24h galerii
Kunstiteadlikkuse Keskus
tagasi avalehele
 
ARHIIV kunstiuudised
 
Kunstiteadlikkuse Keskuse kunstiuudised
Toimetaja Vano Allsalu
APRILL 2011
selle kuu varasemad uudised vt. allpool
   
   

Reede, 29. aprill 2011

 

Siim ja Palm üksi linnas
Kumus
avati neljapäeval näitus "Üksi linnas. Ludmilla Siim ja Jüri Palm". Väljapanek asetab dialoogi kaks eesti 20. sajandi teise poole omanäolisemat linnamaalijat, kelle 1970.-1980. aastate looming kõneleb urbanistliku keskkonna erinevatest tajumisviisidest. Ehkki Ludmilla Siim (1938) ja Jüri Palm (1937-2002) kuuluvad sünniaastatelt samasse popkunstist ja hüperrealismist mõjutatud põlvkonda, võib öelda, et kumbki on oma suhtes linliku miljööga jõuliselt isikupärane - üksi linnas.

Tegemist on Ludmilla Siimu esimese suurema comeback'iga Eestis - nimelt asus ta 1977. aastal Tallinnast elama Helsingisse ja muutus Nõukogude Eestis persona non grata'ks. Samuti pole varem kokku pandud tagasivaadet Jüri Palmi varasele linnateemalisele loomingule, mis pani aluse tema reputatsioonile kompromissitu kunstnikuna - ning milles ilmnevad teemad ja motiivid, millega kunstnik tegeles kuni oma viimaseks jäänud isikunäituseni "Tallinna tuled" 2002. aastal.

Siimu linn on helge modernistlik city: mitte niivõrd seitsmekümnendatel alles kerkiv Tallinn, kuivõrd selle tulevikumudel, linnaruumi valitud, kõige kaasaegsemate lõikude - esimeste klaasiste kõrghoonete ja uusrajoonides elavate noorte linlaste - Tallinn. Jüri Palmi linn on kujuteldav öine metropol, mille elanikud meenutavad kangelasi toonastest Lääne filmidest - tsiklitel läbi prahihunnikute kihutavad motoantroposed, teksaülikondades gängsterid, erkpunaste huultega naisvambid ja üksildased kaabudes uitajad.

"Kuigi Ludmilla Siimu ja Jüri Palmi looming on vastandlik, toovad nad vaatajani artistlikke metropole, millel pole kunstnikke toona reaalselt ümbritsenud linnaga suuremat pistmist. Näiteks leiab nende loomingust eesti kunsti esimesi urbanistlikke kaleidoskoope, suurlinlikku peapööritust, metropolierootikat ja linnaelu kiirusele viitavat liialdatud perspektiivi. Mõlema linnakangastustest nähtub moderniseerumise vastukajasid üldisemalt: kiirete ühiskondlike muutustega kaasnevaid hirme ja ihasid, visioone ja fantastilisi kujutlusi," selgitab näituse kuraator Liisa Kaljula. "Üksi linnas. Ludmilla Siim ja Jüri Palm" jääb Kumu kunstimuuseumis avatuks 28. augustini.

Kelpmani maneristlik hing
Haus Galeriis saab 3. juunini uudistada Rein Kelpmani viimasel paaril aastal valminud õlimaale ja -pastelle pealkirja all "Maneristlik hing". Näituse pealkiri võib autori sõnul tunduda mõneti provokatiivsena. Manerism kui kunstistiil kasvas 16. sajandil välja renessansist, kui rida kunstnikke eraldus selgepiirilisest kujutluslaadist ning hakkas enam tähelepanu pöörama vormimuutustele, hüljates ruumilise struktuuri loogika ning keskendudes visuaalsetele efektidele. Tänapäeval määratletakse selle terminiga pigem suurmeistrite laadi jäljendamist või ka takerdumist ühte või teise konservatiivsesse vormelisse.

Kelpman on jäänud vabaks isemõtlejaks, kes naudib sundimatult järjepidevat loomingulist protsessi, vihjates samas ka oma loometee varasematele etappidele. Kunstnik ise rõhutab, et looming on vaba eneseväljendus, mis peaks kõnetama vaatajat vahetult, laskmata end kammitseda juurdekleebitud siltidest, erinevatest "-ismidest" - siiralt ja ausalt, ilma igasuguse eelhäälestuseta.

Näituse korraldajate sõnul on Rein Kelpmani isikupärane väljenduslaad aja jooksul läbinud palju muutusi - nihestatud primitivismist geomeetrilise abstraktsionismini. Ka vastavatud näitusel võib leida kõike seda, mida on hakatud nimetama "kelpmanlikuks": olemas on tema koloriidikäsitlus, julged maalitehnilised katsetused ebatraditsiooniliste materjalidega ning iseäralikult peenekoeline absurditunnetus, mis kõlab kokku nii sisulisel kui vormilisel tasandil.

Kagovere sepistab puumustriga metalli
Hop galeriis saab 17. juunini nautida Anni Kagovere "Mööduvat hetke". Noor kunstnik on valinud oma ideede teostamiseks isemoodi ja keeruka metallikunstitehnika - mokumegane (tähendab tõlkes puumustriga metalli). Juba Eesti Kunstiakadeemias alustatud katsetused jätkusid Tokyo Kunstiakadeemias (Tokyo University of the Arts) metallisepistamise erialal magistritööd tehes.

Mokumegane tehnika leiutati Jaapanis juba mitmesaja aasta eest meister Denbei Shoami (1651-1728) poolt ning taasavastati 1970ndatel. Ebatavaliseks muudab selle asjaolu, et selles ei ühendata erinevaid metalle jootmise teel, vaid - sarnaselt damaskuse terasele - kuumuse ja rõhu toimel. Niisiis algab kogu protsess materjali loomisega - erinevad värvilised metallid muudetakse üheks kihiliseks materjaliks, millest on graveerimise ja sepistamise teel võimalik välja "võluda" erinevaid mustreid. Just nii, nagu Anni Kagovere selgitab: "Oma töödes üritan leida tasakaalu juhusliku ja ettekavatsetu vahel. Tujuka materjaliga töötades saab tihti parima tulemuse mitte kangekaelselt kavandit järgides, vaid töö käigus ilmnenud võimalusest haarates. Töötan alati selle mööduva selgusehetke ootuses."

Näitused Tallinnas
Draakoni galeriis näeb 7. maini Laurentsiuse (Lauri Sillak) näitust "F(r)ame".Viimastel aastatel peamiselt portreede ja lillede maalimisele pühendunud kunstniku sõnul on tema värske näitus jätkuks omaaegsele koostööle Anna Daniela Saalistega ning tegeleb taas ka kunagiste teemade ja vormiprobleemidega. Kuraator Elin Kardi sõnul meenutavad möödunud aegu varasemast veelgi suuremõõtmelisemad ja dekadentlikumad pildiraamid koos raamidesse ja klaasi vangistatud maalidega roosidest. Irooniliselt viitab Laurentsius näituse pealkirjas ka aastatetaguse "läbimurde" oletatavale põhjusele ning esitab näituse motona kõhkleva väite: "Raam on olulisem kui pilt, nii kunstis kui ka elus. Või siiski mitte?".

Vabaduse galeriis saab 17. maini uudistada Urve Küttneri loomingu väljapanekut pealkirjaga "Hommage Paul Delvaux'le". 1990. aastate lõpus kujunes Küttnerist eesti metallehistöös tänini ainulaadne autor, kes tihtipeale kontseptualiseerib oma juveliirseid objekte läbi teiste talle oluliste autorite ideede. Galerii kuraatori Juta Kivimäe sõnul on kunstniku mängumaaks kallis maalikunst, kallid juveelid ja parfüümikunst - see on kui luksuslik suletud aed, kuhu vaatajal on asja vaid näitusele sisse astudes: "Urve Küttneri juveelide kauaaegseid kaaslasi, Paul Delvaux' maalidel olevaid alasti daame on alati vaadatud kummastusega. Räägitakse isegi belgia kunstniku suurejoonelisest ja igavikulisest kättemaksust kaunitele ja võimukatele naistele, kel on olnud võimalus kunstnikku kunagi valitseda. Millised iganes ei ole olnud Delvaux motivatsioonid, Urve Küttner on asunud maalijaga dialoogi. Ta on varjanud juveelidega aktide alastust, on osutanud maalide pealkirjades leiduvatele tähendustele ja selle kõige juures jäänud lõpuni kindlaks ka juveliirikunsti võrratule elegantsile."

Hobusepea galeriis on 9. maini Johannes Säre (1983) isikunäitus "Risoom". Praegu EKA fotograafia magistriõppes õppiv kunstnik loob autobiograafiliste näidete abil lihtsustatud ja kõigest liigsest puhastatud eneseteraapilisi näidismudeleid, võttes aluseks risomaatilisusest lähtuva maailmakirjelduse. Galerii kuraatori Elin Kardi sõnul sobiks Säre installatsioon suurepäraselt illustreerima Gilles Deleuze´i ja Felix Guattari postrukturalistlikku filosoofiast tutvustavaid õppematerjale: "Lähtudes küll intiimselt isiklikest dilemmadest, viitab Säre läbi isiklike painete üksikult üldisele liikudes igapäevaste kohustuste paljususele ning jagamatuse võimatusele, viies aimduse võimalikust lahendusest absurdi piirini. Läbi ühe ja sama sõlme lahtiharutamise püüde lõputute korduste jõuab nukker-küüniline Säre tõdemuseni, et katkestused on küll võimalikud, kuid suhteliselt tulutud."

Eesti Rahvusraamatukogus saab 21. maini tutvuda väljapanekuga "Läti tänapäeva arhitektuur", mis tutvustab Läti Arhitektide Liidu korraldatud arhitektuuri ülevaatenäitusel auhinnatud 26 tööd - uusehitisi, restaureeritud ja renoveeritud hooneid ning sisekujundusi.

Mujal
Tartu Kunstimajas näitavad 29. maini oma töid Eesti Kunstiakadeemia taustaga maalikunstnikud Manfred Kalatski ja Marta Stratskas. Galerist Indrek Grigori sõnul ühendab noori autoreid keskendumine maalikunsti sellistele traditsioonilistele teemadele nagu figuur, portree ja maastik ning ekspressiivsele käsitluslaadile.

Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses on 6. maini avatud kohalike kunstiõpilaste näitus "Koopia", kus saab näha jäljendusi ja tõlgendusi selliste autorite loomingule nagu Monet, Dali, Kahlo ja teised.

Toimub
Haus Galerii tänavune kevadoksjon toimub internetikeskonnas www.haus.ee/oksjon 2.-4. maini. Oksjonist osavõtt eeldab eelnevat registreerumist, tööde valik on aga kõigile tutvumiseks avatud nii galeriiseintel kui kodulehel www.haus.ee. Oksjonivalikus on seekord 47 teost, mis hõlmavad pea 70aastase vahemiku 20. sajandi eesti kunstist - Eerik Haamerist Alo Hoidreni ja Anatoli Kaigorodovist Elmar Kitseni. Meie kaasaegsete loomingut esindavad Olav Maran, Peeter Mudist ja Enn Põldroos.

3. mail algusega kell 17 toimub Tartu Kõrgema Kunstikooli galeriis Noorus (Riia 11) interdistsiplinaarne sündmus "Õnnekonverents: paremad maailmad". Tegemist on Prima Vista kirjandusfestivali eelüritusega, kus astuvad üles seitse kõnelejat ja seitse kunstnikku. Iga ettekandja-kunstniku paar pakub oma lahenduse teemadele "õnn" ja/või "paremad maailmad" - seejuures leiavad käsitlemist peamiselt valdkonnad, mis seotud kirjandusteaduse, kirjandusloo, linnaplaneerimise, meedia ja ökofeminismiga. Tõlgendusvõimalusi tekstilisele osale pakuvad kunstnikud, kes on valinud enese väljendamiseks fotograafia, illustratsiooni, visualisatsiooni ning performance'i vahendid. Õnnekonverentsi kirjanduslikeks esinejateks on David Ilmar Beecher, Jaak Tomberg, Kadri Tüür, Kaja Pae, Maria Rõhu, Mart Kuldkepp ja Mart Velsker, kunstnikest astuvad üles Andreas W, Anna-Stina Treumund, Kaisa Eiche, Kristjan Nagla, Liisa Kruusmägi, Paco Ulman ja Teele Strauss.


© Jüri Palm


© Ludmilla Siim


© Rein Kelpman


© Anni Kagovere


© Laurentsius


© Urve Küttner


© Johannes Säre

   
   

Reede, 22. aprill 2011

 

Eksperimenta!
27. aprillil avab Tallinna Lauluväljakul ja Maarjamäe lossis uksed Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi üks suursündmusi - koolinoorte kaasaegse kunsti triennaal Eksperimenta!. Sel aastal esmakordselt toimuv rahvusvaheline kunstinäitus esitleb noorte kunstnike (14-19 a.) ja neid toetanud professionaalsete kuraatorite tõlgendusi triennaali peateemale "Ruum". Enam kui kahe tuhande ruutmeetrisel näitusealal Lauluväljaku kolmel korrusel, õuealal ning Maarjamäe lossis paiknevates rahvuslikes ekspositsioonides on võimalik näha ja kogeda eripalgelisi kaasaegse kunsti teoseid klassikalisest maalist ja skulptuurist kuni performance'ite ning audio- ja videoinstallatsioonideni. Osavõtjaid on kokku 13 riigist - Eesti lähematest naabritest Portugali, Kanada ja Lõuna-Koreani.

Triennaali eelpäevad toimuvad 26.-27. aprillil kell 12-17 - siis oodatakse erialainimesi ning ajakirjanikke tutvuma Eksperimenta! ekspositsioonidega ning vestlema eri riikide noorte autorite ja kuraatoritega, kes oma töödest ja loomisprotsessist lähemalt kõnelevad. E! ametlikuks avapäevaks on 27. aprill, mil leiavad aset rahvuslike ekspositsioonide avamised ja auhinnatseremoonia. Üritused algavad Venemaa ekspo avamisega kell 11 ning kulmineeruvad kell 15 E! avatseremooniaga, kus võtavad sõna SA Tallinn 2011 juhatuse liige Jaanus Mutli ja triennaali direktor Annely Köster ning Eesti Kunstimuuseumi direktor Sirje Helme kuulutab välja E! rahvusvahelise zhürii otsuse.

Kell17 toimub Jazzkaare ühe osana ja pealkirja all "Ars longa vita brevis est" ühislaulmine laulukaare all - mängib Siim Aimla bänd Oceans 4, kaasates publikut ja juhuslikke heli tekitavaid instrumente ümbritsevast keskkonnast.

Eksperimenta! esitab haridusele üleskutse murda välja kooliseinte vahelt ja suhestuda loovalt meid ümbritseva eluga. "Lauluväljakult sai kaheksakümnendate lõpus alguse enneolematu laulev revolutsioon, mis tõi Eestile vabaduse. Nüüd on järg hariduse käes!" ütlevad E! korraldajad. Lisaks triennaali näituseprogrammile on ellu kutsutud mahukas töötubade ja koolituste programm IDEElaboratoorium, mis pakub 3 päeva jooksul kunsti õpetamise ja õppimise ning laiemalt loovuse arendamisega tegelevatele inimestele parimate praktikate tutvustusi ja uusi ideid kogu maailmast.

Publikule on Eksperimenta! triennaal avatud 3. maist kuni 14. juunini. Lisainfot leiab E! kodulehelt www.eksperimenta.net.

Ploomipuu varjust väljas
Kumus esitleti 20. aprillil näitust ja raamatut "Urmas Ploomipuu valge maja", mis tutvustavad kunstniku tähelepanuväärset, ent paraku seni suhteliselt vähe tuntud loomingut. Urmas Ploomipuu (1942-1990) tegutses peamiselt graafikuna, olles ühtlasi 1970. aastate popi-laine üks shikimaid esindajaid. Vastavatud näitusel esitletaksegi valdavalt tema graafikat ning selle juurde ka väikesearvulist maaliloomingut.

"1980. aastad olid eesti maalikunstis barokne aeg, rikkalik ja küllastunud, kuid väga vähestele autoritele tähendas see ka mõttetööd väljaspool maalitehnikat ennast. Maaliti paksu värviga, mitmekihiliselt, polükroomselt, suurelt ja palju. Kõike seda aga Ploomipuu pärandist ei leia. Tema matemaatiliselt ülitäpseid ja geomeetriliselt korrastatud vaikelusid võib lisaks nende eripärale kohalikus hüperrealismis, kuhu kunstnik kitsamalt liigitub, vaadata ka kui elegantseid sissekandeid kohaliku kontseptuaalse maalikunsti vägagi kitsasse lahtrisse," selgitavad näituse korraldajad.

Näituse kuraator ja raamatu autor Tõnis Saadoja täpsustab: "Urmas Ploomipuud teatakse eelkõige tema graafika või Eestis käibel olnud ühe- ja kahekrooniste paberrahade kujunduste kaudu, kuid eesti 1980. aastate maalikunstis tõusevad selgelt esile just tema õlimaalid oma läbimõeldud ülesehituse, tehnilise filigraansuse ja vahetu realistliku kujutamislaadi poolest, tuues välja olulise erinevuse tema kaasaegsetest kunstnikest."

Näitusega kaasnevasse eesti- ja ingliskeelsesse rikkalikult illustreeritud raamatusse on koondatud enamik kunstniku tänaseks teadaolevatest töödest, avades Ploomipuu loomingulise meetodi olemuse. Raamatu ja näituse kujundaja on Indrek Sirkel. Väljapanek Kumus jääb avatuks 23. oktoobrini 2011.

Starkopfi preemia Kaselaanele
21. aprillil anti Tartus noorele skulptorile Jass Kaselaanele tema Kunstimajas avatud näitusel "Hingede rändamine" üle Anton Starkopfi nimeline skulptuuri aastapreemia. Kaselaan on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli, seejärel kaitses ta EKAs magistrikraadi, aastast 2009 on mees Eesti Kujurite Ühenduse liige. "Viimased kolm aastat on Jass Kaselaan regulaarselt esinenud suurte isikunäitustega: 2009. aastal Hobusepea galeriis, 2010. aastal Tallinna Linnagaleriis ("Tulge tagasi inimese lapsed") ning 2011. aastal Tartu Kunstimajas ("Hingede rändamine") ja Tamperes ("Luigelaul"). Kõik näitused on silma paistnud suurt töömahtu nõudva professionaalse teostuse ja omapärase ning köitva sisu ja vormiga. Tööde keskmes on inimese figuur," selgitavad preemia tagamaid selle väljaandjad.

Anton Starkopfi nimelist skulptuuri aastapreemiat antakse välja alates aastast 2002 ja see on tänini ainus skulptuuri väärtustav kunstipreemia Eestis. Varem on tunnustuse pälvinud Mati Karmin, Endel Eduard Taniloo, Ahti Seppet, Jaan Luik, Andrus Kasemaa, Ekke Väli, Tiiu Kirsipuu jmt.

Näitused Tallinnas
SEB Galeriis on 3. juunini Orest Kormashovi näitus "Igavikuline Rooma", kus kunstnik toob vaatajate ette valiku paaril viimasel aastal valminud Itaalia-teemalisi akrüülmaale ja akvarelle - fantaasiapilte, mis põhinevad reaalsetel paikadel. Autori sõnul on ta unistanud "ideaalsest linnast", püüdes kujutada selgeid arhitektuurseid vorme, valguse ja varju vahekordi erinevatel kellaaegadel: "Itaalia päike on sedavõrd intensiivne, et päeval tekib raskusi värvi nägemisega, kõik taandub pea mustvalgeks. Seetõttu on maalitud rohkem õhtuvalguses või hommikul, kui öise värskuse värvid pole veel majaseintelt ja tänavailt luitunud. Piltidel ei ole niivõrd kujutatud hetke, vaid seisundit, mis sarnastele hetkedele omane. Rooma teema on mulle olnud südamelähedane juba ammu; seal viibides kaob ajataju ja ajutine muutub igaveseks ning mitte miski, ei hullumeelne liiklus ega käratsevad rahvahulgad, ei häiri sinusse hoovavat rahu."

Viimaseid päevi - 23. aprillini - on avatud näitus "Shedöövri sünd. Kadrioru kunstimuuseum 10". Möödunud sügisel muuseumi 10. sünnipäeva tähistamiseks avatud väljapanek tutvustab maiuspalu muuseumi kollektsioonist. Kadrioru kunstimuuseum asutati 2000. aastal kui Eesti Kunstimuuseumi filiaal, mis hoiab ja tutvustab Eesti suurimat väliskunsti kogu. Kümne tegevusaasta jooksul on restauraatorite ja kunstiteadlaste töö tulemusena esitlusküpseks saanud mitmed selle kogu senised "lihvimata teemantid" - maalid, mille tumenenud lakikihi alt tuleb ilmsiks eriline kvaliteet ja mille kunstnikunimed tõusevad varjust. Näitus "Shedöövri sünd" tutvustab publikule seninägemata töid suurtelt kunstnikelt ja ka neilt, kelle tänane kunstiajalugu on taas leidnud, intrigeerivaid restaureerimislugusid ning maalitehnilisi haruldusi.

Disaini- ja arhitektuurigaleriis näitab kuu lõpuni oma töid ehtekunstnik Jaan Pärn. Seekordne väljapanek on saanud alapealkirjadeks "Merepealsed lood", "Armastusest raha vastu", "I know, how" ja "Ex-shit". Eksponeeritud on muuhulgas presidendiproua Helle Meri jaoks valmistatud ehtekomplekte ning uusi taieseid Eesti looduse teemadel.

Lühidalt
Tallinna Jaani Kirikus saab alates 20. aprillist vaadata Tiina Tammetalu piibli-ainelisi maale.
Projektiruumis März on 28. aprillini üleval soome fotograafi Anna Autio näitus "Külaelanike lood", kus kaheteistkümnel portreel avaneb Vietnami piiri äärse Svay Riengi provintsi naiste elu.
Eesti Rahvusraamatukogus saab 14. maini näitusel "Historia Estonica. Eesti kunstnike autoriköited Enn Jaanisoo kollektsioonist" uudistada ligemale 150 köitekunstiteost.

Mujal
Trükimuuseumis (Kastani 38, Tartu) on aprillikuu lõpuni võimalik vaadata Tartu Kunstikooli dekoratsiooni eriala lõpukursustel loodud plakateid aastaist 1970-90. Tollastel plakatitel domineerib eredavärviline üldistav piltkujutis ja lühike tekst. Täna nostalgiahõngulistena mõjuvate tööde loomiseks on kasutatud enamasti kattevärve või pliiatseid - kõik tööd on käsitsi loodud ainueksemplarid. "Kultuuriplakat on hea iseseisva töö ülesanne kompositsiooni õppimiseks. Õpilased on saanud võimaluse harjutada kätt töödel, mis ei reklaami tarbekaupu, vaid räägivad kultuurisündmustest. Plakatite valmistamisele eelnes etendustel ja kontsertidel käimine, osad teosed on valminud loetud teksti põhjal," nendivad näituse korraldajad. Kõik näitusel eksponeeritud teatrietenduste, kontsertide ning menubändide seinakuulutused on pärit kunstikooli fondist.

Välismaal
19. aprillil avati Budapestis Eesti, Soome ja Ungari koomiksijoonistajate suur ühisnäitus "Call it a day", millel osaleb 27 kunstnikku. "Väga erinevaid visuaalseid stiile peegeldav näitus on ka osa maikuu lõpus toimuvast Ungari koomiksifestivalist. Festivalil leiab aset ka omapärane maavõistlus ehk Comics Battle, kus võistlus käib aja peale ja pealtvaatajate ees - etteantud teemal tuleb võimalikult nobedasti joonistada tabav koomiks," selgitavad projekti eestvedajad. Eestist osalevad maavõistlusel Joonas Sildre, Elina Sildre ja Anni Mäger. Kolme maa ühisnäituse peakorraldaja on Soome Instituut ning Eesti-poolne korraldaja Eesti Instituut Ungaris.

Toimub
Tallinna Kunstihoones esitletakse 26. aprillil kell 17 graafikamappi "Kuldaeg", mis sisaldab unikaalse valiku kahe põlvkonna eesti graafikutelt, kelle sünnidaatumeid lahutab umbkaudu pool sajandit. Vanemat põlvkonda esindavad Jüri Arrak, Leonhard Lapin, Evi Tihemets, Vive Tolli, Vello Vinn, Mare Vint ja Marje Üksine. "Need on kunstnikud, kes 1970ndaiks olid jõudnud end Eesti kunstiavalikkuses tuntuks teha. Muidugi ei ole see periood valitud juhuslikult - selleks ajaks oli graafika maailma kunstipildis saavutanud enneolematu populaarsuse ning staatuse. See oli ka kümnend, kus eesti graafikale sai osaks rahvusvaheline tuntus," selgitavad projekti eestvedajad.

Teise poole mapist täidavad esimesi samme astuvad graafikatudengid. Noorte ülesandeks oli leida üks näide 70ndate aastate eesti graafikast ning seda omal kombel interpreteerida. Projekti juhendas professor Urmas Viik. Mapi teeb erakordseks ka offsetlitograafia tehnika, milles on teostatud kõik selles sisalduvad graafilised lehed. See sai võimalikuks tänu soome kunstniku ning tipptrükkali Harry Leppäneni töökoja kolimisele Porvoost Tallinnasse. Mapi ümbris valmis koostöös EKA nahakunsti osakonnaga, kelle tööd juhendas professor Lennart Mänd. Unikaalse graafikamapi tiraazhiks on kõigest 40 eksemplari, millest omakorda ainult 15 on võimalik huvilistel endale osta.

27. aprillil kell 16 on kunstihuvilised oodatud Vaal galeriisse, kus näitusel "New balance" vestleb autorite Andres Koorti ja Sven Saagiga Peeter Sauter. Kohtumisel kavatseb Sauter muuhulgas puudutada selliseid teemasid ja küsimusi nagu suuremõõtmeliste piltide tegemise valu ja ilu, kas isiklike motiivide kasutamine teeb pildi tugevamaks või ainult motiveerib töötama - ning kas kunstnik mõistab oma pilte paremini kui kriitikud ja kunstiteadlased.


Eksperimenta!


Eksperimenta! Portugali ekspositsioon


© Urmas Ploomipuu


Jass Kaselaan
Foto: Tiit Blaat, Eesti Ekspress


© Orest Kormashov


Näitus "Shedöövri sünd"
Foto: Stanislav Stepashko


© Tiina Tammetalu


Plakat Tartu Kunstikooli fondist

   
   

Reede, 15. aprill 2011

 

Haagensen laseb vaatajal kiigata köögipoolele
Draakoni galeriis on 23. aprillini Ulvi Haagenseni avatud stuudiona toimiv isikunäitus "Ateljee". Haagensen on sündinud 1964. aastal Austraalias, juba kümmekond aastat elab kunstnik Eestis ning tegutseb ka õppejõuna Eesti Kunstiakadeemias. Haagensen nimetab ennast joonistavaks skulptoriks, kes traadi, paberi, tushi ja kollaazhi vahendusel kujutab nägemusi argipäevast. Tema traadist objektid on tähelepänuväärsed tänu võimele siduda kahe- ja kolmemõõtmelist väljendusvormi.

Kunstniku sõnul on tema eesmärgiks Draakoni galeriis loomeprotsessi kõige põnevama osa vaatajani viimine - nii avalikustab ta enda jaoks tavapärase, kuid külastaja eest reeglina varjule jääva osa loomingust - töötegemise. Sest "ega kunstnik näitleja ole - vahel ta istub, mõtleb, loeb, kirjutab, vaatab oma töid, raiskab aega internetis või läheb hoopis minema, lapsele lasteaeda järgi või sööma, aga kui hästi läheb siis teeb ka kunsti". Nii saabki Draakonis näha valminud teoseid, pooleliolevaid töid ja pooleldi valmis mõeldud ideid.

Saare Jaapanist, enne Fukushimat
HOP galeriis saab 26. aprillini uudistada klaasikunstniku ja EKA professori Mare Saare näitust "Jaapan". Järgides haikule omast kolmerealist ülesehitust on autor alustanud protsessi reaalset olukorda talletavate fotodega, mis on koondatud raamatuks. Seejärel on ta printinud ja põletanud kujutised klaastahvlitele ja neid omakorda skanneerides ning erinevates valgusoludes pildistades jõudnud taas paberile prinditud fotodeni. Näitusel on näha kogu teekond.

Mare Saare sõnul mõjus möödunud sügisel toimunud reis liiga tugevalt, et kõike endale hoida - muljetest ja mõtetest vormusid raamat ja näitus. Kunstnik meenutab: "Vaikus. Võhivõõras keelepilt lülitab mu linnamelus välja tavapärasest informatsioonitulvast. Sildist või plakatist saab abstraktne kunstiteos. Loodusesse minek ei vaja tõlget ja tundub turvalisem. Looduse ajatu ringkäigu tajumine toob meeleseisundi, mida võiks kirjeldada kui rahulolu ja leppimist. Hukkasaanud tilluke valge liblikas miskipärast suletud shinto pühamu kivist trepiastmel muutub minu jaoks hetkega sümboliks, alguseks ja lõpuks, millest saab uus algus."

Estna emotsioonid hõljuvad lõuendi kohal
Hobusepea galeriis on 25. aprillini Merike Estna isikunäitus "Voyeur". Estna on kunstihariduse omandanud Academia Non Gratas, EKAs ja Londoni Goldsmiths Colleges. Peamiselt Londonis töötav kunstnik on siinsele kunstipublikule tuttav eelkõige värvikirevate popiliku kujundikeelega teoste ning kineetiliste elementidega maalide kaudu. Estna sõnul on tema maalid katse leida parimat moodust tunnete ja emotsioonide ning situatsioonide edasiandmiseks. Vastavatud näitusel on värvid kantud lõuendile kiirustades - näib, nagu oleks kunstnik püüdnud meelde jätta hetke jooksul nähtut, muutes emotsiooni visandlikuks - või nagu autor ise ütleb, "lõuendi kohal hõljuvaks".

Galerii kuraator Elin Kard: "Estna ei keskendu juhuslikult või varjatult pealt nähtud/vaadatud hetkede jäädvustamisele, vaid tunnete edasiandmisele, millised peaksid osaks saama kas siis juhuslikule möödujale või piilujale. Kunstnik asetab vaataja meelega ebamugavasse situatsiooni - piiluja rolli, tekitades kahevahel oleku tunde tahtmatult intiimsete ning varjatud situatsioonide jälgimisest. Nii nagu piiluja võib keelatud tegevuse tulemusel teha pealiskaudselt ebaõigeid järeldusi nähtust, jätab Estna vaataja otsustada, mis on realistliku ja abstraktse omavahelise segunemise tulemusel tegelikult maalidel kujutatud."

Tuletornid Arhitektuurimuuseumis
Eesti Arhitektuurimuuseumis on koondpealkirja alla "Igal majakal oma tuli..." koondatud kolm uut väljapanekut. Koostöös Jaan Vali ja Meremuuseumiga kokku pandud ülevaatenäitus "Eesti tuletornid läbi aegade" annab ülevaate meie atraktiivsematest ja väärtuslikumatest tuletornidest ning kutsub kaasa mõtlema nende tähenduse ja tuleviku üle. Põhjalikumat informatsiooni leiab huviline samas esitletud raamatust "Eesti tuletornide ajalugu".

Jaan Vali: "Viimase paarikümne aasta jooksul on nii meresõidus kui ka tuletornide töös toimunud pöördelised muudatused. Aastatuhande vahetuseks oli enamik tuletorne moderniseeritud ja meeskonnad koondatud. Insenerina olen tahtnud aru saada, miks on tuletorne vaja ja kuidas nad on töötanud kaugetest aegadest tänapäevani. Muinsuskaitsjana pidasin enda kohustuseks fikseerida ajaloo jaoks toimuvad muudatused tuletornides".

Täiendusena samale teemale saab näha ka Roman Matkiewizci näitust Eesti tuletornide teekonnast postmarkidele. Huvitavat võrdlusmaterjali Soomest pakuvad Jarmo Vehkakoski fotojäädvustused ligemale neljakümnest põhjanaabrite tuletornist. Näitused jäävad avatuks 5. juunini, 18. mail peetakse ka tuletornidele pühendatud konverents. Näituse piletiga saab külastada Tallinna ülemist ja alumist tuletorni.

Lihtsad disainitooted erivajadustega tegijatele
Tartu Kõrgema Kunstikooli üliõpilased töötasid Lõunakeskuses asuva Maarja Küla poe tarbeks välja uued disainitooted ning õpetused nende valmistamiseks. Saksa disaineri Arn Hundertmarki juhtimisel valmistasid tudengid doominoklotse, uudse lahendusega riidepuid, reguleeritavaid riiuleid ning jalgratta sisekummi abil toimivaid pesulõkse. Toodetest olulisemgi on see, et tudengid töötasid välja ka rakised ning õppevideod, mille abil Maarja Küla elanikud tooteid igapäevaselt ise valmistada saavad. Maarja Küla juhataja Ly Mikheimi sõnul said tudengid hakkama väga raske ülesandega: "Sa pead mõtlema, kuidas valmistada toodet nii lihtsate võtete abil. See on suur kunst." Ühisprojekt sai alguse 2010. aasta suvel, kui üliõpilased elasid nädala koos Maarja Küla elanikega.

Näitused Tallinnas
Tallinna Linnagaleriis on 8. maini võimalik uudistada Epp Kubu näitust "Raha ajab lapsi taga". Kunstnik selgitab: "Iga lapski teab, et raha on tõsine ja oluline asi. Näib, et kogu maailm keerlebki vaid raha ümber. Minu töödes peegeldavad laste fantaasiarikkad mängud täiskasvanute suhteid rahaga. Kaubanduslikud ahvatlused ja raha omamisest tulenev võimutunne ei jäta kedagi külmaks. Kuid kust raha saada? Kas otsida peidetud varandusi või oleks hoopis kavalam maskeerida ennast ja küsida pangast pensioni? Sündsusetu, totter, lapsik, enesestmõistetavaid seisukohti peapeale pöörav, kuid siiski sügavalt süüdimatu, siiras lähenemine tundub mulle sobivaim viis rääkida rahast olukorras, kus suur osa maailmast maksab laene kinni uute laenudega." Väljapanek kuulub Linnagalerii näitustesarja "Money, Money,Money", mille eesmärgiks on esitada erinevate kunstnike nägemusi raha ja kunsti omavahelisest seosest ning selle tähenduslikest aspektidest ühiskonnas ja eesti kultuuris.

Vabaduse galeriis on 26. aprillini avatud Eesti Akvarellistide Ühenduse näitus "Urbanistlikud fantaasiad". Galerist Juta Kivimäe: "Näituse idee sai tõuke Tallinna kui Euroopa kultuuripealinna staatusest aastal 2011. Tallinnas elavad sel aastal "Mereäärsed lood", Tallinn on merelinn, ühtlasi aga on osa temast ka maailmapärandisse kuuluv vanalinn, mida kunstnikud on alati meeleldi jäädvustanud. Akvarellistide Ühenduse liikmed ja kutsutud külalised ei ole piiratud mingi kindla temaatilise valikuga. Iga kunstnik on lähtunud omaenda linnavisioonist ja fantaasiast."

Eesti Panga Kuppelgaleriis saab praegu vaadata Uno Roosvalti maale ja joonistusi - galerii kolmel korrusel näeb läbilõiget tänavu oma 70. sünnipäeva tähistava kunstniku loomingust.

7. maini saab Vana Wiru hotellis vaadata Heikki Leisi joonistuste näitust "Portreed". Väljas on joonistuste sari "Igapäevased peegeldused", mis kujutab tuntud eesti kultuuritegelasi tegemas oma igapäevaseid toiminuguid peegli ees, samuti hulk varasemaid ja uuemaid hüperrealistlikke pliiatsi- ja pastakajoonistusi.

Mujal
Viljandi Linnagaleriis saab 7. maini vaadata Tiit Pääsukese näitust "Itaalia palett ja teised maalid".

Kuressaare Kultuurikeskuses saab aprilli lõpuni tutvuda EKA moedisaini magistrantide HULA taaskasutus-kollektsiooniga "Ela hästi!" ja moedisaini üliõpilaste kollektsiooniga "Metsastumine". Kuressaare Raegaleriis on maikuu lõpuni väljapanek "Loodus hinges", kus esinevad Marju Pikner (portselani maalingud), Maie Meius (ehted) ja Herkki Merila (aktifotod). Ajamaja galeriis eksponeerib juuni keskpaigani valiknäitust oma töödest Kuressaare Kunstikooli direktor Boris Shestakov.

Tartu Lastekunstikooli galeriis saab 6. maini uudistada mullu 40. sünnipäeva tähistanud Jõhvi Kunstikooli näitust, mis koosneb põhiliselt viimaste aastate diplomitöödest ja kompositsioonitundides tehtust.

Toimub
14.-17. aprillini Tallinnas toimuvad VIII urbanistika ja linnamaastike päevad. Konverentsi pealkiri "Juhuslik urbanism" viitab linnaruumi juhuslike elementide ja kihistuste üllatavate kokkusattumuste võimalusele, ühtlasi koorub sellest sõnapaarist päevade loominguline raamistik. Kanuti Gildi saalis, projektiruumis MÄRZ ja mujal aset leidev üritus toob kokku nii urbanistika, arhitektuuri, maastikuarhitektuuri, disaini ja inseneriteaduse rahvusvahelised eksperdid kui ka aktivistid ja sotsiaalse suunitlusega ettevõtjad. 16.-17. aprillil toimuvad taktikalised ekskursioonid Kalamajas, Ülemiste järve lähistel, Tallinnas ja Tallinna lähiümbruses. Konverents toimub peamiselt inglise keeles ning on osalejatele tasuta. Programmi leiab internetist www.urbanistika.eu

17. aprillil algusega kell 13 toimub Hiina RV saatkonna ees Tallinnas, Narva mnt. 98, meeleavaldus "1001 tooli Ai Wei Wei toetuseks". 3. aprillil Hiina võimude poolt vahistatud kunstnik ja aktivist Ai Weiwei on tuntuks saanud oma ühiskonnakriitiliste tööde ja väljaütlemiste kaudu. Ta on osalenud Sao Paulo ja Veneetsia biennaalidel, Guangzhou triennaalil, Documental ja paljudel teistel olulistel kunstisündmustel. 2008. aastal osales ta Pekingi olümpiastaadioni projekteerimisel. Tema seni viimane suurim installatsioon, mis koosneb sajast miljonist käsitsi valmistatud ja maalitud päevalilleseemnest, avati 2010. aasta oktoobris Tate Moderni turbiinihallis Londonis ja seda on veel võimalik näha 2. maini.

Korraldajad paluvad igal protestiaktsioonis osalejal võtta kaasa oma tooli. Meeleavalduse vorm on tuletatud Ai Weiwei 2007. aastal Kasseli Documental eksponeeritud ajalooliste toolide installatsioonist "Fairytale: 1001 Qing Dynasty Wooden Chairs".Projekti osaks oli ka aktsioon, kus 1001 hiina kodanikku saabusid Kasselisse ja elasid seal kogu näituse toimumise aja. Protestiaktsiooni algatajateks on organisatsiooni Creative Time (New York) president Anne Pasternak ja Bassi Kunstimuuseumi (Miami) kuraator Steven Holmes.

21. aprillil kell 14 kohtub Narva Kunstigaleriis huvilistega eesti avangardiklassik Jüri Arrak. Pärast kohtumist esineb pianist Lea Valiulina, esitlust toetavad Dj Kosti (Konstantin Tropin) valgusinstalatsioonid.


© Ulvi Haagensen


© Mare Saare


© Merike Estna


© Leo Kaarmann


© Epp Kubu


© Heikki Leis


© Tiit Pääsuke


© Boris Shestakov


Jõhvi Kunstikooli näitus


© Ai Weiwei

   
   

Reede, 8. aprill 2011

 

Tegova on ja pole
Tallinna Kunstihoone galeriis on 30. aprillini avatud Enn Tegova näitus "Polematus". Väljapaneku keskmes on 8-meetrine Bernt Notke "Surmatantsust" inspireeritud protsessiteos: kunstnik alustas selle maalimist Tartu lastekunstikooli galeriis, jätkab koos õpilaste ja kõigi soovijatega 15. aprillil Kunstihoone galeriis ning töötab selle kallal edasi taas Tartus. Nii suur pannoo kui väiksemad pildid on omamoodi tagasivaade, meenutus sellest, mida enam pole ning nendest, keda enam pole.

Tegova loomingu taustsüsteemiks on kahtlemata Tartu - linn, kuhu tullakse neljaks või viieks aastaks õppima ja kust minnakse jälle ära. Ehk nagu on väljendanud Tartu lastekunstikooli galerist Margus Kiis: "Inimesed, kes ühel hetkel on Tartus äärmiselt olulised, on järgmisel siit kadunud, nii või teisiti. Tartu on linn, mis alatasa poleb." Ja mida vaatamata sellele (p)olematusele, püütakse määratleda millegi püsiva nagu Tartu vaim (vaimsus) kaudu.

Galerii kuraator Reet Varblane: "Väljapaneku kontseptuaalseks aluseks on eitus ehk siis selle, mida pole olnud, mida pole tehtud, mis pole kuhugi mitte mingeid jälgi jätnud, esiletõstmine. Näituse pealkirjas rõhutab kunstnik mitteolemist, mittetoimumist, mittetegemist kahekordselt, kasutades isegi veidi kummaliselt mõjuvat vormi "polematus", mis on parafraas legendaarse Tartu luuletaja Artur Alliksaare luulereale "Olematus võiks ju olemata olla". Pealkirjas sisaldub veel teinegi viide, nimelt eesti sürrealismi suurkuju Ilmar Laabani kõige lühemale luuletusele "sure matus" ehk siis, et ei mingit matust või "pole matus"."

Ning taustaks meenutab Varblane meile ka kunstniku elulugu: "Enn Tegova (1946) kunstnikuelu on olnud seotud Tartuga: ta alustas kunstiõpinguid Tartu Ülikooli kunstikabinetis Kaljo Põllu ajal ning oli üks Tartu legendaarse kunstirühmituse Visarid asutajaid. Hiljem jätkas ta kunstiõpinguid Tartu kunstikoolis ning töötas 1978-2004 Tartu lastekunstikooli direktorina. 2008. aastal lõpetas ta Tartu Kõrgema Kunstikooli maali ja maalingute restaureerimise erialal. Visarite-päevil alustas ta pop-kunsti laadis töödega, 1970ndail tuli ta kunsti abstraktsionism, kümnendi keskel hüperrealism, 1980ndaist peale on teda huvitanud sürrealism, selle seotus mütoloogiaga, sageli just kunstniku omamütoloogiaga. Kuulub rühmitusse Para. Maalikunsti kõrval on ta teinud installatsioone ning harrastanud tegevuskunsti."

ArtDepoo lõpetas
Aprilli algusest lõpetas näitusetegevuse üks olulisi tegijaid Tallinna kunstiskeenel - Jahu tänaval tegutsenud galerii ArtDepoo. Galerii omanike sõnul kureerib selle ideed ja kunstivalikut edasi Haus Galerii. Noore ja kaasaegse kunsti tutvustamist ja sellega tegelemist ei lõpetata, vaid jätkatakse edaspidi enam kunstiprojektide põhiselt. Seni ArtDepoo poolt esitletud kunstnike looming jääb vaadeldavaks nii virtuaalgaleriina ArtDepoo kodulehel kui Hausis kohapeal. Küsimuste korral palutakse pöörduda telefonil 666 1488 või artdepoo@artdepoo.com

Merike Estna, Tarrvi Laamann, Jaan Elken, Andres Koort, Sven Saag, Jasper Zoova ja Eda Lõhmus on vaid mõned nimed neist, kelle loomingut ArtDepoo viimase aasta-paari jooksul tutvustas - lisagem sinna juurde näiteks Artjom Troitski kunstikogu ja Ungari noorte fotograafide esitlused ning Eesti ja Läti kunstnike näitus-aktsiooni "We are fine", mille üheks osaks oli kontseptuaalne oksjon kunstnike isiklikest asjadest.

Ojaver vaatleb sõbra õlga
Kastellaanimaja Galeriis saab 25. aprillini uudistada Terje Ojaveri näitust "Vale või illusioon. Sõbra õlg". Galerii kuraatori Piret Meose sõnul on kunstnik loonud rahvakirjanik Vilde kunagisse elamisse oma väikese majamuuseumi enda teisikutega, kes on "seismas, astumas-hõljumas, lamamas reaalsetes ja irreaalsetes seisundites. Ootamas sõpra, kelle õlale kätt toetada, ootamas mõistjat, äratajat letargiast? Samas on küsimus, kas inimestel on reaalselt vaja teisi inimesi või piisab facebooki-sõprusest, internetisuhtlusest intiim- ja vaimutasandil."

Näitusel on välja pandud ka valik erakollektsiooni kuuluvaid teoseid eesti vanematelt ja uuematelt klassikutelt, kes olid või on Terje Ojaveri ja ta perekonna sõbrad - Aleksander Pilar, Avo Keerend, Anu Juurak, Aira ja Mati Rautso, Rene Kari, Jaan Toomik, Reti Saks, Tõnu Shmidt, Leo Lapin, Jüri Arrak, Jüri Ojaver, Valeri Vinogradov, Tiit Jaanson, Maret, Juhan ja Epp Kubu, Kaja Kesler, Irene Koppel, Rein Kelpman, Sirje Eelmaa...

Varkki elustab pärltraadi
A-galerii demonstreerib 25. aprillini pealkirja all "Pärltraat" Harvi Varkki ehteloomingut, tehnoloogilisi katsetusi ja isetehtud tööriistu. Pärltraadi-tehnika on igivana, seda rakendati väga oskuslikult juba vanas Egiptuses 14.-13. sajandil eKr - ent juba mõnda aega on see unustusse vajunud. Asjatundjate hinnangul eelkõige tehnika suure töömahukuse tõttu.

Harvi Varkki: "Mind on alati huvitanud peale loomisprotsessi ka teostuse tehniline külg. Olen tegelenud palju tööriistadega. Neid ise teinud ja olemasolevaid täiendanud.
Sirvides ükskord erialast raamatut nägin tööriista, mille otstarbekus äratas kahtlust. Sellest põnevast leiust sai alguse väike teaduslik uurimustöö koos Ajaloo Instituudi teadlase Ülle Tamlaga. Meie eksperimentaalarheoloogia alase projekti kohta võib lugeda täpsemalt Eesti Arheoloogia Ajakirjast 13/1 (Tallinn 2009). Eksperimentide tulemusel jõudsime järeldusele, et pärltraadi välimus sõltub suuresti meistri tööriistavalikust ja sellest, kui palju tahetakse pärltraadi valmistamisele aega ning energiat kulutada."

Inimesed panevad itsitama
Tallinnas Eksperimentaalgaleriis (Vabaduse platsi aluses jalakäijate tunnelis) saab 15. maini teha tutvust noorte kunstiprojektiga "IHHII inimesed". Nimelt valmistasid poolsada Sally Stuudio õpilast vanuses 13-17 terve rea isevärki inimskulptuure ja korraldasid seejärel nende etteasteid ja eksponeerimisi Tallinna linnaruumis - eesmärgiks möödakäijaid nende igapäevaaskeldustest välja raputada ning linna- ja inimelu üle mõtlema panna. Tõepoolest - mitte iga päev ei juhtu, et metsamehe moodi kummikutega tüüp kõhutaks Tammsaare pargis kõnniteel ja nosiks pikka saia - või et keegi turbanis kuju koogutaks Vabadussamba ees - ei saagi aru, kas palvevaibal või hoopis lendaval vaibal…

Kujude hulgast võib leida nii popstaare nagu Lady Gaga kui kerjuseid, aga samuti ka klounistunud kontoritöötaja. Väljapanekul Eksperimentaalgaleriis saab näha kõiki elursuusruses tegelasi täies hiilguses ja fotodokumentatsiooni nende "juhtumustest" linnas. Vaata pilte

Näitused Tallinnas
Vaalas on aprilli lõpuni üleval Andres Koorti ja Sven Saagi ühisnäitus. Pealkirja alla "New Balance" on kunstnikud koondanud valiku oma uuematest maalidest. Barbara Einmann Vaala meeskonnast mõtiskleb: "On see varasemalt kordust rõhutanud projektiseeriaga esinenud kunstnikepaari manifestatsioon teatava küpsuse saavutamisest või ninanips märksõna "uus" peale erutva publiku pihta?" Pole kahtlust, et maalimine tähendab mõlema jaoks endiselt protsessi, mille eesmärk on harmoonia ja tasakaal. Kuigi ise tehnikais ja eri teid pidi, asetuvad nad ühele skaalale ning teineteisest üldse mitte kaugele. Visuaalne tulemus on - Koortil tingliku maastiku-, Saagil figuraalmaali kaudu - kummastav hägu, mis ühteaegu tühi ja tihe, juhib vaataja meditatiivsesse sisevaatlusesse. Seal ei kõnele enam kunstnikud, vaid iga inimese enese elukogemus."

Varem Tallinna XV Graafikatriennaali programmi raames Tallinna Lennujaama ootesaalis eksponeeritud Urmas Viigi ja Küllike Jaama installatsioon "Luige Hummer" kolis nüüd mõneks ajaks Riigikogu kunstisaali. Luige Hummer kujutab endast 35 tuhande postmargiga kaetud elusuuruses lainepapist automaketti. Projekti idee sündis teeneka metsateadlase ja ökoloogilise mõtteviisi propageerija Heino Luige loost, kes 1988. aastal Austraalias viibides sai vihmametsade taastamise ühest toetusskeemist inspiratsiooni Eesti Hapnikufondi loomiseks. Selleks lasi ta oma isiklike säästude eest trükkida seeria topeltmarke, millest üks pidi jääma ostjale tõestamaks tema asutajaliikme staatust, teine aga tuli idee levitamiseks edasi saata. Luik tellis kümneid tuhandeid marke, kahjuks aga projekt ei käivitunud loodetud moel. Heino Luik hukkus 22. augustil 2007 kokkupõrkes liiklushuligaani autoga.

Lastekirjanduse Keskuses (Pikk 73) saab praegu vaadata rahvusvahelist lasteraamatute illustratsioonide näitust "Meremuinasjutud". Eesti kunstnike algatatud ettevõtmine tekitas kolleegide hulgas elevust ning Tallinna jõudsid koguni 81 kunstniku tööd kümnest Läänemere-äärsest riigist. Näituse korraldaja ja kataloogi väljaandja on Eesti Kujunduskunstnike Ühendus. Enne ringirändamist Euroopas siirdub näitus kaheks kuuks Haapsallu, kus maikuus toimub rahvusvaheline muinasjutukonverents.

Disaini- ja Arhitektuurigaleriis on 16. aprillini näha Aleksander-Arnold Maastiku (1897-1987) maalide näitust "Otsija lugu". Kunsti õppis mees peamiselt omal käel, aga samuti Nikolai Triigi käe all Tallinna Kunsttööstuskooli kunstikursustel. "Aleksander oli otsija. Õigluse otsija, kes nähtavasti kaotas kolleegide eestkõnelejana õigust otsides oma hariduse kohase tehnikukoha Riigi Raudteevalitsuses. Ta otsis kohta ka kunstimaailmas, aga isetegevuslasena ei leidnud sedagi. Rändas paremat elu otsides Austraaliasse, ent hele unistus rikkaks saada jäi sealgi täitumata. Aga ometi oli ta mitmel moel andekas mees, kelle kirg oli maalida kaunist loodust (sellest tuleneb ka eestistatud nimi Maastik) ning kes oskas kodustele saadetud kirjades kaugel maal nähtut ja kogetut värvikalt kirjeldada," selgitavad näituse korraldajad. Kunstniku viimane töö, õlimaal "Tallinna pilved" kannab aastanumbrit 1984.

Eesti Meremuuseumis (Pikk 70) saab 8. maini uudistada Rein Mägari akvarellinäitust "Vesi+värv".

Mujal
Pärnu Linnagaleriis (Raekojas, Uus 4) saab aprillikuu lõpuni vaadata kolme kunstniku loomingut. Jasper Zoova eksponeerib multimeediaprojekti "Mõtlemine on kingitus" raames maaliseeriat, powerpoint-pildiesitlust ning makette mõttejaamadest. Zoova kasutab oma piltidel kontrastvärve ja puhtaid toone, mida hoiavad koos mustad koomiksilikud kontuurjooned. Inspiratsioon mõttejaamade loomiseks pärineb lapsepõlvest, kui kunstnik elas Raudtee tänaval ja reisis palju elektrirongiga: "Mõttejaamu vaadates saab kulgeda nii abstraktsete mustrite kui ka muinasjututeemaliste figuraalsete kompositsioonide väljadel. Ühendavaks elemendiks on tuleleegid, mis tähistavad transformatsiooni, ning jaamahoonete raamistav arhitektuur."

Karakteerse kohaliku kunstilooja Aivar Kurvitsa "Personaalnäitusel" on väljas õlimaalid. Autor selgitab: "Need maalid kujutavad neid kohti, kus ma ise olen viibinud. Ja nendel maalidel on oma koht minu elus. Sest need kohad, kuhu ma olen astunud, iga koht räägib ise enda eest. Selline tunne on, justkui oleksin selles kohas just eile olnud." Kolmandana on Linnagaleriis avatud Kaia Otstaki "Rahuaeg/sõjamäng", mis arutleb sõja ja rahu piiride ja suhete üle tänases mitmepalgelises maailmas.

Pärnu Kunstnike Majas on 23. aprillini lahti Aleksei Gordini "Vigade parandus". Kunstnik on sündinud Venemaal Tomskis ja lõpetab tänavu maalikunsti eriala Eesti Kunstiakadeemias. Autor selgitab: "Näitus käsitleb veaesteetikat. Hakkasin uurima, milliseid vigu on teinud elus inimesed, kes mind iga päev ümbritsevad, ja mida nad kahetsevad. Üsna ruttu sain aru, et erinevate inimeste vead on päris sarnased. Kõik me elame ühes ühiskonnas, kus on samad rütmid ja seadused, mis suunavad meie elu. Vaatamata sellele, et oleme täiesti erinevad inimesed, erineva maailmavaatega, läbime siiski ühesugused eluetapid: lastead, kool, esimene armastus ja esimene suits, ülikool, sõjavägi, töö, perekond ja nii edasi. ... Vigadest arusaamine annab võimaluse kritiseerida oma valikuid ja saavutusi. Tegin vigade paranduse iseenda jaoks, et vaadata minevikku ja mõelda võimalustest ja mittevõimalustest."

Võru Linnagaleriis on avatud kolm uut väljapanekut. Pealkirja all "Postmaastikud" esitleb Eda Lõhmus oma Tartu Ülikoolis kaitstud magistritööde komplekti. Lõhmuse maalid pole "lihtsalt paika pandud tähendusega seinale talletatud originaalid, vaid otsustuste vool, mis lõpuks maastikeks organiseerunult elab iseseisvat elu ning jätab seljataha ka autori enda". Samas võib vaataja unustada postmodernistliku diskursuse ja näha Lõhmuse piltides ka lihtsalt postidega maastikke. Pealkirja "Siis ehk olen küllalt elutark panemaks pealkirja" kannab teatri- ja maalikunstnik Mihkel Ehala (1978-2010) mäestusnäitus. NAKlaste "Lembenäitusel" astuvad üles HuupI, Kristina Viin ja Marja-Liisa Plats ning näha saab lembeluulest inspireeritud pilte.

Haapsalu Linnagaleriis näitab praegu näitusel nimega "Seikluspilte meilt ja mujalt" oma joonistusi Carmen Lansberg. "Need on reisipildid, mis kujutavad seiklusi osaliselt tuttavates, osaliselt tundmatutes maailmades, kohtumisi tuttavate ja tundmatute tegelastega. Need on seiklused, mis ulatuvad reaalsusest fantaasiatesse, reisid ettekujutlusmaailmades, avastamata maastikel koos veidrate iha objektidega. Joonistused on nende imeliste ja imelike fantasmide kompositsioonid paberil - lõbusad, naljakad ja kohati värvilised, kuid oma kummalisuses ka pisut õudsed ja hirmuäratavadki," ütleb kunstnik ise saateks.

Toimub
9. aprillil kell 15 peab Madalmaade kunsti maailmakuulus asjatundja Peter van den Brink Kadrioru kunstimuuseumis avaliku loengu ühest 17. sajandi Hollandi nimekamast ajaloomaalijast Jacob Backerist. Loengule järgneb tunnustatud Belgia kunstiajakirja OKV Eesti teemalise erinumbri esitlus ja arutelu maali "Õhtusöök Emmauses" Lambert Jacobszi autorsuse tõenäosusest. Kunstiajakirja OKV (Openbaar Kunstbezit Vlaanderen) Eestile pühendatud numbris tutvustatakse Eestis leiduvat Madalmaade kunsti, muuhulgas Madalmaade 16. ja 17. sajandi kunstikogusid, Tallinna raekoja seinamaale ja Tallinna Toomkiriku hauamonumente, keskaegseid altareid ja Hansa-aegseid kunstisidemeid.


Näitus "Polematus"
Foto: Kunstihoone


© Terje Ojaver


© Harvi Varkki


Pojekt "IHHII inimesed"
Foto: Sally Stuudio


© Andres Koort


© Urmas Viik


© Aivar Kurvits


© Aleksei Gordin


© Carmen Lansberg

   
   

Reede, 1. aprill 2011

 

Juurak kurjuse kannul
Hobusepea galeriis on 11. aprillini Anu Juuraku näitus "Kurjuse kannul", mis uurib selliseid kaasaegseid paineid nagu hirm, kahtlused ja ärevus. Näituseruumi on loodud kriminalistide töötoana kirjeldatav keskkond, kus on näha mitmesuguseid joonistusi, asitõendeid ja spekulatsioone. Ekspositsioon on koostatud juhuslikult meediast ja mujalt korjatud lugudest ning välistab teadjahoiaku.

Kultuuritekstides on hirmulood tüüpilised, neid on räägitud erineval kujul aegade algusest peale. Tänapäeva globaliseeruva majandusega käib kaasas võõrahirm ja kontseptsioon ülemaailmsest terrorismist, keskkonnaprobleemidega tegelemine toodab müüte kliimakatastroofidest, kosmoseuuringud annavad alust spekulatsioonideks päikese magnettormide kohta ja nõnda edasi.

"Tuleb meenutada, et hirmu objekt on vaid sotsiaalne konstruktsioon, mille abil ühiskond iseennast ja ümbritsevat maailma kodeerib. Suurtel kriisiaegadel, kui ühiskonnas toimuvad märkimisväärsed muutused, tekivad kummatigi müstifitseeritud, semiootiliselt konstrueeritud hirmupuhangud, hüsteeria erivormid. Heal juhul on vaenlane/süüdlane olemas, aga halvemal juhul on ta abstraktne ja nähtamatu. Sealtpeale hädaoht mitte ei kutsu esile hirmu vaid hirm konstrueerib ise ähvardavaid ohte ja suubub kas mingi vähemuse diskrimineerimises (süüdlane) või välisinterventsioonis (vaenlane). Kriisiaegu tajutakse kui ainukordset ajaloo lõppu ja senise kultuuri totaalset allakäiku ja hävingut. Tõenäoliselt teeb praegune kriis vaid teed teisele ja senisest erinevale kultuurile, loodetavasti hirmuvabale," selgitab näituse autor ning avaldab lootust, et tema kunstiprojekt ei tekita hirme juurde, vaid aitab olemasolevaid üles loetledes neid hajutada.

Maalijate kadunud linnad
Pärnu Uue Kunsti Muuseumis on 29. aprillini vaatamiseks väljas Maalikunstnike Liidu aastanäitus "Kadunud linn". Näituse kuraator Toomas Tõnissoo avab taustu: "Näituse pealkiri ühest küljest on väike zhest kohalike Pärnu patriootide Andrus Joonase ja Sorge loomingule, olles nõnda ka veidi kohaspetsiifiline, viidates "Pilvitu kümbluse randade" utoopiale aprillikuises Suvepealinnas, kus külm soolane mereaur seguneb maailmaparandusliku reipuse ja tuhmunud lootuste läbikasvanud peekoni praelõhnaga.

Teisest küljest on Kadunud linn nagu Unustatud linn või müütiline Kuldne linn. See kõigi linnade saatus, olla sootsiumi kõige legendaarsem, müstilisem asupaik just oma hapruse ja kaduvuse tõttu - kultuurist ja keskonnast põimitud nägemus, mis kord kerkib linnana maast, kord lahtihargnenuna imbub tagasi maasse, mõlgub meelde nüüdsetest Jaapani saadetestki. Eks kunstiteos vaja enda ümber elust kihavat linna, ei vähemat, linn annab kunstiteosele materjaliseerumiseks vajaliku sära, eriti öine linn. Öine linn, põuavälk, lendu lastud nool, kättesaamatud nagu eile ja homme, nagu mälestused ja fantaasiad ilmnevad maalid vaadetena Linnale."

Mõtted ja monumendid
Draakoni galerii keldrisaalis saab 12. aprillini uudistada EKA skulptuurimagistrantide Marianne Jõgi, Pauliina Jokela, Kadri Metsataki ja Matthias Sildniku grupinäitust "Minu mõte on minu monument". Näitus räägib privaatse tsooni ja ühiskonnas toimuva kokkupuutest ja üksteisest lähtuvusest, koduseinte vahel mõeldud mõtete jõust või jõuetusest avalikus sotsiaalses ruumis.

"Maailmasündmused lamedast telekaekraanist kodu seinal on justkui dekoratiivne ja mõningase eksootikaga aken, millest õhtuti poliitilist maastiku vaadata, see on osa kodusest elust. Ka kodus mõeldud mõtte ja maailmas toimuva vahel on distants muutunud väikeseks," kommenteerib EKA skulptuuriõppejõud Kirke Kangro ja jätkab: "Neli noort skulptorit on pannud välja oma tööd mõtte ja monumendi vahelisest reaktsioonikiirusest. Mattias Sildniku töö "Inglitega ei peeta läbirääkimisi" räägib monumentaalsest ängist ja joovastusest Tallinna Lauluväljakul. Pauliina Jokela installatsioon räägib "ei" ütlemise raskustest ja sellega mitte toimetulemise tagajärgedest ning jutustab "good girl´ide" saatusest. Kardi Metstak räägib ohvritest, mida võib kaasa tuua "ilusa" tehislik säilitamine ja produtseerimine."

Kaselaanel rändavad hinged
Tartu Kunstimajas on 24. aprillini võimalik tutvuda Jass Kaselaane projektiga "Hingede rändamine". Skulptuuriinstallatsioon moodustab triptühhoni, mis kujutab hingede teekonda teispoolsusesse. Ekspositsioon lähtub tehnokraatlikust positsioonist, hingede rännet tähistab mehaaniline müra, teispoolsus särab hiiglasliku prozhektorina. Teiseks keskseks kujundiks näitusel on abstraktne ruum.

"Sakraalsus ei ole sealjuures mitte sisuline, vaid esteetiline valik, mis aga puudutab vaid töö üldist esmamuljet, mille loob skulptuuride paigutus ning valguse ja värvi koosmõju. Lähemal vaatlusel pääseb esile tööde robustne vormistus, mida autor iseloomustab kui maalilisust ja figuuride groteskne vorm, mis on igati kooskõlas autori kavatsustega, rõhutab kogu kontseptsiooni muinasjutulist tausta. Rändavate hingede parve kõige iseloomulikumaks jooneks on nende figuraalsus, mis kannab näituse üht olulisimat vormilist dominanti. Lood omakseid külastavast kadunukesest ja hingedepäeva kombestikku kuuluv hingedele toidu jätmine on väga levinud, kuid hingede siiras visualiseerimine, neile konkreetse kuju andmine, jäetakse nende lugude juures pigem kõrvale - püüdke kujutleda hingi, kes aknalaual vorsti ja õllega maiustavad," kommenteerib Tartu Kunstnike Liidu galerist Indrek Grigor.

Nooreestlasi meelitanud naiskunstnikud
Adamson-Ericu muuseumis on 3. juulini avatud väljapanek "Naiskunstnikud Ahvenamaa Önningeby kunstnike koloonias", kus saab lahtiseletatult näha Noor-Eesti kunstnikke Ahvenamaale "meelitanud" Hanna Rönnbergi, Elin Danielsoni, Anna Wengbergi, Eva Topeliuse, Ellen Favorini ning paljude teiste Soome ja Rootsi kunstiloos oluliste naiskunstnike töid. Önningeby kunstnike koloonia esindas Soomes ainsana 19. sajandi lõpukümneil Euroopa kunstielu tüüpilist nähtust, kus kunstnikest sõpruskonnad suundusid impressionistlikust vabaõhumaalist innustunult puutumata loodusega paikadesse loomeimpulsse otsima.

Önningebysse kogunes loominguline seltskond 1886. aastast alates tuntud maastikumaalija, karismaatilise kunstiõpetaja ja Turu Kunstimuuseumi direktorina töötanud Victor Westerholmi algatusel. Sinna tuli kunstnikke nii Soomest kui Rootsist ning suhteliselt suur oli just naiskunstnike osakaal. Önningeby kunstnike koloonia tuntus ahvatles 1906. aastal Ahvenamaale minema ka Noor-Eesti kunstnikke Konrad Mäge, Nikolai Triiki ja Aleksander Tassat. Alates 1907. aastast veetis seal neli suve ka kirjanik Friedebert Tuglas.

Väljapaneku kuraatoriteks on Kjell Ekström ja Kersti Koll, nende koostatud on ka näituse eesti-, rootsi- ja inglisekeelne rikkalikult illustreeritud kataloog. Adamson-Ericu muuseumi ja Ahvenamaa Önningeby muuseumi koostöö sai alguse juba 2006. aastal projektiga "Ahvenamaa fenomen. Noor-Eesti kunstnike ja kirjanike loomereisid Ahvenamaale 1906-1913".

Näitused Tallinnas
Raja Galeriis on 10. aprillini võimalik uudistada näitust "Speaking Houses". Väljapaneku ühe eestvedaja ning osaleja Marko Mäetamme sõnul on see projekt "majadest, mis ühel või teisel põhjusel on rohkem kui vaid majad. Need on majad, mis räägivad, karjuvad ja hirmutavad inimesi, majad mis ilmutavad end inimeste unenägudes, majad, mis kummitavad, jooksevad ja hõljuvad, majad mis on jälestavalt koledad ja majad, mis on kirjeldamatult ilusad, majad, mis on liialt kallid ostmiseks ja majad mis on hüljatud või isegi hävitatud. Majad, mis on muutnud inimeste elusid..." Näitusel osaleb 21 kunstnikku Eestist, Soomest, Suurbritanniast ja Slovakkiast - teiste seas Margus Lokk, Katrin Paomets, Liisi Örd, Pille Johanson, Kaarel Kütas ja Riina-Ingel Keskpaik.

SooSoo galeriis on 2. aprillini EKA Avatud Akadeemia üliõpilaste näitus "Tunnete pöörises". "Ekspositsioon annab vaatajale võimaluse tutvuda uudsete ning varieeruvate lahendustega kaasaaegsest abstraktsest ekspressionismist. Antud kunstiliigile on noored kunstnikud oma sõnul "püüdnud läheneda isesuguse, värske nurga alt". Näituse "Tunnete pöörises" teosed tõlgendavad teemasid nagu mäng, kiindumus, raev, rahu jt," selgitavad korraldajad. Oma töid näitavad Asse Kook, Anu Koppel, Kadri Pihlakas, Signe Pokk, Lembe Keskpaik, Kristiina Pähn, Tatjana Stomakhina, Eve Mahhov, Eleny Vahter ja Jekaterina Savinova.

Lühidalt
Draakoni galeriis on 9. aprillini avatud Margit Lõhmuse isikunäitus "Armastusetuba".
Kunstikonteineri galeriis saab praegu vaadata Johanna Sipilä ja Katrin Piile verivärskeid maale ühisnäitusel "Jonathan Krani".

Mujal
Pärnu Uue Kunsti Muuseumis näitab 1. maini pealkirja all "Best of Bestbefore" oma viimaste aastate aktifotode paremikku Mats Õun. Keraamiku ja teatrikunstniku taustaga Õuna retrostiilis päevapiltidel on ühendatud 20. sajandi alguse stilistika, klassikaline kompositsioon ning parajalt doseeritud annus sensuaalsust. "Stilistika, mis tugineb umbes sajandivanusele atmosfäärile tuleneb loogilist rada pidi autori lapsepõlvest - vanemad olid vanavarakogujad ja kodu kui antiigikauplus. Näituse töödest ei tuleks otsida vaimselt rammusaid allhoovusi ega metatasandeid. Tegu on puhtalt visuaalse esteetikaga, mis on materialiseerunud just selliste piltide kujul," ütlevad näituse korraldajad.

Tartu Loomemajanduskeskuse galeriis Fuajee saab 12. aprillini kaeda Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengite maalide näitust "Vastuvoolu".

Rakvere Teatri suure maja fuajees saab läbi aprillikuu tutvuda näitusega "Moekonsultatsioon. Rõõm tööst", mille sisuks 227 moejoonistust ning autoriks Helve-Reet Ree. "18aastasena, Tallinna vanalinnas asutuste ukselt-uksele käies ja tööd otsides, näpus mõned kodust kaasavõetud joonistused, jõudis H-R teekond Müürivahe tänaval asunud silditöökojani. Lootus viidamaalija ametikohast aga kadus, kui ta sattus sisse astuma samas hoones asunud Riieturi teeninduspunkti. Joonistustele pilgu peale visanud peainsener oli vaimustuses. Kunstnikukohta pakkuda polnud, vormistati tellimuste vastuvõtjaks, kuid tegelikkuses algas just sellest hetkest pikk elukestev joonistusõpe ja -töö, kommenteerib teeneka kolleegi loomingut Rakvere teatri peakunstnik Erki Kasemets. Kunstniku enese sõnul on ta teinud alati oma tööd rõõmuga ja tahtnud pakkuda seda ka teistele. Tema jooniste järgi valminud riided on pannud ühtviisi särama nii enne eriarvamustel olnud ema-tütre kui kangalaadungiga Moskvast kohalesõitnud parteidaamid.

Toimub
Professor Leonhard Lapin kohtub pühapäeval, 3. aprillil kell 12 Tallinna Kunstihoone galeriis oma näitusel "Sisemaastikud" vaatajatega ja kommenteerib oma viimaste aastate töid.

Kolmapäevaõhtuti kell 17-20 kutsub Mikkeli muuseum kunstihuvilisi tutvuma maaliga "Simson ja Deliila" ning vaatama non-stop jooksvat filmi "Simson ja Deliila. Itaalia maali lugu". Filmis saab näha Eesti ja Itaalia tippspetsialistide koostöös taastatud maali "Simson ja Deliila" restaureerimise lugu ja selgub, kuidas erinevad uuringud, näiteks infrapuna-, ultraviolett- ja röntgenkiirgusuuringud aitavad kunstiajaloolasi ja restauraatoreid nende töös. 5. aprillil algusega kell 12, 14 ja 15.30 on Mikkeli muuseumis külas Tartu Ülikooli füüsikabussi meeskond, kes tutvustab sama teose restaureerimisloo näitel kooliõpilastele füüsika- ja keemia-alaste teadmiste tähtsust teadusetendusel "Maali füüsika ja keemia".

Nüüdsest saavad huvilised kolmel korral aastas külastada Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi soodsamalt. Esimene poole hinna laupäev on 9. aprillil. Vaadata saab näitusi "Slovakkia klaas", ""Druzhba narodov ehk rahvaste sõprus". Eesti, Läti, Leedu keraamika", "Käpikud ja sõrmikud" ning püsiekspositsiooni "Ajamustrid 3".


© Anu Juurak


© Andrus Joonas


© Matthias Sildnik


© Jass Kaselaan


© Anna Wengberg


© Hanna Rönberg


© Margit Lõhmus


© Mats Õun

   
www.kunstikeskus.ee keskkonnas leiduvate mistahes algupäraste tekstide, tõlgete, terviklike info- ja lingikogumite ning pildimaterjali reprodutseerimine ainult KUNSTIKESKUS.EE ja/või nende autorite ja/või nende valdajate nõusolekul. Originaalteoste ja viidatud materjalidega seotud õigused kuuluvad üldjuhul nende autoritele ja/või valdajatele.