24h galerii
Kunstiteadlikkuse Keskus
tagasi avalehele
 
ARHIIV kunstiuudised
 
Kunstiteadlikkuse Keskuse kunstiuudised
Toimetaja Vano Allsalu
VEEBRUAR 2011
selle kuu varasemad uudised vt. allpool
   
   

Reede, 25. veebruar 2011

 

Suurnäitus eesti pagulaskunstist Tartus
Kesknädalal avati Tartu Kunstimuuseumis suurejooneline näitus "Eesti kunst paguluses", mis toob publikuni ligemale 250 aastail 1944-1991 võõrsil loodud kunstiteost. Teadupoolest oli Teise maailmasõja lõpuks kodumaalt põgenikena lahkunud üle 70 tuhande inimese ning eesti kultuuri koldeid tekkis üle maailma. 1950. aastate alguseks kujunes välja kolm põhilist pagulaskultuuri keskust: Stockholm, Toronto ja New York.

Esindatud on enam kui 70 autorit, kes kuuluvad lausa nelja põlvkonda: Eestis enne sõda tegutsenud ja väljakujunenud kunstnikud (Karin Luts, Eerik Haamer, Ernst Jõesaar, Jaan Grünberg, Endel Kõks, Juhan Nõmmik, Herman Talvik, Eduard Rüga, Erich Pehap jt), Eestis kunstiõpinguid alustanud, ent võõrsil oma kunstnikukäekirja leidnud kunstnikud (Juhan Hennoste, Lembit Ränd, Silvia Leitu, Osvald Timmas, Abel Lee, Eugen Kask, Arno Vihalemm, Raoul Lind, Maire Männik, Olev Mikiver, Helmi Herman jt), kunstnikud, kes lahkusid Eestist lapse- või noorukieas ja said hariduse juba uuel asukohamaal (Enno Hallek, Andres Kingissepp, Epp Ojamaa, Merike Patrason Martin, Hardu Keck, Enn Erisalu, Ruth Tulving, Tiit Raid, Mart Org, Kristiina Kauri, Ville Tops, Enda Bardell, Helga Roht Poznanski, Merike Lugus jt) ning paguluses sündinud kunstnikud (Jaan Aare Põldaas, Mark Kalev Kostabi, Elva Palo, Naima Rauam, Uno Hoffmann jt).

Pagulus esitas ulgueestlastest loojatele omajagu väljakutseid nii inimlikul kui loomingulisel tasandil - olgu neiks siis kohanemine uue elukeskkonnaga, sõjajärgne kiiresti muutuv kunstimaailm või mälestuste säilitamine ja ettekujutuste loomine kodumaast. Missuguse jälje on need saatuse poolt esitatud väljakutsed jätnud kunstnike loomingusse, saab Kumu suures saalis näha kuni 2. jaanuarini 2011. Rõhutamist väärib asjaolu, et suurt osa näitusele koondatud teostest saab Eestis näha esmakordselt, sest enamik neist kuulub erakogudesse Rootsis, Kanadas ja USA-s ning satub publiku ette haruharva.

Väljapanek on sündinud koostöös Tartu Kunstimuuseumiga ning 2007. aastal Kumu algatatud eesti pagulaskunsti uurimisprojekti raames. Näituse kuraatorid ja kataloogi koostajad on Kersti Koll (Eesti Kunstimuuseum) ning Tiiu Talvistu ja Reet Mark (Tartu Kunstimuuseum). Ekspositsiooni ja rikkalikult illustreeritud pooletuhandeleheküljelise kataloogi kujundas Tiit Jürna. Ettevõtmise suurtoetaja on Erika ja Osvald Timmase Mälestusfond. Eelnevalt Tallinnas Kumus eksponeeritud "Eesti kunst paguluses" kogus seal üle 20 tuhande külastaja. Tartus jääb väljapanek avatuks 30. aprillini.

Valguse värvid Kumus
Kumu kunstimuuseumis on 5. juunini avatud näitus "Valguse värvid. Valguse motiiv maailmasõdade vahelises eesti kunstis", mis on pühendatud traditsioonilise maalikunsti ühele olulisimale küsimusele - valguse ja värvi suhtele. Tiina Abeli kureeritud väljapanek toob vaataja ette Aleksander Vardi, Kaarel Liimandi, Jaan Grünbergi, Karl Pärsimägi, Adamson-Ericu, Ado Vabbe, Elmar Kitse, Nikolai Kummitsa, Roman Nymani, Konstantin Süvalo, Elmar Kitse, Villem Ormissoni, Paul Burmani, Kristjan Tederi, Endel Kõksi, Lepo Mikko ja teiste armastatud eesti kunstnike tööd 1920.-1930. aastatest. Eksponeeritud teosed pärinevad Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi ning erakogujate kollektsioonidest.

Tiina Abel ütleb kommentaariks: "Impressionistid, kelle loomingulisteks mõttekaaslasteks võib lugeda ka eesti kunstnikud Adamson-Ericu, Aleksander Vardi, Villem Ormissoni, Konstantin Süvalo ja Paul Burmani, suutsid imetlusväärse usutavusega kujutada päikeseküllast ruumi ning anda maalil edasi õhu ja värvide võbelust. Valgus tõstab maalil esile olulisima, määrates objektide hierarhia, kuid valguse kujutajate kõrval on neidki, kes lahutavad valguse algosadeks ja tegelevad ainult värviga.

Karl Pärsimägi, Jaan Grünbergi ja Kristjan Tederi värvikasutus on muutunud sõdadevahelise eesti kunsti legendiks, 1930. aastate lõpul "Pallase" lõpetanud Endel Kõks ja Lepo Mikko innustusid taas puhtast värvipinnast." Näituse kujundajaks on Inga Heamägi, graafiliseks kujundajaks Tuuli Aule.

Kunstnikud põikavad
Tartus Y galeriis on praegu avatud näitus "Põikajake ja prügihunt", mille autoriteks Rait Rosin, Mari-Liis Eskusson ja Anu Vask. Pealkiri mängib muinasjutuga "Punamütsike ja kuri hunt" - põikajake ja prügihunt on aga väljamõeldud tegelased, kes kohtuvad tänavanurgal. "Põika!" on ühtlasi kahe tantsija ja ühe kunstniku ühisprojekt, mida mullu toimetati peamiselt Tallinnas. Keskseks atribuudiks on selles ratasetega tool, mille toel ja najal autorid linnaruumi hõlmavad.

"Põikamine on linnas liiklemises peituvaid valikuid avardav tegevus. See on pilguheitmine rataste ja inimjalgade tallatud tänavate kui ühiskastuses olevate trajektooride tähendustesse. Põikamise käigus võib leida vastuseid küsimusele, mil viisil linnamaastiku kasutamine liikleja mõtlemist tasandab," selgitavad tegijad. Ning lisavad: "Põikamine on tegevusena piiriks kodutu elu ja sotsiaalselt turvalise liiklemise vahel. Põikamine võib toimuda vaid ühiskondlikult aktiivse teadvuse toel." Projektist lähemalt

Kui on palju, siis loeb
Tallinna Linnagaleriis saab 13. märtsini tutvuda mariaUNDmaria näituseprojektiga "Everything counts in large amounts", mis kuulub Linnagalerii suveni kestvasse näitustesarja "Money, Money, Money". Viimase eesmärgiks on esitada erinevate kunstnike nägemusi raha ja kunsti omavahelisest seosest ning selle tähenduslikest aspektidest ühiskonnas ja eesti kultuuris.

Eero Kangor Linnagaleriist avab näituse tagamaid: "Talendid ei taha koju, aga mujal on ka halb. Igal pool on halb. Juurest, kunagisest Tallinna Prantsuse Lütseumi hellikust sai Londonis miinimumpalgaga ettekandja, kes esmaspäeviti peab pesema ja ära kuivatama umbes 300 klaasi. Arusoo aga elab ema maja teisel korrusel neitsikambrikeses ning tunneb järjest süvenevat survet teha "karjäärivalikuid". Sest kõike ju ei saa. "Everything counts in large amounts," laulis Depeche Mode. Näituse keskseks teoseks on video "Alandlikkuse õppetunnid", mis võtab kokku kahe peaaegu-et-isiksusehäirega Maria loo, ent laiemal tasandil vaatleb meie põlvkonna "tahaks ära" mentaliteeti ning mida see reaalselt ja materiaalselt kaasa toob. Lisaks põrked popimaailma, sugardaddy'de maailma, ornamentide maailma..."

Näitused Tallinnas
Vabaduse galeriis saab märtsi keskpaigani uudistada Eesti Vabagraafikute Ühenduse korraldatud näitust "Miniprint 2011 Tallinn". Kokku on välja pandud enam kui sada väikeseformaadilist graafikatööd 42 kunstnikult. Teiste seas esinevad Sirje Eelma, Tiia Elken, Inga Heamägi, Virge Jõekalda, Eve Kask, Raul Meel, Herkki Erich Merila, Peeter Mudist, Naima Neidre, Mall Nukke, Maret Olvet, Enno Ootsing, Vive Tolli, Maria-Kristiina Ulas ja Marje Üksine. Väljapaneku kuraatoriks on Loit Jõekalda.

Tam Galeriis näeb 20. märtsini rühmituse Ruum 312A näitust "Kakskümmend üks null kaks". Esimene Eesti Kunstiakadeemia õppejõude koondava rühmituse ühisesinemine toimus juba 1997. aastal Pärnu Uue Kunsti Muuseumis. Tam Galeriis tutvustavad sedapuhku oma loomingut Urve Küttner, Leonhard Lapin, Tiiu Pallo-Vaik, Mari Roosvalt, Viivi Aavik, Jaan Elken ja Hannes Starkopf; näha saab maale, graafikat, skulptuure ja objekte. Jaan Elken sõnul aktiviseerib sõna "ruum" rühmituse nimes kunstiakadeemia maja lammutamise järel nostalgiakihistusi.

Viimsi Püha Jaakobi kirikus saab aprillikuu lõpuni vaadata Sirje Runge näitust "Loobumine". "Loobumine ja keskendumine sellele, mis on järele jäänud - nii ütlesin ma 90ndatel minimalismi kohta. Nüüd tean, et selline on minu elu," ütleb kunstnik oma väljapaneku saateks.

Hop galeriis on 15. märtsini Jarõna Ilo ja Kaie Pungase "Igapäevased asjad". "Kaks EKA keraamikamagistranti on loonud rõõmsa ja vägagi tarbitava nägemuse hommikulaua serviisist. Jarõna Ilo loob silmailu põhjamaiselt kargete vormide ja tagasihoidlike toonide austajatele, millele Kaie Pungas lisab särtsu oma lustakalt värviliste kruuside, kausside ja kannudega," lubavad näituse korraldajad.

Lühidalt
Restorani CityPlatz (Ülemiste City) külastajad saavad 29. märtsini uudistada kunstnikepaari Kadri Kangilaski ja Toomas Tõnissoo ühisnäitust "Rohelised etüüdid".
Kadriorus, stiili- ja ajaveetmiskohas Nööp (Koidula 3) saab 25. märtsini uudistada noore kunstniku Jelena Ivanova joonistuste näitust "Between the lines".

Mujal Eestis
Tartu Kunstimajas läksid vahetult enne Vabariigi aastapäeva käima VII Kursi koolkonna päevad. Uute töödega astub üles kogu koolkond täies koosseisus: Ilmar Kruusamäe, Albert Gulk, Külli Suitso, Marko Mäetamm, Peeter Allik, Priit Pajos, Reiu Tüür, Priit Pangsepp ja Imat Suumann. Kursilaste töid saab vaadata ka Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumi Valges saalis (kuni 28.03) ja TÜ Raamatukogu kohvik-galeriis Gaudeamus (kuni 19.04). Näitus Tartu Kunstimas jääb avatuks 20. märtsini.

Välismaal
Budapestis Poola Instituudi galeriis on 25. märtsini koostöös Eesti Instituudiga eksponeeritud Marge Monko näitus "Ütle mulle". Monko tavatseb käsitleda olulisi sotsiaalseid teemasid nagu naise roll ja staatus ühiskonnas. Fotosarja "Uurimusi kodanlusest" luues huvitus ta 19. sajandi naiste hulgas sagedase hüsteeria-diagnoosi seostest soorollide ja patriarhaalse ühiskonnamudeliga. "Ütle mulle" lähtealuseks on psühhoanalüütik Lacani "hüsteerilise kommunikatsiooni" mõiste. Monko otsustas Lacani teooriaid kasutada vahendina iseenda uurimiseks ning süüvis oma lapsepõlve oidipaalsetesse suhetesse. Erinevalt kunstist, mis naudib nartsissistlikult oma patoloogiaid ja sümptome ning kutsub kriitikuid neid imetlema ja pakub end varjamatult psühhoanalüütilisele tõlgendusele, võtab Monko psühhoanalüüsi töömeetodina, vahendina iseenda ja maailma uurimiseks.

Anthony Reynolds Gallery Londonis näitab 1. kuni 5. märtsini Kai Kaljo ja Carlos Naderi videoloomingut pealkirja all "One another".


© Mark Kalev Kostabi
Repro: www.ekm.ee


© Karin Luts
Repro: www.ekm.ee


© Rait Rosin, Mari-Liis Eskusson, Anu Vask


© mariaUNDmaria


© Mari Roosvalt


© Hannes Starkopf


© Marge Monko


© Kai Kaljo

   
   

Reede, 18. veebruar 2011

 

Kunstnikud parandavad poolikut
Vilniuse Kaasaegse Kunsti Keskuses on 13. märtsini avatud näitus "If it's Part Broke, Half Fix it". Väljapanek vaatleb sügavuti pettumuse ja häbi, aga ka mõttemängu ja juhuse erinevaid esinemisviise ja põhjuseid - suhestudes sõnamänguliselt inglaste ütlusega "If it ain't broke, don't fix it". "Võib öelda, et tänapäeva maailmas muretsetakse alati selle pärast, et iga olukorda võimalikult efektiivselt ja tõhusalt ära kasutada ning poolikuse kontseptsiooni ei käsitleta väärtusena iseeneses. Sellegipoolest, kui sa teed pooleldi korda midagi, mis juba on pooleldi katki, kas see siis tähendab, et see miski on rohkem korras või hoopis rohkem katki? Siinkohal peituv paradoks annabki ruumi vajalikule kogusele absurdsusest ja mitmetähenduslikkusest," selgitavad näituse korraldajad.

Projekti rahvusvahelises seltskonnas osaleb ka rida eesti kunstnikke. Flo Kasearu videotöös on müügile pandud inimelud, Anu Pennaneni, Anna Shkodenko, Taaniel Raudsepa ja Sigrid Viiri teosed käsitlevad konstrueeritud keskkondade mõistet, seiramist ja järelvalvet. Krõõt Juurak ja Marten Spangberg (Rootsi) omakorda "määratlevad ümber valitsevaid arusaamu nagu kriis, representatsioon, metsik loodus, linn või edu ning kõige otsast algamine". Kollektiiv Johnson & Johnson "ei tea täpselt millal hakkasid asjad valesti minema", aga nad mõistavad, kui "kurvaks see neid teeb". Epp Kubu portreteerib üht üsna tragikoomilist olukorda, kus inimesed ei tea, mida peale hakata ja hakkavad seetõttu oma kannatusi nautima. Projekti kuraatoriks on Margit Säde Lehni ning selle organiseeris Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus koostöös Vilniuse sõsarkeskusega.

Jalgpall on sama mis seks või kaasaegne kunst
Hobusepea galeriis on 28. veebruarini avatud näitus "Happiness 0-100", mille autoriteks noored kunstniku Alver Linnamägi ja Tõnu Tunnel. Näituse keskmeks on interaktiivne masin, mis annab vaatajale võimaluse avastada enda õnnelikkuse protsent vastates suurele hulgale küsimustele masinal nuppe lülitades. Masinale lisanduvad kunstnike tööd, mis räägivad meie suhestumiskatsetest teiste eneseteostusvahenditega. Autorid selgitavad: "Mullusega võrreldes kahanes kange alkoholi müük 13,5 protsenti, 73 protsenti naistest ei naudi seksi, regulaarselt teeb tervisesporti 18 protsenti inimestest, aastaga kallinesid kaubad 6,5 protsenti, 14,9 protsenti inimestest annaks rohkem võimu noortele, 54 protsenti inimestest ei pea usku üldse tähtsaks, vaba aega tuleb nautida 120 protsendi ulatuses ning möödunud suvel võeti vastu protsendiseadus, mis peaks loomeinimesed hukatusest päästma."

Kunstnikud tegelevad näitusel "Happiness 0-100" enese sõnul õnnelik olemisega ning eneseteostusega: "Just need märksõnad on need, mis on piisavalt üldised, et nendega suhestuks nii kunstnik, pankur kui ka preester. ... Me loome lähtudes teistest inimestest. Ühelt poolt tahame luua keelt, mis lubaks publikul mõista, et kaasaegne kunst, meie eneseteostus, sisaldab endas samu elemente, mis sunnib eestlast peale tööd suusatama või jooma. Teisest küljest on näitus katse mõista, kas kaasaegse kunsti tegemise või tarbimisega kaasneb õnnetunne. Me räägime sellest, et jalgpall on sama mis seks või kaasaegne kunst ning seda just inimesest lähtuvalt. Luues lihtsa taustsüsteemi õnnele, muutes selle protsendisüsteemi abil mõõdetavaks, anname iseendile ja ka vaatajale võimaluse irduda reaalsusest ehk teha seda, mida nad pidevalt teevad."

Tallinna idee
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala üliõpilased esitlesid 17. veebruaril projektiruumis MÄRZ kogumikku "Tallinna idee" - täpsemalt sisaldab vastne väljaanne 13 magistrandi visiooni Tallinna elukeskkonnast ja kvaliteedist. Oma seisukohti formuleerides püüdsid noored selgusele jõuda, kus tekib ja sünnib mõte "eestlase eluruumist - keskkonnast, kus tunneksime end kõige paremini ja kodusemalt". Üliõpilasi juhendasid professorid Andres Alver ja Veljo Kaasik ning arhitekt Indrek Rünkla.

"Kas oleme siin traditsioonide kammitsais, korrates ja ehitades üles ikka ja jälle vanu skeeme, või laename neid naabritelt, keda arvame meist targemad olevat? Praktilises elus paneb tavaliselt asja paika kinnisvaraarendaja turusignaalidest lähtuv kaine kalkulatsioon. [...] Või sünnivad uued mõtted linnavalitsuste kabinettides, elu korraldavate poliitikute peades? [...] Või tekivad tulevikuideed n.-ö. planeerijate ja sotsiaalteadlaste sünergilisest ühendusest, kes erinevaid andmeid kasutades interpoleerivad matemaatiliselt uusi ruumimudeleid?" arutlevad tulevased arhitektid ja linnaplaneerijad ning jätkavad: "Arhitektuurikultuuri ja -mõtet võiksid arendada need, kes ei karda katsetada uusi lähenemisi, läbi mängida kujutlusi Eestimaa elust kümne-kahekümne aasta pärast. Ja ei karda teha vigu, sest vigade tegemise julgusest algab alles päris looming." Kogumikku esitlev üliõpilaste näitus jääb projektiruumis MÄRZ avatuks 22. veebruarini. Põhjalikum teave ja fotod kogumikust on leitavad www.ideeruum.ee

MoKS taas avatud, senisest suurema ja ilusamana
4. veebruaril avas taas uksed Mooste KülalisStuudio ehk MoKS, mis on endises Mooste mõisa valitsejamajas tegutsenud juba 10 aastat. Selle aja jooksul on MoKSis resideerunud kümneid loovisikuid üle maailma, korraldatud on rahvusvahelisi kunstisümpoosione, kultuurisündmusi ja töötubasid - seda nii kohapeal kui mujal Eestis ja välismaal. 2001. aastal asutatud mittetulundusorganisatsiooni veavad algusest peale kunstnikud ise. Mooste vallale kuuluv hoone on nüüd restaureeritud EASi ja Kultuuriminiseeriumi toel ruumikaks kunstikeskuseks, mis mahutab endas 4 ateljeed, näitusepindu, töökodasid, kunstiraamatukogu, meediaarhiivi, kontori- ja abiruume. Külalisateljee tegutseb MoKSis aastaringselt alates 2003. aastast.

Alanud aasta plaanide kohaselt resideerub külalisateljeedes 17 kunstnikku - veebruari algusest märtsi lõpuni viibivad Moostes Sami Maalas Soomest ja Gints Birznieks Lätist, nende järel tuleb kohale singapurlasest helikunstnik Dennis Tan. Igakuiselt koguneb majas Mooste Toiduklubi, kavas on mitmed helitöötoad, Avatud Ateljeede päevad ning muud põnevat. MoKS tegutseb ka väljaspool Moostet: kord kuus leiavad Tartus ERMi näitusemajas aset Helikoosolekud ning Y- galeriis Y-kohtumised; Tallinn Euroopa Kultuuripealinn 2011 raames koordineerib MoKS arhitekuuri- ja helikunstisümpoosionit Tuned City Tallinn. MoKSi tegevusi rahastavad Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Põhja- ja Baltimaade mobiilsusprogramm, EC programm Kultuur, Euroopa elukestva õppe programm Grundtvig ning SA Tallinn 2011. Lähemat infot leiab www.moks.ee

Kunsti käpikust ja sõrmikust
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum rõõmustab kunstihuvilisi külma talve nagu valatult sobiva väljapanekuga "Käpikud ja sõrmikud". Suurim meie rahvakunsti kogu, mis sisaldab muuhulgas arvukalt kindad, asub teadupoolest Eesti Rahva Muuseumis. "Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi tekstiilikogusse kuuluvate kinnaste seotus rahvakunstiga on samuti ilmne, kuid antud esemed jäävad enamasti perioodi, mil silmuskoeesemed kerkisid esile just oma moodsuse tõttu. Seega ei ole eksponeeritud kindad lihtsalt kui üks rahvakunstinäide, vaid ajastu moenõuetele vastavad ning neid esitlevad esemed," selgitavad näituse korraldajad.

Nii tutvustabki vastavatud väljapanek Hilja Kullese, Selma Remme, Hilda Kruusi, Kler Halliku, Saima Loigu, Lea Walteri, Inge Nurmoja ja Elgi Reemetsa kindaloomingut, taustaks on väljas ka kinnaste moodsust rõhutanud ajakirjad. Käpikutele ning sõrmikutele sekundeerib Ene Parsi üleelusuuruses "Mulgi sõrmik" (1982), esindades ja iseloomustades rahvuslikel motiivide jõulist ilmnemist 1980. aastate tarbekunstis ning juba varem tugevnenud püüdlust monumentaalsusele. Käekatteid saab ETDMis uudistada 20. märtsini.

Näitused Tallinnas
Draakoni galeriis on 26. veebruarini Berit Teeääre näituseprojekt "Free Belgium!". Kolm ja pool aastat selles riigis "euroimmigrandina" elanud kunstnik mõtiskleb valloonide ja flaamlaste vaheliste vastuolude üle, kiikab Belgia ajalukku ja tänapäeva ning leiab, et Brüssel kui Euroopa Liidu pealinn on täielikult varjutanud selle riigi, mille keskmes ta asub: "Valloonias kõneldav prantsuse keel on kõrval asuva suurriigi keel, Flandrias kõneldav hollandi keel oli ajaloo jooksul kaua tõrjutud. Tänapäevased vastuolud on muidugi seotud riigi toimimisega palju laiemalt kui keel ja kultuur - majanduslike, sotsiaalsete ja poliitiliste küsimustega. Kakskeelne Brüssel koos belglaste kuninga Albert II-ga on ehk tõepoolest ainus ühendav lüli kogukondade vahel, nagu minu sealsed tuttavad räägivad." Ning Teeäär jätkab: "Püüdes oma Belgia-kogemust visuaalselt loetavaks muuta, valisin välja märgid, mis iseloomustavad erinevaid tasandeid. Märgid, millega põgusal külaskäigul kokku ei puutu, või mis esmapilgul tekitavad hoopis erinevaid reaktsioone."

Kultuuritehases Polymer avatakse 18. veebruari õhtupoolikul näitused "Ilus Salong" ja "Maailmas on viga". Esimene koosneb funktsionaalsest saunast, rõdu installatsioonist, leitud esemetest ning taaskasutatud mööblist ning selle autoriks on Error Collective Leedust. Teise autoriteks on Helsingis elavad ja töötavad Erika Erre ja Laura Könönen; nende teostes on ühendatud valusad teemad ja must huumor.

Kanuti Gildi SAALi keldrisaalis saab 23. veebruarini uudistada näitust "Kapriisid", mille autoriteks Henri Hütt ja Mihkel Ilus.

Mujal Eestis
Pärnu Endla teatri Sammassaalis näeb 3. märtsini Andrus Joonase maalinäitusel "Loomise mustrid" tema kolmekümmet viimase kümnendi jooksul loodud lillemaali - aga mitte päris tavalist. Tõuke isemoodi lillemaalide ehk "Aledoiade" tegemiseks sai Joonas juba noore ja radikaalse kunstnikuna, kui teda häirisid ümbritsevas keskkonnas üha korduvad lillemotiivid: "Tegin endale ülesandeks maalida kolmkümmend erinevat lillemaali, mis ei kordaks üksteist. Nii see kõik algas, hakkasin maalima ja maailm hakkas muutuma, algselt protestist alanud protsess kujunes suureks loominguliseks ja vaimseks rännakuks." Neid - tänaseks oma loominguliseks "kaubamärgiks" kujunenud - lillemaale hakkas Andrus Joonas nimetama Aledoiadeks, hiljem laiendas selle eriskummalise sõna aga kogu oma loomingule.

Tartu Loomemajanduskeskuse fuajeegaleriis ja kohvikus Bianca saab 28. märtsini uudistada Tartus elava ja tegutseva taani päritolu kunstniku Per William Peterseni näitust "Tõde on veniv". Peterseni huvitavad inimeste elamise viisid ja unistused ning nende võimalused ellu jääda. Kõige rohkem aga huvitab teda kõik, mis seostub vabadusega - õiguse ja võimalusega midagi vabalt teha. Kunstnik kommenteerib: "Mõni aeg tagasi võisime reaalsust kirjeldada sürrealistlikus võtmes. Nüüd aga on reaalsus oma olemuselt juba sürrealistlik ja sürrealist peab muutuma realistiks, et olla sürrealist!"

Lühidalt
Tartus Genialistide Klubis (Lai 37) saab 18. märtsini vaadata Tarrvi Laamanni maale pealkirja all "Abstraktne juju - live!".
Kuressaare kultuurikeskuse saalis on 15. märtsini Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpilaste kunstitööde näitus; Ajamaja galeriis on 3. aprillini väljas Ruti Jõgi joonistused ja Aivar Rumvolti õlimaalid.

Välismaal
Kultuuripealinna Tallinn 2011 ootussarja "52 üllatust ja ideed" ettevõtmised rõõmustasid läbi kogu mulluse aasta tallinlasi ja linna külalisi. Tagasihoidlike vahenditega toimus igal nädalal midagi uut ja põnevat Tallinna kultuurielu rikastamiseks. Tunnustatud päevapiltnik, Postimehe fotograaf Peeter Langovits pildistas kõik need 52 sündmust üles ning tema meeleolukatest autorifotodest omakorda sündis koostöös Eesti Instituudi ja sihtasutusega Tallinn 2011 näitus, mida on 18. märtsini võimalik uudistada Helsingi Eesti Maja galeriis. Kevadel saab väljapanekut näha ka teise selle aasta Euroopa kultuuripealinna Turu pearaamatukogus ning sügisel Eesti Rahvusraamatukogus.

Toimub
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses (Tallinna mnt. 3b) toimuvad 22. veebruaril kell 18 Valter Uusbergi juhtimisel kunstnikuvestlused näitusel "Moodne maal" osalenud kunstnikega. Loe lähemalt raplakunst.onepagefree.com


© Krõõt Juurak, Marten Spangberg


© Alver Linnamägi, Tõnu Tunnel


© MoKS


© MoKS


© Ene Pars


© Berit Teeäär


© Andrus Joonas


© Per William Petersen


© Peeter Langovits

   
   

Reede, 11. veebruar 2011

 

See vana hea harilik
Kunstihoone galeriis on avatud uurimuslik joonistuste näituse "Harilik", mis lähtub selle mõiste erinevatest tähendustest. Kõigepealt harilik kui "harilik", tavaline pliiats, mida veel paarkümmend aastat tagasi kasutasid vaat et kõik inimesed, ka kirjutamiseks, kui teksti oli vaja hiljem maha kustutada või pastapliiatsit polnud käepärast. Siis "harilik" kui midagi tavalist, mille olemasolu enam tähele ei pandagi, kuid, mis siis, kui seda enam meie elus ei ole, osutub ülivajalikuks. "Harilik", mis nii teema kui meediumi, vahendi mõttes on väga isiklik. Näitus "Harilik" jääb lahti 6. märtsini ja selle raames viiakse läbi ka õpitubasid.

Näituseprojekti algatajad olid Margot Kask, Kaija Kesa ja Tanel Rannala, kuraatoritöö tegi neist esimene. Projektis löövad kaasa veel Kaie Kal, Kaili Angela Konno, Mari-Liis Laanemaa, Eva Luure, Siiri Taimla, Kadi Pajupuu, Marilyn Piirsalu, Pastacas (Ramo Teder), Jaanika Peerna, Anna-Liisa Pärt, Lembe Ruben, Leho Rubis, Alide Zvorovski, Helen Tago ja Toomas Tõnissoo.

Osalevad kunstnikud on püüdnud kombata joonistamise piire - väljas on avar valik skemaatilisest lähenemisest kirjelduseni, maalilis-ekspressionistlikust kontseptuaalseni, lastejoonistusest (või dialoogist sellega) grafitilaadse väljenduseni, kaanonite kordamisest nende ületamiseni. Joonmeedia kunstnikud Tanel Rannala ja Siiri Taimla esitavad kümme intervjuud joonistusõpetajate ja üliõpilastega, et selgitada välja joonistamise praegust seisu Eesti Kunstiakadeemias: kas ja mida peaks kunstikõrgkoolis joonistamise alal õpetama?

Margot Kask: "Praegu ei tundu harilikus pliiatsis enam midagi harilikku, seda kasutavad igapäevaselt ainult esimese klassi lapsed, kunstiüliõpilased ja puusepad. Süsi ja harilik pliiats on odavaimad ainelise kunsti tegemise vahendid. Söe või harilikuga tõmmatud joont saab kergesti kustutada, tagasi olematuks muuta. Mõlemad asjaolud tingivad joonistuse kaastähenduseks proovi - harjutamise ja kavandamise.

Joonistus võib olla vahetu. Joonistus on mõtte materialiseeritud jälg. Seega on joonistus alati millegi taasesitus, olgu aluseks juhuslik, kogemata jäänud teadvusvoog, kaalutletult välja valitud objekt või üksikasjalikult välja arendatud kujutlus. Kujutis on vahend, mis võimaldab kujutatava sisu paremini jälgida, juhtida ja arendada."

Kunstiõppejõud positsioneeruvad
Tartus galeriis Noorus on 26. veebruarini Tartu Kõrgema Kunstikooli õppejõudude näitus "Eneserefleksiivne II. Kunstnik", mis vahendab 28 erinevat positsioneerumist nii "ühiskonna projektsioonina kunstnikule kui kunstniku ideena sellest, kes ta on ja milleks on ta vajalik või oluline". Näitusel osalevad DeStudio (Peeter Laurits, Herkki-Erich Merila), Jaanus Eensalu, Monika Järg, Raivo Kelomees, Kaia Lukats, Meiu Münt, Aet Ollisaar, Tõnis Paberit, Kadi Pajupuu, Erika Pedak, Sirje Protsin-Petersen, Taavi Piibemann, Malev Toom, Heli Tuksam, Helle Vahersalu, Kalev Vapper jpt.

Väljapaneku kuraator Kaire Nurk: "Eesti kunstnik peaks Eesti väljakujunemata röövpüügi- ja koriluselaadse (lisaks piiratud ja suletud) kunstituru piires endas ühendama võimatult erinevad tegevustasandid: töö igapäevase elatuse teenimiseks, manager'lus, tellimustööd, ja selle kõrval - kui veel energiat - olla hobi korras ka professionaalne (vaba)kunstnik.

Kuidas seda teha? Kas vaadates ümbritsevale sotsiaalsele reaalsusele näkku? Või järgides kunstimaailma institutsionaalseid trende (n-ö institutsionaalne lojaalsus). Tehes kunsti tutvuse kaudu? Loobudes ehk üldse mõtlemast kunsti üle? Jagades oma professionaalset eruditsiooni - või täites tellimust? Või otsides tuge läbi eelnevate põlvkondade vastu pidanud traditsioonist ja väärtushinnangutest?"

Okase madonnad ja eesti neiu
Pärnus Uue Kunsti Muuseumis saab 28. märtsini uudistada Evald Okase näitust "Piiri Liisa ja 100 madonnat". Juba oma 96. eluaastat käiv vanameister on aegade jooksul jäädvustanud madonnasid Eestis, Jaapanis, Indias, Prantsusmaal ja Itaalias. Meistri lõuenditel leidub ka impressioone kaugetest suurlinnadest, eriti soojad ning tundeküllased on aga kunstniku pereliikmete portreed. Ning hoolimata kõrgest east on meie rahvusliku maalikunsti maestro endiselt aktiivne looja - tema viimased värvilised tushijoonistused kannavad aastaarve 2009 ja 2010.

"Muutuvad tõekspidamised, teisenevad iluideaalid. Aga on ka püsiväärtusi, mis ajavoolus tugevnevad, kirgastuvad. Üheks selliseks väärtuseks on eesti maalikunsti rahvusromantiline osa. Ühes reas Johann Köleri, Kristjan Raua, Jüri Arraku igavikuliste teostega seisab kindlasti ka Evald Okase portree kihnu neiust Eliisabet Kösterist, maalitud 55 aastat tagasi. Selles väikeseformaadilises õlimaalis on väga palju tundevarjundeid - noore eesti naise meelekindlus ja tahtejõud, aga ka tagasihoidlikkus ja soe emalikkus. Teose nimi "Piiri Liisa" ütleb, et tollal 16-aastane tüdruk oli pärit Kihnu Turukülas asunud Piiri talust, mis 1981. aastal maha põles. Täna, enam kui pool sajandit hiljem, elab lesknaine Eliisabet Rootsikülas ja teda tuntakse uue kodu järgi Tani Liisana. Elu on tema vastu karm olnud - kogu Tani meespere on läbi õnnetuste hukkunud. Ometi on Liisa tänaseni säilitanud mehise ning tasakaaluka meele. Valvsa ema meele, mille kunstniku terav silm tabas juba Liisa neiueas. Ja nii võikski maal "Piiri Liisa" kanda ka allkirja "Kihnu madonna"," nendib väljapanekut kommenteerides Uue Kunsti Muuseumi eestvedaja Mark Soosaar.

Moss uurib rannalinnas ilu
Pärnu Linnagaleriis (Raekojas, Uus tn 4) saab 1. märtsini vaadata Rauno Thomas Mossi näitust "Pärnu 2011: The Modern Beauty Culture / Modernne ilukultuur". Kõik tööd on teostatud mõeldes Pärnu (suvepea)linna populaarkultuurilisele staatusele, selle ajaloole ja väärtushinnangutele. Näituse korraldajate sõnul on väljapanek teatav kogusumma ja arenguline kokkuvõte Mossi senistest teemadest ja tehnikast: "Kliiniliste maalide must-valge koloriit ja teema kuiv ambivalentsus on segunenud 2009. aasta "Wie im billigen porno" hüpervärvilise ja ekspressiivse pintslitööga. Lisanduvad ikoonilist mehelikku lihalikkust ja seksuaalset ekstaatilisust väljendavad must-pruunis koloriidis maalid, mis on oma rahutus maalilaadis omakorda edasiarendused Mossi flirdile akadeemilises laadis maalitehnikaga.

Rauno Thomas Moss on studeerinud oma semiootik-visuaalkunstniku moel ja vahenditega ilu ja selle tootmise funktsiooni ühiskonnas, tõmmates paralleele ilu ja seksuaalsuse vahele, kus seksuaalsus on alati lihaline ning rassiline, hormoonidest ülekülvatud ja lõppeks olemuselt natsi-pornograafiline (ideaalset eba- ja üli-inimest heroiseeriv reklaamikunst). Moss arvab, et me ei peaks punastama ega ehmatama selle peale. See on lihtsalt üks olemasolevatest reaalsustest, mida me pidevalt enda ümber näeme. Kunstilise reaalsusena pole see tabu, vaid uuritav objekt."

Parimad raamatud jälle valitud
2. veebruaril kuulutati Eesti Rahvusraamatukogus välja 2010. aasta 25 Eesti kauneimat raamatut ja 5 kauneimat lasteraamatut. Kokku esitati kauneima raamatu auhindadele 142 raamatut 60 kirjastajalt, lasteraamatute võistlusele aga 51 raamatut 20 kirjastuselt. Võistlusel hinnati raamatute kujunduse terviklikkust, kaanekujundust, disaini ja küljendust, hästi loetavat ja maitsekat tüpograafiat ning kvaliteetset teostust; lasteraamatute puhul oli määravaks illustratsioonide tase. Zhürii esimehe Tiit Hennoste sõnul oli esindatud palju head traditsioonilist kujundusklassikat, kuid vähe radikaalseid, eksperimenteerivaid ja fantaasialennuga üllatavaid lahendusi.

Teiste hulgas pälvisid kauneima raamatu tiitli Tiit Jürna kujundatud ja Eesti Kunstimuuseumi kirjastatud raamatud "Eesti kunst paguluses" (autorid Kersti Koll, Reet Mark ja Tiiu Talvistu) ning "Klassikaline modernism. Läti maalikunst 20. sajandi alguses" (Dace Lamberga), Piret Niinepuu-Kiigu kujundatud ja Eesti Arhitektuurimuuseumi poolt üllitatud "Tallinna juugendarhitektuur. Jacques Rosenbaum (1878-1944)" (Karin Hallas-Murula) ning Peeter Alliku illustratsioonidega "Kalevipoeg 2.0" (Kristian Kirsfeldt F. R. Kreutzwaldi ainetel, kirjastaja Eesti Ajalehed).

Raamatute iludusvõistlust korraldavad Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Kirjastuste Liit ja Eesti Rahvusraamatukogu. Kauneimad raamatud on 26. veebruarini kõigile vaadata Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis.

Riigikogulastel silmad raamatus
Toompea lossi kunstisaalis esitleti 9. veebruaril Eve Kase raamatut "101/Casting Their Eyes", milles kunstnik portreteerib XI Riigikogu liikmete silmi ja soove. Möödunud aasta kevad-suvel veenis Kask rahvaesindajaid osalema kunstiprojektis "Mida inimesed tahavad II" - oma ettevõtmiseks sai ta seejuures tõuke mõne aja eest välja käidud tulevikuvisioonist Eesti jõudmise kohta Euroopa 5 rikkaima riigi sekka. Niisiis palus Eve Kask riigikogulastel täita küsitluslehed oma unistuste kohta ning ühendas tekstid vastajate silmapaaride fotojäädvustusega. Mõnevõrra ootamatult olid poliitikute soovid vägagi tavalised ja üldinimlikud ning samuti selgus, et igas poliitikus on natuke unistajat. Vastilmunud raamat on eesti ja inglise keeles ja mõeldud kinkimiseks Riigikogu külalistele.

Näitused Tallinnas
Kastellaanimaja galeriis on 21. veebruarini välis-eesti kunstniku Arville Puström-Uusi mereteemaliste maalide näitus. Hiljuti 90. juubelit tähistanud Puström-Uus alustas kunstiõpinguid Tartus Pallases, 1944. aasta sügisel põgenes koos abikaasa ja vastsündinud tütrega Saksamaale, kus asus õppima Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse. Viis aastat hiljem liiguti ühiselt edasi Ameerika Ühendriikidesse. Arville Puström-Uus kuulub mitme Ameerika kunstnikeühenduse liikmeskonda ning naudib loomingulist pensionipõlve oma New Jersey kodus, kus loob meelsasti eelkõige lillepilte, vaikelusid ja maastikumaale. Viimati sai tema loomingut Eestis näha Kumus toimunud näitusel "Eesti kunst paguluses".

SEB Galeriis saab 4. märtsini uudistada Vanalinna Hariduskolleegiumi Kunstimaja õpilaste ja õpetajate loomingu näitust "VHK inimesed". Väljas on algkooliõpilaste siirad ja südamlikud katsetused, teismeliste uurivad lahendused, gümnaasiuminoorte värsked nägemused ja õpetajate rahulikud peegeldused. Kujutatud on iseennast, oma kaaslasi ja kolleege. Palju nägusid tihedalt üksteise kõrval moodustavad kokku kooli näo, ühtse terviku põlvkondade piire ületavas sidemes.

Lühidalt
Estonia Talveaias saab 5. aprillini uudistada Merike Männi tundlikus värvigammas ja rikkaliku struktuuriga gobeläänvaipu tema juubelinäitusel.
Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis on 26. veebruarini Mare Iknojani fotonäitus "Mere ääres".

Mujal Eestis
27. veebruarini on Haapsalu Linnagaleriis võimalik vaadata EKA nahakunsti osakonna näitust "Mitte ainult nahast". Kunstiakadeemia nahakunsti osakond sai alguse 1917. aastal, kui Eduard Taska avas Tallinna Kunsttööstuskoolis köite- ja kartonaazhi töökoja. Praegu antakse EKA nahakunsti osakonnas rahvusvaheliselt heaks kiidetud akadeemilist kõrgharidust. Õppekavas jagunevad erialaained kaheks põhivaldkonnaks: köite- ja aksessuaariprojektideks; viimaste raames tegeletakse lisaks kotidisainile ka jalatsite, peakatete ja kinnastega. Kahe põhisuuna vahele mahuvad erinevad vormi- ja materjalitehnoloogiad, disainiülesanded, teoreetilised kursused ja valikained. Näitusel eksponeeritakse valikut viimastel aastatel valminud üliõpilastöödest. Üliõpilasi juhendasid osakonna õppejõud ja meistrid Lennart Mänd, Jaana Päeva, Külli Grünbach-Sein, Illu Erma, Tiiu Vijar, Heikki Zoova jt.

Võru Linnagaleriis on 4. märtsini avatud kaks uut näitust. Rändnäitus "Hüvasti, Charlie! 20 aastat kommunismi kokkuvarisemisest Euroopas" vaatab tagasi murrangulistele sündmustele, mis aastatel 1987-1991 kujundasid ümber Euroopa kaardi, arutleb kommunismi kokkuvarisemise põhjuste üle ning püüab uuesti hinnata maailma, kus elame praegu. Tartu Kõrgema Kunstikooli meedia- ja reklaamikunsti osakonna näitus "ME" annab ülevaate osakonnas valminud töödest ning peaks huvi pakkuma nii graafilise disaini kummardajatele kui ekraanimeedia austajatele.

Kuressaare raekojas rõõmustab saarlasi 10. märtsini Jasper Zoova kuraatoriprojekt "Meie Leidikud". Korraldajate sõnul pole leidik ei midagi muud kui väikeseformaadiline kaasaskantav meene, leiutis ja kunstiobjekt - omamoodi "kolm ühes" ese, millel "praktiline, müütiline või ideoloogiline kasutusviis": "Leidikuid on interaktiivseid, robustseid, musitseerivaid, valgust kiirgavaid, mälu sorteerivaid, utoopiaid peegeldavaid, religiooni teatraliseerivaid, madalat ülevaga siduvaid ja patriotismi dekonstrueerivaid." Jasper Zoova kureeritud projektis osalevad Kaarel Kurismaa, Silja Saarepuu, Rosita Raud, Minna Hint, Tarmo Salin, Erki Kasemets, Taave Tuutma, Toomas Altnurme, Meeland Sepp, Andrus Joonas, Siram, Piret Looveer jmt - kokku 20 loovisikut.

Lühidalt
Tartus Vilde kohvik-galeriis (Vallikraavi 4) saab märtsikuu lõpuni uudistada Tartu Kunstikooli õpilaste ja vilistlaste tööde näitust "Kõrgtrükk".
Narva Muuseumi Kunstigaleriis saab praegu näha Mats Õuna aktifotosid aastatest 2006-2010 pealkirja all "Best of Bestbefore".
Viljandis Kondase keskuses näeb 27. veebruarini Antonina Kivimaa naivistlikke maale.

Välismaal
Art Container koosseisus Tanel Saar, Erik Alalooga, Sandra Jõgeva, Mai Sööt ja Jaana Maijala (Soome) on Ameerika-tuuril, mis hõlmab New Yorgi, Bostonis ja Albany. 4. veebruaril toimus Brooklyni galeriis Grace Exhibition Space Art Containeri performance "Eesti kultuuri päevad", samas esines ka Mai Sööt oma sooloperformance'iga "Püha Maria". Samuti esitas Art Container oma tuuri osana installatsioon-performance'i "Meat Eaters", avati näitus "The Bathers" Bostoni galeriis MEME ning teine samanimeline Albany galeriis Market Place. Muuhulgas tutvustasid kunstnikud eestlaste saunakombeid vastavalt loengu ja vodevilli võtmes, galeriisse Market Place oli ehitatud ka hiiglaslik saunalava.

Toimub
11.-12. veebruaril leiab EKAs Fotokunstnike Ühenduse ja kunstiakadeemia fotograafia osakonna korraldusel aset rahvusvaheline fotohariduse seminar, mis on ühtlasi 2011. aasta oktoobris Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi kuuluva festivali Tallinna Fotokuu eelüritus. Seminari kavas on ettekanded ning arutelud fotograafiast kaasaegses kunstis ja visuaalkultuuris, loomemeetoditest ja nende õpetamise võimalustest ning erialastest valikutest pärast fotohariduse omandamist. Korraldajate sõnul on seminar oluline, kuna praeguses pildikeskses maailmas, kuhu pidevalt lisandub uusi kaamerapraktikaid, on aeg-ajalt vajalik mõelda, kuidas ja millist fotograafiat õpetada. Fotokunstialast kõrgharidust on Eestis tänaseks antud kokku 13 aastat.

Ettekannetega esinevad EKA fotograafia osakonna professor Marco Laimre, EKA prorektor ja fotograafia osakonna vilistlane Liina Siib ning väliskülalised David Bate Westminster'i Ülikoolist Londonist, Jan Kaila Helsingi Kunstiakadeemiast, Renja Leino Turu Kunstiakadeemiast ning Alvydas Lukys Vilniuse Kunstiakadeemiast. Seminari moderaatorid on Vytautas Michelkevicius ja Vahur Puik. Üritus on suunatud kunstnikele, fotograafidele, õppejõududele, üliõpilastele ning lihtsalt huvilistele. Vt. ka www.fotokuu.ee

Kumu kunstimuuseum tähistab 17. veebruaril algusega kell 16 oma viiendat sünnipäeva hasartse võistkondliku kunstimaastikumänguga "Suur kumumine". Lisaks saab vaadata läbilõiget Kumu viie aasta näituseplakatitest ning kohtuda kunstnike Jüri Arraku, Leonhard Lapini, Raul Meele, Nikolai Kormashovi, Silvi Liiva ning Virge ja Loit Jõekaldaga, kes räägivad endast, Kumust ja oma töödest Kumu ekspositsioonides. Sünnipäeval on esmakordselt võimalik vormistada endale Kumu klubikaart, mis tagab aastase piiramatu Kumu külastamise õiguse, lisaks tutvustatakse külastajatele uusi pabergiide "Kumu poole tunniga". Kumu sünnipäeval saab muuseumi poest osta soodushinnaga Kumu trükiseid. Õhtu lõpeb võitjate autasustamise, tordisöömise ja muusikaga. Lisainfo ja registreerimine EKM kodulehel

"Kumu kunstimuuseum on viie tegevusaastaga jõudnud korraldada mitmeid maailmatasemel näitusi, tutvustades teiste rahvusvaheliste meistrite seas Joan Miro, Felicien Ropsi, Andy Warholi ja John Constable'i loomingut. Oleme korraldanud üle 70 näituse, mida on külastanud 650 000 inimest ning vargsi loodame, et kultuuriaasta lõpuks kasvab külastajate arv miljonini," ütles Kumu kunstimuuseumi direktor Anu Liivak.

Eesti Kunstiakadeemias algas vastuvõtt graafilise disaini ja tekstiilidisaini erialale - sisseastumisavaldusi on võimalik esitada 1. märtsini aadressil sisseastumine.artun.ee. Tavalisest varasem vastuvõtt toimub EKAs kahel erialal pilootprojektina - soovitakse saavutada ühte rütmi välisülikoolidega, kus sisseastumiseksamid toimuvad kevadisel koolivaheajal - see aga annab noortele võimaluse vähem pingelisel ajal eksameid sooritada ning lahendada ülesandeid koduses keskkonnas endale sobival ajal. Graafilise disaini ja tekstiilidisaini erialad on kunstiakadeemias ühed populaarseimad - viimastel aastatel on olnud konkursid vastavalt 14-17 ja 5-7 soovijat ühele riigieelarvelisele kohale. Suvine vastuvõtt teistele õppekavadele algab 27. juunil.


© Joonmeedia


© Evald Okas


© Rauno Thomas Moss


© Eve Kask


© Arville Puström-Uus


© Jasper Zoova


© Mats Õun


© Art Container
Foto: Samson Contompasis

   
   

Reede, 4. veebruar 2011

 

Tarbekunstnikud: ragulka, puupüssid ja muu
Tallinna Kunstihoones on avatud mastaapne ja intrigeeriv eesti tarbekunsti aastanäitus "Ragulka", mille kuraatoriks Maarja Undusk ja kujundajaks Ene-Liis Semper. Undusk: "Mõnevõrra sõjaka ja haralise pealkirja alla on koondunud esinema 60 kunstniku ringis, tõhusamalt on esindatud keraamika, klaas, ehte- ja sepakunst ja tekstiil, aga väljas on ka hulgaliselt tarbekunstitehnikatest sõltumatuid eksponaate ja seinatäis puust tuli- ja külmrelvi. ... Koleda ja ilusa mõiste piirid on tänapäeva kunstis ammu hägustunud. Tarbekunsti oleme harjunud võtma kui midagi maitsekat, esteetilist, käepärast, usaldusväärset ja traditsioonilist. Ühtlasi on need omadused, mida kaasaegses kunstis eriti ei väärtusta. Ragulka on relvastatud vastupanuliikumine käeliste ja töiste oskuste hoidmise nimel." Näitus jääb avatuks 13. märtsini.

Kulka jagas kunstnikele tunnustust
Eesti Kultuurkapitali nõukogu kujutava- ja rakenduskunsti valdkonna aastapreemia 2010 sai Denes Kalev Farkas näituse eest "Let's play, ehk mäng on läbi" Hobusepea galeriis ja esinemiste eest kuraatorinäitustel "Blue-Collar Blues" ja "Next to Nothing". "Hinnati tema kunsti äärmist esteetilist rafineeritust, mis pole samas "asi iseeneses", vaid mõjub tugeva sotsiaalse seisukohavõtuna. Denesi looming on värske, selge ja aus. Seda on võimalik käsitleda ühe tugevaima kontseptuaalse sarjana, mis Eestis viimastel aastatel teostatud on," ütles kommentaariks Kulka kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali esimees Lylian Meister.

Kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiad said Marko Mäetamm, Lauri Sillak (Laurentsius), Mari Relo-Shaulys ja Adolfas Shaulys, Tiiu Talvistu ja Mare Joonsalu ning Kirke Kangro. Mäetamm teenis tunnustuse ulatusliku ja kvaliteetse näitustegevuse eest Eestis ja välismaal, sealhulgas näituste "Van Damme, juuksekarv ja palju muud" ning "30 Stories and 4 Cockroaches" ning osalemise eest Kunstihoone näitusel "Kättemaks" projektiga "Power games". Hinnati tema avameelsust ja julgust kõnelda vaatajaga "pühadest pereväärtustest" ja hoolimisest läbi isiklike suhete, paranoiliste hirmude ja sundmõtete prisma.

Laurentsius sai preemia näituse "A Portrait Gallery" eest Vaal galeriis. "Meisterlik mäng nii kujundikeele kui tehnilise teostuse tasandil, mida iseloomustab akademismi miksimine fotorealismi, trashi, grafiti, popi, campi ja kitshiga, on kujundanud Laurentsiusest erilise, huvitavalt iroonilise, kõrg- ja popkultuuri analüüsiva ning maalikvaliteedis muljetavaldava kunstniku," kommenteerib Meister.

Shaulysed said preemia näituse eest "Yes" Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis, mis "eristus selgelt Eesti valdavalt poeetilisest ehetkunstist oma steriilse ja äärmuseni puhastatud tehnilise lähenemise ja sotsiaalkriitilise suhtumisega". Joonsalu ja Talvistu said preemia uurimusliku näituse ning monograafia "Pallas" eest Tartu Kunstimuuseumis. Näitus keskendus kooli arenguloole aastail 1919-1944, enam kui 500 reproduktsiooni ning fotot sisaldav monograafia vaatleb esmakordselt Pallase õpetajate ning õpilaste loomingut, selle muutumist ajas ning iseloomustab ajastuid, milles need muutumised toimusid. Kangro pälvis preemia kuraatoritöö eest Kunstihoone näitusel "Kättemaks", mille tulemusena sündis teema erinevaid vaatenurki analüüsiv emotsionaalselt tugev näitus.

Graafikatriennaali peaauhind üliõpilasele
Tallinna XV Graafikatriennaali Grand Prix läks Edmunds Jansonsile (Läti) animeeritud dokumentaalfilmi "Väikese linnukese päevik" eest. Edmunds Jansons on Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni eriala magistrant. Lisaks peaauhinnale anti välja kolm võrdset preemiat, mille laureaatideks on Antonio Claudio Carvalho (Brasiilia), Õde Mary Corita (USA) ja Alina Rudnitskaya (Venemaa).

"Triennaali rahvusvaheline zhürii, kellel tuli valik teha enam kui 100 kunstniku seast, lähtus oma otsuses tööde kandvast sõnumist ning jättis esmase valikukriteeriumina kõrvale tehnika ja meediumi," teatavad triennaali korraldajad. Zhürii koosseisu kuulusid Calin Dan (Holland & Rumeenia), Elvis Fuentes (USA), Karin Laansoo (USA & Eesti), Teemu Mäki (Soome) ja Lilijana Stepancic (Sloveenia).

Inimarengu kunstiline aruanne
Hobusepea galeriis on 14. veebruarini Andrus Joonase ja Sirami ühisnäitus "Inimarengu aruanne osa II". Uuritav inimkooslus hõlmab hetkel vaid kahte kunstnikku ennast - tuletades seeläbi vaatajatele meelde, et ehkki iga vaadeldav üksikisik on "äärmiselt vajalik element statistikas, on tegemist siiski eraldiseisva isiksusega". Autorite sõnul on kunst üks võimalustest mittestandardsete protsesside dokumenteerimiseks. Vabadus, armastus, õnn või edu on raskesti defineeritavad, kuid samas näib nende tähendus kõigile teada olevat ning seeläbi on ka samastumis- ja äratundmisvõimalus suurem.

"Inimese elu sisaldab hulgaliselt lugusid, mis kunagi ei realiseeru, kuid mis kajastavad soove, kuidas kõik võiks olla. Mingil hetkel saab inimene aru, et ta ei ole maailma naba, et igal teol on tagajärg, et ta ei ole surematu ega haavamatu ja et teised inimesed ei ole mõeldud tarbimiseks. Neid lugusid ja stsenaariume, mida soovitakse rakendada, kuid mis iial sajaprotsendiliselt ei rakendu, mõjutavad eelkõige inimese sotsiaalne ja kutuuriline kontekst. Kui kunst neid lugusid fikseerib, siis võib juhtuda, et tekib kunstiline üldistus. See avaldub fenomenis, kui vaataja tunneb teoseid vaadates äratundmisrõõmu, olgugi et ta ei tea midagi konkreetsetest kujutatud lugudest, sümbolitest, mis märgivad protsesse ja arengustaadiume, kunstniku biograafiast ning üleelamistest. Sellisel juhul võib ka kunsti nimetada täie õigusega inimarengu aruandeks, kuigi ei ole kasutatud teaduslikke meetodeid ega uurimistulemusi - inimarengu protsessid on siiski kajastatud adekvaatselt kujundi tasandil."

Uued kuued Kalevipojale
Tallinna Keskraamatukogus saab kuu lõpuni uudistada köitekunstinäitust "Kalevipoeg", mis põhineb rahvuseepose 2009. aastal välja antud uustrükil. "Kalevipoja" esmatrükk ilmus teadupoolest 1857 ning meie rahvuseepos koosneb kokku ligemale 19 tuhandest värsist.
"Iga uue väljatrüki ja uue kujundusega on ka köitekunstnkel võimalus selle suurteose kunstilise vormi osas oma sõna öelda. Iga kord pakub see uusi võimalusi, julgemaid lahendusi ja põnevamaid tehnikaid. Igal eepose köitel on juures kindel ajastu märk," nendivad näituse korraldajad.

"Kalevipoja" üheksateistkümnes trükk Andres Tali illustratsioonidega ei ole enam kristjanraualik rahvusromantika minevikust - nüüd on Kalevipoeg silmanähtavalt ka "Eesti XXI sajandi rahutu ja murelik, peaaegu alati pinges ja eneseotsinguisse süüvinud vähenaeratav sõnumikandja". Väljakutse leida moodsalt kujundatud "Kalevipojale" kaasaegne köitelahendus võtsid vastu Illu Erma, Külli Grünbach-Sein, Sirje Kriisa, Lennart Mänd, Jaana Päeva, Kertu Rattasepp, Tiiu Vijar jpt - kokku on Keskraamatukogus eksponeeritud 40 kunstniku taiesed.

Rohlin: nokturn assamblaazhitehnikas
HOP galeriis saab 22. veebruarini vaadata Leo Rohlini fragmentaariumi "Nokturn". Tegemist on kolmanda osaga keraamikaklassiku ning EKA emeriitprofessori näituseprojektist, mille üldpealkirjaks "Tänu". Esimese, 2009. aastal toimunud isikunäitusega "Ajast aega" tänas Rohlin kunstiakadeemiat, kus ta on õppinud ja töötanud kokku pool sajandit. Mullune näitus Võru Linnagaleriis oli tänuks kunstniku lapsepõlvemaale. Käesoleva väljapaneku pühendab vanameister 2009. aastal lahkunud abikaasa mälestusele.

Leo Rohlin: "Ellenist jäi järgi hulgaliselt lapitekkide tarbeks väljalõigatud tekstiilifragmente, milliste hulgas avastasin aastakümneid tagasi perele õmmeldud riideesemete jääke. ... Muidugi tuli olemasolevale valikule lisada arvukalt uusi tekstiilireste. Kogu tekstiiliekspositsioon on valminud aastatel 2010-2011 ning koosneb assamblaazhitehnikas teostatud 49 kujundist, etüüdist, millised omakorda moodustavad tervikule pretendeerivaid kooslusi. Igas etüüdis on 40 elementi." Samas on näitus inspireeritud ka Klassikaraadio öisest muusikaprogrammist "Nokturn" - ning põnevust lisab asjaolu, et taaskasutatud matejalidest loodud "vaipu" saab vajadusel muuta ja täiendada.

Viidalepp: Burdenkost põhjamaise looduseni
Vabaduse galeriis on 22. veebruarini lahti näitus "Ants Viidalepp 90". Viidalepp lõpetas Tartu Riikliku Kunstiinstituudi peamiselt J. Võerahansu õpilasena 1948. a. ning jätkas pärast lõpetamist ERKI õppejõuna; ta on Kunstnike liidu liige aastast 1949 ning emeriitprofessor aastast 1994. 1950ndail oli Ants Viidalepp tunnustatud figuraalkompositsioonide maalija; ta on loonud mitmeid sotsrealistlikke taieseid, mis paistavad silma oma detailitäpsuse ja tehnilise kõrgtasemega. Ka Vabaduse galerii näituselt leiab näiteks 1952. a. koos Ilmar Kimmiga maalitud töö "Akadeemik N. Burdenko operatsiooni teostamas Tartu Ülikoolis".

Galerist Juta Kivimäe sõnul muutus Viidalepa kujutusviis hiljem üldistavamaks ja ekspressiivsemaks - kõige selgemini väljendus see portreeloomingus, aga ka loodus- ja figuurikompositsioonides; elamuslikud maalid põhjamaisest loodusest ongi ilmselt parim osa tema loomingust. "1970-80ndail eelistas kunstnik rahvalikku parodeerivat ja groteskset laadi - väikeseformaadilistel õlimaalidel arenevad koomiksitaoliselt naljalood, kus tegelastel seljas läinud sajandi algusaegade pidurõivad, nägudel lihtsameelsed naeratused ja igal pildil oma veider väike olmeline faabula," kommenteerib Kivimäe. Näitust saadab kunstnikku tutvustav film "Mees meistrite linnast" (Peeter Brambat, AD Oculos Film, 2007).

Kulles: moejoonistest põimevaipadeni
Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi trepigaleriis saab praegu vaadata väljapanekut "Õhtu", mis pühendatud Hilja Kullese 90. sünnipäevale. Kulles on mitmekülgne moe- ja tekstiilikunstnik, kelle ampluaa läbi aegade ulatunud teatrikostüümidest moejooniste, rõivaste ja põimevaipadeni. Olles 1941-45 töötanud "Töölisteatris" õmblustöökoja juhatajana, alustas ta oma teadlikku kunstnikuteed õpingutega Rakenduskunsti koolis 1942. a. ning lõpetas 1950. a. Tarbekunsti Instituudi moe erialal. Samas kateedris alustas ta aastaid kestnud õppejõutööd, lõpetades professori kohusetäitjana 1986. aastal.

"Vaipade kavandamisega tegi Hilja Kulles algust 1960. aastatel, esialgu olid need õpitud erialast tulenevalt portreed või figuraalkompositsioonid. Hilisemate tööde puhul on ta lähtunud oma Tõstamaa maakodu ümbrusest ja meeleoludest. Need vaibad on pigem loodusnägemuslikud, kus teemadena varieeruvad avar puutumatu keskkond - meri, tuuled ja linnud, liikumine ja valgusmäng," kommenteerib Kai Lobjakas ETDMist. Hilja Kulles tegi ka kaastööd omaaegsetele menukatele ajakirjadele Käsitööalbum ja Nõukogude Naine ning kavandas toodangut Kunstitoodete Kombinaadile, kus valmisid silmuskoes jakid, spordikomplektid ja maalitud siidrätikud.

Näitused Tallinnas
Vaal galeriis on 26. veebruarini avatud Anne Parmasto maastikumaalide väljapanek pealkirjaga "Tuul II". Eksponeeritud on muidu eelkõige abstraktse maalijana tunnustust pälvinud kunstniku Eestis ja mujal ringi sõites ülesmaalitud ja -visandatud maastikumotiivid. Anne Parmasto: "Olen maalinud looduses aastaid, eksponeerinud aga oma maastikumaale peaaegu polegi. Samas on see oluline osa mu tööst, millel põhinevad ühel või teisel moel enamus mu abstraktsed tööd. Nii ongi mul suviti ja muudel sõitudel fotoaparaadi asemel kaasas visandimapp ja maalikast". "Oma jõulistes kirgaste toonidega abstraktsioonides maalib Parmasto enamasti läbi elamusi, mida talle pakuvad looduse suured ja väikesed imed, põnevad valguse-värvi vaatemängud ning võimsad panoraamid," ütleb Vaala galerist Barbara Einmann.

Draakoni galeriis on 12. veebruarini Kaarel Eelma "Soe tuba" - näituseprojekt, mis jätkab mõtteliselt Eelma 2008. aasta sügisel samas toimunud näitust "Loomulik hügieen". Kaarel Eelma: "Käesoleval näitusel tõlgendan ruumiliste objektide kaudu ikka ja jälle meedia tähelepanu köitvaid nähtusi. Miks meedia? Sest loen hommikuti ämma käest saadud eelmise nädala ajalehti ning vaatan õhtuti AK-d. ... Päästeamet leiab voodist söestunud mehe, kes suitsetab ikka veel. Kes tahaks pärast seda veel suitsetada. Kindlasti leidub keegi. Euro ümber toimuv ei mahu pähe - kas oled kõva peaga? Ei, olen krooniline. Arstidel õnnestus külmunud mees elustada. Vaja rohkem sooje kohti - visake puid alla! Kas oluline on see mis kordub? Kindlasti."

Haus Galeriis saab 7. märtsini uudistada Piret Rohusaare maaliseeriat "Armastus". "Armastus on ürgjõud. Ühes hetkes selge ja lihtne, järgnevas segadust ja üha suuremat korratust tekitav. Armastus on kogu aeg meie ümber, kõiges. Ta on nagu vesi, milleta me ei saa päevagi, kuid millele ise anname maitse, lõhna ja värvi, luues nii oma päeva", ütleb autor ise selgituseks. "Rohusaare tugev maalikool ning austus klassikalise maalikunsti traditsioonide vastu on selgelt äratuntav ka tema spontaanses käsitluslaadis ning vabaduses hoogsalt improviseerida ebatraditsioonilistel teemadel. Suureformaadilised jõulised figuraalkompositsioonid mõjuvad sugestiivselt, siin on tugevaid kontraste ja intensiivset värvimängu. Autori varasema loominguga võrreldes on seekordsel väljapanekul märgata konkreetsemat "joonist" ja väljaloetavaid detaile, samuti senisest enam intiimsust ning varjamatut erootikat," nendivad näituse korraldajad.

Asuurkeraamika galeriis Loewenschede tornis (Kooli 7) näeb 26. veebruarini Kadri Jäätma keraamikat pealkirja all "Mustvalge". Väljapanekuga ühtlasi oma 50. sünnipäeva tähistava kunstniku sõnul meeldib talle keraamikas must värv: "See toob kõige puhtamana välja eseme vormi." Eksponeeritud tööd on käsitsi modelleeritud ja kõrgkuumuses põletatud, lisaks keraamikale on kasutatud ka metalli.

Lühidalt
A-galeriis näeb veebruari lõpuni näitust "Valge kuld", millel keraamik Liisa Pähk eksponeerib oma portselanehteid.
Küberneetika maja galeriis (Akadeemia tee 21) saab kuu lõpuni vaadata Erik-Arne Uustalu arvutiga joonistatud pilte näitusel "Minu valikud".

Mujal
Tartu Lastekunstikooli galeriis saab 25. veebruarini vaadata kooli õpetajate näitus "Alla 14-aastastele keelatud!" Näituse korraldajad ei jäta võimalust asja mitut moodi mõista: "Palju aastaid lapsi joonistama, maalima ja voolima õpetanud Epp Pilv, Kalju Kütt, Mati Lepik, Eve Teesaar, Ülle Lanto, Kaja Tamm, Kristina Valdru, Hando Tamm, Marina Aleksejeva, Katrin Musteikis, Eve Eesmaa, Eve Luik, Ove Kalde, Tiina Kuus, Epp Katus, Reeli Kõiv ja Lea Malin näitavad, milleks on nad võimelised! Hoidke alt! Noortele ja nõrganärvilistele mittesoovitav!"

Lühidalt
Pärnu Kunstnike majas näeb 26. veebruarini kohaliku Rakenduskunsti Ühingu aastanäitust "Roos(a)".
Kohila raamatukogus on 12. märtsini keraamik Merike Halliku väljapanek "Teekond", mis tutvustab kunstniku viimase aja loomingut sellistes materjalides-tehnikates nagu kondiportselan ja kõrgkuumussavi.

Toimub
4. - 6. veebruarini saab - soovitavalt pimedal ajal - uudistada Tallinna linnaruumis EKA üliõpilaste valgusinstallatsioone. Eesti Kunstiakadeemia endise ja tulevase õppehoone asukohas (Tartu mnt 1) on koha leidnud installatsioon "Ehitusplats" - seal askeldavad kummituslikud ehitajad justkui rajades akadeemia uut maja, figuuride jalge all aga hõõgub uue hoone projektiplaan (video autor Peeter Maimik). Tudengite juhendaja dotsent Kirke Kangro sõnul "tahab projekt tähelepanu pöörata akadeemia uue maja vajalikkusele ja selle intensiivsele ootusele nii tudengite kui õppejõudude seas ja avaldab ühtlasi lootust, et kuskil maja ehitamise nimel siiski tegutsetakse ning tudengitel on võimalus peatselt oma majas õppida." Teine valgusskulptuuriprojekt nimega "I have a dream" asub Harju tänaval - siin on tudengid välja pannud argiseid esemeid, väsinud igapäevaseid asju, "mis on saanud ootamatu energialaengu ja vitamiinilaksu ning säravad ja helgivad uue jõuga". Projektis osalevad Georg Johan Elm, Connie Gallagher, Lilian Hiob, Merilin Kaup, Peeter Maimik, Mari Miller, Sulev Mõniste, Aili-Maarja Mäeniit, Mats-Laes Nuter, Katrin Repnau, Katrin Rätte, Jana Soans ja Hanna Soodla.

...ja kurvad kunstiuudised
Jaanuarikuus tabas eesti kunstnikkonda kaks valusat kaotust. Meie seast on lahkunud skulptor, monumentalist ja kauaaegne kunstiakadeemia õppejõud Matti Varik (2.03.1939-16.01.2011) ja väljapaistev maalija Olga Terri (10.12.1916-19.01.2011).


Näitus "Ragulka"
Foto: Kunstihoone


© Denes Farkas


© Marko Mäetamm


© Edmunds Jansons


© Joonas, Siram


© Leo Rohlin


© Ants Viidalepp


© Hilja Kulles


© Anne Parmasto


© Kaarel Eelma


© Piret Rohusaar


© Liisa Pähk


Olga Terri
Foto: Villem Raam

   
www.kunstikeskus.ee keskkonnas leiduvate mistahes algupäraste tekstide, tõlgete, terviklike info- ja lingikogumite ning pildimaterjali reprodutseerimine ainult KUNSTIKESKUS.EE ja/või nende autorite ja/või nende valdajate nõusolekul. Originaalteoste ja viidatud materjalidega seotud õigused kuuluvad üldjuhul nende autoritele ja/või valdajatele.