24h galerii
Kunstiteadlikkuse Keskus
tagasi avalehele
 
ARHIIV (kunstiuudised alates 2006)
 
Kunstiteadlikkuse Keskuse kunstiuudised
Toimetaja Vano Allsalu
MÄRTS 2012
selle kuu varasemad uudised vt. allpool
   
   

24. kuni 30. märts 2012

 

Kevadnäitust kokku kaks korda
Tallinna Kunstihoones avati kolmapäeval Eesti Kunstnike Liidu 12. aastanäituse teine osa, kus osalevad kunstnikud, kelle perekonnanime algustäht jääb M ja Ü vahemikku. 15. aprillini avatud väljapanek kannab jätkuvalt pealkirja "Kevadnäitus" ja lähtub - nagu näituse esimene poolgi - kunstiteadlase Ants Juske ideest ja eesmärgist demokratiseerida tänast kunstipilti. Tegemist on aastaid tagasi nii kunstitegijatele kui publikule harjumuspäraseks formaadiks olnud, kuid vahepeal kunstielu arengutest johtuvalt varjusurma vajunud "klassikalise" kuraatorita ülevaatenäitusega.

Näitusel osaleb kokku 76 kunstnikku: Toomas Lunge, Mara, Ülle Marks, Herkki-Erich Merila, Lilian Mosolainen, Peeter Mudist, Leili Muuga, Tõnu Mäsak, Meiu Münt, Lemming Nagel, Naima Neidre, Mall Nukke, Terje Ojaver, Maret Olvet, Enno Ootsing, Tiiu Pallo-Vaik, Hille Palm, Priit Pangsepp, Mall Paris, Anne Parmasto, Kaie Parts, Erika Pedak, Urmas Pedanik, Katrin Pere, Per Petersen, Sirje Protsin- Petersen, Aapo Pukk, Kaisa Puustak, Anu Põder, Enn Põldroos, Matti Pärk, Tiit Pääsuke, Märt Rannast, Saima Randjärv-Berlokko, Toomas Rein, Piret Rohusaar, Tarmo Roosimölder, Mari Roosvalt, Uno Roosvalt, Andrus Rõuk, Sven Saag, Reti Saks, Hermes Sarapuu, Lembit Sarapuu, Valev Sein, Lauri Sillak, Kätlin Stahl, Anatoli Strahhov, Olev Subbi, Merike Sule-Trubert, Vladimir Taiger, Tiina Tammetalu, Mari-Liis Tammi, Rein Tammik, Marje Taska, Evi Tihemets, Margus Tiitsmaa, Tuuliki Tolli, Andres Tolts, Maria-Kristiina Ulas, Aili Vahtrapuu, Silver Vahtre, Urmas Vaino, Kelli Valk, Benjamin Vasserman, Lev Vassiljev, Einar Vene, Vergo Vernik, Eve Viidalepp, Epp Viires, Vello Vinn, Valeri Vinogradov, Mare Vint, Aili ja Toomas Vint, Maara Vint, Ekke Väli ja Marje Üksine.

Taas on väljapaneku kujundanud Andres Tolts - ning seegi kord on kunstisõpradel ja -kollektsionääridel võimalus kevadnäitusel eksponeeritud töid ka osta. Nii kogutakse näitusega vahendeid Kunstihoone majandamiseks ning kunstikogu säilitamistingimuste parandamiseks.

Kaarma must hobu
Kumu 4. korruse graafikakabinetis avati kesknädalal legendaarse raamatukujundaja Jüri Kaarma (1950-2011) varast loomeperioodi käsitlev väljapanek "Must hobune ja teised joonistused". Näitus viib meid 1970. aastatesse ja esitab Kaarma eneseleidmise loo sõltumatu kunstnikuna. "Näitus on saanud pealkirja kunstniku kursusetöö järgi, millest omal ajal sai alguse üks kunstiuuendusega seotud vastandumise lugu," kommenteerib näituse kuraator Eha Komissarov. "1974. aastal kursusetööna valminud leporello kutsus ERKIs esile diskussiooni raamatukujundusest, mille tulemuseks olid lahkhelid ja Jüri Kaarma koolist väljaheitmine."

"Must hobune", mis laialilaotatuna on pea seitsmemeetrine, ühendab fotode põhjal tehtud söejoonistusi, guashitehnikas visandeid ja tushijoonistusi ning selle võlu paljuski peitub leporello-formaadile iseloomuliku juhuslikkuse ja üllatusmomendi ärakasutamises. Meeleseisundite ja tegelikkuse kirjeldustest ning fantaasiapiltidest moodustub omapärane tervik, mille ainsaks siduvaks liiniks on fotode põhjal valminud joonistused mustast hobusest.

Lisaks tutvustatakse näitusel Kaarma eksperimente kontseptuaalse foto alal. Töötades aastatel 1974-1976 kunstiinstituudis fotograafia õppemeistrina, oli Kaarmal tavaks arhiveerida ülesvõetud filmirullid, reastades fotopaberile kontaktkoopiate ribasid. Nii tekkis huvitav seriaalsuse efekt - üksteise alla paigutatud kaadrid moodustavad narratiivse koe, mis meenutab mõneti filmikunstile omast kaadrite vaheldumist. Näituse kolmanda osana saab publik uudistada söejoonistuste sarja "Surmad ja sisenemised" (1979), mis inspireeritud Dylan Thomase luuletustest.

Eesti kultuurilukku on Kaarma jäädvustanud end eelkõige ajakirjade Vikerkaar, Looming ja sarja Loomingu Raamatukogu kujunduste autorina, samuti kujundustega Eesti kultuurilugu ja arhitektuuri ajalugu käsitlevatele teostele ning meie modernistlike kunstnike monograafiatele. Kumus avatud näituse kujundajaks on kunstniku poeg Aadam Kaarma ning see jääb avatuks 21. oktoobrini 2012.

Vilen Künnapu maailmalõppu ei karda
Draakoni galeriis esineb 7. aprillini legendaarne arhitekt Vilen Künnapu, kes eksponeerib pealkirja all "2012" akvarelle, joonistusi ja installatsiooni. Autori sõnul põhineb näitusekontseptsioon tsentri ja perifeeria omavahelise toime jälgimisel, samuti huvitab teda inimene ja seda ümbritsevad kujundid. Ilmselt ei lase isemõtleja oma näitust lakooniliselt tänavuse aastaarvuga pealkirjastades end kuidagi segada käesolevaks detsembriks lubatud "maiade maailmalõpust".

Vilen Künnapu (1948) on mitmete tuntud ehitiste autor, koos Ain Padrikuga on ta võitnud auhindu rahvusvahelistel arhitektuurivõistlustel. Alates 1992. aastast töötab ta arhitektuuribüroos "Künnapu & Padrik", kus tema tegemiste nimekirja kuuluvad Tallinnast näiteks Kadrioru serval paiknev metodisti kirik, hotell Radisson ja Viru Keskus, Tartust aga Tigutorn. Samas ei piirdu mitmekülgse Künnapu tegevusväli kaugeltki vaid arhitektuuriga.

"Pidev tegelemine arhitektuuri tähendusliku pärandiga ja lähenemine iidsetele ja igavikulistele tarkustele on viinud Vilen Künnapu arusaamisele, et kunstnik või looja on ainult vahendaja. Samamoodi nagu preester, nõid, tark või guru. Öeldust on seda saatev öeldamatu veel olulisem. Objekt on see, mis jääb ja kõnetab meie järeltulijaid. Aga see pole kogu tõde. Sellest jääb kunstnikule ja loojale väheks. Et haarata igavikku, peab tulema rahva sekka," kommenteerib kunstiteadlane Eero Kangor.

Nõukogude kosmosemajad
Eesti Arhitektuurimuuseumis saab 6. maini uudistada näitust "Nõukogude kosmosemajad. Fotograaf Frederic Chaubin". Prantsuse fotograaf Frederic Chaubin on viimased kümmekond aastat reisinud endise Nõukogude Liidu territooriumil ning jäädvustanud huvitavaid ehitisi, mis rajatud ajavahemikul 1970. aastate algusest kuni hiigelriigi lagunemiseni. Tulemuseks on unikaalne fotokollektsioon majadest, mis pole kooskõlas tavapärase ettekujutusega Nõukogude arhitektuurist kui igavast hallist massist, lõpututest hrushtshovka-kvartalitest ja tüüpprojektidest.

Chaubin on oma piltidele püüdnud Nõukogude arhitektide kujutlusvõime plahvatused - ulmearhitektuuri, mis väljendab meeleheitlikku püüet ehitada üles kommunistlikku utoopiat. Tihti asuvad need ehitised - teadusasutused, teatrid, kinod, tsirkused, hotellid - kunagise NSVLi äärealadel, kus modernistlik arhitektuurikeel on segunenud kohalike traditsioonidega, luues omapärase rõhutatud monumentaalsusega ekspressiivse arhitektuuri. Samas on eristatavad ka arhitektuurimõjud vabast maailmast.

"Chaubini loodud pildiline narratiiv, mida ta nimetab Nõukogude arhitektuuri neljandaks perioodiks, ei pruugi kattuda arhitektuuriajaloolaste käsitlustega Nõukogude arhitektuurist, kuid on kunstnikunägemusena põnev ja paeluv," nendivad näituse korraldajad. Oma korduvatel külastustel Eestisse pole Chaubin leidnud niivõrd pööraseid või veidraid ehitisi kui Kesk-Aasias või isegi Leedus, kuid kaamera ette on jäänud sellised vormiliselt huvitavad ja tuntud ehitised Eesti 1970.-1980. aastate arhitektuurist: Leonhard Lapini villad Laagris, Toomas Reinu Rapla KEK, Raine Karbi linnahall ja rahvusraamatukogu, Peep Jänese ja Tõnu Melliku Tehvandi suusakeskus Otepääl.

Antud projekti raames on varem toimunud näitused Tokyos, New Yorgis, Los Angeleses ja mitmes Euroopa kunstikeskuses, samuti on kirjastus Taschen üllitanud raamatu "Frederic Chaubin. Cosmic Communist Constructions Photographed", mida on Rotermanni soolalaos võimalik praegu ka soodushinnaga osta. Näituse kuraator on Mait Väljas ja kujundaja Marge Pervik-Kaal.

Tekstiilipreemiad ja...
Eesti Tekstiilikunstnike Liit tunnustab igal aastal oma eriala parimaid - nii ka tänavu kevadel. Valiku tegi zhürii koosseisus Anu Kalm, Kai Lobjakas, Merike Alber, Terje Kallast, Tiina Kolk, Aune Taamal ja Ene Pars. Aasta Tekstiilikunstnikuks 2011 nimetati seekord Mare Kelpman mulluse mitmekülgse näitusetegevuse ja uuendusmeelse loomingu eest, mis ühendab tekstiilikunsti traditsioonilist võtetepagasit ja etnograafilisi kangakirju digitaalajastuga. "Mare Kelpman on tekstiilidisainer, kes katsetab uute tehnoloogiliste võimalustega, ta on innovaatiliste, arukate tekstiilide koolkonna rajaja Eestis," nendivad zhürii esindajad. Lisaks kunstnikutööle juhib Kelpman professorina ka tekstiilikunsti õpetamist Eesti Kunstiakadeemias.

Elutöö preemia pälvis Merike Männi kui teenekas gobeläänikunstnik. "Meisterliku teostajana suudab ta oma vaipadesse põimida kutsuvaid maastikke ning ahvatlevaid meeleolusid. Emotsionaalse koloristina tunnetab ta värvide võimu ning oskab sellega ka vaatajat üllatada. Viimaste aastate väiksemate formaatidega vaibad on maaliliselt tundlikud ja mõjuvad vägagi suurelt," selgitab zhürii.

Tiitli "Parim tegu" pälvis Peeter Kuutma, kes on juba 17 aastat organiseerinud tekstiiliväljapanekute korraldamist Estonia teatri talveaias, kus on selle aja jooksul toimunud tervelt 147 näitust. Aasta nooreks tekstiilikunstnikuks nimetati Stella Kalkun, kes on muuhulgas loonud liitpuudega lastele mõeldud teraapilisi tekstiile Tallinna Lastehaiglale. Premeeritud tekstiilikunstnike loomingut saab vaadata 3. aprillini Lühikese Jala Galeriis ning 17. aprillini Hop galeriis.

...mündipreemiad
Eesti Panga Londoni olümpiamängude toimumisele pühendatud hõbedast 12-eurose nominaalväärtusega meenemündi kujunduskonkursi I preemia võitis EKA skulptuuri eriala 2010. aasta vilistlane Liis Dvorjanski ja II preemia EKA Avatud Akadeemia graafilise disaini IV kursuse üliõpilane Sander Meentalo. Konkursil osales kokku 48 kavandit, meenemündi emiteerib pank 2012. aasta juunis. Auhinnatasu võidutöö eest on 2000 eurot, teisele kohale tulnud autor saab 1000-eurose preemia.

Näitused Tallinnas
Hobusepea galeriis on 9. aprillini Elis Saarevälja (1980) isikunäitus "The Dark Times / Pimedad ajad". Kunstniku sõnul kohtuvad tema maalidel seksikus ja läbipõlemine, kahetsus ja ekstaas, murtud südamed ning hingevalu. Vastavatud näitusel eksponeeritud tööde teemaks on inimestevaheline distantseeritus ja lühised kommunikatsioonis - Saareväli dokumenteerib siin "suhtlus-katastroofide järgseid isiksustunud väljaheiteid eksistentsi varemetel".

A-Galeriis saab 23. aprillini uudistada ehtekunstnik Keesi Kapsta loomingut näitusel "Jaava kirjad". Eksponeeritud ehted on suuresti mõjutatud eksootilisest Indoneesiast, kunstnik on kasutanud ka sealt pärit suuri pärleid ja poolvääriskive, siduvaks materjaliks on hõbe ja tehnikaks sulatus. "Neid ehteid teostades soovisin tuua meie põhjamaisesse kargusesse natukenegi Indoneesia sooja hingust, voolavaid ja väänlevaid vorme ning veidike teistmoodi tunnetust..." selgitab autor.

Lühidalt
Katariina kirikus (Vene 12) saab 8. aprillini uudistada näitust "Pidulikud lauad", kus esinevad oma töödega Kai Koppel, Viivi-Ann Keerdo, Ülle Rajasalu, Kadri Jäätma, Virve Kerm, Jarõna Ilo, Kaire Tali, Pille Kivihall, Jane Rannamets, Ene pars, Anni Kreem, Maija-Liisa Kruus, Ülle Kõuts, Krista Laos ja Liivia Leshkin.
Haus Galeriis on 4. aprillini avatud Karin Eensaare ehtebrändi By karine juveelikogu näitus.
Tallinna-lähedases Würthi Kunstigaleriis (Vana-Tartu mnt. 85, Rae vald) saab viimaseid päevi vaadata Rein Mägari akvarellinäitust "Kes vaatab, see näeb!".
Cafe Peterson (Narva mnt 15) näitab praegu Riina Kivirüüdi väljapanekut "Valik maale aastatest 2003-2012".

Välismaal
Möödunud aastal augustis-septembris Rotermanni kvartali kaubamajas esmaesitletud rahvusvaheline näitus "Uus Põhjamaade moeillustratsioon" on praegu eksponeeritud Helsingi Disainimuuseumis. Oma töid näitavad Anu Samarüütel-Long, Marju Tammik, Kätlin Kaljuvee ja Leana Salvet Eestist, Minni Havas ja Laura Laine Soomest ning Cecilia Carlstedt ja Lovisa Burfitt Rootsist. Kõik esinejad on oma valdkonnas kõrgelt hinnatud professionaalid, neist mõnegi töid on tellinud maailmakuulsad moebrändid ja -ajakirjad. Väljapaneku loovjuht on Toomas Volkmann, graafiline disainer Tuuli Aule. 8. aprillini avatud ekspositsioonile lisab veelgi kaalu asjaolu, et Helsingi kannab praegu väärikat tiitlit World Design Capital 2012.

Toimub
1. aprillil kell 12 vaadatakse Kumus pereprogrammi Kukesammud raames Kaido Ole maale tema näitusel "Kena kangelane" ja tegeletakse tasakaalu otsimisega. Osalejad saavad värvifiltritega vikerkaare spektrit muuta ning vaikelude ja oma katsetuste abil sümmeetria ja asümmeetria mõistet uurida. Seejärel jätkub tegevus kunstiateljees, kus igaüks saab luua omaenda kangelase, mis liigub ja püsib samal ajal tasakaalus. Osalema oodatakse lapsi vanuses 5-11 aastat.


© Peeter Mudist



© Valeri Vinogradov



© Terje Ojaver



© Jüri Kaarma



Vilen Künnapu



© Frederic Chaubin



© Mare Kelpman



© Elis Saareväli



© Keesi Kapsta



© Rein Mägar



© Anu Samarüütel

   
   

17. kuni 23. märts 2012

 

Vene kunsti kunagine rindejoon kulgeb Kadriorus
Kumu ja Kadrioru kunstimuuseumites on avatud rahvusvaheline näitus "Avastamata shedöövrid. Vene kunst Baltimaade kogudest". Projekt on esmakordne ulatuslik Eesti, Läti ja Leedu kogudes leiduvate 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse vene kunstnike teoste ühine väljapanek. Kolme Balti riigi seitsmest muuseumist (Eesti Kunstimuuseum, Läti Rahvuslik Kunstimuuseum, Leedu Kunstimuuseum, M. K. Ciurlionise nim Rahvuslik Kunstimuuseum, Leedu Teatri-, Muusika- ja Kinomuuseum, Tartu Kunstimuuseum ja Narva Muuseum) pärinevad maalid, skulptuurid ja tarbekunstiteosed annavad hea ülevaate vene kunsti kuldajast ja tuntumate meistrite loomingust. Näituse kuraatoriteks on Tiina Abel ja Aleksandra Murre. Graafilise kujunduse tegi Andres Tali ja väljapaneku kujundasid KAOS arhitektid.

Näitus on jagatud kaheks osaks: Kumus on väljas 19. sajandi realistlik maal ja tolle aja ametlik kunst - akademism ja salongikunst. Esindatud on nii sellised peredvizhnikute suurnimed nagu Ivan Kramskoi, Ilja Repin, Ivan Shishkin ja Vassili Perov kui ka hilise realismi esindajad.

Tiina Abeli sõnul pakub Kumus näidatav enamat kui üksnes meeldivaid kohtumisi maailmakuulsate kunstnike loominguga. 19. sajandi teisel poolel toimus Venemaal elav arutelu kunsti eesmärkide, positsiooni ja mõju üle ühiskonnas. Näitusel eksponeeritud peredvizhnikute teosed olid vene kunsti ajaloos ühe pingelisema ja põnevama diskussiooni ajendiks - nähes nende töid nüüd rippumas kõrvuti salongikunstnike loominguga, saame ettekujutuse kunagistest vastuoludest. "Ühel pool võitluse rindejoont seisid kunstnikud-realistid nõudega luua tõest, ühiskonnakriitilist, kaasaegset ja rahvalähedast kunsti. Teisel pool oli sajandeid püsinud traditsioone esindav Peterburi Kunstiakadeemia, kust kasvasid välja ajatu nn puhta kunsti kaitsjad - ilu ja silmanaudingut pakkuva kunsti loojad," selgitab Abel.

Kadrioru kunstimuuseumis eksponeeritakse taieseid alustades vene impressionismiga ja lõpetades 20. sajandi alguse avangardsete vormiotsingutega - siin leiab kajastamist sajandivahetusel Venemaal pulbitsenud kirev kunstielu. "See oli vene luule, muusika ja kunsti õitsenguaeg, ning kõik need kunstiliigid püüdlesid sünteesi poole, mille eesmärgiks oli uue esteetilise maailma loomine. Maalikunsti tõi see ajastu valgust, värvi, vabadust ja elurõõmu, vastandudes nii peredvizhnikute jutustavale laadile kui ka akademismi kivistunud süsteemile," kommenteerib Aleksandra Murre.

Eraldi teemadena on Kadrioru kunstimuuseumis välja toodud rühmitustesse Mir Iskusstva ja Ruutu Soldat kuulunud kunstnike looming ning teatri-teema 20. sajandi vene kunstis. Arvukate töödega on esindatud terve rida nimekaid kunstnikke, teiste hulgas näiteks Boriss Kustodijev, Kuzma Petrov-Vodkin ja Konstantin Korovin.

24. märtsil toimub nii Kumus kui Kadrioru kunstimuuseumis näitusele pühendatud publikupäev, mille raames saab osaleda ekskursioonidel ja kuulata loenguid, laste mõeldes toimuvad loomingulised töö- ja mängutoad. Lisainfo ja kava www.ekm.ee/kadriorg ja www.kumu.ee.

Klaas kui paber, lõuend ja savi
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis avatakse 23. märtsi õhtul maineka klaasikunstniku Rait Präätsa näitus "Läheb järjest kiiremaks?", mis põhineb kunstniku kahel uurimustööl. "Esimeseks oli soov tõsiselt uurida inimesi liikumistes ja askeldustes. Tahtsin saada vastust küsimusele, et kas ikka läheb järjest kiiremaks. Töö oli mahukas, sest pidin läbima pikki ja lühikesi vahemaid siledatel ja konarlikel teedel, kiirendama ja pidurdama, kurvides ja ristteedel päri- ja vastupäeva tiirutama, kasutama erinevaid liiklusvahendeid ning pidevalt mõõtma aega," selgitab Prääts. "Teiseks oli soov jätkata juba pikka aega kestnud uuringuid teoste loomiseks, kus samaaegselt esineksid nii maali, joonistuse kui ka skulptuuri tunnused. Täna tundub, et selline süntees osutubki reaalseks."

Peamiseks materjaliks Rait Präätsa töödes on teadupoolest klaas, mille ainulaadsed omadused nagu peegelduva ja läbiva valguse samaaegse kasutamise võimalus, kristalliline jäikus ja kuumuses sündinud plastilisus hoiavad kunstnikku selle materjali kütkeis. Ning klaasi kasutab Prääts enda sõnul nagu paberit joonistamisel, lõuendit maalimisel või savi modelleerimisel. Ilu ega dekoratiivsust ta ei taotle - põhiline tähelepanu keskendub idee edastamisele. Näitus "Läheb järjest kiiremaks?" on avatud 28. maini.

Kunst pööningul paneb katuse sõitma
Tartu Kunstimaja pööningul toimub 15. juunini Jevgeni Zolotko kuueosaline kunstiprojekt "Asjad", millesse on oma kaastööga panustanud ka Anti Saar ja Helena Tulve. Selle osad kannavad pealkirju nagu "Kõne", "Kaotus", "Asjad", "Tuvi" ja "Ecce Homo". "Armastage kogu Jumala loomingut, nii tervikut kui iga üksikut liivatera. Armastage iga lehekest, iga Jumala päikesekiirt. Armastage loomi, armastage taimi, armastage iga asja. Kui sa iga asja armastad, mõistad sa ka Jumala saladust asjades." Selle tsitaadiga Fjodor Dostojevski "Vendadest Karamazovitest" määratleb autor oma projekti meeleolusid. Traditsioonilisema tartuliku kunstipärandi austajatele mõjub tuvikorjuse tutvustamine kunstina ehk kui punane rätik härjale...

"Jevgeni Zolotko on ennekõike tuntud tugeva autorikäekirjaga installatiivsete ruumide loojana. Tartu Kunstnike Liidu ettepanekul sündinud teose "Asjad" puhul on situatsioon aga vastupidine. Kujuteldava, suletud ruumi loomise asemel on autori kasutuses reaalne keskkond, mis kannab oma olemuses kõiki Zolotko installatsioonidele iseloomulikke jooni. Ent kuivõrd väljamõeldud personaazhi asemel on tegelikkus, ei keskendu autor mitte maailma hääbumisele, vaid pööningult leitud artefaktidele toetudes põrmus peituva taasloomisele," kommenteerib Kunstimaja kuraator Indrek Grigor

Ekspositsiooni esimene vaatus kestab 3. aprillini, edasised vahetuvad keskeltläbi kahe nädala tagant. Teost on võimalik vaadata E-R 10-17, leppides eelnevalt kokku Kunstimaja kantselei telefonil 5301 2277.

Näitused Tallinnas
Kultuuritehases Polymer tegutsevas Kunstikonteineris on avatud "Reuse: Polymeri väljakutse" ("Reuse: The Polymer Challenge"). Ernest Truely (USA/Eesti) kureeritud rahvusvaheline väljapanek koondab kohapeal valminud funktsionaalseid kunstiteoseid. Polymeri haridusprogrammi Polykool raames toimunud 10päevasel workshopil osalesid Linda Al-Assi, Erik Alalooga ja Ig Noir (Eesti), Sara Millazo (Soome), Ryan Left (Kanada), Justin Tyler Tate (USA/Eesti) ja Trashlab/Error edition (Soome/Eesti). Oma teoseid näitavad samuti Jukka Hautamäki ja Albert Laine (Soome). Vägagi erinevat laadi taieseid ühendavad taaskasutatud materjalid ja tegijate improvisatsiooniline lähenemine.

Viimsi Püha Jaakobi kirikus (Nurme tee 2) saab 4. maini uudistada Raul Meele teoste väljapanekut pealkirja all "Valge piir, punane piir". Näitusel on väljas kümme akrüülmaali ja luuletaja-kunstniku poolt piiblitekstist lähtudes sünteesitud visuaalse heliluuleraamat "Solomon´s Song of Songs". "Neid maale võib eksponeerida horisontaalses reas. Siis on nad kui ajas kulgev, ajajõe kaldal nähtav visuaalne jutustus maailmast ja elust. Neid maalisid võib, tuleb vaadata süvenedes. Nad ei anna ennast silmapilk kätte, aga edaspidi nad justkui tõmbavad vaataja endasse," selgitab autor.

Mujal Eestis
Võru Linnagaleriis saab 12. aprillini vaadata 3 uut näitust. "Ekraanimüra 2" pakub valiku Tartu Kõrgema Kunstikooli meedia- ja reklaamikunsti osakonna üliõpilaste tehtud videotöödest; enamik animatsioonidest, muusika-, eksperimentaal- ja muudest videotest on valminud aastatel 2010-2012. Alla 14-aastastel külastajatel soovitatakse näitusele kaasa võtta täiskasvanu, sest mõned tööd võivad vajada täiendavat selgitamist.

Kõrgema Kunstikooli maalingute osakonna üliõpilased näitavad galeriiruumist ja isiklikest teemadest inspireeritud ruumimakette ning suureformaadilist vabagraafikat. Puudutatud saavad nii op-kunst ja paberlõige kui olukord, kus näituse külastaja muutub eksponaadiks.

Samuti saab Võrus praegu vaadata Liis Kogeri (1989) personaalnäitust "Seal külmas kambris tulid...". Ka luuletajana üles astunud noore kunstnik õpib Tartu Ülikoolis maali. Vastavatud näituse teemaderingi käsitleb autor kui "armastuse ringkäiku hetkedes".

Saaremaa Kunstistuudio galeriis (Lossi 5, Kuressaare) saab 4. aprillini uudistada Naima Neidre joonistuste, akvarellide ja graafika näitust "Läbi aja". Neidre loomingut iseloomustab tundlik ja õrn peenejooneline käsitlus, millel kunstniku meelistehnika ofort laseb ka täies ilus avalduda. 1970. aastate algusest tänaseni eesti graafikamaastikul silma paistnud kunstnik on muuhulgas pälvinud Kristjan Raua preemia ning kahel korral Tallinna Graafikatriennaali peapreemia.

Järvamaa muuseumis (Lembitu 5, Paide) saab 28. märtsini tutvuda Eva Jänese näitusega "Talvine maalikogu". Tallinnas elav, aga Paides koolis käinud ja seal ka õpetajana töötanud kunstnik tõi omakandiinimestele vaadata poolteist tosinat tahvelmaali. Erialase põhitegevusena on monumentaalmaalijast Jänes aga alates aastast 1973 kavandanud ja teostanud mitmeid freskosid, mosaiike, vitraazhe, sgrafiitosid ja seccomaale peamiselt Põhja-Eesti kirikutes ning administratiivhoonetes.

Välismaal
16.-25. märtsini 2012 on Moskva Kunstnike Keskmajas avatud rahvusvaheline näitus "CDH-2012. Teed ja rajad". Juba 20. korda toimuvat näitust korraldab Kunstnike Liitude Rahvusvaheline Konföderatsioon (MKCX), Eesti ja teised Balti riigid osalevad sellel külalistena. Eesti Kunstnike Liidu ekspositsioonis esinevad maalikunstnikud - Tiiu Pallo-Vaik (1941) abstraktsioonidega ning Aili Vint (1941) oma legendaarsete meremaalidega, Ludmilla Siim (1938) töödepaariga "Valgus tunneli lõpus. Kaija Saariaho" ja "Research" ning Veiko Klemmer (1985) kontseptualiseeritud interjöörimaalidega. Eesti ekspositsiooni koostas zhürii koosseisus Tiit Pääsuke, Heie Treier, Anu Kalm ja Jaan Elken 14 esitatud projekti põhjal.

"Näitusel domineerib ettearvatult maalikunst, mille stilistika ja võttestik üllatab siiski oma diapasooniga. Eksponeeritud on graafikat, joonistusi, fotot, installatiivseid skulptuure. Läti ühisekspositsioon on Läti Kunstnike Liidu ja Läti Kunstiakadeemia koostatud. Leedut esindab Stasys Eidrigevicius oma isikunäitusega," lisavad EKL esindajad.

Ameerika Ühendriikides jätkub eesti kunstirühmituse Non Grata tuur. Märtsi esimesel nädalal osaleti Houstonis festivalil "Lone Star Performance Explosion", Anonymous Boh pidas Houstoni Kaasaegse Kunsti Muuseumis aga loengu "Nähtamatute Kunst". 19.-22. märtsil toimus Dino Eli galeriis New Yorgis, Manhattanil Al Paldroki korraldusel festival "Diverse New York", mis esitles lisaks gratalastele ja kohalikele esinejatele New Yorgis resideeruvaid performance'ikunstnikke Aasiast, Euroopast ja Aafrikast. 24. märtsil esineb Non Grata New Yorgis galeriis Lambert Fine Arts tegevuskunstiüritusel "The Kesher 5". NG tuurikava leiab www.nongrata.ee


© Ivan Kramskoi



© Abram Arhipov



© Rait Prääts



© Jevgeni Zolotko




© Naima Neidre



© Veiko Klemmer
Foto: EKL



© Non Grata


   
   

10. kuni 16. märts 2012

 

Läbipääsud teispoolsustesse
Tallinna Linnagaleriis on 1. aprillini lahti Peeter Lauritsa näitus "Läbipääsud". Muuhulgas kunstniku 50. sünnipäeva tähistav väljapanek koosneb kolmest omavahel seotud sarjast: "Korea päevikud" (2011-2012), "Taeva atlas" (1997-2012) ja "Ragnarök" (1990). "Kõik kolm vaatavad loodust pilgul, mis märkab läbipääse teispoolsustesse," kommenteerivad näituse korraldajad.

""Korea päevikuid" pildistasin eelmisel sügisel Gongju-si mägedes. Pildistasin kõige väiksemaid, siiski veel meie mõõtkavas maastikuvorme nii, et ise kaamerasse ei vaadanud. Selline juhuslikkus annab piltidele hoopis uue tundlikkuse. Väike teravussügavus lisab samblamaastikele ududesse hajuva lõpmatuse mõõtme," kommenteerib kunstnik. ""Taeva atlas" on sari, mida olen pildistanud pika aja vältel, alates Kütiorgu kolimisest 1997. aastal. Need ei ole lihtsalt kärbseseente portreed, vaid vaimsete rännakute kaardid. Mõned neist on hallutsinatiivset, mõned unenäolist ja mõned meditatiivset päritolu."

"Ragnaröki" algmaterjali pildistas Laurits koos Herkki-Erich Merilaga Põhja-Rootsis 1989. aasta augustis ja kopeeris hiljem fotopaberile üpriski eksperimentaalsel viisil - nimelt läbi kortsutatud vahapaberi. "Nende tööde esmane impulss on pärit "Vanemast Eddast", kus kirjeldatakse Ragnarökki - jumalate videvikku ehk viimsepäeva ööd, koletut võitlust, kus kõik jumalad, alfid, vaanid, aasid ja jöötunid notivad üksteist maha, nii et kedagi ei jää järgi," selgitab autor.

Meeleavaldus iseliikuvas inimgaleriis
14. märtsi õhtul avasid Vabaduse väljakul oma näituse "Meeleavaldus" Joonmeedia kunstnikud-õpetajad Siiri Taimla ja Tanel Rannala. Väljapanek leiab aset iseliikuvas, täpsemalt kõndides ringi liikuvas inimgaleriis, mis kannab nime Tank. Ott Pilipenko loodud mobiilne ekspositsioonikeskkond on integreeritud galerii-isiku ülerõivaste külge ning selle eesmärgiks on tuua kunst inimeste juurde, avalikku ruumi.

"Jope kannab endas kümmet kunstikapslit, korki, mille sees moodustub taieste eksponeerimispind. Seekordsel näitusel on nende korkide sees Joonmeedia poolt templiteks tehtud joonistused. Interaktiivse näitus-meeleavalduse osaline saab endale trükkida iga korgi sisse ehitatud unikaalse templijoonistuse abil graafilise lehe, miniloosungi. Paberid ja trükivärviga padi on galeristi taskus. Ja on ka võimalik oma kehale või isiklikule mälukandjale trükkida," selgitavad ettevõtmise korraldajad.

Sedapuhku on näituse valupunktiks õpetajate palgaküsimus: "Küsime, kas õpetajatele suudetakse joonistada parim võimalik palk (nägemus soovitud olukorrast tulevikus) hoolimata poliitilise tahte killustatusest. Või on vaja valitsusse tegelasi, kelle maailmavaadet ja asjadest arusaamist valgustavad kultuurilised tõukejõud, omakasupüüdmatus ja geneetilised kalduvused?"

Joonmeedia on Rannala ja Taimla poolt 2009. aastal ellu kutsutud uurimiskeskkond joonistamisele. "Tegevuslikult on see tähendanud rohkearvulisi osalemisi ühiskonda-poliitikaid ja kultuuri puudutavatel sündmustel. Oleme huvitatud meedia simuleerimisest ja olulisimate tõdemuste ülesnoppimisest visuaalseid-tekstilisi elemente kombineerides. Deklareeritud väärtusena oleme kunstnikena/kunstiõpetajatena püüdnud tegevustega innustada õppima, kogema ja jagama - ise, teistega, iga päev," räägivad kunstnikud. Joonmeedia aktsioon Tallinnas vältab 4. aprillini ja kulgeb ilmselt edasi Tartusse.

Vahendatuse võim
Hobusepea galeriis on 26. märtsini Ivar Veermäe (1982) isikunäitus "Vahendatuse võim / The Power of Mediation". "Vahendatuse uurimisel jõuan omamoodi mõistmatuseni, kus tehnoloogia on peidetud keele alla, mis võikski anda vahendatusele mõju ning võimu. McLuhani järgi sisaldab iga uus meedium eelnevaid meediumeid ning (suuline) keel oli esimene meedium, mis võimaldas inimesel oma keskkonda uuel moel kogeda ja kasutada," selgitab Veermäe. "Keskendun näitusel reklaamikeelele, mille läbi uue tehnoloogia hüvesid tutvustatakse. See lähtub enamjaolt inimese kogemusest. Isiklik tehnoloogia ning ekraanid hakkavad järjest suuremat tähtsust omama ning kohati muutuvad iseenesestmõistetavateks. Tehnoloogilised objektid ning võrgustikud tunduvad järjest enam personaalseks muutuvat, kuid nende kasutus on suurel määral defineeritud objektide ning keskkondade loojate poolt."

Veermäe on lõpetanud 2009. aastal Eesti Kunstiakadeemia fotograafia eriala bakalaureuseõppe ja täiendanud end Duisburg-Esseni Ülikoolis Saksamaal. Hetkel õpib ta Berliini Weissensee Kunstikõrgkooli ruumistrateegiate magistriõppes.

Detaile meinstriimsest argipäevast
Draakoni galeriis on 24. märtsini Marju Ago (1985) isikunäitus "Talk about things you know". Autori sõnul sõnul huvitab teda eelkõige individuaalse kogemuse edastamine läbi kollektiivselt tuttavlike motiivide ja situatsioonide: "Püüan luua töödes atmosfääri, mis on samaaegselt anonüümne ja igav ning mõjub tänu maalimise käigus tehtud esteetilistele valikutele siiski isiklikuna. Maalide algmaterjalina kasutan isiklikku fotoarhiivi, mis sisaldab spontaanseid, peamiselt mobiiltelefoniga tehtud argipäevaste tegemiste ülesvõtteid ja reisidel tehtud fotosid. Lõuendile maalin omakorda ainult üksikud detailid, mis tagantjärgi olulised näivad ning visuaalselt mõjuvad tunduvad ja vaatajale piisavalt assotsiatiivset ruumi jätavad." Näitusel on väljas näiteks tõlgendused mainstream-toodete reklaamidest ja ning erinevatest linnakeskkonna jäädvustustest - selle pealkiri on aga inspireeritud Lady Gaga mõtteavaldusest, et tema muusika kajastabki sedasama popkultuurimaailma, mis omab tema jaoks olulist tähendust.

Ago on lõpetanud 2009. aastal EKA maalikunsti erialal, täiendanud end Linzi Kunstiakadeemias Austrias ja hetkel õpib Hamburgi Kunstiakadeemia magistriõppes Saksamaal.

Triipkoodid seelikutriipudest
Vabaduse galeriis saab 3. aprillini vaadata Ene Parsi (1952) väljapanekut "Eesti triibukood. Vaibad". Tunnustatud tekstiilikunstnik esitleb tervelt 50 just selleks näituseks loodud triibuvaipa, mis jäljendavad Eesti erinevate kihelkondade seelikuriidemustreid. Autor on kohandanud need rahvaloominguna kinnistunud "triibukoodid" kaasaegseteks tekstiilideks, õmmeldes vaibad kokku värvilistest linase riide ribadest ning muutes need reljeefseks kasutades kviltimistehnikat. Rõhutades kohatunnust, triibustiku seotust kindla kohaga, on igasse triibuvaipa integreeritud ka kihelkonna nimetus.

Olles alustanud mustrite ja tekstiilinäidiste kollektsioneerimist juba üliõpilasena, tunneb Ene Pars meie rahvuslike tekstiilide mustrimaailma läbi ja lõhki - jäädes oma kunstnikutõlgendustes ühteaegu delikaatseks ning pürgides monumentaalseks. Seejuures on ta panustanud oluliselt lapitehnika arendamisse kaasaegse tekstiilikunsti kontekstis. "Ene Parsi disaini puhul on kindlasti oluline ka funktsionaalsus - tervik on kompaktne ja viguriteta," kommentaarib kultuurikriitik Tanel Veenre.

Ristimaalid kirikus
Tallinna Jaani kiriku lõunasaalis saab 13. maini uudistada Siim-Tanel Annuse maaliseeriat "Rist". Teadupoolest on rist üks inimkonna vanimaid sümboleid, mis ilmnes juba ammu enne kristluse tekkimist erinevates kultuurides üle kogu maailma. Milline on selle tähtsus ja tähendus tänases Eestis, koht kunstipildis?

"Pildi pind koosneb lõpututest horisontaalsetest ja vertikaalsetest joontest. Seal on nii väikeseid kui suuri riste, mis moodustavad ühe hiiglasliku suure risti. Kujundlikult võiks öelda, et igaüks leiab sealt nii oma ristipuu kui teisele püstitatud risti, oma tehtud ja tegemata teod, mida me ise oma päevast päeva lausutud sõnade või tegudega korda saadame - nii halva kui hea," kirjeldavad Annuse uusi töid väljapaneku korraldajad. Lisaks 2011-2012 valminud ristimaalidele on kiriku suures saalis eksponeeritud ka kaks kunstniku Kristuse okaskrooni kujutavat tööd aastast 2010.

Näitused Tallinnas
Kunstihoone galeriis saab 8. aprillini vaadata Mart Vainre (1988) näitust "Konstruktor". Näituse kontseptsioon tõukub kunstniku lapsepõlvest - nimelt esimest korda üksi kodus olemise kogemusest.

19. märtsil kell 19 avab Tam Galeriis omalaadse näituse eesti graafiline disainer, illustraator ja fotograaf Martin Lazarev. Hetkel Brasiilias elav ja töötav kunstnik toob vaatajate ette oma jäädvustused selle eksootilise maa inimestest ja elu-olust. "Lihtsad, ilma suure pingutuseta jäädvustatud momendid. Portreed. Puhtalt see mida olen pidanud vajalikuks jäädvustada. Ma ei kopeeri kedagi - pea on puhas pildistamise hetkel. Mind võluvad detailid ja värvide puhtus ning huvitavad, koledad, ilusad, vanad ning erinevad inimesed. Nende silmavaade ning kaunid ja ka kentsakad poosid ja kokkusattumised," räägib autor oma loomingust.

Lühidalt
Tallinna Keskraamatukogus on 30. märtsini üleval Andrus Rõugu näitus "Sinine kollasel, valge sinisel", kus saab näha maaliseeriat "Bumerang", siiditrükitehnikas töid ja lehti autori joonistuspäevikust.
Galeriis Mäsu on 5. aprillini Tallinna Kunstigümnaasiumi vanemate õpilaste maalide ja joonistuste näitus "Kurioosum"; tööde valmimist juhendas Mai Sööt.

Mujal Eestis
Tartu Kunstimajas on 8. aprillini eksponeeritud Narva kunstnike ühenduse "Vestervalli" näitus "Tee", millel osalejad on korraldajate sõnul kaasosalised ühtses protsessis, säilitades samal ajal oma nägemuse ja kujutusviisi. "Teed ja rajad on dünaamilised kogu tsivilisatsiooni ruumis. Nad on juba ammustest aegadest ümbritsenud kogu maailma, moodustades maakamarale hiiglasliku süsteemi. Meie elus on tee väga sümboolne, kuna ta peegeldab meie inimlikku eksistensi," selgitavad kunstnikud. Esinevad Anatoli Romanov, Kuzja Zverev, Shamil Alijev,Vadim Erohhin, Boriss Uvarov, Olga Loginova, Jelena Kuznetsova, Irina Sopina, Marija Sopina, Igor Gordin, Tatjana Sonina, Anne Pärtel, Veera Lantsova, Olga Türina ja Irina Kivimäe. Väljapaneku kuraatoriks on Kuzja Zverev.

Samuti 8. aprillini saab Kunstimajas kaeda keraamik Maanus Mikkeli "Tölllugu" ning Art Allmägi näitust. "Tegelikult mul ühtegi ideed ei ole. Ise olen nii palju mõelnud, et mul on koer, keda ma väga armastan. Tahaksin teha midagi seoses temaga," kirjutas kunstnik oma projekti saateks. Mida see kõik tähendab, saab kunstihuviline teada juba kohapeal.

Tartus galeriis Noorus on märtsikuu lõpuni avatud Vilniuse Kunstiakadeemia Kaunase osakonna tekstiili eriala ja Tartu Kõrgema Kunstikooli tekstiili- ja maalingute osakonna tudengite näitus "Dialoog". Noored kunstnikud on kujutanud oma töödes inimesi ja keskkonda nii argistes seostes kui pidulike paraadjäädvustustena, luues nii mitmekihilise pildireaalsuse. Korraldajate sõnul provotseerib näitus dialooge osalejate ja kujutamismeetodite ning tehniliste valikute vahel, samas avaneb iga autori lugu kahekõnes oma teemaga.

Tartu Lastekunstikooli galeriis saab praegu uudistada kunstikooli kauaaegse õpetaja Epp Pilve näitust "Vaikuse varjud". Galerist Margus Kiisi sõnul on tema maalidel "naiselikku erootikat, valu ja lüürikat, hirmu mööduva elu ja aja halastamatu tiksumise pärast". Pealtnäha nonfiguratiivsete kujutiste tagant kumavad kujud, maastikud, tunded ja mõtted.

Kuressaare kultuurikeskuses saab 30. aprillini uudistada soome lasteraamatuillustratsioone näitusel "Tuhat metsamuinasjuttu".

Välismaal
Temnikova & Kasela galerii osales 8.-11. märtsini New Yorgis toimunud videokunsti messil Moving Image, tutvustades Jaan Toomiku loomingut tema videotöö "Seagulls" (2004) näitel.

Toimub
Kanuti Gildi saalis toimub 17. märtsil algusega 19.30 5. lühivormide festival "Made in Estonia maraton". Osalevad Taavi Suisalu, rühmitus 10 x 10 meetrit, Evi Pärn, Rait Rosin, Lilli Tölp, Veronika Vallimäe, Maike Lond, Kaja Kann, Henri Hütt, Katrin Essenson, Annika Viibus, Einar Lints, Sophie DragonWitch, Lauri Eltermaa, Taavi Kerikmäe, toorete helide süntesaatorisalong, Marilyn Piirsalu, Triin Lilleorg, Eve Arpo, Aigi Vahing, Hendrik Kaljujärv, Maria Aua, Kaur Kender, Kärt Tõnisson, Egon Punnison, Mairi Hüüdmajt. Lisainfo www.saal.ee

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum ootab õpilasi vanuses 8-13 koolivaheaja disainistuudiosse "Kollane 12". 22. märtsil algavas töötoas pööratakse peatähelepanu graafilisele disainile, arendatakse loovust ja eneseväljendusoskust - inspiratsiooni otsitakse seejuures püsiekspositsioonist "Ajamustrid 3", graafilise disaineri Eiko Ojala näitusest "Teine lõige" ja linnakeskkonnast. Rohkem infot www.etdm.ee

Üks tuntumaid kunstikallakuga üldhariduskoole Eestis, Pelgulinna Gümnaasium (endine Tallinna 46. Keskkool) tähistab tänavu 100. aasta möödumist hariduse andmisest Pelgulinnas ning 50. aasta möödumist kunsti süvaõppega klasside loomisest koolis. Infot juubeliürituste kohta leiab pgym100.blogspot.com ja pelgulinnakunst.blogspot.com


© Peeter Laurits



© Joonmeedia



© Ivar Veermäe



© Marju Ago



© Ene Pars



© Art Allmägi



© Jaan Toomik



© Kanuti Gildi Saal



© Pelgulinna Gümnaasium

   
   

3. kuni 9. märts 2012

 

Maastikuromantikat maa alt ja pealt
Pärnu Kunstnike Majas on märtsikuu lõpuni soome kunstniku Jussi Kivi (1959) näitus "Allmaaosakond ja Uuringute Osakond esitlevad" (" The Underground Department and The Department of Explorations presents"). Pea kakskümmend aastat on autor käsitlenud inimese ja looduse suhet, otsides romantilist kaotatud paradiisi. Tema teoste aluseks on isiklikud kogemused retkedelt metsikutesse paikadesse, samuti on ta uurinud maastiku esteetilisi diskursusi kunstiajaloos, eriti saksa romantismis ning soome rahvusromantismis. Praktikas kasutab Kivi romantikute ülevaid kompositsioone ja valgusmänge ka oma fotodel, valides samas aineseks mõne taolise maastiku, mida tavaliselt just väga ilusaks ei peeta - näiteks raiesmiku või mahajäetud militaarehitise looduse rüpes.

Viimastel aastatel on kunstnik aga suundunud "allilma", et leida romantiline kaotatud põrgu - nüüd on tema uurimisallikaks koopad, infrastruktuuritunnelid ja kaevandused. Iga kujutatava motiivi juurde käib ka peamiselt kaartide ja skeemidena avalduv uurimus. Jussi Kivi on muuhulgas esinenud Veneetsia biennaalil (2009) ning pälvinud Ars Fennica kunstipreemia.

Laurentsiuse pealuu ja okaskroon
Vaalas saab Laurentsiuse näitusel "Dead Christ said LOVE" 24. märtsini vaadata kümmet maali, mille keskmes on pealuu-motiiv ning seda täiendav okaskroon. "Okaskroon isikustab", põhjendab kunstnik selle sümboli sissetoomist. Pealuid pole Laurentsius maalitud agressiivses otsevaates, vaid need saadavad vaatajale pigem häbelikke kõrvalpilke. Kunstnik ei anna näitusekülastajale kaasa mingit omapoolset juhist nähtu tõlgendamiseks, leides, et seletades kaotaks näitus koodi ja muutuks lihtsustatuks.

"Tööde teostus on Laurentsiusele omaselt mitmekülgne: akadeemiline maalilaad kõrvuti hõbedase, valgust peegeldava plekiga kaetud töödega. Tähelepanu püüavad imeväikesed pealuud massiivsetes raamides, mis on üheltpoolt tänu põnevale kombineeritusele omaette vaatamisväärsus, teisalt sulandub nähtav terviklikku kompositsiooni. Kõike seda iseloomustab kunstnikule omane ülitäpne viimistletus," selgitavad näituse korraldajad. "Pealuid-okaskroone täiendab vaevumärgatav, pleekinud-mahakriipsutatud-nühitud graffiti-jutumull "LOVE". Kellel poleks aeg-ajalt tunnet, et Jeesus ei armastagi meid ja ta võib-olla ei tõusnudki üles ... või siiski."

Tartu noorte pingid
Tartu Kõrgema Kunstikooli mööbli- ja tekstiiliosakonna tudengid näitavad 10. märtsini galeriis Noorus ühisprojekti "Pink". Tegemist on Stockholmi Mööblimessiks valminud 8 tooteprototüübiga, milles on ühendanud tekstiili- ja mööblitehnoloogia ning erinevad disainerikäekirjad. Projektis lõid kaasa Jaanus Paaver, Joonas Riisalu, Kadri Nutt, Kairi Lentsius, Kaisa Krusenberg, Kaisi Rosin, Kristi Haav, Kristina Allik, Kristjan Allik, Kätlin Lõbu, Mait Rätsep, Maria Sõber, Mario Kroon, Marju Nurk, Marko Siimann, Merike Neudorf, Sarah Kopli, Taavi Sööt ja Tiina Ree, juhendasid disainer Monika Järg ja sisearhitekt Jaak Roosi.

Prototüüpide esitlus Põhjamaade suurimal mööblidisaini messil tõi kunstikooli esindajate sõnul kaasa positiivset tagasisidet ja andis tudengitele julgust oma ideedega edasi minna. Järgnevalt tutvustatakse ettevõtmist septembris Helsingis ja Disainiöö ürituste raames Tallinnas. Rohkem infot leiab issuu.com/kadipuu/docs/bench_issuu

Miniatuurkunsti oksjon Tartus
15. märtsil algusega kell 18 toimub Tartu Loomemajanduskeskuse vastvalminud kolmandas hoones (Kalevi 17) miniatuurkunsti enampakkumine "Kahe tolli oksjon", kus ootab uut omanikku 50 miniatuurset kunstiteost 37 kunstnikult. Eestis esimene omataoline toob huvilisteni mitmekesise valiku teemasid ja kunstnikukäekirju, ühendavaks asjaoluks formaat - nimelt on kõik teosed mahutatud vaid mõnekümnele ruutsentimeetrile. Autorite hulgast leiab nii vähemtuntud kunstnikke kui sellised nimed nagu Enno Ootsing, Valev Sein, Andrus Peegel, Ilmar Kruusamäe, Peeter Krosmann, Kiwa, Mariliin Kindsiko ja Jevgeni Zolotko.

Rohkem infot leiab ja oksjonitöid saab vaadata http://www.lmk.ee/kakstolli 13. märtsil kell 17 toimub loomemajanduskeskuses ka infotund, kus kunstiteadlane Indrek Grigor räägib igast teosest lähemalt. Iga teose alghinnaks on 10 eurot ning selle viib läbi kunstiekspert Georg Poslawski. Enampakkumise korraldamisel osaleb loomemajanduskeskuse kõrval ka Tartu Kunstnike Liit.

Näitused Tallinnas
Riigikogu Kunstisaalis saab praegu uudistada Lilli-Krõõt Repnau näitust "Kultuuri säilitamine". Tegemist on edasiarendusega varasematest graafilistest seeriatest, mille teemaks utoopiline linn. Kunstnik vaatleb irooniliselt arenguid meie linnaruumis: "Kultuuri ja kultuuri säilitamise nime all rajatakse tihti arhitektuurselt küsitavaid "kultuurikeskuseid" meie linnaruumi. Projekt Long Herman Plaza on reaktsioon sellele tendentsile: tulevikuvisioon, mis võib juhtuda, kui sarnased protsessid edasi vohavad."

Hop galeriis näeb 27. märtsini näitust "Painted poetry", mille ehtekunstnik Elo Uibokand on pühendanud eesti luulele. Valides väljendusvahenditeks väärismetalli, õlivärvid ning vanad õlimaalid on kunstnik võtnud eesmärgiks ühendada ehte- ja maalikunst poeetiliseks installatsiooniks.

Loomeinkubaatoris (Veerenni 24) saab 5. aprillini uudistada EKA tootedisaini tudengite disaintõukekelke. Väljapanek kuulub ESA Loomeinkubaatori ja Eesti Kunstiakadeemia koostöös sündinud näituste sarja, mille eesmärgiks on tutvustada alustavate loomeettevõtjate ning EKA üliõpilaste ja värskete vilistlaste loomingut.

Mujal Eestis
8. märtsil avati Y-galeriis 4 naiskunstniku näitus "LadyFest Tartu eri". Kaia Kaskla vaatleb oma töös androgüünsust, Kristina Õllek aga mees- ja naisalget Jungi teooria valguses. Katrin Teesi "Lady-Fitness" keskendub naise koristaja-rollile ning Margit Lõhmuse töö temaatika kajastub juba pealkirjas - "Olen avastanud, et kui mul vist väga igav on, siis värvin ma huuli...". Tallinna LadyFest toimub 7.-10. märtsini ja rohkem teavet leiab ladyfesttallinn.blogspot.com

Kuressaare Raegaleriis on 28. aprillini avatud väljapanek "2E. Eduard Wiiralt ja Evald Okas - eesti graafika suurkujud". Näha saab teoseid koolivendadest ettevõtjate Mart Maastiku ja Marek Koka erakogudest. "Eduard Wiiralt (1898-1954) ja Evald Okas (1915-2011) olid inimestena väga erinevad, ent kunstis ühendas neid kirg ja pühendumus. Kahe autori ühisosaks võib pidada ka lummavaid naisakte," selgitavad näituse korraldajad kahe kunstimeistri loomingu kokkupanekut. Okase ülimalt mahukast loomepärandist - maalidest, estampidest, joonistustest ja eksliibristest - on näitusel kõige varasemaks segatehnikas "Autoportree Nõmme kodus" (1934). Wiiralti töödest on varaseim linoolsügavtrükk "Hobused" (1920 ) ning hiliseim eksiilis loodud pehmelakk "Rahutus" (1950-1952) - nende vahele mahub tippteoseid nii kunstniku Eestis kui Pariisis ja Aafrika veedetud aegadest.

Kuressaare kultuurikeskuses saab 19. märtsini imetleda legendaarse loodusemehe Fred Jüssi fotosid Islandi loodusest pealkirja all "Jää ja maa vahel". Ajamaja galeriis on 5. maini üleval Helve-Reet Ree õlimaalid.

Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses saab 18. märtsini vaadata Herbert Orgusaare näitust "Tundmatu linn". Tegemist on videokollaazhiga "ühest Euroopa linnast, mida on aegade jooksul arvatavasti kõige rohkem jäädvustatud nii fotos kui videos". Kunstnik tõmbab vaataja kaasa linna elurütmidesse ning põgusalt muinasjutulistesse hetkedesse. Stoppkaadrites vahetuvad detailid mõjuvad nagu sõnad erinevatest aegadest, milles on nii sügavat teatraalsust kui vahemereäärset muretut kergust.

Haapsalu Linnagaleriis saab 1. aprillini vaadata Mare Iknojani fotonäitust "Mere ääres".

Välismaal
Pärnust välja kasvanud raju kunstitrupp Non Grata tuuritab juba mõnda aega Ameerika Ühendriikides. 3. märtsil avati Chicagos performance'ikunsti galeriis DfbrL8r Non Grata ekspositsioon ning tutvustati raamatut "Non Grata - Art of The Invisibles 3". Uhiuue trükise esmaesitlus leidis aset Grace Exhibition Space´is New Yorgis Eesti iseseisvuspäeval 24. veebruaril.

352-leheküljeline raamat tutvustab grupi poolt aastail 2008-2011 Euroopas, Ameerikas ja Aasias toime pandud kunstiaktsioone ning sisaldab samuti esseid ja artikleid Non Grata teemadel. Tekstide autoriteks on Andre, Eric Letourneau, Jonas Stampe, Jonathan Blackwood, Peppe Rosvik, Helja Korshova, John Hancock, Ron Whitehead, Zachary Witthenburg, Carron Little, John Hancock, Ryan O´Malley, Curtis Jones, Raivo Kelomees, Marian Kivila, Anonymous Boh ja Ville Karel Viirelaid.

Frederikshavni kunstimuuseumis Taanis on 15. aprillini eksponeeritud Vello Vinna minigraafika - uusaastakaardid ja eksliibrised. Näituse korraldaja, kunstikoguja Mart Lepa sõnul kuulub muuseumile üks silmapaistvamaid ja suuremaid pisigraafika kollektsioone maailmas. 2009. aastast käivitus Frederikshavni kunstimuuseumis näitustesari "Contemporary Bookplate Artists", mille raames on eesti kunstnikest seni juba tutvustatud Vive Tolli loomingut.

Toimub
Laupäeval, 10 märtsil kell 19 rullub Harrastusteatrite Liidu saalis (Tallinnas, Vene 6) lahti
maalikunstnik Lemming Nageli värvuskuuldemäng "Mõnus välk". "Piletid piletilevist, riietus vaba, naised veidi mukitud," häälestab autor külastajaid õigele lainele.


© Jussi Kivi



© Laurentsius



Pink
Foto: Tartu Kõrgem Kunstikool



© Mariliin Kindsiko



© Lilli-Krõõt Repnau



© Elo Uibokand



© Eduard Wiiralt



© Non Grata

   
   

25. veebruar kuni 2. märts 2012

 

Kevadnäitus kui kunstielu demokratiseerimise katse
Tallinna Kunstihoones on alates 3. märtsist publikule avatud "Kevadnäitus" - Eesti Kunstnike Liidu 12. aastanäitus. Sedapuhku on tegemist "klassikalise" kuraatorita ülevaatenäitusega - esmapilgul nostalgiliselt kunagistele aastanäitustele viitava ning samas praeguses kunstipildis lausa radikaalseltki mõjuva näituseidee autoriks on kunstiteadlane Ants Juske.

Eelnevad 11 EKL aastanäitust on rangemalt või kergemalt kureeritud kontseptsiooninäitustena keskendunud mõnele ühiskondlikus-inimlikus või kunstilises plaanis olulisele peateemale, ulatudes identiteedi ja enesepaljastuse problemaatikast Kunstihoone akende all laiuva Vabaduse väljaku ja vabaduse kui selliseni. Kuraatoritena on seejuures üles astunud kunstiteadlased ja kunstnikud Toomas Vint, Johannes Saar, Peeter Allik, Reet Varblane, Jaak Soans, Hanno Soans, Kiwa, Anders Härm, Jaan Toomik, Paul Rodgers, Eve Kiiler, Erki Kasemets, Ants Juske, Andrus Joonas, Harry Liivrand, Elin Kard, Heie Treier, Jaan Elken, Vano Allsalu, Katrin Pere, Enn Põldroos ja Leonhard Lapin.

"Oleme viimased aastakümned kunstielus elanud killustunult, isegi kunstikriitikud ei suuda panna kokku eesti kunsti tervikpilti, rääkimata kunsti lähimate arengute prognoosimisest. [...] Killustumisega on käinud kaasas nii kuraatorite diktaat kui ka sulgumine oma siseringi, vastaste halvustamine ja mahategemine, soolisuse ja põlvkondlikul pinnal üles köetud vastasseisud. [...] Iga uus põlvkond on näinud vähegi laiapõhjalisema näituse puhul nõukogude-aegse ülevaatenäituste restauratsiooni, kuigi nad ise pole sel ajal elanud ja neid näitusi näinud. Sel ajal olid mäletatavasti kevad- ja sügisnäitused - esimene Tallinna-keskne, teine vabariiklik. [...] Postmodernism on küll sõnades pluralismi ja kõikelubavust deklareeriv, kuid tema demokraatlikkuses võiks siiski kahelda. Igasuguste siltide all käib halastamatu võimuvõitlus - muidu väga head kunstnikud ei suuda end maksma panna, kuna nad ei valda turumajanduslikke nippe ega oska ära arvata, mis trend kuraatoreid parasjagu huvitab," selgitab kuraator.

"Siit ka, ja ma ei karda neid sõnu, idee teha üks eesti kunsti ülevaatenäitus. Kui juba 1919. aastal saime just eesti kunsti ülevaatenäitusel aimu, mis toimub ja mis hakkab toimuma, siis miks mitte nüüd? [...] Kuraatorita kevadnäitus ei ole nostalgiline meenutus ebademokraatlikust ühiskonnast, vaid tänase kunstielu demokratiseerimise katse."

Esineda soovinud kunstnike rohkearvulisuse tõttu korraldatakse tänavune näitus kahes osas ning tähestiku järjekorras: esimene osa hõlmab kunstnikke "A-L" ja toimub 3.-25. märtsini; seejärel hõivavad näituseruumid 29. märtsist - 15. aprillini kestvaks väljapanekuks autorid, kelle perekonnanimi jääb tähevahemikku "M-Ü". Praegu näitavad oma töid Kunstihoones Christel Allik, Vano Allsalu, Siim-Tanel Annus, Jüri Arrak, Ivi Arrak, Marju Bormeister, Ove Büttner, Sirje Eelma, Herald Eelma, Silva Eher, Jaan Elken, Tiia Elken, Anna Hõbemäe, Jarõna Ilo, Tiit Jaanson, Aleksander Jakovlev, Ašot Jegikjan, Enn Johannes, Eeva-Aet Jänes, Elna Kaasik, Kristiina Kaasik, Peeter Kaasik, Kalli Kalmet, Kadri Kangilaski, Rene Kari, Mati Karmin, Andrus Kasemaa, Markus Kasemaa, Erki Kasemets, Jüri Kass, Tiiu Kirsipuu, Riina Kivirüüt, Veiko Klemmer, Maire Koll, Andres Koort, Orest Kormašov, Ilmar Kruusamäe, Mari Kurismaa, Aime Kuulbusch, Toomas Kuusing, Juka Käärmann, Andro Kööp, Tiia Külv, August Künnapu, Mati Kütt, Urve Küttner, Tarrvi Laamann, Leonhard Lapin, Peeter Laurits, Peeter Leinbock, Malle Leis, Elo Liiv, Silvi Liiva, Lola Liivat, Jaan Luik, Airi Luik ja Marje Taska.

Vägagi erinevaid lähenemisi, põlvkondi ja hoiakuid esindava kireva koosluse kujundas tervikuks Andres Tolts. Märkimist väärib kindlasti ka asjaolu, et "Kevadnäitus" on pühendatud Eesti Kunstnike Liidu eellase Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu 90. aastapäevale. 14. aprillil 1922 registreeritud EKKKÜ-st kujunes suurim Eesti kunstnikke ühendav ja riigi poolt partnerina tunnustatud kunstnikeorganisatsioon ennesõjaaegses Eesti Vabariigis.

Muuseas, kunstisõpradel ja -kollektsionääridel on erakorraline võimalus kevadnäitusel eksponeeritud töid ka osta - nii kogutakse näitusega vahendeid Kunstihoone majandamiseks ning kunstikogu säilitamistingimuste parandamiseks.

Farkas ja puuduvad väljapääsud
Hobusepea galeriis eksponeerib Denes Kalev Farkas (1974) 12. märtsini oma isikunäitust "Päev, mida ei ole olemas (A Day That Does Not Exist)". "Minu näitus räägib sellest, et väljapääsu ei ole olemas, kuigi me ise ka ei tea, kuhu oleks vaja üldse välja pääseda," selgitab kunstnik. Farkas kerkis Eesti nüüdiskunstiareenil esile 2000. aastate teises pooles oma rafineeritud mustvalge pabermaketimaailmaga, mis pakub vaatajale kommentaare ja küsimusi laiemalt poliitiliselt ja ühiskondlikult väljalt.

Kunstiteadlase Andreas Trosseki sõnul kuulub Farkas kunstnike generatsiooni, kes kasutab kunsti peaasjalikult kriitilise tööriistana Ida-Euroopa postsovetlike-neoliberaalsete realiteetidega silmitsi seismisel ja vana hea loosung "kunst kunsti pärast" tema(vanuste) puhul enam ei kehti: "Nagu tavaliselt, otsib ka seekordne Farkase postkontseptualistlik väljapanek paberist volditud makettide, sõnade ja entsüklopeediast rebitud definitsioonide abil väljapääsu kunstniku enda kompileeritud hallist, n-ö igavast keskkonnast, mis on talle elu võrdpildiks. Tervikuna koosneb käesolev näitus põhimõtteliselt ühest ja samast installatsioonist, mis on Hobusepea galerii põranda- ja keldrikorrusel lihtsalt erinevalt üles ehitatud. Lühiajalise süsteemivea ehk glitch-esteetika kaudu manipuleerib kunstnik siin vaid kahe (korduva) elemendiga: kompositsioon imiteerib lihtsat ruumi, kus ühel pool jookseme justkui kogu aeg vastu seina, samas kui nurga taga tundub olevat väljapääsu võimalus, aga sinna me jällegi ei küündi. Error: No results found."

Pääsuke teatrimajas
Eesti Draamateatris saab praegu uudistada maalikorüfee Tiit Pääsukese juubelisarja "Ainult maalid XXX" kuuluvat kolmandat väljapanekut: teatri kolmes jalutussaalis on välja pandud esinduslik valik tema viimaste aastate töödest. Praegune emeriitprofessor tegutses aastail 1970-2011 Eesti Kunstiakadeemias maalimise ja joonistamise õppejõuna, 2004-2005 oli aga Tartu Ülikooli vabade kunstide külalisprofessoriks. Pääsuke on pälvinud Konrad Mäe medali, kahel korral Kristjan Raua nimelise kunstipreemia ning tänavu ka riikliku kultuuripreemia.

"Olen oma lõuendeil ikka l a v a s t a n u d, voolinud vormi, valgustanud ja varjutanud, imiteerinud ihuvärvi ja väsitanud võimaluste rohkusega, ihalenud inimesi ja imetlenud topiseid. Näidanud kujundeid ja väikesi pilte suurte sees, fragmente, katkeid ja tsitaate maalipindadel. Erinevaid, aga ikka samu pildist pilti, kuni need, kohtunud sellega, mis meis on olemas - muutuvad äratuntavaks. Nii olen ma öelnud 2000. aastal ja nii mõtlen veel praegugi, 12 aastat hiljem. Pildipind, pildiruum on minu lava, tegelasteks ikka värvid ja vormid. Ainult et lava on suuremaks läinud, saab vaadata kaugemale. Inimesed ei ole enam nii lähedal, taust on muutunud kõnekamaks," avab kunstnik oma loomingu tagamaid.

Modellid kõik paljad, kunstnikud mitmest rahvusest
Haus Galeriis saab 6. aprillini tutvuda Vene Kunstnike Ühenduse aktinäitusega "Kunstnik ja modell". Väljapanekule eelnes konkurss, mille käigus valiti välja 27 teost 20 autorilt. Mitmekesine ekspositsioon toob vaataja ette joonistusi, akvarelle, õlimaal ja skulptuure ning loomulikult kireva valiku erinevaid lähenemisi-käsitlusi. 90. aastate lõpul asutatud Vene Kunstnike Ühendus Eestis (VKÜE) koondab enam kui 80 Eesti kultuuriruumi kuuluvat loovisikut - seejuures on esindatud ning põimuvad omavahel vene, eesti, moldova, udmurdi, ukraina, armeenia, juudi ja valgevene juured ja traditsioonid.

"Paljude erinevate autorite ühisnäitus annab hea võimaluse näidata, kui erilaadselt võib kunstniku suhe kujutatavasse väljendada tema sügavalt isiklikku maailmatunnetust: aktitemaatika on niivõrd intiimne valdkond, kus kunstnik tahes või tahtmata "paljastab" iseennast tihti enamgi kui tema katmata modell. Ka seekordsel näitusel eksponeeritavates teostes kohtab väga eriilmelisi loomingulisi lähenemisnurki - peenekoelist psühholoogilist analüüsi ja varjamatut erootikat, vaoshoitud poeetilist hingestatust ja rõhutatult teatraalset salongilikku dekoratiivsust," nendivad näituse korraldajad.

Teistmoodi perekond Võrus
Võru Linnagaleriis on 15. märtsini eksponeeritud näituseprojekt "Perekond" - mõtteline osa 2011. aasta OMA-festivalist, mille korraldas MTÜ Eesti Gei Noored (EGN). Näituse kuraatoriteks on Anna-Stina Treumund ja Jaanus Samma ning sellel osalevad kunstnikud Henriette Hellstern-Kjoller, Marcel le Cram, Lauri Lihten-Haavel, Epp Kubu, Sandra Jõgeva, Kiwa, Laura Põld, Kristiina Pärk, Minna Hint, Maarja Niinemägi, Laura Kuusk, Barbara Lehtna ja Helin Tikerpuu. Väljapaneku eesmärgiks on tutvustada seksuaalvähemustega seotud teemasid kunstilise eneseväljenduse kaudu.

"Nüüd juba möödumas olev majanduskriis on viimastel aastatel toonud ühiskonnas eriti tugevalt esile perekonna tähtsuse. See sotsiaalne üksus toimis paljudele puhvrina, mis hajutas ebavõrdsust ja pehmendas lööke. Pere emotsioonidel põhinev toimimisloogika sai vastukaaluks majanduslikule pragmaatikale ning tõi nähtavale hoopis teistsuguse viisi näha ühiskondlikke jõude ja ühtäkki hakati rääkima sotsiaalsest solidaarsusest. Tekib küsimus, milles see ühtsus seisneb ja keda see hõlmab? LGBT (lesbi, gei, bi, trans) inimeste pered on traditsioonilisest perekonnast erinevad, mistõttu võivad nende perede liikmed kogeda ühiskonna eri tasanditel nii vääritimõistmist kui halvustamist, aga ka otsest diskrimineerimist. Samas on perekonna tähendus muutunud heterokogukonnas tervikuna ja vajaks põhjalikumat analüüsimist ja mõtestamist," selgitavad näituse tegijad.

Samuti märtsikuu keskpaigani saab Võru Linnagaleriis vaadata Saskia Kasemaa maalinäitust.

Näitused Tallinnas
Draakoni galeriis on 10. märtsini Laura Tootsi (1986) isikunäitus "Desire Path". Mullu EKA fotograafiaosakonna magistrikraadiga lõpetanud kunstniku tegevusvaldkonnaks on galerii esindajate sõnul postkontseptuaalne kaamerapõhine kunst, mis baseerub autori perekondlikul taustal ja tõukub väikestest igapäevastest toimingutest ning kodustest materjalidest. Tootsi enese selgitusel on näituse sisuks peresisene suuline pärimus, (eksitavad) fotograafilised "tõendid" ja nende ootamatu anekdootideks teisenemine. Täpsemalt sai näitus alguse postkaarditööst "Mu isa ei ole mu kangelane, tema kangelaslikkus on mu isa", mille puhul joonistas kunstnik puhkusereisi-aegsele perefotol viltpliiatsiga oma isale selga rinnahoidja, mis "visuaalselt muutis pildil olijaid veel sarnasemaks, ent mis tegelikult oli n-ö võimatu detail - seda nii perekondlikke, soolisi kui ka sotsiaalseid rolle arvesse võttes".

A-Galerii Seifis on 26. märtsini rühmituse Urmas-Ott (Urmas Lüüs ja Hans-Otto Ojaste) "Varjend 2415". Kahe noort metallikunstnikku on senises ühises loometegevuses kasutanud ehtekunsti, sepise, graafika, tänavakunsti ja performance'i vahendeid ning loonud kollektiivis "Postinstrumentum" koguni eksperimentaalmuusikal baseeruvaid etendusi. Näitusel "Varjend 2415" tegeleb rühmitus meeste-ehete arendamisega, eksponeeritavate taieste esteetika lähtub seejuures post-apokalüptilistest meeleoludest.

Rahvusraamatukogus saab 15. märtsini uudistada Liis Kogeri (1989) personaalnäitust "Seal külmas kambris tulid...". Ka luuletajana üles astunud noore kunstnik õpib Tartu Ülikoolis maali. Vastavatud näituse teemaderingi käsitleb autor kui "armastuse ringkäiku hetkedes".

Galeriis 008 näitab aprilli lõpuni oma loomingut moefotograaf Oliver Moosus. Kultuuriajakirjanik Tanel Veenre sõnul on Moosuse loomingu fookuses inimene - enamasti jõuliselt stiliseeritud, kuid ometi mingi pildistamise hetke avava haavatavuse ja spontaansusega: "Nii ei ole need pildid steriilsest ega igavast klisheede-maailmast, tegu on elusa materjaliga."

Mujal Eestis
Pärnu Linnagalerii Raekojas näitab 24. märtsini väljapanekut "4 vaade", mille autoriteks Tartu Kõrgema Kunstikooli maalingute osakonna taustaga Mari Kivi, Edgar Tedresaar, Gaidy Kesa ja Alar Tuul. "Ühine puutepunkt saab alguse vaatepunktist. Vaate konstrueerimine on ühine ülesanne. Protsessist tekib plaan, vaateplaan, kaart. Nii visuaalsesse kui mõttelisse ruumi süübimisel võib selle lahti võtta või jagada mitmeks osaks, ka neljaks. Seda saab muuta ja uuesti konstrueerida. Võib end kujutleda igas osas, igas astmes, igas tahus. Kõik on jagatav, lahtivõetav: sina ise ja ruum, sinu reaalsus ja unesolek," arutlevad kunstnikud.

Tartu Kunstikoolis (Eha 41) on märtsikuu lõpuni üleval vabakutselise teatrikunstniku Madis Nurmsi (1984) isikunäitus. Väljapanek tutvustab teatrikunstniku tööprotsessi, kus algsetest kavanditest sünnivad tööjoonised, joonistest makett ja neist omakorda lavastuse visuaal. Nurms on tudeerinud sotsiaalteadusi TÜs, saanud meediaõpetust TLÜs, täiendanud end Peterburi Humanitaar- ja Sotsiaalteaduste Ülikoolis ning omandanud kunstiteaduste magistrikraadi EKAs. Muuhulgas on ta teinud kunstnikutöö ooperitele "Attila" ja "Nahkhiir" (2011), "Thais" (2009) ja "Carmen" (2007) Eesti ja Hollandi teatrites ning loonud lava- ja valguskujundusi mitmetele muusikaüritustele ja tantsuetendusetele.

Toimub
7. märtsil algusega kell 17.15 esineb Tartu Ülikooli kunstimuuseumis seoses näitusega "Puusse lõigatud pildid. Albrecht Dürer ja saksa puulõikekunst 16. sajandil" Linnar Priimägi, kes peab loengu "Albrecht Düreri humanism". Priimäe huvi Düreri vastu on pikaajaline - juba oma magistrikraadi kunstiajaloos kaitses ta teemal "Albrecht Düreri sulejoonistuse nn. Londoni Apollo ikonograafiline ning ideeline kontekst"; sellele järgnes doktorikraad kultuuripsühholoogias teemal "Klassitsism. Inimkeha retoorika klassitsistliku kujutavkunsti kaanonites".

"Humanism on kindlasti üks olulisimaid tegureid selles kultuuriloolises kaleidoskoobis, mis mõjutas Düreri kujunemist kunstnikuna. Kontaktid ja sõprus humanistidest õpetlastega nii Itaalias kui Saksamaal andsid Dürerile veendumuse antiikkunsti pärandi väärtustamiseks ning huvi elava maailma, ennekõike inimkeha proportsioonide uurimise ja täpse kujutamise vastu. Düreri loomingut on peetud ka renessansiajastu humanismi printsiipide parimaks visuaalseks väljenduseks" selgitab näituse kuraator ning muuseumi peavarahoidja Ingrid Sahk. Sissepääs TÜ kunstimuuseumi kunstikolmapäevadele on tasuta.


© Malle Leis



© Denes Kalev Farkas



© Tiit Pääsuke



© Stanislav Antipov



© Laura Toots



© Urmas-Ott



© Madis Nurms



© Albrecht Dürer
Repro: TÜ kunstimuuseum

   
www.kunstikeskus.ee keskkonnas leiduvate mistahes algupäraste tekstide, tõlgete, terviklike info- ja lingikogumite ning pildimaterjali reprodutseerimine ainult KUNSTIKESKUS.EE ja/või nende autorite ja/või nende valdajate nõusolekul. Originaalteoste ja viidatud materjalidega seotud õigused kuuluvad üldjuhul nende autoritele ja/või valdajatele.