24h galerii
Kunstiteadlikkuse Keskus
tagasi avalehele
 
ARHIIV (kunstiuudised alates 2006)
 
Kunstiteadlikkuse Keskuse kunstiuudised
Toimetaja Vano Allsalu
JAANUAR 2012
selle kuu varasemad uudised vt. allpool
   
   

21. kuni 27. jaanuar 2012

 

Ole vaimukad vaikelud
Kumus avati äsja "Kaido Ole. Kena kangelane ja küllaga vaikelusid". Rahvusvaheliselt ühe tuntuima eesti kunstniku personaalnäitus toob vaataja ette paarkümmend uusimat tööd. "Tinglikult võiks nimetada neid vaikeludeks, kuid need ei ole lihtsalt värvi- ja vormikompositsioonid, vaid meie tänase maailma tasakaalu üllatavalt teravalt kommenteerivad vaimukad repliigid. Igapäevaelu proosalised detailid tõusevad ootamatult teravasse fookusse, aga ei paku äratuntavaid olukordi, turvalisi lahendusi, miski kisub kuskil justkui kiiva," selgitavad näituse korraldajad.

"Nagu näituse pealkirigi vihjab, on tegu eluta maailma kombinatsioonidega. See võimaldab ka lobiseda koos sinna juurde käiva dramaatika ja/või vaimukustega, kuid aste või kaks abstraktsemal tasandil kui näiteks senine pildil-on-mees-ja-teeb-midagi võte," kommenteerib autor ise. "Samuti olen vaikeludes võimalikult vähe kasutanud reaalseid esemeid. Kombineerin eelkõige lihtsalt materjale, vorme, tehnikaid, pindu jne. Reaalsed esemed, kui nad mõnikord ka esinevad, on pigem tsitaadi rollis."

Kaido Ole on sündinud 1963. aastal Tallinnas, õppinud Eesti Kunstiakadeemias disaini ja maali. Olel on olnud ohtralt isiku- ja grupinäitusi nii Eestis kui välismaal, nende hulgas ka Eesti esindamine Veneetsia biennaalil koos Marko Mäetammega 2003. aastal. 1998. aastal pälvis ta Kristjan Raua nimelise aastapreemia.

"Kaido Ole on loomingulisest energiast pakatav kunstnik, kelle jaoks Eesti kunstiruum on juba ammu ilmselgelt kitsaks jäänud," nendib Kumu direktor Anu Liivak. "Ometi on huvitav jälgida näitusesaalis Ole loomingulise küpsemise kulgu. Vaataja saab ise kogeda, kuidas kunstnik on jäänud truuks teatavatele hoiakutele, nagu emotsionaalne tasakaalustatus, tehniline perfektsionism ja esteetilisus, hoolimata sisulistest võngetest, erinevatest mastaapidest ning eksperimentidest."

Näitusega kaasnevad haridusprogrammid, kohtumisõhtud ja meistriklassid. Veebruaris ilmub rikkalikult illustreeritud mahukas Kaido Ole autoriraamat. 15. aprillini avatud väljapaneku koordinaatoriks on Ragne Nukk.

Kunstiklassika muutub kättesaadavaks
Eesti Kunstimuuseum pakub unikaalset võimalust tellida koduseinale või kontorisse reproduktsioone muuseumi kogudesse kuuluvatest taiestest. Esialgu on selleks ligemale 60 tuhandest kunstitööst välja valitud 50 külastajate lemmikut, mis hõlmavad Eesti kunsti kullafondi 17. sajandist tänapäevani. Kui praegu on kõik valikusse kuuluvad originaalteosed õlimaalid, siis tulevikus on plaanis laiendada valikut nii teoste kui tehnikate osas.

Reprosid on võimalik tellida Kumu poest, kus väljavalitud pilt ka kohapeal lõuendile kantakse. Kunstimuuseum töötas teenuse välja koostöös firmadega Overall ja Wiseman Interactive, kujutise kandmiseks kangale kasutatakse Canoni 12-värvi-printerit, mis võimaldab asjaosaliste sõnul eriti laia värviruumi ning töö kiirust ja täpsust.

Tellida saab töid nii väiksemas (25...51×51 cm) kui suuremas (51×52...88 cm) formaadis, repro hinnaks seejuures vastavalt 80 või 100 eurot. Kõik reproduktsioonid varustatakse templi ja originaalteose andmeid sisaldava etiketiga. Repro antakse kaasa spetsiaalses vutlaris rullikeeratuna, et klient saaks selle oma soovidele vastavalt raamida lasta.

Kunstnikud mõtlevad söögist
Paistab, et viimasel ajal suunab kunstnike mõtteid kõhutunne - kui mõne aja eest sai Võrus vaadata väljapanekut pealkirjaga "Toit", siis nüüd saab Tartus, Antoniuse õues veebruarikuu lõpuni nautida kunstinäitust "Söök". Peeter Allik ja Ilmar Kruusamäe Kursi koolkonnast pakuvad liha ja kala, Mariliin Kindsiko annab verivorstile tiivad ning Per William Petersen paneb kalad auto kombel kihutama. Noor kunstnik Kairi Kliimand kostitab tõuguspagettidega, Kalli Kalde peab südatalvist piknikku ning Sirje Protsin Petersen pakub vaatajale viimase ampsu. Andrus Raag käib kalal, Meiu Münt on kokku korjanud hõrgud viljad, oma sööginägemusi esitavad veel Rauno Thomas Moss ja Madis Katz.

Näituse korraldas Tartu Loomemajanduskeskuses tegutsev kunstilaenutusettevõte Kaleidoskoop - nii on enamikku näitusel eksponeeritud töödest võimalik ka oma koduseinale laenutada. "Kunst söögitoa seintel muudab kindlasti söömise pidulikumaks ja lisab nüansse söögilauas peetavatele vestlustele," kommenteeris Kaleidoskoobi juht Liina Raus. 23. jaanuaril toimus ka meeleolukas üritus "Kunstnikud köögis", kus linnarahvas sai kunstnikega koos toitu valmistada ning söögist ja kunstist rääkida.

Näitused Tallinnas
Vabaduse galeriis on 7. veebruarini üleval Jüri J. Dubovi "Viimane aeg", kus eelkõige kujundusgraafikuna tuntud kunstnik esineb fotode ning vabagraafika väljapanekuga. Kui viimase osas hõlmab valik töid alates 1980. aastatest, siis fotojäädvustused pärinevad ajavahemikust 2003-2011. Neil aastail on Dubov jäädvustanud arvukalt eesti kunstnikke tööhoos, näitusi tegemas ning avamas. Kunstiteadlase Juta Kivimäe sõnul on Vabaduse galerii seintele jõudnud ligemale 300 fotol juba täna kultuurilooline tähendus tagasivaatena eesti lähimineviku kunstielule. Teise olulise valdkonnana on jäädvustajat huvitanud linnakeskkond. Tänavu oma 60. sünnipäeva tähistav Dubov on kujundanud enam kui 200 raamatut, töötanud ENE ja Eesti Entsüklopeediakirjastuse peakunstnikuna ning tegutseb praegu kirjastuse TEA vastutava kunstiline toimetajana.

Tam Galeriis on veebruari lõpuni avatud Sirje Protsin Peterseni isikunäitus "Meeled on elevil". Kunstniku figuratiivsed maalid pakuvad vaatajale nii äratundmisrõõmu kui ruumi oma kujutlusele. Näituse korraldajate sõnul uurib Protsin Petersen naiseliku uudishimuga tunnetusprotsesside seoseid analüütilise meelega, juhib vaatajat "katsuma lõpmatust ja tundma tundmatut". Nii saavad ilmseks seosed taju, mälu ja mõtlemise vahel.

Hop galeriis näeb 14. veebruarini Karoliina Kagovere näitust "Kokku õmmeldud". Noor kunstnik esitleb lõputööd, mis võttis kokku tema õpingud Kreekas, Ioannina Ülikooli plastiliste kunstide ja kunstiteaduste osakonnas. Näituseprojekti keskmes on autori perekonnapildid, täpsemalt nende ümberlavastamine ja taasloomine käsitsi trükkides ja tikkides.

Iida galeriis (Suur-Karja 2) saab veel mõne päeva, 31. jaanuarini uudistada Maria Valdma ehtenäitust "Võõrastemaja".

Mujal Eestis
Võru Linnagaleriis saab 16. veebruarini kaeda kolme uut näitust. Heikki Leisi fotonäitus "Vastandite vastandamine" toob vaataja ette kunstniku kaks viimast fotoprojekti - värvilised pildid mustast ja valgest seerias "Vastandid" ning katsed ühendada portreed ja vaikelu.

Soome Instituudi rändnäitusel "Karvavahetuse aeg. Lapimaa nüüdiskunst" osalevad Raija Aula, Mia Hamari, Anssi Hanhela, Ilona Kivijärvi, Ninni Korkalo, Tuomas Korkalo, Essi Korva, Leila Lipiäinen ja mitmed teised - kokku 14 kunstnikku. Nende maalid, graafika, fotod ja skulptuurid pakuvad läbilõike põhjapoolsemate soomlaste professionaalse kunsti seisust. Näituse korraldajate sõnul joonistub reljeefselt välja metropolist eemal seisvale kunstnikonnale omane tehnilise meisterlikkuse väärtustamine ja emotsionaalselt rikastav kohaspetsiifiline teemadering.

Näitusel "Vaba Tahe ja sõbrad" eksponeerivad oma töid samanimelise tekstiilikunstnike rühmituse liikmed ning nendega seltsivad keraamikud ja vaibakunstnikud. Rühmitus loodi aastal 1997 seitsme vaibakunstniku poolt aitamaks kaasa põime- ja gobelääntehnika püsimisele ja arengule Eestis.

Lühidalt
Viljandis Kondase Keskuses on 25. veebruarini eksponeeritud Mare Mikoffi skulptuurid pealkirja all "Maria, Herman ja piiripost".
Tartu Kõrgema Kunstikooli galeriis Noorus näeb 11. veebruarini fotograafi ja õppejõu Vallo Kalamehe juubelinäitusel "Midagi, mida ma tahtsin teile veel ära ütelda".
Pärnus Endla Teatrigaleriis saab 28. veebruarini vaadata väljapanekut Jaak Visnapi viimaste aastate maalidest-graafikast nime all "Saladus. Armastus, rahu ja õnn".
Pärnu Uue Kunsti Muuseumis on 26. veebruarini näha "Ungari kunsti metsikud õied" - sealse Naivismimuuseumi kogude põhjal koostatud väljapaneku tõi Eestisse Ungari Instituut.
Kuressaare Raegaleriis saab alates 28. jaanuarist pealkirja "Vahelduv pilvisus selginemistega" vaadata maalitud tekstiile, mille autoriteks Ainikki Eiskop, Sigrid Huik, Sirje Raudsepp, Merike Roodla ja Kersti Villand.

Toimub
Tartu Ülikooli kunstimuuseum jätkab tasuta kunstikolmapäevade traditsiooni. Kui 25. jaanuaril rääkis muuseumi direktor Inge Kukk originaalist ja koopiast vanagraafikas, siis 15. veebruaril algusega 17.15 kõneleb teemal "Illustratsioon kui intersemiootiline tõlge" TÜ kultuurisemiootika professorit Peeter Torop. 7. märtsil on külaliseks Linnar Priimägi, kes räägib Albrecht Düreri humanismist. Muuseumis praegu avatud näitust "Puusse lõigatud pildid. Albrecht Dürer ja saksa puulõikekunst 16.sajandil" saab uudistada 30. märtsinini.

1. veebruaril kell 18 saab Kumus vaadata filmi "Olafur Eliasson: ruum kui protsess" (rezhissöörid Jacob Jorgensen, Henrik Lundo Taani 2010). Dokumentaal jälgib maailmakuulsa taani-islandi kunstniku Olafur Eliassoni (1967) tööprotsessi, elu ja mõtteid nelja aasta jooksul, mil valmisid tema monumentaalsed ruumiinstallatsioonid näitustele MoMas, PS1-s ja East Riverile New Yorgis ning Kaasaegse Kunsti Muuseumisse Kanazawas, Jaapanis.

Eliassoni stuudio Berliinis on unikaalne loovkeskkond, kus teosed valmivad mitmekümneliikmelise meeskonna - kunstnike, teadlaste, inseneride, arhitektide ja teiste spetsialistide - ühistöös. Eliasson otsib vastust küsimusele, mis muudab ruumi loovaks, väljakutsuvaks ja sisukaks. "Kui ma loon midagi, mis võib olla kunstiteos, tahan, et see oleks maailmas nähtav ja toimiks, täidaks siiralt, ausalt ja vastutustundlikult oma kohta, et sel oleks mingi mõju".

Linateos pakub ka loomult tagasihoidliku kunstniku mõttesügavaid, ent samas väga lihtsalt sõnastatud arutlusi ruumist, värvist, valgusest... Filmi esitluse Kumus juhatab sisse Maria Arusoo, kes möödunud suvel kureeris Tallinna Kunstihoones ruumiproblemaatikat vaatleva näituse "Kontiinum_kunst kui taju. Ruum kui protsess".


© Kaido Ole



© Konrad Mägi



© Peeter Allik



© Jüri J. Dubov



© Sirje Protsin Petersen



© Karoliina Kagovere



© Heikki Leis



Näitus "Ungari kunsti metsikud õied"



© Olafur Eliasson
Repro: kumu.poff.ee

   
   

14. kuni 20. jaanuar 2012

 

Punasest utoopiast 20 aastat hiljem
Tallinna Kunstihoones on 26. veebruarini avatud "Mälestusi külmast utoopiast" ("Memoirs from a Cold Utopia"). Eve Kase kureeritud näitus haakub Nõukogude Liidu kokkuvarisemise ning Ida- ja Lääne-Euroopa taasühinemise 20. aastapäevaga. Kunstihoones näeb endise idabloki kunstnike reaktsioone kahe viimase aastakümne jooksul toimunud poliitilistele transformatsioonidele - erinevaid autoreid ühendavaks jooneks on seejuures kaasaegsete kunstistrateegiate rakendamine.

"Utoopiat määratletakse "mittekohana", kujuteldava paigana, kust vaadata ja hinnata maailma, mida tunneme liigagi hästi. Paljude idaeurooplaste jaoks kujutas lääne "demokraatlik" ja "vaba" tarbimisparadiis 20. sajandi teisel poolel endast omamoodi utoopilist õnnemaad. Ent kui Nõukogude Liit kokku varises, vahetasid parteitöötajad oma poliitilised privileegid äriklassi omade vastu, hinnad tõusid ja paljude elatustase langes. Ressursinihetest ei jäänud puutumata ka kunst. Kakskümmend aastat pärast Nõukogude Liidu lagunemist on kunagi Euroopat lõhestanud ühiskondlike ja kultuuriliste väärtushinnangute revideerimine vältimatu," nendivad näituse korraldajad.

Väljapanekus osalevad kunstnikud pärinevad eri riikidest ja põlvkondadest ning "Mälestusi külmast utoopiast" käsitleb laia teemaderingi - Andrzej Krause joonistustest, mis kujutavad ühest puurist teise tunglevat linnuparve Alina Rudnitskaja dokumentaalfilmini Peterburi võrgutamiskoolist. Samuti saab Kunstihoones näha muhedalt skandaalsete vene Sinininade (Vjatsheslav Mizin, Aleksandr Shaburov) tööd "Tere tulemast, NATO!" - 1999. aastal asutatud rühmitus tögab ühesuguse jultumusega nii massikultuuri ja avangardistlikke kunstivoole kui poliitilisi figuure ja institutsioone. Kestutis Grigaliunase (Leedus) "Surmapäevikud" on portree- ja eluloomälestusmärk Nõukogude esimesel okupatsiooniaastal (1940-1941) hukatud 367 Leedu kodanikule. Igor Grubici (Horvaatia) "366 vabastusrituaali" on fotoseeria, milles kunstnik dokumenteerib oma partisanlikke sekkumisi avalikku ruumi, püüdes õõnestada turvatunnet ja käsitleda sotsiaalseid probleeme loominguliselt.

Zbigniew Libera (Poola) kõnnib oma "Lego koonduslaagriga" otsekui noateral või hõõguvatel sütel - mõnede arvates labastab teos holokausti, teiste meelest kõlab selles jõuliselt Foucault' arusaam institutsionaalsetest allutamismehhanismidest. Jevgeni Krassi (Eesti) joonistusteseeria "Zamkadje" osutab Moskva näitel keskuse ja ääremaa vahel kasvavale lõhele. Näituselt leiab ka Tanja Muravskaja (Eesti) juba varemgi tähelepanu pälvinud fotoseeria "Nemad, kes laulsid koos" - meie laulva revolutsiooni peategelaste otsekui pimedusest välja kasvavad portreed - ning lisaks veel terve rea eriilmelisi teoseid Rumeenia, Tshehhi, Poola, Bulgaaria ja Baltimaade kunstnikelt.

"Mälestusi külmast utoopiast" on algselt kokku pandud lääne vaatajat silmas pidades ja oli esmakordselt eksponeeritud möödunud aastal Londonis, Londonprintstudios. Tallinna Kunstihoones on väljapanekusse lisandunud valik ülipilastöödest, mis teostatud Eesti Kunstiakadeemia (juhendaja Eve Kask) ja Tallinna Ülikooli (juhendaja Helen Sooväli Sepping) koostööprojekti käigus. Näituse kujundasid Terje Kallast ja Urmas Luure.

Ruumitundlikku kunsti Taanist
Kumu kunstimuuseumis saab alates 20. jaanuarist vaadata näitust "SPATIUM. Taani kaasaegne kunst". Kuraator Maria Kjaer Themsen on esinema valinud 11 lootustandvat noort Taani kunstnikku, kelleks on Tove Storch (1981), Jacob Jessen (1976), Lea Porsager (1981), Kasper Akhoj (1976), Rolf Nowotny (1978), Marie Kolbæk Iversen (1981), Tamar Guimaraes (1967), Ferdinand Ahm Krag (1977), Torben Ribe (1978), Jacob Kirkegaard (1976) ja Olof Olsson (1965). Spetsiaalselt Kumu jaoks koostatud väljapanekust leiab teravmeelseid kunstilahendusi, mis viitavad ühel või teisel moel ruumile või ilmaruumile, andes samas võimaluse taasavastada illusioonide maailma.

"Sõna spatium kannab endas mitmeid tähendusi, milleks võib olla inimesi ümbritsev füüsiline ruum ehk arhitektuur, aga see võib viidata ka väikestele tühjusega täidetud vaakumitele, mis seovad meie maailma üheks, tehes sellest samaaegselt ühe ja palju. Samas võib spatium viidata ka suuremale ruumile - maailmaruumile," kommenteerib väljapaneku Kumu-poolne koordinaator Eha Komissarov. Nii pakubki näitus muuhulgas siidist ja rauast installatsioone, valgust ja heli, interaktiivseid videoprojektsioone ja suurt väljavalgustatud "kuud" Kadrioru pargis.

Kuraator Maria Kjaer Themseni sõnul on neis töödes vähem vaatemängulist edvistamist ja rohkem peent tunnetust, huumorit ja poeetilist formalismi: "Ühe põlvkonna kunstnikud töötavad erinevate meediumitega, kuid neid ühendab materjaliga töötamise meetod, mis pöörab tähelepanu objektile endale või viisile, kuidas me ümbritsevat maailma tajume."

13. maini avatuks jääva näitusega kaasnevad loengud ja õpitoad. Märkimist väärib veel asjaolu, et väljapanekuga tähistatakse Taani Euroopa Liidu eesistumisperioodi algust.

Kunstiakadeemiate likvideerimine Tartus
Tartus kogub tuure III Rahvusvaheline Graafikafestival - tänavu pealkirja all "Kunstiakadeemiatelikvideerimine". Ürituse tegevusväljaks on Tartu Kunstimaja kõik galeriid, Tampere Maja, TÜ raamatukogu, Lastekunstikool ja selle galerii, Nelk ja Tartu Kõrgema Kunstikooli galerii Noorus - viimases on juba mõnda aega lahti festivali noortenäitus "Just kids - noorus on ilus aeg".

"Võtame pugejalikult üle Haridus- ja Teadusministeeriumi toreda algatuse! Ees on ootamas akadeemiliste struktuuride lõplik häving. Surm akadeemikutele! Ajakirja Akadeemia võib nüüdsest lugeda vaid kodus, salaja teki all. Elagu Jaak Aaviksoo püha üritus!" provotseerivad festivali korraldajad. Ühtlasi on nende sõnul graafikanäituste formaat nihkunud "priskeltsponsoreeritud uhketes muuseumides peetavatelt akadeemilistelt paraadnäitustelt tagasi kunstnike isikliku initsiatiivi ja aktivismi radadele".

Nii jätkubki intriigi haridus- ja kultuuripoliitika kõrval ka graafika valdkonda kitsamalt: "Viimase paarikümne aasta kestel on graafika piire püütud kombata nii elektroonilise kujutuse, fotograafia, kontseptuaalselt defineeritud kunstiteose paljundatavuse ja muu modernistliku vormiuuenduse hämaraegadest pärit abrakadabraga. Vastupidiselt "gurude" poolt oodatule on graafika jäänud siiski igaühe eneseväljenduseks-avalduseks."

Festivalil osaleb lisaks kodumaisele uuele lainele ja vanale kaardiväele Prantsuse, Jaapani, Saksa ja Ladina-Ameerika trükikunstimeistreid, Poola poeete, Tsehhi alternatiivmuusikuid, "Tai ja Rootsi performante ja Londoni soundhuligaane".

Tartu Kunstimaja suures saalis on eksponeeritud festivali rahvusvaheline teemanäitus "Liquidationofartacademies"", mille koostasid Al Paldrok ja Peeter Allik. Kunstimaja väikeses galeriis esineb Caroline Sury (Prantsusmaa), Monumentaalgaleriis on koha sisse võtnud saksa, poola, slovaki, iiri, eesti jt. tegijaid ühendav CZENTRIFUGA D.I.Y International. Samuti saab Kunstimajas tutvuda Jan Konsini (Soome) rahvusvahelise koomiksiraamatuga. Rohkem infot festivali kohta tartugraafika.multiply.com

VonKrahliGalerii stardib tudengitöödega
19. jaanuaril alustas Tallinnas tegevus uus näitusepaik - Von Krahli klubi ruumides paikneb nüüd VonKrahliGalerii, mis keskendub peamiselt graafika ja fotokunsti valdkonnale. Galerii avati näitusega "Esimene lõige", mis esitleb EKA vabade kunstide teaduskonna esimese aasta tudengite estampgraafikat - peamiselt linoollõikeid.

Näituseprojekti juhendaja professor Urmas Viik: "Tegevus toimus ühise stuudiumina, mille käigus modelleeriti algsetest kobavatest ideedest enamvähem selgepiiriline narratiiv. Tegevust ei piiranud ei temaatiline ega tehniline raamistik, kuid üllataval kombel domineeris üliõpilaste valdava eelistusena linoollõige."

Linoollõiketehnika kuulub teadupoolest kõrgtrükitehnikate hulka. "Lihtsamalt tähendab see seda, et meile kõigile tuttava põrandakattematerjali sisse lõigatakse vastavate nugade abil kujutis. Kõik, mis peale seda tegevust alles jääb, see trükib. Üldjuhul saadakse kujutis paberile spetsiaalse kõrgtrükipressi abil. Linoollõige on ühest küljest kerge, kuna tulemus kujuneb ilma igasuguse salapärase keemiata. Teisalt nõuab see aga teatavat stiliseerimis- ning üldistusoskust ja kaugeltki mitte kõik soovitu ei kuku alati kujutletud moel välja" selgitab Viik.

Väljapaneku kuraatoriks on Mariliis Oksaar ning osalevad Anna Maria Lapin, Anna-Kaisa Vita, Helena Keskküla, Kadri Helde, Krista Zimm, Kristen Rästas, Liisa Jugapuu, Marta Vaarik, Mihkel Oksmann, Pavel Grebenjuk, Taavi Rei ja Taavi Villak.

EKA tudengitelt puuetega lastele
19. jaanuaril anti Tallinna Lastehaigla Toetusfondile üle seitsmeosaline EKA tekstiilidisaini osakonna üliõpilaste poolt loodud õppe- ja teraapiavahendite komplekt liitpuudega lastele. Vahendid töötati välja kursuse "Interaktiivne õppevahend" raames, kasutades uudseid tekstiilmaterjale ja lahendusi ning tuginedes teoreetilis-uurimuslikule eeltööle. Muuhulgas peeti silmas asjaolu, et kognitiivsete oskuste arendamine on tihedas seoses motoorika, sotsiaalsete ja kommunikatiivsete oskuste arendamisega.

Esialgu on tegemist õppevahendite prototüüpidega ning lastehaigla taastusravispetsialistidelt saadava tagasiside põhjal kavandatakse edasist tootearendust. Lisaväärtusena saavad õppevahendeid arendavaks tegevuseks kasutada ka tavapärase arenguga lapsed. Jana Kadastiku (TLÜ) ja Kärt Ojavee (EKA) juhendatud kursusel osalesid Imbi Ilves, Liisa Aid, Tanja Kuusik, Stella Kalkun, Kristel Laurits, Inna Beinar ja Luise Wonneberger.

Varjud Viljandis
Viljandis Kondase keskuses saab 4. märtsini uudistada isemoodi interaktiivset väljapanekut, mis tutvustab varjukunstimaailma - kätega tehatavaid varjuloomi, varjuteatri ajalugu ja idamaiseid varjunukke ja ajaloolisi siluetikunstinäiteid. Näitusel saab tutvuda Euroopa siluetikunsti kahe olulisema suunaga: Eveline von Maydelli traditsiooniliste mustafiguuriliste kõrval pakuvad põnevust Hans Christian Anderseni fantaasiaküllased, heledast kokkuvolditud paberist lõigatud kompositsioonid.

Nii väikesi kui suuri külastajaid peaksid rõõmustama siluettfilmide pioneeri Lotte Reinigeri (1899-1981) poolt erinevate muinasjuttude ainetel loodud filmid. Spetsiaalse sirmi taga istudes saab lasta endast profiili joonistada ning veebruaris on plaanis koostöös Viljandi Nukuteatriga etendada ka varjuteatrit. "Varju- ja siluetikunstinäituse" idee autoriks on Mare Hunt.

Näitused Tallinnas
Hobusepea galeriis on 30. jaanuarini üleval näitus "Nägin täna öösel unes...", mille teostajaks EKAs skulptuuri alal magistrikraadi omandanud Art Allmägi (1983). Kunstnik vaatleb nüüdisaegses Eesti ühiskonnas levinud homofoobseid hoiakuid läbi enese kui noore heteroseksuaalse mehe prisma. Näitus on üles ehitatud ühe absurdihõngulise anekdoodina - unenägude seeriana, kus erinevad avaliku elu tegelased piinavad autorit siivutute ettepanekutega. Humoorikatest värvikirevatest neopopilikest skulptuuridest ja selgitavatest videotest koosnev näitus suunab ka vaatajat kriitiliselt analüüsima enda võimalikke eelarvamusi.

Draakoni galeriis on 28. jaanuarini avatud Kai Kuusingu (1965) "Lugeja/Reader". Eksponeeritud materjal on pildistatud nunn Melania rännakutel Tabori mäel ja Galilea mere ääres, samuti vilksatavad kaadrid Siinailt, Jeruusalemma tänavatelt ja grafitist Petlemma ümbritsevalt betoonseinalt. "Nagu me kõik teame - veel enne, kui Berliini müür langeda jõudis, hakati maailma veel tugevamaid, kaasaegsemaid müüre ehitama. See tendents süveneb. Näime olevat arvamusel, et osa inimkonnast tuleb isoleerida betoonseinaga ja osade rahvuste liikumist tänaval jälgida lisaks turvakaameratele ka automaaturitega. Võib-olla tuletab selles kontekstis näitusel domineerima jääv palvenööri kujund ja selle sõlm meile meelde, et elame ühtses maailmas ja oleme kõik üksteisega seotud," mõtiskleb kunstnik.

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi trepigaleriis on alates 21. jaanuarist publikule avatud nahakunstnik Mall Metsa (1946) näitus "Talvepidu". Eksponeeritud on enam kui tosin aplikatsioonitehnikas vaipa viimaste aastate loomingust. Näituse korraldajate sõnul on Mall Metsa tööd alati olnud eesti nahakunsti traditsioonilise soliidsuse taustal värvirikkad - ning tugevat värvitaju õhkub ka vastavatud väljapanekust, samuti oskust tuua vähese abil esile olulist. Lisaks põimib kunstnik oma nahast piltvaipadesse ruunimärke, mis "loitsivad kaitset kurjuse vastu ja toovad kaasa tugevust, tarkust ja rõõmu". "Talvepidu" on avatud 18. märtsini.

Eesti Draamateatri jalutussaalide seintel näeb praegu ülevaadet Lilian Mosolaineni maaliloomingust pealkirja all "21". Kunstiteadlane Mirjam Peil on tema loomingu kohta öelnud järgmist: "Lilian Mosolainen tuli kunstiellu 1980. aastate lõpu uusekspressionismi lainega, Rühm T algtuumikus. Lilian Mosolainen on maalija par excellence: ta valdab maalilist tulevärki "vana hea kooli" kohaselt. Aga niisama esiletungiv on tema piltides joonistuslik alge, kunstnik otsekui joonistab pintsliga - kord on see kalligraafiliselt nõtke, kord visandlikult hoolimatu. Nii joont kui värvi käsitleb kunstnik dünaamiliselt, figuuride joonistus on sageli muutuv ja mitmekordne, värvipinnad on vibreerivad, paljastades tihti valge lõuendi."

Estonia teatrimajas, Eesti Kontserdi galeriis saab jaanuarikuu lõpuni uudistada Mart Lepa kunstikogu põhjal koostatud väljapanekut "Olga Terri ja teekaaslased". Möödunud aasta algul 94-aastasena meie seast lahkunud kunstniku mälestusnäitusel on eksponeeritud tema enese teoste kõrval Johannes Greenbergi, Lepo Mikko, Kaljo Põllu, Peeter Ulase, Vive Tolli, Jüri Arraku, Peeter Mudisti, Jaan Toomiku ja teiste töid.

Küberneetika Maja galeriis Mustamäel saab 6. märtsini 2012 vaadata tunnustatud vanema põlvkonna graafiku Marje Üksise näitust "Läbi tule ja vee".

Toimub
14. jaanuaril saatis Arhitektide Liit seoses EKA uue maja ehitust puudutavate probleemidega peaministrile avaliku kirja. Eesti Kunstnike Liit kutsus oma 17. jaanuari pöördumises valitsust üles astuma samme Eesti Kunstiakadeemia uue hoone rahastamise leidmiseks.


© Sinininad



© Marko Mäetamm




© Tamar Guimaraes
Näitus "SPATIUM"



© Caroline Sury



Näitus "Esimene lõige"



Õppe- ja teraapiavahendid puuetega lastele
Foto: EKA



© Hans Christian Andersen



© Lilian Mosolainen



© Marje Üksine

   
   

7. kuni 13. jaanuar 2012

 

Suletud uste päevad Toompäeval
Riigikogu galeriis avanes äsja järgnevaks kuuks ajaks Sirja-Liisa ja Kaarel Eelma ruumiinstallatsioon "Suletud uste taga". Autorite sõnul on nende kunstiprojekt reaalne mäng tõelisuse ja illusoorsusega: "Kes on käinud Riigikogu Kunstisaalis, see teab, et seda ruumi servavad kahest küljest koridorid, kust omakorda lähtuvad uksed kabinettidesse ja koosolekusaalidesse. Ustel on selles hoones oma tähendus - olulised läbirääkimised peetakse ja tähtsad otsused langetatakse siinsete uste taga. Need uksed on vahest avatud, aga möödakäijale peamiselt siiski suletud.

Installatsioon lisab juurde kolm justkui seintest väljakasvavat ust. Neil ustel puuduvad lingid ja hinged, nende illusoorsus on tajutav. Nii ka nende suletus. Niidiots, mis libiseb käest; sõna, mis on huulil, ega lase end välja öelda. Uste kättesaamatust rõhutab veelgi neid ääristav turvapiire, mille moodustab seinakontaktist lähtuv, kohati lahtine elektrijuhe. Kogemus reaalsest ohust sunnib möödujat võtma seisukoht, kas uskuda illusiooni või mitte." Muuseas, Riigikogusse seal regulaarselt Eesti Kunstnike Liidu korraldusel toimuvaid näitusi vaatama on teretulnud kõik kunstihuvilised kodanikud, sissepääs tööpäeviti isikutõendi ettenäitamisel.

Minevikust uudishimuliku pilguga
Vilniuses, Leedu Rahvusgaleriis on 12. veebruarini avatud kaks nõukogude perioodi kunstile, arhitektuurile ja disainile pühendatud rahvusvahelist näitust - "Moderniseerimine. Balti kunst, arhitektuur ja disain 1960.-1970. aastatel" ja "Me metamorfne tulevik. Disain, tehniline esteetika ja eksperimentaalne arhitekuur Nõukogude Liidus 1960-1980". Teadupoolest nähti nõukogude üliriigi kontekstis Eestit-Lätit-Leedut õige sageli osana millestki läänelikust, omamoodi sisevälismaana. Siinsete kohvikute ja restoranide, mereäärsete sanatooriumide, uute elamupiirkondade ja avalike hoonete kujundus ning arhitektuur eristus selgelt piirkondlikuna. Eriti populaarseks kujunesid esemed, mis sümboliseerisid argielulist mugavust: läti raadiod, eesti valgustid, leedu kaasaskantavad telerid, balti tarbekunst ja suveniirid ja palju muud. Juba 1960. aastate alguseks oli tööstusesse suunatud hulk kunstnikke, tööstuskunstist oli saanud kunstiinstituutides õpetatav eriala ja sellega tihedalt seotuna kerkisid esile küsimused esemelise ja elukeskkonna kujundamisest laiemalt.

Väljapanek koosneb neljast osast, käsitledes avaliku ruumi (linn) ja privaatse ruumi (kodu) moderniseerimist, disaini levikut (tööstuskunst) ja tarbimise ning elustiiliga (vaba aeg) seotud aspekte Baltikumis. Kuraatoritena olid tegevad Lolita Jablonskiene (Leedu Rahvusgalerii), Kai Lobjakas (Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum) ja Iliana Veinberga (Läti Kaasaegse Kunsti Keskus). Käesoleva aasta juulikuus jõuab kogu see põhjalik ja põnev materjal ka eesti vaatajani, kui sama näitus läheb juulikuus lahti meie Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis.

Plokkmaju mitmest vaatenurgast
Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos saab praegu vaadata näitust "Kaheksa Kaheksat". 2009. aastal Kopenhaageni äärelinna rajatud, arhitektuuribüroo BIG poolt kavandatud 8HOUSE on muutunud populaarseks arhitektide, kriitikute ja Kopenhaageni tavakodanike seas - nüüd on eesmärgiks pakkuda kaheksat 8HOUSE variatsiooni kaheksale linnale Läänemere piirkonnas. Täpsemalt sai uue projekti ideeks siduda hoone disainimõte erinevate linnadega, uurida hoone jäljendamise võimalikkust uutes asukohtades, säilitades samas esialgselt kavandatud elustandardi, mida pakub 8HOUSE keerukas struktuur. "Hooned ei ole üksnes rahvuslikud sümbolid, nad loovad konkreetse piirkondliku identiteedi Läänemere ümbruses asuvatele riikidele," kommenteerib üks ürituse eestvedajaist, Bart Goldhoorn.

Ühtlasi on ettevõtmise korraldajad püstitanud küsimuse, mil määral saab tänapäeva Euroopa arhitektuuriparadigmat - mis nõuab, et iga hoone on ainulaadne ja konteksti arvestav - pidada jätkusuutlikuks. Projekti esitleti esmakordselt mullu Taanis Louisiana Moodsa Kunsti Muuseumis osana näitusest "Arhitektuuri piirid 2: elamu" ("Borders of Architecture 2: Housing") - väljapanek Tallinnas on sündinud koostöös Peterburis väljaantava ajakirja Project Baltia, Taani Kultuuri Instituudi ja Block City Instituudiga. Eestist osaleb arhitektuuribüroo Villem Tomiste + Stuudio.

Arhitektuurimuuseumis saab 5. veebruarini uudistada ka väljapanekut arhitekt Peep Jänese (1936) ligemale poole sajandi pikkusest tegevusest. Õppinud ametit ajal, mil Eesti arhitektuuris tegi võidukäiku modernism, on see laad paljuski aluseks kogu tema loomingule. Jänese nõukogude perioodi tähtsamad töödeks on Mustamäe 5. mikrorajooni keskus koos restoraniga Kännu Kukk, Tehvandi suusakeskus, Olümpiapurjespordikeskus Pirital, Projekteerijate Maja Tallinnas Rävala puiesteel ja endine kauplus "Turist". Viimase kahekümne aasta loomingust on enim tähelepanu pälvinud galeriikohvik Viru tänaval, Stockmanni kaubamaja ning Raudna Põhikooli (praegu Heimtali Põhikool) spordihoone. Lisaks sellele on Peep Jänes tegelenud mitmete ajalooliste kultuuriobjektide, sealhulgas Estonia ja Draamateatri renoveerimisega.

Vaibad elust enesest, korallid pabersavist
Tallinna Kunstihoone galeriis on 5. veebruarini Katrin Pere ja Annika Tedre näitus "1 +1". Mõlemad kuuluvad 90ndate algul moodustatud ON-rühmitusse, mõlemad on omandanud kunstihariduse omaaegses ERKIs 70ndatel, õppinud enne seda koguni ühes koolis ja klassis - ning jõudnud nüüd viimaks oma esimese ühisnäituseni. Nii polegi midagi üllatavat selles, et mõlema kunstniku iseseisvalt loodud tööd haakuvad ja võimendavad üksteist juba loomuldasa.

Perelt on väljas vaibad, milles "heleda poolt kannab värv, tumeda poolt kujund ning kolmemõõtmeline vorm", materjalina on ta kasutanud tekstiilkiudu, paberit, terastrossi, puutikke, naelu, linnusulgi ja muudki. Kunstnik seostab oma loomingut selliste märkide ja elu süvahoovustega nagu isatalu, armastuse, laste sündimise ja kasvamisega, ema surilina sättimisega - ent samuti argielu väikeste väärtuslike detailidega. Teder on eksponeerinud pabersavist objekte - valgeid koralle, mis viitavad ohustatud ja hääbuvatele korallriffidele ning ökoloogilistele maailmamuredele laiemaltki.

Pikast merereisist sündinud kunst
Mila Balti näitab 17. jaanuarini pealkirja all "Mäng hinge ja keelega" oma loomingut Rotermanni kvartali näitusepaigas US Art Gallery (Roseni 8, Prooviveski III korrus). Esitletav näitusekomplekt on üsnagi ebatavalise taustaga - nimelt inspireeritud kunstniku mõne aasta tagusest seitsmekuulisest merereisist. Jahtlaev Martha seilas siis kapten Hillar Kuke juhtimisel ümber maailma, kunstnik Mila Balti astus pardale 2008. aasta novembris Aafrika lõunatipus ning jõudis kodusele Läänemerele järgmise aasta jaanipäevaks.

"Eesti vetesse jõudes tahtsin pöörduda tagasi. Ma ei olnud valmis puuri naasma. Puuri, mille olin endale loonud siis, kui ei mõistnud olemise mõnu. Vabal merel, keset olemise mõistetamatut kestmist, selgines midagi enneolematut," on kunstnik öelnud - selgitades, miks maalis reisist inspireerituna "lugusid, mis maalides omavahel sõlme lähevad". Samuti illustreeris ja kujundas Mila Balti laevakapteni kirjutatud raamatu "Olen tohtinud hingata tuult vabal merel".

Näitused Tallinnas
SEB Galeriis saavad retro ja erootilise alatooniga kunsti austajad 10. veebruarini vaadata Mats Õuna aktifotosid näitusel "Holy Sin". Keraamiku ja teatrikunstniku taustaga kunstniku retrostiilis päevapiltidel on ühendatud 20. sajandi alguse stilistika, klassikaline kompositsioon ning parajalt doseeritud annus sensuaalsust. "Nii veidralt kui see ka ei kõla - Mats Õuna tööde puhul väljendub kontseptsioon selle puudumises. Kaasaja kujutavas kunstis kohustuslikuks muutunud narratiivsus sunnib aktsepteeritusele pretendeerivaid teoseid rääkima lugusid, olema sotsiaalselt tähenduslikud või võitlema-kaitsma-uurima. Kujutav kunst on liikunud suurelt osalt tekstilise meedia mängumaale, visuaalne aspekt sageli üksnes illustreerib teemakäsitlust. Silmaga tajutav ilu ja harmoonia on kvaliteetidena degradeeritud, tihti välditakse neid isegi taotluslikult. Oma loominguga sooritabki Mats Õun kompromissitu demarshi illustreeritud ajakirjanduseks ja sotsiaalseks eksperimendiks muteerunud ametliku kunsti vastu," selgitavad näituse korraldajad.

Mujal Eestis
Tartus Y-galeriis on 29. jaanuarini Tartu Ülikooli maalikunsti õppetooli magistrantide näitus "Ime!", millel osalevad Kylm Lumi, Paavo Käämbre, Pille Johanson ja Mari Jõgiste. Näitusel on esitatud maalikunst, videoinstallatsioonid, environment ja ruumiinstallatsioonid ning uurib see "ime fenomeni nüüdis-Eestis, kasutades religioonist ja kommertsmeelelahutusest pärit ikonograafiat". Kursuse juhendaja Jaan Elkeni kirjeldusel sisaldab Johansoni pärispatuni tagasiviiv moralitee seatapu-kirstu, Adama ja Eva miniatuurmaale ja Goya-laadseid ängi-meeleolusid, Jõgiste on aga oma low-tech lamenukufilmigs miksinud uue testamendi imelugu ladina-Ameerika teleseepide igihalja esteetikaga. Lumi sukatripi-ordeni sarnaste raamitrofeede keskmes on vanaemalt lindistatud armastuslood ainult täiskasvanutele, Käämbre aga näitab troonilt tõugatud imemeest-tippsportlast kulla-ja hõbedaläikeliste trofeede foonil. "Tarbimiskohustus ja jõulureligioon on selle näituse koordinaatteljed. Viis-kuus sajandit tagasi kiriku patronaazhi alt vabanenud maalikunst on oma koha nüüdismaailmas kindlalt leidnud, kadunud pojana naasmisena lavastatud näitust tuleks käsitleda omalaadse pettemanöövrina," täpsustab Elken.

Galeriis Noorus on 21. jaanuarini üleval III Tartu Rahvusvahelise Graafikafestivali "Kunstiakadeemiate likvideerimine" noortenäitus "Just kids - noorus on ilus aeg". Kuraatorite Tõnis Kenkmaa ja Marko Nautrase käe all osalevad Pavel Grebenjuk, Käll Haarde, Mariliis Oksaar, Ott Pilipenko, Anna-Liisa Rajamart, Ahti Sepsivart, Marta Vaarik ja mitmed teised.

Tartu Lastekunstikooli galeriis saab InGraafika 2012 raames praegu vaadata stencilgraafika ja -graffity näitust "Neokakofoonia". Tiit Joala kureeritud väljapanekul osalevad teiste seas sellised autorid nagu minajalydia, roxxxors, pänksi, ruudu ja hatifnatter.

Pärnu Kunstnike Majas on 4. veebruarini lahti tekstiilikunstnik Kadri Rebase näitus "Pudrumäed ja piimajõed". Sedapuhku eksponeerib kunstnik toidust inspireeritud maale, mis tema sõnul hakkasid töö käigus oma elu elama ja muutusid kokanduslikeks maastikeks.

Toimub
Jätkuvad protsessid, segadused, seisukohavõtud ja pressikonverentsid seoses EKA uue õppehoone ehitusega. Toimuvat saab jälgida kõigi meediakanalite vahendusel, rohkem infot kunstiakadeemia uue maja kohta leiab ekamaja.artun.ee


© Sirja-Liisa ja Kaarel Eelma







© Katrin Pere



© Annika Teder



© Mats Õun



Näitus "Just kids - noorus on ilus aeg"



Repro: ekamaja.artun.ee

   
   

1. kuni 6. jaanuar 2012

 

Nägemusliku haardega leedulane Sauka Tallinnas
Kumu kunstimuuseumis avati reedel omanäolise Leedu kunstniku Sharunas Sauka maalide ja skulptuuride näitus pealkirjaga "Mina, maalikunstnik Sharunas". Sauka kujutab oma töödes apokalüptilise nägemuslikkusega ning eri ajastute ikonograafilisi võtteid kasutades tänapäeva Paabelit. Patt ja pordu, edevus ja hullus, lahing ja palveränd on vaid mõned teemadest, mille kaudu Sauka iseennast ja ümbritsevat maailma jäädvustab.

"Tänapäeval on vähe neid kunstnikke, kes suudavad elustada traditsioonilist maalimislaadi sedavõrd veenvalt nagu Sauka," kommenteerib näituse kuraator Tamara Luuk. "Samas on ta nii Leedu kui maailma kunstis erandlik nagu kõik kunstnik-hereetikud. Tema lõputud vihjete rägastikud ühtaegu hullutavad ja hämmastavad, peletavad eemale ja tõmbavad ligi."

1989. aastal liitus Sharunas Sauka (1958) Leedu kunstnikerühmitusega 24. Sauka jaoks olid rühmituse utoopilis-elitaarsed põhimõtted nagu kommertsi ja utilitarismi vastasus ning kõrge nõudlikkus ametioskuste vastu üks väheseid sotsiaalseid seisukohavõtte - reeglina tegeleb ta kristlikku ikonograafiat kasutades igavikulisemate teemadega.

"Tänapäeva kunstis, kus eshatoloogiline nägemuslikkus on haruharv, on kinnismõtete ajel maailmu ehitav Sauka läbinisti alasti ja haavatav sotsiaalmeedia interpretatsioonide vastas," nendib Tamara Luuk. "Justnagu primitiiv rafineeritud seltskonnas. Aga primitiiv flaami primitivistide raskelt ületatava kõrgtaseme tähenduses, ja siin pole talle naljalt midagi vastu panna."

Näitus valmis koostöös Leedu kollektsionääri Edmundas Armoshka ja Maldise fondiga, väljapaneku tutvustamiseks ilmus eesti- ja ingliskeelne ajaleht. Näitust "Mina, maalikunstnik Sharunas" saab Kumus vaadata 29. aprillini.

Legendaarse akvarellisti Lehise elutöö
Vabaduse galeriis on 24. jaanuarini avatud legendaarse akvarellisti Enno Lehise (28.02.1912-13.12.2011) mälestusnäitus. Veel mõne kuu eest oma 100. juubeliaastale mõelnud Enno Lehis andis mitmekülgselt andeka isiksusena panuse nii eesti kunsti kui muusikakultuuri. Loksal sündinud nooruki unistus saada muusikuks muutus reaalsuseks seoses sõjaväeteenistusega Eesti Vabariigi armees. Aastail 1930-1934 õppis ta Tallinna Konservatooriumis trompetimängu, sõja-aastail viis tee aga Jaroslavli, kus Lehisest sai ENSV Riiklike Kunstiansamblite orkestrant. Samas alustas ta eesti kunstnike juhendamisel esimesi tõsisemaid katsetusi kujutava kunsti alal. Aastail 1944-1951 õppis Lehis Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis maali, töötades samas aastani 1964 Eesti Raadio estraadiorkestris.

Galerii kuraatori Juta Kivimäe sõnul elas Enno Lehis oma kunstnikuelu pretensioonitu kiindumusega akvarellmaali. 1940.-50. aastate olustikulised linnavaated ja tööstusmaastikud on täna taas vaatamisväärsed oma ajastuomaste detailidega. Alates 1960ndatest domineerib kunstniku töödes juba sulavates toonides üldistatud maastikuzhanr, mis jäigi tema loomingus kõige iseloomulikumaks ja kunstiküpsemaks valdkonnaks - ning tõi kaasa ka laialdase publikumenu. Näitus Vabaduse galeriis koondab akvarelle nii Enno Lehise lähedaste kogust kui Eesti Kunstimuuseumist, tagasivaade tema loomingule ulatub sõjajärgsest ajast aastani 2008.

Keerend on aasta graafik
Eesti Vabagraafikute Ühenduse poolt valiti aasta graafikuks 2011 Avo Keerend, kes pälvis tunnustuse möödunud aasta alguses Vabaduse galeriis korraldatud juubelinäituse eest.
Tunnustuse tähisena anti vanameistrile üle aastapreemia eelmise laureaadi Marje Üksise poolt loodud auaadress. Varem on aasta graafiku tiitli pälvinud Evi Tihemets, Benjamin Vasserman, Silvi Liiva, Vive Tolli, Inga Heamägi, Ülle Marks, Tõnis Vint ja mitmed teised. Vabagraafikute Ühenduse uuteks auliikmeteks valiti Maret Olvet ja Leonhard Lapin.

Näitused Tallinnas
Vaalas on jaanuarikuu lõpuni avatud Raul Rajangu näitus "Secret Reich". Galerii esindajate sõnul mõjuvad Rajangu teosed ärritavalt, pannes mõtisklema tänapäeva tarbimisharjumuste ning ühiskonna ebajumalate üle: "Kunstnik märgib, et tema maalid pole loodud aja-, aju- või rahapuudusest ning rabavad barokse luksuse ja üleküllusega. Rajangu looming pole kunagi vajanud lõputut lahtiseletamist - ei mingeid varjatud koode/agendasid/manuaale. Ometi lummab kunstnik vaatajat otsekui muuseas, ja seda võimsamalt, just nähtamatuga. Sest kuigi "Ratastoolis Paavst" on ratastoolis paavst ja "Füürer Koeraga" on füürer koeraga, rõhutab Rajangu, et igale vaatajale jääb vabadus/õigus/kohustus näha ratastoolis religioosset või seksuaalset puuet, koeras teise iha/ila/diskrimineerimist või füüreris fallogotsentrilist võimuaparaati. Sest Secret Reich - see oleme meie."

Hobusepea galeriis on 16. jaanuarini ühisnäitus "Meter arche", mille autoriteks Mari-Liis Tammi-Kelder (1963) ja Ene Luik-Mudist (1959). Neist esimene on omandanud magistrikraadi EKA skulptuuriosakonnas ja tegutsenud aastatel 1998-2009 Eesti Kujurite Ühenduse eesotsas, teine aga lõpetanud 1993. aastal kunstiakadeemia maalikunsti erialal ja kaitsnud samas kunstipedagoogika magistrikraadi (2009). Kunstnike ühine näitusprojekt viitab nii "emavalitsusele" kui "meie ühisele matriarhaadile" ning käsitleb autorite sõnul emarolli ja naise juhtivat osa perekonna igapäevaelus.

Draakoni galeriis näitab 14. jaanuarini pealkirja all "Ja vesi võttis võimust ning seda sai maa peal väga palju. (1Ms 7:18)" oma töid noor maalikunstnik Marta Stratskas. Autori sõnul visualiseerivad maalid kujutluspilti nii maailma lõpust kui ka millegi uue algusest - igavikulisest olelusvõitlusest, mille läbivaks eesmärgiks on "reaalsuse, olemuse ja eksistentsi omavaheliste seoste mõtestamine". "Kas tahtlikult või mitte, asetuvad Stratskase jõulised neoekspressionistlikud maalid sujuvalt aastavahetusega ja alanud 2012. aastat saatvate maailmalõpu ennustuste laviini kiiluvette. Kodanikud Patric, Robert ja Quirin koos paljude kaaslastega on purustanud tammid, hüdroelektri- ja tuumajaamad, ning vähesed viimased ellujääjad triivivad paratamatu lõpu poole," kommenteerib galerist Elin Kard.

Tallinna Linnagaleriis on 29. jaanuarini Madis Luige isikunäitus "Giving Hand". Noore kunstniku tööde konsteptuaalses keskmes on psühhosotsiaalse arenguteooria looja Erik Eriksoni seisukohad. "Näitus keskendub esmajoones just Eriksoni poolt kirjeldatud arengufaasile, mil inimene on 20. eluaastate alguses. Teoreetik arendas välja psühhosotsiaalsete arenguastmete teooria, mis on jaotatud kaheksaks kriisiks. Noore täisksvanu ehk 20ndate kriisi ekstreemumpunktideks on isolatsioon ja enese seksuaalne ekspluateerimine," selgitab kunstnik. Galeriist leiab nii dokumentaalset autobiograafilist kui lavastatud materjali - näiteks fotoseeria "Fuck me, fuck you, peace" ning neli videolõiku pealkirjaga "Erik".

Hop galeriis saab 24. jaanuarini vaadata klaasikunstnik Maret Sarapu näitust "Vahelduv ühisosa", mis on mõtteliseks jätkuks mõne aasta tagusele näitusele samas galeriis. Kui tookord domineerisid valged pinnastruktuurid, varjud ja tuntav põhjamaisus, siis tänaseks on sellele lisandunud uue mõõtme ja mõttena värv. Endiselt sulatustehnikas peene fraktsiooniga klaasipurust loodut võiks nimetada klaasgraafikaks - kõik tööd on sulatatud ühe vormiga, nagu erinevad tõmmised erinevate värvikihtidega. Graafikast paberil eristab neid reljeefsus ja klaasimaterjali iseloomulik sära, kohati ka läbikumavus. Sügavad värvid ja islamimõjutus on kaasa võetud kunstniku Türgi-reisilt.

A-galerii Seifis on 30. jaanuarini võimalik uudistada Kaire Ranniku isikunäitust "Pühendusega H-le". Väljapanek on pühendatud kunstniku vanaisale Hermanile, kes oli ennesõjaaegses Tallinnas kullassepp ja kellassepp - täpsemalt on sel näitusel eksponeeritud ehtelooming otseselt inspireeritud vanaisa lõpetamata jäänud töödest. "Kahjuks ei ole mul olnud võimalust vanisaga kunagi isiklikult kohtuda, kuid mind on terve elu saatnud temast jäänud poolikud tööd ja katsetused. Tahtsin mõned nendest lõpetada ja vormida eheteks oma nägemuse kohaselt," selgitab kunstnik. Tallinna vanalinnas tegutsev A-galerii koondab ja esindab ligemale 70 professionaalse metallikunstniku loomingut. Detsembrikuus anti galeriis üle ka 2011. aasta parima Seifinäituse auhind, mille sedakorda pälvis Ülle Kõuts oma näituse "Vesi" eest.

Mujal Eestis
15. jaanuarini saab Tartu Kunstimajas vaadata Mall Nukke kureeritud Tartus ja laiemalt Lõuna-Eestis elavate ja töötavate kunstnike ülevaatenäitust. Kokku osaleb oma töödega 75 autorit, teiste seas Ahti Seppet, Albert Gulk, Endel Taniloo, Enn Põldroos, Ilmar Kruusamäe, Jaan Elken, Lembit Saarts, Nadezhda Tshernobai, Peeter Allik ja Tõnis Paberit.

Haapsalu Linnagaleriis on 29. jaanuarini avatud näitus "Taandumine", mille autoriteks August Sai ja Manfred Dubov Kalatski.

Toimub
8. jaanuaril saab Kumus viimast päeva vaadata kaasaegse kunstimaailma ühe säravama kuraatori Adam Budaki koostatud kaamerakunsti näitust "Teisele poole". Pühapäeval kell 15 toimub ühtlasi korraldajate juhendamisel ringkäik näitusel, millele järgneb kell 16 vestlusring, kus osalevad Tallinna Fotokuu peakorraldaja Marge Monko, kunstikriitik Maria-Kristiina Soomre ning kunstnikud Denes Farkas ja Liina Siib.

Näitusel osaleb 19 rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikku erinevatest riikidest, kelle 80 tööd on kokku pandud eesmärgiga näidata piiride ületamist fotograafias. Kaamerakunsti näitus käsitleb kunstnike positsioone, kus tegeletakse fotograafia ja teiste meediate ristumisega. Eriti huvitavad on kuraatori sõnul Geoffrey Farmeri pildilised lavaefektid, Helena Almeida fotograafilised autoportreed, John Gerrardi animeeritud nägemise arhitektuur ning Elad Lassry võõrastavate objektide misanstseenid.


© Sharunas Sauka



© Enno Lehis



AvoKeerend
Foto: Loit Jõekalda



© Mari-Liis Tammi-Kelder



© Marta Stratskas



© Maret Sarapu



© August Sai


© Manfred Dubov Kalatski

   
www.kunstikeskus.ee keskkonnas leiduvate mistahes algupäraste tekstide, tõlgete, terviklike info- ja lingikogumite ning pildimaterjali reprodutseerimine ainult KUNSTIKESKUS.EE ja/või nende autorite ja/või nende valdajate nõusolekul. Originaalteoste ja viidatud materjalidega seotud õigused kuuluvad üldjuhul nende autoritele ja/või valdajatele.