24h galerii
Kunstiteadlikkuse Keskus
tagasi avalehele
 
ARHIIV kunstiuudised
Kunstiteadlikkuse Keskuse kunstiuudised
Toimetaja Vano Allsalu
VEEBRUAR 2008
selle kuu varasemad uudised vt. allpool
Reedel, 29. veebruaril 2008  

Kunst Vabaduse väljakul
Tallinna Kunstihoones
avati teisipäeval Eesti Kunstnike Liidu korraline aastanäitus "Vabaduse väljak". Esindusväljapanek esitab kunstnike uusimat loomingut ja kõnetab selliseid teemasid nagu Eesti omariiklus, võim riiklikul ja isiklikul tasandil, hingeline vabadus, kunstniku positsioon ühiskonnas, noortekultuur, kinnisvara ja perekond. Aastal 2008 on Vabaduse väljak massimeedias üks "tulisemaid kartuleid" - seoses Eesti Vabariigi 90. juubeli, Vabadussõja monumendi ja ümberkorralduste plaaniga. Näitus toob esile siiski väljaku metafoori pigem inimese tasandil.

Heie Treieri kureeritud ja Inessa Josingu kujundatud näitus avab end dialoogis kümne aasta taguse näitusega "Valiku vabadus", mille kuraatoriks oli siis Treieri kõrval veel Anu Liivak. Tookord oma roppude sõnadega kirjatud sini-must-valgetega meediaskandaali põhjustanud Raul Meel esitab oma uusimat loomingut nüüd samal seinal, kus kümme aastat tagasi.

Mitmed kunstnikud toovad esile sügavalt isikliku suhte omariiklusse - nii jagab Signe Kivi Vabariigiga üht ja sama sünnikuupäeva, Eve Kask on aga loonud töö oma eesnimest, millesse tema vanemad kodeerisid 1958. aastal Eesti Vabariigi - E-Ve. Näitus tervikuna jaguneb mõtteliselt kaheks pooluseks - heledaks ja tumedaks, "teadvuseks" ja "alateadvuseks". Kahe pooluse vahelisele alale jääb akendest avanev panoraamvaade Vabaduse väljakule, mis on samuti näituse osa.

Näituse nimitööks on Liina Siibi video "Vabaduse väljak" (2008). Siib lähtub tänapäeva kunsti seisukohalt anakronistlikust meetodist - kunstnik istumas turvaliselt ateljees ja kujutamas aknast avanevat vaadet. 1930ndatel oli see aga väga armastatud võte, just nii maalis 1936. aastal Adamson-Eric triptühhoni Vabaduse väljakust. Kunstihoone oli selleks ajaks värskelt valminud (1934) ning siin said kunstnikud ateljee esindusväljaku äärde.

"Vabaduse väljakul" on ka kaks külaliskuraatorit - Reet Varblane eksponeeris valiku soolisusega suhestuvaid töid, Jaan Elken valis osalema aga noori andekaid maalijaid Tartust.

Tralla turvaline videokunst
Tallinna Kunstihoone galeriis
avati eile Mare Tralla näitus "Kaitstud". Eesti feministliku ja meediakunsti üks eestvedajaid elab ja töötab juba viimased kümmekond aastat Londonis. Kunstnikku teeb eriti murelikuks eraisiku tegemiste üha süstemaatilisem jälgimine ja jäädvustamine. Nii otsustas Mare Tralla teostada "enesejälgimise" projekti, kus ta liigub linnakeskkonnas ringi, rõivastesse integreeritud turvakaamerad filmimas nii vahetus kui kaugemas ümbruses toimuvat.

Tralla selgitab oma näituse tagamaid nii: "Heaoluühiskondades elavad inimesed kannatavad lisaks tarbimishullusele, narkosõltlusele, vaimuvaesusele ja muudele nakkavatele pahedele lisaks sündroomi all, mida võiks nimetada turvasõltluseks. Kõigile inimestele, vaatamata ühiskonna tüübist on oluline nende endi ja lähedaste heaolu ning enda kaitsmine vägivalla eest. Samas on vaid heaoluühiskondadele omaseks saanud kompensatsioonikultuur ja teiste, eriti riigi, süüdistamine halvas. On käivitunud mehhanismid, kus üksikindiviidil ei ole enam vaja mõelda ega enda eest hoolt kanda."

Näitused Tallinnas
Hobusepeas on tekstiilikunstnike ühisnäitus "Enne" - koostajateks Tiina Puhkan, Maasike Maasik, Kadi Pajupuu ja Piret Valk, osalejateks Monika Järg, Helen Kauksi, Maasike Maasik, Katrin Pere, Tiina Puhkan ja mitmed teised. Nagu pealkirigi ütleb, arutlevad kunstnikud tekstiilikunsti vahendite kaudu mineviku ja oleviku, heade ja halbade ennete üle, mida võivad endas kanda esemed ja tegevused. Eksponeeritud on 2007-2008 aastal valminud töid, mis "ajarattakodaratena viitavad taastulevale, tsiteerides olnud tekstiili sada või tuhat aastat tagasi".

Hop galeriis on tänasest külastajatele avatud Tanel Veenre isikunäitus "Kui sõnadest enam ei piisa". Veenre ehted - kaelaehted, prossid, kõrvarõngad - on oma olemuselt ja vormikeelelt kokku justkui omamoodi paganlik poeesia. Kõik räägivad üht lugu, seisavad sama maailma eest. Kui see maailm oleks sõnadesse pandav, siis polekski neid ehteid vaja. Kuid õnneks ei allu kõik sõna dressuurile, meeltele on enam lubatud. Kutsutagu seda siis nõiduseks, soolapuhumiseks, ebausuks, meditatsiooniks või loominguks.

A-galerii "Seifis" on eilsest avatud Tiina Käeseli näitus "Tehtud. Pidulik". Kunstnikul on oma formaat - omad traditsioonid, atribuutika ja rituaalid. Kõik kordub, sõltumata isikust või riigikorrast. Nii öeldakse näituse saateks.

NonGrata Kunstikonteineris on eksponeeritud kunstnikepaari Remo Randveri ja Katrin Piile "Konservhorror". Randver esitleb oma "naivistlikke ning kurb-erootilisi taieseid, millesse konserveeritud sümbolid, absurdsed tekstid ja horror-seks on vürtsitatud musta huumoriga ning garneeritud vere ja s...ga". Piile osaks on "suureformaadilised realismist eemaldunud maalid, millesse paigutatud igapäevaõudused on hästi ära peidetud".

Välismaal
Vene Föderatsiooni soome-ugri kultuurikeskuses Sõktõvkaris, Komimaal avati üleeile Vepsa kultuuripäevad. Ürituse raames toimub Eesti Kunstiakadeemia soome-ugri uurimisprogrammi fotonäitus "Taivas. Armastusega Vepsamaast". 2006. aasta ekspeditsioonil kogutud materjalidest koostatud näitusel esinevad oma töödega Eesti Kunstiakadeemia üliõpilased ning magistrid Laura Kuusk, Signe-Fideelia Roots, Kadri Viires ja Ly Lestberg. Tänastele vepslastele pühendatud näituse kujundas EKA kunsti- ja kultuuriantropoloogia magistrant Madis Tuuder.

...ja mujal Eestis
Tartus Y galeriis astuvad näitusel "Lapse põlv" vaataja ette EKA vabade kunstide osakonna taustaga noored kunstnikud Siiri Taimla ja Epp Kubu. Näituse raames linastub galeriis ka dokumentaalfilm "Raport: Roheline Eesti".

Kuressaare Raegaleriis saab praegu vaadata Aivar Kurvitsa maalinäitust "Ajaloo sees ja ajaloost väljas", Ajamaja galeriis Liina Viira ja Haide Rannakivi "Folkloorikokteil", Kuressaare kultuurikeskuse saalis aga lapitööde näitust.

Toimub
EKAs peetakse täna algusega kell 10 esimest Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli konverentsi. Ettekannetega esinevad EKA doktorandid Rene Haljasmäe, Anu Ojavee, Eve Koha, Liina Keevallik, Risto Paju, Ivar Sakk, Epp Lankots ja Liisa Pakosta.


© Liina Siib


Näitus "Enne"


© Tanel Veenre


© Katrin Piile

   
   
Reedel, 22. veebruaril 2008  

Suurnäitus Eesti ajaloost
Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves avab 24. veebruaril Maarjamäe lossis Eesti Ajaloomuuseumi suurnäituse "ISEOLEMISE TAHE. 90 aastat Eesti Vabariiki", mis annab ülevaate kodumaa ajaloost alates 1917. aastast kuni pöördeliste sündmusteni 80ndate lõpus ja 90ndate alguses. Lisaks ohtrale fotomaterjalile eksponeeritakse ka unikaalseid esemeid ning ajaloolisi materjale. Haruldased filmikaadrid, audiovisuaalsed programmid ning interaktiivsed detailid peaksid huvi pakkuma kõigile ajaloost huvituvatele inimestele.

20. sajand on Eesti vabaduse sajand. Ka ekspositsiooni kandvaks teemaks on vabaduse idee - seda nii riigi kui inimese tasandil. Iseolemise tahte võimalikkus ja võimatus, kestmine ja muutumine läbi 20. sajandi kuni kaasajani välja on aines, mis puudutab meist igaüht. Näitus on jagatud nelja teemaplokki, mis avavad iseolemise tahte erinevaid tasandeid - "Võim ja valitsus", "Vaimu jõud", "Võitlus ja vastupanu" ning "Hea elu".

Maarjamäe lossis eksponeeritu näol on tegemist kõige mastaapsema Eesti Vabariigi ajalugu käsitleva väljapanekuga läbi aegade. Kontseptsiooni autoriks on Mariann Raisma, peakuraatoriks Ivar Leimus. Ja seoses riigi sünnipäevaga on sissepääs muuseumisse 25. veebruarist 2. märtsini tasuta.

Vaade Eestimaale läbi kaamerasilma
Tänasest on Kumus avatud näitus "Reis maale. Etnograafilised tüübid fotos", mis sisaldab etnograafilise kallakuga fotosid Eestist, põhirõhuga Eesti Rahva Muuseumist pärit Johannes Pääsukese Setumaa (1911-1915) ja Saaremaa (1913) piltidel. Legendaarne Johannes Pääsuke (1892-1918) töötas samaaegselt foto- ja filmikaameraga. Tema jäädvustused kunagisest elu-olust Eestimaa eri nurkades moodustavad monumentaalse ja tänaseni kõneka kollektsiooni.

Kumus täiendavad Pääsukese ülesvõtteid teiste kutseliste ja asjaarmastajate fotograafide tööd samadest paikadest. Maarahvast näidatakse "tööl, pidudel, lõbutsemisel, igapäevasel talitusel ja iseloomulike tüüpide kaudu (rahvariides inimesed)". Professionaalsete fotograafide (Pääsuke, Tiidermann, Bulla) kõrval tegelesid etnograafiliste ülesvõtetega tollal ka näiteks kooliõpetajad, rahvusmuuseumide teadustöötajad ja vanavara kogujad. Kultuurisisest vaatlust laiendavad soome-ugri hõimukaaslasi uurinud soomlase Armas Otto Väisäneni fotod setudest. Eestile geograafiliselt lähedaste piirkondade maaelu pildistamise sarnasused ja erinevused tulevad esile võrdluses 20. sajandi esimesel poolel Lätis, Leedus, Soomes ja Rootsis tehtud fotodega. Põhja- ja Baltimaades seostus moodsate aegade tulekuga kaasnenud huvi kaduva talupojakultuuri uurimise ja säilitamise vastu rahvusliku eneseteadvuse kasvu ja oma mineviku avastamisega.

Näitusel eksponeeritud enam kui 200 fotot pärinevad lisaks Eesti muuseumidele ja arhiividele veel Läti Folklooriarhiivi, Soome Rahvusmuuseumi, Stockholmi Nordiska Museet'i, Sloveenia Etnograafiamuuseumi ja Kaunase Vytautas Suure Sõjamuuseumi kogudest. Näituse koostas ja kujundas Liina Siib.

Eestiaegsed interjöörid ja Patuse nahakunst
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum tähistab Eesti Vabariigi juubelisünnipäeva põneva ülevaatenäitusega "Varamu. Esindusruum ja moodne kodu 1918-1940". 1930. aastad olid teadupoolest kiireima arengu ja suurima jõukuse kümnend enne Nõukogude okupatsiooni Eestis. Esindushoonete ja moodsate kodude rajamisega kasvas vajadus kvaliteetsete kodumaiste toodete järele. Rahvuslikus laadis tarbekunst meeldis ostjaskonnale, rahvusornamendiga kirjatud hõbetatud ehisvaagnaid, hõbedast või kristallist õllekanne ja lillkirjaga kaunistatud serviise ning kirjaplokke tootsid Tavasti, Kopfi, Lorupi, Langebrauni ja Taska ettevõtted.

Näitusel on eksponeeritud nii fotomaterjali märkimisväärsetest eestiaegsetest ehitistest ja interjööridest kui väärtuslikku originaalmööblit, mille on kujundanud meie tolleaegsed tipparhitektid ja sisekujundajad (E. Habermann, H. Johanson, O. Siinmaa, A. Volberg jt.). Muuhulgas näeb unikaalseid Riigikogu ja presidendi tarbeks loodud mööbliesemeid.

Muuseumi trepigaleriis on eksponeeritud valik meie nahakunsti grand old lady Minni Patuse (s. 1918) loomingut aastatest 1953-1992. Patune lõpetas Tallinna Riikliku Tarbekunstiinstituudi ja töötas aastatel 1950-1973 Tallinna Kunstitoodete Kombinaadi nahkehistöö ateljee kunstilise juhina, seejärel vabakutselise kunstnikuna. Ta loobus oma loomingus kiiresti 1950. aastate ajastupärasest temaatikast ja üllatas alates 60ndatest vabajooneliste ajatute kompositsioonidega nii köidete kui karpide kujundamisel.

Oma pikal loometeel on kunstnik kasutanud palju erinevaid tehnikaid: lõiget, vooli, põimet, põletust, intarsiat, käsi- ja presstrükki. 1970. aastate alguses tekitasid elevust tema loodusest inspireeritud autoritehnikas azhuursed vasikanahast seinavaibad. Minni Patuse loomingul on väärikas koht eesti nahkehistöö koolkonnale aluse pannud tuntud nahakunstnike Eduard Taska, Adele Reindorffi, Ella Külvi ja teiste kõrval.

Vaibad ja tekstiilid Vabariigi aastapäevaks
Eesti presidendi vastuvõttu "Estonia" Talveaias raamistavad Elna Kaasiku ja Katrin Pere vaibad ning dekoratiivtekstiilid. Kahe põlvkonnakaaslase käekiri erineb nii materjalieelistuste, esteetiliste kriteeriumide kui kasutatud tehnikate poolest - pealkirja "Kaks dimensiooni" all esitletakse justkui kaasaegse eesti tekstiilikunsti erinevaid poolusi.

Kaasiku dekoratiivkangad seeriast "Taevatähed" interpreteerivad romantilist vaadet Eesti ajalukku. Minimalistlikes kooslustes välgatab rahvuslipu värvide kõrval ka hõbedat, kohati lisab dramaatilist sära sügavpunane. Pere autoritehnikas nõelutud ekspressiivsetel vaipadel ühendavad dekoratiivseid tekstiilipindu kaootilised graafilised tikandid, ei puudu ka litrid ja pärlid. Elna Kaasik ja Katrin Pere on eesti tuntumaid tegijaid omas valdkonnas - mõlemad on pälvinud nii aasta tekstiilikunstniku aunimetuse kui Kristjan Raua preemia.

Näitused Tallinnas
Eesti Vabariigi 90. aastapäevale on pühendatud ka Eesti maalikunstnike loomingu väljapanek "Põlvest põlve kestab su ustavus. Sina oled kinnitanud maa ja see seisab. Ps 119-90" Tallinna Jaani kirikus. Esinevad Jaan Elken, Eva Jänes, Kristiina Kaasik, Kreg A. Kristring, Nikolai Kormashov, Lola Liivat, Olav Maran, Leili Muuga, Tiiu Pallo-Vaik, Mari Roosvalt, Uno Roosvalt ja Einar Vene. Näituse kuraator on Eva Jänes. Näitus avatakse pühapäeval, 24. veebruaril 9.30.

ArtDepoos astub oma esimesese põhjalikuma isiknäitusega üles Stina Murakas-Kasemägi. Pealkirja all "Pudrupüha" eksponeerib kunstnik suuremõõtmelisi, ürgnaiselikust energiast ja impulsiivsest loomisnaudingust kantud töid. Näituse pealkiri viitab igivanale pühale, kus naised keetsid koos putru, ohverdasid Maaemale, laulsid ja tantsisid. Murakas-Kasemägi on isiklike elukogemuste põhjal kujundanud omaenese filosoofia, mille kaudu ta kõneleb ja maalib. Filosoofilise romantismi esindajana "ei harrasta ta trendikat kunst kunsti pärast kunstitegemist ega agressiivset ja näpuganäitavat ühiskonnakriitikat".

Vabaduse galeriis jutustab Silva Eher oma näitusel "Sweet Time" ühe üsna üksildase naisterahva päevast, mis "algab mõtisklusega hommikusel kempsupotil, kulgeb läbi kergete hetkede, väikeste pahede ja verepisarais pingutuste ning suubub siis jällegi mõtisklustesse nüüdseks juba möödunud päevast". Läbi huumoriprisma nähtud ja teostatud pildilugu koondab mitutteist väga naiselikku täpilises atmosfääris aktimaali.

Galeriis 008 esitleb Jasper Zoova näitusel "Teekond. Miraazhid" oma uut, tehniliselt pretensioonitut joonistussarja. Vahendite ülima lihtsuse (vildikas) juures on Zoova võtnud jutustada keerulist ja segaselt kulgevat lugu, millesse jagub ohtrasti relativismi, pöördeid ja põikeid. Põhikarakteriks on kunstniku sõnul "vangistatud narr, kes peab jalgade külge aheldatud pommidega jõudma üle maa ja mere turnides, ujudes, uppudes ja jälle elustudes pärale jõudma mingisugusesse templisse".

Kunstikriitik Eha Komissarov: "Zoova joonistused on seotud uuema põlvkonna animafilmi spetsiifikaga, mis peab lugu märgilisest, primitiivsuseni lihtsast keelest ja tüübistiku individuaalsusest, kus selgete sootunnuste kõrval on vaja üksnes mõningast ilmestamisoskust. Kunstnikul on kaks kätt - ühe sirutab Disneylandi suunas välja ja teisega sobrab semiootilises märgikeeles".

EKA galeriis on rahvusvahelise konverentsi "Art and Research: HOW?" raames 27. veebruarini eksponeeritud Londonis tegutseva saksa kunstniku Michael Schwabi kohaspetsiifiline installatsioon "Distance Circles".

Galeriis Aatrium saab vaadata jaapanlase Masaru Emoto fotonäitust "Veekristallid - headel sõnadel on võlujõud". Emoto tegeleb juba 15 aastat selle põneva mikromaailma jäädvustamisega. Muuhulgas näitab ta veele erinevaid sõnu ja mängib muusikat eesmärgiga mõjutada kujunevate kristallide struktuuri ja kuju.

Projekti "Valgusfestival läheb lasteaeda" tegevusi meenutab 29. veebruarini Viru Keskuses eksponeeritud fotonäitus "Laste lumehelbed". Muuhulgas saab aimu projektist "Valgusviljad" ning sellest, kuidas lapsed meisterdasid kodumaale 90. juubeli puhul palju säravaid Tähelilli, mis lennutati viimaks oma taevaste sugulaste - päris tähtede - juurde.

Lühidalt
Draakoni galeriis näeb Chintis Lundgreni töid näitusel "Strange birds".

...ja mujal Eestis
Tartu Kunstimajas avati eile Tartu seeniorkunstnike näitus "Vana kool". Oma loominguga astuvad publiku ette Eevart Arrak, Melanie Arrak, Piibe Arrak, Stanislav Netshvolodov, Juhan Paberit, Harri Pudersell, Astrid Rammo-Saare, Lembit Saarts, Jüri Shestakov ja Endel Taniloo.

Toimub
Täna kell 16 peab Kumus loengu Dr. Jonathan Blake Dora Gordine'i muuseumist. Kõne all ühe põneva kunstniku elu ja looming - Dora Gordine (1895-1991) on just viimastel aastatel taasavastatud kui üks olulisemaid kahekümnenda sajandil figuraalses laadis töötanud Euroopa skulptoreid. Londonis tegutsev Dora Gordine'i muuseum (Dorich House Museum) on üks kahest naiskunstnikule pühandatud briti muuseumist (teine väljavalituist on skulptor Barbara Hepworth).

Eestiga seob juudi päritolu kunstnikku lapsepõlvekodu Tallinnas Tatari tänaval. Ent seosed Eestiga, sealhulgas Ants Laikmaa mõju Gordine'i kujunemisele on päevavalgele tulnud alles nüüd. Lääne-Euroopas teati teda pigem kui salapärast daami, kelle rahvus, usutunnistus ja varasem elukäik jäid suuresti varjatuks. Oma kunstnikuelus saatis Gordine'i edu - muuhulgas oskas ta imehästi luua suhteid ning leida oma loomingule kiindunud austajaid ja ostjaid. Jonathan Blake on üllitanud Dora Gordine'i monograafia ning tutvustab naise hämmastavalt kirevat elulugu ja loomingut nüüd tema lapsepõlvelinnas.

Tarbekunsti- ja Disainimuuseum ootab sel laupäeval kell 13-17 kõiki huvilisi avatud disainistuudiosse. Üheskoos uudistatakse näitust "Varamu. Esindusruum ja moodne kodu 1918-1940" ning meisterdatakse seejärel muuseumi disainistuudios valmis teemakohane rinnamärk ning ID-kaardi hoidja.

Tartu Kunstikuu lõpetamine toimub 24. veebruaril kell 13 Tartu Kunstimajas. Lõpetamisel antakse teatepulk - 2009. aasta kunstikuu korraldamine - üle Y-galeriile. Samuti leiavad omaniku Kaubamaja vaateakende auhinnad"

23. veebruaril suletakse kõik Eesti Kunstimuuseumi filiaalid kolm tundi varem ning on üldse suletud Eesti Vabariigi 90. aastapäeval, 24. veebruaril.


Eksponaate näituselt "Varamu.
Esindusruum ja moodne kodu 1918-1940"
© ETDM


© Minni Patune


© Stina Kasemägi


© Silva Eher


© Jasper Zoova


© Chintis Lundgren


Dora Gordin. Repro

   
   
Reedel, 15. veebruaril 2008  

DeStudio taas kunstilaval
Vaal galeriis astusid eile pärast tosin aastat väldanud pausi taas DeStudiona publiku ette Peeter Laurits ja Herkki Erich Merila. Väljapanek kannab nime "veetlus@õõv". 90ndatel oli DeStudiol oluline roll postmodernismi "maaletoojana" ning Eesti fotograafia jõudmisel kohaliku kunstimaailma äärealadelt keskmesse.

Kõige paremini iseloomustab DeStudio loomingut ehk isikustatud autoripositsiooni dekonstrueerimine ning püüdlus segada piire tavapäraste vastanduste nagu ilus-inetu, kunst-mittekunst, tõeline-fiktiivne ja kultuuriline-looduslik vahel. Ka vastavatud näitusel kujutavad Laurits ja Merila ihulist ilma keerutamata ja ütlevad ise kommentaariks: "Me ihume seda vägivaldset ja imelist, mis on seotud tahtega avada silmad, näha näost näkku seda, mis toimub, seda, mis on. Ja me ei teakski seda, mis toimub, kui me ei teaks midagi äärmisest mõnust, kui me ei teaks midagi äärmisest valust."

Shveitsi maastikud Kadriorus
Kadrioru kunstimuuseumis
on avatud näitus "Igatsedes mägesid. Shveitsi maastikud Balti kunstis". Vaatleb see siitkandi kunstnike joonistusreise Shveitsi 18. sajandi teisel poolel ja 19. sajandi alguses. See oli periood, mil Wilhelm Telli kodumaas nähti vabaduse kantsi ning sealsed maalilised mägimaastikud olid inspiratsiooniks ja mõõdupuuks ka Eesti- ja Liivimaa looduse ilu hindamisel. Kunsthaus Zürichist ja Shveitsi Riiklikust raamatukogust toodud tööde kõrval eksponeeritakse joonistusi Tartu Ülikooli Raamatukogust ja Eesti Kunstimuuseumist. Väljapaneku koostas Kadi Polli.

Ameerika maanteed Pärnus
Pärnu Kunstihallis avati möödunud nädalal kaks uut väljapanekut. Ameerika arhitektuuriajaloolane John Margolies eksponeerib oma fotosid näitusel "American Roadside Architecture". 20. sajandi esimesel poolel kerkisid USA-s maanteede äärde värvikad väikeehitised hiiglaslike siltidega, et möödakihutajate tähelepanu võita ja neid tarbima ahvatleda. Hoole ja armastusega rajatud söögikohtade hulgas võis leida näiteks teekannu-, sõõriku- ja kaktusekujulisi kohvikuid, nende kõrval seismas aga temaatilisi skulptuurigruppe hiiglasuurte indiaanlaste või dinosaurustega. Selline leidlik ja lapselik ajastu kestis 1950. aastateni, mil alustati uute kiirteede ehitamist. Need läksid vanadest maanteedest sageli kaarega mööda ja jätsid paljud populaarsed teeliste peatuspaigad klientideta. Viimase 25 aasta jooksul on Margolies kamminud läbi suure osa USA maanteid, jäädvustades seda omapärast, kuid kadumise äärel olevat maanteeäärset arhitektuuri.

Näitusel pealkirjaga "On the road" tutvustab Anonymous Boh vaatajale aastatel 2006-2007 toimunud kolme performansituuri läbi Põhja - Ameerika. Kokku üle 50 tuhande kilomeetri laotunud kunstiretke saadab tõdemus, et "alternatiivne mõtlemine ja kodanikualgatus produtseerivad läänepoolkera lõpmatutes avarustes ennenägematuid eripalgelisi kooslusi, millest eurostandardiseerunul Õhtumaal undki ei osata näha".

Nõudlikud küsimused aastapäeva eel
Tartus, Rael Artel Gallery's on avatud Eesti Vabariigi 90. juubelile pühendatud näitus "Kas me sellist Eestit tahtsime?!". Rael Arteli kureeritud projektis osalevad noorema generatsiooni kunstnikud Flo Kasearu, Eva Labotkin, Tanja Muravskaja, Kristina Norman, Taavi Piibemann ja Art Security ning Merilyn Püss ja Katrin Sarapuu, keda võiks iseloomustada kui kriitiliselt mõtlevaid ning poliitiliselt ja sotsiaalselt tundlikke-teadlikke tegijaid.

Näitus uurib, kas me soovime elada "sellises Eestis, kus teistest rahvustest inimesi põlatakse ja kus mustanahalised saavad tänaval peksa. Või sellises, kus naisi käsitletakse sünnitusmasinatena ja põhiküsimuseks on rahvuse ja selle traditsioonide säilitamine ja taastootmine. Või säärases riigis, kus võim ei hooli rahvaga dialoogi pidamisest, kuhu on äärmiselt keeruline elama asuda ja kus mitte kuidagi ei leita mõistlikku tasakaalu demokraatia ja kapitalismi vahel. Kas sellised vaated ja nendel baseeruv poliitika võiks olla kuidagi relevantne ja vastuvõetav kaasaegses Euroopas täna, 21. sajandil?". Kunstnikud rõhutavad, et esitavad seda kulunud küsimust mitte hädaldavas, vaid nõudlikus toonis ("kas-oleme-ikka-täie-mõistuse-juures?").

Näitused Tallinnas
Hobusepea galeriis avati kesknädalal Jane Remmi isikunäitus "Portreed". Kui tihtipeale tabab maalikunstnikke mingil ajahetkel vastupandamatu soov tegeleda foto- või videokunstiga, siis Jane Remm liigub vastupidises suunas. Autori sõnul sündis näituse idee videot monteerides ning lihtsast tõdemusest, et inimese näol peegelduva emotsiooni kestuseks on keskeltläbi 5 sekundit - millele videos vastab 120 kaadrit. Kui fotokaamerale poseerides üritab inimene "lukustada" end teadlikult nö. esinduspoosi, siis videofilmist kaadreid välja noppides võib tabada portreteeritava näol õige kummalisi ilmeid ning hetkeseisundeid. Maalid näitusel fikseerivadki neid ajahetki, mida meie silm ja teadvus muidu eraldiseisvana ei taju. Autori sõnul on tema väljapanek ajendatud peamiselt huvist aja, mälu, jääva ja kaduva suhte ning silmale tajumatu vastu.

Tallinna Kunstihoone galeriis on Kai-Mai Olbri maalide näitus "Mõistus ja tunded". Autor on saanud hariduse metallehistöö alal, kuid tegutseb eelkõige akvarellistina, viimasel ajal ka akrüülmaalijana. Tema looming kasvabki välja meediumist kui sellisest, teiseks lähtepunktiks on kunstiajalugu - eelkõige XX sajandi abstraktne kunst. Samas on Olbri loomingus oma koht ka realistlikul lähenemisel - eelkõige traditsioonilisel, impressioonidele rajatud maastikumaalil. "Mõistus ja tunded" on siiski just abstraktse keelega näitus. Hoogsad värviimprovisatsioonid tuginevad isiklikele, isegi intiimsetele meenutustele, nende sisemine rütm meenutab kirglikku helikeelt. Vastanduvad emotsionaalne ning ratsionaalne.

Haus Galeriis saab vaadata Christel Alliku värskeid maastikumaale. Kunstniku sõnul väljendab ta aja jooksul endasse kogunenud tundeid. Ning vaataja näebki, kuidas mälestused kogetud emotsioonidest toonivad maastikud punaseks, kollaseks ja siniseks... Alliku julged värvivaheldused, spontaanne ja hoogne lähenemine muudavad tema loodusmaalid meie kunstipildis erilisteks ja silmapaistvateks.

Linnagaleriis on Anna Hintsi näitus fotodest, mida ta autorina ise erinevatel põhjusel häbeneb. Vaataja ette on ta need aga toonud sihilikult - eesmärgiga vabaneda seeläbi talle kultuuriliselt sisendatud ebamugavustundest. Tagatipuks on "kahtlusalused" fotod väljunud galeriist linnaruumi - ning jõuavad vaataja ette justkui juhuslikult mõnel vaateaknal või majaseinal või prügikasti äärel. Ka galerii pole tühi: valge ruum on täis hääli, pallipõrkeid, selgitavaid tekstifragmente...

Galeriis SooSoo avati eile Kadi Pajupuu spoonkudumite näitus "Soomusrong". Uskudes naturaalse ja valguses muutliku puidust seinatekstiili elujõusse, on autor jõudnud tirazheeritava seinakattematerjalini "Soomus". Spoonkudumeid unikaaltekstiilidena on Pajupuu teinud juba kümmekond aastat.

Lühidalt
Pirita Vaba Aja Keskuses on lahti Toomas Altnurme monumentaalse arvutigraafika naitus "Metafyysika 7. dimensioon".

...ja mujal Eestis
Tartu Lastekunstikooli galeriis saab Tartu Kõrgema Kunstikooli ja Kuopio Disainiakadeemia näituseprojekti "Aeg" raames näha valikut üliõpilaste minitekstiilidest. Autoreid puudutavad teemad on arenenud mängulisteks objektideks, ka aeg on igaühe käsitluses saanud erineva näo. Noorte autorite tööd on valdavalt kontseptuaalsed ja kolmemõõtmelised; tekstiil kui materjal on sageli kasutusel ootamatus rollis ja tähenduses.

Lähenevale Eesti Vabariigi aastapäevale mõeldes on Pärnu Linnagaleriis avatud kaks uut näitust. Esimene neist on naivist Heino Lillepuu "Meie sangarid". Lillepuu on teenekas töömees, kes pidanud nii kombaineri, autojuhi kui lukksepa ametit. Pensionile jäädes hakkas mees kunstiga tegelema ning on alates aastatuhandevahetusest püüdnud oma värvipiltidesse Eesti elu ja lähiajaloo sündmusi. Heino Lillepuu eelkõige poliitilist elu kriitiliselt hindavad ja samas humoorikad pildid loovad hea tuju - ning ei puudu nende seas ka sügavamalt puudutavad tööd nagu "Jumal kaitse Eestimaad".

Teisena avati Linnagaleriis fotonäitus "Märka pakendikonteinerit" -dokumentatsioon möödunud suvel noorte poolt kaunistatud enam kui kolmekümnest pakendikonteinerist Eesti eri paikades. Pealinna noorte kõrval tegutsesid keskkonnateadlikkust suurendava kunstiprojekti elluviimisel Assamallas, Pajustis, Eidaperes, Lelles, Lokutal, Kadrinas ja mitmel pool mujal ka Belgia ja Hollandi vabatahtlikud.

Narva Muuseumi Kunstigaleriis on praegu üleval Tartu maalikunstniku Sirje Protsini ja Taanist pärit, ent Eestis tegutseva maalija ja disaineri Per William Peterseni ühisnäitus "Suhted". Kunstnikud on võtnud endale ülesande kajastada läbi dünaamiliste ja vaikeluliste hetkede erinevaid seisundeid ning inimestevahelisi suhted. Vaatajale saavad nähtavaks mälestused, kogemused, unistused, lõhnad ja värvid.

Välismaal
Berliinis, NGBKs (Neue Gesellschaft für Bildende Kunst) avatud 4. Ars Baltica fototriennaalil "Don't Worry - Be Curious!" esineb paarikümne osavõtja hulgas ka Katrin Tees Eestist. Dorothee Bienerti, Kati Kivineni ja Enrico Lunghi kureeritud väljapanekul näeb fotosid, videoid ja installatsioone Läänemere-äärsete riikide kunstnikelt. Osalevaid autoreid ühendab huvi ümbritseva sotsiaalse keskkonna suhtes; käsitlemist leiavad nii migratsioonipoliitika, "normaalsus", mõistmine ja mittemõistmine, meedia mõju, tarbijakultuuri ja looduse suhted kui igapäevase ja tavalise elu sentimentaalsed väärtused.

Toimub
15. veebruaril kell 17 esilinastub Kumu auditooriumis EKL tellimusel valminud film "Armsad idealistid. Signe ja Arseni Mölder". Rezhissöör Rein Raamat, stsenarist Juta Kivimäe. Lisaks näidatakse samuti EKL tellimusel valminud filmi "Lembit Saarts".
Pühapäeval tähistab Kumu kunstimuuseum oma teist sünnipäeva - seoses sellega toimuvad majas näitusi tutvustavad ekskursioonid, Kumu hariduskeskuses juhendab käelist tegevust keraamik Aigi Orav, sissepääs Kumusse maksab sel päeval kõigest 25 krooni.

Tartu Kunstimuuseumis toimub 14. veebruaril 17.30 sarja "Väike kunst" kevadhooaja avaloeng teemal "Interdistsiplinaarsed kriiped. Värske pilk grafitile". Kunstiteadlane Rainer Vilumaa räägib sellest, kuidas grafiti ehk kriipekunst on muutunud interdistsiplinaarseks, zhanripiire ületavaks popkultuuri nähtuseks ning pakub "mõningaid esteetilisi juhtnööre näilises kaoses kunstilise korra leidmiseks".

Tartu kunstikuu raames avab täna kell 18 Tartu Kunstimuuseumi Viltuses majas uksed kunstiparandustöökoda, mis pakub inimestele võimaluse neile kuuluvat kunsti asjatundjate juhendamisel parandada. "Selgitame vead, mõõdame, lõikame, lisame, vajadusel värvime," lubavad korraldajad. 17. veebruarini tegutseb Tartus ka MoKSi Kultuurijaam, mis pakub rahvale mitmekesist programmi nii vaatamiseks-kuulamiseks kui kaasalöömiseks.

16.-17. veebruaril peetakse Moostes Kunstiteaduse Instituudi Talvefoorum nr. 5 "Kunst ja teadus". Ettekannetega esinevad Valdur Mikita, Kaie Kotov, Margaret Tali, Maria-Kristiina Soomre, Eha Komissarov, Tatjana Kristall, Daniel Cohnitz, Andrus Joonas, lisaks workshopid. Foorumi lähtepositsioon: "Kaasaegne kunst laenab väga palju meetodeid sotsioloogiast, filosoofiast, psühholoogiast, semiootikast, avaliku ruumi teooriatest jne., nii et osa kaasaegsest kunstist on taas kaotanud oma visuaalse kujundiga opereerimisel põhineva vormi ning galeriide valgeid seinu täidavad tekstid, tabelid, skeemid, pikad dokumenteerivad materjalid (fotod, videod, intervjuud jms), mis peavad toimima "objektiivse" kunstnikupoolse kommentaari ja kokkuvõttena.

Interdistsiplinaarsus on praeguses kultuuri- ja teaduse valdkonnas enesestmõistetav ja meetodina tundub, et ainuvõimalik. Kuid kas interdistsilpinaarsus ja teiste valdkondade formaatide üks-ühene ülevõtmine on õigustatud ja viljakas, või on sellest saanud juba lihtsalt teatud trendi wannabelik matkimine? Mündi tagumisel poolel võib peituda oma (distsipliini) identiteedi hajumine ja uute strateegiate omandamise maratonijooksus kaob eesmärk. Kunstist saab ainult illustreeriv materjal teiste humanitaarteaduste kasutuses ning selle olemuslik missioon pakkuda tõlgendust on asendatud (sageli lihtlabaste) konstateeringutega."

21.-23. veebruaril toimub Okupatsioonide Muuseumis järjekordne rahvusvaheline seminar sarjast "Public Preparation" - "Translocal Express. Jubilee Edition". Vaadeldakse kaasaegse kunsti ning üha süvenevate natsionalistlike meeleolude suhet Euroopa idapiiril - Helsingist Istanbulini. Programmi ja esinejate kohta lähemalt www.publicpreparation.org


© DeStudio


© John Margolies


© Jane Remm


© Christel Allik


© Toomas Altnurme


© Heino Lillepuu

www.arsbalticatriennial.org

   
   
Reedel, 8. veebruaril 2008  

Eesti graafika Riias
Riias Väliskunsti Muuseumis avati teisipäeval Eesti Vabariigi 90. aastapäevale pühendatud suurejooneline Eesti graafikute näitus. Kokku on eksponeeritud ligemale kakssada tööd 51 kunstnikult. Esinduslikku autorite nimekirja kuuluvad nii eesti graafikakunsti vanemad (Evi Tihemets, Vive Tolli, Silvi Liiva, Avo Keerend, Kaljo Põllu, Peeter Ulas, Raul Meel, Peeter Mudist, Leonhard Lapin...) kui nooremad klassikud (Virge Jõekalda, Urmas Viik, Ülle Marks, Peeter Laurits, Anu Kalm...). Näituse koostas ja kujundas Loit Jõekalda.
Ülevaatenäitus esitab laia skaala erinevatest graafikatehnikatest, lisaks veel videoteoseid.

Samuti on Riias praegu avatud Baltimaade graafikanäitus grupi Eesti kunstnike osavõtul. Eesti graafika väljapanek Väliskunsti Muuseumis jääb lahti 9. märtsini.

Okas Pärnus
Pärnu Uue Kunsti Muuseumis saab vaadata Eesti kunsti elava legendi ja klassiku, 92aastase Evald Okase uudisloomingut näitusel "Taastulek". Eksponeeritud on viimase aasta jooksul Merivälja pansionaadis ja haiglaravil viibides loodud autoportreed, aktid ja kohati nägemuslikud kompositsioonid. Akvarelliga täiendatud tushijoonistused esitavad autori emotsionaalseid seisundeid ekspressiivsel ja eesti kunsti kontekstis haruldaselt avameelsel moel.

Okas on osalenud siinses kunstielus juba ligemale seitse aastakümmet. Vanameister on Eesti Kunstnike Liidu ja Firenze Kunstide Akadeemia auliige, aastast 1993 Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor. 2003. aastal avati Haapsalus Evald Okase muuseum, kus saab põhjaliku ülevaate kunstniku elutööst.

Tartu maali kasvulava
Tartu Kunstimajas on Tartu Ülikooli maalikunsti õppetooli vilistlaste näitus, mis kannab pealkirja "Jubilar". Ajaloost: 1988. aastal võeti tollase Eesti Riikliku Kunstiinstituudi vastloodud Tartu filiaali õppima esimesed 5 üliõpilast. 1992. aastal reorganiseeriti see allüksus maalikunsti õppetooliks Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna koosseisus. Aastani 1996. juhatas õppetooli Vano Allsalu, seejärel tänaseni professor Jaan Elken. Paljud Tartus kõrgtasemel maali tudeerinud üliõpilastest on tänaseks tuntud tegijad Eesti kunstimaastikul - nimetagem kasvõi selliseid nimesid nagu Peeter Allik, Markus Kasemaa, Kaire Nurk, Imat Suumann, Albert Gulk, Meiu Münt, Signe-Fideelia Roots ja Rauno Thomas Moss.

Näitus "Jubilar" on kokku pandud 20 aasta jooksul maalikunsti õppetooli juures lõpetanute vanematest ja uuematest töödest. Väljapanekul ei ole ühte ja ainust kuraatorit ning see esindab erinevaid maailmavaateid ja kunstnikupositsioone.

Kunst.ee jagas ordeneid
Ajakiri kunst.ee tunnustab EKA ehtekunstiprofessori Kadri Mälgu loodud ordeniga rahvusvahelisel tasemel kunstiteadlasi, kes on toetanud ajakirja ning seeläbi Eesti kultuuri. Kunst.ee esimese ordeni pälvisid mulluse "documenta 12" ajakirjaprojekti algataja Georg Schöllhammer ning Hedwig Saxenhuber Viini kunstiajakirjast Springerin. Teise ordeni sai Yale'i ülikooli professor Thomas McEvilley.

Näitused Tallinnas
Rahvusraamatukogus on 22. veebruarini avatud Eesti Kujundusgraafikute Liidu traditsiooniline aastanäitus "Trükitud". Eksponeeritud on trükiseid postmargist plaadiümbriseni, raamatust plakatini. Kõrvuti Eesti olulisima graafiliste disainerite organisatsiooni liikmetega esinevad näitusel ka noored disainerid ja Kunstiakadeemia üliõpilased. Näitus püüab esitleda erialal toimuvat, rõhuga loomingulisusel - aga ka suutlikkusel hakkama saada reaalse tellija soovide ja vajadustega, minetamata samas disaineri loojaisiksust. "Trükitud" astub mõttelisse dialoogi ka samal ajal kõrvalsaalis avatud traditsioonilise raamatukujundusnäitusega "25 kaunimat".

Draakoni galeriis esinevad ühisnäitusel "Parim sõber" Külli Grünbach-Sein, Eve Kask, Pille Kivihall, Kadi Kurema, Piret Kändler, Marko Mäetamm, Lennart Mänd, Laura Nõmmik, Tiina Piisang, Liina Siib ja Maarja Undusk. Kõik esinevad autorid on mingil moel "raamatuinimesed" - valdavalt köitekunstnikud ja graafikud (sekka ka üks keraamik ja üks gümnasist). Nii on üheks teemaks raamat kui inimese "parim sõber" - ühtlasi kui tööandja, füüsiline kaaslane ja enese väljaelamise viis kirjutaja jaoks. Ent kindlasti pole Hop galerii väljapanek tõsimeelne - irooniat leiab nii toidu-, auto- kui koeraarmastuse suunal. Samamoodi saab sõbrapäeva künnisel pilamise osaks äraleierdatud sõbrateema kui selline.

Hop galeriis on Krista Leesi "Oma tuba oma luba". Vabariigi sünnipäevale pühendatud näitusel saavad ruumitekstiilide ja -objektide kooslusena kokku eri aegadest pärinevad eesti sümbolid, logod ja maskotid. Mustriteks muutuvad ühtmoodi reformierakonna orav, keskerakonna ninasarvik, kunstiakadeemia pegasus ja Viru Valge sarvemees. Oma mängulise lähenemisega ütleb kunstnik, et asju ei peaks alati liiga tõsiselt võtma.

Fahle kohvik-restoranis saab vaadata Ado Lille akte pealkirja all "Naiste seltskonnas". Kriidi- ja sangviinijoonistustele annavad jõulisema aktsendi kaks mahlakas koloriidis maali. Lille joonistused teeb ainulaadseks nende töötlemisviis. Nimelt immutab kunstnik joonistused teega , mis annab paberile omanäolise varjundi ning samas muudab need ka võltsimiskindlaks. Fahle väljapanekuid korraldab Vaal galerii.

Arhitektuuri- ja disainigaleriis näeb praegu "Vihmavarjutust". Ene Jakobi, Aino Jakobi ja Elo Masingu projekt hõlmab vihmavarje, siidi ja heli ning keerleb tango ümber.

Lühidalt
EKA galerii väikses saalis on maastikuarhitekt Inge Pehtla isikunäitus "Kilde loomingust".

...ja mujal Eestis
Pärnu Kunstnike Majas on Pusa muinasjutuline maalinäitus "Maaalused ja maa pealsed". Kunstnik omistab oma maaalustele tegelastele tavaliste inimestega sarnaseid jooni - neilegi "meeldivad ilusad ja head asjad nagu muusika, kunst ja kirjandus, piparmünditee ja soojad saiakesed".

Haapsalu Linnagaleriis on Riin Palloni ja Katrin Rüütli ühisnäitus "Mehhanismid". Pallon käsitleb enesesse vaatamise ja sealt teiste leidmise teemat, Rüütli tööd räägivad valikutest ja otsuste tegemisest ning vabadusest ise otsustada.

Lühidalt
Võru Linnagaleriis näeb praegu Siret Rootsi maale ja graafikat.

Toimub
Täna kell 15 kohtub oma näitusel Tallinna Kunstihoones publikuga Arne Maasik. Eesti üks nimekamaid arhitektuurifotogaafe eksponeerib tagasihoidliku pealkirja all "Fotod" möödunud aasta jooksul justnimelt selle näituse tarbeks valminud pilte. Näituse ühe osa moodustavad võsastunud maastikud, nende kõrval näeb aga Chicago pilvelõhkujaid ja jäädvustusi Itaalia arhitekti Aldo Rossi loomingust.

Eesti Kunstiakadeemia korraldab 14.-15. veebruaril rahvusvahelise konverentsi "Art and Research: HOW?". Eesmärgiks on tutvustada loominguliste erialade doktoriõppe võimalusi vabade kunstide valdkonnas rahvusvaheliselt tunnustatud Euroopa ülikoolide juures. Konverents toimub EKA aulas ning on inglise keeles.

Tartu Kunstimuuseumis toimub 14. veebruaril 17.30 sarja "Väike kunst" kevadhooaja avaloeng teemal "Interdistsiplinaarsed kriiped. Värske pilk grafitile". Kunstiteadlane Rainer Vilumaa räägib sellest, kuidas grafiti ehk kriipekunst on muutunud interdistsiplinaarseks, zhanripiire ületavaks popkultuuri nähtuseks ning pakub "mõningaid esteetilisi juhtnööre näilises kaoses kunstilise korra leidmiseks".

"Väike kunst" on Tartu Kunstimuuseumi Hariduskeskuse neljapäevaõhtune linnarahvale mõeldud loenguprogramm. Kui eelmine sari "Piirideta kunst" tegeles kunstimaailma peavooludega, siis nüüd vaadeldakse nähtusi kunsti ääremaadel - märksõnadeks art brut, low-fidelity, noortekultuur, rahvakultuur...

Valentinipäeval, 14. veebruaril kell 18.30 leiab ArtDepoos aset Eesti Litograafiakeskuse graafikakausta "Armastus 21. sajandil" esitlus. Armastust kujutavad Kadri Alesmaa , Peeter Allik , Toomas Altnurme, Merike Estna, Kadri Kangilaski, Laurentsius , Marko Mäetamm, Mall Nukke, Reiu Tüür ja Jaak Visnap.

Valgusfestivali raames toimub homme Kadrioru pargis "Tule ja jää pidu" - plaanis on jää- ja tuleskulptuurid ning tuleetendused. Luigetiigi ääres saab vaadata jääst Willendorfi Veenuse, Tutanhamoni surimaski, Veenuse, Lihavõttesaare kuju, Pablo Picasso "Naise büsti" ning Henry Moore`i lamava figuuri valmimist. Kujusid loovad Kate Robinson Shotimaalt, Natalia Chistyakova ja Yevgeny Zavyalov Peterburist ning Tiiu Kirsipuu, Ekke Väli ja Kalle Pruuden Eestist. Avamine kell 16, jääkujude meisterdamine lastele ja peredele algusega kell 14. Kell 17 esinevad Autodafe Fire Circus Venemaalt ning kodumaine Sally tulestuudio. Programmist lähemalt Valgusfestivali kodulehel.


© Evald Okas


Näitus "Trükitud"


Näitus "Parim sõber"
© Tiina Piisang


© Krista Leesi


© Pusa


"Armastus 21. sajandil"
© Reiu Tüür

   
   
Reedel, 1. veebruaril 2008  

Vaala preemia Kiwale
Vaal galerii valis oma järjekordse kunstipreemia laureaadiks Kiwa - mehe, kes on end tõestanud nii skulptuuri, maali, performansi, video ja installatsiooni alal kui tekstiloomes, helikunstis ja kuraatoritöös. Kunstiteadlase Elnara Taidre sõnul rõhutavad erinevad meediumid "Kiwa kunsti universaalsust, moodustades ühe tervikliku teksti, isikliku semiosfääri, kus üks teema väljendub eri vahendite kaudu".

Värske laureaat lähetatakse preemiaks juunikuus Shveitsis toimuvale kunstimessile Art Basel. Vaal on oma kunstipreemiat välja andnud juba 1991. aastast, selle saajate hulgast leiab näiteks Jaan Toomiku, Marko Mäetamme, Kaido Ole ja Alice Kase. Muuseas, tänavu kevadel kureerib Kiwa Vaalas iga-aastast noore kunsti näitust.

7 põhjust näituseks
Hobusepea galeriis avati üleeile näitus "7 põhjust, miks teha näitust". Osalevad Gerda Märtens, Anna Shkodenko, Liina Reismaa, Marju Ago, Helen Unt, Liina Siib ja Kaido Ole. Nagu nimedest näha, esinevad kõrvuti tunnustatud kunstnikud ja õppejõud ning üliõpilased. Tegemist on nö. enesekohase uurimusliku näituseprojektiga, kus iga osaleja eksponeerib tööd, mis põhjendab või püüab leida vastust küsimusele, miks üldse teha näitust - ning eriti veel ühisnäitust.

Ning sõnadesse on kunstnikud vorminud tõepoolest vägagi erinevaid põhjuseid. Anna Shkodenko: "Ma olen kamikadze". Kaido Ole: "Olen nõus tegema mida iganes, et meie ühine üritus vaid õnnestuks ja osalejatel hea mälestus jääks". Marju Ago: "Et avalikult manifesteerida oma ettekujutus näituse (kunstiteose) põhjusest/eesmärgist, kusjuures põhjus tähendab kontakti leidmist iseendaga ja eesmärk kontakti leidmist teiste inimestega". Nagu eelnevast juba arvata võib, kujunes projekti oluliseks osaks kunstnike omavaheline internetisuhtlus - ja see on ka huvilistele kättesaadav aadressil http://7reasons-1show.blogspot.com.

Eesti tulevane saatkonnahoone Riias
Selgusid Eesti Riia saatkonnahoone arhitektuurikonkursi võitjad - Lembit-Kaur Stöör, Ülo-Tarmo Stöör ja Heidi Urb võistlustööga "Teele". Teise auhinna said Emil Urbel, Andrus Mark ja Ott Hirvesoo ning Peeter Veimer; kolmandale kohale tulid lätlased. Välisminister Urmas Paeti sõnul on võidutöös "elegantselt lahendatud moodsa arhitektuuri sulandamine ajaloolisse elamukvartalisse."

Näitused Tallinnas
Vabaduse galeriis avatud Silvi Väljali näitusel "Minu maailm" näeme, kuidas kodumaine loodus on kunstnikule kui mitmekesine ja ammendamatu muinasjutumaa. Looduslähedus ja elamuslikkus on Silvi Väljali loomingule tunnuslikud nii vabagraafiku ja joonistajana kui raamatuillustraatorina. Ta on illustreerinud ja kujundanud selliste eesti lastekirjanduse klassikute teoseid nagu Ellen Niit, Heljo Mänd, Jüri Parijõgi, Elar Kuus, Heino Väli ja Olivia Saar. Lisaks piltide loomisele on Väljal kirjutanud ka sellise juba mitme põlvkonna lapsi rõõmustanud raamatu nagu "Jussikese seitse sõpra". Väljapanekuga tähistab kunstnik ühtlasi oma 80. juubelit.

Graafik Illimar Paul on avanud oma neljakümne üheksanda isikunäituse. Seekordne väljapanek kannab pealkirja "La Strada" ning on eksponeeritud Maxit Estonia kontorihoones Peterburi maanteel. Väljas on viisteist värsket, Itaalia muljetel põhinevat digitaaltrükki.

Ungari Instituudi galeriis esineb noor maalikunstnik Zsofi Barabas, kelle hoogsates töödes pulbitseb eluenergia ning rõõm kunstist. Samas on tema maalide, reljeefide ja paberinstallatsioonide abstraktsed värvilaigud komponeeritud väga täpselt ja tundlikult, teoste nimed aga viitavad filosoofilistele mõttekäikudele.

Sellises veidi ebatavalises kohas nagu Rotermanni Keskuse aatriumis saab näha EKA magistrantide näitust "Varad/Assets". Anu Juuraku ja Jüri Ojaveri juhendatud kontseptuaalse joonistamise kursuse raames uurisid noored kunstnikud kinnisvaraarenduse argipäeva - tegid väljasõite valglinnastunud aladele, tutvusid populaarsemate uusasumitega, uurisid nende arhitektuuri ja elanikke, suhtlesid maaklerite ja laenunõustajatega. Valminud teosed varieeruvad joonistustest installatsioonide ja fotoreportaazhideni.

Galeriis Aatrium saab vaadata Tallinna Kunstikooli õpilaste loomingut pealkirja all "Piirid". 12-19 aastaste noorte maalid, graafika, vitraazhid, klaasobjektid ja digitaaltrükid on valminud Eve Kase, Anu Kalmu, Kai Kuusingu ja Katrin Tukmanni juhendamisel. Oluline osa väljapanekust on välja kasvanud rahvusvahelise koostööprojekti "Europ'art Puzzle" alateemast "Euroopa, kunsti ja aja piirid". Projekt toimub EL hariduskoostöö Keskuse "Comenius" programmi raames ja sisaldab pikaajalist koostööd viie kunstikallakuga kooli vahel: Gümnaasium "Rytas" Leedust, Lycee Marie Curie Prantsusmaalt, Bechyne Keraamikakool Tshehhist, Jerezi Kunsti-ja Disainikool Hispaaniast ning Tallinna Kunstikool Eestist.

Lühidalt
A-Galeriis on metallikunstnik Õie Küti 80. juubelile pühendatud näitus "Ilu läbi aegade".
Deco galeriis saab vaadata India kunstniku Rakesh Bani graafikat.

...ja mujal Eestis
Tartus on tänasest teoksil järjekordne kunstikuu - seekord loosungi all "TARTU pikk, ART lühike". Juba 5. korda toimuv kogu Tartu linna ning lisaks maakondagi kattev programm hõlmab kunstimessi, näitusi, kontserte, õpitubasid, filmi- ja tantsukunsti ning veel muudki. Tänavuse kunstikuu peakorraldajaks on Tartu Kunstnike Liit.

Esimeste seas on juba avatud Enn Tegova kureeritud projekt-näitus "Painded" Lastekunstikooli galeriis, kus vaadeldakse "üksikisiku otsustavaid valikuid meediaajastul" ja seda, kui pikaks kellegi "hea- ja kurjapuu" on kasvanud. Vanemuises näeb Markus Kasemaa arvutimaale, Linnaraamatukogus vaimupuudega noorte kunstinäitust "Päikesepildid". Soome Instituudis esinevad Tampere Kutsekõrgkooli tudengid näitusega "Igatsus", mis on omamoodi reisikohver, kuhu pakitud soomlaste rännusoovid ja kauguseigatsus nii asisemas kui metafüüsilisemas mõttes. Wilde kohvikus näeb Rauno Thomas Mossi loomingut, Y-galeriis kontseptuaalset projekti "Vapper Kalev õpetab koolis". Homme leiab Tartu Kunstimajas aset õhtuse peoga tipnev kunstimess, kus saab tutvuda "erinevate Tartu kunstiga tegelevate koolide, grupeeringute ja teiste huvilistega". Väljapanekuid ja üritusi on mujalgi, ning Kunstikuu kestel lisandub kõike veel juurde. Kõigest saab lähemalt lugeda Tartu Kunstikuu kodulehel.

Eilsest on Narva linnuses avatud näitus "EI FOSFORIIDILE! 20 aastat fosforiidisõjast". Eesti Ajaloomuuseumi, Eesti Loodusmuuseumi, Eesti Televisiooni, Tallinnfilmi ja Filmiarhiivi koostööna valminud väljapanek annab ülevaate Eesti taasiseseisvumise algusaegadest. Näitusel kajastatakse aastatel 1987-1988 toimunud "fosforiidisõda" - protestiliikumist, mis muutis oluliselt rahvuslikku ühisteadvust ning pani aluse Eesti vabanemise protsessile. Näituse koostas Olev Liivik, kujundas ja fotografeeris Arne Maasik, filmid monteeris Jaak Elling.

Välismaal
Berliinis Giedre Bartelt Galeries avatud näitusel Baltic Pop on lõunanaabrite kõrval esindatud Peeter laurits ja Liina Siib. Arutluse aineks on see, kas oleme juba jõudnud (pop)kunsti arengus tasemetele Pop III and Pop IV - ning mida ja kuidas võiks Baltikumi kunstnikel olla selles kontekstis oma läänepoolsetele mõttekaaslastele teatada. Mäng toimub mitmeski mõttes Lääne kunstifotograafia piiridel - kõik leiab kasutamist, saab pahupidi pööratud ja välja venitatud ning leitud viimaks üsnagi lõbus olevat...

Garrison Art Center New Yorgis on 17. veebruarini koduks Susan Englishi ning juba mõnda aega "Suure Õuna" kunstimaailmas tegutseva eestlanna Jaanika Peerna kureeritud näitusele "Drawing Revealed". Joonistamist kui üht levinumat ja "tavalisemat" kunstipraktikat vaadeldakse 11 esineva kunstniku loomingu näitel paljudest erinevatest vaatepunktidest. Joonistamine kui visuaalse mõtlemise protsess, traditsiooniline ettevalmistus näiteks maali loomiseks, joonistus kui iseseisev ja lõplik kunstiteos... rääkimata tehnikate ja vahendite valikuvabadusest kaasajal. Nii ei puudu näitusel näiteks tillukestest paberiribadest kolmemõõtmelised "joonistused" (Jeesoo Lee); keraamik Nancy Bauch käsitab aga omamoodi visandiraamatuna (= joonistusblokina) leidobjektidega kaetud lauda oma stuudios. Väljapanek pälvis põhjalikumat käsitlemist sellises mainekas ajalehes nagu New York Times.

Eesti Kunstiakadeemia osaleb Belgias toimuvas rahvusvahelises kunstiprojektis "Moving Image + Performance. 30 young artists from 8 European countries". Brüsselis ja Mechelenis mitmes näitusepaigas eksponeeritud töid seob ühine teema - liikuva pildi, etenduse ja installatsiooni vahekordade uurimine.

Toimub
NonGrata Kunstikonteineris tegutseb tänasest 22. veebruarini "La Cinema Extraordinaire". EKA interdistsiplinaarsete kunstide kateedri ning Pärnu Film- & Videofestivali esitletava programmi raames hakatakse näitama videokunsti, lühi- ja täispikki filme, animatsioone, dokumentatsioone, toimuvad autoriõhtud ja presentatsioonid.

Täna õhtul kell 18 juhatavad uue programmi sisse Prantsuse kunstnikepaari Adele Jeandupeux ja Elsa Dessarps´i kohaspetsiifilise videoinstallatsiooni avamine, Andrus Lauringsoni "Capascoobi" presentatsioon ning interdistsiplinaarsete kunstide osakonna endiste ja praeguste tudengite uhiuued videotaiesed. Üles astuvad Fideelia-Signe Roots, Allan Tõnissoo, Bie Erenurm, Ville-Karel Viirelaid ja mitmed teised. Homme, laupäeval on kavas kineetilise kunsti eri "Kunst in Bewegung". Vaataja ette ilmuvad Alexander Calder, George Rickey, Otto Piene, Jean Tinguely, Niki de St. Phalle ja teised selle kunstiliigi suurkujud.


Kiwa. Foto: www.vaal.ee


Saatkonnahoone konkursi võidutöö
Foto: Välisministeerium


© Silvi Väljal


© Zsofi Barabas


Näitus "EI FOSFORIIDILE! 20 aastat fosforiidisõjast". Repro: EAM


© Liina Siib


Jaanika Peerna joonistab õhku näituse "Drawing Revealed" avamisel
Foto: Rod Millott

www.tartu.ee/kunstikuu


© NonGrata

www.hot.ee/artcontainer

   
www.kunstikeskus.ee keskkonnas leiduvate mistahes algupäraste tekstide, tõlgete, terviklike info- ja lingikogumite ning pildimaterjali reprodutseerimine ainult KUNSTIKESKUS.EE ja/või nende autorite ja/või nende valdajate nõusolekul. Originaalteoste ja viidatud materjalidega seotud õigused kuuluvad üldjuhul nende autoritele ja/või valdajatele.