24h galerii
Kunstiteadlikkuse Keskus
tagasi avalehele
 
Kunstiteadlikkuse Keskuse kunstiuudised. Toimetaja Vano Allsalu. VEEBRUAR 2007
selle kuu varasemad uudised vt. allpool | kunstiuudiste arhiiv
 
Reedel, 23. veebruaril 2007 (12.45 KUKU raadios)  

Eesti kunsti Moskvas
1. märtsil avatakse 2. Moskva Kaasaegse Kunsti Biennaal. Peanäituste kuraatoriteks on Joseph Bakshtein, Daniel Birnbaum, Iara Boubnova, Nicolas Bourriaud, Fulya Erdemci, Gunnar B. Kyaran, Rosa Martinez ja Hans Ulrich Obrist. Lisaks põhinäitustele toimub tervelt 25 kuraatoriprojekti ja erinevaid üritusi Moskva paljudel näitusepindadel. Lolita Jablonskiene kuraatoriprojektis "Me tusameele monumendid: koha aeguvus", mis leiab aset Art Center Winzavod´is, osalevad Eestist Liina Siib ja Eleonore De Montesquiou. Eesti kunstnike osalemist toetavad Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja Kultuuriministeerium. Biennaali põhinäitused ja projektid jäävad avatuks 1. aprillini.

Näitused Tallinnas
Kristjan Raua majamuuseumis avatakse täna Kärt Summataveti näitus "Ehte laul". Mõne aasta eest osales Kunstiakadeemias õppejõuna tegutsev kunstnik seal koostöös legendaarse tekstiilikunstniku Anu Rauaga Rahvakunsti õppetooli loomisel. Tema doktoritöö teemaks oli uurimus naise elukaare seostest ehete ja käsitööga. Kunstnikuna on Summatavet järjekindlalt ja süvenenult tegelenud rahvuslikus stiilis ehete loomisega - seega siis jätkanud etnilise kunsti väärtustamist ja kaasajastamist, nii nagu seda tegi omal ajal ka Kristjan Raud. Praegust ehteväljapanekut täiendavad mütoloogilise temaatikaga joonistused - inspiratsiooni oma loominguks on Kärt Summatavet ammutanud nii arheoloogilistel väljakaevamistel mitmel pool Eestis, ekspeditsioonidel nii Karjala kaljujooniste ja Siberi manside juurde kui süvenedes setu ehete ja kihnu käsitöö sümbolite maailma.

Signe Kivil on Tallinnas parasjagu avatud kaks näitust. EKA galeriis eksponeerib ta valitud disainkangaid aastatest 1983, 1987 ja 1999 ning sinna juurde pildilist ülevaadet oma kunstnikutee algusest tänaseni. Näituse nimi "24" tähistabki Kivi loometee pikkust aastates. Disaini- ja Arhitektuurigaleriis on Kivil teine ekspositsioon, mis kannab pealkirja "24. veebruar". Alapealkirjaks võiks siin olla ka "võimuvaibad ja vaimukleidid", sest välja on riputatud poliitikust kunstniku Vabariigi aastapäeva vastuvõttudel nähtud 9 sünnipäevakleiti ja osa punaste "võimuvaipade" sarjast. Mõlemad näitused on kujundanud Maile Grünberg, kellega Signe Kivi jagab nii sarnaseid loomingulisi tõekspidamisi kui ka sünnikuupäeva 24. veebruaril.

Hobusepea galeriis on vaadata August Künnapu "Perekonnapildid". Seekord on noor kunstnik hüljanud oma varasemad lemmikmotiivid - ei näe me ekstaatiliselt ringitõmblevaid iluvõimlejaid ega komistavaid uisutajaid, tühjuses pidetult kiikuvaid kindraleid ega vihma kätte jäänud kasse. Autori enda sõnul on ta sel näitusel lähtunud perekonnaalbumite parimatest paladest, mis välja nopitud erinevatest ajastutest ja nii isa- kui emapoolsete sugulaste elusituatsioonidest. Kõrvaltvaatajate hinnangul on Künnapu stiil nihkunud post-naivismi suunas - endiseks on jäänud ka värvigamma ning autori kalduvus seada oma tegelased pahatihti tardunud poosidesse - nagu oleksid nad just teolt tabatud.

Draakoni galeriis näitab Liina Kalvik oma "Värvilisi tundeid". Spontaanne ja ekspressiivne, maalivahendeid kasutades peetav päevikuvorm, millest kunstnik on aeg-ajalt mõningaid peatükke võtnud nõuks eksponeerida. Ootamata tegelikult kommentaare ja vastuseid, annab Kalvik meile teada, et tema elus on rohkem ja vähem õnnelike päevi, kõhklusi ja kannatusi läbisegi suuremate ning väiksemate rõõmudega.

Hop galeriis avati eile noore ehtedisaineri Katrin Veegeni näitus "Varsti". Kunstnik on inspiratsiooni saanud reisist soojale maale ja jagab nüüd endasse kogutud päikest, värve ja lõhnu oma ehetes vaatajatele laiali.

...mujal Eestis
Tartu Kunstimuuseumi näitusemajas avati eile läti kunsti klassiku Kurts Fridrihsonsi näitus "Vaikuse tsoonis". 1991. aastal surnud Fridrihsons oli läti kunstis legendaarne ja universaalne looja - arhitektiharidusega maalija, akvarellist, raamatuillustraator ja lavakujundaja. Tänu oma varasematele isiklikele kontaktidele Prantsusmaa kultuurieluga sai temast sõjajärgsetel aastatel Riias koos käinud läti kultuuriinimesi ühendava "Prantsuse grupi" üks juhtfiguure. Kuid neid, endiselt euroopalikke väärtusi hindavaid mõttekaaslasi tabas 1951. aastal sama saatus, mis paljusid eestlasigigi - nõukogudevastase agitatsiooni süüdistus, 25+5 ja Siberi vangilaagrid. Siinkohal pole keeruline tõmmata paralleele Ülo Soosteri ja Tartu sõpruskonna liikmete Lembit Saartsi, Heldur Viirese ja teiste saatusega. Tartus eksponeeritav näitusekomplekt koosneb valdavalt akvarellidest, Gulagis tehtud visanditest ja kodumaale saadetud kirjadest, samuti Fridrihsonsi kujundatud kirjandusteostest.

Y galeriis on Rait Rosina ja Elo Masingu näitus- installatsioon "Jutumasin". Võiks arvata, et vajutad nupule ja jutt jookseb. Sellel näitusel puudub siiski lüliti, aga juttu on küllaga. Näiliselt monotoonses liikumises leidub variatsioone, mis tähelepanelikul kuulamisel muutuvad muusikaks.

Toimub
...ning lõpetuseks üks väga lihtne näitusesoovitus vabariigi aastapäevaks - ainult ühel päeval, 24. veebruaril on Eesti Ajaloomuuseumis välja pandud meie rahvuslipp, mis 89 aastat tagasi lehvis "Endla" teatri rõdul - kui kuulutati välja Eesti Vabariik. Sissepääs on tasuta
.

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios


© Eleonore De Montesquiou


© Kärt Summatavet


© Agust Künnapu


© Liina Kalvik


© Katrin Veegen

BBC: kunstihuvilised vargad rüüstasid rahatähtedest kunstiteose
Oslo thieves nab cash from canvas

Reedel, 16. veebruaril 2007 (12.45 KUKU raadios)  

Videokunsti klassika Kumus
Kumu Kaasaegse Kunsti Galerii eksponeerib alates eilsest nimeka ja poleemilise USA videoklassiku, performaatori ja skulptori Paul McCarthy töid. 1945. aastal sündinud McCarthy on 40 aasta jooksul ohtlikult destabiliseerinud kujutava mõistet kunstis, selle eest on teda pillutud poriga ja pärjatud suurte retrospektiividega maailma juhtivates moodsa kunsti muuseumites. McCarthyt saadab kehakunsti klassiku kuulsus, ent tunduvalt raskemini allub analüüsile tema hilisem stiil, mis ühendab ritualistlikud tegevused Hollywoodi seebiseriaalide ja kokandussaadete popsatiiriga. Tuntud kriitik Thomas McEvilley on öelnud, et "McCarthy kunst lähtub tema kehast nagu vereringe lähtub soontest ja see on tõsine uurimisreis keha tumedatele aladele."

Laiendamaks kunsti horisonte, planeerib Kumu videokunsti suurnimede regulaarse sarja loomist, mis tooks vaatajani kunstiklassikas tähtsat rolli etendanud autorite teoseid. McCarthy videote näitamine toimub koostöös New Yorgi videokeskusega Electronic Arts Intermix.

Näitused Tallinnas
Arhitektuurimuuseumis on avatud "Kubism Tshehhi arhitektuuris". Tshehhi kubism moodustab Euroopa modernismi ajaloos värvika peatüki - ning tänu kunstnike ja arhitektide tihedale läbikäimisele võeti see sealmail omaks mitte ainult kujutavas kunstis, vaid ka arhitektuuris. Arhitekt Pavel Janak formuleeris kubismi arhitektuurilised alused, paljud arhitektid disainisid ka mööblit ja viljelesid tarbekunsti. Tshehhi kubismi kõrgaeg langes aastatesse 1911-1914, kuid omanäolised loomingulised katsetused jätkusid ka 1920. aastatel. Kubism muutus taas huviobjektiks 1960. aastatel ning tänagi tullakse Tshehhimaale vaatama sealset erilist arhitektuuri.

Vaalas avasid Tiiu Rebane ja Karl Nagel näituse nimega "Execution". Nagel jätkab portreezhanris ning kujutab peavoolust esile kerkivaid inimesi, isiksusi sotsiaalia äärealadelt, kelle vaim tõuseb kõrgemale ajastu kontekstist. Rebase tööd ei taotle revolutsiooni ning käsitlevad eksistentsiaalseid teemasid tundlikult ja avaralt. "Näitus portreteerib ning presenteerib mässavat inimest seoses tema väljumisega kollektiivsest kultuurist, vaatleb situatsiooni peale sümboolset surma, millele ei järgne reeglina mitte haudvaikus, vaid vastuseis ja sõda," täpsustavad kunstnikud. Projekti on kaasatud ka kaks professionaalse kunstihariduse poolt "rikkumata" noort vene kunstnikku, Juka ja Suicide, kelle teosed on omamoodi kommentaariks näituse teemale.

Galerii-G kunstisaalis on väljas eesti vanima tegevakvarellisti Enno Lehise näitus "Akvarell on ahvatlev". Vanameistri 95. sünnipäevaks on kokku pandud läbilõige viimase paarikümne aasta loomingust. Põhiliselt maastikumaalile pühendunud Lehise akvarellikäsitlust iseloomustavad pehmed ja sulavad, märjalt segatud toonid, mis annavad tema töödele isikupärase võlu ja elavuse.

Deco Galeriis näeb Liia Lüdig-Algvere akvarellinäitust "Triibulised". Autor otsib sellel oma juuri inspireerituna Hiiumaa rahvarõivastest - täpsemalt on ta uurinud, kopeerinud ja mõtisklenud poolesaja "küidukanga" juures. Hiiumaa nelja kihelkonna seelikute põhitoon ei ulatu üksnes kirsipunasest telliskivipunaseni, vaid haarab lausa vikerkaaretäie värve - igal rõivaesemel omad triibusüsteemid, kalad-õied-marjad ja mis veel kõik...

Galeriis Aatrium avatakse täna Tiina Koha-Soo "Variatsioonid harmooniast". Kunstnik tunnetab maailma kui suurt ruumi, mille seinad on kaetud kõige põnevamate kirevate tapeetidega. Esmapilgul abstraktsena mõjuvad mustrid võivad aga transformeeruda näiteks lindudeks.

EKA galeriis saab täna viimast päeva vaadata 37 autori teoseid näitusel "Tänapäeva Eesti plakat". Eksponeeritakse peamiselt viimaste aastate kultuurivalla plakatiloomingut, esindatud on praktiliselt kõik tänapäeva plakatikunstis tooni andvad suundumused ja otsingud. Näituse kuraatoriks on Marko Kekishev.

...mujal Eestis
Pärnu Kunstnike Majas on lahti Aapo Ilvese fotonäitus "Mitmekesi", millel kohtab tegija enese ütlusel "graafilise ajamasina manipuleerismisvälja sattunud mehi ja naisi ning nende sünergiaid iseenese ning ümbritsenud ruumiga".

Võru Linnagaleriis on kaks uut näitust - Boris Lukatsi 100. sünniaastapäevale pühendatud väljapanek , millel näeb kunstniku segatehnikas töid ja noore fotograafi Kalev Saare näitus "Portfolio".

Toimub
Eesti Kunstimuuseum avab täna õhtul Kumu jalakäijate tunnelis pidulikult muuseumi senist tegevust toetanud ettevõtete, riigiasutuste, organisatsioonide ja eraisikute tänugalerii. Kunstimuuseum ja Hansapank sõlmivad samas ka sponsorlepingu ühele miljonile kroonile, millega pank toetab sellel aastal Kumus toimuvaid Henn Roode ja Joan Miro näitusi.

Ühtlasi avatakse jalakäijate tunnelis skulptuurigalerii seitsme modernistliku taiesega 70.-80. aastatest - autoriteks Edgar Viies, Jaak Soans, Ekke Väli, Mati Karmin, Ülo Õun ja teised. Seda perioodi iseloomustavad pop-kultuurist ajendatud kujundlikkus, sürrealismi linliku maailmatunnetuse elemendid ja pühendumine kujundi tähenduslikkusele. Materjalina eelistati pronksi ja antud ajajärku Eesti skulptuuris on hakatud poolnaljatamisi nimetama "pronksiajaks".

...ning see pole veel kõik. Koostöös Valgusfestivaliga avatakse täna õhtul Kumu sisehoovis Jaak Soansi ja Lembit Palmi jääskulptuuride grupp "Kumu pliiatsid". Sümboliseerib see kunsti alget - on ju pliiats atribuut, millest algab igasugune kunstiloome. Ja homme tähistab Kumu kunstimuuseum oma esimest sünnipäeva. Sel puhul toimuvad Kumu hoonet ja ekspositsiooni tutvustavad tasuta ekskursioonid ja sissepääs on kõigile ainult 25 krooni.

Kolmapäeval, 21. veebruaril linastub sarjas "Kumu dokumentaal" film "William Kentridge - Drawing the Passing". Selle tunnustatud Lõuna-Aafrika kunstniku looming on ekspressiivne ja väga isiklik katse visualiseerida üldinimlikke tundeid ja mälu. Ta tegeleb oma identiteedi ja juurte otsimisega, pidetuse tundega, Lõuna-Aafrika ajaloo ja kultuuriidentiteedi probleemidega. Kunstimaailmas on ta tuntud eelkõige oma animatsioonidega. Need 4-8 minutilised filmid, mida autor nimetab projitseeritavateks joonistusteks, on teostatud äärmiselt lihtsate vahenditega: söe- ja pastellijoonistusi, -kustutusi ja ülejoonistusi filmitakse kaaderhaaval kogu loomisprotsessi jooksul 35-mm kaameraga.

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios


© Paul McCarthy (koos Mike Kellyga) Family Tyranny / Cultural Soup (1987) / Electronic Arts Intermix (EAI), New York


© Karl Nagel


© Aapo Ilves

Reedel, 9. veebruaril 2007 (12.45 KUKU raadios)  

Hansapanga kunstipreemia
Esmaspäeval Kumus kogunenud Hansapanga kunstipreemia rahvusvaheline zhürii valis 2006. aasta laureaadiks Leedu kunstniku Valdas Ozarinskase. 1961. aastal sündinud Ozarinskas kuulub innovatiivsete ideede poolest tuntud Leedu kunstnike rühmitusse "Private Ideology" ning liigub kunsti, disaini ja arhitektuuri vahel. Ta kannab videotes juba tavapäraseks saanud dokumentalistika ja fiktsiooni segamise üle reaalsusse ning sekkub otseselt avalikus ruumis väljakujunenud hoiakutesse. Kunstipreemiaga kaasneb 5000eurone autasu ning ühe isikunäituse korraldamine igas Balti riigis. Hansapank annab kunstipreemiat välja alates 2000. aastast, valikuprotsessis hinnatakse kunstniku aktiivset tegutsemist, tema tööde innovatiivsust ning rahvusvahelist mõistetavust.

Näitused Tallinnas
Peale paariaastast vaheaega näitusetegevuses astub Artdepoos üles Rein Kelpman. Väljas on kaheksa suuremõõtmelist segatehnikas teost, näituse ladinakeelne pealkiri "Grosso modo" on autori sõnul valitud selle omapärase kõla järgi - kuid võib oma tähenduselt - ligilähedalt, üldjoontes - anda ka vihjeid tema abstraktsete tööde mõistmiseks. Tema maalide puhul polegi tähtis temaatika, vaid hoopis sisusse kätketud vorm. Ja maalimine on Kelpmani jaoks eelkõige protsess, meditatiivne tegevus. Traditsiooniline "artist talk" Rein Kelpmaniga toimub teisipäeval, 13. veebruaril Ants Juske juhtimisel.

Riigikogu näitusesaalis näitab oma maaliseeriat "Eesti maastik" Tiina Tammetalu. Aastatel 1996-2003 valminud sari kujutab endast detailseid vaateid maapinnale Eestimaa erinevates paikades - täpsemalt on kunstnik maalinud isamaa püha pinnase enesega, segades seda erinevate värvimuldadega. Oma tehnikat nimetab Tammetalu freskoks lõuendil. Lisaks tugevale sõnumile teeb asja põnevaks mäng abstraktse ja naturalistliku vahel - see, mis eemalt on ülimalt lihtne abstraktne maal, osutub lähivaatlusel ülirealistlikuks ja omamoodi dokumentaalseks väljavõtteks tegelikust maastikust.

Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis saab 22. veebruarini vaadata 2006. aasta 25 kauneima Eesti raamatu ja 5 kauneima Eesti lasteraamatu konkursi võidutööde näitust. Konkursi korraldasid Kujundusgraafikute Liit, Rahvusraamatukogu, Kirjastuste Liit ja Vabagraafikute Ühendus. Konkureerisid eesti kunstnike kujundatud ja illustreeritud 143 teost 68 kirjastuselt ning 34 lasteraamatut 17 kirjastuselt. Raamatute hindamisel arvestati sisu sobivust kujundusega, kujunduse ja illustratsiooni taset, materjale ja trükitehnilist teostust. Valitud raamatuid pingeritta ei seatud - küll aga andis Rahvusraamatukogu välja eripreemia Kuldraamat, mille tänavu pälvisid Tiit Jürna Mai Levini raamatu "Ühest sajandist teise. Kristjan ja Paul Raud" kujundamise eest ning Juss Piho lasteraamatu "Suurtelt väikestele" illustreerimise eest. Eripreemiatega tunnustas osalejaid ka paberifirma MAP. Võitnud trükised osalevad maailma kauneimate raamatute konkursil Leipzigis, samuti eksponeeritakse valikut Frankfurdi, Göteborgi ja Balti raamatumessil.

...samuti on Rahvusraamatukogus praegu avatud köitekunstinäitus "DRAAMAT" - "disain + raamat". Mis on disain, selle üle oleme käimasoleval disainiaastal kindlasti tavalisest rohkem mõtisklenud. Mida kujutab endast disainraamat või disainitud raamat - seda püüavad välja selgitada näitusel esinevad 17 köitekunstnikku, 11 Eesti Kunstiakadeemia ja 7 Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengit.

Draakoni galeriis avas oma isikunäituse "Vaim ja vägi" graafik Kelli Valk. Tema looming ammutab inspiratsiooni inimestevahelistest suhetest ja suhete võimalikust vägivaldsusest - ja sinna juurde ka pärimustest ja indiaani müütidest ning uskumusest.

Hobusepea galeriis on lahti Krista Mölderi näitus " Landmarks / The use of empty toothpaste tube". Rõhutatult lihtsakoelistest fotodest koosnev seeria on inspireeritud mälusopist esile kerkinud hetkedest ja vihjetest ning keskendub teatud sorti tavalisusele ja aeglusele kui kulgemise alustaladele. Ehk teisisõnu - Mölder tegeleb mõtteliste pidepunktidega üleüldises elamise protsessis. Fotoseeria vormilises ülesehituses on kasutatud mitmeid kirjanduslikke võtteid nagu rütm, lakoonilisus, allusioon ning teksti heterogeensus - võimaldamaks vaatajale erinevaid tõlgendusvõimalusi.

...mujal Eestis
Eile avati Rael Artel Gallery Tartu allüksuses projekt "Tekstist masinani", mis koondab 21 autori teksti-, keele- ja sõnapõhiseid kunstiteoseid. Lähema vaatluse alla tulevad sellised teemad nagu intertekstuaalsed tõlked, metaverbaalsus, teksti materiaalne deterritorialiseerimine ja koodide sünkroniseerimine. Eesti autorite kõrval lööb kaasa mitmeid väliskunstnikke - peaesinejaks on e-poetess AGF Berliinist, kahekordne Prix Ars Electronica laureaat ja poem-producer, kes esineb 24. veebruaril Tartu Botaanikaaias.
"Projekti tekstikeha lekib iseendast välja ja sulgub samaagselt iseenda kohal. Ta sulgub koonduvate teede aiana tagasi iseenda tegelikkuse, keele, tavakeele, teksti ja tähtede juurde. Ta lekib ja tekitab transborder dataflowsid, keele kategoorilisest süsteemist eksimisi, irdumisi, nihkumisi, pagemisi. "Tekstist Masinani" on ruumistatud raamat, lõhatud ja paljususlik tekst, düstoopiline struktuur. Lekkimise-sulgumise dihhotoomias hakkab inimlugeja liikuma uue objekti, iseenda masinlikkuseni." - nii avab projekti olemust selle kuraator Kiwa.

Tartu Kunstimajas on eksponeeritud Tartu Kõrgema Kunstikooli meedia- ja reklaamikunsti osakonna tüpograafiaprojektide näitus "Kirjaoskus: müüt või tegelikkus". Noorte kunstnike taotluseks on Eesti kuulsate kirjameistrite nagu Günter Reindorffi, Paul Luhteina, Villu Tootsi ja teiste kirjatüüpide reanimeerimine ja digitaliseerimine. Seejärel on taastatud ja ka endaloodud originaalseid kirju kasutatud visuaalsete tervikteoste loomiseks.

Tartu Lastekunstikooli galeriis saab näha Taavi Piibemanni näitust "Kasutatud Kirjandus". Autor räägib "tõenditest paberi sees" ja selgitab: "Sellisel kujul on punkt vähem kui mitte midagi: tühja tähistaja, lõpetaja, registreerimatu marker, süntaktiline statist, süsinikul põhinev eluvorm koopiamasinast. Nii saab sinna alla jäänud sisuline massiiv - Kasutatud Kirjandus - olla tähenduse kandja ilma jutustavate omadusteta.".

Tartus Eesti Rahva Muuseumis saab vaadata näitust "Maarahvas baltisaksa kunstis". Näha saab valikut muuseumi graafikakogust, muuhulgas von Uexkülli ja Schlichtingi akvarelle Läänemaa ja Hiiumaa rahva elust ning tõetruid Tartu vaateid ja inimesi von zur Mühleni pliiatsijoonistustel. Tolleaegse baltisaksa graafika õitseng ongi ju seotud Tartuga, kus Schlater rajas 1832. aastal esimese litograafiatrükikoja siinmail.

Põhjusel, et viimatsel aastatel on tekkinud palju uusi, innovaatilisi ja teisitimõtlevaid tekstiilikunsti ja -disaini piirimail kõndivaid teoseid, on kokku pandud Eesti noort tekstiilidisaini tutvustav näitus "Koer" Viljandi Linnagaleriis. Väljapaneku keskmeks on "Koertekari" - Tarmo Luisu loodud järide seeria, mille kangaste autoriteks terve rida tekstiilidisaineried. Nii asuvad koertega dialoogi pidama Kivid, Krussid, Kuubid, Kellad, Ventilaatorid, Poksikotid ja Pallid.

Toimub
Nädala pärast, 16. veebruaril toimub Tallinnas pealkirja all "TRANSLOCAL EXPRESS" rahvusvaheline seminar, mis käsitleb kaasaegse kunsti maailmas toimivaid koostöömudeleid ning nende institutsionaalseid, poliitilisi ja sotsiaalseid aspekte. Ingliskeelse seminari keskne eesmärk on analüüsida, kuidas mõjutavab kaasaegses maailmas toimuv üleminek natsionaalselt identiteedipoliitikalt transnatsionaalsele identiteedidiskursusele kultuurilist maastikku väikesearvulistes rahvuslikes kogukondades. "TRANSLOCAL EXPRESS" on ühtlasi esimene üritus sarjast "Public Preparation", mis on oma olemuselt käesoleva aasta oktoobris Tallinnas toimuva Noorte Kunstnike Biennaali avalik ettevalmistusfaas.

...ja üks kurb kunstiuudis - meie seast lahkus 97aastasena tuntud kirjakunstnik, graafik, raamatukujundaja ja kunstipedagoog Paul Luhtein. Luhtein lõpetas Riigi Kunsttööstuskooli 1930. aastal Günther Reindorffi õpilasena, tema looming mõjutas tuntavalt eesti ajakirjandus- ja raamatukujundust 1930. kuni 1970. aastateni. Luhtein oli Eesti rahvusliku, etnograafilisel ornamendil põhineva kirjatüübi loojaid, samuti on tema kavandatud ENSV lipp, Vabariigi Presidendi ametiraha ning Valgetähe ja Riigivapi teenetemärgid.

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios


© Rein Kelpman


© Tiina Tammetalu


© Kelli Valk


© Krista Mölder

Reedel, 2. veebruaril 2007 (12.45 KUKU raadios)  

Kunstipreemiate aeg
...aasta algus on meie kunstimaailmas tunnustuse jagamise aeg. Eesti kultuurkapital on juba kümmekond aastat auhinnanud silmapaistvaid kultuuritegijaid, värskete preemiate saajate hulgast leiab nii vaibameister Anu Raua, arhitekt Raine Karbi kui visuaalkunstnikust Liina Siibi. Raud pälvis elutööpreemia tänuväärse tegevuse eest vaibakunstniku ja õppejõuna ning meie rahva kunstipärandi koguja ja uurijana, Karp sai ühe aastapreemiatest "monumentaalse, isepäise ja inspireeriva loomingu" eest. Siibi puhul tunnustati tema edukat näitusetegevust ja hinnati samavõrra omanäolist loomingut.

Vaal galerii järjekordse kunstipreemia laureaadiks valiti Tanja Muravskaja. Kunstiakadeemia fotoosakonna magistrant Muravskaja on lootustandev noor kunstnik, kes käsitleb oma loomingus nüansipeenelt identiteeti ja naise kuvandit kaasaegses ühiskonnas ning mängib samaaegselt moefoto koodide ja ootustega. Vaala preemia laureaat lähetatakse tavapäraselt rahvusvahelisele kunstisündmusele, seekordseks reisisihiks on suvel toimuv Kasseli Documenta. Vaal galerii annab oma kunstipreemiat välja juba alates 1991. aastast. Eelmine laureaat oli Maarit Murka, kes lähetati Berliini biennaalile, 2004. aasta preemiasaajad Tõnis Saadoja ja Alice Kask käisid ARCO kunstimessil Madriidis.

Esmakordselt anti välja Maks Roosma nimeline stipendium parimale Kunstiakadeemia üliõpilasest klaasikunstnikule - tänavu pälvis selle klaasikunsti eriala magistrant Kristiina Uslar. Uslar on silma paistnud rahvusvahelistel näitustel ning oli muuhulgas üks finalistidest mullusel maailma suurimal klaasikonkursil "The Bombay Sapphire Prize". Tema töid saab praegu näha ka Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis avatud näitusel "EESTI KLAASIKUNST 70: Kümne aasta paremik". Stipendiumile nime andnud Maks Roosmast sai 1938. aastal Riigi Kunsttööstuskooli klaasikaunistusosakonna juhataja ning sellest aastast algas ka professionaalselt juhendatav õppetöö klaasikunsti erialal.

Näitused Tallinnas
Kunstihoones avatakse täna kell 17 näitus "Kehaturg / Sex Market". Tegemist on suure uurimusprojekti ühe väljundiga, mis käsitleb nii dokumentaalsete projektide kui metafoorsete kujundite kaudu prostitutsiooni kui äärmiselt keerulist ja mitmetahulist nähtust. Näitusel osalejad püüavad kaardistada nii prostituuti, klienti kui ka ühiskonna suhtumist prostitutsiooni kui nähtusesse. Kunstnike endi hoiakud ulatuvad liberaalsest suhtumisest - mis peab prostitutsiooni lihtsalt üheks raskeks ja ebamugavaks ametiks - kuni täieliku eituseni. Eesti kunstnikest osalevad näiteks Liina Siib, Mare Mikoff, Anu Juurak, Sandra Jõgeva, Ivar Kaasik ja Dagmar Kase, kaasa löövad ka sellised rahvusvaheliselt tuntud kunstnikud nagu Teemu Mäki Soomest, Annie Sprinkle Ameerika Ühendriikidest ja Shula Keshet Iisraelist - ja veel mitmed teised. Näituse kuraatoriks on Reet Varblane ja kujundajaks Inessa Josing.

Kunstihoone galeriis on tänasest publikule avatud Urmas Viigi näitus "Mikk ja Olga säravad". Graafiku haridusega ja graafikaõppejõuna tegutsev Viik on viimastel aastatel esile astunud hoopiski temaatiliste ja sageli kriitiliste ning irooniliste ruumiinstallatsioonidega. Sedapuhku on kunstnik tõukunud populaarsest telesaatest "Tantsud tähtedega" - ning Mikk ja Olga teadagi on selle saate kangelased - võidupaar, kes pälvis mitte ainult kollase pressi, vaid ka ontlike päevalehtede kõrgendatud tähelepanu. Viik ise paigutab selle saate "massihüsteeriliste" nähtuste kategooriasse ning kommenteerib: "Kui kunstimaastikul kohtuvad rahvakunstiline ja professionaalkunstiline kitsh, võib tulem olla ahvatlev ja väärt tutvumaks selle kui uue põneva territooriumiga. Kui meedias kohtuvad rahvakunstiline ja professionaalkunstiline kitsh, on tulem enamasti lihtsalt jabur."

Hop galeriis on eilsest väljas Aet Ollisaare "Ajastatud unenäod". Tartu Kõrgema Kunstikooli tekstiiliosakonna juhataja Ollisaar on viimastel aastatel tegutsenud kudumise piirialal - nii on tehnikaks saanud kudumise asemel peaaegu et mittekudumine. See võimaldab luua poolläbipaistvaid struktuure, mis langevad lõimeniitidena ja mida seovad üksikud läbikootud kujundite pinnad.

Ungari Instituudi galeriis on Eesti maalikunstnike näitus "Teekond tarkuse allikale". Osalevad Jüri Arrak, Jaan Elken, Lola Liivat, Olav Maran, Mari Roosvalt ja paljud teised. Kristliku alltekstiga väljapanek on lähtunud pühasõnast: "Seisatage teedel ja vaadake, küsige muistsete radade kohta, missugune on hea tee...".

Haus Galeriis eksponeeritakse esmakordselt ühe kunstniku terviklikku loomepärandit - nimelt avaneb täna näitus Julius Gentaleni loomingust. Gentalen lahkus Eestist ning elas ja töötas alates 1949. aastast USAs, kus ta ka 1966. aastal suri. Kunstniku poeg on toonud isa loomepärandi Eestisse tagasi, ja nii on Hausis nüüd võimalik 40 teose näitel saada terviklik ülevaade ühe kunstniku elutööst, tema loomingu erinevatest etappidest, tehnikatest ja protsessidest.

Kunstisalongis Allee on aga suisa ühe-pildi-näitus - nimelt saab seal 10. veebruarini imetleda Richard Uutmaa monumentaalset "Saaluse maastikku" aastast 1965. Peamiselt marinistina tuntud kunstniku loomingus on panoraamsed maastikud olulisel kohal, kuid tihti jäävad taolised pildid ülevaatenäitustel ruumipuudusel eksponeerimata.

Deco galeriis näeb Valev Seina maaliloomingut näitusel "Male ja female".

...mujal Eestis
Tartus Y galeriis toimub traditsiooniline näitus "Keeniused", mis on avatud kõigile inimestele, kelle hinges möllab loomingupalang. Ainsateks piiranguteks osalevatele teostele on see, et need peavad mahtuma galerii uksest sisse ning ei tohi ohustada kellegi elu ega õhutada vaenu ja vägivalda. Mis siis kokku toodi, näeb igaüks, kes tunneb ennast olevat kunstikriitiku, juba kohapeal!

E-Kunstisalong tähistab oma kümnenda tegutsemisaasta täitumist juubelinäitusega ja tänupeoga kunstirahvale. Sel puhul Tartus avatud väljapanekul saab näha kunstisalongiga edukat koostööd teinud kunstnike töid - teiste hulgas on Enn Põldroosi, Malle Leisi, Valeri Vinogradovi, Johannes Uiga, Epp-Maria Kokamägi ja Harri Puderselli looming. Salong alustas omal ajal tegevust Tartus E-kaubamajas - eesmärgiga esitleda kunsti just seal, kus rahvas muidu niikuinii käib. Tänaseks on kolitud rahvale veelgi lähemale - avatud on galeriid uues kaubamajas Tartu kesklinnas ja Tallinnas Rocca Al Mare kaubanduskeskuses. Ainsana väljaspool pealinna tegutsevatest galeriidest korraldab E-Kunstisalong regulaarselt kunstioksjoneid ja annab välja ka omanimelist kunstipreemiat.

Toimub
Sarjas "Kumu dokumentaal" näidatakse kolmapäeval, 7. veebruaril filmi briti popkunsti isast Richard Hamiltonist - nimelt Jörg ja Ralf Raimo Jungi linateost "Richard Hamilton - slip it to me". Kunstnik räägib oma loomingust, juttu tuleb popkunsti sünnist ja selle erinevustest USA-s ja Suurbritannias, Hamiltoni kunstnikupositsioonist ja tema suhetest kaasaegsetega.

Tartus, Rael Artel galeriis aadressiga Kompanii tänav 3/5 esitletakse aga teisipäeva õhtul MoKSi kunstisümpoosioni PostsovkhoZ antoloogiat - meenutagem, et Põlvamaal Moostes on toimunud juba tervelt kuus rahvusvahelise ulatusega kunstisündmust, mille tulipunktis inimesed ja keskkond - eri vaatenurkade alt.

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios


© Tanja Muravskaja


© Aet Ollisaar

www.kunstikeskus.ee keskkonnas leiduvate mistahes algupäraste tekstide, tõlgete, terviklike info- ja lingikogumite ning pildimaterjali reprodutseerimine ainult KUNSTIKESKUS.EE ja/või nende autorite ja/või nende valdajate nõusolekul. Originaalteoste ja viidatud materjalidega seotud õigused kuuluvad üldjuhul nende autoritele ja/või valdajatele.