erinevate organisatsioonidega, kajastades teemasid alates laste olukorrast ning lõpetades niisutuskanalite rajamisega. Näitusel eksponeeritud 70 pilti valis autor eesmärgiga tutvustada selle peamiselt konfliktikoldena tuntud maa erinevaid ja hoopis helgemaid tahke - afgaanide väärikust, traditsioone austavat elustiili ja suurejoonelisi maastikke.

Kuressaares, Ajamaja galeriis näitavad 19. veebruarini pealkirja all "Tallinna tuul" oma loomingut maalikunstnik Tamara Breideks ning keraamikud Marget Tafel ja Viive Väljaots. Tsiteerides Ilmar Laabanit ütlevad autorid, et tööd on valminud " läbi vee ja kivi ja savi…". Kolm kunstnikku esindavad igaüks omal viisil ka Eestimaa erineva iseloomuga regioone - Breideks edastab kunstitõdesid noortele Jõhvi Kunstikoolis, Väljaots tegutseb Põltsamaal ning Tafel peab talustuudiot Muhu saarel.

Välismaal
Näitusel "Screenplays for the Eye of the Camera" Saksamaal (Ausstellungshalle zeitgenössische Kunst Münster) eksponeeritakse selliste kuulsuste nagu Marina Abramovic ja Bruce Nauman kõrval programmis "Contemporary Positions" ka eestlaste Jaan Toomiku ja Ene-Liis Semperi videotöid. 11. veebruarini avatud väljapaneku saatesõnas nendivad korraldajad, et kui videoperformansi pioneerid olid tabude ületamiseks valmis minema enesevigastamiseni, siis vähemasti osa kaasaegseid kunstnikke võtab enese identiteedi uurimist juba tunduvalt kergemalt.

Graafik Benjamin Vasserman pälvis oma tänavu valminud digitrükkide "Diagnoos IX" ja "Diagnoos X" eest zhürii kiituse Poolas toimuval I Rahvusvahelisel digitaalgraafika biennaalil Gdynia 2008. Näitusel on väljas 99 tööd 67 kunstnikult ning see on avatud 11. jaanuarini.


© Ants Laikmaa
Repro: Eesti Kunsti Toetusfond


© Villem Tomiste


© Andres Sütevaka


Kristus Kõigevalitseja. 19. saj lõpp
Tartu Ülikooli Kunstimuuseum


Näitus "Abstraktsuse mõtestamine"
Tartu Lastekunstikooli galerii


© Ene-Liis Semper


© Benjamin Vasserman

   
www.kunstikeskus.ee keskkonnas leiduvate mistahes algupäraste tekstide, tõlgete, terviklike info- ja lingikogumite ning pildimaterjali reprodutseerimine ainult KUNSTIKESKUS.EE ja/või nende autorite ja/või nende valdajate nõusolekul. Originaalteoste ja viidatud materjalidega seotud õigused kuuluvad üldjuhul nende autoritele ja/või valdajatele.