24h galerii
Kunstiteadlikkuse Keskus
tagasi avalehele
 
ARHIIV kunstiuudised
 
Kunstiteadlikkuse Keskuse kunstiuudised
Toimetaja Vano Allsalu
VEEBRUAR 2010
selle kuu varasemad uudised vt. allpool

Reede, 26. veebruar 2010

 

Kunila maalikogu Kunstihoones
Tallinna Kunstihoones on lahti suurejooneline näitus "Kölerist Subbini. 150 aastat eesti klassikalist maalikunsti Enn Kunila kogust". 85 maalist koosnev läbilõige on kollektsiooni esmakordne nii ulatuslik tutvustus. Esindatud kunstnikeks on Johann Köler, Eduard von Gebhardt, Oskar Hoffmann, Amandus Adamson, Paul Raud, Ants Laikmaa, Andrei Jegorov, Konrad Mägi, Alfred Hirv, August Jansen, Roman Nyman, Konstantin Süvalo, Nikolai Triik, Johannes Greenberg, Paul Burman, Jaan Grünberg, Ants Murakin, Ado Vabbe, Kristjan Teder, Aleksander Vardi, Adamson-Eric, Johannes Võerahansu, Richard Uutmaa, Alfred Kongo, Eerik Haamer, Valdemar Väli, Richard Sagrits, Lepo Mikko, Endel Kõks, Elmar Kits, Evald Okas, Linda Kits-Mägi, Henn Roode ja Olev Subbi. Näituse kuraatoriks on Harry Liivrand ja kujundajaks Olev Subbi. Väljapanekut täiendab Eero Epneri toimetatud ja Tiit Jürna kujundatud raamat Enn Kunila kunstikogust.

Kontseptuaalselt ehitub näitus üles narratiivina traditsioonidele rajaneva maalikunsti elujõust. Harry Liivranna sõnul on Kunilat kogujana huvitanud ühe teatud lineaarse arengutee teadvustamine ja fikseerimine eesti maali ajaloos. See algab näitusel Johann Köleri haruldase "Itaalia maastikuga" (1859-1862) ning lõpeb Olev Subbi teoste läbilõikelise (1975-2007) ekspositsiooniga, katkemata isegi mitte reaktsioonilisel 1950. aastate esimesel poolel - kui näituse kontekstis Ado Vabbe, Elmar Kitse või Johannes Võerahansu tollast loomingut silmas pidada.

Saadoja ja Kasearu retk Tallinna varjuküljel
Tallinna Kunstihoone galeriis on 21. märtsini avatud Flo Kasearu ja Tõnis Saadoja näitus "21.05.09 ja 14.06.09", milles kahe kunstniku loomingut ühendab tegevuspaik - öine Tallinn. Kasearu video "21.05.09" on pühendatud pea kahe aasta tagusele segadusele, kui hipodroomi tallidest pääses Tallinna tänavatele kümmekond hobust. Saadoja fotoinstallatsioon "14.06.2009" keskendub aga Eesti ajaloo ühele kõige traagilisemale südmusele - 1941. aasta juuniküüditamisele. Fotod on tehtud möödunud aasta 14. juuni ööl teel Nõmmelt Lasnamäele; seejuures on Saadoja - külastades paiku, kust inimesed tollal oma kodudest välja aeti, et neid siis loomavagunites Siberisse saata - silmas pidanud "Tallinna tühjenemise" marsruuti.

Väljapanekut toetab raamat, mis valitud tekstide - tähenduslike ilukirjanduskatkete, aga ka näituse ankrukuupäevadega seotud meenutuste ja ajaleheartiklite abil - toob esile veelgi seoseid. Katkendite vahele on pikitud Jens Sigsgaardi lugu väikesest poisist, kes avastas hommikul ärgates, et oli jäänud üksinda tervesse maailma ("Palle üksinda maailmas"). Ka Saadoja fotoinstallatsiooni tekitatud keskkonnas segunevad varajasse lapsepõlve ulatuvad mälupildid "tühikaunitest linnavaadetest, kus kedagi pole nägemas-segamas, ebameeldiva ettekujutusega olukorrast, kus kõik oleks justkui pöördumatult lahkunud, ära viidud".

Kahe sündmuse rekonstruktsiooni toomist ühisesse ruumi võib tõlgendada isikliku ja kollektiivse mälu kattumisena, mis lööb segi üldkehtivad väärtushinnangud ning tähendused.

Naised lasevad rõõmu välja
Draakoni galeriis näeb 6. märtsini Kari Bie Erenurme ja Helga Randmaa ühisnäitust "Karnevali kuninganna", mis keskendub kollektiivse rõõmu mõistmisele ja otsimisele. Erenurm selgitab: "Raamatus "Dancing in the Streets - A History of Collective Joy" väidab kirjanik Barbara Ehrenreich, et kollektiivse rõõmu vajadus on inimkonnal sama suur kui oma seksuaalsuse väljendamise vajadus. ... Ta kirjeldab, kuidas üle maailma suruti alla ekstaatilisi karnevale ja rituaale. 16. sajandi Euroopas tegid riik, kirik ja sõjavägi kõik selleks, et keelata maskeraade ja taga kiusata tantsijaid. Ehrenreich väidab, et depressiooniepideemia, mis tabas Euroopat 16. sajandil, oli kollektiivse rõõmu allasurumise üheks tagajärgeks. Kollektiivne ekstaas kerkis uuesti esile alles siis, kui Brasiilia orjade järeltulijad hakkasid paraade korraldama.

1930. aastatel võis kollektiivse ekstaasi ilminguid täheldada fashismis, mis devalveeris massiekstaasi kui nähtuse. Kakskümmend aastat hiljem plahvatasid Euroopa ja USA uues kollektiivses ekstaasis koos rock´n´rolli saabumisega. Käitumises kasutati samu mustreid, mida võib näha ka kaljujoonistel - trambiti rütmiliselt põrandal, täpselt nii nagu seda tegid ka esivanemad. Kuid kapitalismiajastul, mil peab olema konstantselt ja piinavalt eneseteadlik, ei ole kerge olla vallatu."

Näitused Tallinnas
Mikkeli muuseumis avatud Kadrioru kunstimuuseumi ja galerii St. Lucas koostöönäitusel "Tee Revalisse. 19. sajandi Eesti kunst erakogudest" tutvustatakse olulisi näiteid siinsest maalivaramust. Väljas on K. T. von Neffi, J. Hagen-Schwarzi, E. Lipharti, O. Hoffmanni, E. von Gebhardti, E. Dückeri, G. von Bochmanni ja teiste tööd - laiemale huviliste ringile on kõige tuntum nimi kahtlemata Johann Köler. Näha saab ka Eesti Kunstimuuseumi möödunud aasta kõige hinnalisemat kunstiostu - kolme portreed 18. sajandi meistrilt Michael Ludwig Clausilt. Väljapanek on lahti 21. märtsini.

Hobusepea galeriis eksponeerivad 8. märtsini oma foto-, heli- ja videonäitust "Stiv, superstaar" Madis Luik ja Jarmo Nagel. Näituseprojekt tegeleb superstaari fenomeniga Eesti ühiskonnas ja meedias. Kunstnikud leiavad, et superstaar on alati fabritseeritud, olgu siis tootjaks produtsent või meedia. Staarindusega kaasneb tehislikkus, mille näituse autorid ongi nüüd vaatluse alla võtnud. Galerii esimesel korrusel võib kuulata-vaadata noore Mustamäel sirgunud innovaatilise powerpop-artisti debüütsinglit ja sellele valmistatud muusikavideot, heita pilk staari eraellu ning retrospektiivselt uue staari glamuursetele läbielamistele kaasa elada. Galerii alumine korrus funktsioneerib aga backstage´ina.

Raja tänava skulptuurimaja galeriis näitavad praegu pealkirja all "Meil on ka siin huvitav" oma töid EKA tudengid Eva Järv, Ulla Juske, Hanna Piksarv ja Sigrid Uibopuu. Raja tänava skulptuurimaja on teeninud kunstnikke aastast 1976, kunstiakadeemia skulptuuriosakond on seal tegutsenud nüüdseks juba kaks aastakümmet. Noored kunstnikud tahavad näitusega anda märku nii endast ja kui teenekast Raja tänava skulptuurimajast, mille tulevik seoses kavandatava EKA uue hoone ehk Art Plazaga on kahtluse alla seatud.

Lühidalt
SooSoo galeriis on 9. märtsini Meru näitus "Night Mare".
Galerii Aatrium näitab 12. märtsini naiste mõttemaailma käsitlevat näitust "Suhted", mille autoriteks Kristina Kivirand ja Kylm Lumi.
Küberneetika majas (Akadeemia tee 21) on 15. aprillini näha Arno Mägeri maalinäitus "Lapsepõlve jõgi".

Mujal
Pärnu Kunstnike Majas on veebruari lõpuni avatud Peeter Alliku joonistuste näitus "Peeter Allik ja aasta 1988". Autori sõnul oli kogu reaalsus Eestis aastal 1988 (mis oli "üleüldine liputamise, lehvitamise ja laulmise aeg") "nihestunud areaalsuseks, mille põhjuseid võib otsida halbades kemikaalides, mida sisaldasid suhkruvatt, vahvlid ja kahtlase väärtusega õlu, ja kui siia lisada veel hulgaliselt sõjaväest rahva hulka liikuvat kiiritusvastast ainet tareen, võiks nimetada kogu seda aega areaalsuse provokatsiooniks".

Lühidalt
Tartus Vilde kohvikus ripuvad praegu Lembit Küütsi pildid.
Valga Muuseumi galeriis on 6. märtsini Maret Suurmets Kuura ja Anne Vasara näitus "Kahekõne".
Narva Muuseumi Kunstigaleriis on 29. aprillini Vladimir Smirnovi personaalnäitus "Innustuse hetkedel".

Välismaal
Tartu Kõrgema Kunstikooli (TKK) tekstiiliosakonna projekt "ÖÖülikool" tutvustas 9.-13. veebruarini toimunud Stockholmi mööblimessil tudengite loomingut ja õppimisvõimalusi. Tartlaste boksist võiski leida kõike, mis vahetusüliõpilasele esmavajalik - elevust tekitasid seejuures säravpunased nostalgia-reformvoodid. Põhjamaade suurimal disainimessil esines oma väljapanekuga ligemale 650 eksponenti ning seda külastas 40 tuhat inimest.

Toimub
12. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni konkursitööd on 26. ja 27. veebruaril kell 12-19 kõigile huvilistele tutvumiseks väljas EASTi ruumides (Tallinn, Pikk 36).

Kumu auditooriumis toimub 1. märtsil kell 19 Küberstuudio multimeediaooperi "Loomise mõnu" (muusika: Monika Mattiesen, libreto: Hasso Krull) esiettekanne.

Kultuuripealinna ootussari "52 üllatust ja ideed" toob selle aasta igal nädalal tallinlasteni ühe põneva ettevõtmise, mille on välja mõelnud linnaelanikud ise. Parajasti on teemaks sotsiaaltöötajast fotograafi Aron Urbi muusikateemaline fotonäitus. Nii hetkel käsil olevast kui varasematest ja tulevastest sündmustest saab ülevaate veebiaadressil www.52.ee


© Olev Subbi


© Kari Bie Erenurm, Helga Randmaa


© Oskar Hoffmann


© Meru


© Madis Luik, Jarmo Nagel


TKK Stockholmi mööblimessil
Foto: TKK

   
   

Reede, 19. veebruar 2010

 

Linnamaastikud linnagaleriis
Tallinna Linnagalerii tutvustab 7. märtsini Silver Vahtre ja Ignar Fjuki näituseprojekti "Nähtamatu arhitektuur. Kreatiivne apertseptsioon". Autorid selgitavad: "Kui pertseptsioon on tajumine, objektiivse tegelikkuse peegeldumine psüühikas meelte kaudu, siis apertseptsioon ei ole mitte eelneva vastand, vaid tähendab taju sõltumist inimese psüühilisest seisundist ja kogemustes; teisisõnu - see mida näeme, on meie endi süü. Näitusel on selline totter nimetus meenutamaks 70-ndatel Kunstiinstituudi arhitektuuriosakonnas vohanud võõrsõnadega eputamist. Isegi kui paradigma on tänapäevaks teisenenud, näitab diskursus endiselt elujõudu".

Väljapanek avab ühtlasi Linnagaleriis aasta lõpuni vältava näituste sarja "Cityscape", mille raames toimub 16. jaanuarini 2011 tervelt 15 nii lokaalset kui rahvusvahelist, nii personaal- kui grupinäitust, mis keskenduvad linnakeskkonna ning sealsete muutustega seotud problemaatikale. Projekti initsiaatori, Kunstihoone kuraatori Anders Härmi sõnul on ettevõtmise kõige otsesemaks ajendiks linnakeskkonnas toimunud muutused ning vahetult Linnagalerii ümbrust puudutavad põhimõttelised ümberkorraldused, mis on samavõrd ideoloogilised ja poliitilised kui esteetilised ning arhitektuursed. Teiseks ajendiks sai vajadus Linnagalerii näituste koostamise põhimõtteid revideerida, sest lisaks sellele, et senine "noortegalerii" määratlus on ebamäärane, pretendeerivad samale tiitlile veel mitmed teised näitusepinnad Tallinnas. Ka peaks Linnagalerii suhe Tallinnaga kujunema sisulisemaks ja olemuslikumaks kui seda on üksnes linnalt saadud pinna või toetuste kasutamine.

Teiste seas astuvad programmi "Cityscape" raames üles Erki Kasemets, Liina Siib, Erkki Luuk & Chaneldior, Ott Kadarik ja Jass Kaselaan. Härm täpsustab: "Soovisime galeriid välja pakkuda kui katsepolügooni eelkõige kunstnikele aga ka teistele loovinimestele, millelt tõukudes jõuaksime ehk uute teadmisteni selle kohta, millist väärtuskeskkonda linnas produtseeritakse või ei produtseerita. Samavõrd huvitavad meid aga ka kõikvõimalikud mentaalsed ja aistingulised, subkultuursed linnatajud, afektid, ruumid".

Roosvalti romantilis-tõsised rannamaastikud
Galeriis Vaal avati eile Uno Roosvalti näitus "Põhja piiril" ning esitleti tema loomingu kataloogi. Roosvalti väljapanek on inspireeritud Kalevite kange poja sünnipaigast - kohast, kus taevakumm on maa külge kinnitatud. "See Põhja piir, mida enne moodsa maailmamudeli kujunemist kaugete vete taga maailma otsaks on peetud, paistab meile ka Roosvalti loomingus," nendivad näituse korraldajad.

Rannamaastik on olnud Roosvalti loomingu pealiin juba õpingute ajast. Motiive ammutab ta karmist ja kargest põhjamaisest loodusest, valides Eesti saarte ja rannikute kõrval reisisihtideks ka kaugemaid paiku nagu Holland, Norra, Ojamaa, Iirimaa ja viimati Island. Eriti südamelähedaseks on Roosvaltile kujunenud kale maastik kodumaises Kihnus, kus ta on nõnda ammune külaline, et kunstnikku võõrustab saarel juba kolmas põlvkond. Sobiv aines leitud, võtab Roosvalt maastiku lahti, analüüsib seda lugematuid kavandeid joonistades ning paneb kokku uueks kujundiks. Näitus jääb avatuks 9. märtsini.

Noort kunsti maakera kuklapoolelt
Draakoni galerii keldrisaalis on 1. märtsini võimalik osa saada Melbourne´i RMIT Ülikooli bakalaureuseõppe maalikunsti tudengite ühisnäitusest "Working Drawings / Private Concerns" ("Tööjoonistused / Isiklikud tõekspidamised"). Sealse maalikunsti lektori Phil Edwardsi kureeritud näitusel osaleb ligemale 20 üliõpilast; väljapanek on vastuseks 2009. aastal toimunud vahetusnäitusele Tallinnast, mida kureeris Maria Juur ning mis võeti Melbourne´is vastus suure huviga. 1. märtsil kell 16 toimub näituse pidulik lõpetamine austraalia professori Elizabeth Griersoni osavõtul.

Draakoni galerii väljapanek toob esile paberi kui meediumi ning joonistamise kui tegevuse. Seda kahel põhjusel. Esiteks on paber kerge ja hõlpsasti transporditav. Teiseks töötab just paberil kunstnik välja oma ideid, proovib uusi meetodeid, arutleb ja leiab viise, kuidas ülesandeid lahendada. "See on vaikne näitus väikestest ja tagasihoidlikest töödest, mis peegeldavad kunstnike isiklikke mõtteid ja dilemmasid," ütlevad korraldajad. Kuid just sellisena võiks väljapanek anda tõuke diskussioonile ühistest ideaalidest, mis realiseeruvad erinevatel viisidel maailma eri paigus.

Kunstnikud näevad nägemata
Tartus LOOV galeriis saab 11. märtsini vaadata kahe nägemispuudega soome kunstniku, Maarit Hedmani ja Tilanto Ismo ühist väljapanekut pealkirjaga "Muutumine - Muutos". Näituse korraldajate sõnul võrsuvad Hedmani maalid tema meelemaastikest, olles puutepunktiks sisemise ja välise tegelikkuse vahel. Ismo on fotodel jäädvustanud meele liikumise, tunded, valguse, varjud ning looduse koos inimese poolt jäetud jälgedega.

Maarit Hedman on lisaks maalimisele juhendanud ka erivajadustega harrastajate kunstikursusi - ta ise on tänaseks peaaegu pime ning näeb justkui läbi paksu udu veidi valgust, ent värve enam üldse mitte... Tilanto Ismole aga asendab digitaalne fotoaparaat omal moel tema nõrku silmi - võimaldades pildistatu suurele ekraanile kuvatuna veidigi nähtavaks muuta. Ka näituse tekstimaterjalid on esitatud nii tava- kui ka punktkirjas, et julgustada nägemispuudega inimesi saatusekaaslaste loomingut vaatama tulema.

Näitused Tallinnas
Haus Galeriis näitab 26. märtsini oma loomingut noor udmurdi maalikunstnik Stanislav Antipov. Pealkirja all "Maa ja taeva vahel" eksponeeritud töödes avab Antipov oma maailmavaadet ja elufilosoofiat läbi klassikalise maastikumaali - pöörates seejuures erilist tähelepanu taeva erinevatele ilmetele läbi aastaaegade. Stanislav Antipov (s. 1976) on õppinud Udmurdi Riiklikus Ülikoolis kunstipedagoogikat ja lõpetanud Tallinna Ülikooli magistrikraadiga kunstiteaduses; kuulub Eesti Maalikunstnike Liitu, Moskva Professionaalsete Kunstnike Liitu ning Vene Kunstnike Ühendusse Eestis.

Eesti Rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis saab 31. märtsini uudistada bibliofiilset väljaannet "Kaljo Põllu. Kogutud eksliibrised". 15 eksemplaris trükitud tervikteose esimeseks osaks on raamat, teise moodustab mapp Põllu raamatumärkidega 27 lehel. Samas eksponeeritud näitusel on väljas paarsada Kaljo Põllu eksliibrist Eesti Rahvusraamatukogu ja kollektsionäär Mart Lepa kunstikogust. Kunstikoguja sõnul tuntakse Põllu eksliibriseid tema vabagraafikast ja raamatuillustratsioonidest vähem, kuid need vääriksid oma suurepäraste tehniliste ning sisuliste lahendustega enam tähelepanu.

Ainult kolmel päeval, 25.-27. veebruaril on Tallinna keskraamatukogu näitusesaalis avatud väljapanek Vive Tolli kahel viimasel aastal valminud eksliibristest; sealgi esitletakse kunstniku originaaltõmmistega varustatud rariteetväljaannet.

Lühidalt
Deco galeriis on 6. märtsini Epp Viirese "Fantaasia maastikud".
Galeriis Mäsu 27. veebruarini avatud Tartu Kõrgema Kunstikooli maalingute osakonna tudengite näitusel "Juhtum 38b" näeb töid, mis on "juhtumisi juhtunud üliõpilaste õppetöö kõrvalt".

Mujal
Tartu Kunstimajas näitavad 14. märtsini oma "Eesti mustreid" Mare Kelpman, Ehalill Halliste ja Ene Pars. Kolm tekstiilikunstnikku on järjekindlalt arendanud pärimuslikke tekstiilitehnikaid ja ornamente - seejuures teeb nende loomingu eriliseks just kaasaegne ja innovatiivne suhestatus rahvusliku pärandiga. Oluliseks eesmärgiks on seejuures luua ruumikujunduses ka tegelikult tarbitavaid unikaalseid disainitooteid.

Tartus Soome Instituudis (Vanemuise 19) on 25. märtsini vaatamiseks väljas Rosa Liksomi ja Kari Pullineni foto- ja videonäitus "Rahvusmaastik", milles lastakse konservatiivsete mosleminaiste burkades naistel läbi Soome rahvusmaastike kulgeda. Lipusinised burkad kevadises kasemetsas, kollendaval rapsipõllul või lumisel lagendikul mõjuvad ühtaegu kaunilt ja võõristavalt. Rosa Liksom (pärisnimega Anni Ylävaara) on nii Soomes kui välismaal tuntust kogunud oma murde- ja kõnekeeles kirjutatud novellidega, mida on tõlgendatud kui Soome tegeliku elu kujutajaid ning samas selle paroodiaid. Samuti on Liksom mitme lühifilmi stsenarist ja rezhissöör. 7. aprillil jõuab sama näitus Soome Instituuti Tallinnas.

Tartus Y galeriis näeb praegu pealkirja all "3 AP" noore kunstniku Randel Saarma nostalgiahõngulisi ja iroonilisi maale, millel askeldavad Tartu Ülikooli kunstiõppejõud - kunsti õppimine kõrgkoolis ongi nimelt väljapaneku peateemaks. "Näituse tahan pühendada kunstiüliõpilastele. Et nad rohkem mõtleksid enda jaoks lahti, kelle jaoks ja mille pärast nad seda õpivad. Ja et nad küsiksid endalt, et kas olla jäljendaja või olla ise uue looja," ütleb TÜs maali õppinud ning hetkel EKAs magistriks koolitv Saarma. Lisaks saab Y-galeriis tarbida heliinstallatsiooni "Kõnekad käed" ja noorte Londoni kunstnike Kerli Kaburi ja Lina Rukeviciute dokumentaalvideot "Üks päev Central Saint Martin'si kunstikolledzis".

Tartu Kunstimaja väikeses saalis on 14. märtsini näitus "Endel Kotsar 80".

Toimub
21. veebruaril - rahvusvahelisel giidide päeval - on sissepääs kõikidesse Eesti Kunstimuuseumi filiaalidesse tasuta. Meenutagem, et EKM filiaalideks on nii Kadriorus paiknevad Kumu kunstimuuseum ja Kadrioru kunstimuuseum (Kadrioru loss ja Mikkeli muuseum) kui vanalinnas tegutsevad Niguliste ja Adamson-Ericu muuseumid. Tasuta saab pühapäeval sisse ka Eesti Arhitektuurimuuseumi Rotermanni soolalaos.

Pärnu Uue Kunsti Muuseumis saavad kõik lapsed ja kuni 18aastased noored lausa 31. märtsini tasuta näitusi külastada. Muuhulgas saab seal vaadata vastavatud näitust "Tartu rahu" (üleval 5. märtsini), mis Riigiarhiivi dokumentide ja fotode vahendusel annab ülevaate selle nii Eesti rahvusriigile väga olulise rahulepingu sõlmimisest kui selle sätete ellurakendamisest.

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT) ootab osalema seminaril "Elamisväärne linnaruum - nii meestele kui naistele". Seminar toimub 26. veebruaril algusega kell 10 Tallinna Ülikooli Senati saalis (Uus-Sadama 5 (Al Mare hoone), ruum U648). Muuhulgas räägitakse sellistel teemadel nagu "Hea linna võimalikkusest" (Teele Pehk ja Kadri Vaher), "Linn kui elukeskkond - naiste õigustatud ootused linnakujundusele" (Mariann Aroson) ja "Sooline perspektiiv linnaplaneerimise protsessis" (Liivi Pehk). Registreeruda saab 23. veebruarini e-posti aadressil liivi.pehk@enut.ee


© Silver Vahtre, Ignar Fjuk


© Uno Roosvalt


Teos näituselt
"Working Drawings / Private Concerns"


© Maarit Hedman


© Stanislav Antipov


© Mare Kelpman


© Rosa Liksom, Kari Pullinen


© Randel Saarma

   
   

Reede, 12. veebruar 2010

 

Kelomees ja kaasaegse kunsti probleem
Raivo Kelomehe Hobusepea galeriis avatud näituse "Kolmkõned / Triple Talks" aineseks on kunstiekspertide sõnavõtud kaasaegse kunsti probleemidest, millega vaatajail on võimalik interaktiivselt suhestuda. Kaasaegset kunsti on tavaks pidada tänase maailma peegeldajaks. "Sellegipoolest on laialt levinud arusaam selle puudujääkidest, arusaamatusest, küsitavusest tervikuna - probleemsusest," nendib Kelomees. Midagi oleks nagu lahti - kuigi eri juhtumitel võib viga olla samahästi kunsti vastuvõtjas kui selle loojas, või hoopiski kunsti esitamise keskkonnas või kunstivahendites.

Näitusel esitatavad lühisõnavõtud on minikonverentsiks, kus eskperdid ja kunstihuvilised vastavad lihtsaimale küsimusele: mis on kaasaegse kunsti probleem? Seejuures on rõhuasetus ebakõla selgitamisel, samuti eeldatakse, et kõik on sama meelt küsimuse püstituse põhjendatuses. Sellele vaieldakse siiski ka vastu. Vastajate seisukohti esitatakse ekraanidel kolmikutena. Lisaks on palutud anda kaks probleemilahendust. Peale probleemiesitust saab vaataja valida lahenduse, milleks võib saada kellegi teise vastus, kuid ka sama eksperdi oma. Juhuse sekkumine on tagatud arvutiprogrammi abil.

"Kõige taga ei puudu lihtne uudishimu, kuidas vastatakse kaasaegse kunsti põhiküsimusele, mis on liiga lihtne, et seda sõnastada," sõnab autor ise. Näitus jääb avatuks 22. veebruarini 2010.

Eesti ja läti kunstnikud näitavad ja kaubitsevad üheskoos
ArtDepoos toimub 6. märtsini Eesti ja Läti kunstnike näitus-aktsioon "We are fine", mille üheks osaks on kontseptuaalne oksjon kunstnike isiklikest asjadest. Osalevad eesti kunstnikud Marko Mäetamm, Sirli Hein, August Künnapu, Maarit Murka ja Peeter Laurits ning läti kunstnikud Vineta Kaulaca, Inga Meldere, Daiga Kruze ja Andris Eglitis. Näituse kuraatoriks ja üheks osalejaks on Läti Kunstiakadeemia õppejõud ja doktorant Andris Vitolinsh. Tema eesmärgiks on projektiga vaadelda Läti ja Eesti kunstnike sarnast elu-olu - huviorbiidis on kunstikoguja fetishism, kuraatori subjektiivsus ja majanduskriis.

Näitus käsitleb kuraatori kahte kontrastset lähenemist. Neist esimene kannab tööpealkirja "Meil on kõik hästi" ("We Are Fine") ja kujutab endast klassikalist näitusetegemise strateegiat: kuraator kutsub kokku oma lemmikkunstnikud ja sobitab nende tööd oma näitusekontseptsiooni konteksti. See meenutab kunsti rahastamise "kuldset aega" majanduskriisieelses Eestis ja Lätis, mil mõlemad osapooled elasid unistuste boheemlaslikku elu ja olid vabad oma valikutes. Teine idee kajastab seevastu praegust kunstimajanduse olukorda: samale kunstnikegrupile on tehtud ettepanek panna müüki üks ese - auklik sokk, auto, vana televiisor või hoopis päevik. Objektid eksponeeritakse galeriis ja need lähevad internetioksjonil müüki koos neist loodud illustratsioonidega. See idee propageerib taaskasutust ning annab kunstnikule võimaluse rääkida oma isiklikku lugu. Müüdud objektide üleandmine uutele omanikele toimub 19. veebruaril piduliku aktsiooni käigus.

Tshernobai veri ja süsi otsaga Tartus
Nooruse galeriis saab veebruari lõpuni vaadata Nadezhda Tshernobai isikunäitust "MÄ", mis leidis jaanuaris esitlemist Tallinnas ArtDepoos. Galeriis näeb tema suuri söe ja verega maalitud pilte, ekspositsiooni ilmestavad 2 videot, mis dokumenteerivad tööde loomisel valitsenud õhustikku. Väljapanek on ühtlasi Tshernobai magistriprojekt Tartu Ülikoolis, mida juhendas professor Jaan Elken ning mis pälvis komisjonilt hinde "väga hea".

Kommentaar magistritöö retsensendi KI WA sulest: "McKenna järgi 20. sajandi salajane usk ei ole mitte modernism vaid vastupidi, nostalgia arhailise ja paleoliitilise paradiisi järele, mille avaldused on body piercing, abstraktne ekspressionism, sürrealism, jazz, rock-n-roll, katastroofiteooria. See, mis annab tagasi kogemuse, nii et kogemus saab väljapääsuks ajaloost. /---/ Käesolevas magistritöös avaldub otseselt iha põhjaliku ja arhetüüpse kogemuse järele. See on ka realiseeritud üsna maksimaalselt, piirangud on olnud ainult, et tulemus peab olema staatiline kunst, kuigi selles on tugevalt näha, milline protsess ja eksperiment kogemusega selleni viinud on."

Näitused Tallinnas
Vabaduse galeriis on 3. märtsini Silva Eheri "Midagi nagu poleks". Galerii kuraatori Juta Kivimäe sõnul toimetavad Eheri pooleldi unenäolistel piltidel eriskummalised inimesed, kes pole "nagu päris" isegi mitte tänasele vaatajale, kes on jõudnud harjuda inimesekujutuse kõige ebakonventsionaalsemate viisidega. Tinglikesse olustikesse maalitud olendid meenutavad pigem androide, kes on justkui võtnud omaks maalija enese vaatlejarolli. Eheri lavastuste vaimsus meenutab Isaac Asimovi või mõne teise ulmekirjaniku loodud totaalselt võõrandunud maailmu - midagi on nagu teoksil, ent ei midagi konkreetset, on vaid liikumine millegi peaaegu et äratuntava poole.

Haus Galeriis on 9. märtsini varalahkunud Urmas Miku (1957-1999) mälestusnäitus "Matemaatilised suhted". Eksponeeritud on paarkümmend aastatel 1977-1986 guashitehnikas valminud tööd, mille laadi võib nimetada konstruktivismi mõjutustega geomeetriliseks abstraktsionismiks. Arhitektiharidusega Mikk tegutses muuhulgas aastail 1986-1994 Tallinna peakunstnikuna ning üllitas raamatu "Eraelust akadeemilise eluni" (1986).

Arhitektuurimuuseumis avati kesknädalal uus näitus - "Arhitekt Ernst Gustav Kühnert 125". Kühnert (1885-1961) oli silmapaistvamaid baltisaksa arhitekte, kes lisaks uute hoonete projekteerimisele tegeles aktiivselt ka Tallinna vanalinna ehitiste renoveerimise ning arhitektuurist kirjutamisega. Varasemates ehitistes on tunda Kühnerti kiindumus tollal moodsasse neobiidermeierisse ning neobarokki: Süda 3 ja 3a, Tatari 1, Pikk 4/6/8 jt. Vanalinna esimesi ümberehitusi oli Olevi gildi hoone (Pikk 24/26) renoveerimine (1921-1922). Kühnert on restaureerinud vanu ning projekteerinud uusi kirikuid (Kunda, Paide Püha Risti Saksa koguduse kirik jt.) Koos Robert Natusega valmis tal aastatel 1924-25 Merivälja aedlinna planeering, 1926-1927 Nõmme laiendusplaan ning 1932. aastal Klooga aedlinna plaan. Muuseas, arhitekti isa Heinrich Kühnert oli Tallinna metsaülem, kes istutas oma avarasse aeda Süda tänava alguses Tallinna kultuurilukku põlistunud hõlmikpuu.

Hop galeriis näeb 2. märtsini nelja rootsi ehtekunstniku väljapanekut. Karin Roy Michelle Andersson, Klara Brynge, Gertrud Heinerud ja Serena Holm on kõik lõpetanud mullu HDK (School of Design and Crafts, Göteborg), ent demonstreerivad üsnagi erinevaid lähenemisviise - ka inspiratsiooni on saadud mitmest vallast, nii tõestisündinud lugudest kui unenägudest.

Eesti Rahvusraamatukogus saab 1. märtsini vaadata väljapanekut "Taevalik Taiwan", kus kauge maa kultuur ja loodus avaneb nelja sealse fotograafi piltidel. 2. märtsini on samas avatud ka Hispaania noorte fotograafide ühenduse NOPHOTO näitus "Siin ja praegu". Kolmeteistkümne autori käsitletav ulatub sellistest Hispaania aktuaalsetest probleemidest nagu illegaalne immigratsioon ja võitlus põudadega religiooni ja härjavõitluseni.

Lühidalt
Draakoni galeriis on 20. veebruarini Helen Meleski ja Katrin Teesi ühisnäitus "Talve eri", mis tõukub meile nii tuttavast ja organismile vajalikust C-vitamiinist.
Ungari Instituudi galeriis on avatud maalikunstniku, värvieksperdi ja õppejõu Peter Paizsi näitus "Inspiratsioon".
Würthi kunstigaleriisse on 19. märtsini välja pandud Toomas Altnurme digimaalide näitus "Lend ajas".
Eesti Lastekirjanduse Keskuses näeb 27. veebruarini Virpi Talvitie raamatuillustratsioone.
Kastellaanimaja galeriis saab veebruari lõpuni vaadata Anneli Säre pastellmaale pealkirja all "Mu värviline Eestimaa".

Mujal
Põltsamaal tegutsevas kütteta ekstreemgaleriis pART saab 6. märtsini tutvuda Jevgeni Zolotko ruumiinstallatsiooniga "Hall signaal". Näituse esimene vaatus toimus mullu sügisel galeriis Vaal - siis lõid kaasa veel Ki wa, Toomas Mikk ja Jaan Lüsi. "Kummalisel kombel näib kristalliseerunud jätku-variant siiski [olevat] mitte sammugi kaotanud oma ambivalentsis. Ehkki probleem on (alg)otstarbe ja selle rakenduse, sh (kaasaegse kunsti)teose ja selle mõistmise (interpreteerimise?) - ehk fundamentaalsemalt: teo ja sõna - adekvaatse suhte duchamp'likus tühistumises, mis mudeldatakse vaatajale vähemalt kahel erineval otstarvet ja resultaati väänaval moel, ja sellega peaks nagu kõik selge ja lõplik olema, siiski ei ole see nii," kommenteerib galerii kuraator Kaire Nurk.

Võru Linnagaleriis saab 5. märtsini kaeda Eesti Moekunstnike Ühenduse näituseprojekti "Eestlane olla". Anu Hindi kureerimisel on eksponeeritud paarkümmend rõivakomplekti ja moefotosid; osalevad veel Mari Aakre, Diana Denissova, Lilli Jahilo, Zoja Järg, Liivia Leshkin, Astra Mõistlik, Juta Piirlaid, Katrin Kasesalu, Aldo Järvsoo, Riina Maitus ja Lembe Maria Sihvre. Väljapanek annab võimaluse mõtiskleda eestluse ja eestlaseks olemise ning meile ainuomase säilitamise üle muutuvate-segunevate identiteetide maailmas. Moekunstnikud pühendavad oma näituse esivanemate tõekspidamistele ja ilumeelele - seekord läbi rahvusliku käsitöö ja Eesti vanasõnade. Samuti 5. märtsini on Linnagaleriis avatud ka teine näitus: kunstiõpetajana tegusteva Liive Koppeli meelisteemadeks on läbi aastate olnud Eestimaa loodus, lilled ja natüürmort, mis leiavad kajastamist ka vastsel juubelinäitusel "Astumised ajas".

Lühidalt
Tartus Tampere Majas on 18. veebruarini Kaili-Angela Konno maalide ja puulõigete näitus "Nimeta maal"; lakoonilised, erinevaid ruume meie ette laotavad õlimaalid ja puutahvlitesse uuristatud kontuurid loovad maastiku, milles ekselda.
Narva Muuseumi kunstigaleriis ja FAMA Keskuses on 29. märtsini üleval Markus Kasemaa mitmeid rahvusvahelisi auhindu võitnud seeria "Figuurid".
Tartus LOOV galeriis on 19. veebruarini noore fotokunstniku Filipp Solovjovi Iisraeli-teemaline fotonäitus "Tõotatud Maa".
Pärnus Punases Tornis saab 6. märtsini uudistada väljapanekut rahvusvahelisel kartulitrüki festivalil Potatoprint IV valminud töödest.
Rakvere Teatri fuajees saab 20. veebruarini vaadata Erki Kasemetsa juhendatud EKA maalitudengite projekti, mille sisuks kursusekaaslaste mustvalged pikselportreed.

Välismaal
Mark Raidpere, viimastel aastatel üks edukamaid eesti kunstnikke rahvusvahelisel tasandil, esineb käesoleval varakevadel tervel real näitustel Euroopas. Muuhulgas kuuluvad sellesse ritta 14. veebruarini avatud grupinäitused "Gender Check - Rollenbilder in der Kunst Osteuropas" (MUMOK Museum Moderner Kunst Stiftung Ludwig, Viin) ja "Act II : From Love to Legal" (CACT Centro d'Arte Contemporanea Ticino, Bellinzona, Shveits) ning 21. veebruarini avatud "Scapegoat Society" (Guest Projects Space, London). 6. märtsini on Raidpere looming nähtav näitustel "Talk talk. Das interview als künstlerische praxis" (galerie5020, Salzburg, Austria) ja "BERLIN-PARIS Un echange de galeries" (Galerie Michel Rein, Berliin).

Tunnustus
EKA tekstiilidisain pälvis tunnustust Euroopa suurimal sisustustekstiilide messil Heimtextil 13.-16.01.2010 Frankfurdis - täpsemalt pälvis noorte disainerite istemööbli konkursi preemia EKA külalisüliõpilane Andreja Kragelnik Sloveeniast oma tööga "Snails Company" (juhendaja Tüüne-Kristin Vaikla). Meie kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakond osales oma stendiga ka messi Euroopa disainikoolide alal campus@heimtextil.

Toimub
EKA keraamikute traditsiooniline sõbrapäeva tassimüük toimub tänavu Solarise keskuses. 12. ja 13. veebruaril 12-20 ja 14. veebruaril 12-18 saab seal osta keraamika eriala tudengite ja vilistlaste unikaalset ja meeleolukat loomingut.

17. veebruaril saab Kumu kunstimuuseum nelja-aastaseks - sel puhul kehtib kogu majas soodne piletihind 25 krooni. Kumu sünnipäeval on külastajad oodatud osa saama hasartsest ja harivast "popp-peatuste" programmist, mis toimub näitustel "HARRO! Soome popkunsti klassik", "POPkunst Forever!" ja püsinäituse "Rasked valikud" popisaalis algusega kell 13 ja 15 paralleelselt nii eesti kui vene keeles. Samal ajal töötab hariduskeskuse ruumides popiteemaline avatud ateljee ning vaid üheks päevaks avatakse Kumu fuajees installatsioon "Lilled Kumule". Sünnipäevaks ilmub uuendatud kordustrükina ka populaarne Kumu raamat, mis annab ülevaate muuseumi tegevuse eri tahkudest. Nelja tegevusaasta jooksul on Kumu külastanud tervelt 650 tuhat inimest. Lähemalt saab sünnipäevaüritustest lugeda Kumu kodulehel. http://www.ekm.ee/kalender.php?event_id=2156&d_fili=2

18.-19. veebruaril 2010 toimub Tallinnas, EKA vabade kunstide teaduskonna õppehoones (Kiriku plats 1) konverents "Kunst, kujutis ja ekspluateerimine". Kunstiakadeemia 95. aastapäevale pühendatud konverents valgustab kunsti ja võimu suhteid, keskendudes ekspluateerimisele kunstis, kunsti abil ja kunsti ümber. Kahepäevasel sündmusel esinevad rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikud, keskseks formaadiks on traditsiooniliste ettekannete asemel videomaterjalil põhinevad juhtumianalüüsid. Konverentsil osalevad Helsingi Kunsti- ja Disainiülikooli professor Teemu Mäki (Soome), kunstnikud Jannicke Laker (Norra), Laurel Nakadate (USA) ja Renzo Martens (Holland) ning paljud teised. Üritus on inglise keeles ja tasuta. Lähem info ja registreerimine www.artun.ee


© Raivo Kelomees


© Maarit Murka


© Silva Eher


© Urmas Mikk


© Helen Melesk, Katrin Tees


© Toomas Altnurme


© Virpi Talvitie


Kartulitrükk
Foto: Potatoprint


© Mark Raidpere
Foto: Galerie Michel Rein


© Karin Luuk
EKA tekstiilidisain

   
   

Reede, 5. veebruar 2010

 

Leonardo da Vinci arvatav autoportree Eestis
Täna Kadrioru Kunstimuuseumis toimunud pidulik esitlus tõi vaatajate ette ühe vägagi intrigeeriva kunstiteose. Nimelt leiti 2008. aastal Lõuna-Itaalia Lucania linnakeses maal, mis võib olla renessanssgeeniuse Leonardo da Vinci autoportree. Kui see osutub tõeks, tähendab see kunstimaailma raputavat uudist ja annab maalile suure rahalise väärtuse.

Nn. Lucania portreega on tänaseks analüüside kaudu tegelenud paarkümmend uurijat Itaaliast ja Eestist. Peale keemiliste ja maalitehniliste uuringute loodi portreest 3D-mudel, et leida võimalik kattuvus teadaolevate da Vincit kujutavate joonistustega. Arvutisimulatsiooni autoriks on EKA graafilise disaini tudeng Helen Kokk, Tallinna Ülikooli õppejõud Orest Kormashov teostas aga pildist lähtudes klassikalise portreeskulptuuri - mõlemad aitavad uurijatel oma tööga edasi minna. Kõik Lucania portree senised uuringud igatahes kinnitavad, et maalil kujutatakse tõepoolest Leonardo da Vincit ning suure tõenäosusega on see maalitud ka maailmakuulsa kunstniku enese poolt.

Maali saab Kadrioru kunstimuuseumis näha kuni 12. veebruarini. 6. veebruaril toimub Tallinna Ülikoolis rahvusvaheline konverents "Da Vinci kood", mis tutvustab viimaseid uurimistulemusi, sealhulgas maalile teostatud sõrmejäljeanalüüsi ja grafoloogilisi uuringuid. Konverentsi kava leiab Tallinna Ülikooli kodulehelt.

Rahvuslusest kriitiliselt
Kumu kaasaegse kunsti galeriis avati neljapäeval Rael Arteli kureeritud projekt "Räägime rahvuslusest! Ideoloogia ja identiteedi vahel". Rahvusvaheline kaasaegse kunsti näitus on välja kasvanud üritustesarjast "Public Preparation", mis on seadnud oma eesmärgiks esitada kriitilisi küsimusi kaasaegse rahvusluse kohta siin ja praegu, 21. sajandi Eestis ja Euroopas. Osalevad kunstnikud vaatlevad kuraatori sõnul kompleksset kultuurilis-poliitilist protsessi, mille käigus saab "natsionalistlikust ideoloogiast rahvuslik identiteet".

Arteli sõnul on rahvusküsimuste temaatika aktuaalsust raske üle hinnata. Kohalikus Eesti kultuuriruumis on viimastel aastatel üheks enim vastasseisu, viha ja vägivalda põhjustanud sündmuseks afäärid erinevaid ajalookäsitlusi põlistavate monumentide ümber. Euroopast ja maailmast kuuleme pidevalt illegaalsetest immigrantidest, Schengeni viisaruumist, aga ka paremäärmuslikust liikumisest ning rassistlikel põhjustel neonatside poolt toime pandud kuritegudest. Kes võib Eestis ja Euroopas elada ja millistel tingimustel? Kellel on õigus siinse elu asjades kaasa rääkida? Kes võib nõuda poliitilisi õigusi ja kes peab leppima lihtsalt võimalusega teenida ja tarbida?

25. aprillini avatud Kumu näitusel osalevad Nanna Debois Buhl (Kopenhaagen / New York), Jens Haaning (Kopenhaagen), Raul Keller (Tallinn), Eva Labotkin (Tallinn / Tartu), Tanja Muravskaja (Tallinn), John Phillip Mäkinen (Helsingi), Csaba Nemes (Budapest), Audrius Novickas (Vilnius), Danilo Prnjat (Belgrad), Johannes Paul Raether (Berliin), Joanna Rajkowska (Varssavi), rühmitus R.E.P. (Kiiev), Twoýywo (Varssavi), Shlomi Yaffe (Praha), Katarina Zdjelar (Rotterdam), Artur Zhmijewski (Varssavi). Näitusega kaasneb dokumentaalfilmide programm "Public Preparation Screenings" Kumu auditooriumis ja mahukas haridusprogramm, mida toetab Avatud Eesti Fond.

Vanakraam ja igijää
Igijää kui nähtus (või seisund) on omane soomlastele ja eestlastele (ja kindlasti teistelegi põhjarahvastele), leiab oma teoseid 21. veebruarini Tallinna Kunstihoone galeriis demonstreeriv Anu Tuominen. Tuominen on üks tuntumaid Soome kaasaegseid installatsioonikunstnikke, kes muuhulgas pälvinud ka Soome ühe hinnatuma rahvusvahelise preemia Ars Fennica (2003).

Tuomineni lemmikpaigad on vanakraamiturud ja -poed - sealsetel esemetel on oma ajalugu, need on personaalsed. Tema installatsioone ehk leidesemete modifikatsioone, kombinatsioone ja transformatsioone võib nimetada kultuuriloolisteks muuseumideks. Nende ekspositsioon on tulnud erudeeritud postmodernistliku teaduri käe alt, kes ei rahuldu oma kollektsioonile ainult ühe tähenduse andmisega, vaid on kangekaelselt veendunud, et maailm koosneb analoogidest, jätkuvusest, hierarhiatest, paralleelsetest tähenduskihtidest. Kunstihoone galerii näitust nimega "Igijää" on loomulikult toitnud ka Tallinna vanakraamiturud...

Samuti on Tuomineni köitnud lingvistilised abstraktsioonid, aga ka geomeetria ja matemaatika. Ta mõtleb struktuuridest ja vormidest, aga ei unusta ka esteetikat. Töö peab olema ilus, võluv välja nägema, sest nii jõuab see (ja ka idee) kergemini vaatajani.

Eesti kauneimad raamatud
Eesti Rahvusraamatukogu 6. korruse galeriis on 25. veebruarini eksponeeritud 2009. aasta 25 kauneimat Eesti raamatut ja 5 kauneimat Eesti lasteraamatut. Raamatudisaini võistlusele esitasid 73 kirjastajat 174 teost, mille on kujundanud ja illustreerinud meie kunstnikud. 5 kauneima lasteraamatu konkursile esitati 35 raamatut 18 kirjastajalt. Valiku tegid kaks 9-liikmelist zhüriid, pöörates tähelepanu nii vormi ja sisu kooskõlale kui teostusele. Konkursi korraldasid Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Kirjastuste Liit, Eesti Disainikeskus, Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Rahvusraamatukogu.

Kunsiraamatutest pääsesid püünele Tiit Jürna kujundatud Evald Okase monograafia ning "Kokyo Hatanaka. Aasia minu südames. Jaapani klassikaline maal nihonga", Andres Tali illustreerinud ja kujundatud "Kalevipoeg" ja "Olev Soans. Eesti Kultuuriloolised Kaardid" (kujundaja Piret Niinepuu-Kiik). Võitnud trükiseid eksponeeritakse tänavustel Balti ja Frankfurdi raamatumessidel ning tuleval aastal maailma kauneimate raamatute konkursil Leipzigis. Ülevaate võiduraamatutest leiab Rahvusraamatukogu veebilehelt.

Savist taimed keset talve
Pärnu Uue Kunsti Muuseumis on kuu lõpuni üleval "Hortus Ceramicus". Näituse autorid - Ingrid Allik, Tiina Kaljuste, Kersti Laanmaa, Kaie Pungas ja Viive Väljaots - on keraamikud erinevatest aastakümnetest. Üheskoos on nad loonud suurejoonelise keraamilise installatsiooni - lilleaia, kus kasvavad sõbralikult kõrvuti väga erinevad savitaimed. Vaatajat rõõmustab suur valik tehnitsistlikke linnataimi, padjalikke lilleõisi ja "geneetiliselt muundatud" taimi, aga samuti savist vihmaussid ja liblikad.

Väljapanekut kommenteerides on kunstikriitik Ants Juske Eesti Päevalehes nentinud: "Näitus on lõbus ja mänguline, kasutatud on loodusest inspireeritud vormi- ja värvimängu. Juba popkunst armastas eksponeerida kõigile inimestele tuttavaid tavapäraseid asju teisel kujul ja teises materjalis. See võte aitab märgata midagi seni märkamatuks jäänut. Kuid võib olla ka teine tõlgendus. Oleme võõrandunud loodusest - loodust muidugi armastame, kuid üha enam virtuaalselt. Usun, et keraamikute "tehisaed" viitab ka nendele probleemidele."

Näitused Tallinnas
Tam Galeriis on veebruarikuu lõpuni lahti Aavo Ermeli "11. Ermel". Näitusel on eksponeeritud enam kui 30 digigraafilist teost, kus domineerivad naiselikud elemendid: vanahõngulised korsetid, veetlevad kleidid, kaetud ja katmata kehad. Välja on pandud ka töid autori kõige uuemast sarjast "My Estonia", milles igale päevale aastaringis vastab 2010. aasta lõpuks üks kaunis hetk kodumaast. Korraldajate sõnul võluvad Ermeli tööd ühelt poolt oma lihtsuse, teisalt peenetundeliste detailidega nii idees kui teostuses.

SooSoo galerii näitab 19. veebruarini noore kunstniku Kärt Hammeri fotonäitust, kus autor esitleb "lugematul hulgal pimedaid öid ja kirevaid inimesi, vaadatuna läbi mitmete, nii vanade kui ka uute seebikarbilaadsete fotoaparaatide. Diskotuled, viinakokteilid, suitsused keldrid ja tundmatud näod filmilindil ning ähmased mälestused tunduvad olevat ühe tänapäeva noore tavaline nädalalõpp. Ja ilmselt ka argipäev. Sekka ka mõni hommikukohvi, söögitegemised, seenel käimised ja parajas koguses igapäevast tuima argielu. Inspireerituna kõigest ja kõigist on isegi fotoaparaadid katki pildistatud..."

Soome Instituudis on 31. märtsini graafik Tiina Kivineni tööde väljapanek. Tema loomingut iseloomustab rahulik voolavus, olulised on looduselemendid. Piltide selgroo moodustab Soome looduse rikas hingestatus, mille keskel inimene mõjub pigem avastajana.

SEB Galeriis on 26. veebruarini Vanalinna Hariduskolleegiumi õpilaste loomingu näitus "Käed". Käsi on jõuline ja üldmõistetav sümbol - sellele viitavad ka sellised väljendid nagu "kuldsed käed", "õnnelik käsi", "käsi peseb kätt", "sõbrakäsi". See on isemoodi ülestähendus meist praegusel ajahetkel, nendivad korraldajad. Ülle Marksi ideest võrsunud projekt on valminud Vanalinna Hariduskolleegiumi kõikide klasside õpilaste ja kunstiõpetajate toel ja suunamisel.

A-galerii seifiruumis on veebruarikuus Krista Laose ehtenäitus "Mõeldes väikesele printsile".

Mujal
Haapsalu Linnagaleriis saab praegu vaadata Arne Maasiku ja Armin Kõomägi näitust "Otsijad". Tegemist on kahe looga piltides, kus fotokunstnik on avastanud endale tuttavast keskkonnast hetki kirjaniku fantaasiamängust ja need vaataja ette toonud.

Pärnu Kunstihallis on pealkirja all "Aknal" käesoleva kuu lõpuni eksponeeritud valik Silja Saarepuu ja Villu Plingi aastatel 2004-2010 valminud töödest, täpsemalt 10 teost - videod, maalid, fotod, heli ja objektid. Kunstnikud selgitavad: "AKNAL avanev vaade on justkui kuue aasta jooksul valminud peatükid Eesti saagast, mis järjekordse Vabariigi aastapäeva eel taritakse hiigelpeeglina Pärnu Kunstihalli publiku ette. See ei ole näkkuirvitav kõverpeegel, pigem tohutu AKEN, õhuke piir kahe poole vahel, mis heidab peegeldusi ajast, inimestest, olukordadest, kujutelmadest ning paljastab mõlemale poole peegelduse tagust vaadet. ... Parafraseerides Gailitit - võime küll võtta suurilmalikke poose, aga pasteldes kargleme ikka edasi... Aga see on üks hiigla võimas jõud, kui kümned tuhanded pastlakandjad kogunevad ja koos laulma ja karglema kukuvad."

Pärnu Kunstnike Majas saab 27. veebruarini vaadata Priit Pangsepa maale aastatest 2007 kuni 2009. Kursi koolkonda kuuluv kunstnik on töötanud välja isikupärase stiili, mida iseloomustavad "kergelt murtud eredad toonid, popi ja sürri paaritumisel sündinud figuratiivse stilistika ning sündmustevaeste lugude jutustamine".

Pärnu Linnagalerii näitab 27. veebruarini kahte uut näitust. Heikki Leisi fotorealistlikel pliiatsijoonistustel on kujutatud eesti kultuuritegelasi (Peeter Volkonski, Priit Pärn, Merle Jääger, Mai Murdmaa, Liisi Koikson, Andrus Kivirähk, Kadri Kõusaar jt.) tegemas igapäevaseid toimunguid peegli ees. "Kes peseb hambaid, kes ajab habet, kes pigistab vistrikku..." kommenteerib autor. Maret Kuura "Ringvaade" tutvustab abstraktseid maale, mis autori sõnul on ühelt poolt väga tormakad, rahutud ja voolavad, teisalt jälle on neis rahu ja igatsust.

Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis näeb 14. veebruarini Aktiivi näitust "Alastika". Osalevad Andres Jalak, Ahti Auväärt, Heili Mägi, Margit Ojaots, Allan Juha, Kylm Lumi, Anton Klink, Jassu Hertsmann, Velev, Risto, Katariina ja Freddy. Noorte tegijate endi sõnul tahtsid nad teha aktiivset aktifotot ning näidata, et "alasti inimest kujutav foto võib olla huvitav. Et see pole mingid pseudoklassikalistes võimlemispoosides või raugelt pringid naised mustal või valgel taustal. Et see pole pornograafia, roppus või rõvedus. Et see pole "kõige konservatiivsem fotozhanr"".


Nn. Lucania portree - Leonardo da Vinci autoportree? Repro: EKM


© John Phillip Mäkinen
Näitus "Räägime rahvuslusest!"


© Anu Tuominen


Foto: Rahvusraamatukogu


Näitus "Hortus Ceramicus"


© Kärt Hammer


© Tiina Kivinen


© Priit Pangsepp


© Heikki Leis


© Andres Jalak

   
www.kunstikeskus.ee keskkonnas leiduvate mistahes algupäraste tekstide, tõlgete, terviklike info- ja lingikogumite ning pildimaterjali reprodutseerimine ainult KUNSTIKESKUS.EE ja/või nende autorite ja/või nende valdajate nõusolekul. Originaalteoste ja viidatud materjalidega seotud õigused kuuluvad üldjuhul nende autoritele ja/või valdajatele.