24h galerii
Kunstiteadlikkuse Keskus
tagasi avalehele
 
ARHIIV kunstiuudised
 
Kunstiteadlikkuse Keskuse kunstiuudised
Toimetaja Vano Allsalu
MÄRTS 2011
selle kuu varasemad uudised vt. allpool
   
   

Reede, 25. märts 2011

 

Mattise martüürium Lauritsa fotodel
Tallinnas Kiek in de Köki tornis on 29. aprillini avatud eesti postmodernse digitaalkunsti veterani Peeter Lauritsa "Mattise martüürium" - fotograafiline koomiks 16. sajandi tõsielusündmuste ainetel. Näituse avamisel 24. märtsil leidis ühtlasi aset Jaak Kilmi ja Kiur Aarma samanimelise filmi viimane võttepäev. Näituse korraldajaks on galerii Temnikova & Kasela.

Meenutame siinkohal ka lugu. Talupoeg Mattis põgeneb oma Riisipere mõisniku Uexkülli ülekohtu eest Tallinnasse. Nigul, kes tegelikult on Mattise vend, aitab tal ennast sisse seada. Uexküll laseb oma sõjasulastel Mattise kinni võtta ja piinab ta surnuks. Tallinna Raad vahistab Uexkülli, mõistab kohut ja langetab surmaotsuse. Uexküll ei usu oma kõrvu, et sõnakuulmatu matsi mahalöömist võiks panna süüks. Aadlik on sattunud Tallinna linnavõimude ja rüütelkonna majanduslike intriigide ohvriks. Sõjasulased, kes tegelikult on rüütelkonna mehed, tahavad Uexkülli Võllamäel vabastada. Raad näeb plaani läbi ja hukkab Uexkülli linnaväravate vahel.

"Kui püüda selle fotograafilise koomiksi lugu ette manada tänases Tallinnas, siis peaksid linnaametnikud veristama mõne Riigikogu saadiku näiteks Solarise kaubanduskeskuse liftis," kommenteerib Olga Temnikova.

Köler Prize
Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum asutab uue kunstiauhinna, mille nimeks saab Köler Prize (vrd. nt. Turner Prize) ning seda hakatakse esialgsete plaanide kohaselt välja andma igal aastal. 2011. aasta auhinnaraha paneb välja eesti kapitalil põhinev firma Smarten Logistics. Nominentide näitusel saab ka publik valida oma lemmiku - publikupreemia suurusega 1000 eurot annetab uus galerii Temnikova & Kasela. Köler Prize 2011 nominendid on Denes Kalev Farkas, Tõnis Saadoja, Timo Toots, Sigrid Viir ja Jevgeni Zolotko.

EKKMi juhatuse liige Anders Härm: "Auhinnale nomineeritakse muuseumi poolt viis Eestis alaliselt resideeruvat või Eesti kodakondset kunstnikku viimase kolme aasta loominguliste saavutuste põhiselt. Nominentide seast valib rahvusvaheline zhürii välja laureaadi, keda premeeritakse 5000 euroga. Laureaadi valimine toimub 01.05-05.06.2011 EKKMis (Põhja pst. 35) toimuva näituse põhiselt." Näitusel eksponeerivad kunstnikud kahte tööd või tööde seeriat, millest esimene on varasem, juba eelnevalt avalikult eksponeeritud ning teine uus, spetsiaalselt selle näituse jaoks valmistatud teos.

Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum on 2007. aastal kunstnike, kunstitudenigite, galeristide ja kuraatorite poolt ellu kutustutd initsiatiiv täitmaks tühja kohta eesti institutsionaalsel kunstimaastikul ning propageerimaks kaasaaegset kunsti nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil. Ühtepidi on EKKMi eesmärgiks hõivata puuduva kaasaegse kunsti muuseumi koht kunstiväljal ning teisalt pidevalt küsida, milline üks kaasaegse kunsti muuseum õieti olema peaks. EKKMi võib mõista kui teatud rohujuuretasandil tekkinud vastu-avalikku (counter-public) institutsiooni, mis sisaldab endas paljugi traditsioonilisele avalikule institutsioonile omaseid jooni, kuid mille eesmärgiks on siiski kujutleda ja luua teistsugust institutsionaalsust. EKKM on teatud ise-institutsioneerumise (self-instituting) meetod, mille ülesanne peaks olema toimida teatud normatiivse avalikkuse mõiste suhtes kriitiline ja "kummaline", ebakonventsionaalne ettekujutus avalikust institutsioonist.

Isiklik ja avalik eesti graafikas
Veel paar nädalat, 10. aprillini on võimalik Kumu 4. korruse graafikakabinetis vaadata näitust "Isiklik ja avalik ruum 1970. aastate eesti graafikas". Anne Untera kureeritud väljapanek tutvustab 1970. aastate graafikat, mis vastandas sotsiaalsetele teemadele subjektiivsuse ja sürrealistlikud suundumused. See tendents avaldus eriti ilmekalt selliste kunstnike teostes nagu Herald Eelma, Vello Vinn, Silvi Liiva, Marje Üksine ja Marju Mutsu.

"Isiklike meeleolude edasiandmiseks sobis eriti hästi pinna- ning joonenüansse võimaldav sügavtrükigraafika. Valik keskendub avaliku ja isikliku ruumi seostele, subjektiivsuse ülekandumisele linnaruumi. Kunstnike loodud isiklikus ruumis leidub ka sotsiaalseid vihjeid: linn kui elamise masin vastandub üksikisikule, kortermaja neelab selle elanikud. Üpris mitmepalgelise sürrealismi kõrval inspireerisid selle põlvkonna graafikuid ka op-kunst, metafüüsiline maal ja tashism," kommenteerivad näituse korraldajad.

Kunstiajaloo suurkujud Zverevi luubi all
Tartu Kunstimajas saab 24. aprillini tutvuda Kuzja Zverevi loominguga pealkirja all "Kunstniku monoloog". Venemaalt Kostromast pärit Kuzja Zverev (s. 1961), kodanikunimega Vladislav Kuznetsov tegutseb 1989. aastast Eestimaal, sellest kümmekond viimast aastat Narvas, kus mehel on ka oma kunstistuudio. Oma loomingus kasutab ta valdavalt graafikal põhinevat segatehnikat, tema teosed analüüsivad inimloomust läbi absurdi- ja satiiriprisma. Zverev kuulub Eesti Kunstnike Liitu ja Vabagraafikute Ühendusse. Vastavatud näitusel kujutab ta Kunstimaja galeristi Indrek Grigori sõnul vanadele, kunstniku jaoks puhtust ning välismaailma piiri kehastavatele ja palju näinud ning kogenud aknalaudadele maalitud portreedel kunstniku loomingule enim mõjutusi andnud suurkujusid kunsti- ja kultuuriajaloost.

"Zverevi maalidel on segunenud mõjutused ikoonimaalist, lähtumine romantilisest kunstnikumüüdist ja traagiline slaavlaslik maailmatunnetus. Kunstniku sõnul sümboliseerivad kujutatud eelkõige kaitsetust, lapselikku rikkumatust ja naiivsustki ning lakkamatuid tõeotsinguid. Kui enamuse kujutatutega - Andrei Rubljov, El Greco, Vincent Van Gogh, Paul Gauguin, Henri de Toulouse-Lautrec, Niko Pirosmani, Amadeo Modligiani, Eduard Viiralt, Mihhail Vrubel, Bulat Okudzhava - seob autorit eeskujuks olnud maailmatunnetus õpinguajast, siis varalahkunud poeedi Nikolai Rubtsoviga eelkõige sünnikohtade geograafiline lähedus. Enim mõjutusi aga on Zverev saanud vene avangardkunsti ja futurismi esindaja ning teoreetiku Pavel Filonovi loomingust," selgitab Grigor.

Näitused Tallinnas
Eesti Arhitektuurimuuseumis on 27. märtsini avatud ülevaatenäitus Austria moodsast puitarhitektuurist, mida sobivad kirjeldavama sellised märksõnad nagu energiasäästlik, kliimasõbralik, ökoloogiline ja innovatiivne. Kokku tutvustatakse enam kui kolmekümmet viimastel aastatel valminud objekti, mille juures on arhitektuurse teostuse kõrval olulised ka madalad ekspluatatsioonikulud ja tervislik elukeskkond. Elamud, äri- ja tööstushooned, hotellid, restoranid, sillad - näiteid puidu kasutamise võimalustest kaasaegses arhitektuuris on mitmeid, neile sekundeerivad erinevad konstruktiivsed lahendused kuni monteeritavate valmisdetailideni.

Salongis Allee saavad kunstihuvilised 2. aprillini uudistada mälestusnäitust "Karm ja hell Ilmar Torn". Uuendusena on Allee teinud algust ka e-näitustega kodulehel www.allee.ee Praegu saab seal näha Riigi Kunsttööstuskoolis õppinud Liselotte Knüpfferi (1916-2010) peamiselt Tallinna-teemalisi töid aastatest 1936-1940, eesti tarbekunsti arengus olulise tegija Anna von Maydelli (1861-1943) tarbekunstikavandeid ning väikest valikut Harald Jürissaare (1930-1952) meisterlikest tushiminiatuuridest. Samuti leiab Allee kodulehelt arvukalt põnevaid fotojäädvustusi Eesti kunstielust ja kunstnikest möödunud sajandi teisel poolel.

Mujal
Tartu Kunstikooli uues majas (Eha 41) saab märtsikuu lõpuni vaadata näitust "Alustatud 1970. Teosed Tartu Kunstikoolis alanud loometeedelt", millel esinevad koolis 1970. aastal alustanud ja diplomini jõudnud vilistlased Aime Andresson, Galina-Maria Kauber, Tiia Kontus, Saima Laanemaa, Külli Laidla, Liia Lüdig-Algvere, Meinhard Reili, Krista Saare, Arvo Sildnik, Vello Soa (postuumselt), Endla Toots, Andres Valdna, Sirje Veiderpass ja Maie Värton. Kujutava kunsti valdkonnast on välja pandud õlimaale, akvarelle ja pastelle, samuti plakatite ja trükiste kujundusi. Tarbekunsti esindavad klaasikunst, kangamaal ning vaibad, unustatud pole ka rahvakunsti. Väljapanek on pühendatud Tartu Kunstikooli 60. sünnipäevale.

Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis on 24. aprillini eksponeeritud Ago Teedema isikunäitus "Maa - võitlev planeet". "Kunagi sai "üles nopitud" ühe avaliku tegelase lause, et unistada tuleks hästi suurelt. Lisades sellele teesi iga inimese kordumatusest, oleks nii ehk võimalik õigustada omaenda suurejoonelist sisekosmose eksponeerimist," selgitab autor. Ehkki mõneti on tegu eneseotsingute visualiseerimisega, võtab kunstnik vaadelda ka üksikindiviidi ja ühiskonna vastuolusid. "Seda nn sputnikuperspektiivis pilguheitmist meie koduplaneedile kehutas kasutama minu põlvkonna noorusaega jääv kosmonautikat romantiseeriv alatoon," kommenteerib Teedema.

Tartu Lastekunstikooli galeriis saab 8. aprillini kaeda maalinäitust "Teiselpool linna", mille autoriteks Tartu kunstnik Juka Käärmann (1972) ja tema ema Hülle Haab Karksi-Nuiast. Galerist Margus Kiis kommenteerib väljapanekut järgnevalt: "Käärmann on Tartus tuntud üleaeglase elutempoga kampsun, mõtleja, maalija ideegeneraator. Tema suurim oskus on muidugi korraga olla kohal ja mitte olla. Tema maalid justkui on ja justkui pole ka. Igaviku silmis meid ka justkui pole aga samas justkui oleme ka. Igatahes keegi on Teiselpool. Kasvõi Linna. Kas Juka. Või Hülle. Või kes iganes."

Tartus Y galeriis on 10. aprillini väljapanek "6 x 6 pead", kus osalevad Arko Kesküla, Heikki Leis, Liina Soosaar, Rasmus Jurkatam, Renee Atrov ja Rene Piirkop. Tegemist on omamoodi pildistava kogukonnaga, mille liikmed tegutsevad igapäevaselt pigem kunstikaugetel elualadel, eksponeeritud tööde näol on aga konkreetsemalt tegemist analoogfotograafias teostatud portreedega. "Tehnilise teostusega saavutatakse foto, milles momendi ehedus ja emotsioon tuleb täiel määral esile," lubavad näituse korraldajad.

Kuressaare Raegaleriis saab 14. aprillini uudistada Agne Kuusing-Soome isikunäitust "Aja jäljed". Vaataja kutsutakse mõtterännakule, kus abstraktsete ajapiltide vahele on põimitud fragmente kunstnikule olulistest paikadest ja inimestest; näha saab akvarell- ja õlimaale ning nahkehistöid.

Viljandis Kondase keskuses saab 17. aprillini kaeda Ann Polma (1960-2002) loomingut.
Näituse telje moodustavad siidtrükis tööd, mis kajastavad lihtsaid, kuid olulisi väärtusi: perekonda, kodu, inimeseks olemist ja loodust. Töödele on lisaks mitmekordsel ületrükil põhinevale originaalsele tehnikale iseloomulik ka isikupärane käekiri ja tugev emotsionaalsus. 1989. aastast töötas bioloogi haridusega Ann Polma Metsküla algkoolis õpetajana, hiljem direktorina.

Välismaal
Eesti kunstnikud Sandra Jõgeva, Tiina Sööt, Mai Sööt, Alla Ting, Epp Kubu ja Olivia Verev esinevad performance`iga "How to properly love/destroy something" Viinis, Dresdenis ja Berliinis. Tegemist on üheksast performance`ist koosneva tervikliku etendusega, milles käsitletakse selliseid teemasid nagu inimsuhted, armukolmnurgad, terrorism ja hüpohondria. "How to properly love/destroy something" etendus Viinis LABfactory`is 24. märtsil; Dresdenis toimub üritus friedrichstadtZentral`is (Friedrichstrasse 52) 27. märtsil ja Berliinis Flutgraben`is (Flutgraben 3) 30. märtsil. Tuuri toetavad Kultuurkapital ja Kunstnike Liit. Projektis osalevad ka austria kunstnikud Teresa Novotny ja Cizzy Conzales ning saksa kunstnik Julischka Stengele.

Toimub
31. märtsil toimub Vaal galerii klassikaline kevadoksjon. Enampakkumisele tuleb 46 tööd 35 autorilt, teiste seas Kristjan Raua joonistus "Kalevipoja surm" (1934-1935), Tiit Pääsukese maal "Vihmavalgus" (1973) ja varalahkunud Ando Keskküla "Vaikelu haavaga" (1984). Eheda naivismi näitena läheb haamri alla ka Veera Sarapuu maal "Kohtumine Leniniga" (1973), mis on inspireeritud kunstniku isiklikust kohtumisest Suure Revolutsionääriga. Oksjonidebüüdi teeb Sirge Runge oma 1981. aastal valminud tööga "Maastik XIV". Vaala oksjonitel juba traditsiooniliselt soositud hüperrealismi esindavad seekord Rein Tammik tööga "Gustav Ernesaks XII üldlaulupeol 1947. a juunis" ja Miljard Kilk oma "Umbtänavaga". Loomulikult ei puudu oksjonilt ka Wiiralt, Vabbe ja Uutmaa, aga samuti kaasaegsed klassikud nagu Toomas Vint ja Lembit Sarapuu. Täieliku valikuga oksjonitöödest saab tutvuda Vaala kodulehel, näitus galeriis on avatud alates 29. märtsist.


© Peeter Laurits


© EKKM


© Marju Mutsu


© Kuzja Zverev


Ilmar Torn
Foto: Allee


Eduard Wiiralt emaga Balti jaamas
ärasõidu eel Viini 28. aprillil 1944
Foto: Allee


Evald Okase sünnipäeval 28.11.1945
Foto: Allee


© Külli Laidla


© Agne Kuusing-Soome


© Toomas Vint

   
   

Reede, 18. märts 2011

 

Talil narratiivid mittelineaarsed
Tallinna Kunstihoones on alates laupäevast publikule avatud Andres Tali näitus "Exit", mille ideelises keskmes mittelineaarne narratiiv. Täiesti uute tööde kõrval teeb kunstnik ka tagasivaate, tuues taas vaatajate ette esmakordselt 2004. aastal eksponeeritud "Iha ja igatsuse instrumentide" seeria, 2009. aasta "Das Kapitali" ning mulluse projekti "Nähtamatu mees".

Kunstihoone kuraator Reet Varblane: "Andres Tali valdab must-valget kunsti kas siis graafika (ta on kasutanud peamiselt siiditrükki), joonistuse, foto või video näol. Tema tööd - nii visuaalse kui ka tekstilise kujundi vormis - on esteetiliselt kaunid ja hästi viimistletud. Kuid esteetiline viimistletus ei ole kunagi olnud Tali eesmärk omaette, tema töödes on alati olnud midagi, mis on pannud ta väljaspoole harjumuspärast konteksti... Juba 1986. aastal kirjutasid Sirje Helme ja Tamara Luuk tema kunstist kui millestki, mida võib väliste tunnuste põhjal panna kontseptualismi ja sisemiste järgi traditsioonilise esteetilise mõtlemise alla. Ehk et Andres Tali kunsti analüüsimisel ei saa jätta kõrvale ei tähenduslikku sõnumit ega ka vormilist terviklikkust ja kujundi elu. 1991. aastal rakendas Hasso Krull just Andres Tali käsitlemisel psühhoanalüütilist lähenemist ning Julia Kristevalt laenatud abjektsuse mõistet."

Andres Tali lavastuste kangelane on tema ise - keskealine mees. Samas ei tohiks Reet Varblase sõnul aga seda tööst töösse (ja aastast aastasse) korduvat kujundit mingil juhul vaadata kui kunstnikku avavat autoportreed ning temaga juhtuvat kui kunstniku autobiograafiat: "Kuid samas, kui kunstnik kasutab järjekindlalt kangelasena ennast, siis ei saa ka täielikult välistada tema kunsti autobiograafilisust, kuigi nö keskealise-valge-heteroseksuaalse-mehe-komplekside-ning-kriisi tasand on liialt banaalne, pealiskaudne ning stereotüüpne, et see aitaks mõista Andres Tali loomingut. Nii et ka kakskümmend aastat hiljem on mõistlik rakendada tarka ja paindlikku psühhoanalüütilist vaatamisviisi klassikalise tragöödia ja katarsise võtmes, sest tragöödia kui zhanr (ülesehitus, jutustamisviis, kordused) on kunstnikku alati huvitanud." Lisamata ei saa jätta ka seda, et Talile meeldib oma publikuga manipuleerida ning teda emotsionaalselt mõjutada.

"Exit? On see väljumine? Lahkumine? Teatud mõttes kindlasti. Ma lahkun sellest, mis oli. Sisenen uude olemisse. Või õigemini olen teel sinna. See on liikumine, millel pole eesmärki. Ja iga ukse kohal, millest sisenen, särab teisel pool pimeduses sõna EXIT", nendib kunstnik ise. Näitust saab vaadata 30. aprillini.

Tunnustati graafikuid
Eesti Rahvusraamatukogus anti 16. märtsil viiendat korda üle Eduard Wiiralti kunstiauhinnad ja avati Eesti nüüdisgraafika näitus. Tänavu otsustas zhürii anda peapreemia Evi Tihemetsale (1932), kelle kunst väärtustab eesti klassikalise graafika traditsiooni ja kõrgtaset 21. sajandil. Noore autori preemia pälvis Lembe Ruben (1974) kujundlikult vaimuka ja ebatüüpilise materjalitrüki sihikindla viljelemise eest. Igal neljandal aastal toimuvast konkursist võttis sedapuhku osa 45 autorit 106 tööga; neist enamik on Rahvusraamatukogu näitusesaalides ka praegu eksponeeritud. Väljapaneku kujundaja ja näituse zhürii esimehena tegutses Loit Jõekalda, auhinnazhürii tööd juhtis Harry Liivrand.

Kunstiauhinna algatasid Wiiralti 100. sünniaastapäeval, 20. märtsil 1998 väliseestlased Harry Männil ja Henry Radevall koos Tallinna Linnavalitsuse ja Eesti Rahvusraamatukoguga. Korraldajatena on lisandunud Eesti Kunstnike Liit ja Eesti Vabagraafikute Ühendus, toetavad Hasartmängumaksu Nõukogu ja Altia Eesti. Esinduslik näitus eesti graafikast jääb avatuks 13. aprillini, samuti on huvilised oodatud külastama vastrenoveeritud Eduard Wiiralti galeriid raamatukogu 3. korrusel. Rohkem teavet www.nlib.ee/wiiralt

...ja tekstiilikunstnikke
Eesti Tekstiilikunstnike Liit premeeris 18. märtsil Hop galeriis oma 2010. aasta parimaid tegijaid. Sisuka näitusetegevuse eest pälvis Aasta Tekstiilikunstniku preemia Ene Pars, kelle loomingu teeb ainukordseks innovatiivne suhe pärandiga - tema ruumitekstiilide inspiratsiooniallikaks on eesti rahvuslikud kindakirjad, vaibamustrid ja rahvarõivaseeliku triibustikud. Seejuures rakendab kunstnik traditsioonilist lapitehnikat moodsas võtmes - tema vaibad ei ole telgedel kootud, vaid riideribadest kokku õmmeldud. Tehniliselt töömahukate tekstiilide loomisel on kasutatud linaseid kangaid, seejuures on osa töid teostatud linahallis koloriidis, osa aga silmatorkavalt värvirõõmsatena. Ene Pars töötab Katariina Gildis ja juhatab omanimelist tekstiiliateljeed.

Preemiaga Aasta Tegu 2010 tunnustasid tekstiilikunstnikud Kadri Viirest, kelle kureerimisel toimusid eesti tekstiilikunsti näitused Siberis, Krasnojarski krai kolmes suuremas linnas. Keskseks kujunes valiknäitus 14 kunstniku töödest pealkirjaga "Eesti kaasaegne tekstiilikunst" kohalikus Surikovi nimelises Riiklikus Kunstimuuseumis. Eestlaste väljapanekud pälvisid sooja vastuvõtu nii kohalike võimude ja kunstnikkonna kui Siberi eesti kogukonna esindajate poolt - imetleti kompositsioone, materjale ja tehnikaid ning külaslisteraamatusse jäädvustati siiraid tänusõnau.

Kauaaegse, suure armastuse ja pühendumusega tehtud töö eest noortega tunnustati EKA tekstiilidisaini professorit Mare Kelpmani ja Tartu Kõrgema Kunstikooli tekstiiliosakonna juhatajat Aet Ollisaart. Eesti Tekstiilikunstnike Liit jagab aastapreemiate näol kunstnikele tunnustust juba aastast 1996.

Eesti autsaiderid Prantsusmaal
25. märtsini saab Prantsusmaal Normandias Ida- ja Kesk-Euroopa kultuurifestivali "Les Transeuropeennes 2011" raames näha väljapanekut Eesti, Soome, Ungari, Poola ja Venemaa autsaiderkunstist. Eestist on näitusel eksponeeritud Diana Rahuba pastellmaalid ja Maksim Feigini joonistused.

Art brut (toores, töötlemata kunst), alates 1972. aastast tuntud ka kui autsaiderkunst, on kuulsa prantsuse kunstniku Jean Dubuffet´ poolt kasutusele võetud termin koolituseta, "kultuurist puutumata" kunsti tähistamiseks. Sellist tüüpi kunsti luuakse sageli haiglates, varjupaikades ja muudes kõrvalistes kohtades. Dubuffet´ määratlusel on autsaiderlikud kunstitööd "igat liiki teosed, joonistused, maalid, tikandid, voolitud või lõigatud figuurid, mis esindavad oma loomult kõrgetasemelist spontaansust ja leidurivaimu ning jälgivad silmnähtavalt vähe tavakohase kunsti ja kultuuriliste konventsioonide kulgu."

Kodumaise autsaiderkunsti ehk "külageeniuste" loomingu uurijaks ja edendajaks on juba mõnda aega olnud kunstiteadlane Sigrid Saarep, kes avab esinejate tausta järgmiselt: "Diana Rahuba (1964) on autistlik kunstnik, keda ühendab tugev ja jõuline, dubuffet'likus tähenduses toores ja brutaalne kujutamisviis. Tema piltidel portreteeritavad inimesed oleksid nagu pärit ürgsest tsivilisatsioonist ja meenutavad oma groteskse iluga Aafrika hõimude kunsti. Diana pastellmaalid saavad tihti alguse mõnest raamatupildist, kunstireproduktsioonist või ajalehefotost. Maksim Feigin (1974) elab Karula kodus (endine Karula hooldekodu). 12 eluaastani kasvas poiss koos perega. Joonistamisega on Maksim Feigin tegelenud alates 1987. aastast kunstiõpetaja Maie Lepiko käe all. Feigini joonistused on tajutavalt intensiivsed ja neist võib leida ornamentaalset tihedust, kujutamisviisi, mida sageli seostatakse psüühilisest seisundist tingitud tühjusekartusega."

Meie rahvustunne ja kultuuriruum
Draakoni galeriis on 26. märtsini Eva Seppingu ja Tanja Muravskaja ühisnäitus "Meie". Seppingu videod keskenduvad rahvuslusele, identiteedile ja mõtlemise ning väärtushinnangute muutumisele, samuti identiteedi teisenemisele ja/või kaotusele tingituna kohanemisest erinevate kultuuriruumidega. Jälgides läbi erinevate lugude peategelaste integreerumist ja kohanemist ning seeläbi ka muutumist, huvitavad autorit vastused küsimustele: miks vajab inimene rahvusega seotud enesemääratlust ja kuidas tunneb ennast erinevast kultuuriruumist tulnu? Muravskaja videoportreede seeria, mille pilootprojekti "Lucky Losers" oli võimalus näha 2009. aasta aprillis Tallinna Linnagaleriis, esilteb portreede seeriat Eestis elavatest vene rahvusest inimesest.

Näituse autorite sõnul on inimese vajadus kuuluvustunde järele, mis põhineb ühisel kodumaal, äärmiselt huvitav ja mitmetahuline nähtus: "Ühest küljest on tegu ühe olulise süüdlasega vaenu tekitamisel ja vägivallas "teise" (tegelikkuses küll omaenda inimlikkuse) vastu. Teisalt võib aga selline kuuluvus luua ka jaatava ja ühendava ruumi, seda sootuks erinevatele inimestele, keda ei seoks muidu mitte miski muu. Näituse eesmärgiks ongi sellise ruumi loomine. Vaatleme oma videode kaudu seda pigem psühholoogilises plaanis: inimese kohanemist keskkonnaga milles elatakse ja atribuutikat, mille kaudu oma kuuluvustunnet väljendatakse. Samuti positiivseid, aga ka valulikke emotsioone seoses kuuluvustundega."

Näitused Tallinnas
Tallinna Linnagaleriis on 10. aprillini avatud näitus "Nälg", mille autoriteks Anna Hints (1982) ja Maria Rõhu (1988). Kunstnikud räägivad meile ajastust, kus kõike on näiliselt liigagi palju: "Buliimik raiskab toitu oksendades, heategevus kartuleid mädandades. Kultuurkapital toidab küll loomemajandust (ehitamine, kirjastamine ja näitusetegevus), aga mitte loojat. Kultuur, ilu, armastus, headus, raha, toit - sageli jõuavad need sinna, kus ollakse tarbimisest ja heast-paremast üleküllastunud." Kõiki kunstnikke, kes tunnevad, et riik ja ühiskond suhtuvad loovtöötajatesse ükskõikselt, kutsutakse osalema galerii ruumides läbiviidavas aktsioonis "Kerjav kunstnik". Näituse külastajatel avaneb seeläbi võimalus toetada mitte kultuuri umbmääraselt, vaid konkreetselt mõnd puudustkannatavat kunstnikku.

Vabaduse galeriis on 5. aprillini ühe meie tuntuima vanema põlvkonna graafiku Naima Neidre joonistuste näitus "Joonte kaja". Galerii kuraatori Juta Kivimäe sõnul on Neidre loomingulaad olnud aastaid äratuntav ja ainulaadne. Ta on enim pühendunud tundlikule oforditehnikale, ent loonud ka joonistusi ja akvarelle ning illustreerinud mitmeid luuleraamatuid. Allegooriline maailmatunnetus ning isiklik tundlikkus on juhtinud autori kätt ka selle näituse tushijoonistustes.

Eesti Lastekirjanduse Keskuses (Pikk 73) saab 23. märtsini uudistada Tiina Tammetalu näitust "Armastusega Loviisast. Kirjavahetus". Külaliskunstnikuna Loviisas resideerunud kunstnik jutustab läbi oma piltide sealsest olustikust, linnamaastikust ja väikestest armsatest detailidest vanade majade akendel ning maalib üles ka õelastest kirjasõprade Liisa ja Mari jutustused nende tegemistest, elust ja olust. Kokku on Trepigaleriis laste ja suurte rõõmuks eksponeeritud 7 Tammetalu akvarelli ja 19 akrüüli, mis loodud ajavahemikus 2010-2011.

Haus Galeriis saab 21. aprillini uudistada akvarellist Sveta Aleksejeva näitust "Õun, Kuu ja Mina". Näituse korraldajate sõnul võib Aleksejeva isikupärast väljenduslaadi pealiskaudsel lähenemisel kirjeldada märksõnadega nagu koloriidi erksus, mõistatuslik teemadevalik ja eriskummaliselt nihestatud pildikeel - tähelepanelikumal silmitsemisel avaneb ka kunstniku tegelik "sisekosmos" - äraspidine fantaasiamaailm, mida seovad reaalse välisilmaga vaid aimatavad puutepunktid. Siin põimuvad vihjamisi Commedia dell'Arte, postmodernistlik proosa ja gooti rüütliromaani poeetiline romantika, põnevad silmamoondustrikid ning paras annus head musta huumorit. Svetlana Aleksejeva (1968) on lõpetanud Tallinna Kunstikooli, vabakutselise kunstnikuna võitnud mitmeid auhindu raamatuillustratsiooni alal, kuulub Eesti Kujundusgraafikute Liitu ning Vene Kunstnike Ühendusse.

Lühidalt
Hobusepea galeriis on 28. märtsini eksponeeritud Agur Kruusingu isikunäitus "Igapäevane vastuhakk".
Kodulinna Majas saab 10. aprillini vaadata Ashot Jegikjani maale pealkirja all ''Mummuistlikud hetked''.

Välismaal
Moskva Kunstnike Keskmajas on kuni 20. märtsini avatud Rahvusvahelise Kunstnike Liitude Konföderatsiooni korraldatud näitus "CDH-2011. Kunstnik ja linn". Eesti ekspositsioonis esinevad Mall Nukke, Laurentsius & Co (Lauri Sillak), Mari Roosvalt ja Lemming Nagel. Seejuures annab Nageli 7 tööst koosnev ekspositsioon välja lausa väikese personaalnäituse mõõdu. Näituse ajaloolises osas, mis on koostatud endise NSVL Kunstifondi kogude baasil (praegu Rahvusvahelise Kunstnike Liitude Konföderatsiooni omanduses) on esindatud muuhulgas selliste kunstnike tööd nagu Olev Subbi, Andres Tolts, Ando Keskküla, Heitti Polli, Ludmilla Siim, Rein Tammik ja Jaan Elken.

Funchali (Madeira, Portugal) galeriis Mouraria Galeria de Arte on 9. aprillini avatud Illimar Pauli 56. isiknäitus "Interpretatsioonid". Eksponeeritud on viimase kahe aasta jooksul valminud 34 graafilist lehte, mis on inspireerinud Madeira loodusest ja arhitektuurist.

Toimub
ETDM-i püsiekspositsioon on saanud täienduse lastenurga näol, kus väikesed muuseumisõbrad saavad teha asju, mis muidu pole lubatud - näiteks tapeedile joonistada. Lisaks Anni Varmi disainitöödele "Arenevad tapeedid" ja Karin Luugi tapeedile "Mine metsa" sisustavad lastenurka Igor Volkovi lastemööbel "Dixi" ning laudu kaunistavad Lauri Hirvesaare pliiatsitopsid "Qbik". Nii võiks ka lapsevanemate teadvusse kasuliku kõrvalmõjuna kinnistuda mõned edumeelsed näited uuemast eesti disainist.


© Andres Tali


© Evi Tihemets


© Lembe Ruben


© Ene Pars


© Maksim Feigin


© Eva Sepping


© Tanja Muravskaja


© Anna Hints, Maria Rõhu


© Naima Neidre


© Ashot Jegikjan


© Laurentsius


Lastenurk tarbekunstimuuseumis
Foto: ETDM

   
   

Reede, 11. märts 2011

 

Lapini siseimpeerium
Tallinna Kunstihoone galeriis on alates 12. märtsist publikule avatud Leonhard Lapini näitus "Sisemaastikud". Kunstihoone kuraatori Reet Varblase sõnul on legendaarne avangardist ning hinnatud klassik mänginud Eesti kunstiareenil olulist, nii mõnelgi perioodil lausa võtmerolli 1960ndate lõpust peale, seda nii kunstirühmituse SOUP'69 ühe rajajana, radikaalse Tallinna kooli arhitektide rühmituse liikmena ja EKA professorina kui muudes ametites ja tegevustes. Alustanud popkunstnikuna, on Lapin tõlgendanud Vene esimese laine avangardismi, teinud poliitiliselt teravaid visuaalseid remarke totalitaarse süsteemi pihta ning jõudnud budistliku meditatsiooni toel tarbimisühiskonna käsitlemiseni triipkoodi kui sümboli kaudu.

Värskel näitusel on väljas eranditult uued, möödunud või käesoleval aastal tööd - maalid, kollaazhid, objektid. Galeriiruum on komponeeritud tervikliku installatsioonina, kus rolli mängib näiteks seegi, kui kõrgel või madalal midagi on eksponeeritud.

Reet Varblane täiendab: "Nii mõnegi töö puhul on triipkoodidest saanud triibustik, kuid nagu Lapinile omane, ei ole see pelgalt esteetiliselt nauditav dekoratiivne pind. Ta on lisanud must-valgetele kitsastele triibustikele isiklikke (või ka üldisemalt mõistetavad) sümboleid nagu käibelt maha võetud mündid, väikesed Buddha kujukesed, oksakesed jne. Ehk siis teisiti öeldes on ta toonud vaataja ette "sisemaastikke", kuid taas ei saa neid vaadata pelgalt emotsionaalsete pursetena, kunstniku siseheitlusena, vaid nende mõistmisel tuleb kasuks nii kunsti(kultuuri)ajaloo mõistmine kui ka kohaliku, Eesti kultuurikonteksti tundmine." Lapini "Sisemaastikke" saab Kunstihoone galeriis kaeda 3. aprillini.

Tegijad olukorrast kunstimaastikul
EKKMi Teooriaklubi saated on nüüd huvilistele kättesaadavad ka internetis www.ekkm-came.blogspot.com. Kõige värskema, hooaja neljanda saate külalisteks olid poliitikud Kaarel Oja (IRL), Indrek Saar (SDE) ja Kaarel Tarand (Rohelised) ning kõne all muuhulgas see, millisena näevad erinevad erakonnad riigi rolli kunsti rahastamisel.

Hooaja kolmanda saates rääkisid EKL president Jaan Elken, Kirjanike Liidu juhatuse liige Krista Kaer ja Heliloojate Liidu aseesimees Ülo Krigul Airi Triisbergi küsimuste toel sellest, kuidas loomeliidud saavad tagada loometöötajatele väärikad töötingimused ja sotsiaalsed garantiid. Varem on Teooriaklubis rääkimas käinud Oudekki Loone ja Harri Taliga - siis oli diskussiooni keskmes ametiühingute ja streigiõigusega seonduv. Kuidas ühitada ametiühingute mudelit immateriaalse tööga? Millised oleksid kunstitöötajate võimalikud organiseerumismudelid? Kuidas saaksid kunstitöötajad streikida? Hooaja kõige esimene vestlusring keskendus kunstiväljal valitsevatele materiaalsetele tingimustele ning püüdis kaardistada olukorda kunstniku vaatenurgast. Airi Triisbergi küsimustele vastasid siis Minna Hint, Marge Monko ja Taavi Talve.

"Teooriaklubi on aktivistliku televisiooni laadne platvorm, kus aktuaalseid kunstiteoreetilisi ja kunstipoliitilisi küsimusi ning kunsti sotsiaalseid probleeme käsitletakse talkshow formaadis. Esimese viie saate keskmes on eelmise aasta jooksul kunstnikkonna hulgas lahvatanud diskussioonid kunstitöötajate töötingimuste, sotsiaalsete garantiide ja organiseerumismudelite teemal. Vestlusringid lähtuvad nende diskussioonide käigus sõnastatud probleemidest, püüdes temaatikat avada laiemale avalikkusele ning kaasata loometöötajate prekaarset olukorda puudutavasse debatti lisaks kunstipraktikutele ka erinevate valdkondade loomeliitusid, ametühinguid ja poliitilist eliiti. Kaasaegne kunst keskendub sageli sotsiaalse ebavõrdsuse ja ühiskondlike võimusuhete analüüsimisele, kuid kunstiteoste loomise ja eksponeerimisega seotud majanduslikud aspektid on harva avaliku diskussiooni objektiks," selgitavad programmi eestvedajad.

Tartus digikunsti eelkool ja tulekul uued erialad
Digimaal, 3D-modelleerimine ja animatsioon - selliseid aineid hakkavad peatselt õppima kujunduserialade õpilased Tartu Kunstikoolis. Nimelt käivitus veebruaris tänu Euroopa Sotsiaalfondi 76 tuhande euro suurusele toetusele kaheaastane projekt disainivaldkonna erialade õppekavade arendamiseks. Nii avati möödunud aastal kunstikoolis dekoraator-stilisti ja trükimeedia kujundaja-küljendaja erialad, tänavu lisanduvad neile 3D-modelleerija-visualiseerija ja illustraator, seejärel hakatakse ette valmistama ka teabegraafikuid ja multimeedia kujundajaid. Projekti käigus luuakse uued õppematerjalid ning kaastatakse pädevad juhendajad. Tehnilise baasi üle võib kunstikool juba praegu uhke olla - õpilaste käsutuses on mobiilsed arvutiklassid, digilauad ja 3D-printer.

Et järelkasv oleks garanteeritud, saavad Lõuna-Eesti noored alates märtsikuust osaleda arvutikujunduse huviringis ehk digikunsti eelkoolis, kus tegeletakse digimaali, shabloonkirja, animatsiooni ja 3D-objektide loomisega. Kord nädalas toimuv 3-tunnine ringitöö leiab aset 8-nädalaste õppetsüklitena kahe aasta jooksul; lisaks toimuvad erinevad õpitoad, linnalaager ja valmib tööde rändnäitus. Ringitöös osaleb korraga 12 noort põhikooli lõpuklassidest ja gümnaasiumitest, kokku saab digikunsti eelkoolist osa 48 huvilist. Digikunsti eelkool toimub Tartu Kunstikoolis ja MTÜ Noor-Eesti Loomekeskuse juures. Euroopa Sotsiaalfond on selleks eraldanud 36 tuhande euro suuruse toetuse.

Eestis saab kutseõppe tasemel kujunduserialasid õppida lisaks Tartu Kunstikoolile ka Kuressaare ametikoolis. Nõudlus disainivaldkonna keskastmespetsialistide järele kasvab pidevalt - koolitustegevus selles valdkonnas on reaalseks sammuks teadmistepõhise majanduse ning loovtööstuse edendamisel Eestis.

Kumus trükitakse armastusega, mis rahast suurem
Kuni 4. maini on kolmapäeviti kell 17-19 huvilistel võimalik Kumu kunstimuuseumi publikuprogrammi "Trükitud armastusega" raames trükkida ise graafilisi lehti "kiikhobusel". "Tegu on maailmakuulsa graafikakunstniku Eric Fuertese Cupido-pressiga, mis toimib kiikhobu põhimõttel, pakkudes graafika trükkimiseks väga lustlikku võimalust. Osalejad saavad tänu erakordsele graafikapressile trükkida väga põneval ja elamusterohkel moel graafilisi lehti," selgitab Kumu hariduskeskuse juhataja Piret Kruusandi. 4eurone osavõtutasu võimaldab suureformaadiliste lehtede trükkimist kunstniku valmistatud trükiplaatidelt, kuid soovi korral saab valmistada ka isikliku plaadi.

8. maini saavad aga igas vanuses kunstisõbrad osaleda Kumu hariduskeskuse suures kunstiprojektis "> RAHA", mis on seotud Tallinna XV Graafikatriennaali näitusega "Armastuse, mitte raha pärast". Lastele vanuses 5-11 aastat toimuvad programmid teemal "Armastab. Ei armasta?", noortele ja täiskasvanutele "Armastuse ja raha nimel", "4K: Armastuse, mitte raha pärast" ning "Ljubljana hitid". Kaasaegse kunsti haridusprogrammidega kaasnevad ka loovtööd, tutvutakse ja katsetatakse näituse interaktiivseid objekte ja trükitakse ise graafikat, ühtlasi tutvustatakse osalejatele graafika olemust ja selle muutumist ajas, erinevaid tehnikaid ja graafikatöökodasid.

Kõige väiksematele pakub programm palju avastamisrõõmu, vestlusi ja võimalust ka mõningaid kunstiteoseid päriselt katsuda. Suuremad saavad näituse baasil täita isiklikku armastuse ja raha suhetele rajatud mõttekaarti ja osaleda ka seinasuuruse ühise mõttekaardi loomises. 4K (Kumu kaasaegse kunsti kaardid) on hariduskeskuse poolt välja töötatud lihtne meetod, mis on rajatud diskussioone soodustavatele küsimustele ja abistab külastajaid teostega lähema kontakti saamisel.

Eksperimenta! eelvooru parimad palad Pärnus
Pärnus kaubanduskeskuse Port Artur 2 teisel korrusel on märtsi keskpaigani avatud koolinoorte kaasaegse kunsti triennaali Eksperimenta! Eesti ekspositsiooni tööde kavandite väljapanek "Kuidas ma siia sain?". Näitusel saab tutvuda E! üle-eestilise Talendijahi tulemustega ehk kolme eelvooru käigus enam kui sajakonna töö hulgast välja valitud noorte kunstnike parimate projektidega. Tööd lähtuvad tänavuse triennaali peateemast "Ruum", mis on avatud tõlgendustele linnaruumist pildiruumini ja geopoliitikast psühhogeograafiani. E! kodumaise väljapaneku kujunemist suunab kuraatorina Mari Kartau.

Seda, millised tööd jõuavad lõppnäitusele esindama Eesti noorte kaasaegset kunsti, saab näha juba aprilli lõpus Tallinnas avataval triennaalil. Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 raames toimuva Eksperimenta! näitustel Tallinna Lauluväljakul, seda ümbritseval välialal ning Maarjamäe lossis esitletakse 26. aprillist 14. juunini intrigeerivaid kaasaegse kunsti teoseid 13 riigi noortelt autoritelt. "14-19aastaseid loovaid noori iseloomustab mässumeelsus ja soov maailma parandada. Eksperimenta! annab noortele hea võimaluse teha revolutsiooni, teha seda hariduses ja Eesti jaoks märgilise tähendusega kohas, kus algas meie laulev revolutsioon - Tallinna Lauluväljakul," ütleb kommentaariks E! direktor Annely Köster. E! uudiseid loe lisaks www.eksperimenta.net

Näitused Tallinnas
Arhitektuuri- ja Disainigaleriis on 18. märtsini eksponeeritud Urve Küttneri näitus "Corrosio". Korrosiooniks ehk maakeeli roostetamiseks nimetatav nähtus närib metalle, lagundab kivimeid ja ehitusmaterjale, laiemalt võttes laastab isegi inimese kudesid - just seepärast hoiatatakse meid vabade radikaalide eest. Küttnerile pakub aga rooste loomingulisi väljakutseid - metallikunstnikuna eksperimenteerib ta selle nimel, et põnevaid visuaalseid tulemusi pakkuvat protsessi suunata ja juhtida. Ta katsetab vase, messingi ja raudplekiga, kasutab rooste tekitamiseks tavalisi toiduaineid, tänapäeva kodukeemiat ja nõukogudeaegseid kunstväetisi. Viimastel aastatel põhiliselt ehteinstallatsioonidega tegelenud Urve Küttner eksponeeribki seekord ainult metalli.

A-galeriis saab 28. märtsini uudistada Tiina Käeseli kuraatorinäitust "Mereäärsed lood". Tallinna kui kultuuripealinna loosungiga suhestuv väljapanek toob vaatajani Ulvi Haagenseni, Leida Ilo, Urve Küttneri, Heino Prunsvelti, Jüri Roosa, Seaküla Simsoni, Ketli Tiitsari ja Kertu Tubergi loomingu. Käeseli sõnul eksponeerivad kunstnikud otseütlemiste ja metafooride läbi oma mereäärset elamise, olemise ja mere tunnetamise lugu: "Kuidas esitada lugematute rannakivide teekonna, vormumise ja paiga leidmise lugu, merele omistatud andmise ja võtmise lugusid, lainete kaudu saadetud teateid ja igatsusi, mere võimu ja inimlikku abitust? Mereäärsed lood mõtleme välja meie - mereäärsed. Meie jutustame, kirjutame, laulame ja näitame neid üksteisele, hüüame merre oma soove ja sajatusi, karjeid ja sosinaid. "

Ehitusmaterjalifirma Saint-Gobain Ehitustooted kontoris (Peterburi tee 75) on aprillikuu keskpaigani vaatamiseks välja pandud Anna Litvinova-Merilo joonistused ja maalid. Värvirõõmsad pildid põhinevad kunstniku muljeil eri paikadest: rida töid on valminud Marokos, sinna juurde on esitatud näiteks aktimotiive sarjast "Alasti San Francisco" ja meenutus Rooma lähedal asuvast Mazzano Romano linnakesest.

Kastellaanimaja galeriis näeb 25. märtsini Aime Jürjo näitust "Voolitud raamat". Kunstnik kasutab mitmetasandilist kollaazi, mida ta ise nimetab taaskasutuseks - puidust voolitud raamatuid täiendavad vanad kaardikatked, fotod ja tekstitükid. Eraldi ruum on pühendatud medalitele, millel Jürjo on kujutanud armastatud eesti kirjanikke-kunstnikke ja kodumaiseid loodusmotiive.

Lühidalt
Kinomajas saab 22. märtsini uudistada Kai-Mai Olbri näitust "Ununenud maastikud".
Eesti Draamateatri külastajad saavad etenduse kõrvale näha Silvi Lepparu õli-ja akrüülmaale ning monotüüpiaid pealkirja all "Oma Saar, Põlev Põõsas".
SEB Galeriis on 18. aprillini Laura Arpo tantsukunstist inspireeritud akrüülmaalide näitus "Tantsija".

Mujal Eestis
Pärnu Linnagaleriis (Uus tn 4) saab 2. aprillini külastada Ungari kunstnike ühisnäitust "Vana uus maailm", kus eksponeeritud Imre Bukta, Agnes Szepfalvi ja Zsuzsi Csiszeri maale ühendab inimsuhete ja olukordade kohati groteskne ja lüüriline, ent samas siiski igapäevane vaatlus.
Pärnu Uue Kunsti Muuseumis saab praegu vaadata Andrus Raagi maalinäitust "Kaitsevärvid" ning Eesti Nukukunstimaja eestvedamisel korraldatud rahvusvahelist nukunäitust "Linnalegendid".
Võru Linnagaleriis saab märtsikuu lõpuni vaadata Maria Laanelepa fotoülevaadet "Tundmatu album" mõnede Võrumaa bändide esinemistest ning Alar Tuule maalinäitust "Kumulatiivne".
Kuressaare kultuurikeskuses on 14. aprillini Kirsten Einer Lillepuu fotonäitus "Attunements_Hingeta ei saa 2".

Toimub
15. märtsil kell 19 toimub Tartu Kunstimajas järjekordne kunstikriitika lugemisgrupp "Tartu möliseb"; sedapuhku on jutuaineks peatükk "Critical Reflections" Boris Groys'i raamatust "Art Power". "Vastuoluline kunstiteoreetik Boris Groys vaatleb kunstkriitikat tekstuaalse bikiinina, käsitleb modernistliku eskapismi elevandiluutorni positiivse programmina ja taandab kriitiku kunstivälja kõige tühisemaks vidinaks," ütlevad lugemisgrupi korraldajad saateks. Tekst on leitav aadressilt tartumuliseb.net/blog

Tartu Kunstimuuseumis hiljaaegu avatud suure ülevaatenäitusega "Eesti kunst paguluses" kaasneb ka asjakohane loengusari. 17. märtsil kell 17.30 räägib teemal "Teisel pool merd - pagulaskunst Rootsis" üks näituse kuraatoritest Tiiu Talvistu.

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum ootab kevadvaheajal 8-15 aastasi koolilapsi klaaskunsti-teemalisse linnalaagrisse "Nähtav, läbinähtav". Külastatakse näitust "Kaasaegne slovakkia klaasikunst", tutvutakse muusemis eksponeeritud eesti klaasikunstnike loominguga, otsitakse läbinähtavaid aardeid ja meisterdatakse valgustkumavaid pilte. Rohkem infot www.etdm.ee


© EKKM


Trükis Tartu Kunstikooli 3-D printerist
Foto: Riivo Langovits


© Helme Pihel
Eksperimenta!


© Anna Litvinova-Merilo


© Aime Jürjo


© Kai-Mai Olbri


© Silvi Lepparu


© Zsuzsi Csiszer


© Andrus Raag


© Juhan Hennoste
Näitus "Eesti kunst paguluses"


Linnalaager "Nähtav, läbinähtav"
Foto: ETDM

   
   

Reede, 4. märts 2011

 

Kunstibuss viib kultuuripealinna loomemajanduse tulipunktidesse
5. märtsil alustab esmakordselt bussituuridega Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmis osalev Kunstibuss, mis sõidutab huvilisi käimasoleva aasta jooksul ligemale 30 kunsti-, disaini- või arhitektuurivaldkonda esindavasse või puudutavasse paika Tallinnas ja selle lähistel. Kunstibussi reisijatel on võimalus külastada stuudioid, tehaseid, valukodasid, galeriisid, ateljeesid ja käsitöögilde, osaleda meistrikodades ja kunstiajaloolistel jalutuskäikudel. Giididena sõidavad kaasa kunstnikud, disainerid ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõud - kokku hõlmab Kunstibussi programm tervelt 26 EKAs õpetatavat eriala.

Kunstibuss stardib igal laupäeval kell 12 Kunstiakadeemia Tartu mnt. 1 platsilt. 5. märtsil on sihtmärgiks plastiktooteid ja tänavamööblit valmistav tootedisaini ettevõte Frog Plastic OÜ Tabasalus. Huvilistel on võimalus näha, kuidas valmivad meile linnaruumist tuttavad esemed nagu mugavad pargipingid, urbanistlik valgusmööbel või praktilised jalgrattahoidjad. Tuuri juhatab sisse Kunstiakadeemia tootedisaini professor Heikki Zoova ning meistrikoja viib läbi disainer Veiko Liis, kes pälvis mullu Eesti disaini auhinna Bruno kilepiima voldikkannu eest. Järgnevalt on plaanis külaskäigud näiteks Bastioni moeateljeesse, Eesti Nukufilmi stuudiosse ning teatridekoratsioone ja - kostüüme tootvasse ettevõttesse Stagecraft Management OÜ. Kahekorruseline buss mahutab kaheksakümmend reisijat ja piletid hinnaga 1.50 eurot on saadaval kohapeal. Rohkem infot kunstibuss.artun.ee

Objektiivis on äärmuslus, rahutused ja kapitalistlik heaolu
Pärnu Kunstnike Majas saab 26. märtsini tutvuda Ivar Veermäe näitusega "Reflesh". Kui oma möödunud sügisel Hobusepea galeriis näidatud projektis "Autonoomia" uuris paar aastat Berliinis elanud Veermäe sealsete äärmusparem- ja vasakpoolsete käitumismudeleid ja kuvandeid, on nüüd tema huviorbiiti lisandunud käimasolevad rahutused araabiamaailmas. Kunstnik selgitab: "Uurin olukorda maailmas, kus objektipõhine kapitalism on muutunud elamusmajanduseks. Võttes keskmesse kapitalismivastaste ideoloogiate - äärmusliku parem- ning vasakpoolsuse - tegevuse ja representatsiooni Saksamaal, asetan selle Põhja-Aafrika ülestõusude taustale. Kui Lääne-Euroopas on demonstratsioon võimalus vabaneda korraks kapitalistismi tekitatud individuaalsest neutraliseeritud positsioonist, siis vastuhakk otseselt rõhuvale rezhiimile on tunduvalt teise iseloomuga."

Ning Veermäe jätkab: "Uurin olukorda, kus äärmuslikud vasak- ning parempoolsed kasutavad imagoloogiliselt väga sarnaseid märke ja välimust ning selle läbi üksteise sõnumeid tühistama hakkavad. Demonstratsioon on jõukas kapitalistlikus ühiskonnas ühelt poolt ühiskonnas valitsevate probleemide esiletoomine ning võimalike kahtluste teke selles osalejate või pealtvaatajate seas ja teiselt poolt üliemotsionaalne tegevus, mis põhineb keha vahetul kasutamisel tekkiva tunde tootmisel ja tarbimisel üheaegselt. Kuid kogu taustsüsteem põhineb nähtamatul majandusel, mis lubab suurel hulgal tulevikuvõimalusi, aga samaaegselt kontrollib neid võla kaudu."

See räpane seksikas graafika
Hobusepea galeriis on 14. märtsini eksponeeritud rühmituse Non-Fibonacci (2011) esimene näitus "Räpane seksikas graafika". Näitus on tegijate sõnul allegooriline jutustus graafika olemusest, reprodutseerimisest, selle mõttekusest ja mõttetusest, suurtest kogustest, looduse ja inimese vahekordadest, paljunemisest ja paljundamisest.

Väljapanek põhineb narratiivil, kus peategelased paljundavad kõikvõimalikku olemasolevat. Nagu looduselgi, ei ole tegijatel otsest tagamõtet, miks nad midagi taastoodavad, vaid pigem on oluline akt iseenes. "Paljunemise akt - seksikas, räpane, rõve. Aga meie räägime sellest siivsas vormis, huumoriga ja lapsiku mängusooviga," selgitab Non-Fibonacci. Ning lisab: "Graafika on mingi kujundi kordamine ja paljundamine. Ühest ja samast objektist luuakse n-hulk koopiatõmmiseid, mis erinevad ometi originaalist. Säärane paljundamine esineb aga ka täiesti loomulikus vormis. Floora ja fauna, seejuures ka inimesed loovad pidevalt endast koopiaid, mis vaatamata püüdlustele erinevad neist tihti tunduvalt. Seega võib graafika tegemist pidada otsekui paljunemisakti võrdkujuks."

Tshernobai veripunased altarid
Tartu Kunstimaja Monumentaalgaleriis saab 20. märtsini vaadata Nadezhda Tshernobai näitust "Altarid". Galerist Indrek Grigori sõnul on noor kunstnik tuntud oma väga ekspressiivsete väljendusvahendite poolest: "Veri, kuld ja usk segunevad seekord viiealtarilises sarjas, mida saadab personaalne ikonostaas. Altari funktsioon Tshernobai loomingus on ambivalentne. Osalt iroonilised või isegi julmad, on neist igaüks ometi sügavaks austusavalduseks pühendatule, mida aitab rõhutada nii kappaltari sümboolse tausta kui ka mediaalse mitmekihilisuse oskuslik ärakasutamine. Omalaadne portreeformaat osutub lähemal vaatlusel tugevalt enesekohaseks. Eesmärgiks pole pelk portreteerimine, mida Tshernobai kujutatute tunnusjooni kõige laiemas tähenduses teosesse kaasates siiski ka teeb, vaid ennekõike isikliku, kadeduse ja austuse seguse suhte väljendamine portreteeritusse. Selles tähenduses ei moodusta näituse keset mitte ükski konkreetse pühendusega altaritest, vaid ligi kahekümne mehe kujutist koondav ikonostaas."

Vana briti huumor Viljandis
Kondase Keskuses on 17. aprillini võimalik tutvuda 18.-19. sajandi briti karikatuuriga William Hogarthi ja John Kay loomingu näitel. William Hogarth (1697-1764) oli üks inglise rahvusliku maalikoolkonna ja graafika alusepanijaid, kes sai eriliselt tuntuks oma ühiskonnakriitiliste maalide ja gravüüridega. Sotsiaalse ja poliitilise satiirikoolkonna esindajana lõi ta terava ja didaktilise sõnumiga gravüüre, mis võrreldes teiste kaasaegsete kuulsate graveerijate tööga ei paistnud ehk niivõrd silma tehnilise püüdlikkuse ja iluga. Hogarthit on ühtlasi peetud ka üheks inglisepärasemaks kunstnikuks läbi aegade.

John Kay (1742-1826) oli vastupidiselt Hogarthile ilma hariduseta ja graveerijana hiline iseõppija. Elades pärast ema surma sugulaste juures, sai temast selleks, et ebainimlikust kohtlemisest pääseda, juba 13. eluaastal habemajaja õpilane. Hiljem alustas ta Edinburghi kesklinna rajatud juuksuritöökojas põhiameti kõrvalt patroonidele ning kundedele miniatuurmaalide ja vaselõigete tegemist. Kay lõi elu jooksul umbes üheksasada gravüüri, millel kujutas oma kaasaegseid Edinburghi elanikke. Tema käsitööoskus oli küll puudulik, kuid tema mahlakas, visuaalseist metafooridest kantud väljenduslaad on kordumatu. Kay oli oma aja autsaider, tema nimi on kunstimaailmas siiani suhteliselt tundmatu - ent looming vaatajale seda põnevam.

Kondase Keskuses eksponeeritavad kunstiteosed kuuluvad ameerika kultuuriajaloolase R. Paul Firnhaberi kunstikogusse. Kokku on Viljandis näha 19 Hogarthi vase- ja terasgravüüri ning 18 John Kay vasegravüüri, lisaks neile üksikuid originaale teistelt kaasaegsetelt.

Näitused Tallinnas
Vaal galeriis saab 26. märtsini uudistada Juss Piho uuemat maaliloomingut pealkirja all "Melu". Piho uutes töödes on täheldatav liikumine vormide mahulisuse ning suurema maalilise vabaduse suunas. Kunstniku enese sõnutsi püüdleb ta eelkõige lihtsuse poole - taust on monotoonsem, figuurid selgepiirilisemad. Võte, millega Piho vaataja pildi ette naelutab, seisneb galerist Barbara Einmanni sõnul aga endiselt peatatud hetke kujutamises, kus tegelased omavahel tumma vestlust peavad: "Narratiivi järele januneva vaataja abimeesteks saavad pealkirjad, sümboli- ja kehakeel, lisatud vigurid, kompositsiooni pingestavad värvinüansid, mis kokku jutustavad küll lugusid, kuid igaühele isesuguseid. Varasemale iseloomulik pigem dekoratiivne unelev-romantiline värviudu on haihtumas, luues klaaruvas õhus võimaluse mõtliku sügavuse tekkeks."

Draakoni galeriis on 12. märtsini avatud näitus "Näod - igaühe taga meist on", mille autoriks Martin "QBA" Kaares. EKAs stsenograafiat tudeerinud kunstnik soovib - inspireerituna erinevate maade koomiksikultuurist - tabada "seisundit ja jooni ning tasakaalu mis on omased koomiksile, kuid seda kõike ilma jutumullide ja pikkade pildiliste ribadeta". Kaarese sõnul vahelduvad kindlad jooned korrapäratu rahmeldamisega, segaduse ning kaootilisusega. Keskendudes portreedele, on autor neid väänanud, vähendanud, lihtsustanud ja lõhkunud perspektiivi. Nii otsib ta vastuseid näiteks küsimusele, kui lihtsaks saab näolise pildi edasikujutamisega minna: "Kas kolmest joonest piisab?"

Projektiruumis März saab 13. märtsini uudistada Tanel Veenre ehteid näitusel pealkirjaga "Taasleitud paradiis". 10. märtsil kell 18 toimub samas ka kohtumine kunstnikuga, mida juhib Peeter Laurits.

Mujal Eestis
Tartu Lastekunstikooli galeriis näitab koos mõne tublima õpilasega (Maarja Mäemets, Liina Lepik, Terje Tammekivi, Kätrin Avarmaa) töid kunstikooli teenekas õpetaja ja graafikaentusiast Kalju Kütt. Väljapaneku pealkiri "Ühepajatoit" annab vaatajale teada, et näha saab õige erinevat kunsti: erinevates tehnikates (linool, kuivnõel, akvatinta, digi, puulõige) ja suuruses.

Lühidalt
Tartu Ülikooli kunstimuuseumis on aprillikuu lõpuni võimalik uudistada klaasikunstnik Rait Präätsa näitust "Antiiki on kõikjal".
Tartus LOOV galeriis on 10. märtsini näha Von Bombi (Indrek Haas) stencil-tehnikas maalide näitus "Ma näen surnud inimesi. Ja nad rokivad".
Haapsalu Linnagaleriis saab praegu vaadata Lea Tomsoni maalide näitust "Orav ilma rattata".

Toimub
8. kuni 12. märtsini toimub projektiruum März (Olevimägi 7, Tallinn) Eesti esimene Ladyfest, millega soovitakse esile tõsta ja väärtustada naiste loomingut. Esitlusele tulevad filmid, animatsioonid, luuletajate ettekanded, toimuvad vestlusringid ja õpitoad, esinevad bändid, DJ-d ja VJ-d, näha saab performantseid, samuti toimub disainimüük. Ürituse toimkond koosseisus Brigitta ja Kristiina Davidjants, Dagmar Kase, Aet Kuusik, Liisa Kuusik, Johanna Ross, Mare Tralla ja Anna-Stina Treumund loodab, et mujal maailmas juba aastast 2000 peetavast festivalist saab Eestiski igaaastane traditsioon. Muuhulgas on kavas vestlusringid teemal "F-sõna" ja "Sõsarkonna võimalikkusest", ravimtaimede õpituba, näidatakse lühifilme, toimuvad Sandra Jõgeva loeng-performants "Ema õpetussõnad" ning Lilli-Krõõt Repnau töötuba "Eesti Naine", kirjanduse rindel astuvad üles Miina Leemets, Maarja Kangro, Kärt Hellerma ja Elo Viiding. Geriljapoes "Pavlova refleks" (ETDMs) saab näha ja osta Eva Jakovitsi, Julia Maria Künnapi, KAM Kartelli, Liisa Kuusiku, Liisa Pähki, Malle Pärteli, Maria Kalase, Maria Rästa, Marta Konovalovi, Triin Paumeri ja Ulla Saare disainitud esemeid. Rohkem teavet ladyfesttallinn.blogspot.com

9. märtsil algusega kell 19 toimub Swissotel Tallinnas heategevuslik kunstioksjon Pelgulinna Sünnitusmaja toetuseks "Aita alustada elu". Eesmärgiks on soetada kõigile sünnitajatele ülioluline seade - loote tsentraalse jälgimise süsteem. Maale ja graafikat saab soetada järgmistelt kunstnikelt: Jüri Arrak, Olav Maran, Olev Subbi, Toomas Vint, Andres Tolts, Enn Põldroos, Rein Kelpman, Laurentsius, Ivi Arrak ja Rita Raave. Oksjonit juhivad Laine Jänes ja Marko Reikop. Oksjoni väljapanekuga saab tutvuda aadressil www.aitaalustadaelu.com ja lähemat infot fond.synnitusmaja.ee

...ja kurvad kunstiuudised
Eesti Kunstnike Liit ja Eesti Kujundusgraafikute Liit teatavad kurbusega: "Meie hulgast on lahkunud Jüri Kaarma (26.04.1950-26.02.2011) - armas sõber ja kolleeg, väljapaistev raamatugraafik, erakordse tundenärviga isiksus, abikaasa ja isa. Jüri Kaarma kunstnikuks saamine tuli juba kodust. Tema isa Voldemar Kaarma lõikas "Uudses mööblis" intarsia Pätsi kantseleihoone kuulsale koosolekulauale, ema moekunstnik Melanie Kaarma kavandite järgi riietuti pärast sõda kogu Nõukogude Liidus. [...] Jüri Kaarma leidis oma lihtsa ja lööva visuaalse keele juba noorelt nii raamatute kui plakatite kavandamisel. Tema minimalistlik, tüpograafia võimalusi hindav must-valge laad tõi eriti esile Juhan Viidingu ("Ma olin Jüri Üdi" 1978; "Jüri Üdi ja Juhan Viiding. Kogutud luuletused" 1998) terava kujundlikkuse. [...] Kogu valget kaant hõlmav must F paigutab mälus õigesse kohta Oxfordi filosoofialeksikoni (2002), nagu must-valge kontrastsus ka tema paljudel sõnaraamatutel. Viimaseks, lõpetamata tööks, jäi Dante "Põrgu"...

Ent suurim on olnud Jüri Kaarma panus eesti ajakirjagraafikasse ja raamatusarjade kujundusse. Tema oli see mees, kes oskas raamatuseljal ENE märkamatult EE-ks ümber kujundada, kui nõukogudet enam vaja polnud. Kontrastne mustvalge foto mõjus värskelt ""Loomingu" Raamatukogu" kaanel, kui ta seda 1978 kujundama hakkas. Algusest peale on tema käe all ilme saanud soliidne "Vikerkaar", akadeemiline, kuid mitte kuiv oli "Kunstiteaduslikke uurimusi" makett ja marmoreeritud kaanepaber kutsub filosoofide mõttemängudega kaasa "Avatud eesti raamatu" sarjas. "Vikerkaarele" toimetas ta üksiti kunstilehekülgi. 25 kaunima raamatu konkursil on ta läbi aegade üks enim premeerituid, lisaks Kristjan Raua preemia laureaat. Juubelinäitusel täitsid tema kujundatud raamatud 19 meetrit riiulit. [...] Jüri Kaarma kujundused on meie kõigi jaoks muutnud kirjasõna loetavamaks ja illustratsioonid vaadatavamaks, ent nagu ta ise on öelnud, peab kujundus lugejale märkamatuks jääma. Tema sirgeselgne kuid sõbralik isiksus ei jäänud kunagi märkamata, kuid uusi kujundusi temalt enam ei tule."

Eesti kunstnikkonda on tabanud teinegi kaotus - lahkunud on tekstiilikunstnik Kersti Pukk (25.09.1948-20.02.2011). Kolleegid kirjutavad teda mäletades: "Ta oli kunstnik, kes tegutses omaette. Elas ja toimetas omas maailmas, samas oli temaga väga lihtne kontakti saada - ta oli soe ja usaldav, südamlik inimene. Kersti oli vaibakunstnike rühmituse "Vaba tahe" üks seitsmest asutajast. Neljateistkümne aasta jookul oleme temaga koos palju ühiseid plaane pidanud, korraldanud ja näituseid riputanud, olnud töised ja tähistanud pidulikke hetki. Kersti peale võis alati kindel olla, kui ta lubas, tegi ära. [...] Tema elukaart uurides saame aru, kui tubli, andekas ja töökas ta on olnud. Kunstiõpingud ERKI-s (1971-1976), esimene töökoht vabrikus "Keila" (1976-81), siis järgnesid loomingulised vabakutselise aastad. Muutused ja uued väljakutsed tulid Tartu "Arsi" siidimaaliateljee kunstilise juhina (1986-88). [...] Ta töötas aastaid "Lühikese Jala" galeriis, hiljem korraldas galerii "Portaal" igapäevast tööd. [...] Kerstit mäletame eelkõige jõuliste põimevaipade loojana."


Foto: Postimees


© Ivar Veermäe


© Non-Fibonacci


© Nadezhda Tshernobai


© John Kay


© Juss Piho


© QBA


© Rait Prääts


© Von Bomb


Jüri Kaarma
Foto: Andres Tali

   
www.kunstikeskus.ee keskkonnas leiduvate mistahes algupäraste tekstide, tõlgete, terviklike info- ja lingikogumite ning pildimaterjali reprodutseerimine ainult KUNSTIKESKUS.EE ja/või nende autorite ja/või nende valdajate nõusolekul. Originaalteoste ja viidatud materjalidega seotud õigused kuuluvad üldjuhul nende autoritele ja/või valdajatele.