24h galerii
Kunstiteadlikkuse Keskus
tagasi avalehele
 
ARHIIV kunstiuudised
 
Kunstiteadlikkuse Keskuse kunstiuudised
Toimetaja Vano Allsalu
MÄRTS 2010
selle kuu varasemad uudised vt. allpool
   
   

Reede, 26. märts 2010

 

Treumund vaatleb naise homoseksuaalsust
Tallinna Kunstihoone galeriis on 18. aprillini eksponeeritud Anna-Stina Treumundi "Sina, mina ja kõik, keda me ei tea". Treumundi fotodest ja videotest koosnev näitus on galerii kuraatori Reet Varblase sõnul esimene kord Eestis, mil üks kunstnik on võtnud nii põhjalikult käsitleda "lesbide tähenduse ja rolli meie sootsiumis, kus ikka veel visalt püsivad stereotüübid lesbist kui kibestunud mehelikust naisest, kelle välimus ei eruta (hetero)seksuaalset meest või siis lesbist kui mehe seksuaalfantaasia rahuldajast."

Noor kunstnik, kes on naise homoseksuaalsusest rääkides kasutanud fotodel ja videotes ennast ja oma sõpru, selgitab oma projekti nii: "Leian, et lesbidel on viimane aeg ennast avalikkusele tutvustada ning luua endast adekvaatne kuvand, mitte lasta teha seda kellelgi teisel. [...] Põhjus, miks ma näitusel oma keha abil lesbilisust uurin, pole kuidagi seotud nartsissismi või enese eksponeerimise vajaduse rahuldamisega. Ajendiks on tõsiasi, et siiani pole meie kultuuris ei lesbiline kunstnik ega lesbilisust uuriv kunstnik sõna võtnud. Õnneks pole kohalikel geikunstnikel sellist varjumise soovi. Aga millest selline erinevus? Kas naine kardab kujutada oma seksuaalsust, surub selle alla või peidab nii osavalt ära, et ainult "omad" oskavad näha?"

26. märtsil algusega kell 18 peetakse näituse raames ka ettekannete päev ja ümarlaud "Elu võimalikkusest vikerkaarel", millel esinevad Lilian Kotter, Helen Talalaev, Marge Monko, Reet Varblane jt.

Kurvitz analüüsib voolu
Raoul Kurvitz näitab praegu korraga nii Hobusepea kui Draakoni galeriis kunstihuvilistele oma isikunäitust "Projekt VOOL". Autor selgitab: "Käesolev projekt kujutab endast üsnagi ambitsioonikat ettevõtmist - maailma ümberkirjeldamist vastavalt viimase kümnendi jooksul muutunud olukorrale. Kui modernistliku maailma üheks iseloomustavamaks kujundiks oli puu oma kõrgustesse pürgiva hierarhilise struktuuri ja paradoidaalselt monomaniakaalse ning dominantse ideetüvega, ja kui postmodernistlikus olukorras killunes see piltlikult öeldes pilbasteks, asendudes tasapinnalise, risomaatilise ning ühtlasi skisofreenilise fragmentaarsuse ja mittehierarhilise paljususega, siis käesolevalt on neid fragmentaarsusi üle võtmas, taas ühte sulatamas, aga ka ohtlikult taas-unitariseerimas uus üldkujundiks taandatav juhtprintsiip, mida üldnimetusena ehk väesolevalt kutsun vooluks."

Projekt otsib ja loob algatuseks "kõige üldmõistetavamaid metafoore ning kujundlikke olukorramudeleid muutunud situatsiooni käsitamiseks, kätkedes aga juba algfaasis küllaltki laialdase osundustespektri edasiste diskussioonide põhiteemade osas: voolu mõistele keskenduv epistemoloogia, politoloogia, likviidseiks ehk "vedelaiks" muutunud töö-, armastus-, ja muid inimtegevusi puudutavad suhted; rahandus, uut tüüpi meedia, uut tüüpi sõjad, uued tehnoloogiad..." Näitus on avatud Hobusepeas 12. ja Draakonis 10. aprillini.

Red Dot Julia Maria Künnapile
Ehtekunstniku haridusega eesti disaineri Julia Maria Künnapi kujundatud lapsetool Mari köitis ühe maailma hinnatuima disainiauhinna zhüriid oma ülilihtsa ja uuendusliku lahendusega. Lapsetool Mari on kompaktne, ei vaja monteerimist ega sagedast korrigeerimist vastavalt lapse kasvule. Tooli vorm on väga lihtne - istumiseks polsterdatud põhi, kinnihoidmiseks ja selja toetamiseks pehme võru. Minimalistlik naturaalset nahast ning kroomitud terasest valmistatud, ent samas kerge (2,5 kg) tool sobib praktiliselt igasse keskonda, alustades kodudest ja lõpetades avalike ruumidega.

Red Dot disainiauhind, mille ajalugu ulatub aastasse 1955, on tänaseks suurim ja tunnustatuim disainikonkurss maailmas. Võistlusel on kolm haru: "Red Dot: tootedisain", "Red Dot: kommunikatsioonidisain" ja "Red Dot: disainikonseptsioon". Tänavu võtsid konkursist "Red Dot: tootedisain" osa disainerid ja ettevõtted 57 maalt, hindamiseks esitati 4252 toodet. Koos teiste auhinnatud töödega eksponeeritakse tooli Mari 6. juulist kuni 1. augustini näitusel "Red Dot: tootedisain 2010 võitjad" Red Dot Disainimuuseumis Essenis, Saksamaal. Oma pooleteisetuhande eksponaadiga on selle muuseumi väljapanek suurim kaasaegse disaini püsiekspositsioon maailmas. Lisaks näitustele kaasneb auhinnaga kajastus Red Dot aastaraamatus, online-näitusel ning Red Dot märgi kasutusõigus oma tootel. Lapsetooli Mari on autoril plaanis tootma hakata Eestis

Stiimuli puudumine Pariisis
Pariisis on 4. aprillini eesti kontseptuaalkunstnike Kiwa, Taavi Piibemanni ja Toomas Thetloffi ühisnäitus "Stiimuli puudumine". Näitusepinnaks on Rivoli 59 - kunagi kunstnike poolt linnavõimudelt "üle löödud" kunstikeskus, mille ateljeedes tegutseb täna kolmkümmend eri rahvusest kunstnikku (teiste hulgas ka eestlanna Kaia Kiik). Väljapaneku kuraatoriks on Erkki Luuk ja motoks "See on väga huvitav, onu." (allikas: Jules Verne'i "Reis maakera südamesse").

Kunstikriitik Hanno Soans selgitab: "Lõuna-Eesti kunstiskeene juhtivate semionautide näitus Pariisi südalinna galeriis ja viimase aja teosed on post-kontseptuaalsetele praktikatele omaselt ranged ja erapooletud, segatuna millegi sellisega, mida võiksime nimetada ka kujuteldava küborgi ajulainete errorismiks. Tekstiliste operatsioonide õelalt kuiv huumor, manipulatsioonid kommunikatsioonivigadega, kaartide ja kasutusjuhtide valikuline kustutamine, dekodeeritud kujundite breakbeat, usaldus müra vastu, tekstiloogika pime järgimine, mis viib meta-tähenduste ja lünkadeni - need on selle operatsiooni põhitähelepanekud. Nende kolme triksteri kunsti protsessuaalne osa on toorelt fokusseeritud paradoksaalsele tundele, kus "millegi tegemine viib mittemillenigi, ja mittemillegi tegemine viib millenigi", kuigi protsessid arenevad süstemaatiliselt läbi oma ebaloogiliste järelduste."

Ning Soans jätkab: "Kiwa, printides sadu ja sadu A4 lehti järjest hajuva musta ruuduga, viitab tegevuse ammendumisele ja masiniliku meta-esteetika ilmnemisele süsteemi võimaluste kitsastes piirides. See, mis algab justkui äraspidine hommage Malevitshile, paljastab tühjeneva printeri tegevusloogika, mis üritab tulutult saavutada RGB-musta kuni täieliku annihilatsioonini, jäädes lõpuks kordama valget ruutu valgel taustal. [...] Piibemanni fotoseeria "Kasutatud kirjandus" koosneb autori jaoks eluliselt oluliste tekstide lõpupunktidest. Kuigi võib näida, et see teos on täiuslikult kontseptuaalne, nii et sellest arusaamiseks piisab kirjeldusest, pole see juhtumi point. Nagu Kiwa väsinud printeri puhul, hakkavad ka ülesuurendatud punktid rääkima oma akommunikatiivset lugu, tuues nähtavale kasutatud trükitehnoloogiad ning paberi erinevad tekstuurid ja vanuse. [...] Toomas Thetloff on tuntud kultuuri võtmetekstide transformeerija ja neist meta-raamatute konverteerijana. Seekord toidab ta oma tekstikonverterit ideoloogiliste ideedega. Teoses "Ettevaatust, aste" teisendab ruumiline sekkumine galerii mezzaniinile viiva trepi ühe astme. Thetloff jõuab samasugust errorismi loogikat järgides välja standardiseeritud kehamälu valda, kuhu kogemusi jäädvustavad harjumused ja eeldused."

Näitused Tallinnas
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis on maikuu lõpuni avatud näitus "Elu ja hingega. Bornholmi kunstnikud". Läänemeres Rootsi ja Taani vahel asuv Bornholmi saar on tuntud paljude suurepäraste kunsti-käsitöömeistrite poolest, kes esindavad selliseid valdkondi nagu klaas, keraamika, tekstiil ja metall (noad, ehted jne). Üheks oluliseks inspiratsiooniallikaks on sealne kaunis ja mitmekesine looduskeskkond, samas innustavad ka kunstnikud ise üksteist. 2007. aastal ilmutas ACAB (Bornholmi Kunsti ja Käsitöö Assotsiatsioon) raamatu, mis aitab tutvustada organisatsiooni ning selle liikmeid kodus ja võõrsil. Iga projektis osalev kunstnik on raamatus esindatud ühe lehega, kandes seejuures olulist rolli oma selle kaaskirjutaja ja -kujundajanana. Paberraamatule lisaks valmistas iga kunstnik unikaalse "raamatu" - vabas formaadis ja väljendusvormis enese ja oma loomingu tutvustuse. Peale eksponeerimist Fääri saartel, Gröönimaal ja Gotlandil on projekt nüüd jõudnud ka Tallinna.

Vabaduse galeriis näitab 14. aprillini oma akvarellinäitust "Lindude teed" Ene Pikk, kes tähistab väljapanekuga ühtlasi 85. juubelit. Kunstniku meelisainevallaks on juba aastaid olnud linnud, kelle toimetamisi kajastab ta oma piltidel läbi leebelt humoorika igapäevafilosoofia. Ene Pikk on tunnustatud lasteraamatute illustraator, kes illustreerinud ka kooliõpikuid ja kujundanud lastepäraseid postkaarte. Samuti andis just tema aastail 1960-1981 ajakirjale "Täheke" selle lastepärase ja vahenditu näo, mida paljud omaaegsed lugejad ja ettelugejad tänaseni mäletavad.

Disaini- ja Arhitektuurigaleriis saab 10. aprillini uudistada soome skulptori Maria Dunckeri loomingut pealkirja all "Tienvirsi". 2001. aastal olid siinses Soome Instituudis väljas tema plastikkottidest ja -jäätmetest valmistatud ja rahvuslikult mõjuvad kleidid; ülemöödunud aastal oli tema loomingut võimalik näha Kumus, sest Duncker oli siis üks Ars Fennica auhinna kandidaate.

Märtsikuu lõpuni tutvustab Eesti Ajaloomuuseumi näitus "Riided selga" Ülemiste keskuses naiste moodi läbi 20. sajandi. Rahva sekka on toodud väike valik muuseumi tekstiilikogust - nimelt rõivakomplekte erinevatest kümnenditest: 20. sajandi alguse naisteriided, 1920. aastatel lühikeseks muutunud seelik, 1930. aastate luksuslik õhtukleit, koolilõpukleit 1960. aastatest ja Tallinna Moemaja moekunstnike loome esindajana Ivo Nikkolo kollektsioonist pärinev pidulik rõivastus 1989. aastast. Näituse toob 21. sajandisse Karolin Kuusiku ja Liisi Eesmaa rõivabrändi Tallinn Dolls kollektsioonist pärinev komplekt. Muuseeas, vanimad esemed - näiteks feldmarssal Fabian von Ferzeni kuub ja müts- muuseumi ligemale 6 tuhande säilikuga tekstiilikogus pärinevad 17. sajandist.

Lühidalt
Tallinna Kunstigümnaasiumi galeriis Mäsu on 2. aprillini Toomas Altnurme näitus "Kevad".
Ungari Instituudi galeriis on 14. aprillini üleval ungari kunstniku Levente Hermani maalinäitus "Kavandid eraarmee jaoks".

Mujal Eestis
Tartus galeriis Noorus on 9. aprillini avatud Tartu Kõrgema Kunstikooli maalingute osakonda tutvustav näitus "Maalimaa". Ruumilise kollaazhi vormis eksponeeritakse tahvel-, monumentaalmaal- ja koopiamaale ning restaureerimisobjeke.

Pärnus Uue Kunsti Muuseumis saab praegu tutvuda eesti nukumeistrite ühisnäitusega "Koosmäng". Eksponeeritud on eripalgelist ja omanäolist nukuloomingut paarikümnelt kunstnikult - teiste hulgas esinevad Mare Hunt, Resa Tiitsmaa, Piret Mildeberg, Kersti Roosmaa, Sveta Aleksejeva, Viive Noor ja Maaja Kalle. Kes või mis on üldse tänapäeva nukk? Otsides sellele küsimusele vastust, on meistrid valmistanud realistlikke, abstraktseid, naiivseid ja sürrealistlikke nukuinterpretatsioone. Seejuures on nukukunstnikud kasutanud nii traditsioonilisi materjale nagu riiet, vaha, puitu, portselani, paber- ja plastmassi kui puu- ja juurvilju, merikarpe, tarbeesemeid, martsipani jm.

Endla Teatrigaleriis on 25. aprillini Rein Tääkeri "Kile hääl". Kunstiõpetaja ja reklaamitöötaja taustaga Tääker eksponeerib omalaadses kiletehnikas töid, mille puhul on ära kasutatud reklaamkilede jäägid-tükid ning need mosaiikidena kokku pandud. "Tulemus jätab üsnagi õlimaali mulje - aga pintslilöögi asemel on ebakorrapärane faktuur saadud kiletükkide ladumisest. Samas on kasutatud piltide tegemisel ka masinaga välja lõigatud kiledetaile, mille kaudu on tekitatud graafikale omaseid struktuure ja pindu. Töödes on omajagu vaimukust, irooniat, palju erku värve (nagu reklaamkilede puhul paratamatu), kuid kõige enam üllatab siiski just kunstniku leidlikkus materjali ning tehnika valikul," nendivad näituse korraldajad.

Välismaal
Ehtekunstnik Tanel Veenre näitab 13. aprillini oma loomingut Ühendriikide ühes olulisemas ehtekunstigaleriis Ornamentum Gallery Hudson (New York). Veenre soolonäitusel pealkirjaga "Paganlik poeesia" on välja pandud 32 taiest aastatest 2005-2010, sealhulgas valik mullu Rotermanni Nisurukkiveskis toimunud väljapanekult "Ehe" ning värsket loomingut käesolevast aastast. Edasi eksponeerib galerii Ornamentum valitud ehteid Tanel Veenre näituselt 16.-19. aprillini toimuval Põhja-Ameerika ühel suurimal kaasaegse tarbekunsti messil SOFA (the international exhibitions of Sculpture, Objects and Functional Art) New Yorgis. Tanel Veenre kuulub koos Eve Margus-Villemsi, Kadri Mälgu, Kristiina Lauritsa, Piret Hirve ja Villu Plinkiga ehtekunstnike rühmitusse õhuLoss; möödunud sügisel esitles Veenre ka autoriraamatut "EHE", mis räägib loo kunstniku ja kunsti suhtest.

Assoori saared on nimetatud "2010. aasta Euroopa regiooniks" ja sellega seoses tutvustatakse saartel erinevate Euroopa Liidu liikmesriikide kunsti. 23. märtsil avati Ribeira Grande Linnateatris Sao Migueli saarel Markus Kasemaa isikunäitus. Näitus on korraldatud koostöös Assooride autonoomse piirkonna valitsusega Eesti Aukonsulaadi avamise puhul Ponta Delgadas ning on avatud kuu aega. Välja on pandud 22 suureformaadilist teost seeriast "Figuurid". Eestis on Markus Kasemaa isikunäitused hetkel avatud Tartu Loomemajanduskeskuses, Narva Muuseumi Galeriis ja veel mitmel pool; samuti on tema kaheksast figuurist koosnev teos eksponeeritud Veneetsias näitusel Arte Laguna Prize.

Veneetsia Arsenali hiiglaslikes ruumides, mis on muidu avalikkusele avatud vaid Veneetsia Bienniaali ajal, toimuv Arte Laguna Prize on kõrgetasemeline spetsiaalselt noorte “tõusvate tähtede” avastamiseks mõeldud konkurssnäitus. Näitus keskendub kaasagse kunsti traditsioonilisemale osale – tahvelmaalile, fotole ja skulptuurile. Otsused teeb kohapealne Itaalia tuntud kuraatoritest ja kunstikriitikutest koosnev zhürii. Sellel aastal kandideeris näitusele enam kui 5 tuhat, kahe zhüriivooru sõelast pääses igas kategoorias finaalnäitusele vaid 60.

Krasnojarski krai Teaduslikus Raamatukogus avati möödunud nädalal Anu Korbi ja Kadri Viirese koostatud dokumentaalne näitus Siberi eestlastest, sealses Surikovi-nimelises riiklikus kunstimuuseumis saab aga tutvuda Eesti kaasaegse tekstiilikunstiga. Oma loominguga on esindatud Kadi Pajupuu, Ülle Raadik, Tiina Puhkan, Lylian Meister, Kadri Viires, Monika Järg, Mare Kelpman, Krista Leesi, Piret Valk, Katrin Pere, Aune Taamal ja Milvi Thalheim. Näitus on koostatud kunstnike viimaste aastate loomingu põhjal, väljas on peamiselt erinevates tehnikates teostatud kangad. Näituse koostas ja kujundas Kadri Viires.

Toimub
Eesti Disainikeskuse eestvedamisel ja Kultuurkapitali toetusel on valminud film Eesti professionaalse disainihariduse alusepanijast professor Bruno Tombergist, kelle eestvedamisel alustas 1966. aastal meie kunstiakadeemias tegevust tööstuskunsti osakond. Film "Disainer number üks" (idee ja intervjuud: Leonardo Meigas, rezhissöör Peeter Brambat, toimetaja Mariina Mälk) on eetris 27. märtsil 9.30 (ETV2) ja 29. märtsil 14.35 (ETV).

Projekti Cityscape raames toimub Tallinna Linnagaleriis 27. märtsil algusega 18.30 esimene osa videoskriiningute programmist pealkirjaga "Rain of Down" ("Uduvihm"), mille on kokku pannud soome kunstnikud-kuraatorid Anja Helminen ja Kaarina Ormio. Kuraatorite sõnul põhineb näidatav valik videoperformance`ite intiimsemal ja vaiksemal suunal; projektiga soovitakse osaleda kestvas diskussioonis füüsilise kohalolu ja selle kujutamise suhetest. Peale nende endi omade esitatakse järgmiste kunstnike töid: Melati Suryodarmo (ID/DE), Gustaf Broms (SE), Alicja Rogalska (PL/GB), Vera Nevanlinna (FI), Eeva-Mari Haikala (FI/GB), Hannele Romppanen (FI), Minna Suoniemi (FI), Joonas Jokiranta (FI), Paula Lehtonen and Pia Sirén (FI) ja The XXX Group (FI).

31. märtsil algusega kell 19 toimub kevadoksjon salongi Allee uutes ruumides Pikk 34 (sissekäik Rohelise turu poolt). Seekord on valikus 47 teost 35 autorilt, teiste hulgas kaks haruldast Jaan Koorti õlimaali, Ants Laikmaa Kartaago motiiv aastast 1912, Lüüdia Vallimäe-Margi värvikad "Suusatajad" ja hiliseima tööna Evald Okase improvisatoorne "Tantsijanna" 1996. aastast. Samuti tuleb oksjonile üks eesti raamatukujunduse tippteostest, Günther Reindorffi illustratsioon "Eesti rahva ennemuistsetele juttudele". Enampakkumisele tulevate teosed on väljas kohapeal ning kodulehel www.allee.ee

...ja kurvad kunstiuudised
Mõni päev peale kevade algust lahkus peale rasket haigust meie seast üks eesti kunsti suurkujusid Kaljo Põllu (28.11.1934-23.03.2010). Tema teekond oli pikk, tihe, töökas ja loominguliselt mahlakas, katkedes 76. eluaastal siiski kui poolelt realt ning laskmata kunstnikul lõpule viia mitmeid suurejoonelisi plaane.

Kaljo Põllu sündis Hiiumaal Kopa külas. Aastail 1956-1962 õppis ta Kunstiinstituudis klaasikunsti ning asus seejärel tööle Tartu Riikliku Ülikooli kunstikabineti juhatajaks, kus tegutses 1975. aastani. Põllu käe all kujunes kunstikabinetist oluline kultuurikese, kus tehti kunsti, tutvuti süvitsi kaasaegse lääne kultuuriga, tõlgiti ja paljundati olulisi kunstiteoreetilisi tekste ja diskuteeriti kõikvõimalikel kunstisisestel ja -välistel teemadel.

1967. aastal asutas Kaljo Põllu kunstirühmituse "Visarid" ning juhtis selle tegevust 1972. aastani. Tartu-perioodi jäävad ka tema esimesed abstraktsed, popilikud-opilikud graafika- ja maalialased otsingud. 1973-1975 valmis 25 tööst koosnev metsotintosari "Kodalased", mis otsekohe suurt tähelepanu äratas. 1975. aastast asus Põllu tööle Eesti Riikliku Kunstiinstituudi joonistuskateedri dotsendina, 1988. aastast professorina. Ent tema töö joonistusõpetajana oli pigem kattevarjuks vaimse juhi ja suunaja rollile, mille ta endale üsna pea võttis, hakates alates 1979. aastast ellu viima õppeekspeditsioone soome-ugri rahvaste juurde. Neist retkedest moodustus peagi legaalne, ent olemuselt alternatiivne ja täiesti ebanõukogulik haridustee paljudele ERKI üliõpilastele. Ekspeditsioonid udmurtide, komide, handide ja manside maile, samuti Karjala kaljujooniste juurde ja Põhja-Hiiumaale Kaljo Põllu juhtimisel kestsid 1993. aastani; siis usaldas ta teatepulga oma õpilasele Kadri Viiresele, kes omakorda on uurimisretkede toimumist juhendanud tänaseni.

Rööbiti intensiivse ja sihipärase pedagoogilise tegvusega lõi kunstnik suurejoonelised metsotintosarjad "Kalivägi" (1978-1984, 65 tööd), "Taevas ja maa" (1987-1991, 40 tööd) ja "Kirgastumine" (1991-1995, 47 tööd). Nii Kaljo Põllu looming kui ka pedagoogiline töö rajanesid pideval süstemaatilisel enesetäiendusel ja raamatutarkusel, igapäevasel intensiivsel analüütilisel mõttetööl. Kaljo Põllu oli valitud Jyväskylä Ülkooli ja Eesti Kunstiakadeemia audoktoriks, pälvinud kahel korral Kristjan Raua nimelise kunstipreemia ning valitud Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Loodsukaitse Seltsi auliikmeks. Kaastundeavaldused ja järelehüüded on oodatud Kaljo Põllule pühendatud kaastunderaamatusse aadressil http://www.eaa.ee/jarelehyyded/index.php

Kunstniku mälestuseks jääb esialgu kavandatust kauemaks, 30. aprillini lahti ka Eesti Rahvusraamatukogus eksponeeritud väljapanek - kokku paarsada Kaljo Põllu eksliibrist rahvusraamatukogu ja Mart Lepa kunstikogust.


© Anna-Stina Treumund


© Raoul Kurvitz


© Julia Maria Künnap
Foto: Kalle Veesaar


Näitus "Elu ja hingega..."


© Ene Pikk


© Toomas Altnurme


© Levente Herman


© Resa Tiitsmaa


© Tanel Veenre


© Markus Kasemaa


© Ants Laikmaa
Repro: www.allee.ee


Kaljo Põllu
Foto: www.eaa.ee

   
   

Reede, 19. märts 2010

 

Ühe protsendiga linnaruumi
Rotermanni Soolalaos saab 18. aprillini vaadata Eesti Kujurite Ühenduse aastanäitust "Protsendiaeg". Kavandatava nn. protsendiseaduse kohaselt kasutataks 1% iga riigi ja omavalitsuse poolt tellitava ja avaliku ruumina käsitletava ehitise-rajatise eelarvest kunsti sihttellimiseks; see puudutab nii hoone püstitamist, laiendamist kui rekonstrueerimist. Seaduse eesmärgiks on kunstide sünteesi kaudu avaliku ruumi esteetiline rikastamine ja inimsõbralikuma ning harmoonilisema keskkonna loomine. Vastav töörühm seadusega seonduva menetlemiseks moodustati 2008. aastal ning (kultuuri)avalikkusest on sellest alates kuulda olnud üsnagi emotsionaalseid poolt- ja vastuhääli.

"Tänasel päeval arhitekti ja skulptori koostööd peaaegu ei eksisteeri ning riigi ja omavalitsuse tellitud hoonete projekteerimisel jääb kunst väljapoole riigihanke kriteeriume," nendivad näituse korraldajad. Meie linnade avalikku ruumi oleks aga kunsti hädasti vaja.

Skulptuuri ja arhitektuuri suhteid vaagivad väljapaneku kuraatoriks on Tiiu Kirsipuu, kujundajaks Tea Tammelaan. Näituse raames toimub Rotermanni Soolalaos 30. märtsil algusega kell 12 ka seminar "1% kunstile", kus võtavad sõna Kunstnike Liidu president Jaan Elken, Tallinna linnadisainer Urmas Kaldaru, Tartu Linnavalitsuse arhitekt Urmo Mets, arhitekt Ralf Lõoke, hollandi kunstnik Benk van Hennekum ning kunstiteadlane Ans van Berkumi, Helsingi Arabianranta linnaosa kunstikoordinaator Tuula Isohanni, kunstiteadlane Karin Hallas-Murula ja Kultuuriministeeriumi esindaja.

Loe taustaks ka Heie Treieri kirjutist Üks protsent armastusele Eesti Päevalehes.

Tulevastele kunstnikele uksed avatud
25. märtsil alates kella 10 on tulevastele sisseastujatele avatud Eesti Kunstiakadeemia uksed. Vabade kunstide teaduskonna hoones Toompeal (Kiriku plats 1) asub avatud uste päeva teabejaam, kust saab infot õppekavade, eelmise aasta vastuvõtustatistika, ettevalmistuskursuste ja 2010/11 õppeaasta sisseastumistingimuste kohta.

Kell 10 ja 16 tervitavad vabade kunstide hoone aulas avatud uste päeva külastajaid EKA rektor prof Signe Kivi, samas annavad ülevaate õppekavadest arhitektuuriteaduskonna dekaan prof Jüri Soolep, disainiteaduskonna dekaan prof Lylian Meister, kunstikultuuri teaduskonna dekaan prof Mart Kalm, vabade kunstide teaduskonna dekaan prof Marko Mäetamm ja Avatud Akadeemia juhataja Raido-Riho Laasi. Kell 11 algab avatud loeng esteetikast, mida esitab endine EKA rektor emertiiprofessor Jaak Kangilaski; kell 15 toimub joonistusstuudio, mida juhendab joonistamise õppetooli õppejõud Maria-Krsitiina Ulas. Rohkem infot, sealhulgas avatud uste päeva ajakava ja EKA allüksuste asukohad avatuduksed.artun.ee

Päev varem, 24. märtsil algusega kell 12 toimub avatud uste päev Tartu kunstikoolis: antakse infot sisseastumiseksamite kohta, tutvustatakse kooli õppekorraldust, uut õppehoonet, klassiruume ja ateljeesid. Vaadata saab õpilaste tehtud töid. Tartu kunstikool on riiklik kutsekool ja võtab vastu põhikooli lõpetanud õpilasi dekoraator-stilisti ja kujundusgraafiku erialadele. Käimas on ka võistlus põhiharidusega kunstihuvilistele noortele alates 15. eluaastast - nimelt võetakse konkursi võitja 2010/2011. õppeaastal Tartu kunstikooli õpilaseks ilma sisseastumiseksamiteta. Konkursi teemaks on "Mäng", tööde esitamise tähtaeg 20. aprill 2010. Teostamiseks on lubatud kõik tehnikad (netikunst, skulptuur, video, joonistus, maal, animafilm jm). Rohkem infot www.art.tartu.ee/kunstikool

Kunstnik ja tema vanaisa
Pole saladus, et kunstnikuamet on "nakkav" ning kunstiga on sageli seotud terve perekond, teinekord on aga põhjust rääkida lausa kunstnike dünastiatest. Sugulussidemest tõukub ka praegu Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis avatud väljapanek "Vanaisa ja mina", millel näeb eesti rahvusliku nahkehistöö rajaja Eduard Taska (1890-1942) ning tema lapselapse Marje Taska (s. 1955) loomingut.

Eduard Taska asutas 1916. aastal Riigi Kunsttööstuskooli juures naha- ja köiteosakonna, mida juhatas kaheksa aastat. 1923. aastal avas ta oma eraõppetöökoja, mille tooted leidsid suurt tunnustust nii Eestis kui välismaal. 1941. aastal küüditati kunstnik Siberisse, kus ta aasta hiljem suri. Oma kunstiõpinguid Tõnis Vindi juures alustanud Marje Taska kolis 1982. aastal Rootsi, kus tegutseb siiani töötades nahakunsti, maali, graafika ja installatsiooni alal. Nahkehistööde osas käib ta paljuski vanaisa radadel, otsides värvikoloriidis ja pinnalahendustes "lausa sakraalset proportsionaalsust".

Eduard Taska 120. sünniaastapäevale pühendatud ekspositsiooni esimeses osas on eksponeeritud esinduslik valik meistri nahkköiteid, albumeid, auaadressikaasi ja külalisraamatuid, samuti valik dokumentaalset materjali. Teise osa näitusest moodustavad Marje Taska installatsioonid ja kontseptuaalsed mängud vanaisa elu ja loomingu teemadel; siin on keskmeks kolm Eduard Taska nahka köidetud raamatut - Knut Hamsuni " Maa õnnistus", "Kalevipoeg" ja Piibel. Kolmandaks on eksponeeritud Marje Taska nahatööd ja objektid. "Vanaisa ja mina" jääb avatuks 30. maini.

Asotsiaalse kunsti turmtuli Tartus
Tartus teeb 11. aprillini ilma IN Graafika. Tartu Kunstimajas ja Pärmivabrikus tegutsevas galeriis Ferrodrum on avatud "Social Art Machine - täiesti asotsiaalse kunsti näitus". Väljapanek koosneb neljast erinevast ekspositsioonist, millest igaüks esitab oma versiooni asotsiaalsest kunstist, puudutades selliseid teemasid nagu "siseemigratsioon, teadlik vastandumine, kõige eitus nihilistliku iroonia läbi, sihiteadlik iluihalus ja lillenuusutamine, eemaldumine kosmoseavarustesse jne".

Projekti peaesinejaks on Prantsusmaal tegutsev rahvusvaheline kunstnikegäng Le Dernier Cri, mille produktsiooniareaali kuuluvad "elav kunst ja surnud kunst, pealuud, veristamine, meditsiiniline õudus ja vägivald". Näituse korraldajad täiendavad: "Pole küsimustki, et ELU - raevukas, metsik vibreeriv kaootiline elu - pulseerib läbi igast prindikorrast, mis nad trükipressi alt läbi tõmbavad. Raamatud, koomiksid, momograafiad, print-medium kunstiobjektid ja lipulaevana ajakiri Hopital Brut. Staatilisele kunstile lisanduvad nende videoteosed ja animatsioonifilmid - metsik audiovisuaalne turmtuli meeltmurdvas okulaarses palistuses."

Kunstimajas saab veel näha joonistusi, mille autoriks on Albert Gulk - "tuntud Tartu kunsti- ja elumees, sadade punkarite ja kalkarite elav eeskuju ja kroonimata kuningas". Omamoodi vastukaaluna sellele ilmutab ennast jaapani kunstniku Chika Ito graafiline installatsioon: "Õrnad hurmavad visioonid, mis on trükitud tuhandetele paberilehtedele tuhandetes eri variatsioonides. Tõeline maiuspala igavese ja tabamatu ilu ihalejaile. Täpipealt see, mis jääb kättesaamatuks euroopa maskuliinsetele lihasööjatest sotsiokulturnikele." Ferrodrumis näitab ennast aga juba pikemat aega ametlikule Leedu riigi kunstipoliitikale vastanduv Redas Dirzys, kelle tegevusalaks on ühiskondliku aktivismi, kontseptuaalse kunsti ja erinevate trükigraafika ning provokatiiv-pseudoteadusliku dokumentalismi vormid. Muuhulgas on tähelepanu äratanud tema tegevus Euroopa Kultuuripealinna Vilniuse "paraadliku tilulilukultuuri" vastu.

Näitused Tallinnas
Galeriis 008 on 30. aprillini avatud Urve Küttneri näitus "Veenuslik figuur". Küttner tõlgendab antiikset armastusjumalanna-müüti dialoogis selle käsitlustega kunstiajaloos, sidudes hinnalisi metallikunstiobjekte kunstiteoste reproduktsioonide ning lõhnaõlipudelitega. Kunstikriitik Harry Liivranna sõnul on kunstniku viimase aastakümne loomingus läbivaks teemaks mäng kõrge ja labase, kalli ja odavaga ning oma uues sarjas jätkab ta vaimukalt sama liini.

Kunstikonteineris Kultuuritehases Polymer saab praegu uudistada Maigi Magnuse isikunäitust "Läbi teeskluse ja mängu". Väljapaneku korraldajad kirjeldavad: "Skulptuurikomplektist ning videost koosnev installatsioon on jutustus autori perekonnast. Üleskasvamine maal lesbilise paari ainsa tütrena ning hiljuti leitud poolõde, kes kuulub sellisesse sotsiaalsesse klassi, et Maigi Magnus annaks ta hea meelega ära või müüks maha."

Mujal Eestis
Tartu Kunstimaja väikeses galeriis saab 11. aprillini vaadata Maret Suurmets Kuura abstraktseid maalikompositsioone, mis on valminud olles vahetuskunstnikuks Tartu sõpruslinnas Tamperes. Suurmets Kuura piltidele omane värviküllane maalikäsitlus põhineb inimese sisemistel tunnetel ja vajadustel - olgu neiks siis rõõm, igatsus, kurbus, uued kogemused või sissepoole surutud tunded.

Toimub
Tartu Kunstimuuseum on taas jätkamas loengutraditsiooni, sedakorda pealkirjaga "Pallase fenomen" ning seotult Viltuses Majas avatud näitusega "Pallas". Millel põhineb selle rahvusliku koolkonna fenomenaalne aura ja menukus eesti kunstiloos? Kas tähendused on ajas muutuvad või on olemas kestvad igiväärtused? Neljapäeviti üle kahe nädala arutlevad Pallase teemadel eri põlvkondade kunstiloolased Tartu Kunstimuuseumist ja Eesti Kunstimuuseumist, kaasatud on ka teiste kultuurivaldkondade esindajaid. 25. märtsil on loengu teemaks "Mis on Pallas?" - noor kunstiteadlane Indrek Grigor mõtiskleb Pallase kui tähistaja üle eesti kunsti, kunstiajaloo ja kunstikriitika kontekstis. 8. aprilli loeng kannab pealkirja "Pariisi! Pariisi!" (lektor Reet Mark). 22. aprillil on kõne all "Küpsus, kohanemine, isiksused. Pallase koolkond 1930. aastatel" (lektor Tiina Abel). Loengud algavad kell 17.30.

25. märtsil kell 18 esilinastub Kumu auditooriumis dokumentaalfilm "Mees metsast ja mere äärest. Skulptor Jüri Ojaver" (rezhissöör Peeter Brambat, käsikiri ja produktsioon Peeter Brambat ja Mariina Mälk). "Mis mees see on, kes on läbi ja lõhki kunstnik, kes üllatab iga kord, kui ta millegagi lagedale tuleb, kelle tööd on rõõmsad ja humoorikad, ent kes oskab peene irooniaga kraapida kodanike ilu-, au- ja õiglustundel?" küsivad filmi tegijad. Sõprade hinnangul on Jüri veidi lapsemeelne, musta huumorit armastav parandamatu optimist. Et kunstniku tegemistes on ka rahvusvahelist haaret, tõestas Veneetsia biennaal, kus gondoljeerid muutsid oma tavateekonda, et sõita läbi Jüri skulptuuri alt, mis uhkeldas väljakutsuvalt mitmemõtteliselt üle ajaloos palju näinud Veneetsia kanali.


© Ekke Väli
Foto: Tiiu Kirsipuu


© Tiiu Kirsipuu
Foto: Tiiu Kirsipuu


© Jaak Soans
Foto: Tiiu Kirsipuu


Marje ja Eduard Taska
Foto: ETDM


Pärmivabrik Tartu
Foto: www.hot.ee/ferrodrum


© Albert Gulk
Repro: www.art.ee


© Maret Suurmets Kuura


© Jüri Ojaver

   
   

Reede, 12. märts 2010

 

Linnavaated lähiminevikust
Tallinna Linnagaleriis on 28. märtsini eksponeeritud Urmas Pedaniku "Vaated". Pedanik tuli Eesti kunsti 1970ndate hüperrealismi-lainega; tema huvi linnaruumi kui inimese loodud keskkonna ning looduse kooseksisteerimise võimalikkuse ning omavaheliste dialoogide vastu tekkis kunstiinstituudis tööstuskunsti õppimise ajal. Omaaegsete õpingu- ja mõttekaaslaste nagu Ando Keskküla ja Andres Toltsi tegevus lisas sellele veelgi haaret.

Kuigi Urmas Pedanik on viimased veerand sajandit aktiivsest kunstielust kõrval olnud, on tema 70.-80. aastatel maalitud fotorealistlikud linnavaated ning elektriskeemid jäänud eesti kunsti üldpildi seisukohast tähenduslikuks. Näituse kuraatori Reet Varblase sõnul on kunstnik kasutanud küll pildiruumi organiseerimisel fotomeediumi abi, ent tema töödes puudub XX sajandi viimase veerandi metropolide "klaaspilvelõhkujatele omane hüperreaalsus". Samuti on Pedanik tundnud suhteliselt suurlinliku Tallinna kõrval huvi ka Pärnu, Kuressaare ja Narva vastu - ning ka pealinna puhul ei keskendu ta niivõrd tollase nõukogude modernistliku arhitektuuri tõlgendamisele kui pigem vanalinna või 1930ndatel rajatud hoonete esteetikale.

"Kunstniku tollaseid linnavaateid iseloomustab metafüüsilisus: pehme maalimisviis, loodus- ning arhitektooniliste vormide kõrvutamine on lähedane XX sajandi alguse romantiliste linnapiltidele; inimtühjus ning kujutatud objekti ja looja/vaataja distants loovad anonüümse, vahendatud, igavikulise atmosfääri. Kuid vaatamata vahendatusele on autori kohalolek 1970ndate ja 80ndate alguse töödes olemas," iseloomustab Reet Varblane.

Künnapu mängib maskidega
ArtDepoos on 3. aprillini üleval August Künnapu "Maskid", milles seni peamiselt elavate inimeste eluseikadele ja portreedele pühendunud kunstnik on teinud poolpöörde artefaktide suunas. Eksponeeritud 17 assamblaazhi ja 4 maali uurivad inimloomust läbi erinevate kultuuride maskide - näituse keskmes on seejuures hiigelsuur Bali saare elaniku mask, mis valmis koostöös skulptor Vambola Metsaga.

Kunstiteadlase Eero Epneri sõnul on raske ette kujutada teist sedavõrd tähendusrikast teemat kui maskid. Siit võib liikuda teatrisse ja etnoloogiasse, Juri Lotmani ja "Kärbeste jumalani", aga miks ka mitte viimastel olümpiamängudel furoori põhjustanud jäähokiväravavahtide kiivriteni. August Künnapu aga keskendub seejuures esteetikale, puhtale kunstile. "Vaadakem kasvõi töid "Mees Kao külast" või "Nuubia härra" - kas ei meenuta need peaaegu et abstraktset kunsti, kus tähelepanu pole mitte "mehel" ega "härral", vaid liigsetest tähendustest puhastatud värvidel ja nende omavahelisel koosmõjul. ... Selge pindadena edasiantud koloriit meenutab meile mitmeid voolusid 20. sajandist, mil iseseisev värv oli maali olulisim tunnus", lisab Epner.

E! annab noortele vabaduse
Sally Stuudio eestvedamisel toimub 2011. aastal Tallinnas esmakordselt rahvusvaheline koolinoorte kaasaegse kunsti triennaal Eksperimenta!, mis tulevikus võiks hakata tähendama koolinoortele sama, mis on professionaalsete kunstnike jaoks Veneetsia biennaal. Äsja lõppenud Eksperimenta! Eesti ekspositsiooni kuraatorikontseptsiooni konkursi võitis kunstikriitik, -tegija ja -tegelane Mari Kartau, kes paneb koolinoored üle Eesti esmalt looma üheskoos näituse ideed ja seejärel sellest lähtuvaid teoseid. Eesmärgiks on ärgitada eeldatavalt 700 kunstihuvilist vanuses 14-19 kaasa mõtlema ja looma teoseid, mis kõnetaksid kaasaegse kunsti keeles eri rahvustest triennaalikülastajaid. Zhürii liige, kunstiteadlane Heie Treier tõstis esile, et Kartau peamine idee on toetuda rohujuuretasandile, käsitledes noori kui subjekte, mitte kui vanema põlvkonna ootuste, eelarvamuste ja kujutluste objekte.

Kultuuriministeeriumi asekantsler Piret Lindpere: "Eksperimenta! ühendab endas suurt idealistlikku visiooni ja konkreetset muret kunstihariduse olukorra pärast. Nende kahe tasandi kokkuviimisel tekkiv sünergia on väljakutse, mis sobib suurepäraselt Tallinna kultuuripealinna programmi ning millest võiks kujuneda jätkusuutlik kaasaegse noortekultuuri sündmus, seda enam, et tegemist on rahvusvahelise pretsedendiga." 2011. aastal näeme eri riikide ekspositsioone Tallinna Lauluväljakul, Maarjamäe lossis ja avalikus linnaruumis. Kokku saavad 12 riigi noored kunstnikud, kelle tööd on selleks hetkeks läbinud tunnustatud kuraatorite tiheda valikusõela.

Välis-Eesti toetus meie kõrgemale kunstiharidusele
Kanadas tegutsev Erika ja Osvald Timmase Mälestusfond toetab EKA uue õppehoone sisustamist, täpsemalt "vabade kunstide ja Eesti traditsiooniliste rakenduskunstide töökodade" rajamist 300 tuhande krooniga. EKA avalike suhete juhi Solveig Jahnke sõnul on tegemist suuremahulisima eraisiku annetusega akadeemia ajaloos.

Osvald Timmas sündis 1913. aastal Saaremaal, pages Teise Maailmasõja ajal läbi Rootsi Kanadasse, kus keskendus oma kunstiloomes peamiselt akvarellmaalile. Timmase Mälestusfond asutati pärast kunstniku surma 2005. aastal eesmärgiga säilitada ja arendada eesti kunsti ja kultuuri üle maailma; muuhulgas on fondi toetusel rajatud Toronto lähistel tegutseva Jõekäärule lastelaagri territooriumile kunstihoone. Kui käesoleva aasta septembris avatakse Kumu Kunstimuuseumis näitus võõrsil töötavate eesti kunstnike töödest, on Erika ja Osvald Timmase Mälestusfond ka üks selle väljapaneku peamisi toetajaid.

Soomlanna teeb "lihtsa elu" kunsti
Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis on 11. aprillini Anu Tuomineni näitus "Kevadega kõrvu / Kevään korvalla". Hiljaaegu Tallinna Kunstihoone galeriis näitusega "Igijää" esinenud Tuominen on üks tuntumaid Soome kaasaegseid installatsioonikunstnikke, kes muuhulgas pälvinud ka Soome ühe hinnatuma rahvusvahelise preemia Ars Fennica (2003). Nagu pealkirigi vihjab, on tema Tartus avatud näitus pühendatud talve ja kevade kohtumisele.

Tuominen hajutab oma loomingus piire kunstimuuseumides ja -galeriides eksponeeritava kunsti ja tavalise inimese argielu vahel. Ta on kui skulptor, kelle tööriistadeks ei ole haamer ega meisel, vaid käärid ja heegelnõel, materjaliks lõng ning kirbuturult leitud kulunud ja isegi katkised esemed. Väikesi lisandusi tehes või lihtsalt liigitades ja ühendades loob Tuominen ratsionaalse mõtlemise piirest väljuvaid seoseid ja semiootiliselt võimatuna tunduvaid sündmusi. "Mind ei huvita uute kunstiteoste lisamine maailma, minu jaoks on oluline leida ilu juba olemasolevatest asjadest," ütleb autor ise.

Ehitusbuumi tagajärjed kunstipeeglis
Hobusepea galeriis näeb 22. märtsini Paul Kuimeti väljapanekut "In Vicinity". EKAs fotograafiat õppiv ja hetkel end Helsingi Disaini- ja Kunstiülikoolis täiendav kunstnik tegeleb oma esimesel isikunäitusel urbanistlike vormide ja isikliku ning avaliku ruumi suhetega. Kuimeti vaatlus- ja analüüsiobjektiks on valglinnastumine ning selle mõjud tema enese identiteedi kujunemisele. Seejuures vaatleb kunstnik oma deformeeritud lapsepõlvekeskkonda ja toimuva tegevuse pöördumatust vaatemänguühiskonna paratamatu osana.

"Mõned aastad tagasi muutus majanduskasvu tingimusteks paljude keskklassi inimeste jaoks võimalikuks "elu moodsas Euroopa linnas", mille oluliseks koostisosaks on mall - eramu äärelinnas ja töölkäimine kaasaegses city-linnaosas. Kasvav nõudlus uute ja soodsate eramute ning eramurajoonide järele on jätnud püsiva jälje paljudele Tallinna ümbritsevatele endistele agraar- ja kolhoosipiirkondadele," nendib autor. "Kuimeti poolt kujutatud heaoluühiskonna värvilõhnaste uuselamute päikeseliste fassaadide taga luuravad aga pimedus ja püüdlikult allasurutud pahed," märgivad näituse korraldajad.

Näitused Tallinnas
Maarit Murka näitab kuu lõpuni oma töid Vaal galeriis avatud näitusel "Hairpower". Murka tegeleb sel näitusel juuste lõikamise motiivi ning sellega seotud kultuurikoodide ja tähendustega. Laiemalt puudutab see inimkeha intiimsuse piire, nende piiride ületamisega seonduda võivat alandust ning seda valdkonda ümbritsevaid müüte ja tabusid inimkultuuris.

Draakonis on 20. märtsini "Seestütlev väljatulev" - Carmen Lansbergi esimene isikunäitus. Lansberg on lõpetanud Humanitaarinstituudi kultuuriteaduse erialal, täiendanud end vahetusüliõpilasena Rooma Kaunite Kunstide Akadeemias ja õpib hetkel EKAs maali. Autori sõnul huvitavad teda muuhulgas suhted kunstiväljal ja tähenduste tekkimine: "Seestütlev väljatulev on raam eksperimendile, kus maalisin valitud ruumidega paralleelselt teisele lõendile ülejäänu, mis välja tuli. Näitusele on välja pandud kolm realislikus laadis maali, millel on kolm abstraktses laadis paarilist. Maalisin ruume, mis mulle meeldisid. Mõtlesin mõtteid, mis mind huvitasid ja seda, mis välja tuli."

Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis ja galeriis saab praegu vaadata eesti kunstnike ühisväljapanekut "Kiri". Juba varem Võru Linnagaleriis näha olnud näitusel käsitletakse kirja mitmetahulisust lähtuvalt selle stiilist, vormist, tüübist, sisust ja adressaadist. Osalevad Jüri Arrak, Jaan Malin, Lembe Ruben, Kristring, Ilmar Kruusamäe, Jaan Luik, Andres Tolts, Leonhard Lapin, Mariliin Kindsiko, Eduard Endel Taniloo, Maarit Murka, Rauno Thomas Moss, Mall Nukke, Jaan Elken, Nadezhda Tshernobai, Tiit Pääsuke jmt. Väljapaneku kuraatoriteks on Jana Huul ja Andrus Raag. Lugemisaasta programmi kuuluv näitus jääb avatuks märtsikuu lõpuni.

Lühidalt
Riigikogu kunstisaalis saab praegu vaadata Maasike Maasiku ja Tiina Puhkani väljapanekut "Teine kohtumispaik"; kahte tektstiilikunstnikku ühendab armastus gobelääni vastu - nende loodud piltvaibad on kui maastikupildid täis värve ja emotsioone.
A-galeriis on 29. märtsini Kadi Kübarsepa debüütnäitus "Anum".

Mujal Eestis
Võru Linnagaleriis esineb 26. märtsini "Kuldne Trio" Pärnust - ehk oma töid näitavad Andrus Joonas, Alar Raudoja ja Aivar Kurvits. Joonas taasesitab oma müstilis-romantilist kunstnikumüüti, kuhu kuuluvad "valgustuslikud inspiratsioonihetked, pöördelised otsused, depressioonihoos põletatud teosed ja nägemustena saadud pildid". Raudoja annab korraldajate sõnul võtme Leonardo (da Vinci) koodi lahtimuukimiseks lihtsas pildikeeles, mis on inimlikult igapäevane ja samas esoteeriline. Kurvits on ilmselt Eesti tuntuim art brut stiili viljeleja, kes jätkuvalt tungib oma "ürgse üldinimliku sõnumi ja lapselikult siira käekirjaga sügavale kunsti lätete juurde".

Pärnu Uue Kunsti Muuseumis viib Valgevene fotokunstnike Vitali Brusinski ja Natalija Kovshi tundlik seriaal näitusekülastaja Minski koreograafiakooli esimese kursuse õpilaste seltsi. Näeme, kuidas kasvavad väikesed luiged ja pähklipurejad, kuidas klassikaline tants kui kultuurilooline püsiväärtus on Valgevenemaal kõrges hinnas. Näitus on avatud 19. märtsini.

Lühidalt
Tartus E-Kunstisalongis saab 25. märtsini vaadata Valli Lember-Bogatkina akvarelle pealkirja all "Meri, pedakad ja soo".
Põltsamaal galeriis pART on 4. aprillini avatud Katrin Tukmanni klaasobjektide näitus "Jää. Minek".


© Urmas Pedanik


© August Künnapu


© Anu Tuominen
Repro: www.anutuominen.fi


© Paul Kuimet


© Maarit Murka


© Carmen Lansberg


© Vitali Brusinski


© Valli Lember-Bogatkina

   
   

Reede, 5. märts 2010

 

Ootsingu kunst kõneleb oskamise kaudu
Vabaduse galeriis on 24. märtsini üleval EKA emeriitprofessori Enno Ootsingu näitus "Miimilised maskid", millega kunstnik tähistab ühtlasi oma 70. juubelit. Ootsing on oma pool sajandit väldanud tegevusega kujunenud eesti graafika üheks silmapaistvamaks meistriks. Ta on uuendanud ja arendanud graafika tehnilisi võimalusi ning saavutanud tulemusi ja tunnustust nii vabagraafiku kui raamatukujundaja ja illustraatorina. Kahe viimase aasta loomingust koostatud näitus keskendub inimsuhetele ning emotsioonide väljendumisele miimika ja kehakeele kaudu. Paralleelselt on Tallinna Jaani kirikus avatud Ootsingu tagasivaateline "Valik gravüüre".

Enno Ootsing: "Olen pidanud oluliseks oma ideede ja kujutluste realiseerimist erinevate trükimenetluste kaudu. Mind on köitnud trükigraafika rikkalik arsenal. Olen tutvunud enamikuga graafikatehnikatest, aga sobivamaks on osutunud kõrgtrükitehnikad, täpsemalt manuaalsed graveerimistehnikad. Püsin arvamisel, et tehnika annab tööle olulise lisaväärtuse. Tal võib olla koguni sisuline tähendus."

Näituse avamisel Vabaduse galeriis esitleti ka kunstniku mälestusteraamatut "Peegelpilt", mis käsitleb autori kooliteed, töiseid väljakutseid ja annab ühtlasi sissevaate möödunud aastakümnete kunsti- ja kultuurisituatsiooni Eestis. Ehk teisisõnu on see osake Tartu Kunstikooli, Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Kunstiakadeemia ajalugu graafiku ja õpetaja silmade läbi.

Kunst rahast ja võimust
Pärnu Kunstihallis on 28. märtsini eksponeeritud Siim-Tanel Annuse "Raha ja poeesia", milles kunstnik keskendub lisaks krabisevale-kõlisevale õigupoolest just poliitikale kui "võimu luulele". Oma rahamaalidel on Annus kasutanud inspiratsiooni- ja motiiviallikana nii Eesti Vabariigi kui Stalini ja Hrushtshovi aegse NSVLi, samuti natsi-Saksamaa ning hilisemaid Soome ja Saksamaa paberrahasid. Näeme rahasedelitelt laenatud esinduslikke portreid, mis autori sõnul on "mastaapsed oma ajastu märgid, kus poliitiline rezhiim (olgu siis demokraatlik või diktaatorlik) oma rahvale ja maailmale demonstreerib väärtusi, jõudu, rikkust jne." Ning Siim-Tanel Annus lisab: "Tänapäeval ajas tagasi vaadates näeme riikide, rahade, hiilguse ja võimsuse viletsust ja kõige kaduvuse teed minekut. Mida võimsam oli rezhiim ja suurem riik, seda väärtusetumaks osutusid tema rahasedelid. Saksa okupatsiooni aegsete idamarkadega oli kasulikum ahju kütta kui nende vastu küttepuid vahetada."

Maaliseeria "20. sajandi poeesia" keskendub aga möödunud sajandi diktaatorite allkirjadele ja nende fragmentidele. "Materialiseerin maalidel ajaloolise hetke ja toon selle tänapäeva. Elustan seeläbi möödunut. Stalin, Hitler, Molotov ja Ribbentrop sõlmisid 70 aastat tagasi mitmesuguseid avalikke ning salajasi lepinguid, kus tõotasid üksteisele igavest sõprust ja koostööd. Elegantse suletõmbega antud allkiri pühkis põrmu terveid rahvaid ja riike. Hiljem osutusid need isikud suurimateks vaenlasteks ning korraldasid maailma suurimad tapatalgud," nendib Annus. Vastavatud näitus tähistab ühtlasi kunstniku 50. juubelit.

Kunst pargist
Tam Galeriis on kuu lõpuni üleval näitus "Mare Vint. PARK. Jaanus Samma", mida ühendab ühe noore ja ühe vanema põlvkonna kunstniku kiindumus parkidesse. Mare Vint (s. 1942) tutvustab viimastel aastatel tehtud suuremõõtmelisi pargitemaatilisi tushijoonistusi lõuendil ning 1970-1980. aastail loodud litosid paberil. "Park, minu lemmikmotiiv läbi aegade, on organiseeritud, inimese poolt korrastatud ja kujundatud loodus, ideaalmaastik, mis on tehtud selleks, et inimene end seal hästi tunneks. Pargi fenomen ongi see positiivsus, mis on pargi kui nähtuse sisse programeeritud," selgitab kunstnik.

Samma (s. 1982) eksponeerib näitusel digitrükke ning dokumentaalfilmi "Apollo park. Purskkaev", mis jutustab sellest, kuidas üks purskkaev hommikuti ellu ärkab. Teda on inspireerinud pargiteoreetik Allen S. Weissi sõnad: "Aed ei ole ainult visuaalne vaatemäng, vaid aia esteetiline loogika teeb võimalikuks kõiki meeli hõlmava aistingute sünesteetilise segunemise, mille kulminatsiooniks on esteetiline kogemus, mis on suurem kui kõikide tema aistinguliste sümboolsete ja ajalooliste osade summa".

Vürtsikad naiskunstnikud Pärnus
Pärnu kontserdimajas on 3. aprillini avatud kolme noorema põlve naiskunstniku - ehk korraldajate sõnul "vürtsitüdruku" - näitused: Eveli Variku "Seks ja söök" (foto), Alide Zvorovski ja Eveli Variku "Aplaus" (maal, foto) ning Ines Erlemanni "See pole see" (graafika). Zvorovski on lõpetnud EKA maaliosakonna 2007. aastal; Erlemann õpib kunstiakadeemias graafika magistratuuris; Varik on õppinud Tartu Kunstikoolis tekstiili, Konrad Mäe stuudios maali, EKAs ruumikujundust ja graafikat ning on praegu samuti graafikamagistratuuris.

Autorid selgitavad oma kolmiknäituse tagamaid: "Kõik väljapanekud käsitlevad inimese keha ja vaimu dialoogi meie kahjuks seni veel dualistliku hoiakuga tsivilisatsioonis. Ehk siis Maslow' püramiidi alumiste ja ülemiste kihtide keerukat võitlust, mis viib naudinguni, täiustumiseni, ühiskondliku halvakspanu ja heakskiiduni vahelduva eduga, skandaalideni ja lõpuks surmani. Loomulikult ei saa siin mööda ka meeste ja naiste kroonilisest rindejoonest, mis üpris kontrollimatult vonkleb aplodeerivast, ekstaatilisest vastastikusest vaimustusest hädaldava, impotentse tülgastuseni. Ja siis jälle tagasi."

Näitused Tallinnas
HOP galeriis eksponeerib 23. märtsini pealkirja all "Antiiki on kõikjal" oma loomingut üks meie tunnustatumaid klaasikunstnikke Rait Prääts. Autor selgitab: "Oma rännakutel metropolides tegin tähelepaneku, et antiikse kunsti galeriisid on palju rohkem kui kaasaegset kunsti tutvustavaid. ... Kui antiiki tahetakse, siis tuleb ka antiiki teha ja nii sündis idee luua seda ise ning esialgu vähemalt väikese näituse jagu. Näituse "Antiiki on kõikjal" valmistamine andis võimaluse uurida aja salapära, väärtuste, suhete ja ideaalide vastupidavust ajas, mineviku ja tuleviku rütme, uusi ja vanu müüte. Tööde teostamisel kasutasin klaasi, mis on väärikas ning vastupidav materjal ja kestab kaua."

SEB Galeriis näitab 16. aprillini pealkirja all "Toetused ja nõjatused" oma loomingut Rein Ereb. Kunstnik liigub omanäolist autoritehnikat viljeledes abstraktsionismi ja realismi piirimail, esindatud on nii maali- kui graafikavõtted, erinevates kooslustes esinevad tush, akvarell, pastell ja akrüül, paber ja lõuend. Oma töömeetodiks nimetab Ereb ise "meelitatud juhuste korrastamist".

Lühidalt
Eesti Lastekirjanduse Keskuses on avatud kaks uut näitust: 24. aprillini saab uudistada Eesti illustraatorite kevadnäitust, 27. märtsini vaadata aga Anu Kalmu illustratsioone.
Eesti Draamateatris eksponeerib pealkirja "Aledoia ehk Armastus võidab hirmu" all oma maaliloomingut aastatest 2004-2009 Andrus Joonas.

Mujal Eestis
Haapsalu Linnagaleriis saab praegu vaadata Leonhard Lapini aastatel 1981-1991 loodud litograafiasarja "Protsess".
Pärnu Uue Kunsti Muuseumis saab 22. märtsini vaadata Mara maale ja Dagmar Kase videot "...olla on uhke ja hää".
Pärnu Kunstnike Majas on 27. märtsini näitus "3 on uus must", mille autoriks Johannes Säre, Iti Kasseri ja Maido Juss - ühisnimetajaga JIM.
Tartus galeriis "Noorus" on 20. märtsini Tartu Kõrgema Kunstikooli meedia- ja reklaamiosakonna näitus "ME".
Kondase keskuses on avatud Karksi Noorte Kunstistuudio näitus "Objekt ja abstrakt vol. 2".


© Enno Ootsing


© Siim-Tanel Annus


© Rait Prääts


© Rein Ereb


© Andrus Joonas


© Leonhard Lapin


© JIM

   
www.kunstikeskus.ee keskkonnas leiduvate mistahes algupäraste tekstide, tõlgete, terviklike info- ja lingikogumite ning pildimaterjali reprodutseerimine ainult KUNSTIKESKUS.EE ja/või nende autorite ja/või nende valdajate nõusolekul. Originaalteoste ja viidatud materjalidega seotud õigused kuuluvad üldjuhul nende autoritele ja/või valdajatele.