24h galerii
Kunstiteadlikkuse Keskus
tagasi avalehele
 
Kunstiteadlikkuse Keskuse kunstiuudised. Toimetaja Vano Allsalu. MÄRTS 2007
selle kuu varasemad uudised vt. allpool | kunstiuudiste arhiiv
 
Reedel, 30. märtsil 2007 (12.45 KUKU raadios)  

Tunnustus Kumule
Kumu kunstimuuseum pälvis maineka arhitektuuri- ja disainimuuseumi Chicago Atheneum arhitektuuriauhinna. Kahe aasta eest ellu kutsutud auhinnaprogramm tunnustab kõige silmapaistvamaid arhitektuurisaavutusi üle kogu maailma. Tänavu pälvis Pekka Vapaavuori kavandatud Kumu kõrval auhinna veel 56 hoonet ja ehitist 22 riigist. Konkursile laekus sadu töid tunnustatud arhitektuuribüroodelt - nende hulgas oli nii pilvelõhkujaid ja lennuvälju kui kultuuriasutusi, memoriaale ja eramuid.

Eesti disain Stuttgardis
29.-31. märtsini Stuttgardis toimuva disainikonverentsi "Face2Face" partneriks on sakslased tänavu kutsunud Eesti Disainerite Liidu. Konverentsi eesmärgiks on Baden-Württembergi liidumaa tööstuse stimuleerimine ning kontaktide loomine kahe riigi professionaalsete disainerite, arhitektide ning ettevõtjate vahel. Üritust korraldab Stuttgardi Disainikeskus, oma tootelooga astub üles kokku 40 loovisikut ja ettevõtjat. Eestit esindavad teiste hulgas Martin Pärn, Tarmo Luisk, Kristjan Mändmaa ja Pekka Vapaavuori, samuti on meie poolt kohal näiteks Kumu, Skype, Thulema, 4Roomi ja Eesti Instituudi esindajad.

Näitused Tallinnas
Tänasest on Kumu 4. korruse projektiruumis avatud Priit Pärna söejoonistuste näitus. Kumu käsitleb maailmanimega animaatori loomingu seda tahku kui alles avastamist ootavat ja Eesti joonistuskultuuri rikastavat materjali. Pärna esituslaadi võib nimetada pornograafilise ja poeetilise vahepeal kõikuvaks paroodiliseks etteasteks. Ta on joonistanud seda, mis hetkel pähe tuli, kuid samas on neisse piltidesse koondatud aastakümnete jooksul eri kunstizhanrites omandatud kogemused. Tegemist on virtuoosse sooritusega, mille tulemusel saab vaataja osaks burlesk suure algustähega. Pärna 90ndatel valminud ulatuslikust söejoonistuste seeriast annab ülevaate ka mullu trükivalgust näinud album "Pärnograafia". Näitust saadab rikkaliku pildivalikuga kataloog, 11. mail aga toimub Kumu auditooriumis Priit Pärna loomingule pühendatud rahvusvaheline seminar.

EKA galeriis on eksponeeritud Kunstiakadeemia 1990. ja 2006. aasta ekspeditsioonide näitus "Taivas. Armastusega Vepsamaast". Uurimisreiside käigus tehtud fotodel ja etnograafilistel joonistustel võib näha osakest meie hõimurahva maailmast - jäädvustatud on külaelanikke, nende majapidamiste interjööre, kasetohust ja puidust tarbeesemeid, külapühakute päevade tähistamist väikestes kabelites ja iidsetes pühapaikades ning paljut muud. Oma asualal praeguses Leningradi oblastis elas vepslasi mõne aasta eest veel üksnes 7-8 tuhat inimest. Näituse ja möödunudsuvise Kadri Viirese juhitud uurimisreisi võtab kokku 5. aprillil EKA aulas toimuv ettekannete päev. Vepsamaal nähtust ja kogetust räägivad ja vastvalminud videofilme näitavad asjaosalised: Ly Lestberg, Laura Kuusk, Fideelia-Signe Roots, Caren-Eliis Luik, Aili Aamisepp, Marika Alver, Karin Tõugu ja Kristi Salve.

Vaal galeriis avati eile käimasoleva Eesti-Leedu maaliprojekti teine osa pealkirjaga "Fresh Paint". Esimene osa "Shoot or Shout - No Escape" peeti mullu sügisel Vilniuse vanas trükikojas. Tallinna näituse ettevalmistamiseks jagunesid kunstnikud eesti-leedu segapaaridesse, kes vahepeal loominguliselt suhtlesid. Korraldajate sõnul "püüab antud formaat end kui traditsioonilist "noore eesti ja leedu maali" näitust üle kavaldada ning kaugeleulatuvate järelduste ja üldistuste asemel serveerib mängulist hoopis (taas)kohtumist ja kunstilist sõprusmatshi". Eesti poolelt osalevad Sirli Hein, Triinu Lille, Rait Rosin, Alvar Reisner, Merike Estna ja Elis Saareväli. Näituse kuraatoriteks on Milda Zvirblyte ja Maarin Ektermann.

Tallinna Linnagaleriis on eksponeeritud Tanja Muravskaja "Positsioonid". Ukraina päritolu noor eesti kunstnik esitab oma näitusel üsna mitmeid ühese vastuseta ja mõnevõrra ebameeldivaid küsimusi natsionalismi, rahvusluse ja patriotismi teemadel. Autorit huvitab kahe sotsiaalse grupi - noorte kunstnike ja noorte neonatside - suhe oma riiki...

A-Galerii seifiruumis näeb Katrin Veegeni ehtenäitust "Loorberid". Veegen on õppinud ehtekunsti EKAs ja täiendanud end Birminghami Kunsti ja Disaini Instituudis. Oma noorusele vaatamata on ta silma jäänud koolkonnavälise isepäise tegutsejana, kelle loomingut iseloomustavad orgaaniline vormikeel ja eesti kontekstis ootamatult julge värvikäsitlus.

Haus Galeriis saab teisipäevani tutvuda Aarne Miikmaa loominguga. Kunstniku lühikeseks jäänud elutee tõttu on tema teosed küllaltki haruldased, vaatamiseks on välja pandud söe- ja pastellitehnikas aktijoonistusi, samuti õlimaalitehnikas portreid, maastikke ja morte. Miikmaa alustas kunstiõpinguid juba 14aastasena Ants Laikmaa ateljeekoolis, hiljem jätkas "Pallases" Ado Vabbe käe all. Julge pintslikäsitluse ja hea inimloomuse tundjana silma paistnud kunstnik suri 1942. aastal oma kolmekümnendates eluaastates.

...mujal Eestis
Tartus allkirjastati eile koostööleping Tartu Kõrgema Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia vahel. Leping näeb ette kahe kunstikõrgkooli vaheliste akadeemiliste ja üldkultuuriliste koostöösidemete tõhustamist, samuti on eesmärgiks tagada üliõpilaste ning õppejõudude vaba akadeemiline liikumine õppeasutuste vahel.

Tartu Kunstimajas avaneb täna 12 tekstiilikunstnikku ühendava rühmituse Vaba Tahe näitus. Rühmituse asutajateks olid aastal 1997 Peeter Kuutma, Maasike Maasik, Lea Valter, Kaire Tali, Kersti Pukk, Heli Kelt ja Helen Kauksi. Eesmärgiks seati Eesti põimevaiba traditsiooni elushoidmine ja edasiarendamine. Hiljem on eri põlvkondade kunstnikke ühendava grupiga liitunud Kadi Pajupuu, Siiri Minka, Mari Haavel, Kertu Sillaste ja Riste Laasberg. Meenutame kuulajale, et põimevaipu kootakse käsitsi vertikaalsel või horisontaalsel kangasteljel ning kompositsioon moodustub värvilistest koelõngadest. Põimetehnikate hulka kuulub ka gobelään, millele on omane eriline tihedus ja peenus.

4. aprillil toimub Tallinnas Mustpeade majas Tartu päritolu E-kunstisalongi kevadoksjon "Töö kiidab tegijat". Enampakkumisele lähevad Eduard Wiiralti "Viljandi maastik" ja Enn Põldroosi "Tartu vaade" ning veel terve rida vanemat ja uuemat kunsti, kokku 52 teost. Oksjonitöödega saab tutvuda Rocca al Mare kaubanduskeskuses asuvas E-kunstisalongi esinduses.

Narva Muuseumis on eilsest avatud "Arhitektuuris peegelduv ajalugu". Eesti Arhitektuurimuuseumi näitus pakub panoraamse läbilõike Eesti arhitektuuriloost läbi sajandite, pidades silmas eelkõige välismaalast, kellel valdkonnast mingit varasemat ettekujutust ei pruugi olla. Teisalt on see ülevaatlikuks tagasivaateks ka meile endile, kinnistamaks mälus arhitektuuri ja ajaloo tähtsamaid märkehitisi. Objektide seas on kindlustused ja sakraalhooned, ühiskondlikud hooned teatritest spordiehitisteni, elamud rehetarest funktsionalistlike villade ning kaasaegsete munitsipaalmajadeni - kõik nad peegeldavad omal moel sajandite, stiilide, valitsejate ja maailmavaadete muutumist.

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios


Kumu. Arhitekt Pekka Vapaavuori
Foto: Kaido Haagen


Näitus "Fresh Paint"
© Sirli Hein


© Katrin Veegen

 

Reedel, 23. märtsil 2007 (12.45 KUKU raadios)  

Eesti kunst maailmas
Goethe-Instituudi korraldatud rahvusvahelises internetiprojektis "Odüsseus Euroopa otsinguil" esindab Eestit fotograaf Tanja Muravskaja. Nagu Odüsseus, on ka Euroopa enese otsinguil, leiavad korraldajad - ja nii kujutab ka antud ettevõtmine endast kujuteldavat teekonda, mille käigus lisandub projektile jaanuarist juuni lõpuni igal nädalal tükike Euroopa identiteedist liikmesriikide kunstnike, kirjanike ja teiste loojate tõlgenduses. Muravskaja fotoseeria kannab pealkirja "Ootused", tema lakoonilist käsitlust avavad sellised märksõnad nagu ootus, noored ja unistused...

Helsingis galeriis Dix saab aga veel viimaseid päevi vaadata Peeter Alliku, Priit Pajose ja Ari Liimataineni näitust "Kolme näkemystä - Kolm nägemust".

Audova Adamson-Ericus
Adamson-Ericu muuseumis avati mõne aasta eest meie hulgast lahkunud legendaarse Tartu kunstniku Ann Audova loomepärandit tutvustav näitus "Kumisev valgus". 1904. aastal sündinud Audova õppis ajavahemikus 1924-1940 Kõrgemas Kunstikoolis "Pallas" Nikolai Triigi, Ado Vabbe ja Aleksander Vardi ateljeedes, kooli siiski ametlikult lõpetamata. ENSV Kunstnike Liitu võeti ta vastu 1945. aastal, kuid kustutati peatselt selle nimekirjast pea kümneks aastaks. 60ndate algusega kaasnes rehabiliteerimine ning viljakas loomeperiood, mis kestis kunstniku vaegnägijaks jäämiseni 1980. aastate lõpul.

Näituseruume Adamson-Ericu muuseumis täidab värviküllane kogum Audova lillemaale ja natüürmorte - joonistused, figuurikompositsioonid ja aktikrokiid moodustavad eraldi põneva komplekti. Eripärane on Audova portreelooming, mis pigem otsib võimalust kajastada inimese siseilma kui välist karakterit. Väljapanek annab vaatajale võimaluse jälgida värvikoosluste ja faktuuri mängu ning kunstniku maalikeele kujunemist läbi aastakümnete. Väljapanek hõlmab Ann Audova teoseid aastatest 1936-1986, riiklikesse kogudesse kuuluvate piltide kõrval on väljas üllatuslikke leide erakogudest. Sarja "Eesti esimesi naiskunstnikke" kuuluv näitus valmis koostöös kunstiühinguga "Pallas", koostajateks Ülle Kruus ja Enn Lillemets.

Näitused Tallinnas
Rahvusraamatukogus on märtsi lõpuni avatud esinduslik näitus eesti nüüdisgraafikast. Väljapanek on seotud Eduard Wiiralti nimelise kunstiauhinnaga, mille algatasid aastal 1998 koostöös Tallinna Linnavalitsuse ja Eesti Rahvusraamatukoguga väliseestlased Harry Männil ja Henry Radevall. Tänavu pälvis Eduard Wiiralti nimelise auhinna elutöö eest Silvi Liiva, noore noore kunstniku preemia said Ave Teeääre ja Kertu Ehala. Näitus toimub iga kolme aasta tagant, autorid saavad esitada igaüks kuni kolm viimasel kolmel aastal loodud teost. Eriliseks ja omanäoliseks muudab loomingulise võistluse asjaolu, et auhindadeks on eesti kunsti suurmeistri Wiiralti enese teosed.

Hobusepea galeriis on Urmas Viigi poolt kureeritud Kunstiakadeemia tudengite näitus "Triviaalgraafika". Väljapaneku eesmärgiks on eesti kõige noorema graafika palge paljastamine. Teadagi on see kunagi peamiselt joonistuse ja trükigraafikana avaldunud kunstihoovus ammu väljunud elitaarsest näitusekeskkonnast linnaruumi, olmesse, veebikeskkonda ja igale poole mujale. Erinevate meediatega paaritudes paljuneb graafika uuteks nähtusteks, millele on sageli raske isegi nime leida.

Galeriis Aatrium saab tänasest vaadata EKA Avatud Akadeemia üliõpilaste graafikanäitust "Läheb ja lendab". Näituse idee kasvas välja juhendaja Virge Jõekalda pakutud märksõnast "ekstaas". Ekstaasi võib vaadelda kui loomingulise mõtlemise ja tegutsemise kirglikku alguspunkti, mis ühelt poolt vabastab, teisalt paneb otsima ja kompama piire.

Estonia kontserdisaali jalutusruumis on avatud juba 4. väljapanek sarjast "Hispaania noored maalikunstnikud" - seekord astuvad oma töödega üles Eduardo Roca, Miguel Carlos Montesinos, Franchu Medialdea, Jesus Angel Bordetas, Ramon Muro, Ramon Perez Sendra,Raquel Sepulveda ja Sergio Luna.

Draakoni galeriis saab vaadata rühmituse Pink Punk lakoonilist ruumiinstallatsiooni, mille sõnumiks on see, et rühmitus on laiali läinud.

Disaini- ja Arhitektuurigaleriis on näitus "Teras arhitektuuris", mille korraldajaks Eesti Teraskonstruktsiooniühing ning fotode autoriks ja kujundajaks Arne Maasik. Eesmärgiks on eksponeerida terase kui ehitusmaterjali kasutamist Eestis, valik on tehtud aastatel 2002-2006 eesti arhitektide loodud ehitiste hulgast. Muuhulgas saab näha ka mulluse parima terasehitise konkursi nominentide töid.

...ja disainiteemadel meenutagem veel seda, et Disainiaasta projekt pälvis mõne aja eest Eesti Suhtekorraldajate Liidu poolt aasta 2006 Suhtekorraldusteo auhinna. Projekti põhitugevusena toodi välja suure hulga osapoolte sünkroniseeritud koostööd, mille tulemusena toodi avalikkuse ette konkreetne valdkond uudsest aspektist lähtuvalt. Disainiaasta teavitusprojekti tellijaks on Eesti Kunstiakadeemia Disaini Innovatsioonikeskus ja teostajaks Katrin Mesilane.

...mujal Eestis
Tartus allkirjastasid kolmapäeval koostöölepingu Tartu Kõrgem Kunstikool ja Eesti Rahva Muuseum. Leping näeb ette koostöösidemete arendamist hariduse ning loome- ja arendustegevuse valdkonnas. Muuhulgas kavandatakse vastastikuseid täiendkoolitusi, ühisekspeditsioone ja samuti sihtstipendiumi asutamist toetamaks neid TKK üliõpilasi, kelle loometegevus on inspireeritud rahvakunstist.

Y galeriis on kuu lõpuni vaadata kaks näitust: Piret Räni "21. sajandi aabits" ja Lilli-Krõõt Repnau "Ka sina, Nartsissos!".

Tartu Kunstimajas on Imme Viidalepa mälestusnäitus. Viidalepa graafikaloomingus eristuvad kaks poolt - esimene neist realistlikum ja miniatuurne, teine jõulisem ja abstraktne. Neid seovad autori isiklik kujunemislugu kunstnikuna ja maaliline söövitustehnika, paljud pildid kuuluvad väikegraafika ja eksliibrisekunsti valdkonda. Viimaste eluaastate loomingus avardas Viidalepp oma haaret - maalilised kujundid asetuvad ruumi ja muutuvad sümboliteks, vormides võib aimata loodust ja folkloorseid motiive.

Toimub
Kumu hariduskeskus pakub ainulaadset võimalust osaleda 31. märtsil algaval Aigi Orava meistrikursusel, mille teemaks keraamika puupõletus. Osavõtjad meisterdavad sissejuhatava loengu järel ise savist esemeid, mis seejärel põletatakse Tohisoo mõisas asuvas anagama-tüüpi keraamikaahjus. Ühekambriline võlvitud ahjukere, 7meetrine korsten ja üheks põletuseks ära kuluvad üheksa tihumeetrit okaspuud annavad ehk aimu ettevõtmise tõsidusest. Igatahes tekitavad lahtine tuleleek, puutuhk ja juurdelisatav keedusool peale 30tunnist kütmist esemetele põneva ja üsna etteennustamatu kõrgkuumusglasuuri. Tohisoo keraamikaahi on ainulaadne kogu Baltikumis, tuhaglasuur ja selline ahjutüüp pärinevad aga Jaapanist.

Eesti Kunstiakadeemias on täna lahtiste uste päevad - saab teavet erialade, ettevalmistuskursuste ja sisseastumistingimuste kohta. Kell 14 ja 16 viivad EKA tudengid uudishimulikke osakondadesse ekskursioonidele. Infot jagavad nii akadeemia juhtkond kui õppejõud, toimuvad loengud kompositsioonist ja joonistamisest, õhtul aga oodatakse tulevasi kunstnikke EKAsse peole.

...ja üks kurb kunstiuudis
Möödunud nädalal lahkus 98 aasta vanuses parematele kunstimaadele Eesti maalikooli silmapaistev esindaja Valdemar Väli. 1938. aastal alanud õpingud "Pallases" lõpetas ta Ado Vabbe maaliateljees. Peamiselt portree- ja maastikumaali viljelnud Väli tõi sõjajärgsesse Eesti maalikunsti kaasa nii pallasliku hilisimpressionistlikku maalimaneeri ja rahvusromantisimi noote kui võime vaadelda portreteeritavaid isikuid väärikalt distantsilt. Eesti kultuuri suurkujude esindusportreed vahelduvad tema loomingus Läänemaa, Muhu ja Kihnu külaelanike karakteersete jäädvustustega. Sugugi väiksema tähendusega pole Valdemar Väli tegevus maaliõppejõuna meie kunstikõrgkoolis aastail 1947-1988.

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios


© Tanja Muravskaja
http://www.goethe.de


Näitus "Hispaania noored maalikunstnikud"


Näitus "Triviaalgraafika"
© Magnus Vulp


Valdemar Väli / repro: EKL

 

Reedel, 16. märtsil 2007 (12.45 KUKU raadios)  

Elamise kunst
Täna õhtupoolikul avatakse Tallinna Kunstihoones ja G-galeriis Eesti Kunstnike Liidu 7. aastanäitus "Elamise kunst". Kas tavaelus nauditav on aines otsekoheseks kunstiloominguks või suudame me seda aktsepteerida vaid läbi iroonia- või absurdiprisma? Eeldame me vaatajana kunstnikult hinnangut või esteetiliselt nauditavat piltkujundit - või mõlemat korraga? Kui suur on meie empaatiavõime kunstniku loomerõõmust osasaamisel?

...need olid vaid mõned küsimused neist paljudest, mida järjekordne Kunstnike Liidu ülevaatenäitus puudutada tahab. Vabaduse väljaku näituseruumides on väljas ligi 70 kunstniku peamiselt selleks puhuks valminud tööd. Näituse kuraatoriks on Katrin Pere, väljapaneku kujundasid Terje Kallast ja Urmas Luure. Eksponeeritud töid iseloomustab pigem mõtlik ja sissepoole suunatud hoiak kui pulbitsev elamislust ja -rõõm.

Briti ja eesti disain Tarbekunstimuuseumis
Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis on koostöös Briti Nõukoguga avatud briti ja eesti disainerite näitus "Minu maailm: uus subjektiivsus kaasaegses disainis". Näeb värskemaid töid seitsmelt briti ja neljalt eesti disainerilt, kes mõtestavad oma töödes universaalse ja unikaalse suhet ning ei võta disaini kui pelgalt tootmisega seotut. Kui tehnoloogia muudab täiuslikkuse võimalikuks ja kommunikatsiooni ning masstootmise üleilmastumine teeb visuaalse keele universaalseks, tüdinevad sellest nii disainerid kui tarbijad. Disainerid hakkavad otsima võimalusi, kuidas luua unikaalsust standardiseeritud protsesside sees. Tulemuseks on käsitöö tähtsuse tõus ning subjektiivsuse taastärkamine.

Kuraatorite Emily Campbelli ja Andree Cooki poolt näitusele valitud briti disainerid töötavad erinevatel tegevusaladel - mööbli, moe ja multimeedia vallas. Igaühel neist on erinev visuaalne keel, intellektuaalne positsioon või kujundusmetoodika - teisisõnu, sügavalt isiklik maailmavaade. Eesti-poolse satelliitnäituse kuraator Kai Lobjakas on esinema valinud Annike Laigo, Krista Leesi, Ülle Jehe ja Kärt Ojavee, kes mõtestavad ümber tekstiiliga seotud esemetega kaasnevaid traditsioone.

Näitused Tallinnas
Hop galeriis avati eile Tekstiilikunstnike Liidu aastapreemiate näitus. Aasta tekstiilikunstniku tiitlit kannab sedapuhku Milvi Thalheim. Thalheimi loomingu põhiosa moodustavad dekoratiivsed trükikangad ja tekstiilpannood, tema kunstnikukäekirja iseloomustavad lihtsad vormid ning kontrastne ja selge värvivalik. Aasta nooreks tegijaks nimetati ühendus "Disainkombain", Lühikese Jala Galerii preemia parima tekstiili eest sai Monika Järg ja eripreemia tekstiilikunstnike infolehe "Koiliblikas" pikaajalise toimetamise eest Kadi Pajupuu. Tähtsaid tekstiilipreemiaid jagati juba 11. korda.

Würthi Kunstigaleriis on eksponeeritud eesti vanima tegevakvarellisti Enno Lehise näitus "Akvarell on ahvatlev". Väljapanekuga tähistab vanameister oma 95. sünnipäeva, külastaja saab läbilõike kunstniku viimase paarikümne aasta loomingust. Lehise akvarellikäsitlust iseloomustavad pehmed ja sulavad, märjalt segatud toonid, mis annavad tema maastikuvaadetele omanäolise elavuse.

Berliinis Giedre Bartelt Galeries näeb grupinäitusel "Alice in Wonderland" Toomas Kalve käsitsikoloreeritud vaikelupilte. Deco Galeriis on avatud Soho Fondi näitus "Rüütliristi kavalerid".

...mujal Eestis
Haapsalu Linnagaleriis on koha sisse võtnud Eve Kase uuem looming. Näitusel puudub nimi ja läbiv teema, kunstnik on võtnud avaras galeriis ajada õige mitut asja. Tehnikaks on peamiselt erinevad fototöötlused ja kollaazhid. Näituse küllap k?ige sugestiivsem ja publikumenukam töö kujutab inimeste silmapaare, igale neist kirjutatud silmaomaniku soov...

Võru linnagaleriis näeb Dmitri Kotjuhi näitusel "Argipäeva hetked" tema viimase aasta jooksul Võrumaa Teatajale tehtud fotosid. Fotograaf leiab, et igal hetkel on oma tähendus, mida ei saa alahinnata - just seepärast väärib ka argipäev kajastamist ja vääristamist.

Toimub
Tartus Y galeriis esitletakse 20. märtsil Kirjandusfestivali Prima Vista raames mitmekihilist kultuuriüritust, mille koostiseks on tekst, litograafia ja heli. Välja tuleb Jim Ashilevi näidend "Nagu poisid vihma käes", mis räägib kolmest noorest mehest, kes on vabatahtlikult läinud alternatiivsesse neuropsühholoogiahaiglasse Nartsissimo vabanema oma foobiatest. Projekti kunstiline element, Lilli-Krõõt Repnau litograafianäitus "Ka sina, Nartsissos!" jääb Y galeriis avatuks kuu lõpuni.

EKA galeriis on eilsest Tampere polütehnikumi tudengite foto- ja performantsinäitus "Shy Pee". Täna õhtul esitavad noored Kultuuritehases Polymer oma projekti "Golden Tracksuits", mis kombineerib häppeningi, videot ja muusikat. Homme toimub Kultuuritehases agregaatõhtu "Antropomachia". Üritus on pühendatud kõigile õnnetult hukkunud eksperimentaatoritele, kes leidsid oma otsa maailma paremaks muutes. Esineb paarkümmend noort performaatorit, kaalu lisab klassik Kaarel Kurismaa, külalisprogrammi näitab Pärnu Fideo- ja Vilmifestival.

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios


© Kärt Ojavee / ETDM


© Monika Järg / HOP


© Toomas Kalve


© Eve Kask

 

Reedel, 9. märtsil 2007 (12.45 KUKU raadios)  

Toomik Kumus
Kumus esilinastus kesknädalal Jaan Toomiku lühimängufilm "Armulaud" ning Kumu suures saalis avati kunstniku uuemat loomingut tutvustav esinduslik näitus, mille kuraatoriks Hanno Soans. Jaan Toomik on rahvusvaheliselt tuntuim ja kahtlemata ka enim kohalikku poleemikat tekitanud kaasaegne kunstnik Eestis. Ta alustas 80ndate lõpul ekspressiivse maalijana - tema tollastel lõuenditel põimusid müstiliste meeleseisundite otsingud karmi kehalisusega ja mandalad äraspidipööratud kristliku ikonograafiaga. 90ndatel leidis Toomik installatsioonikunstis keele, mis oli vormilt äärmiselt napp ja impersonaalne, kuid sisult sugestiivne. Ühena esimestest Eestis lülitus Toomik 1994. aastal installatsioonivideo lainele. Selle formaadiga on ta esinenud ka rahvusvahelistel biennaalidel ja suurnäitustel Sao-Paulos, Veneetsias, Santa Fes ja Berliinis ning esindatud selliste mainekate Euroopa muuseumide kogudes nagu Moderna Museet Stockholmis, Stedeljik Amsterdamis ja Kiasma Helsingis.

Register Kunstihoone galeriis
Kunstihoone galeriis on avatud Eesti Kujundusgraafikute Liidu aastanäitus "Register". Näituse kuraator Tiina Tammetalu, kes on ühtlasi ka Kujundusgraafikute Liidu esimees, on leidnud ülevaatenäitusele vägagi kontseptuaalse formaadi. Nimelt loetleb ja tutvustab väljapanek liidu liikmeid kui Autoreid suure "A-ga". Tammetalu sõnul mõjub graafiliselt disainitud keskkond tänapäeval sedavõrd loomulikuna, et seda kiputakse samastama loodusega - millegi sellisega, mis ise tekib. On aeg taasteavitada üldsust inimestest, kes seda meie igapäevast graafilist disaini professionaalsel tasemel loovad.

Meenutagem siinkohal, et kujundusgraafika ehk graafiline disain on interdistsiplinaarne ala, mis ühendab tüpograafia, graafika, maali ning kirjakunsti praktikad innovaatiliste tehniliste võimaluste ja kaasaegse elutunnetusega. Hea graafiline disain kõnetab publikut kõikjal ja kogu aeg - ühendades ainulaadsel viisil kõrgkunsti kommertsiaalsusega, ei vaja see oma publikuga kohtumiseks spetsiaalseid kunstile reserveeritud kohti.

Näitused Tallinnas
Hobusepea galeriis saab vaadata Paul Rodgersi näitust "Transplants". Viisteist aastat tagasi Eestisse asunud ja edukalt siinsesse kunstiellu sulandunud Rodgers keskendub tavapäraselt üsna kitsale teemaderingile ja demonstreerib nukker-iroonilist ja maailmaparanduslikku hoiakut. Näiteks valutab kunstnik südant selliste asjade pärast nagu Eesti inimeste allajäämine majanduspoliitika rünnakustrateegiatele ja lühinägelik suhtumine integratsiooniprobleemidesse.

Vaalas avasid kolm noort kunstnikku - Elis Saareväli, Katrin Koskaru ja Alvar Reisner - eile näituse "Kaheksast viieni". Varem on kolmik esinenud ühisnäitusega "Ajukepp", mis käsitles igapäevaelu rutiini ja võitluslikkust, sedapuhku on vaatluse alla võetud meie majanduskasv. Kunstnikud jäädvustasid esmalt pangas, pagaritöökojas ja mitmel pool mujal toimuvat fotodel ning valmistasid seejärel reportaazhliku maaliseeria.

Tallinna Linnagaleriis esitlevad Triinu Jürves, Villem Jahu, Rannar Laur ja Harry Rull näituseprojekti "Violently happy". Nende kunstiliste kujundite reservuaariks on popkultuuri ja kunstiajaloo põhjatud sügavused, kus meelevaldselt kohtuvad näiteks lumivalgukesed, softrokkarid ja konstruktivistid, surnud mehed nagu Jean Paul Marat ja ja surmavad mehed nagu Antonio Banderas. Kunstikriitik Anders Härmi hinnangul näitusel osalevad kunstnikud "ruunavad kujundeid ja võtavad neist viimase, küsimata seejuures maitsepolitseilt üleliia palju nõu".

Põhjanaabrite pealinnas on Eesti suursaatkonna ruumes avatud meie ühe tuntuma noore fotorealisti Maarit Murka näitus "Tallinn-Helsinki".

Artdepoos on Tartu noort kunsti esindava Eda Lõhmuse näitus "Ülespoole". Erinevalt paljudest põlvkonnakaaslastest on Lõhmus jäänud läbi ja lõhki truuks maalikunsti vahenditele, tema põhimotiiviks on maastik ja loodus. Nappide väljendusvahenditega - piiratud, justkui "määritud" koloriidi ja minimaalse kujundlikkusega annavad Eda Lõhmuse maalid edasi unenäolist ja argielule justkui kaugeks jäävat maailma.

Haus Galeriis saab vaadata ülemöödunud aastal meie seast lahkunud Silvia Jõgeveri maale pealkirja all "Mõtisklused". Eksponeeritakse 1960ndate abstraktseid katsetusi ning 90ndate maastikuvaateid. 60ndatel oli Jõgever nn. Tartu rühma liige, kuhu kuuluvad kunstnikud ei leppinud ametlike nõuetega ning nõudsid visalt eluõigust avangardile.

Eesti Tekstiilikunstnike Liidu poolt valiti aasta tekstiilikunstnikuks Milvi Thalheim, aasta nooreks tegijaks aga ühendus Disainkombain. Lühikese Jala Galerii preemia parima tekstiili eest sai Monika Järg. Premeeritud tööde näitus avatakse 15. märtsil Hop galeriis.

Disaini- ja arhitektuurigaleriis näeb näitusel "Sound of material" jaapani disaineri ja arhitekti Masayo Ave käe all loodud teoseid. Väljas on kuues Euroopa riigis läbi viidud meistriklassi tulemused, teiste seas ka Eesti Kunstiakadeemia tootedisaini ja tekstiilidisaini tudengite tööd.

SEB Ühispanga Galeriis saab vaadata Vanalinna Hariduskolleegiumi õpilaste omaloomingukonkursi näitust "Püsimine. Minemine". Õpilased on oma maalidel-joonistustel, fotodel ja filmides tegelenud hea ja kurja, vooruste ja pahede vahel tasakaalu otsimisega. Ikka nii, et kunsti kaudu tuleks välja, mis on nende jaoks inimeseksolemise põhiomadused ja -väärtused.

...mujal Eestis
Tartus Rael Artel Gallerys avati eile Tõnis Vindi ja Ki wa ühisnäitus "Labürint ja igavese tagasituleku teed". Labürint esineb motiivina mõlema kunstniku töödes, kuid võimaldab kasutada ennast ka metafoorina kahe autori kunstipraktikate kirjeldamisel tervikuna. "Igavese tagasituleku" motiiv esineb paljudes mütoloogilistes süsteemides kui mingi varasema kuldajastu ihalus - selle alla kuuluvad kaotatud Paradiisi või Arkaadia otsingud, kuningas Arthuri või eesti kontekstis Kalevi(poja) tagasituleku ootused. Vindi graafikas läbimängitud märgiteooria ning Ki wa tekstide, helikunsti ja totaalse keskkonna kokkuviimine tõotab igatahes huvitavat sünteesi...

Tartus Y galeriis on tosinkonna Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengi ühisnäitus "Kola". Väljapaneku sisuks on asjad seina ääres, ülekoormatud ruumid ja inimesed, taaskasutus, laenamine ja nõnda edasi.

Võru Linnagaleriis on vaadata rändnäitus "Disain tuleb külla". Tegemist on sissevaatega eesti disainis toimuvasse ja toimunusse, näeb näiteid toimivast koostööst tootja ja disaineri vahel, disainerite algatustest sündinud vormistustest, ideedest, mis alles ootavad teostumist ja samuti eesti disainiklassikast.

Toimub
EKA aulas algab täna kell 16 üritus, mis tutvustab Moostes juba kuuel viimasel suvel toimunud rahvusvahelist üritustesarja PostsovkhoZ. Päevakohastel teemadel võtavad sõna MoKSi koordinaator Evelyn Müürsepp, meedialabori juht John Grzinich ja mitmed teised. Kunsti ja sotsiaalpraktikate keskuse MoKS eestvedamisel toimunud projektides on osalenud kokku üle 150 loomeinimese maa- ja maalikunstnikest helikunsti asjatundjateni, hiljuti nägi trükivalgust ka PostsovkhoZi ajalugu tutvustav raamat.

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios


© Jaan Toomik


© Paul Rodgers


Näitus "Kaheksast viieni". Repro: Vaal


© Maarit Murka

Reedel, 2. märtsil 2007 (12.45 KUKU raadios)  

Rõõmsat kunsti Tartus
Tartu Kunstimajas on avatud Jüri Marrani 70. juubeli puhune näitus "Lustaed". Autori jaoks on tegemist tõlkega saksa keelest - "Garten der Lüste". Ning oluline on siinjuures asjaolu, et saksa "Lust" tähendab palju rohkemat kui eesti süütu "lust". See on lõbu, mõnu, nauding, soov, iha, tahtmine - kõik kokkuvõttes seotud elurõõmuga. Ja autor tahab meelega olla vastandlik neile näitustele, mis on sünged, rahulolematud ja provokatiivsed ning eksponeerivad inetust, põlgust ja seksuaalset rahuldamatust. Füüsikuharidusega Marran on kunstioskusi omandanud nii omal käel kui Melanie ja Erich Arraku ateljeekoolis osaledes või Voldemar Vaga kunstiajaloo loenguid kuulates. Kunstnike Liidu liige on Marran juba pea kakskümmend aastat ning viljelenud portreed, kompositsiooni, lille- ja maastikumaali, pöörates seejuures suurt tähelepanu värviprobleemidele.

Näitused Tallinnas
Eesti Arhitektuurimuuseumil ilmus järjekordne meie arhitektuurilugu kajastav trükis - nimelt "Arhitekt Nikolai Kusmin. 1906-1994". Kusmini puhul on tegu olulise persooniga Eesti arhitektuuriajaloos - tema projekteeritud majad on märgatavalt kujundanud II maailmasõja eelse Tartu väljanägemist, eelkõige Tamme ja Tähtvere linnaosasid.

Tartu-teemaline on ka praegu Arhitektuurimuuseumis avatud näitus Pauluse kiriku võistlustöödest. Möödunud aasta detsembris lõppenud kiriku taastamise sisekujunduse- ja arhitektuurikonkursi võitsid Soome arhitektid Kari Järvinen ja Merja Nieminen. Kuulsa soome arhitekti Eliel Saarineni kavandatud ja I maailmasõja hakul valminud juugendstiilne Pauluse kirik alustas uut elu 1999. aasta septembris, kui taastati tema sihvakas tornikiiver. Nüüd on plaanis renoveerida kiriku siseruum ning lisada sobiv uus mööbel. Kirik kavatsetakse uuendatuna taasavada 2010. aastal.

Maarjamäe lossi parki, Eesti Ajaloomuuseumi valdustesse toimetati aga möödunud nädalal Punaarmee korpusekomandöri Johannes Raudmetsa mälestusmärk. Varem Paides Lembitu pargis seisnud 16 tonni kaaluv monument on üks neist objektidest, mis hakkavad sisustama Nõukogudeaegse monumentaalskulptuuri parki. Nimelt pakkus Ajaloomuuseum möödunud aasta lõpus Eesti maakonnavalitsustele välja võimaluse loovutada ideoloogiliselt linnaruumi sobimatuid monumente tulevase temaatilise vabaõhuekspositsiooni heaks.

Haridus- ja teadusministri poolt kinnitati Eesti Kunstiakadeemia akrediteerimise tulemused - esitatud 29 õppekavast pälvis 27 täieliku ja 2 tingimisi akrediteeringu. Samuti akrediteeriti täielikult Eesti Kunstiakadeemia kui institutsioon. Sellega jõudis lõpule juba 1999. aastal alanud mahukas bakalaureuse- ja magistriõppekavade akrediteerimisprotsess, milles ekspertidena osales kõrgelt hinnatud professoreid Ungarist Iirimaani. Muuhulgas tõstis rahvusvaheline komisjon esile Eesti Kunstiakadeemia õppejõudude individuaalset tööd tudengitega. Akrediteerimisel saadud hinnanguid kasutatakse alusena õppekavade ja õpetamismeetodite arendamisel ning õppejõudude kvalifikatsiooni tõstmisel.

Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakond tähistab täna oma 90. juubelit näituse "Corium" avamisega EKA galeriis. Väljas on valik viimaste aastate silmapaistvamatest üliõpilastöödest - nii nagu coriumil ehk pärisnahal on ka kõigil väljavalitud teostel oma aja nägu, muster ning käekiri. Samaaegselt näituse avamisega esitleb Nahakunsti osakond ka uut juubelikataloogi, mis käsitleb viit viimast aastat erialaõppes.

Haus Galeriis ootab vaatajaid meie ühe nimekama joonistaja Jarõna Ilo "Salaaed". Kunstnik eksponeerib suuremõõtmelisi söetehnikas pilte, mis keskenduvad looduse poolt pakutavatele mustritele. Konkreetsemalt on siin inspiratsiooniallikaks aed - koht, kus on võimalik näha muutumist, aja kulgemist. Salaaed on rahulik ja ilus hingestatud ruum, mida tuleb harida, hoida ja kaitsta hävingu või sissetungi eest.

Galeriis 008 on Jaan Elkeni maalide väljapanek "Valge valgus". Autori enda sõnul on vastavatud näitus "...järjekordne samm veel väiksemate formaatide, veel selektiivsema teemapüstituse, veel formaalsema värvivaliku poole. Valge ja halli kõikvõimalikud varjundid, sekka sööstud kriitvalgest pilkasesse pimedusse - süsimusta, see on selle näituse tarkvara".

Draakoni galeriis on Ville-Karel Viirelaiu isikunäitus "Vabatahtlikult autofookuses". "Elu ja mitteelu on kujuteldavad lahendused. Eksisteerimine on kuskil mujal. Siinne religioon, poliitika - kasvada selliseks nagu on kellegi idee sinust endast. Luua kunsti, mis on kellegi teise idee, kuidas kunst peab välja nägema. Mässumeelsus on mõttetu." Vaatamata autori pessimistlikule saatesõnale näeb näitusel ometi töid, mis tahavad vaatajat vähemasti intrigeerida. Näiteks pilti perekonnast, kes satub peale parasjagu seksitoimingutega tegelevale homopaarile...

Tänasest pühapäevani toimub Tallinna Linnagaleriis tai kunstniku Sarawut Chutiwongpeti lühinäitus. Chutiwongpeti poeetiliste videoinstallatsioonide kesksed teemad on ühelt poolt seksuaalsus, puberteet ja (keha)poliitika ning teisalt fantaasiad, hirmud ja ihad. Tema teoste keel on üpris mitmekesine - leidub nii dokumentaalseid kui performatiivseid videoid, nii staatiliste fotograafiliste kujundite jada kui abstraktseid mänge.

Kastellaanimaja galeriis on Piret ja Tanel Meose ühisnäitus "Karneval". Kokku saavad skulptuur, klaas ja fotokunst ning kaks erinevat põlvkonda. Piret Meose ehtsate inimjuustega pärjatud klaasmaskid ühendavad eneses psühholoogiat, värvi ja vormi. Tanel Meose fotod on inspireeritud öisest Tallinnast ja selle valgusemängudest.

...mujal Eestis
Pärnu Uue Kunsti Muuseumis saab vaadata tekstiilikunstnik Ene Parsi autorinäitust "Uuesti uus". Parsi emotsionaalsed ja soojad tööd on inspireeritud eesti rahvarõivaste mustritest, autor kasutab erinevaid materjale ning esitab algselt kudumitel esinevaid kujundeid näiteks lapitehnikas. Tausta loomiseks eksponeerib kunstnik ka oma aastakümnete taguseid taieseid nagu näiteks nõeltehnikas "Muhu roosid" või hiigelkudum "Mulgi sõrmik".

Pärnu Kunstnike Majas on eksponeeritud Liina Viira ja Haide Rannakivi "Folkloorikokteil". Rannakivi on Pärnu fotokunstnik, Viira aga Rootsi päritolu väliseestlane, kelle rahvariidemustriline moekollektsioon äratas tähelepanu möödunudaastasel Supernooval. Nende ühine näitus tegeleb kunstnike sõnul moeka eluga rahvuslikus võtmes.

Toimub
Laupäeval kell 11 ootavad Kadrioru kunstimuuseumi lossidaamid kõiki 5-11aastaseid kunstisõpru lastehommikule. Üheskoos uuritakse Jan van Kesseli maali "Noa laevaminek" ja räägitakse lugu suurest veeuputusest ja pärast joonistatakse lossikooli töötoas. Muuseas, sellelt toredalt vanalt maalilt võib lisaks tuttavatele leida ka kummalisi ja müstilisi loomi nagu kolme sarvega ninasarvikud, lumivalgeid ükssarvikud ja troopilised pingviinid. Kell 15 toimub Kadrioru kunstimuuseumis järjekordne loeng Laupäevaakadeemiate sarjast - seekord räägivad Leho Lõhmus ja Aleksandra Murre Vene tsaaririigi ordenitest ja kaardiväe mundritest.

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios


© Jüri Marran


© Jarõna Ilo


© Ville-Karel Viirelaid


© Tanel Meos

www.kunstikeskus.ee keskkonnas leiduvate mistahes algupäraste tekstide, tõlgete, terviklike info- ja lingikogumite ning pildimaterjali reprodutseerimine ainult KUNSTIKESKUS.EE ja/või nende autorite ja/või nende valdajate nõusolekul. Originaalteoste ja viidatud materjalidega seotud õigused kuuluvad üldjuhul nende autoritele ja/või valdajatele.