24h galerii
Kunstiteadlikkuse Keskus
tagasi avalehele
 
ARHIIV kunstiuudised
 
Kunstiteadlikkuse Keskuse kunstiuudised
Toimetaja Vano Allsalu
APRILL 2010
selle kuu varasemad uudised vt. allpool
   
   

Reede, 30. aprill 2010

 

Leedu kunsti ilmasammas Kumus
Kumus avati neljapäeval näitus "Ciurlionis ja tema aeg leedu kunstis", mis annab ülevaate leedu kunsti suurkuju Mikalojus Konstantinas Ciurlionise (1875-1911) loomingust. Tegu on kuulsa leeduka teoste esmakordse nii ulatusliku esitlusega Eestis - kokku on väljas 55 taiest. Originaalset kunstnikku-sümbolisti eristab paljudest kolleegidest asjaolu, et ta oli ühteaegu ka silmapaistev helilooja, kelle muusikaline mõte kajab omakorda vastu mehe fantaasiarikkas kujutavas kunstis. Alates 1960. aastatest toimunud arvukad näitused erinevates maades on kasvatanud leedulase kuulsust sellise määrani, et võib rääkida Baltimaade rahvusvaheliselt kõige kuulsamast kunstnikust, kelle nimi seisab paljudes 20. sajandi kunsti käsitlustes auväärsel kohal.

Lisaks klassiku loomingule saab Kumus näha tema kaasaegsete - ning ühtlasi meie Noor-Eesti ajastukaaslastest - leedu kunstnike loomingut 65 teose näitel. Väljapaneku kuraatoriks on Mai Levin, kujundajaks Mari Kurismaa. Näitus jääb avatuks 8. augustini 2010. 13. mail algusega kell 11 toimub Kumu auditooriumis ka asjakohane seminar, kus esinevad kunstiteadlased ja muusikud Leedust ja Eestist, sealhulgas Ciurlionise lapse-lapselaps, pianist Rokas Zubovas.

Muusikas laagerdunud maalikunst
Haus Galeriis on 22. maini Eesti Maalikunstnike Liidu kevadnäitus "House-Party vol 2". Jätkates möödunudkevadist populaarset formaati, on projekti eestvedajad Jaan Elken ja Mari Roosvalt seegi kord palunud maalijatel esitada pildid kooskõlas oma lemmikmuusikastiili või -esitajaga. Kunst ja muusika - sealhulgas revolutsiooniline massilaul, hip-hop, kirikumuusika, lorilaul ja country - segunesid peadpööritamapanevaks kokteiliks näituse avamispeol, mille kohta tähendati üles järgmist: "Siin rokib Lola Liivat Berliozi "Fantastilise sümfoonia" taktis, Mall Nukke tõmbab triipe "White Stripesi" & Jack White'i kitarririffide saatel, Tiina Tammetalu kogub inspiratsiooni 30ndate/40ndate muusikast, Uno Roosvalt on vaimustunud Rudolf Tobiase loomingust. Tom Waits ja Vano Allsalu kuuluvad üritusel DJ-na ülesastuva Jaan Elkeni jaoks kokku. Waitsi hääle kare spontaansus ja kompromissitu otseütlemine seostub nüüd ja edaspidi Allsalu spaatlinoa spontaanse vabajooksu ja random-koloriidiga."

Kokku on Hausis väljas ligemale poolesaja maalikunstniku tööd - Jaan Elkeni sõnul tõeline crossover Eesti maalikunsti paremikust - uue neurootilise realismiga silmapaistvatest Rait Rosinast, Rauno Thomas Mossist ja August Künnapust kuni klassikute Jüri Arraku, Tiiu Pallo-Vaigu, Mari Roosvalti ja Ado Lilleni. Fantastiline realism, mis ei jää põrmugi maha nn uue Leipzigi koolkonna staari Neo Rauchi kaelamurdvatest trikkidest, vaatab meile vastu aga Einar Vene uuelt shedöövrilt. Klassikaliselt veatu maalitehnikaga Stanislav Antipov väärtustab enda Udmurdi juuri, moldaavlase Vladimir Baciu lõkendav, tugeva energeetikaga kolorism paelub jätkuvalt, Boris Uvarovi maalipaar Narvast räägib ekspressiivsete väärtuste universaalset kehtivust nii siin- kui sealpool Narva jõge.

Tundlikult sõjast ja sümbolitest
Tallinna Kunstihoone galeriis on 16. maini vaatamiseks väljas Tim Daviesi "Seeriad". Davies on üks tuntumaid Walesi nüüdiskunstnikke, kelle looming on sõltumata sellest, kas ta kasutab videot, fotosid, postkaarte, tikke, söe- või kangatükke, mentaalselt kohaspetsiifiline. Kunstnik on sügavalt huvitatud oma juurtest, kodumaast ja identiteedist, ent suudab samas ühendada lokaalse problemaatika ka globaalsete teemadega. Daviesi seeriates ilmuvad vaataja ette sageli sõjateemad, kuid pigem sekundaarsel tasandil nagu militaarmonumendid või manipulatsioonid inimeste mäluga. Ka Kunstihoone näitusel on väljas taolised videod, kus vaataja ei näe ei lahinguid ega vaprusele kutsuvaid poliitikuid - kunstnik on huvitatud pigem militaarsete rituaalide peidetud tähendustest (väsinud, kuid kohusetundliku kadeti alateadlikust liigutusest, trummari rütmilistest käeliigutustest, pärjavalmistaja sõrmede liikumisest, matusepärgade sarnasusest Caravaggio või teiste suurte kunstnike natüürmortidega).

Esimest korda esines Tim Davies Tallinnas 1994. aastal Eestis tegusteva briti kunstniku Paul Rodgersi kureeritud näitusel - tema tollane, ühes Laia tänava mahajäetud majas teostatud ruumiinstallatsioon koosnes tuhandetest tikkudest ning nende põlemisjälgedest. Rodgersi sõnul seisneb Daviesi suurus erakordselt lihtsa materjali ja tähtsate poliitiliste ja sotsiaalsete teemade ühendamises, tema enda vahetus kohalolekus.

Pikal tänaval vahetuvad galeriide nimed
Draakoni galerii kannab seoses kunstnikeduo Johnson ja Johnson näitusega "Nothing left to save" 15. maini nime Gallery Petra von Kant. Lähtudes oma näituseprojektis Rainer Werner Fassbinderi filmist "Die Bitteren Tränen der Petra von Kant" ("Petra von Kanti kibedad pisarad"), on Johnsonid lavastanud melodramaatilise ruumi, milles sõnum on edasi antud "nappide viidete ning kalgi kommentaarina". Näituse korraldajate sõnul on vägivallast ja passiivsest kannatusest aimatavalt läbi imbunud Gallery Petra von Kant segu ajutistest nõrkusehetkedest, hoolikalt tempereeritud annusest üksindusest, silmakirjalikkusest, küünilisusest ja oletustest teemal "mis oleks võinud olla, kui...".

Hobusepea galerii muutub aga 10. maini OÜ Visible Solutions kontoriks, mis on kolme noore kunstniku, Karel Koplimetsa, Taaniel Raudsepa ja Sigrid Viiri poolt loodud "rahvusvahelise ambitsiooniga noor ja innovaatiline loomemajandusettevõte". Tegijate sõnul tiivustas neid riiklik kultuuripoliitika, mis suunab loovisikuid tegutsema ettevõtjatena. Nii asutati ka Visible Solutions, mis töötab välja, toodab ja turustab "äriliselt perspektiivseid, ülisuure ekspordipotentsiaaliga kultuuritooteid".

Värsked kultuuriettevõtjad lisavad: "Tegutseme totaalses suhetevõrgustikus, paiknedes just seal, kus meie töötajad parasjagu kohtuvad. Peatume neis sõlmpunktides, mis meid huvitavad ja laseme loovusel, innovatsioonil ja nutikusel vabalt plahvatada. Kohaneme uutes oludes kiirelt ning konverteerime reaalset kapitali sümboolseks ja vastupidi. Ideed materialiseeruvad ja mateeriast saavad uued ideed."

Võrus näeb kunsti kolmekordselt
Juba pikemat aega toimub aktiivne ja korrapärane näitusetegevus lisaks Tallinnale-Tartule-Pärnule ka Võru linnas. Nii ka praegu, mil Võru Linnagaleriis on 7. maini vaatamiseks välja pandud järjekordsed kolm näitust. Markus Kasemaa "Figuurid 0.9" tutvustab publikule kunstniku hilisemale populaarsele arvutimaalide seeriale või õigemini lausa tegevussuunale aluse pannud algupärandeid - akrüülitehnikas maale.

Klaasikunstnik Maret Sarapu näitusel "Valgest varjust" saab imetleda nii aadlidaamide kuldaegu meenutavaid kõrgeid kraesid kui lapitekke - kõik otse loomulikult valmistatud klaasist, kunstniku lemmiktehnikas, milleks on pate de verre. "Tahan, et mu tööd oleks kui muusika, mille iga noot ei kanna maailmavalu või sotsiaalkriitilist sõnumit. Leian, et natuke kunsti võib olla just niisugune - lihtne, emotsionaalne ja isiklik," määratleb Maret Sarapu oma kunstnikukreedo.

Maris Ojasuu fotonäituse "Ilusasti üksi" kohta ütleb aga autor ise: "Minu viies isikunäitus on järjekordne näide sellest, kui suur unistaja ma olen. Pildid on kohati ebareaalsed, üle võlli keeratud, aga just selline minu mõttemaailm ongi."

Näitused Tallinnas
Deco Galeriis näeb 8. maini Helga Jõerüüdi näitust, millega tähistatakse ühtlasi kunstniku 85. sünnipäeva. 1943. aastal oma kunstnikuteed Pallases skulptuuriõpingutega alustanud Jõerüüdi mõjukamad õppejõud olid Ado Vabbe ja Elmar Kits. Helga Jõerüüt on läbi aastakümnete loonud raamatuillustratsioone, kuid peamiselt tuntud haruldase akvarellmonotüüpia järjekindla viljelejana. Deco galeriis on eksponeeritud eelkõige tema varasema loomingu hulka kuuluvaid pilte - näha saab portreid, kütkestavaid maastikke ja kunstniku kodust olemist kujutavaid maale. Näituse kujundasid Tiiu Pallo-Vaik ja Mall Paris.

Eesti Kontserdi galeriis (Estonia pst. 4) saab praegu vaadata Olga Terri maale Mart Lepa kunstikogust. Väljapaneku rõhuasetus on maastikumaalil - muuhulgas on eksponeeritud kunstniku esimesed silmapaistvad tööd selles zhanris 40. aastatest. Looduspiltide kõrval on väljas ka mõned Terri varasema loomingu hinnatud tippteosed nagu "Sõjapõgenikud" (1944) ja "Öö II" (1947), samuti valik portreid.

Galeriis Aatrium näitab 7. maini pealkirja all "Tumedal ajal" oma maale Jana Huul. Parajasti ka Võru Linnagalerii galeristina tegutsev kunstnik tunnistab, et tema eeskujudeks on 20. sajandi klassikud Piet Mondrian ja Gustav Klimt. Läbi mustrite, sümbolite ja värvide analüüsib Huul oma mälestusi, tehes sisselõikeid möödunud aegadesse, olukordadesse, suhetesse.

Lühidalt
Eesti Lastekirjanduse Keskuses on 29. maini Jüri Mildebergi isikunäitus "Enneolematu".
Saint Gobain Ehitustooted näitab koostöös kunstikauplusega Galerii-G oma kontorikompleksis Peterburi teel juuli lõpuni kunstniku ja kunstipedagoogi Arno Mägeri natuuritruu hoiakuga loodusmaale.

Mujal Eestis
Pärnu Kunstnike Majas saab 22. maini vaadata Berliinis tegutseva kunstniku Johnny Amore näitust "Superhero". Amore on üheaegselt nii autor kui kunstiline tegelaskuju, totaalne kunstiteos, kes pidevalt genereerib ja kombineerib uusi ideid. Ta uurib, analüüsib ja kajastab identiteetide ja sotsiaalsete rollide mitmekesiseid vorme, tema loomingule on iseloomulikud pikaajalised ja laia geograafilise haardega tegevuskunstiprojektid. Üks Amore tegevussuundi ja ühtlasi identiteete on Superkangelane, kes levitab oma energiat autoportreedes, performansites, töötubades, sekkumistes ja blogis www.the-superhero.blogspot.com

Endla Teatrigaleriis saab vaataja 16. maini lasta enda peale paista Urmas Vaino "Tervendavatel mandalatel". Esialgu pigem minimalistliku joonega leebelt iroonilist trükigraafikat loonud kunstnik on leidnud inspiratsiooniallika Päikeses ning vormib oma meditatiivsed kogemused nüüd valgustkiirgavate mandalate formaati.

Lühidalt
Hiiumaa muuseumi Pikas Majas Kärdlas saab 24. maini vaadata Liia Lüdig-Algvere 99 kohalikku loodust ja inimesi kujutavate maali pealkirja all "Lihtsalt maal 2".

Toimub
2. mail kell 18 toimub Linnagaleriis Liina Siibi näitusel "Gimme Danger" vestlusring "Hirmu projektsioonid linnaruumile", kus arutletakse hirmu ruumilisuse, sotsiaalse konstrueerituse ja soopõhisuse teemal. Naistesse on istutatud maast-madalast ettevaatlikkust ja "tervet mõistust" hoidumaks ohtlikest paikadest linnaruumis, mille eiramisel võiksid olla fataalsed tagajärjed. Soome uurija Hille Koskela on väitnud, et "kuriteohirm moonutab pidevalt naiste ruumilist reaalsust". Ometi kõneleb statistika, et tänaval rünnatakse enam mehi ja kodus naisi. Linnagaleriis saavad sõna folklorist Elo-Hanna Seljamaa, sotsioloog Merli Klein, arhitektid Margit Mutso ja Ago Pähn, kunstnikud Kirke Kangro, Tõnis Saadoja, Reimo Võsa-Tangsoo, Eva Labotkin, Karel Koplimets ja Liina Siib; toimub ka avatud arutelu, mille käigus soovitakse teadvustada erinevaid positsioone linnaruumi suhtes.


© Mikalojus Konstantinas Ciurlionis


© Einar Vene


© Tim Davies


© Johnson ja Johnson


© Jüri Mildeberg


© Maret Sarapu


© Johnny Amore


© Urmas Vaino

   
   

Reede, 23. aprill 2010

 

Ekspressionismi maailmanimed Kadriorus
Mikkeli muuseumis on käesoleva kuu algusest kuni 31. oktoobrini 2010 avatud muljetavaldav väljapanek "Pinge. Saksa ekspressionism Eesti Kunstimuuseumi kogust". Anu Allikvee kureeritud näitus tutvustab tuntuimate saksa ekspressionistide ja nende kaasaegsete loomingut, mis on meie kunstimuuseumi jõudnud tänu kunagistele erakollektsionääridele. 24. aprill kell 15 räägib Jaak Kangilaski samas Laupäevaakadeemia raames ekspressionismi sünniaja kontekstist.

Väljapaneku keskmes on Kadrioru kunstimuuseumi saksa klassikalise modernismi kollektsioon, mis hõlmab graafikat ja joonistusi. Selle tuumiku moodustavad tööd ekspressionistidelt, kelle seas on esindatud nii stiili rajavatesse rühmitustesse Die Brücke ja Der Blaue Reiter kuuluvaid kunstnikke (Emil Nolde, Franz Marc, Heinrich Campendonk, Paul Klee, Erich Heckel, Alfred Kubin) kui ka tähtsamaid hilisekspressionismi vorme nagu verism ja Neue Sachlichkeit esindavaid autorid (Otto Dix, Max Beckmann, George Grosz). Samuti ei puudu näited selliste ekspressionismi suurkujude nagu Ernst Barlachi, Oskar Kokoschka, Egon Schiele, Käthe Kollwitz jt loomingust. Eriti hinnaliseks tuleb pidada Otto Dixi joonistusi, millest enamik jõuab vaatajate ette esmakordselt.

Muuseumisse on need teosed jõudnud peamiselt mööblitööstur Martin Lutheri ja ta abikaasa Francesca kunstikogu kaudu, mille nad annetasid 1939. aastal Eesti Vabariigile. Nende kollektsiooni kuulub kõige nimekamate ekspressionistide kõrval ka teisi saksa kunsti olulisemaid uuendajaid (Max Liebermann, Lovis Corinth jt). Kuigi kogu paremikku on tutvustatud ka varem, eksponeeritakse seda tervikuna esmakordselt. Samuti tutvustatakse selle ajastu klassikute teoseid Eestimaa Kirjanduse Ühingu, Alfred Rõude ja Voldemar Puhki kollektsioonidest.

Siib uitab hirmu radadel
Tallinna Linnagaleriis saab 9. maini vaadata Liina Siibi videoinstallatsiooni "Gimme Danger". Peamiselt Tallinnas ja Londonis vägivallaga seotud kohtades ülesvõetud videokaadrid püüavad konstrueerida hirmu ruumi kujutist ja testida kohtade halvaendelisust ning nende võimet äratada kriminaalseid fantaasiaid. Saladuslikkus ja halvaendelisus saadab ohtu ignoreeriva kunstniku “flaneriid” kummitava taagaga linnaruumis - endistes avaliku hukkamise kohtades; tänavatel, kus on toime pandud mõrv; lihakarnide ja vanglate läheduses, inimtühjades parkides jms. Uitajast saab amatöörist detektiiv/meedium, kelle pilk seikleb otsides paiga mornile morfoloogiale vastavaid "morfeeme-kujutisi". Õõvastav ja ohtlik koht võib samas olla lummav ja külgetõmbav.

Liina Siib: "Teame, et hirm on ruumiline, sotsiaalselt konstrueeritud ja soopõhine - naiste ja meeste hirmul on erineva suurusega silmad. Naistesse on istutatud maast-madalast ettevaatlikkust ja "tervet mõistust" hoidumaks ohtlikest paikadest linnaruumis, mille eiramisel võiksid olla fataalsed tagajärjed. Soome uurija Hille Koskela on väitnud, et "kuriteohirm moonutab pidevalt naiste ruumilist reaalsust". Ometi kõneleb statistika, et tänaval rünnatakse enam mehi ja kodus naisi."

Galeriis püütakse tekitada lavaline tupikefekt, et vaatajal oleks võimalus siseneda stseeni, seista kujuteldaval tänaval või pargis ja päästa valla oma fantaasiad. 2. mail kell 18 toimub Linnagaleriis ka debatt hirmu ruumilisuse ja soopõhisuse teemal eesmärgiga leida (visuaalseid) praktikaid, mille kaudu teadvustada teisi võimalikke positsioone linnaruumis kui ohvri ja marginaali oma.

Starkopfi skulptuuripreemia Kirsipuule
22. aprillil anti Kumus kujur Tiiu Kirsipuule üle Anton Starkopfi nimeline skulptuuri aastapreemia. Kirsipuu valiti preemia laureaadiks pikaajalise ja fantaasiarikka loomingulise panuse eest Tartu linnaruumis, Eestis ja Euroopas. Tiiu Kirsipuu on selliste Tartu monumentide autoriks nagu Vilde ja Wilde figuurigrupp Vallikraavi tänaval (1999), Johan Skytte pitsat Riigikohtu ees (2007) ja skulptuur Eesti muusikule Vanemuise Kontserdimaja ees (2009).

Anton Starkopfi nimelist skulptuuri aastapreemiat annab välja Tartu Kultuurkapital alates aastast 2002 ja see on tänini ainus skulptuuri väärtustav kunstipreemia Eestis. Varem on austava tähelepanu pälvinud Stanislav Netshvolodov, Mati Karmin, Endel Eduard Taniloo, Ahti Seppet, Jaan Luik, Heldur Viires, Andrus Kasemaa ja Ekke Väli.

Eesti koomiks kogub jõudu
Kultuuritehases Polymer tegutsevas Kunstikonteineris on 16. maini avatud Eesti I Koomiksibiennaal, mis katab 35 kohalikku tegijat esitledes suure osa meie tänasest koomiksimaastikust. Välja on pandud nii zhanritruud kui kontseptuaalsed teosed, mis valminud valdavalt aastatel 2009-2010. Kuid on ka rariteetseid erandeid, mille hulgas on oletatavalt Eesti esimene autorikoomiks aastast 1970 Leo Lapinilt, Peeter Alliku koomiksid tema lapsepõlvest kaheksakümnendatel, samuti Andrus Joonase hävitatud loomingu hulka kuuluvate koomiksite tuhk. Vana kooli koomiksisarjade nagu Pesakond või Kosmosemutid kõrval on koha sisse võtnud sellised uued netikoomiksilabelid nagu Wabariik ja Mutionu.

Ulatusliku ekspositsiooniga on esindatud Eestis elav tuntud Saksa koomiksikunstnik Thomas Scheileke. Uuesti on väljas festivali Animated Dreams raames esitletud Joonas Sildre kuraatorinäitus "Graafilised unenäod" ning erinevas vanuseklassis õpilaste tööd (Sildre ja Peeter Krossmanni tudengid Tartu Kõrgemast Kunstikoolist ja Tartu Kunstikoolist ning Pusa õpilased Pärnu Väikesest Vabakoolist).

Lisaks näitustele presenteeriti ka biennaalil osalevate kunstnike ühisloominguna valminud "Koomiksiajakirja" esimest numbrit, Elisabeth Salmini koomiksikogumikku "Simulant ja teised" ning Ed Labetski ja Ago Visaku raamatut "Kalevipoeg". I Koomiksibiennaali kuraatoriteks on Elisabeth Salmin ja Sandra Jõgeva. Rohkem infot leiab www.koomiks.edicypages.com

Näitused Tallinnas
Malle Leis näitab 4. juunini oma loomingut SEB Galeriis. Akvarellinäitusel "Simply the Best" käsitleb kunstnik isiklikku lemmikteemat läbi aegade - klassikalist lillede ja puuviljadega natüürmorti. Ka akvarellmaal kui selline on Leisi meelest endiselt parim tehnika. Nii on ka igati loogiline, et meie ühe populaarseima maalikunstniku 48. isikunäitus toobki vaataja ette autori tundliku valiku talle tähtsatest akvarellmaalidest.

Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis ja fuajeegaleriis on 19. maini avatud Marje Üksise neljakümnes isikunäitus "Vaateid ja vaatlusi". Eksponeeritakse nii kunstniku varasemat loomingut, milles kesksel kohal Tallinna motiivid jai vihjed vanalinna keskaegsele arhitektuurile kui vastvalminud teoseid sarjadest "Seosed", "Lõikumised" ja "Avanemine". Üksise pildid on valdavalt teostatud sellistes töömahukates graafilistes tehnikates nagu kuivnõel ja metsotinto.

Eesti Arhitektuurimuuseumis on maikuu lõpuni Karl Tarvase 125. sünnipäeva tähistav näitus. Riia Polütehnilises Instituudis arhitektikutse saanud Karl Tarvas (1885-1975) on Eesti ehituslukku läinud eelkõige 1920.-1930. aastatel rajatud kahe- ja kolmekorruseliste kortermajadega, mis veel tänagi Pelgulinna, Kalamaja ja Kadrioru ilmet kujundavad. Eelkõige tollasele keskklassile mõeldud, puitlaudise ja keskse kivitrepikojaga elamu - sageli nimetatud ka "Tallinna tüüpi majaks" - jäigi arhitekti vaieldamatuks lemmikuks. Markantsemaid näiteid on siinkohal Salme 15 (1932) ja Kungla 20 (1932). Tarvas projekteeris ka mitmeid ühiskondlikke hooneid nagu Viinistu algkooli (1928) ja Naissaare kiriku (1933). Omamoodi panus meie kultuurilukku on seegi, et isa jälgedes asusid arhitektikutset omandama ka kolm poega: Paul, Peeter ja Pärtel Tarvas.

Ungari Instituudi galeriis on 11. maini avatud Luca Göbölyösi fotonäitus "Sundaygirls". Autor lubab heita pilgu oma isiklikku olemisse, jagades pealtvaatajaga mõne pühapäeva kõige olulisemaid hetki. Fotode teemad on väga isiklikud, kujutades sageli väikseid avastusi tema privaatses ruumis - näiteks seda, kuidas ta tunneb ära oma miniatuurse näo, mis peegeldub ukselingi säraval pinnal, või avastab, et ta sõbranna ja tema ise kannavad juhuslikult samasuguseid seelikuid, kingi ja sukki või kuidas ta vaatab üksisilmi omaenda keha reaktsioone.

Lühidalt
Lühikese Jala Galeriis on tähistamaks varalahkunud maineka vaibakunstniku Helen Kauksi 60. sünniaastapäeva 24. aprillini avatud tema gobelääntehnikas värvikate vaipade näitus.
Mustpeade Maja Galeriis näitab 20. maini oma maaliloomingut kunstnik ja DJ Tarrvi Laamann; etteaste kuulub tänavuseks kunstiaastaks kavandatud suuremasse sarja, mille motoks "pika puuga ja täie rauaga".
Mäsu galeriis on praegu Tallinna Ülikooli kunstiosakonna tudengite näitus "Põlemine".

Mujal Eestis
Tartus Soome Instituudi Pildikoridoris (Vanemuise 19) saab 25. maini kaeda soome kunstniku ja raamatuillustraatori Piia Lehti graafikat. Lehti töödele on omased virtuoosne tehnika ja pehmed murtud värvid. Kesksed teemad on armastus, sõprus ja perekond. Teoste tugev sümboolika ja kunstiajaloolised viited loovad neis omamoodi täiskasvanute muinasjutumaailma. Autor on muuhulgas õppinud graafikat Eesti Kunstiakadeemias ning illustreerinud eesti kirjandust.

Välismaal
Ja nagu ikka, tuuritab eesti kunstnikke ka mitmel pool välismaal. Marko Mäetamme loomingut pealkirja all "Love, fear and warning signs" presenteerib 2. maini Nettie Horn Londonis. Väljas on uuemad skulptuurid, videoanimatsioonid, fotod ja joonistused. Teemadeks endiselt kunstniku suhted oma perekonnaga ning laiemalt inimliku olemise rõõmud, pained ja koomika läbi Mäetamme omapärase, kohati lausa verise huumorimeele.

24. maini on Amos Andersoni Kunstimuuseumis Helsingis avatud Eesti ja Soome kaasaegse kunsti näitus "Take Care - Politics of Emancipation", millel osalevad Laura Horelli, Jaana Kokko, Marge Monko, Marko Mäetamm, Teemu Mäki, Liina Siib, Ingrid Ung. Kuigi eksponeeritud tööd tegelevad enamasti naise rolliga ühiskonnas (näiteks Liina Siibi fotod seeriast "Naine võtab vähe ruumi" või Marge Monko film "Foorum"), näitavad need ka, kuidas inimesed, soost sõltumata, teineteisega alati suhtlemise kaudu seotud on. Iga teos toimib samas eraldiseisva manifestina, nihutades rõhuasetusi isiklikult ühiskondlikule. Üheskoos moodustavad eksponeeritud tööd terviku, mis räägib hirmust, lootusest, vastupanust, võimust ja hierarhiatest. Näituse on produtseerinud AV-Arkki ja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus koostöös Amos Andersoni Kunstimuuseumiga.

Raul Meel tutvustab oma loomingut 28. maini Belgias, Genti Ülikoolis - konkreetsemalt pealkirja all "Raul Meel - Estonian dialogue in Henry Van de Velde´s Art Library". Väljapanek koondab ei rohkem ega vähem kui 207 trükitud pilti, 23 slaidishow'd kolmel ekraanil, kolm manuskripti digitaalkujul... Kunstnik avaldab seejuures lootust, et leidub mõni külastaja, kes suudab läbi vaadata ja kuulata väljapaneku täismahu - hinnanguliselt kulub selleks kuus tundi - ning lisab, et selle inimesega tahaks ta kindlasti kohtuda.

Ivar Kaasik eksponeerib oma pilte 22. maini Berliini galeriis Egbert Baque Contemporary Art. Pealkirja all "Ecce simulacrum" lubab autor vaatajale järgmist: "Apropriatsionaalne kunst. Originaal versus duplikaat. Originaalsus kui romantiline fiktsioon. Koopia. Repliik. Mimesis. Kloon. Imitatsioon. Simulacrum. Need on üksikud pildid Kaasiku aktuaalselt näituselt Berliinis, mis tegeleb peale selle ka köige muuga kui pideva iseenda kordamisega, massikultuuri esteetikas domineerivate koopiate näitamisega ja originaali originaalsusest vabastamisega". "Ecce Simulacrum" on metallikunstniku haridusega Kaasiku arvult kolmekümne viies personaalnäitus.

Kai-Mai Olbri lööb kaasa veel viimaseid päevi Sanomatalon mediatoril avatud Soome Akvarelliliidu näitusel "Minu Helsingi".

Toimub
23.-29. aprillini toimub Vaal galerii kevadoksjon. Töid saab näha nii galeriis kohapeal kui kodulehel, pakkumisi teha internetis 29. aprillini. Tegemist on juba kolmanda Vaala internetioksjoniga, samas pole galerii esindajate sõnul siiski plaanis akadeemilist laadi oksjonitest loobuda. Valikus on 49 tööd, autorite hulgast leiab sellised nimed nagu Paul Raud, Richard Sagrits, Valerian Loik, Eduard Wiiralt, Ülo Sooster, Evald Okas, Juhan Nõmmik, Tõnis Vint, Toomas Vint, ja Malle Leis, aga ka Tiina Tammetalu, Rein Kelpman ja Maarit Murka.

24. aprillil algusega kell 12 Kumus sarjas "Public Preparation" juba neljandat korda toimuv "Translocal Ekspress" kannab alapealkirja "Kunstnikud räägivad" ning annab sõna neljale sotsiaalkriitilise kunstiga suhestuvale autorile, kelleks on Tanja Muravskaja, Katarina Zdjelar, Wojtek Doroszuk ja Külli Kaats. Üritus lähtub 25. aprillini avatud näituseprojektist "Räägime rahvuslusest! Ideoloogia ja identiteedi vahel" ning keskendub otseselt rahvusluse temaatikaga tegelevate kunstnike loomingule ning aurotipositsioonidele selle taga. Vestlustele kunstnikega eelneb jalutuskäik, kus kuraator Rael Artel tutvustab näituse kontseptsiooni ja eksponeeritud kunstiteoseid.

24. aprillil kell 12 saab Pärnus Diverse Universe kaubamärgi all alguse kestvusperformance'ite paralleelne jada kohalikus Kunstihallis, Kunstnike Majas ja linnaruumis. Üles astuvad grupp Ornicart (Prantsusmaa), Hoke Ericson (USA), rühmitused Vedelik ja C.n.o.p.t(Eesti), Morgan Schagerberg (Rootsi), Grupp Juurikasvu (Soome) jmt. Kell 15 algab rahvusvaheline lühiperformance'ite programm Pärnu Kunstihallis, kus esinevad Oikado Ichiro (Japan), Steve Vanoni (USA), T.e.h.d.a.s. Group (Soome), Silja Saarepuu & Villu Plink jmt.

24. aprillil 2010 toimub Peipsiääre vallas tegutseva kunstikeskuse AmbulARToorium hooaja avaüritus Kasepääl ja Nina külas. Üheskoos kooritakse mõned saunapalgid, süüakse suppi, proovitakse süstasõitu ja avatakse noore kunstniku Kärt Hammeri maalinäitus. Kõigest lähemalt www.ambulartoorium.ee

25. aprillil kell 14 toimub Kumu auditooriumis juba kolmandat korda JazziMaal. Siim Aimla ja OCEANS 4 muusikaga suhestudes teevad kunsti Sally Stuudio, Pelgulinna Gümnaasiumi, Tartu Lastekunstikooli ja Kose Kunstikooli noorte kunstnike võistkonnad. Samas peetakse ka tänavuse Jazziplakati konkursi auhinnatseremoonia. Sissepääs muuseumipiletiga. Loe ka www.jazzkaar.ee

26. aprillil kell 15 toimub Vabaduse platsi tunnelis tegutsevas uues Eksperimentaalgaleriis selle avanäituse "Milline Tallinn!?" heategev oksjon, mille tulu läheb noorte kunstiõpingute toetuseks. Oksjoni korraldavad heategevusfond SA Dharma ja Sally Stuudio hoolekogu koostöös SA Tallinn 2011 korraldustoimkonnaga. Teosed annetasid oksjonile Sally Stuudio kunstikooli noored, et ulatada abikäsi oma kaaslastele, kelle majanduslik olukord ei võimalda jätkata õpinguid kunstikoolis. Noorte särtsakad ja julged tööd on maalitud trendikas ja ilmastikukindlas võtmes - akrüülmaalitehnikas pleksiklaasile. Elektrooniliselt saab nii teoste kui ka oksjoni alghindadega tutvuda www.dharma.ee Oksjoni viib läbi ei keegi muu kui karismaatiline Mikko Fritze! Loe lisaks


© Franz Marc
Repro: EKM


© Liina Siib


© Tiiu Kirsipuu


© Aleksander Rostov
Koomiksibiennaal


© Marje Üksine
Repro: www.e-kunstisalong.ee


© Luca Göbölyös


© Marko Mäetamm


© Piia Lehti


© Jüri Palm
Vaal galerii kevadoksjon


AmbulARToorium


Teos näituselt "Milline Tallinn!?"

   
   

Reede, 16. aprill 2010

 

Kuldsõduri-kunstnik Kunstihoones
Tallinna Kunstihoones on 9. maini Kristina Normani "Me ei ole universumis üksi". Galerii kuraator Anders Härm selgitab: "Normani esimese suurema personaalnäituse nimiteose aluseks on järgmine lugu: 1996. aastal olla Poosimatsi talu õuele Pae külas Padisel maandunud kuuse kujuline UFO. Selle seninägematu vaatemängu tunnistajateks olid toona talu perenaine ning kaks naabrit. 2008. aasta kevadel otsustas perenaise poeg Mati Jakson selle erakordse sündmuse auks taluõuele monumendi püstitada. ... Norman lasi sellest kummalise mälestuse auks püstitatud monumendist teha koopia ning koos filmiga "Me ei ole universumis üksi" moodustabki see tema kõige värskema kunstiteose."

Härm jätkab: "Kristina Norman on hetkel üks eesti kunsti edukamaid ekspordiartikleid, mistõttu on tema personaalnäituse korraldamine Kunstihoones igati põhjendatud. Tema seni suurim isikunäitus hõlmab loomingut aastatest 2007-2010. See jääb perioodi, mil kunstnik aktiivselt tegeles erinevate Eestis elavate mälukogukondadega, mäletamise ja mälestamisküsimustega monumentaalkunstis, selle kaudu toimuva polariseerimis- ja identiteedipoliitikaga, mälu idiosünkraatiliste ja ideoloogiliste aspektidega. Näitus hõlmab nii tema Veneetsia biennaalil Eesti paviljonis esitatud installatsiooni ning praegu Kiasma kogusse kuuluvat teost "After-war" kui ka sellele eelnenud, nii öelda ettevalmistavaid teoseid nagu "Monoliit" ja "Kogukond", aga ka järellainetust nagu monumentaalne joonistus "Esimene kohtumine". Eksponeeritakse ka Meelis Muhu just selleks näituseks valmivat dokumentaalfilmi Veneetsia-projekti saamisloost ning lugemisnurka, kus on võimalik tutvuda projekti meediakajastuse, Eesti paviljoni külalisteraamatu, Normani samal teemal kirjutatud ja Eesti Kunstiakadeemias kaitstud magistritöö ning teiste lisamaterjalidega.

Anders Härmi sõnul pälvis Normani After-War meedias elavat vastukaja, kuid paraku tuleb selle meedia häbiks tunnistada, et väga vähesed selle teose teemal sõnavõtnutest on seda ka oma silmaga näinud. Tallinna Kunstihoone pakub välja võimaluse installatsiooni näha ning kujundada oma arvamus toetudes pigem isiklikule kogemusele kui emotsioonidest tiinele meediakajastustele.

Jüri Kaarma - raamatule lähedal seisev isik
Vabaduse galeriis on 5. maini tunnustatud raamatukujundaja Jüri Kaarma juubelinäitus "Jüri Kaarma lugemistuba". Näituse kuraatori Tõnu Kaalepi sõnul on varsti kuuekümneseks saav Kaarma oma senise elu jooksul kujundanud tõenäoliselt tuhandeid raamatuid ja muid trükiseid. Ka neid kordi, mil tema raamatud on jõudnud Eesti traditsioonilise raamatukujundusvõistluse "25 kaunimat" nimekirja, on raske kokku lugeda. "Jüri Kaarma tööd esindavad klassikalist ettekujutust raamatust, seda samas aeg-ajalt ekspressiivsete võtete või ootamatute detailidega vürtsitades, kuid alati jäädes aastatega läbiproovitud lugejasõbralike põhiskeemide juurde," ütleb Kaalep.

Näitus koosneb kolmest osast: kõigepealt Kaarma tööde väljapanek, mis on lavastatud lugemistoana, kus iga soovija võib raamatuid sirvida või miks mitte ka mõnda neist pikemaks lugema jääda. Teise osa moodustab kunstniku uus projekt - kaanekujundused fiktiivsele raamatusarjale (meenutagem, et Jüri Kaarma on selliste suurte päris-sarjade kujundaja nagu Eesti Keele Instituudi sõnaraamatud või Avatud Eesti Raamatu filosoofiateosed). Kolmandaks saab näha noorema põlve kunstnike ja disainerite pühendustöid, mis esitavad nende suhet Kaarmasse ja tema töödesse - paljud peavad meest oma õpetajaks, kuigi ametlikult on ta väga vähe pedagoogitööd teinud.

Ole kujutab mõtlemist
Hobusepea galeriis on 26. aprillini võimalik osa saada Kaido Ole isikunäitusest "Kaido kunstikool". Galerist Elin Kardi sõnul jätkab kunstnik 2008. aasta märtsis samas galeriis näitusel "Küsimused" alustatut. Ent kui tollal tegeles Ole pigem küsimuse kui mõiste ja küsimärgi olemusega, siis avatav "Kaido kunstikool" püüab möödunud näitusel prevaleerinud illusoorset valikute paljusust kitsendada. Kuhugi ei ole kadunud Olele omased kõhklused, eneses kahtlemine ja suutmatus (või pigem tahtmatus) teha valikuid ning võtta vastu otsuseid, mis viiks rohkem või vähem rahuldavate lahendusteni.

Elin Kard: "Ole ilmselt ei eeldagi, et tal oleks mingisugune võimalus välja pakkuda lahendusi esitatud küsimustele. ... Kuidas kujutada mõtlemist? Kuidas kujutada nähtamatut? Kas lõppresultaat üldse muudab midagi? Ole ei nõustu Hando Runneli väitega, et mõtelda on mõnus. Mõtlemine on raskeim ning keerulisim tegevus. Verbaalselt tõlgenduste paljususi ammendamatult lubaval tegevusel võib olla visuaalsel kujutamisel tõsiduse hind."

Vanim pallaslane Tartus
Tartu Kunstimaja Monumentaalgaleriis saab 9. maini tutvuda Ameerika Ühendriikides elava eesti kunstniku Anu Uustalu (1914) maalide ja graafika väljapanekuga "Kokkupõrge eluga". See on ühtlasi vanima elusoleva pallaslase esmakordne näitus Tartus. Uustalu õppis Kõrgemas Kunstikoolis "Pallas" Tartus aastail 1935-1939 ja 1942-1944 peamiselt Ado Vabbe ja Anton Starkopfi juhendamisel. 1944. aastal põgenes kunstnik Saksamaale, kust liikus mõned aastad hiljem edasi Ameerikasse.

Näituse koostaja Enn Lillemetsa sõnul on maalija, graafik ja kujunduskunstnik Anu Uustalu isenäolisemaid loojaid meie kunstis, keda on seni Eestis teenimatult vähe tähele pandud. Nüüdne väljapanek on rajatud kunstniku peamiselt 1980. ja 1990. aastail loodud muljetavaldava üldistusega õli- ja pastellmaaliseadeile figuuride, nägude ja ehitistega, kusjuures keskne teos on suur kujutluslik "Pegasus" (1971-1974). Anu Uustalu loomingu paremiku moodustavadki tugeva nägemusliku üldistusega tinglikud kompositsioonid ja figuuriseaded, samuti maskilised portreed ning ruumiliseks sulatatud suurlinnavaated ja maastikud. Tema näitus Tartus on ühtlasi üheks eelsündmuseks eesti pagulaskunsti ülevaatenäitusele, mis avaneb Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi ja Kunstiühingu "Pallas" koostöös septembrikuus Kumus.

Noored avavad kunsti ja ennast
Näituseruumis EAST Creative Space (Pikk 36) on 21. aprillini vaadata Vanalinna Hariduskolleegiumi kunstiharu lõpunäitus nimega "Avamine". Igakevadine näitus toimib piiriületusrituaalina, kus ühest küljest avavad noored inimesed endale kunsti abil ümbritsevat keskkonda, teisalt on see ka kutse vaatajale siseneda uude värskelt valmivasse ja avatud mõttemaailma. Osalevad: Johanna-Lisete Alling, Juss Heinsalu, Triin Loosaar, Joosep-Miikael Niitvägi, Taavet Pärenson, Stina Rattasepp, Karl-Erik Talvet, Marie Tiitsmann jmt.

Ühe juhendajatest, kunstiteadlase Anneli Porri sõnul esitavad ja tõlgendavad noorte tööd laia teemadehulka alates ühe ruumi otstarvete potentsiaali analüüsist, linnakeskkonna avatuse-suletuse tajust, müütilise loomisloo ainelisest heliskulptuurist, Johannes Aaviku uudissõnatõlgendustest, subkultuursest muusikavideost ja kaasaegse tantsu analüüsivõimalustest kuni meditatiivsete-psühholoogiliste enese ja oma koha otsingute, disaini ja moeobjektide ning reeglitekohase ikoonimaalini välja. Kunstikooli lõpetajate tööde esitamine toimub väljaspool kooli ja külastajatele avatud väljapanekuna neljandat korda.

Näitused Tallinnas
Draakonis on 24. aprillini Eesti Keraamikute Liidu aastanäitus "Ära". Idee autoriks on liidu juhatus koosseisus Aigi Orav, Kadi Hektor, Rita Randmaa, Külli Kõiv ja Kadri Jäätma. Näitusel osalevad Georg Bogatkin, Merike Hallik, Kadi Hektor, Anu Ivask, Kadri Kaerma, Eero Kotli, Leena Kuutmaa, Kersti Laanmaa, Urmas Puhkan, Ülle Rajasalu, Marget Tafel, Anne Türn jmt - kokku 37 kunstnikku. Keraamikud tunnistavad: "Ei ole kerge unistada ja oma mõtetes lennata, kui materjaliks on savi. ... Me ei põgene reaalsusest, vaid otsime uusi võimalusi ja teid, kuidas oma saviseid mõtteid ja tundeid väljendada. ÄRA tähendab pigem uudsust, mitte käegalöömist, ÄRA on pigem lootustandev kui keelav, ÄRA on mõttelend ja vabaduseiha, ÄRA on ÄRATUS!" Väljapaneku kujundas Urmas Luure.

Disaini- ja Arhitektuurigaleriis on veel üksnes uue nädala alguseni avatud näitus "Ülemiste IME" - järelkaja õnnelikest lennuõnnetustest Ülemiste järvel, mida inspireeris eelmisel kuul järve jääle hädamaandumise teinud Poola transpordilennuk. Galeriis on eksponeeritud fotoseeria lennuki päästetöödest ja ajaloolised fotokoopiad poola lendurite aastakümnetetagusest hädamaandumisest samal veekogul - kuid väljapaneku peaeksponaadiks on hoopis Maile Grünbergi objekt " Lennuk". Kujundades 1980. aasta Tallinna Olümpiaregatiks valminud uut Tallinna Lennujaama, pidi meie üks tuntumaid sisearhitekte end paratamatult kurssi viima lennunduse spetsiifika ja vastava visuaalse sümboolikaga. Kusagile alateadvusse kinnistunud huvi lennumasinate ning nende ratsionaalse konstruktiivse ja efektse vormi vastu realiseerus 1996. Pärnus lennuk-objektina, mis nüüdseks väljapanekuks restaureeriti.

Hop galeriis näeb 4. maini Raili Keivi ja Marta Boani näitust "oOo.o.oOo". Tegemist on kahe noore kunstniku mänguga miniatuuride ja struktuuridega - ning püüdlusega ühtlasi korrastada kaost. Seejuures pannakse proovile materjalide haprus ja otsitakse seda kõige pingelisemat hetke jäämise ja purunemise piiril. Keiv on inspiratsiooni kogunud kõige argisematest ja tavalisematest nõudest nagu plekkruusid või kastrulid, mis paeluvad oma askeetlikkuse ja lihtsusega. Boan aga leiab, et tihti on see, mis kõneleb tummalt, just kõige tähtsam ja olulisem.

Müüri galeriis (Müürivahe 20) saab 29. aprillini uudistada näitust "Mood raamis", kus Eesti Moekunstnike Ühenduse liikmed ja külalisesinejad räägivad kujutava kunsti pildikeeles. Vaataja näeb moeloomingu sünnieelset lugu paberil - olgu siis joonistusliku visandi, kompositsiooni või kollaazhi näol. Näituse kureeris Anne Metsis, osalevad Mari Kanasaar, Liivia Leshkin, Anu Johanson, Mari Aakre, Anu Hint jmt.

Deco galeriis näitab 24. aprillini pealkirja all "Matk" oma maale Paavo Kangur.

Mujal Eestis
Tartu Kunstimajas saab 9. maini uudistada Anne Parmasto maastikumaalide väljapanekut pealkirjaga "Tuul". Eksponeeritud on muidu eelkõige abstraktse maalijana tunnustust pälvinud kunstniku Eestis ja mujal ringi sõites ülesmaalitud ja -visandatud maastikumotiivid. Anne Parmasto: "Olen maalinud looduses aastaid, eksponeerinud aga oma maastikumaale peaaegu polegi. Samas on see oluline osa mu tööst, millel põhinevad ühel või teisel moel enamus mu abstraktsed tööd. Nii ongi mul suviti ja muudel sõitudel fotoaparaadi asemel kaasas visandimapp ja maalikast".

Tartu Kunstimuuseumis on 6. juunini grupinäitus "Tasakaaluhetk", mille autoriteks kolm Tallinnas tegutsevat klaasikunstnikku, ühtlasi EKA klaasikunsti osakonna õppejõudu - Mare Saare, Eeva Käsper ja Tiina Sarapu. Klaasi kui materjalikunsti meistritena mõtlevad nad selles keerukas substantsis - sugugi mitte vähem tähtis materjali valdamisest on idee edastamine. Ühise pealkirja alla koondatud autoriprojektides kutsuvad kunstnikud seekord juurdlema globaalsete arengute üle, peatama ja väärtustama hetki, kaaluma kõlbelisi valikuid. Klaas toetab kunstnike sisulisi taotlusi oma vastandlike omadustega - kõik mis näib tugev, võib samas olla ka ääretult õrn.

Rakvere Teatri väikeses majas saab uudishimulik praegu kaeda näitust "Purk". Tegu on mõttelise järjega varasemale väljapanekutele "Kostüüm ja Elu", mille ekspositsioon moodustus teatritöötajate isiklikest rõivaesemetest ning näitusele "Säri", mille teemaks oli juhuslikud kaadrid fotoalbumist. Käesoleval näitusel sisulised piirangud puuduvad, ette antud on ainult väline vorm - kolmeliitrine purk - mille on kunstiga täitnud Üllar Saaremäe, Kaja Uustalu, Heigo Teder, Helle-Mall Niinemets, Tiina Mälberg jpt. Näituse avamisel anti üle ka traditsiooniline Rakvere Teatri peakunstniku Erki Kasemetsa preemia, milleks on originaalteos mõnelt eesti kunstnikult - tänavu osutus selleks Leonhard Lapini "Suprealistlik mosaiik".

Lühidalt
Tartu Kunstimaja väikeses galeriis demonstreerib 9. maini oma "Värvimänge" Piibe Arrak; kunstniku lemmikteemadeks on maastikud, lilled, linnavaated, portreed ja vanad mänguasjad.
Tartu Kõrgema Kunstikooli galeriis "Noorus" on 29. aprillini üldainete osakonna näitus "Vundament", mille koostasid TKK II kursuse tudengid.

Toimub
20. aprillil on Tartu Kunstikooli konkursi tähtaeg, mille võitja saab kunstikooli õpilaseks ilma eksamiteta. Põhiharidusega noortele alates 15. eluaastast suunatud konkursi teemaks on "Mäng" ning teostamiseks lubatud kõik tehnikad ja formaadid (sh netikunst, foto, maal, skulptuur, video, joonistus, animafilm jne). Digitaalselt vormistatud töid oodatakse meiliaadressile kunstikool@art.tartu.ee Võitja kuulutatakse välja kooli kodulehel 3. mail 2010.

22.-24. aprillil toimuvad Tallinnas VII Urbanistika ja linnamaastike päevad, mis toovad kokku nii urbanistika, arhitektuuri, maastikuarhitektuuri, disaini ja inseneriteaduse rahvusvahelised eksperdid kui aktivistid ja sotsiaalse suunitlusega ettevõtjad. Seekord võetakse luubi alla sotsiaalse tänavaruumi temaatika - konverentsi arutelud koonduvadki pealkirja alla "Sotsiaalne tänav". Peamiseks sündmuspaigaks on Kanuti Gildi SAAL, paralleelsed sessioonid toimuvad ka EKA arhitektuuriosakonnas (mõlemad asuvad aadressil Pikk 20). Rohkem informatsiooni ja programmi leiab leheküljelt www.urbanistika.ee/news.

23. aprillil algusega kell 11 toimub Tartu Kõrgema Kunstikooli galeriis Noorus konverents "Vormi dematerialisatsioon", mis keskendub muutustele suhtevõrgustikus idee-teos-vastuvõtja. Muuhulgas räägitakse kunsti positsioneerumisest idee ja mateeria veelahkmes (Jevgeni Zolotko), autori lahustumisest ja kunsti esemetustamist (Raivo Kelomees), suhestuvast esteetikast eetika aspektist (Anneli Porri), metasemiootilistest strateegiatest ja nothingoloogiast (Ki wa). Konverentsi koostajaks ja konsulteerijaks on Kaire Nurk.


© Kristina Norman


Näitus "Me ei ole universumis üksi"
Foto: Kunstihoone


© Kaido Ole


© Leena Luther
Näitus "Ära"


© Raili Keiv


© Marta Boan


© Anne Parmasto


© Madis Katz

   
   

Reede, 9. aprill 2010

 

Kumus paljastub nõukogude naise hiilgus ja viletsus
Kumus avati kesknädalal mastaapne näitus "Nõukogude naine eesti kunstis". Katrin Kivimaa ja Kädi Talvoja kureeritud väljapanek toob vaatajate ette põnevad leiud ja juba tuntud teosed varasest nõukogude eesti kunstist, keskendudes tollases ideoloogias ja kultuuris olulist rolli mänginud uut tüüpi naisekujule - kelle rolli ja tähendust poliitiliste tüürimeeste vaatevinklist esitavad ehk kõige tabavamalt Kuuba revolutsionäär Jose Marti sõnad: "Kui naine on vaimustatud ja abistab, kui naine tiivustab võitlejaid, kui ta on haritud ja väärikas ning lisab võitlusele oma armastuse - on üritus võitmatu."

Ajaliselt hõlmab ekspositsioon nõukogude eesti kunsti ühe põlvkonna jagu, alates Teise maailmasõja lõpust kuni 1960. aastate keskpaigani. Seda perioodi, mille sisse mahub nii sotsrealism kui ka sõjajärgse kunsti moderniseerumisprotsessid, võikski vaadelda nõukogude naiste kujutamise kuldajana meie kunstis. Näitusel annavad tooni töötemaatika ning naiste kujutamine nende ühiskondlikus rollis. Töökangelannade kõrval armastati portreteerida kultuuritegelasi: kunstnikke, kirjanikke, luuletajaid - ning naiste puhul eriti näitlejaid ja tantsijaid. Üldrahvalikku "sisult sotsialistlikku, vormilt rahvuslikku" kultuuri esindavad näitusel rahvarõivastes laulupeolised või rahvatantsijad. Nõukogude naise kuju annab tooni ka haridusteemalistel teostel. Kui siia lisada veel sport ja ühiskondlik aktivism ning naised kodutoimetusi tegemas, siis ongi peamised teemad üles loetud.

Teemaga suhestusid ühel või teisel viisil suur osa tolleaegsest kunstnike eliidist, kellest näitusel on esindatud Aino Bach, Eduard Einmann, Leili Muuga, Luulik Kokamägi, Valerian Loik, Voldemar Väli, Nikolai Kormashov, Kalju Reitel jt. Vastavatud näitusega kaasneb 96-leheküljeline, fotode ja kunstiteoste reproduktsioonidega illustreeritud lühikäsitlus "Nõukogude naine eesti kunstis", mille autoriteks näituse kuraatorid Kivimaa ja Talvoja ning kujundajaks Külli Kaats. Näitus jääb avatuks 26. septembrini 2010.

Laurits vembuvana kantseleis
ArtDepoos saab aprilli lõpuni kaeda Peeter Lauritsa näitust "Trickster Office" (ehk "Vembuvana kantselei"). Korraldajate sõnul on käesolev näitus hiljuti Von Krahli teatris toimunud Peeter Lauritsa visuaaliga etenduse "The End" satelliit, aga seda mitte niivõrd (maailma)lõpu kui uue alguse kaudu - ehkki selleks, et midagi uut luua saaks, peab miski enne ka ära lõppema. Nende küsimustega tegeles Laurits põhjalikult oma "Uputuses", "Mullatoidu restoranis" ja "Viiendas aastaajas", praegu on juba käsil "muud jutud".

Peeter Laurits: "Käigus olles maailm räbaldub ja väsib - kui paikamine enam ei aita, siis tuleb hakata uut maailma tegema. Põlismütoloogiates tuntud vastuoluline tegelane Trickster loob maailmu tembutades ja segadusi külvates, enamasti kasutab ta selleks käepäraseid materjale. Ükskõik, kas vaala abaluust või vana maailma räbalatest, isegi liivast ja tolmust või imelikust silbist võib päris hea maailm saada. Vanad maailmad vajuvad laiali, neist jääb muistiseid ja helke uutesse. On hetki, meeleolusid ja viirastusi, mis jäävad õhku rippuma, valgus muutub tahkeks sillaks vanade ja uute ilmade vahele". Kohtumine kunstnikuga toimub 22. aprillil kell 17, moderaatoriks on kunstiteadlane ja -kriitik Ragne Nukk.

Crooki näiline naivism ja eksistentsialistlik sügavus
Vaal galeriis näeb 20. aprillini nimeka briti maali- ja installatsioonikunstniku Pamela June Crooki (1945) isikunäitust. Tallinnas eksponeeritud ülevaade hõlmab 34 teost kunstniku loomingust, millest mõned on valminud just käesolevaks näituseks. Crooki tööde juures võlub nende näiline naivism ühenduses eksistentsialistliku sügavusega. Kui esmapilgul on kunstniku maalid rahumeelsed ja kohati peaaegu unenäolised, siis lähemal vaatlemisel ilmneb neis varjatud sisemine pinge. Sageli otsib ta igavikulistele küsimustele vastuseid läbi religioosse konteksti.

"Crooki maalides on tegeliku elu ootamatus ja une viirastuslik selgus…," märgitakse The Times'i arvustuses, "…jääb tunne, et pinna all varitseb midagi veidrat: need lihtsad inimesed oma argistes tegevustes on kuidagi eraldiseisvad, olles justkui teispoolsusest pärineva valguse kiirguses; kogu oma tavalisuse juures marsivad nad siiski teises taktis." Crooki loomingule lisab eripära aspekt, et ta katab maalinguga ka raamid ja nende küljed. Sellega kunstnik üksnes ei avarda perspektiivi, vaid ületab nii otseses kui ülekantud tähenduses konventsionaalseid piire.

Väljapanek Vaalas on kunstniku teine esinemine Eestis - eelmine oli 2006. aasta sügisel Draakoni galeriis ning seotud kuninganna Elizabethi riigivisiidiga Eestisse. Näitus toimub koostöös Eesti Suursaatkonnaga Londonis.

Korea tegevuskunsti manifestatsioon Pärnus
Pärnu Kunstihallis on aprillikuu lõpuni avatud näitus "Korean Performance Art Spirit", mille keskmes on KOPAS - Seoulis tegutsev ja enam kui viitsadat korea, jaapani ja hiina tegevuskunstnikku ühendav rühmitus. Grupi eestvedaja Kim Baek Ki eesmärgiks on ei midagi vähemat kui kujundada Lõuna-Korea pealinnast maailma tegevuskunsti Meka. Pärnus näidatavast valikust ei puudu ei kaasaegne feministlik noorperformance, aasia machopower ega idamaadele omased visuaalselt kaunid installatiivsed suurvormid, samas saab vaataja osa ka korea performance'i ajaloost läbi nelja aastakümne. Projektis osalevad korea kunstnike (Sung, Neung Kyung, Lee Kun Yong, Lee Sung Taek, Jung Kang Ja, Kany, Kim Young Hoan, Kim Eun Mi jt.) kõrval ka Anonymous Boh ja Non Grata Eestist, Saskia Edens (Shveits), Eseohe Arhebamen (Nigeeria, USA), Velvet Pesu (Austraalia) jpt. Näituse kujundas Taje Tross.

23. aprillil algusega kell 17 toimub näituse esitlus ja live-programm - elavad etendused aasia, ameerika ja euroopa performance'ikunstnike esituses. 25. aprillil alates kella 12 transformeerub ekpositsioon aga 6tunniseks live-esitluseks enam kui 30 kunstniku osavõtul.

Kui tarbekunstnikud tööstusse suunati...
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis on mõnda aega avatud uus püsiekspositsioon "Ajamustrid 3". Kuna muuseum tähistab sel suvel 30. aastapäeva, on juubeliekspositsioon ulatuslik ja muuseumikogu laia diapasooni silmas pidav. Esimest korda on ekspositsiooni sees mitu väiksemat, siinsele tootekujundusele pühendatud väljapanekut. 1950. aastatel algas Eesti NSVs tarbekunstnike tööstusesse suunamine - käima lükati protsess, mis pidi kaotama vastuolu "unikaalse kunstipärase tarbeeseme ja ilmetu masstoote" vahel. 1960. aastate alguseks oli tööstusse suunatud juba üle 100 kunstniku, kel vähem või rohkem õnnestus seal toiminud protsessides ka kaasa rääkida. Just see leiabki olulise teemana uues püsiväljapanekus kajastamist.

Eksponeeritud on Tarbeklaasi, Juveelitehase ja Keraamikatehase näidised läbi eri aastakümnete. Omamoodi vahelüliks toote ja unikaalloomingu vahel olid Kunstitoodete Kombinaadi (1975. aastast ARS) seeriad ja autoritiraazhid. Nimi "Norma" on tarbijale tuntud turvavööde ja kuivainetooside kaudu, ent seal tehti ka mänguasju alates mehaanilistest ja elektrilistest mänguautodest kuni futuristlike, kosmoseteemaliste leludeni. Plastmasside töötlemisele spetsialiseerunud Salvo tootevalikus olid kunagi samuti mänguasjad.

Siinsesse loomult pigem kammerlikku rakenduskunsti hakkasid 1960. aastate keskpaiku tungima jõulisemad nähtused - näiteks näitustesari "Ruum ja Vorm", mis andis kujundajatele võimaluse murda välja argirutiinist ning julgustas eksperimenteerima. Eelkõige aga ootab vaatajaid ootab ees taaskohtumine klassikaga, mis tarbekunsti möödunud aastakümnetel rahva seas nii populaarseks muutis. Väljapaneku koostasid muuseumikogude kuraatorid Merike Alber, Kai Lobjakas, Airi Ligi, Anne Tiivel ja Helen Adamson. Kujundasid Maret Volens ja Ketli Tiitsar, graafiline kujundaja oli Tuuli Aule.

Näitused Tallinnas
Tam Galeriis avavad käesoleva kuu lõpuni aja, ruumi ja mälu tagamaid Andres Koort ja Sven Saag. Pealkirja all "Kestev minevik" vaatlevad kunstnikud "end üha taastootvat argipäeva". Väljapanek on temaatiliseks järjeks mullu toimunud ühisnäitusele "Kogu aeg". Koorti maalide puhul tuuakse esile nende metafüüsilist mõttetihedust lakoonilise vormikeele juures ning rõhutatud sügavust. Saagi loomingus on olulisel kohal mälestus ja mälupilt; fookuses on mitte niivõrd uue informatsiooni lõuendile kandmine kui tulemuseni jõudmine värvikihistuste mahakraapimise teel.

Galeriis Aatrium saab 20. aprillini vaadata Tiia Elkeni litosid ja tushijoonistusi pealkirja all "Must ja valge".

Mujal Eestis
Pärnu Uue Kunsti Muuseumis saab 28. aprillini vaadata tekstiilikunstnike Liisa Kallami ja Liisa Tomasbergi loomingut näitusel "Duo". Kunstnikke on köitnud suuremõõtmeliste tekstiilide viltimine, inspiratsiooniks muuhulgas Aasia maade tihked ja paksud jurtavildid. Kahte Liisat ühendabki huvi selle põneva materjali olemuse ja arendamise osas - selleks loodi aastal 2005 ühiselt ka MTÜ Vildiarenduskeskus. Põrandavaipade kõrval, milles on ühendatud vilt ja villane lõng, on näitusel teemaks ka "istmed igale eale", mille vormid on inspireeritud lumistel mäenõlvadel liuglemiseks kasutatavast snowtube`ist.

Narva Muuseumi Kunstigaleriis on maikuu lõpuni vaadata Tartus elava ja töötava taanlasest kunstniku Per William Peterseni maalinäitus "Küsimused ongi vastus". Peterseni huvitavad inimeste elamise viisid, unistused ja nende võimalused ellu jääda - kõige rohkem aga kõik see, mis seostub vabadusega - õiguse ja võimalusega midagi vabalt teha.

Lühidalt
Haapsalu Linnagaleriis saab praegu vaadata Valeri Vinogradovi näitust "American Beauty".
Tartus Tampere Majas on noore kunstniku Raul Võsandi värviliste joonistuste näitus "Igaks juhuks ja ülearu".

Toimub
12. aprillil kell 11-17 toimub Tallinna Kunstihoones kodanikuharidusprogrammi "Vabadus on kunst" II seminar teemal "Avaliku võimu ja kodanikuühenduste vahelised suhted". Avaettekande teemal "Kunst ja ajalookultuuri demokratiseerimine" peab ajaloolane Mart Kivimäe. Samuti esinevad: Juhan Kivirähk (Sihtasutus Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus), Mart Nutt (riigikogu liige), Andrei Titov (MK-Estonia peatoimetaja asetäitja), Tanel Mätlik (Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) juhataja), Urmo Kübar (EMSL juhataja), Tanel Mazur (ajakirjanik), Siim-Valmar Kiisler (regionaalminister) ja Hille Hinsberg (valitsuse kommunikatsioonibüroo infonõunik). Seminari peateemadeks on rahvuskogukonnad, rahvusühendused ja avalik võim ning kodanikuühenduste ja avaliku võimu vahelised suhted. Samas avatud Kristina Normani näitust tutvustavad autor ja kuraator Anders Härm.

14. aprillil kell 18 esitleb rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnik Alfredo Jaar Kumu auditooriumis ettekandega oma dokumentaalfilmi "Pasolini tuhk" (USA 2009), mis räägib legendaarsest ja skandaalsest itaalia filmimehest ja intellektuaalist Pier Paolo Pasolinist. 2009. aasta Veneetsia kunstibiennaali üheks silmapaistvaimaks tööks arvatud "Pasolini tuhk" valmis Jota Castro kuraatoriprojekti "Hirmu ühiskond" tarbeks.

Kunstnik, fotokunstnik, arhitekt ja filmitegija Alfredo Jaar (1956) on kahtlemata üks kuulsamaid Kumu kunstimuuseumi külastanud kunstnikke; muuhulgas on ta osalenud kõigil olulisimatel kaasaegse kunsti suurnäitustel - Veneetsia kõrval ka Kasseli Documental, Sydney, Johannesburgi, Istanbuli ja Sao Paulo biennaalidel.

Jaar sündis, õppis ja alustas kunstnikuteed Tshiilis, sidus varakult kunsti poliitikaga ja sai tuntuks interventsioonidega Pinocheti rezhiimi sotsiaal-poliitilise õhustiku vastu; aastast 1982 on tema kodulinnaks New York. Tegemist ei ole ainult mitmekülgse kunstnikuga, vaid mõtleja ja kapitalistliku ühiskonna sõltumatu kriitikuga. Tema varases loomingus on suurem osakaal installatsioonidel, mida iseloomustatakse kui elegantseid ja teatraalselt pingestatud ruumiteoseid hämaralt mitmetähenduslike kujunditega. Foto-, video- ja filmikunstnikuna on Jaar seotud dokumentaalformaadiga, mida ta täiendab pidevalt uudsete vaatenurkadega. Jaari autoripositsioon toetub klassikalisele humanismile, ta usub endiselt, et esteetika ja eetika vahel eksisteerib võõrandamatu seos, et kunsti ülesanne on muuta maailma ja peegeldada tegelikkust sellisena nagu see on.

15. aprillil algusega kell 20 toimub Haus Galerii kevadoksjon, millel enampakkumisele läheb 49 tööd meie kunstiajaloo ja tänapäeva klassikutelt. Galerii esindajate sõnul on seekordsel oksjonil harukordne valik teoseid baltisaksa taustaga kunstnikelt, kelle nimed kõlavad selgelt mitte üksnes siinses, vaid ka Euroopa kunstiruumis: Oskar Hoffmann, Eugen Dücker, Konstantin von Kügelgen, Eduard von Gebhardt, Gerhard Paul von Rosen. Nende kõrval on esindatud mitmekülgne valik nimekaid eesti nimedega autoreid eesotsas Nikolai Triigi, Eduard Wiiralti, Peet Areni ja Elmar Kitsega. Teostega saab lähemalt tutvuda kodulehel www.haus.ee ning galeriis kohapeal.


© Valerian Loik
Foto: Stanislav Stepashko. EKM


© Peeter Laurits


© Pamela June Crook


© Shin Yong-gu


Lehekülg Tallinna Ehituskeraamika
Tehase reklaamtrükisest (1967)
Näitus "Ajamustrid 3"


© Per William Petersen


© Alfredo Jaar


© Oskar Hoffmann

   
   

Reede, 2. aprill 2010

 

Legendaarse Ellinor Aiki pastoosne pärand
Adamson-Ericu muuseum tutvustab sarjas "Eesti esimesi naiskunstnikke" nüüd selle legendaarse Tartu kunstniku värvikat ja isikupärast loomingut. Ellinor Aiki (1893-1969, aastani 1935 Blumenfeldt) sündis Tõstamaal; pärast kukkumist 6-aastaselt saatis teda kogu elu raske haigus - luutuberkuloos. Kunstiõpingute juurde Pallase kunstikoolis Tartus jõudis Aiki 35-aastasena - ning siis oli see ka juba küpse inimese teadlik valik. Maaliõpingud lõpetas Aiki Nikolai Triigi juhendamisel aastal 1936.

Tagasivaatelise väljapaneku fookuses on kunstniku viimane loomeperiood aastatel 1958-1969, mis toob tema teostesse paraja annuse humoorikust ja naivistlikule kunstile iseloomulikku mentaliteeti ning avab erakordse ja omanäolise värvikasutuse ning isikupärase autoritehnika kaudu Aiki ande tõelise suuruse. Samuti sisaldab väljapanek väikese lõigu Pallases valminud monotüüpiatest ning perioodil 1936-1947 tehtud õlimaalidest. Ellinor Aiki maalitud paksu värvi ning erilise faktuuriga portreed, maastikud ja fantaasiaga pikitud kompositsioonid jäävad hilisemate põlvkondade jaoks illustreerima sõltumatu väljenduslaadi võimalikkust Nõukogude Eesti kunstielus 1960. aastatel.

Näituse koostas Ülle Kruus, kujundas Inga Heamägi. Väljapaneku raames toimub 25. mail seminar "Naiskunstnik ja tema aeg", kus kunstiteadlased avavad olulisi aspekte 1920.-1960. aastate kultuurielust ning uurivad naisloojate panust ja võimalusi eneseteostuseks eri kümnenditel. Täpsem info sündmustest kodulehel www.ekm.ee/adamson Näitus jääb avatuks 13. juunini 2010.

Eesti tekstiilikunsti värske koorekiht
Hop galeriis saab praegu uudistada möödunud aasta parimat tekstiilikunsti. Eelmisel nädalal andis Eesti Tekstiilikunstnike Liit samas kätte ka Eesti Kultuurkapitali toetusel välja antavad preemiad. Aasta Tekstiilikunstnik 2009 Maasike Maasik arendab edasi gobelääntehnikat, toob eriliselt kaunilt välja erinevate tekstiilimaterjalide võlu, osutab looduse ülevusele ja avab meie silmi lihtsale ilule. Emotsionaalsete vaipade kõrval paistavad tema loomingus silma ka uuenduslikud tekstiilsed minivormid. Aasta Noor Tekstiilikunstnik 2009 Monika Järg pälvis tunnustust nii kunstniku- kui kuraatoritöö eest; tema eksperimentaalne looming rikub reegleid, talle meeldib ehitada kontraste, teha lihtsaid asju teisiti, näidata tavalisi asju tavapäratus situatsioonis.

Aasta Tegu 2009 laureaadi Kadi Pajupuu pikaajalise uurimis- ja katsetamistöö tulemusel on valminud täiesti uudse soa prototüüp kirikangasteljele. Selle instrumendi reguleeritavad "kiikedel" liigutatavad soapiid võimaldavad kududa varasemast hõlpsamalt väga eriliste faktuursete pindadega kangaid; leiutis avardab tekstiilidisaini võimalusi. Juba varem on Kadi Pajupuu pälvinud oma leiutise eest Euroopa naisleiutajate organisatsiooni EUWIIN eripreemia ning Rahvakunsti ja Käsitööliidu innovatsiooniauhinna.

Eesti Tekstiilikunstnike Liit on preemiaid välja andnud alates aastast 1996. Zhürii koosseisu kuulusid tänavu Anu Raud, Jaan Elken, Kai Lobjakas, Helen Adamson, Tüüne-Kristin Vaikla, Karin Paulus ja Piret Valk. Tekstiilipreemiate nominentide näitus Hop galeriis jääb avatuks 13. aprillini.

Kasemets lõikab linnad lahti
Linnagaleriis on 18. aprillini vaadata Erki Kasemetsa "KOHAD/Cities Revealed" - järjekordne näitus sarjast Cityscape, mis Tallinna Linnagaleriis läbi terve käesoleva aasta käimas on. Kasemets käsitleb linna kui "subjektiivset ühendorganismi", üheks vaatlustasandiks on seejuures värvilised piltpostkaardid. Vahekude on moodustunud linnapõhiste üksikjuhtumitena, mööda kindlaid kokkupuutelisi taustu ja hargnemisi. Galerii kuraator Anders Härm kommenteerib: "Linn keelitab läbima vahemaid, kandma edasi esemeid, tegema kulutusi, pingutama, koguma elamuste trofeesarja ja saama argielu elades tuge iseteadmisest. Linn ja inimene vahetavad kohtudes oma keha ja koha. Lõikavad end koos lahti.

Näitusel esindatud linnade kogumi moodustavad Verona, Halle, Tartu, Fuengirola, Berliin, Helsingi, Tallinn, Sankt Vith, Strasbourg, Veneetsia, Pärnu, Zaragoza, Rakvere ja Viin. Kasemets selgitab oma vaatenurka: "Osa linnu on sellised, kuhu sattudes seistakse silmitsi eelneva kuvandi ja hetke olude vastavuse konfliktiga; nii on see alati tuntud suurlinnade puhul - kindel arvamus-kujutluspilt Berliinist või Veneetsiast eksisteerib ka vaatamata sellele, kas ollakse seal kunagi ise käinud. ... Selliste kontlinnade kohal hõljub aga alati ka midagi eeterlikku, kohavälist ning haaramatut, nii et päris kokku see moodustis suure tõenäosusega siiski ei lange. Teisalt ja põhiliselt leidub maailmas aga hiigelkogustes asumeid, mis jäävad ka kõige fanaatilisema rännumehe jaoks igavesti olematuks."

Vaimne kunstinäitus Pärnus
Pärnu Kunstnike Majas on 23. aprillini Sandra Jõgeva kureeritud grupinäitus "New Age". Tegemist on samanimelise, mullu sügisel Tartus Y-galeriis väljas olnud näituseprojekti edasiarendusega, millest nüüd võtab osa poole rohkem rahvast: Teet Raudsepp, Liisi Eelmaa, Josephine Wood (UK), Rene Reinumäe, Maigi Magnus, Meghan Van Alstyne (USA), Mari Prekup, Demodictus, Cecilia Flores (Tshiili), Jaanus Samma ja Mai Sööt.

Näitusel osalevad kunstnikud uurivad selle populaarse vaimse liikumise erinevaid tahke ja puudutavad muuhulgas selliseid küsimusi nagu kitsh ja vandenõuteooriad, paganlikud ja uusmütoloogilised rituaalid, ingliteraapia... Lisaks on välja pandud kõigi osalejate Kirliani meetodil jäädvustatud aurafotod. Näituse korraldajate sõnul oleme kaugelt üle keskmise altid kõikvõimalikele esoteerilistele õpetustele - ning teadupoolest on Eesti samas üks kõige ateistlikumaid riike Euroopas. Kogu näituse aja on Pärnu Kunstnike Majas avatud miniraamatukogu New Age raamatutest, mida võib kohapeal lugeda või koju kaasa laenutada. Raamatuvalikut tasakaalustavad eestlaste religioossust uurivad magistri-ja doktoritööd.

Noor arhitektuur jõuab ääremaile
Rotermanni prooviveskis (Roseni 8) saab 3. aprillini uudistada näitust EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala tudengite poolt Pedaspeale rajatud varjualusest nimega "Kolm". "Kolme" autoriks on Kristi Tuurmann, tudengeid juhendasid professorid Andres Alver ja Jüri Soolep ning arhitekt Jaan Tiidemann. Korralise õppeülesande eesmärgiks on tutvustada tudengeid ehitise valmimise protsessi ja sellega kaasnevate probleemidega. Üliõpilaste käsutusse antakse vaid võsane plats ning ehitusmaterjalid. Ehitusplatsi ettevalmistus ja projekteerimine toimuvad paralleelselt: omavahel jaotatakse erinevad rollid ehitajast arhitektini ning puututakse kokku ka erinevatest ametitest tulenevate vastuoludega.

Möödunud suvel tudengite kätega ehitatud objekt kerkis Lahemaale juba neljandat korda - varem on püstitatud "Giik", "Torn" ja "Luik". Kodumaist maastikku rikastava varjualuse ehitamist toetas Eesti Kultuurkapital.

Näitused Tallinnas
Haus Galeriis näitab 7. maini pealkirja all "Koosviibijad" oma loomingut maalija ja tunnustatud lasteraamatute illustraator Juss Piho. Väljas on seeria uusi suureformaadilisi õlimaale, kus Piho kujutab läbikumavas soojas koloriidis lihtsaid ja argised motiive, luues seejuures läbi omanäolise "nihestatud" muinasjutulise keskkonna. "Näitus "Koosviibijad" on olemised mingil hetkel - inimeste, loomade, lindude tegevused, veidi staatiliselt peatatud olukorrad, mis suhestuvad detalidega piltidel. Asjad ja detailid piltidel on pigem sümbolikeel. Piltide pealkirjad on eelkõige suunava tähendusega. Tahan, et vaataja mõtestaks iseenese jaoks pildi lahti ning annaks pildile vaatajapoolse mõttetähenduse. Maalid on valminud maalimeediumitega mängides ja nautides tööprotsessi", ütleb autor.

Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis saab 17. aprillini uudistada eesti köitekunstnike töid, mis osalesid mullu sügisel 10. Rahvusvahelisel Köitekunsti Biennaalil (Biennale Mondiale de la Reliure d'Art) St. Remy-les-Chevreuse'is, Prantsusmaal. Seekordsel konkursil pidid kunstnikud köitma spetsiaalselt selleks näituseks välja antud Beaumarchais' raamatu "Figaro pulm". Biennaalist võttis osa 587 kunstnikku 35 riigist; tänu Kultuurkapitali toetusele oli Eesti 38 autoriga korraldajamaa Prantsusmaa järel suurim osaleja. Biennaali peapreemia suurusega kaks tuhat eurot võitis EKA nahakunsti osakonna magistrant Kristiina Nurk. Tallinnast reisib köitenäitus edasi Viljandisse ja Tartusse. Samuti saab Rahvusraamatukogus 17. aprillini vaadata Kalli Kalde maalinäitust "Linnukuu".

Mujal Eestis
Tartus Y galeriis on 10. aprillini vabakutselise graafilise disaineri Martin Rästa (aka Mammuti) väljapanek "MMMT10" - kokkuvõte tema poolt aastatel 2000-2010 kujundatud plakatitest. Mammut on eelistanud kultuuriüritustega seotud projekte ning kujundanud autoriplakateid, kontserdiplakateid, samuti arhitektuuriraamatuid, plaadiümbriseid ja kultuuriajakirjandust.

Võru Linnagaleriis on kaks uut näitust. Tartu Kõrgema Kunstikooli skulptuuriosakonna ja Saimaa Rakenduskõrgkooli ühisnäitus "Diskussioon" pakub vaatamiseks ideid ja tundmusi, mis vormitud kivisse, pronksi, kipsi, paberisse, silikooni, puitu ning rauda; väljapaneku kuraatoriks on Kristina Viin, noor kunstnik Võrust. Graafik Tiit Varblane, samuti Võru kunstnik, on oma taiesed isikunäitusel "Advent" vormistanud tavapärase raamimise asemel hoopis vaibale. Mõlemad väljapanekud on üleval 14. aprillini.

Lühidalt
Tartu Ülikooli Raamatukogus on 25. aprillini eksponeeritud Tõnu Soo "Barbarkiri: kvisling"; kuraatorid Tõnu Kaalep ja Tiiu Pirsko.
Vanemuise suure maja jalutusruumis saavad teatrikülastajad kuni 11. maini vaadata läti fotograafi Sergei Kondrashini fotosid albumist "Underwater Photo Ballet", millel on jäädvustatud Läti Rahvusballeti solistid Elza Leimane ja Raimonds Martinovs esitamas vee all stseene populaarsetest ballettidest.
Tartu Lastekunstikooli galeriis saab läbi aprillikuu vaadata Marko Kompuse näitust "Kurb koger Kuu tänavalt".

Toimub
2. aprillil kell 19 etendub Polymeri Kultuuritehase punases saalis Erik Alalooga ja Hans Gunter Locki Kinemaatiline Müsteerium "Nüktofoobia" - interaktiivsete performance´ite sari, mille toimimine sõltub otseselt publiku aktiivsusest.

5. aprillil kell 18.00 saab Kumu auditooriumis näha kolme dokumentaalfilmi Eesti kujuritest. Mark Soosaare filmis "Kolm kujurit" kõnelevad oma isadest kolme eesti skulptori, Amandus Adamsoni, Jaan Koorti ja Anton Starkopfi tütred. "Rännak" (rezhissöör Peeter Brambat) räägib skulptor Edgar Viiesest (1931-2006), kelle uuenduslikud vormiotsingud ja moodne materjalivalik tähistasid 1960. aastail modernse ajastu algust kodumaises skulptuuris. Kunstidokumentaalis "Rahvusvaheline maakunsti, keraamika ja graafika workshop 15.-24. juunil 2006. Sagadi mõis Lääne-Virumaal" näeme eesti keraamikuid ehitamas kohapeal keraamikaahju ning skulptoreid ja graafikuid tavalisest erinevas rollis avamaastikul. Filme tutvustavad Sagadi ürituste koordinaator Tiiu Kirsipuu, kunstiteadlane ja EKM skulptuurikogu hoidja Juta Kivimäe ning filmimees Mark Soosaar.

Soome Instituudis Tallinnas avatakse 7. aprillil kell 17 Rosa Liksomi ja Teija Oikkoneni performance'iga Liksomi näitus "Rahvusmaastik". Tegemist on intrigeeriva kunstiprojektiga, milles lastakse burkades mosleminaistel läbi Soome maastike kulgeda. Rosa Liksom (pärisnimega Anni Ylävaara) on nii Soomes kui välismaal tuntust kogunud oma murde- ja kõnekeeles kirjutatud novellidega, mida on tõlgendatud kui Soome tegeliku elu kujutajaid ning samas selle paroodiaid. Samuti on Liksom mitme lühifilmi stsenarist ja rezhissöör. 2001. aastal esitas teater Endla tema sensatsioonilise näidendi Family Affairs, mis jagas eesti publiku Liksomi imetlejateks ja põlgajateks.


© Ellinor Aiki


© Maasike Maasik


Teos näituselt "New Age"


Varjualune "Kolm"
Foto: EKA


© Juss Piho


© Kalli Kalde


© Martin Rästa


© Sergei Kondrashin
Repro: www.kondrashin.info


Marko Kompus
Foto: tlkkgalerii.blogspot.com


© Rosa Liksom

   
www.kunstikeskus.ee keskkonnas leiduvate mistahes algupäraste tekstide, tõlgete, terviklike info- ja lingikogumite ning pildimaterjali reprodutseerimine ainult KUNSTIKESKUS.EE ja/või nende autorite ja/või nende valdajate nõusolekul. Originaalteoste ja viidatud materjalidega seotud õigused kuuluvad üldjuhul nende autoritele ja/või valdajatele.