24h galerii
Kunstiteadlikkuse Keskus
tagasi avalehele
 
ARHIIV kunstiuudised
 
Kunstiteadlikkuse Keskuse kunstiuudised
Toimetaja Vano Allsalu
JAANUAR 2011
selle kuu varasemad uudised vt. allpool
   
   

Reede, 28. jaanuar 2011

 

Viimaks ometi saab rahas supelda
Galeriis Metropol (Vana-Kalamaja 46) saab Noolegrupi näitusel "Full of Love" supelda rahas - täpsemalt peenestatud Eesti kroonides. Kunstnikud Triinu Jürves ja Villem Jahu: "Rahakümblus on kättesaadav kõigile, see kosutab nii keha kui vaimu! Rahas lõõgastumine toob rikkuse magusa hinguse käeulatusse ning armastuse võimalikkuses ei ole enam kahtlust!". Eesti Pank on siiski hoiatanud, et käibel oldud aastate jooksul on rahatähed käinud läbi lugematutest kätest ning seetõttu ei pruugi rahasuplus eriti tervislik olla. East Creative Space galeriis (Pikk 36) saab aga praegu näha Noolegrupi purustatud kroonidest valmistatud installatsiooni noortenäitusel "Armastuse, mitte raha pärast. Algajatele", mis toimub Tallinna XV graafikatriennaali raames.

Arhitektuurimuuseum vaatab tagasi
Rotermanni soolalaos on 20. veebruarini avatud meie arhitektuurimuuseumi sünnipäevale pühendatud tagasivaatenäitus "Eesti Arhitektuurimuuseum 20". Aastatel 1991-1996 asus muuseum ühes vanalinna korteris Kooli tänaval ning selle kogud olid paigutatud Loewenschede torni; seejärel koliti Rotermanni soolalattu, millega sai ühtlasi alguse kaasaegse euroopaliku muuseumi ülesehitamine.

Arhitektuurimuuseumi poolt seni korraldatud näituste arvuks on 270; neist 54 on olnud välisnäitused, mis said võimalikuks tänu laiale koostööpartnerite võrgustikule nii Eestis kui välismaal. Eksponeeritud on kahe aastakümne jooksul seejuures mitte ainult Euroopa riikide, vaid ka USA, Jaapani, Lõuna-Korea ja Austraalia kaasaegse arhitektuuri näitusi. Uurimuslikud näitused Eesti arhitektuuri ajaloost on aga andnud tõhusa panuse Eesti arhitektuuri ajalookirjutusse - nagu ka muuseumi publikatsioonid, mida mahub 20 aastasse üle poolesaja. Suurimaks rahvusvaheliseks ühisprojektiks võib lugeda viie põhjamaa muuseumi suurnäitust "Architecture 1900", mis sai alguse justnimelt Tallinnas. Rotermanni soolalaos toimus ka Eesti esimene muuseumiöö, mil arhitektuurihuvilisi võõrustati hommikuse päikesetõusuni.

Näituse "Eesti Arhitektuurimuuseum 20" on kokku pannud muusemi kauaaegne direktor Karin Hallas-Murula ning selle külastamine on tasuta.

Maalimagistrandid kaevavad keha ja hinge
Tartu Kunstimajas saab 20. veebruarini uudistada Tartu Ülikooli maalikunsti eriala magistrantide rühmanäitust "L.I.H.A.". Rühmatööl põhinev väljapanek keskendub sellistele küsimustele nagu keha, mäng, füüsiline ja vaimne, normaalsus ja kõrvalekalle... Kunstiprojekt lähtub kursusest "Maal/dekonstruktsioon", mille teemaderingi juhendaja professor Jaan Elken kirjeldab järgnevalt: "Maalikunsti ristumine teiste kunstiliikidega (installatsioon, video, terviklikud ruumilised seadeldised, environment ). Kunstiliikide vaheliste piiride hajumine (skulptomaal, kollaazh, ready-made, segatehnikad jm). Üliõpilaste osalemine kollektiivselt genereeritud näituseprojekti ettevalmistamise erinevates faasides võimaldab tajuda tänapäeva kunstipraktikas oluliste mõistete/rollide nagu kuraator, dialoog, rühmatöö, jagatud autorsus tegelikku tähendust, nende mõistete miinus- ja plusspooli."

Ning Elken jätkab näitust iseloomustades: "Margus Lokki puusärkmees ning Liisi Ördi plastikust alieni-laadse kummastava mõjuga hiigelfiguurid on mõlemad kui Hollywoodi eriefektide laboritest pärit, kuid ajastust kui digitaalsed manipulatsioonid ulmeliste visioonide loomist ekraanil veel pöördumatule inflatsioonile polnud lükanud. Anna Hõbemägi alusraamideta eksponeeritud suureformaadiliste, arhetüüpselt märgiliste maalingutega tekstiilidest pannoo ja Margus Loki ja Liisi Örd installatiivsete skulptuuride kõrval näeme näitusel ka Karin Treufeldti keha-teemalist subjektiivset pinakoteeki - artistic research`i laadne uurimuslik videopank uurib kõige muu kõrval ka vaataja tähelepanuvõimet ja võimalusi totaalse manipulatsiooni ajastul iseseisvaid otsuseid langetada."

Keraamika ja rahvaste sõprus
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis avati reedel Eesti, Läti ja Leedu keraamikute ühisnäitus "Rahvaste sõprus". Ühisnäituste korraldamine on kolme riigi tarbekunstnike jaoks juba pikaajaline traditsioon - selle tuntuimaks näiteks on kahtlemata iga kolme aasta tagant Tallinnas peetav Balti tarbekunsti triennaal. Näituse korraldajad avavad tausta: "Paralleele võib tõmmata muudeski valdkondades - Balti kett ja Balti assamblee poliitikas, Balti liiga korvpallis. Koos astusime Euroopa Liitu ja NATOsse, koos haarati meid kunagi NSV Liitu... Viimatinimetatud ajalooline sündmus ja ühine suur naaber on sidunud tahes või tahtmata meie ajalood. Võib-olla teistsuguse ajalookäigu puhul otsiks me sarnasusi teiste rahvastega, käesoleval juhul on aga meie näituse ühisnimetajaks vene rikkalik suuline rahvakultuuripärand."

Konkreetsemalt on väljapaneku vaimseks kannustajaks vene tshastushka - näiteks selline: "Eksis poisike laande laia, maitsvaks kingiks karule sai ta". Keraamikud selgitavad: "Tshastushkad pakuvad äratundmist, ärritavat jubedust, värvikat huumorit, õpetlikku manitsust ja mis peamine - meile inspiratsiooni. Seekord loobusimegi oma individualistlikest meeldumustest ja painutasime end ühise teema "Rahvaste sõprus" alla." Eestlastest osalevad näitusel Viive Väljaots, Ingrid Allik, Kersti Laanmaa, Tiina Kaljuste, Kaie Pungas ja Tõnis Kriisa.

Näitused Tallinnas
Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis avati äsja teinegi näitus - "Kaasaegne Slovakkia klaasikunst". Tegemist on selle riigi klaasikunsti esmaesitlusega Eestis - oma teoseid näitavad eri põlvkondade kunstnikud alates Bratislava Kunstiakadeemia nimekatest klaasieriala õppejõududest ja slovakkia klaasi tipptegijatest kuni Bratislava Kunstiakadeemia üliõpilasteni. Näitusel on eksponeeritud peamiselt klaasobjektid ja -skulptuurid. Näeme nii geomeetriast lähtuvaid arhitektuurseid vorme kui looduse mitmekesisusest inspiratsiooni ammutanud dünaamilisi skulpturaalseid objekte; kasutatud on mitmeid innovaatilisi tehnoloogiaid. Zora Petrashova kureeritud näitusel on oma töödega väljas sellised tunnustatud kunstnikud nagu Frantishek Csandal, Jan Zoricak ja Victor Oravec - kokku 14 autorit.

Ungari Instituudis saab praegu tutvuda Lörinc Borsosi (Lilla Lörinc ja Janos Borsos) näitusega "Vahetus". Lörinc Borsosi kuju lõid Lörinc ja Borsos 2008. aastal. Koostöö põhieesmärk on galerii kuraatori Denes Farkase sõnul see, et "pärast iga kunstnikuna üleelatud päeva looksid kunstnikud huumoriga vürtsitatud poliitilistel, usulistel ja sotsiaalsetel teemadel põhinevaid teoseid parteidest sõltumatust kontekstist maalide, installatioonide ja videotöödena". Tallinna Ungari Instituuti jõudnud kohaspetsiifilise näituse avamine toimus ühel ajal instituuti 2005. aastast juhtinud Dr. Gyula Davidi töökohalt lahkumisega. Näituse pealkirjaga peegeldatakse selle sündmuse kõrval ka neid muutusi, mis määravad olukorda kahes riigis. Farkas: "Ungariga seoses võime siinkohal mõelda valituse vahetumisele, sellega seotud üldistele poliitilistele ja institutsioonilistele muutustele või sellele, et Ungari asus Euroopa Liidu eesistujariigi positsioonile; Eestist rääkides võime aga mõelda euro tulekule."

Eesti Rahvusraamatukogus saab 8. veebruarini uudistada aastail 1918-1950 kujundatud Eesti koolide lõpumärke - nimelt tutvustab metallikunstnik ja kollektsionäär Tõnu Lauk oma esinduslikku kogu, kus on esindatud kõik koolimärkide tüübid: rinnamärgid, tütarlastekoolide sõled, kaelas kantavad märgid, sõrmused, ripatsmärgid, rombid, käevõrud ja -ketid. Arvukalt on välja pandud ka koolide vormimütse; väljapanekut täiendab valik kirjandust ja fotosid.

Mujal
Tartu Kunstimaja suures saalis saab praegu vaadata Tõnis Saadoja ja Flo Kasearu ühisnäitust "21.05.09/14.06.09", milles kahe kunstniku loomingut ühendab tegevuspaik - öine Tallinn. Kasearu video "21.05.09" on pühendatud juhtumile, kus hipodroomi tallidest pääses Tallinna tänavatele kümmekond hobust. Saadoja fotoinstallatsioon "14.06.2009" keskendub aga Eesti ajaloo ühele kõige traagilisemale südmusele - 1941. aasta juuniküüditamisele. Fotod on tehtud ülemöödunud aasta 14. juuni ööl teel Nõmmelt Lasnamäele; seejuures on Saadoja - külastades paiku, kust inimesed tollal oma kodudest välja aeti, et neid siis loomavagunites Siberisse saata - silmas pidanud "Tallinna tühjenemise" marsruuti. Väljapanekut toetab raamat, mis valitud tekstide toel toob esile veelgi seoseid.

Tartu Kunstimajas on 20. veebruarini avatud veel Eero Ijavoineni maalinäitus "Unenägude must koer". Ekspositsiooni keskme moodustavad viimase paari aasta jooksul valminud suurtele vineertahvlitele maalitud õlimaalid, mis on Kunstimaja galeristi Indrek Grigori sõnul üles ehitatud figuraalse metafüüsilise maali printsiibil ja ekspressiivselt värviküllased. Dünaamikat lisavad ekspositsiooni väiksemad graafilised tööd.

Tartus LOOV galeriis näeb 12. veebruarini Võru kunstniku Marek Hämmelbergi joonistuste väljapanekut pealkirja all "Isehakanud".


Näitus "Full of love"
Foto: noolegrupp.blogspot.com


Foto: Arhitektuurimuuseum


Näitus "Rahvaste sõprus"


© Jan Zoricak


© Lörinc Borsos


© Tõnis Saadoja, Flo Kasearu

   
   

Reede, 21. jaanuar 2011

 

Armastuse, mitte raha pärast
20. jaanuaril avati Kumu suures saalis Tallinna XV Graafikatriennaal "Armastuse, mitte raha pärast". Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi kuuluv kunstiprojekt jõuab publiku ette suuremahulise ja mitmekülgsena: lisaks triennaali põhinäitusele on Kumus avatud veel Ljubljana graafikabiennaalide hitt-töid tutvustav satelliitnäitus "Mapping" ning Tallinna Lennujaamas saab uudistada Urmas Viigi ja Küllike Jaama projekt "Luige Hummer". Triennaali üldnäituse üheks osaks on ka 2007. aasta triennaali Grand Prix` võitja, Kolumbia kunstniku Oscar Munoze tööde väljapanek. 21. jaanuaril algusega kell 13 toimub Kumus triennaali konverents "Love's Labour's Lost", East Creative Space'is on avatud noortenäitus "Armastuse, mitte raha pärast. Algajatele", Vabaduse väljaku tunneli ekperimentaalgaleriis saab uudistada Loesje loova kirjutamise näitust "Vaatenurk", Kumu hariduskeskuses on võimalik osa saada temaatlisest haridusprogrammist...

Tallinna XV Graafikatriennaal vaatleb graafikat kaasaegse kunsti loomise ja suundumuste avaras kontekstis, kaasates videot, performance'it, fotot ja erinevaid trükimeediume. "Armastuse, mitte raha pärast" jaguneb alateemadeks, mis armastuse keerulist struktuuri avades käsitlevad erinevaid armastuse ja rahaga seotud märksõnu nagu igatsus, sõltuvus, pühendumine, perekond, armastus, religioon, poliitika, kaup, fetish ja seks.

Näitusest võtab osa 46 kuraatorite poolt eelnevalt välja valitud kunstnikku, nendega liitub veel 63 tiheda konkursi läbinud autorit. Kokku on esindatud 35 maa loovisikud, kelle hulgast leiab vägagi nimekaid rahvusvahelisi kõrgkategooria kunstnikke. Osalevad Alina Rudnitskaya (Venemaa), Andrew Raftery (USA), Billy Apple (Uus-Meremaa), Frances Stark (USA), Honza Zamojski (Poola), Jesper Fabricius (Taani), Jim Speers (Uus-Meremaa), Kestutis Grigaliunas (Leedu), Leonards Laganovskis (Läti), Liena Bondare (Läti), Makoto Aida (Jaapan), Paula Rego (Portugal/Suurbritannia), IC 98 - Patrick Söderlund & Visa Suonpää (Soome), Raul Meel (Eesti), Sister Mary Corita (USA), Slava Mogutin (Venemaa/USA), Tracey Moffatt (Austraalia), Tromarama (Indoneesia) jpt.

Traditsiooniliselt pöörab triennaal oma rahvusvahelise haarde juures tähelepanu ka Baltimaade kunstile, säilitades Leedu, Läti ja Eesti kunstnikkonna osaluse kaudu oma algset identiteeti. Triennaali kuraatorid on Simon Rees (Leedu), Eve Kask ja Eha Komissarov, graafilised disainerid Jan Tomson ja Indrek Sirkel, näituse kujunduse autorid Ralf Lõoke ja Neeme Külm. "Armastuse, mitte raha pärast" kestab 8. maini.

Ning juba on selgunud ka tänavuse graafikatriennaali võitjad. Rahvusvaheline zhürii koosseisus Calin Dan, Elvis Fuentes, Karin Laansoo, Teemu Mäki ja Lilijana Stepancic omistas Grand Prix Edmunds Jansonsile (Läti) animeeritud dokumentaalfilmi "Väikese linnukese päevik" eest. Lisaks peaauhinnale anti välja kolm võrdset preemiat, mille laureaadid on Antonio Claudio Carvalho (Brasiilia), Õde Mary Corita (USA) ja Alina Rudnitskaya (Venemaa). Samuti pälvis rida kunstnikke triennaali diplomi ning anti välja mitmeid eripreemiaid; viimaste saajate hulgast leiab ka noore eesti kunstniku Oliver Laasi (ERKF Olev Soansi mälestusfondi stipendium).

...ja vastupidi
ArtDepoo galeriis on aga praegu avatud ilmsesti graafikatriennaali juhtmotiiviga dialoogi pidama pürgiv Toomas Thetloffi ja Taavi Piibemanni "Raha, mitte armastuse pärast". Ühise kunstivõistluse eesmärgiks on "välja selgitada, kumb on kangem raha nimel kunsti tegemises". Mõlemad autorid seavad näituse ajaks ArtDepoos sisse oma töölauad, külastajatele pakutakse teed ja räägitakse loomingust. Ühiselt sõelutakse tööde hulgast välja huvitavamad ning tutvustatakse nende võimalikke vormistamise viise. Lisaks olemasolevate teoste ostmisele saab esitada tellimustöid ja koostööettepanekuid. Kunstivõistluse punktiarvestus toimub eurodes.

Eesti graafikaklassikast läbi utoopiaprisma
Draakoni galeriis on 29. jaanuarini Lilli-Krõõt Repnau "Utoopiline T-linn". Projekt on sündinud kommentaarina EKAs toimunud kursusele, mis käsitles eesti graafikat 1970. aastatel ja vaatles selliste kunstnike nagu Evi Tihemets, Vive Tolli, Jüri Arrak, Leonhard Lapin, Marje Üksine, Kalju Põllu, Peeter Ulas, Malle Leis, Jüri Okas, Tõnis Vint, Mare Vint ja Vello Vinn teedrajavat loomingut. Draakonis eksponeeritud teoste loomisel on noor kunstnik interpreteerinud neist kahe viimase omaaegset, tänaseks märgiliseks kujunenud visuaalset keelt ja ruumikäsitlust - ning loonud omalaadse sümbioosi nende loomingu tunnuslikest motiividest ja 1970. aastate graafikale omasest geomeetrilisusest, tuues seejuures kunagised kujundid kaasaja konteksti.

70ndaid on eesti graafikas määratletud kui ülimalt olulist perioodi, mis tihedalt seotud hüperrealismi ja popkunsti tulekuga. Repnau on oma projekti kavandades tuginenud muuhulgas Sirje Helme poolt tollasele kunstisituatisoonile antud hinnangule - et Nõukogude Liidus polnud moodsate Lääne kunstiliikumistega kaasaminek mitte ainult kunstiline otsus, vaid ühtlasi ka poliitiline akt.

Tätoveeringud kollaazhidel
Hobusepeas näeb kuu lõpuni ema ja tütre, Mall Nukke ja Regina-Mareta Soonseina ühisnäitust "Urban Mystic" - varsti juba paarkümmend aastat kollaazhitehnikas töötav Nukke on kaasautoriks kutsunud end tätoveerimistehnikates koduselt tundva Soonseina. Kasutades oma kollaazhidel modelle, kelle nahale on tätoveeritud tuntud kaubamärkide logosid ja levinud sümboleid, visualiseerib Mall Nukke tõdemust, et tätoveering on urbanistlik ning universaalne suhtlusvahend.

Näitust iseloomustab Nukke ise selliste märksõnade ja mõtteseostega: "Aeg ja Inimene. Inimene ja Linn. Linn ja Asjad. Asjad ja Aeg. Sumbunud ringliiklus. Linn armastab kangelasi, jumalusi. Nõrkadel pole siin kohta. Asjad, nende sümboolika valitsevad meid. Me oleme nad omaks võtnud. See on üleilmne semiootiline märksüsteem. See ühendab ja eraldab gruppe ning klasse."

Olnud ja tulevased rahad
Mõttelise järjena mitmetele möödunud aastasse jäänud rahateemalistele kunstiprojektidele näeb Tallinna Linnagaleriis 13. veebruarini Tanel Rannala ja Mart Raun kunstiprojekti "Uus raha / New money". Autorid tuletavad meile meelde, et viimase saja aasta jooksul on eestimaalastel tulnud rahavahetust juba mitmeid kordi üle elada - ning on seadnud eesmärgiks uurida inimeste rahaga seotud väärtushinnanguid, kasutades seejuures "kollektiivseid, sotsiaalseid ja sünergeetilisi meetodeid". Eksponeeritud tööd on teostatud digitaalgraafikas, segatehnikas ja videos, näituse oluliseks osaks on ka külastajate kaasamine ning meelelahutuslik aspekt.

"Näituse esimeses osas kaevuvad kunstnikud ühiskondlikku arhiivi ja toovad oma tõlgenduses päevavalgele Eesti kupüüride ajaloo ja selle geneetilised seosed Euroopa rahadega. Rannala ja Raun näitavad, kuidas igapäevaselt kasutatavate vääringute visuaalsete kvaliteetide ja ühiskondlike väärtuste dialektika on aegade jooksul kujundanud Eesti identiteeti. Näituse teises osas huvitab kunstnikke rahade tulevik. Omalt poolt pakutud visioonide kõrval püüavad kunstnikud saada aimu ühiskonnas levivatest ettekujutustest. Esitades küsimusi raha tuleviku kohta, on neil võimalik kaardistada kaasaja väärtushinnanguid ja emotsioone," kommenteerib galerii kuraator Eero Kangor. Galerii seintelt leiab muuhulgas sadakond "seemnekavandit" Sally Stuudio õpilastelt, mis mõeldud innustama näitusekülastajaid ka oma ideid kohapeal lahti joonistama.

Õigupoolest on rahateemalist kunsti veelgi tulemas - nimelt sisustab Linnagaleriid 5. juunini näitustesari "Money, Money, Money", mille eesmärgiks on esitleda erinevate kunstnike nägemust raha ja kunsti omavahelisest seosest ning selle tähenduslikest aspektidest ühiskonnas ja eesti kultuuris.

Näitused Tallinnas
Temnikova & Kasela galeriis (Müürivahe 22) on 6. veebruarini avatud miniväljapanek maailmakuulsa Briti kunstniku Lucian Freudi graafikast. Man Rayd, Max Ernsti, Francis Baconit ja teisi maailmanimesid isiklikult tundes on 1922. aastal Berliinis sündinud ja peamiselt Londonis elav ning töötav Freud lisaks enese loomingulisele panusele näinud vahetult pealt mitmeidki 20. sajandi kunstiloo teedrajavaid protsesse ja sündmusi. 2001. aastal maalis Lucian Freud skandaalse portree Inglise kuningannast, 2008. aastal püstitas tema maal ("Benefits Supervisor Sleeping", 1995) New Yorgis oksjonimajas Christie's 33,6 miljoni dollariga hinnarekordi kui kõige kallimalt müüdud elava kunstniku teos.

Tallinna Keskraamatukogu galeriis saavad külastajad jaanuari lõpuni uudistada Vive Tolli minigraafikat Mart Lepa kogust.

Toimub
Eesti Kunstimuuseumis oli 19. jaanuaril esimene "ühe euro kolmapäev" - järgmised on tulemas 20. aprillil, 7. septembril ning 21. detsembril 2011. Väärt algatus võimaldab pikemad-põhjalikumad näitused ära vaadata ka kõhnema rahakotiga kunstihuvilisel. Samuti on Kumu, Kadrioru loss ja Mikkeli muuseum nüüdsest kolmapäeviti avatud kuni kella 20 õhtul. "Kes õhtuti kunstimuuseumis käib, see asjatult ei longi, sest selleks kolmapäevaõhtud ongi!" ütleb muuseumirahvas ise uuenduse saateks.

Tartu Kunstimuuseum kutsub kunstihuvilisi 26. jaanuaril kell 17 jalutuskäigule kuraatoriga suurnäitusel "Pallas". Veel viimaseid nädalaid lahti oleval näitusel on esindatud nii legendaarse kunstikooli õppejõudude Nikolai Triigi, Ado Vabbe, Konrad Mägi, Anton Starkopfi, Georg Kindi ja Magnus Zelleri kui selle mitte vähem kuulsate õpilaste Eduard Wiiralti, Ferdi Sannamehe, Kuno Veeberi, Natalie Mei, Karin Lutsu, Hando Mugasto, Arkadio Laigo, Aleksander Vardi, Juhan Muksi, Kaarel Liimandi, Andrus Johani, Aino Bachi, Agathe Veeberi, Salome Trei, Eduard Rüga, August Vommi, Elmar Kitse, Endel Kõksi, Karl Pärsimäe, Eerik Haameri ja paljude teiste looming.

27. jaanuaril toimub Eesti Kunstiakadeemias avatud uste päev. Oodatud on kõik, kes huvitatud kunsti-, disaini-, arhitektuuri- ja kunstikultuurialasest bakalaureuse-, magistri- või doktoriõppest. Külastajaid ootavad kõik teaduskonnad ja Avatud Akadeemia, erialasid tutvustavad õppejõud ning üliõpilased. Näeb mitmeid õpilastööde näitusi, samuti on päeva jooksul võimalik osaleda pea kõigis tunniplaanis leiduvates Eesti Kunstiakadeemia loengutes. Programm ja lähem teave avatuduksed.artun.ee

Avatud uste päeva raames toimub ka TULE programmi teabepäev. Euroopa Sotsiaalfondi rahastatud programm on mõeldud õppeaastatel 2003/04-2008/09 õpingud katkestanud isikute tagasitoomiseks akadeemiasse. Lisainfo artun.ee/tule


Tallinna XV Graafikatriennaal


© Richard Hamilton
Repro: EKM


Tallinna XV Graafikatriennaal
Foto: Tanel Rannala


Tallinna XV Graafikatriennaal
Foto: Tanel Rannala


Oliver Laas -
Graafikatriennaali eripreemia laureaat
Foto: Tanel Rannala


© Lilli-Krõõt Repnau


© Mall Nukke


© Tanel Rannala, Mart Raun

   
   

Reede, 14. jaanuar 2011

 

Eesti popi lugu kaante vahel
12. jaanuaril esitleti Tallinnas Sirje Helme raamatut "Popkunst Forever", mis kasvas välja trükise autori poolt 2009. a. Kumus kureeritud samanimelisest näitusest. Rikkalikult illustreeritud eesti-ja ingliskeelne raamat käsitleb eesti popkunsti 1960. ja 1970. aastate vahetusel. Oma kunstnikuteed alles alustavate noorte looming, mis langes sellese lühikesse ajaperioodi, muutis kogu eesti kunsti paradigmat. Autor vaatleb popkunsti fenomeni mitte üksnes omaaegse tuntud rühmituse SOUP '69 tegevusest lähtudes, vaid leiab popi alguse märke nii rühmitustesse ANK '64 kui ka Visarid kuulunud noorte loomingus. Raamatus on rõhutatud tollasest sotsiaalsest ning ideoloogilisest keskkonnast tingitud popkunsti kohalikku eripära. Popi visuaalne keel liikus kujutavast kunstist kiiresti tarbesfääridesse, omapärane lõik sellest on animafilm. Popkunst tuli, et jääda, ning see on jälgitav järgmiste aastakümnete jooksul kõikides kunstiliikides, nii vabades kunstides kui kujunduskunstis, moes ja sisekujunduses.

Raamat sisaldab ka Kiwa esseed popkunsti hilisematest arengutest Eestis. Trükise kujundajaks on Martin Pedanik, kirjastajaks Eesti Kunstimuuseum.

Kasemaa värvirikkad tervitused...
Võru Linnagaleriis on 4. veebruarini avatud Andrus Kasemaa juubelituuri ametlik avanäitus "Elutants ehk värvirikkaid tervitusi Lõuna-Eestist halli Kultuuripealinna". Näituse korraldajad mõtisklevad Kasemaa fenomeni üle: "Raivo Kelomees on tema kohta tabavalt kirjutanud: "Kasemaa on kunstnik, kelle üle iga rahvus oleks uhke, kuid keegi ei soovi temaga kõrvuti elada." … Kuigi hariduselt skulptor, on Kasemaa olnud siiani tuntud eelkõige monokroomsete, ka maailma mastaabis unikaalset vormi/maailma loovate joonistuste poolest. Kasemaa Austraalia perioodil hinnati need kohalike tippkriitikute poolt võrreldavaks Henry Moore'i figuuride väljendusjõuga ning tema teosed on leidnud väärilise koha ka Austraalia rahvusgalerii kollektsioonis. Viimastel aastatel on vanameister teinud kannapöörde värvide poole - ka käesoleval näitusel välja pandud õlipastellmaalide värvirohkus keerab konradmäelikule värvikäsitlusele veel mitu vinti peale."

Oluline on olnud Kasemaa roll pedagoogina - 1974. aastal Tartu Ülikooli kunstikabineti juhtajaks saanuna andis ta niigi legendaarsele ettevõtmisele uue hingamise, forsseerides ametliku stagneerunud kunstipoliitika vastast tegevust. Selleaegses kunstikabinetis sündis eesti hüperrealism (Miljard Kilk, Ilmar Kruusamäe), toimusid erinevad tegevuskunsti ettevõtmised, mille kaasinitsiaatoriks ja -teoreetikuks oli Raivo Kelomees ning rollitäitjaks sageli elukunstnik ja kollektsionäär Matti Milius.

Samuti saab Võru Linnagaleriis praegu vaadata Inari Krohni graafikanäitust "Tähelepanek ja tõlgendus" ning Tatjana Kutsjuba digigraafika näitust "Elu keerises", mille peategelaseks Võru oma vanade majade, õuesoppide ja tagahoovidega.

...ja Tegova kiirkiri
Teine legendaarne Tartu kunstnik esineb parasjagu eksistentsiaalse moega väljapanekuga aga kodulinnas. Tartu Lastekunstikooli galeriis saab 28. jaanuarini vaadata Enn Tegova protsessimaalikunstinäitust "Kiirkiri ehk tahhügraafia". Näitus näitab "jäävuse olematust ja elu mõtte problemaatilisust", tuues vaataja ette nii kunstniku lõpetatud ja pooleliolevaid pilte kui lausa tühje lõuendeid.

"Elu lõpeb enne, kui inimene saab targaks. Nii oleme lollid, kirjaoskamatud edasi, ka kollektiivselt. Probleem on kiiruses. Kiirus rõhutab lühidust. Ja me ei saa peatuda. Südant ei saa seisma panna. Protsess on kohustuslik, sunnib end peale nagu stress. Elukirja peab kirjutama kiiresti, lühendite vormis, pealiskaudselt, auklikult. Lõpuks on see elu hõre nagu skelett," mõtiskleb autor. Näituse ajal toimuvad galeriis ka Enn Tegova juhendatud töötoad ja maalide kollektiivsed loomised. "Inimene on küll ajutine, tema elu on kiire ja pealiskaudne, aga inimene on ka kollektiivne ja kollektiivina peaaegu et igavene. Kuigi loll kui saabas," ei saa Tegova jätta lisamata.

Keerend vaatab tagasi oma loomingule
Eesti graafika üks suurkujusid, Avo Keerend eksponeerib Vabaduse galeriis 1. veebruarini tagasivaatelist näitust oma loomingust. Möödunud aasta lõpus 90. sünnipäeva tähistanud vanameister on toonud vaataja ette läbilõike enam kui kuut aastakümmet hõlmava loomingu paremikust; hiliseimad tööd pärinevad seejuures ajavahemikust 2000-2005 ning varaseimad graafilised lehed 80. aastaist. Meenutusena veelgi varasemast natuurilähedasest loominguperioodist on väljas neli väikest 1950. aastatel loodud akti.

Galerist Juta Kivimäe: "Avo Keerendi looming tervikuna kajastab peaaegu kõike olulist, mis Eesti graafilise kunsti arengus toimunud. Ta on alati olnud eksperimentaator ja uute võimaluste looja ning toonud graafikasse nii uusi tehnilisi võimalusi kui graafikakunsti avardavaid ideid. Tema graafilised seeriad on andnud vaatajale võimalusi nautida 1960. aastail uuenduslikke geomeetrilisi vormimänge, 1970. aastail sel ajal kodumaist kunstipublikut üllatanud sürrealistlikku kujundlikkust ning rõõmustanud 1980.-1990. aastail publikut geomeetrilise vormikultuuri ja värvigraafika tehniliselt täpse ning teravmeelse sümbioosiga."

Drell vaatab silma
Vaal galeriis on 29. jaanuarini Nelly Drelli isikunäitus "Välgatus". Eesti kunsti üldpildis oma klassikalise realistliku kujundikäsitlusega üsnagi silmatorkav kunstnik on sedapuhku maalinud silmi ning neis välgatavaid vaateid. Oma maalidega soovib Drell edastada kõigile arusaadavat sõnumit - jäädvustades elu lihtsaimaid hetki, püüab ta luua dialoogi oma kunsti ja publiku vahel: "Tahan väljendada meid kõiki ümbritsevaid kannatusi ja rõõme, et sünniksid tugeva emotsionaalse laenguga maalid, mis peegeldavad tänapäeva, kuid on samas mõjutatud sellest, mida on tehtud enne mind. Minu tööde eesmärgiks on tekitada tundeid, käsitledes vaimseid küsimusi. Igal maalil on jutustada omaette lugu, iga maali on kujundanud ja mõjutanud minu elus toimuvad sündmused."

Omaenese elust inspiratsooni ammutava Drelli peegeldustes on praegu kesksel kohal peresuhted, mida ta käsitleb nüüd noore ema vaatepunktist. "Ootuspäraselt paistab näitusel silma Drelli juures varemgi kiidetud maalitehniline meisterlikkus ning hea treenitud käsi," nendib galerii esindaja Barbara Einmann.

Noored kunstnikud sundseisus
Kultuuritehas Polymer/Artcontainer pakub 11. veebruarini vaatajatele näitust ''Zugzwang''. Zugzwang (saksa k. sundkäik) on märksõna, mille alla on Baltimaade noored kunstnikud koondanud oma visioonid ja kogemused. "Näitusel saab näha pigem veel puhastamata ja steriliseerimata noort kunsti kolmest Balti riigist. ... Säärasest pooltoorest kunstist käib eriti ehedalt läbi see, mida me kogemuste suurenedes eneses varjama õpime," ütlevad näituse korraldajad.

Kokku osaleb kakskümmend viis autorit, Eestit esindavad Kristi Kongi, Kerli Kurikka, Margit Lõhmus, Holger Loodus, Maarja Nurk, Marta Stratskas, Mai Sööt ja Mart Vainre. Seoses näitusega toimub Polymeris 15. jaanuaril algusega kell 12 vestlusring kunstnike ja kunstiteoreetikutega Leedust, Lätist ja Eestist. Diskussiooni juhib Gregor Taul ning räägitakse kaasaegse kunsti hetkeseisust, võrreldakse erinevaid vaatenurki ja suundi, mille määravad õpetamise laadid ning lemmikud kunstnike ja teoreetikute seas nii kohalikul kui rahvusvahelisemal kunstiskeenel.

Näitused Tallinnas
Eesti Draamateatris saab praegu vaadata Tiina Tammetalu maale. Väljas on aastatel 1984-2011 loodud teostest; valik on inspireeritud teatri ja teatrimaja loogikast: ka siin räägitakse publikuga, ollakse valmis vestma vaatajatele igas saalis erinevat lugu. Näeb Tammetalu portreemaale, sarja "Adam, Eva ja Angela" ja Soomes valminud seeriat "Lumine Loviisa". Seal viibib kunstnik hetkel ka loomeresidentuuris, et maalida oma teos Loviisa linna kunstikogusse.

Eesti Panga galeriis on märtsi lõpuni üleval Virge Jõekalda loomingut tutvustav näitus. Galerii kolmel korrusel on välja pandud kokku 22 värvilise kuivnõela tehnikas teostatud tööd.

Hop galeriis saab 1. veebruarini vaadata Kateriin Rikkeni loomingut pealkirja all "Varjatud praod". Noore klaasikunstnik on õppinud EKAs ja Taani Disainikoolis ning otsustanud naasta peale nelja eemaloldud aastat elama ja töötama Eestisse. Kõik praegu Hop galeriis eksponeeritud tööd on krakleetehnikas puhutud klaasist - teisisõnu tähendab see vee piserdamist kuumale klaasile, mille tulemusena tekivad õrnad praod. "Minu tööd on inspireeritud ambivalentsuse teooriast. Situatsioonidest, kus ühe eseme või olukorra vastu tuntakse samaaegselt nii positiivseid kui ka negatiivseid emotsioone. Ka tööde valmistamisel on tuntav vastandamine, kus on tugevalt eiratud klaasipuhumisreegleid. Need tööd näitavad, kuidas nähtamatust saab nähtav, katkisest terve," selgitab kunstnik.

Kastellaanimaja galeriis saab kuu lõpuni vaadata näitust "Kontseptsioon", kus Arvo Philiph Luik esitleb oma sümbolistlikus ja ekspressionistlikus stiilis email- ja õlimaale. Luik on sündinud 1949. aastal Võrumaal, tema kunstiõpingud algasid Tartu Kunstikoolis aastal 1966 ning jätkusid Stockholmi Kunstiakadeemias 1982. aastal monumentaalmaali õppima asudes; juba 1979. aastal asutas ta Södertäljes graafikatöökoja, kus tegutses nii juhataja kui õpetajana. Aastate jooksul on Luik tegutsenud aktiivselt eelkõige Rootsis, samuti on tema loomingut eksponeeritud 24 riigis. Kastellaanimajas välja pandud emailmaalid on pärit kunstniku varasemast loomeperioodist, värvikirevad ja vabad õlimaalitehnikas abstraktsioonid on loodud viimaste aastate jooksul.

Projektiruumis MÄRZ on 23. jaanuarini pealkirja all "Vahvlimasin ja toored ideed" Kristiina Tuubeli ja Marianne Männi ühisnäitus ning avatud stuudio. Kaks erineva loomingulise portfoolioga kunstniku, keda ühendavad õpinguaastad EKA interdistsiplinaarsete kunstide magistratuuris, valmistasid oma taaskohtumiseks ette installatiivsed skulptuurid ja suured joonistused. Näituse kestel tegutsevad kunstnikud ka kohapeal, töötades oma uute projektide kallal ja kaasates protsessi külastajaid. Päevakorras on "Kas see on utoopia?" (Eesti kunstnike vanadekodu) ja linnaruumi skulptuuriidee "Soomlane Eestis/eestlane Soomes".

Rahvusraamatukogus saab kuu lõpuni uudistada taani graafiku Jens Damkjær Nielseni näitust "Suhestumised ja seosed". Kunstnik on seadnud eesmärgiks vaadelda Tallinna ja Helsingi seoseid ja suhteid kultuurilises, ajaloolises ja keelelises ühtsuses ning erisuses.

Mujal Eestis
Tartu Kunstimaja Monumentaalgaleriis on 17.-19. jaanuarini täies mahus eksponeeritud rühmituse Duul (Peeter Krosmann, Rauno Thomas Moss, Nadezhda Tshernobai) installatsioon "Hommage xyi-le", mille eelnevalt Tartu kunstnike aastalõpunäitusel väljas olnud detail juba publiku tähelepanu on pälvinud. "Hommage xyi-le on interventsionalistlik reterritorialisatsiooni akt ehk aastanäituse kuraator prof. Leonhard Lapinist inspireeritud, rahvastevahelisest rahvakunstist kantud püha sõja tõlgendus, nii nagu autorid sellest aru saavad," selgitavad näituse korraldajad.

Tartus Y galeriis näitavad 29. jaanuarini oma töid noored maalikunstnikud Kadri Toom ja Margus Lokk. Esimene neist kujutab maaliseerias "Valgustatud" impulsse, mida on registreerinud arvuti-, teleri- ja muudelt ekraanidelt enda ümber, teine fantaseerib oma lõuenditel linn-monstrumitest.

Pärnu Uue Kunsti Muuseumis on 28. veebruarini avatud kaks uut väljapanekut. Kihnu Muuseumi fotonäitus "Kihnu pulm" tutvustab üht põlisemat ning värvikamat traditsiooni saarerahva elus. UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluvat Kihnu kultuuriruumi jäädvustas Mati Kose, kelle tegevusvaldkonnaks fotograafina Eesti loodus ja traditsiooniline elulaad. Näitusel on võimalik vaadata ka 2007. aastal üles võetud Meelis Muhu dokumentaalfilmi "Kihnu pulmad". Näitusel "Kihnu ljõnnud" saab Mark Soosaare Kihnu, Manija, Sorgu ning arvukatel laidudel jäädvustatud fotodel näha Kihnu saarestikus elavaid ning sealt läbirändavaid sulelisi.

Toimub
16.-22. jaanuarini toimuvad Tallinnas Tule ja Jää Peo raames I tuleskulptuuride maailmameistrivõistlused, kus osalevad võistkonnad Lõuna-Koreast, Norrast, Soomest, Rootsist, Prantsusmaalt, Mehhikost, USAst, Venemaalt, Shveitsist, Leedust, Lätist ja Eestist. Võistluste eelvoor leiab aset 16. jaanuaril kell 18 Admiraliteedi basseini juures - skulptuuride valmimist saavad huvilised jälgida terve päeva jooksul. 15. jaanuaril kell 18 esitlevad aga Tallinnas Mustamäel kultuurikeskuse Kaja taga asuval staadionil (Ed. Vilde tee 120) tuleskulptuure keskkooliõpilased ja tudengid. Lähemalt saab lugeda www.valgusfestival.ee


© Andrus Kasemaa


© Inari Krohn


Enn Tegova näitus
Foto: tlkkgalerii.blogspot.com


© Avo Keerend


© Nelly Drell


Näitus ''Zugzwang''


© Tiina Tammetalu


© Kateriin Rikken


© Arvo Luik


© Mati Kose

   
   

Reede, 7. jaanuar 2011

 

Ljubljana parimad ja Luige Hummer
20. jaanuaril avatav Tallinna XV Graafikatriennaal ilmutab end juba siin-seal. Festivali avalöögina on alates 2. jaanuarist Kumus võimalik näha pikkade traditsioonidega maineka Ljubljana Graafikabiennaali hitt-töid triennaali satelliitnäitusel "Mapping". Ljubljana Graafikabiennaal toimus esmakordselt 1955. aastal ning on maailma vanim tänaseni regulaarselt toimuv graafika suurnäitus.

Ljubljana näitusest on aastate jooksul osa võtnud ligemale viis tuhat kunstnikku kaheksakümnest eri riigist, sealhulgas ka need eestlased, kes nõukogude ajal biennaalist salaja osa võtsid. Nii on biennaalil osalenud Jüri Arrak, Raul Meel, Concordia Klar, Ado Lill, Liina Siib, Urmas Viik jpt., erinevaid preemiaid pälvinud Evald Okas, Vive Tolli, Vello Vinn, Mare Vint, Leonhard Lapin, Vladimir Makarenko, Kaisa Puustak, Marko Laimre. "Mapping" toobki lisaks nimekatele lääne kunstnikele Kumus rahva ette ka Eha Komissarovi koostatud valiku biennaalil osalenud eestlaste töödest.

Kumus avatud näitusel on eksponeeritud ka sellised maailmakunsti suurnimed nagu Pablo Picasso, Robert Rauschenberg, Richard Hamilton, Jean Arp, Viktor Vasarely ja Damien Hirst. Näituse "Mapping" on koostanud Sloveenia kuraator Lilijana Stepancic, ekspositsiooni kokkupanekul osalesid veel Eha Komissarov ja Breda Shkrjanec. Näituse kujundaja on Liina Siib ning seda saab Kumus vaadata 17. aprillini.

Tallinna Lennujaama ootesaalis (avatud tsoonis) saab märtsi lõpuni uudistada Urmas Viigi ja Küllike Jaama installatsiooni "Luige Hummer" - 35 tuhande postmargiga kaetud elusuuruses lainepapist automaketti. Projekti idee sündis teeneka metsateadlase ja ökoloogilise mõtteviisi propageerija Heino Luige loost, kes 1988. aastal Austraalias viibides sai vihmametsade taastamise ühest toetusskeemist inspiratsiooni Eesti Hapnikufondi loomiseks. Selleks lasi ta oma isiklike säästude eest trükkida seeria topeltmarke, millest üks pidi jääma ostjale tõestamaks tema asutajaliikme staatust, teine aga tuli idee levitamiseks edasi saata. Luik tellis kümneid tuhandeid marke, kahjuks aga projekt ei käivitunud loodetud moel. Heino Luik hukkus Tallinnas Paldiski maanteel 22. augustil 2007 kokkupõrkes liiklushuligaani 120 km/h liikunud autoga...

20. jaanuarist 8. maini kestev Tallinna XV Graafikatriennaal kannab seekord nime "Armastuse, mitte raha pärast" ning on ühtlasi programmi "Euroopa kultuuripealinn Tallinn" üks tähtsündmusi. Rohkem infot Graafikatriennaali kohta www.triennial.ee

Liiva tegeleb igavikuliste küsimustega
Tallinna Kunstihoone galeriis on jaanuarikuu lõpuni meie ühe tuntuima vanema põlvkonna graafiku Silvi Liiva näitus "Piirideta". Kunstniku sõnum vaatajale on: "Maastikud läbi sügise, talve, pilvede, mere, metsa, valguse ja igaviku. Kui hea, et kõik kordub ja on alles. Nii väike kui suur leiavad tuge loodusest, on võrdselt tähtsad, sest elu jätkub kaduvuse kõrval oma erinevate vormide paljuses, mis on suure kõiksuse osad. Soovin, et minu tunne neid töid tehes kanduks üle ka vaatajale."

Näituse esimese osa moodustavad viimaste aastate tööd, teise retrospektiiv aastatest 1970-1982. Kunstiteadlase Anne Untera sõnul ilmus Liiva noore kunstnikuna näitustele poeetiliste ja sürrealistlike, kohati groteski ja huumorit tulvil ofortidega. Mängud erinevates rollides ja situatsioonides figuuriga on paigutatud linnaruumi või, veel sagedamini, ajatusse mõtteruumi, kus on avatud väravad alateadvusele. Silvi Liiva kuulus eesti kunsti uuendajate hulka 1970. aastatel, graafika suure tõusulaine ajal.

Kleis surfab mõttelainetel
Hobusepea galeriis on 17. jaanuarini Mihkel Kleisi isikunäitus "Guts'n'Roses". Kunstnikuna, muusikuna, heliloojana ja raadios saatejuhina tegev Mihkel Kleis esitleb avataval isikunäitusel lisaks uutele heliplaatidele uusimat maaliloomingut. Nagu Kleisi varasematel näitustel, on ka seekordse väljapaneku teoste inspiratsiooniallikaks õudusfilmid, teispoolsus, popkultuur, plakatid ja palju muud.

Kunstniku meeleolukas kirjeldus oma mõttejadast teose kontseptualiseerimisel väärib ehk tervikuna äratrükkimist: "Selgitamaks vaatajale (ja ka endale) oma tööde tausta kirjeldan ühe oma maali (diptühhon "Pigeon Parade Massacre") saamislugu. Ühel õhtul nägin peatuses trolli oodates sõiduteel otse kõnnitee ääres üksteise kõrval reas kolme või nelja lömastatud tuvi. See nägi välja täpselt nii nagu troll oleks neist kõigist korraga üle sõitnud. Vaatepilt tekitas igasuguseid absurdseid assotsatsioone, mõjus inspireerivalt. Mul tekkis soov seda kuidagi loominguliselt jäädvustada. Erinevaid võimalusi kaaludes otsustasin, et kõige selgemalt tuleb idee esile, kui kujutan tuvisid maalil profiilis nende endi tasapinnalt vaadatuna. Maalile kujunes ribataoline formaat. Tuvid on kohmakad ja aeglased linnud. Trollid on aeglased ja kohmakad liiklusvahendid. Nende kahe mõneti sarnaste omadustega poole kohtumine oli muidugi lihtsalt haruldane õnnetus, kuid väga tüüpiline inimlik mõttekäik on otsida haruldaste olukordade tagant mingit tähendust, vedada paralleele millegi tuttavaga. Antud olukord tõi mu silme ette sõjaväeparaadi, kus tank on kogemata alla ajanud rea pahaaimamatult marssivaid sõdureid. Selle seose tõttu kostümeerisin tuvid mõttes sõdurimundritesse. Juba valmis mõeldud pikk formaat ja nüüd sellele kujutletud militaarvormis olendid viisid mu mõtte ootamatult Bayeux' piltvaibale. Ilmselt oli see mu mälusoppidesse kinnistunud tänu kunagisele tekstiilikunstiõpingule. Mingis mõttes ehk meenutavadki need anonüümselt sarnaste nägudega liibuvates heledates soomussärkides ja nokataolise ninakaitsega kiivrites sõdalased tuvisid. Niisiis otsustasin maalides võimalikult tõetruult imiteerida keskaegse Bayeux' vaiba joonistusstiili. Ja ma ise loodan, et sel maalil on omakorda mingi tagamõte, aga ma ei tea mis see võiks olla. Jäägu see vaataja probleemiks."

Näitus koerte elust
Linnud-loomad pole nüüdiskunstis just kuigi põhjalikult läbi töötatud teema. Draakoni galeriis saab igatahes jaanuari keskpaigani uudistada Edith Karlsoni "Koertenäitust", mis on mõtteliseks jätkuks aasta varem toimunud isikunäitusele "Tsirkus". Kui tookord vaatles kunstnik tsirkuseetendustesse kaasatud loomi ning nende "töötingimusi", siis oma uut projekti iseloomustab ta järgmiselt: "Ma ise nimetaksin seda näitust piiri kompamiseks armastuse ja fanatismi vahel. Ning kuidas ja kas üldse teha nendel kahel vahet?"

Karlsoni sõnul ei ole "Koertenäitus" mitte lihtsalt näitus koertest, vaid eelkõige omalaadsest maailmamudelist, mis on täis pisaraid, armastust, vihkamist, leppimist, äraostmist ja meelitamist. Selle maailma peategelased ei ole mitte koerad, vaid nende omanikud. Koerad esindavad autori sõnul oma isandate huve neile endile ilmselt üsna mõistmatus võitluses. Koertenäitustel käimine ja võistlustest osavõtt nõuab koerte omanikelt tõelist fanaatilist pühendumist. Igasugune fanatism on aga teadupärast äärmustesse tõukav, tuues suurepäraselt esile "ohvrite" hirme, komplekse ja veidrusi.

Loe mind!
Viru Keskuse galeriis, Rahva Raamatu kõrval saavad huvilised 18. jaanuarini tutvuda raamatutele, lugemisvõimalustele ja -kogemustele pühendatud noorte kunstiprojektiga "Loe mind!". Näituse korraldanud Sally Stuudio peab oma eesmärgiks laiendada kunsti leviala - muuhulgas tähendab see ka hoiakut, et kunst tuleb tuua inimeste juurde. Projekti "Loe mind!" raames töötasid nelikümmend Sally Stuudio Kunstikooli õpilast vanuses 13-19 läbi oma lemmikraamatuid või muud olulist lugemismaterjali - "Kuningas Oidipusest" Facebookini - ning lõid nende põhjal oma kunstnikuraamatud, mis kommenteerivad, kritiseerivad ja tõlgendavad erineval moel algallikaid. Kuna juhendajad toetasid noorte valiku- ja loomevabadust, on ka tulemused sisuliselt julged ja kohati lausa ootamatud.

Nii võib näituselt leida tshekiraamatu, mis viitab tarbimise ümber keerlevale ühiskonnale, diktatuuri ja rassismi vastaseid meeleavaldusi Graham Greene'i järgi, päris ehtsa Hiiu Lehe, mille sisu on pühendatud Tõnu Õnnepalu "Paradiisile" ning Suure Sodiraamatu, mis pakub kõigile lahkelt ruumi endasse joonistamiseks. "Loe mind!" pakub üllatusi ka vormi osas - ei puudu näiteks linnuna traatpuuri suletud või sulgedega kaetud raamat. Ent küllap olulisemgi on noorte kunstnike uudishimu maailma suhtes ning ideede-lähenemiste-hoiakute sõbralik mitmekesisus. Kõiki raamatuid saab kohapeal ka lehitseda ja muidu käega katsuda ning mõnda neist ka edasi arendada.

ETDMil nüüd oma tunnusmuster
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum viis möödunud aastal läbi konkursi eesmärgiga mitmekesistada muuseumi tutvustavate ja selle mainet kujundavate meenete valikut. Konkursile laekus kokku 18 teost. Zhürii otsustas anda peapreemia suurusega neli tuhat krooni tööle märgusõnaga "Rosa Manna". Selle autor Krista Leesi pakkus välja muuseumi graafilise tunnusmustri, mis rõhutab muuseumi eripära ja annab laia võimaluse selle kasutamiseks erinevatel toodetel. Ergutuspreemia läks tööle "Portselaniseeria", mille autoriteks Raili Keiv ja Martin Pedanik.

Näitused Tallinnas
Parikaste majas Tõnismäel (Hariduse 1) saab praegu uudistada Katrin ja Peeter Pere ühist väljapanekut "Laoseis". Kunstnikepaari vabaloomingut esitlevat väljapanekut kommenteerib Katrin Pere: "Näitusele " Laoseis" ongi tõepoolest toodud meie kodumaja keldrisse ladustatud looming, mis on valminud alates aastast 1988. Pisut kunstikauge pealkiri on inspireeritud ühest kunagisest jutuajamisest maksuametnikuga, kes ei suutnud aru saada, miks FIE tegeleb alaga, mis midagi sisse ei too, veelgi enam - on suisa kahjumlik. Ning maksuametnik soovis revisjoni käigus tutvuda kauba jääkide ja laoseisuga."

Ülemiste Citys restoranis CityPlatz saab söögi-joogi kõrvale vaadata Maiu Kurvitsa ja Rene Haljasmäe Eesti kroonile pühendatud näitust "Kroonijuveelid". Haljasmäe loob vastlahkunud kroonidele uut väärtust ja tähendust, taaskasutades rahapoognaid ja neid nahk ja pärgamenti köites. Kurvitsa portreefotod koondavad Eesti krooni saamise ja olemisega seotud võtmepersoone 20 aastat hiljem. Pilte täiendavad arvamused krooni ning krooniaja tähtsusest. "Lisaks tuntud nimedele nagu Arnold Rüütel, Andres Lipstok, Heinz Valk, Edgar Savisaar, Siim Kallas, Tiit Made, Tiit Vähi ja Vahur Kraft on selles reas üllatusena ka üks arvamus rahva seast - Krooni talu peremehelt. Kuigi laused on sirgjoonelised ja otse öelduna kohati napid, on neis siiski suur rõõm ja hea tunne eduka ettevõtmise üle," ütlevad näituse korraldajad.

Mäsu galeriis saab 21. jaanuarini vaadata Tallinna Kunstigümnaasiumi 11. klassi õpilase Ingel Kutsari näitust "Meesnabadest naiskehadeni".

Mujal Eestis
Pärnu Uue Kunsti Muuseum kutsub kunstihuvilisi tähistama elektriaastat 2011 ja ühtlasi ühe maailmakuulsa teadlase 300. sünniaastapäeva. Teatavasti sündis üks maailma esimesi elektriteadlasi Georg Wilhelm Richmann 1711. aastal ei kuskil mujal kui Pärnus. Esimese mõõteriista nõrga staatilise elektri mõõtmiseks ehk elektromeetri ehitas Richmann Peterburis 1744. aastal. 1750. aastatel võttis ta paralleelselt kuulsa elektriuurija Benjamin Frankliniga kasutusele piksevarda - ent hukkus paraku ise selle katsetuste käigus. Igatahes on aastal 2011 Uue Kunsti Muuseumi näituste ja XXV Pärnu filmifestivali kava koostatud nii, et neist jookseb punase niidina läbi elektri-temaatika: aktinäitus kannab pealkirja "Mees, naine ja elekter" ning filmifestivali teemaks on "Elu elektrita ning elektriga"; kavas on ka mitmed ümarlauad ning konverentsid.

Tartus galeriis Noorus on 29. jaanuarini kohaliku Kõrgema Kunstikooli, Tartu Ülikooli maaliosakonna ja Eesti Kunstiakadeemia tudengite ühisnäitus "Kas kunstil on sugu?".
Noored kunstnikud polemiseerivad maskuliinse ja feminiinse kunsti teemadel ning uurivad, kuidas sugu üldse kunstis avalduda võiks.

Haapsalu Linnagaleriis näitab pealkirja all "Best of Bestbefore" oma viimaste aastate aktifotode paremikku Mats Õun. Keraamiku ja teatrikunstniku taustaga Õuna retrostiilis päevapiltidel on ühendatud 20. sajandi alguse stilistika, klassikaline kompositsioon ning parajalt doseeritud annus sensuaalsust.

Kuressaares Ajamaja galeriis on 3. aprillini eksponeeritud Ruti Jõgi joonistused ning Aivar Rumvolti õlimaalid pealkirja all "Vorm ja värv".

Toimub
8. jaanuaril avatakse Pärnus Rahvusvaheline IN Graafika festival "Futurism", millega tähistatakse Vene futurismi 100. aastapäeva ning otsitakse seda tänapäeva kunstist läbi tosinkonna isiku- ja grupiekspositsiooni. Marko Kekishev ja Dmitri Makonnen on koostanud valiku teostest, mis lahkavad futuristlike kontseptsioonide sisu ning esitlevad Moskva ja Eesti graafiliste disainerite värskeid ideid ekspositsiooniga "Futurismipäike Tõuseb Vääramatult". Newyorklased Nathan Meltz ja Erik Sanner toovad Pärnusse oma tehnokraatlikud animatsioonid ja interaktiivsed videoteosed, andes aimu läänepoolkera tehnokraatiakunstis toimuvast. Taje Tross´i "Experimentaalne Instrumentaarium" sisaldab uusi ja ümbertöödelduid futuristlikke muusikainstrumente ning kollaazhimeister Sven-Erik Stambergi isknäitus "Futuristlik Kollaazh" on valminud verivärskelt festvali jaoks.

Vanameister Raul Meel alustab oma 70. juubeliaastat massiivsete masinlike tekstimassiividega Endla Teatris, rühmituse C.n.O.P.T. (Marian Kivila, Sandra Vellevoog, Ville-Karel Viirelaid) sünged verbaalsed mängud käsitlevad futurismi pahupoolt - kunsti surma ja lineaarse ajaloomudeli lõppu. Eveli Varik ja Hille Karm tõdevad läbi AV-plakati, et "Futurism on väsitav, elu on väsitav..." Üheks kodumaiseks peaesinejaks on Tartu boheemlane ja küberpunkkunstnik Albert Gulk. In Graafika noortenäitused on koostanud Jaak Visnap ja Urmas Viik. Elijah Värttö Austraaliast esitab avamistel helikonstruktsioone koos futuplahvatustega. Lisaks multimeediumitöötuba "Eksperimentaalne inimhääl", futurismiteemaline sümpoosion, litograafiaworkshop... Kõigest lähemalt www.printmaking-in-2011.tk


© Nancy Spero


© Tõnis Vint


© Urmas Viik


© Mihkel Kleis


© Edith Karlson


© Lotta Hiie
Projekt "Loe mind!"


© Krista Leesi / ETDM


Repro: Uue Kunsti Muuseum


© Mats Õun


© Albert Gulk

   
www.kunstikeskus.ee keskkonnas leiduvate mistahes algupäraste tekstide, tõlgete, terviklike info- ja lingikogumite ning pildimaterjali reprodutseerimine ainult KUNSTIKESKUS.EE ja/või nende autorite ja/või nende valdajate nõusolekul. Originaalteoste ja viidatud materjalidega seotud õigused kuuluvad üldjuhul nende autoritele ja/või valdajatele.