24h galerii
Kunstiteadlikkuse Keskus
tagasi avalehele
 
ARHIIV kunstiuudised
 
Kunstiteadlikkuse Keskuse kunstiuudised
Toimetaja Vano Allsalu
MAI 2010
selle kuu varasemad uudised vt. allpool
   
   

Reede, 28. mai 2010

 

Eesti graafika Hiinas
Shanghais, EXPO 2010 Eesti paviljoni näituseruumides on alates 21. maist kuuks ajaks välja pandud esinduslik valik eesti graafikast. Näituse "Printed Matter From Estonia" kuraatorid Loit Joekalda ja Sirje Eelma järgisid seda koostades meie paviljoni üldist vaimsust - nii on ka graafikaväljapaneku iseloomustamisel olulisteks märksõnadeks taaskasutus, innovaatilisus ja säästlikkus. Näitusel osalevad Kadri Alesmaa, Peeter Allik, Herald Eelma, Sirje Eelma, Tiia Elken, Inga Heamägi, Maie Helm, Loit Jõekalda, Virge Jõekalda, Anu Kalm, Eve Kask, Avo Keerend, Kadi Kurema, Tõnis Laanemaa, Leonhard Lapin, Silvi Liiva, Ülle Marks, Raul Meel, Naima Neidre, Mall Nukke, Jüri Okas, Maret Olvet, Enno Ootsing, Kaljo Põllu, Reti Saks, Evi Tihemets, Vive Tolli, Maria-Kristiina Ulas, Peeter Ulas, Kelli Valk, Benjamin Vasserman, Urmas Viik, Vello Vinn, Mare Vint, Tõnis Vint, Jaak Visnap ja Marje Üksine.

Lisaks meie rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnike uutele töödele on ruumi installeeritud postid, millel 25 graafiku taaskasutust leidnud palad tõmmistest demonstreerivad nii traditsioonilisi kui eksperimentaalseid trükitehnikaid. Paviljoni ruumes eksponeeritakse ka valikut eesti varasemat tippgraafikat Kunstihoone kollektsioonist. Näituse avamisel rõhutas Eesti EXPO peakomissar Toomas Tiivel kultuurikontaktide olulisust riikidevahelistes suhetes ning ka seda, et käesoleva näituse näol on tegemist kõigi aegade ühe suurima eesti graafika väljapanekuga Hiinas.

Kunstiakadeemia näitab taset
28. mail kell 18 avatakse Telliskivi Loomelinnakus Eesti Kunstiakadeemia 2010. aasta magistritööde näitus. Taaskord koondab Eesti Kunstiakadeemia festivali TASE nime all kokku lõputööde väljapanekud, avalikud kaitsmised, ERKI moeshow ja avatud meistriklassid. Kunstisündmuste eesmärk on noorte kunstnike tutvustamine laiema üldsuse ja potentsiaalsete tööandjate ees ning eesti kunsti- ja disainihariduse väärtustamine ühiskonnas.

Telliskivi Loomelinnaku turuhoones on ühe katuse alla koondatud ligemale 60 magistrandi lõputööd. Kunstikultuuri, kunstipedagoogika, muinsuskaitse ja restaureerimise teoreetilisi lõputöid esitletakse seejuures mugavas lugemisnurgas, turgutust pakub skulptuuritudengite kavandatud kohvik. Magistrinäitust jääb 10. juunil lõpetama Telliskivi Loomelinnakus toimuv kunstioksjon, kus enampakkumisele tulevad EKA majast pärinevad maalid ja joonistused ja muu põnev kraam, mis vana majaga seostub.

Telliskivi Loomelinnaku teistes hoonetes ja mitmel pool Tallinnas toimuvad festivali ajal ka bakalaureuste näitused ning erialade ülevaatenäitused. Nii on näiteks uues SooSoo galeriis loomelinnaku F-hoones võimalik tutvuda tekstiilidisaini ning sisearhitektuuri ja mööblidisaini väljapanekutega; teiste seas tuleb esitlemisele ka tänavuse noore disaineri auhinna SÄSI laureaadi Karin Luuki looming. TASE koondab sellel aastal esmakordselt ka mitmeid EKA tudengite omaalgatuslikke kunstiprojekte. 29. mail kell 19 vallutab Vabaduse väljaku maa-aluse parkla aga legendaarne ERKI moeshow. Kogu festivali programm on kalendrina üleval internetis www.artun.ee/tase Väljapanekud Telliskivi Loomelinnakus on külastajatele avatud 10. juunini E-P 12-19.

...ja ootab sisse astuma
17. juunini saab esitada sisseastumisavaldusi Eesti Kunstiakadeemiasse, tuues dokumendid EKA Disainiteaduskonna hoonesse (Estonia pst 7 / Teatri väljak 1 Tallinnas), kus on sel puhul avatud eraldi infopunkt. Teine dokumentide vastuvõtu periood on pärast jaanipäeva, 28.-30. juunini Vabade kunstide teaduskonna hoones Toompeal, Kiriku plats 1. Mullu kandideeris akadeemiasse 851 kunstihuvilist noort, neist pääses õppima 216; kõige suurem konkurss - 15 inimest ühele kohale - oli graafilise disaini erialal. Populaarsed erialad on ilmselt ka tänavu moedisain, fotograafia ja arhitektuur ning linnaplaneerimine.

Kõik, kes sooritavad sisseastumiseksamid positiivsele hindele, kuid ei ole edukad konkursil riigieelarvelisele õppekohale, võivad kandideerida tasulisele õppekohale. Täpsem informatsioon eksamite toimumise ja korra kohta on kodulehel www.artun.ee/sisseastujale. Uusi õpilasi ootab ka Avatud Akadeemia www.artun.ee/avatudakadeemia, kus on võimalik õppida õhtuses õppes järgnevate tasuliste õppekavade alusel: vabad kunstid, kujunduskunst, moestilistika, graafiline disain (viimase osas on olemas ka venekeelne õpperühm).

Tallinn helides
29. mail kell 15-21 toimub Tallinna Lennusadamas projekti "Tuned City Tallinn / Sonic Landmarks" eelsündmus, kus jäämurdjal Suur Tõll kuuleb ja näeb tunnustatud rahvusvaheliste kunstnike ja mõtlejate loenguid ja presentatsioone. Muuhulgas on teemadeks ruumiakustika ja selle mõju tajule ning kommunikatsioonile (Thomas Ankersmit), heliline aed linlikus sfääris (Valeria Merlin) ning vesilennukite angaari ajalugu ja tulevikuplaanid (Ott Sarapuu). Tuned City Tallinn on võrsunud ideedest, mida arendati esimesel samanimelisel sündmusel Berliinis 2008. aasta suvel. Projekt kuulub programmi "Tallinn - Euroopa kultuuripealinn 2011" ja sünnib koostöös Mooste Kunsti ja Sotsiaalpraktika Keskusega (MoKS).

Korraldajad kutsuvad üles ja selgitavad: "Kuula Tallinnat uute kõrvadega! Tavaliselt kirjeldatakse ehitisi ja arhitektuuri visuaalsete märksõnadega. Aga tihti on just meie kuulmismeel see, mis aitab meid (linna)ruumi kogemisel ja selles liikumisel. Ei ole heli ilma ruumita ja ruumi ilma helita. Igapäevaelus ümbritsevad meid erineva loomu ja päritoluga helid, heli kas info kandja või mürafaktorina ringleb pidevalt meie teadvuses.

2011. aasta suvel, mil Tallinn on Euroopa kultuuripealinn, võtab Tuned City ette Tallinna akustilise avastamise. Eesmärk on avastada ja identifitseerida linnaruumi helimaastiku märke; neid, mis defineerivad linna identiteeti, vormivad kommunikatsioone ja kujundavad elanike ja külastajate meeli. Selleks tuleb Tallinna kokku suur hulk rahvusvahelisi kunstnikke, esinejaid, teadlasi ja mõtlejaid, et esitleda oma ideesid heli ja ruumi kohta. Lisaks kaasatakse avalikkust, pakkudes võimalusi lüüa kaasa mitmes töötoas ja helijalutuskäikudel ning kogeda kohaspetsiifilisi installatsioone, performanceid ja esitlusi."

Tunnustus meie kunstimuuseumikultuurile
Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme valiti esimese eestlasena maineka Euroopa Muuseumi Aastaauhinna (EMYA) zhürii liikmeks. Kultuuriminister Laine Jänese sõnul on see tunnustuseks nii Kumule, Eesti Kunstimuuseumile kui ka meie muuseumimaastikule tervikuna. Aastaauhinda annab välja Euroopa Muuseumifoorum, mis tegeleb Euroopa Komisjoni toel juba 33 aastat muuseumide rolliga ühiskonnas, nende arengu ja maine edendamisega. Teadupoolest omistati sama auhind 2008. aastal ka Kumule, mille direktori ametit pidas sellal Sirje Helme. Laupäeval Tamperes toimunud auhinnatseremoonial tunnistas zhürii Euroopa Aasta Muuseumiks 2010 Saksamaal Stralsundis asuva okeanograafiamuuseumi Ozeaneum.

Kunst naerust
Tallinna Kunstihoone galeriis näeb 13. juunini kunstniku Piero Steinle (s. 1959) näitust "Sinu päevad on loendatud". Münchenis sündinud ja Milanos elav Steinle on pikalt uurinud naeru fenomeni. Naer kui positiivsuse väljendus on viimase aja kunstis jäänud tahaplaanile, andes ruumi pigem hirmule, depressioonile ja teistele vastandmärgilistele nähtustele. Kuid naer ei ole pelgalt vabastav, positiivne reaktsioon - selle tähendus sõltub ka kultuurilist.

Oma videos "Naerja triumf" - mille keskseks märksõnaks pole ei miski muu kui "kõdirünnak" - uuribki Steinle naeru kui performatiivse väljendusakti mehhanismi erinevates kultuurides, esitades kuraator Reet Varblase sõnul erinevaid situatsioone, milles osalejad kas ei suuda ennast kontrollida või siis vastupidi, püüavad juhtida alateadvuslikku, kontrollimatut emotsiooni. Kunstihoone galeriis on lisaks "Naerja triumfile" eksponeeritud fotoseeriad "Impeeriumi langemine", "Üleelajad" ja "Stradiloendus" ning video "Loenda oma tänupalveid". "Põhja-Itaalia katoliiklikku atmosfääri portreteerivad ratsionaalsete numbrite ning emotsionaalse keskkonna kummalisele suhtele üles ehitatud fotoseeriad on ühtaegu hämmastavad, naljakad ja liigutavad," nendib Varblane.

Näitused Tallinnas
Hobusepea galeriis on 7. juunini Reimo Võsa-Tangsoo "Tahtsime kõige paremat..." - projekt, mis tegeleb demokraatia probleemide ja poliitilise olukorraga Eestis. Autor selgitab: "Minu püüd on näidata mõtleva üksikisiku jõuetust populistlikus reaalpoliitilises olukorras. Seda läbi interaktiivsete installatsioonide, mis kujutavad endast valguskaste, mille all on vändad. Kui vänta keerata, hakkavad valguskastid helendama. Helendus sõltub väntamise kiirusest ja kestusest. ... Väntade idee on seotud ka budistliku traditsiooni palveveskitega, kus olulisem kui tegu on sõna, ja sõnast olulisem mõte - ehk kui mõtled palve peale ning paned palveveski keerlema, on palve samahästi kui teoks saanud. Nii on igat vänta keerates võimalik "anda oma hääl" mingi ideaali eest."

Hop galeriis on 1. juunini avatud Kaie Pungase, Jarõna Ilo ja Üllo Karro viiepäevane väknäitus "Häng on". EKA keraamikamagistrandid on kokku seadnud ühise mängulise installatsiooni, mille kooseisu kuuluvad nii kondiportselanist ehisobjektid ja jaapani origamist inspireeritud portselan kui väikesed värvilised keraamilised "mänguasjad".

Mujal Eestis
Pärnu Uue Kunsti Muuseumis saab praegu uudistada Jari Arffmani korporatiivsete fotode näitust "Bart" (Bart = Business Art). Paljud ettevõtted kingivad oma koostööpartneritele kunsti. Aga miks ei võiks kunstiteoste inspireerijaks olla firma ise? Arffman jäädvustab ettevõtete - näiteks Kesko, YIT või John Deere - igapäevaelu ja tähtsündmusi mustvalgete pildiseeriatena, mida need saavad riputada oma ruumidesse ja kinkida äripartneritele. Õnnestunud kunstiline käsitlus firmakultuurist on positiivseks signaaliks nii töötajatele, klientidele kui koostööpartneritele. Kui Soomes on firmade ajalugu käsitleval kunstiproduktsioonil juba väärikas minevik, siis Eesti kontekstis võiks Barti looming mõjuda küllap innustavalt ja inspireerivalt nii meie ettevõtjatele kui fotograafidele.

Pärnu Kunstike majas näeb 19. juunini Kuzja Zverevi näitust "Kõik me oleme aadama pojad". Venemaalt Kostromast pärit Kuzja Zverev (s. 1961), kodanikunimega Vladislav Kuznetsov tegutseb 1989. aastast Eestimaal, sellest kümmekond viimast aastat Narvas, kus mehel on ka oma kunstistuudio. Oma loomingus kasutab ta valdavalt graafikal põhinevat segatehnikat, tema teosed analüüsivad inimloomust läbi absurdi- ja satiiriprisma. Zverev kuulub Eesti Kunstnike Liitu ja Vabagraafikute Ühendusse. "Igaüks meist kannab endas nii palju, et vaid juhus võib anda alguse heale või halvale," mõtiskleb kunstnik.

Toimub
29. mail algusega kell 11 on kõik suured ja väikesed kunsti- ning loodusesõbrad oodatud Kadriorgu, et veeta elamuslik ja loominguline päev Kadrioru lossis ja pargis. Kadrioru kunstimuuseumi korraldatava maalilaupäeva raames pakutakse võimalust joonistada iseseisvalt vabas looduses, soovi korral kuulata professionaalse kunstniku nõuandeid, osaleda kartuli- ja papitrüki töötoas, panna end proovile otsimis-viktoriinil "Kas tunned Kadrioru ajaloolisi hooneid?" ning osaleda ekskursioonidel Kadrioru kunstimuuseumis ja saksa ekspressionismi näitusel "Pinge" Mikkeli muuseumis. Rohkem infot www.ekm.ee

1. juunil kell 18 toimub Tam Galeriis Tiibeti-teemalise näituse avamine ja heategevuslik oksjon, mille tulu läheb New Delhis, Majnu Ka Tilla linnaosas asuvale Tiibeti pagulaslaste päevakoolile õppevahendite ostmiseks. Eksponeeritud on nii Tiibeti laste joonistusi kui spetsiaalselt selle näituse jaoks valminud maalid Maarit Murkalt ning austraalia kunstnikult Mathew Halpinilt, samuti Toomas Altnurme loomingut ning Kiwa fotod Tiibeti lastest.


© Peeter Allik (detail)
Näitus "Printed Matter From Estonia"
Repro: www.savecity.org


ERKI moeshow 2010


Heliuuringud Tallinnas. Foto: maaheli.ee


Heliuuringud Tallinnas. Foto: maaheli.ee


Vesilennukite angaar. Foto: www.tunedcity.net


© Piero Steinle
Foto: Kunstihoone


© Reimo Võsa-Tangsoo


© Jari Arffman
Repro: www.galleriat.net/artarffman


© Kiwa

   
   

Reede, 21. mai 2010

 

Kaljo Põllu otsiv vaim ja võimatud ruumid
Tallinna Kunstihoones on eksponeeritud kevadel meie seast lahkunud legendaarse Kaljo Põllu näitus "Abstraktsuse mõtestamine". Kaljo Põllut (1934-2010) tunneb Eesti kunstiüldsus juba enam kui neli aastakümmet nii meie avangardistliku kunstimõtte edendajana (Visarite grupi eestvedajana 60. ja 70. aastatel Tartus ning uusima kunstimõtte tutvustajana tollast Tartu ülikooli kunstikabinetti juhtides) kui ka oma juurte uurijana (soome-ugri maailmapildi tõlgendused graafiliste seeriatena 70. ja 80. aastatel ning kunstiakadeemia soome-ugri ekspeditsioonide juhtimine 1979-1993). Kodumaise kunstimõtte arengu seisukohast on erilise tähendusega tema tegelemine kolmemõõtmelise ruumi ja kahemõõtmelise pildipinna suhteid puudutava kunstiteoreetilise problemaatikaga, samuti nn. võimatute kujundite ning ruumide loomine.

Kunstihoone näitus on austusavaldus suurele kunstnikule, õpetajale ja vaimsele teejuhile. Ehkki tegu pole kaugeltki kogu Põllu loomingut haarava ülevaatega, on algselt tänavu augustis toimuma pidanud näitus kunstniku surma järel muutunud tahes-tahtmata tagasivaateliseks kokkuvõtteks. Eelkõige on Kunstihoone väljapanek siiski keskendunud Kaljo Põllut läbi kogu tema loomingu erutanud ja vaevanud abstraktsete pindade ja kujundite, pinnalisuse ja ruumilisuse suhtele ning võimatute ruumide müsteeriumile. Seetõttu on ka kunstniku viimase viieteistkümne aasta abstraktsust mõtestavatele taiestele varajaste op- ja popkunsti aineliste tööde lisamine mitte pelgalt huvipakkuva ajaloolise materjali taaseksponeerimine või kunstniku avangardististaatusele rõhumine, vaid Põllu kunsti algus- ning lõpuaastate orgaaniline dialoog.

Kunstihoone külastaja leiab suur saali olevat Kaljo Põllu võimatute ruumide ning neid kokku võtva suure ruumiinstallatsiooni, Põhjanaelale osutava püramiidi päralt; Vabaduse väljaku poolses ruumis on abstraktsust mõtestavad stereoefektiga maalid ning kahes viimases opi ja popi tõlgendused. Kokku on väljas on ligemale kakssada maali, kollaazhi, assamblaazhi ja objekti kunstniku ateljeest, Tallinna ja Tartu kunstimuuseumide ning erakogudest. Näitus on avatud 13. juunini.

Kunstnike Liit pidas aru ja valis juhid
17. mail Tallinnas Vene Teatris toimunud Eesti Kunstnike Liidu korraline suurkogu valis liidu presidendiks ülekaalukalt taas Jaan Elkeni ja asepresidendiks Anu Kalmu. Presidendiks kandideerisid veel Maarja Undusk ja Reiu Tüür. Kunstnike Liidu volikogu 10 valitavale kohale said 23 kandidaadi seast Tiiu Kirsipuu, Andres Tolts, Harry Liivrand, Jüri Hain, Jüri Arrak, Katrin Amos, Leonhard Lapin, Mare Mikof, Tiina Käesel ja Heie Treier.

Ootuspäraselt keskendusid kunstnike sõnavõtud kunsti rahastamise ja ühiskondliku positsiooniga seonduvatele küsimustele - samas lehvis ürituse kohal loominguline vaim ning murelikumate teemade vahele visati ka nalja ja räägiti kitsamat erialast juttu. EKLi president Jaan Elken andis ülevaate Eesti arvukaima liikmeskonnaga - enam kui üheksasaja liikmega - loomeliidu tegevusest aastatel 2007-2010 ning tutvustas olukorda nn. protsendiseaduse rindel, mis peaks alates tulevast aastast tooma enam kunsti meie avalikku ruumi ning ühtlasi leiba loomeinimeste lauale.

Sirje Helme kõneles Eesti Kunstimuuseumi arengustrateegiast piiratud ressursside tingimustes, Signe Kivi Eesti Kunstiakadeemiast teelahkmel, Harry Liivrand Tallinna Kunstihoone muutumisest ja identiteedist, Merike Alber Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumist muutuvas ajas. Mari Kartau rääkis kunstiinstitutsioonide imagoloogiast, kunstniku vaatepunkti esindas Maarja Unduski sõnavõtt "Jalajälg ja käejälg", Tiina Tammetalu keskendus autoriõigusseadusele ja autorikaitsele. Kunstnikke julgustava ja toetava sõnavõtuga esines ka kultuuriminister Laine Jänes. Leonhard Lapini temperamentne ettepanek aga kutsus üles likvideerima Kultuuriministeeriumi ja ametnikupalkade alt vabaneva ressursi arvelt finantseerima kunsti ja kunstnikke. Mitmes sõnavõtus kritiseeriti meedia ignorantsust ja huvipuudust kaasaegsete kunstiprotsesside adekvaatsel kajastamisel.

Itaalia pronksratsanik Tallinnas
Tallinna Linnagaleriis on maikuu lõpuni üleval itaalia kunstniku Alessandro Damiano "Studi d'ombra". Damiano huviobjektiks on avalikud monumendid - see on teema, mis Maarjamaalgi viimastel aastatel tuliseid kirgi tekitanud. Samas erineb itallase käsitlus Eestis viimastel aastatel valitsevast monumendidiskursusest: kunstnikku huvitab mitte niivõrd ausammaste poliitiline ja sotsiaalne aspekt kui avaliku skulptuuri ajalooline, poeetiline, kohati ka metafüüsiline tähendus linnaruumis. Monumendid elavad ja muutuvad koos linnaruumiga, kattudes uute kultuuri- ja tähenduskihtidega, alateadvuseski kehastab monument sümboolset seost mineviku ja oleviku vahel.

Samas loob intrigeeriva tähendusnihke asjaolu, et Damiano huvi keskmes on meie kultuuriruumi jaoks suhteliselt võõras ratsamonumendi fenomen. Linnagaleriis esitletud projekti raames uurib ta nimelt Vittorio Emmanuele II ratsakuju (skulptor Ercole Rosa, 1896), mis asub Milanos Piazza Duomol. Alessandro Damiano avab oma autorikontseptsiooni: "Linna ja selle ratsamonumente ühendab omavahel tugev vastastikune seos. See seos põhineb valgusel ja varjul, tardumusel ja liikumisel, vaikusel ja müral, minevikul ja olevikul; see on link, ühenduslüli, mis tekib ruumis pidevalt, võttes erinevate paikade kuju. Selle semantilise suhte olemuslikuks osaks on inimene. Minu projekt keskendubki sellele vahekorrale, tõukudes lisaks linna ja ratsamonumendi seoste uurimisele ka varju kui erilise elemendi, mis levib läbi aja ja aastaaegade, läbi valguse ja pimeduse, märgilisest tähendusest."

Filosoofilise alatooniga kunstigalerii
20. mail avati Tallinnas Jaan Elkeni (Tallinn), Veiko Klemmeri (Tartu) ja Andrus Raagi (Võru) maalinäitusega "Võru-Tartu-Tallinn" uus näitusepaik - Nord Galerii. Akadeemia Nord tiiva all aadressil Siili tn. 14 tegutseva galerii eesmärgiks on "tuua kõrgkultuur erinevate näituste ja filosoofiliste arutelude kaudu vahetult akadeemilisse keskkonda, et toetada nii ka selle loojaid". Kujutavale kunstile, iseäranis aga maalikunstile pühendunud galerii kavatseb oma esimesel tegevusaastal esitleda nooremate loojate töid rõhuasetusega Tartu Ülikooli maali eriala kasvandikel; samuti on galerii tööplaanis mitmeid tuntud kunstnike isiku- ja rühmanäitusi.

Galerii avanäituski on välja kasvanud õpetaja-õpilase tasandilt - Klemmeri ja Raagi bakalaureuse- ja magistritööde juhendajaks oli Jaan Elken. Tema sõnul on Klemmeri tühermaa-meeleoludest kantud antiutoopiatel omamoodi lummav, metafüüsiline kõiksusemõõde. Lisaks kunstile ka filosoofiat õppinud Raagi polüstilistika sisaldab nii lopsakat maalilisust kui intellektuaalse ambitsiooniga laetud figuraalseid lahendusi, kus grotesksetes pooside tunneme ära autori alter ego. Elkeni enese nõgiselt musta-halli-valge tonaalsusega maalid mängivad robustse faktuurikäsitluse ja urbaanse märgisüsteemi elegantsel piiril. Näitust "Võru-Tartu-Tallinn" Nord Galeriis saab vaadata 20. juunini, iga päev kell 10-16.

Suuresilmsed mustvalged naised
Vabaduse galeriis näitab pealkirja all "Mustvalgel" 9. maini oma loomingut graafik, lasteraamatute illustraator ja skulptor Reti Saks. Välja on pandud kuivnõelatehnikas tööd, suureformaadiliste figuraalsete lehtede kõrval ka väikesed abstraktsed sügavtrükipildid seeriast "Reti Saks Unplugged" - trükipressiga CD-plaatidele salvestatud pildimuusika - ning mõned väikesed pronksskulptuurid. Samal ajal esitleb kunstnik vahetus naabruses, Jaani kiriku lõunasaalis näitusel "Paber, pliiats ja kustukumm" maikuu lõpuni oma joonistusi, mille motiivid ulatuvad mõtteseoste ja peegelpiltidena omakorda tagasi Vabaduse galeriisse.

Juba palju aastaid Reti Saksa piltidel tegutsev kinniskujund, väike habras suuresilmne tüdruk on ajaga küpsenud naiseks. See salapärase moega kuulatleja ja tunnetaja on endiselt romantiline ja kaunis, ent maailm tema ümber näib muutuvat üha keerulisemaks ja tõsisemaks. Autori sõnul, kes väidab end elavat pildielu tõsisemalt kui päriselu, räägivad tema pildid kadunud maailmast või veel juhtumata asjadest, mis paberil nüüd ometi toimuvad.

Näitused Tallinnas
Draakoni galeriis on 5. juunini Neeme Külma autoportreeline ja eneseanalüütiline näitus "Homne on täna". Galerii kuraatori Elin Kardi sõnul koorib kunstnik end vaataja ees lahti "nagu sibula". Selles kõiges on edevust, dramaatilisust ja õige pisut kohmetust. Kuid ei midagi juhuslikku, kõik on väljapuhastatud ja lõplik, ka backstage. Tähtis on kohalolu.

Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum avas oma neljanda näitusehooaja Marco Laimre näitusega "Sedasi! Kütkestuse kultuur". Kolme aasta jooksul on toimunud kokku 8 näitust oma ruumides, üks külalisnäitus Pärnu Linnagaleriis ja teine Tartu Kunstimajas ning mitmeid lisaüritusi. EKKMi kohta leiab lähemat infot ekkm-came.blogspot.com Meenutame, et EKKM asub aadressil Põhja pst. 35, Kultuurikatla kõrval ja Linnahalli vastas. Näitus on avatud K-P 12-19, puhkepäevad E,T.

Ungari Instituudi galeriis on praegu Miklos Suranyi fotonäitus "Ghost Science". Tegu on Suranyi varasemate kogemuste - linnamaastike, absurdsete koduste natüürmortide, portreede ning grupiportreede - kokkusobitamisega, kus seekord tõuseb väga jõuliselt esile maastik. Läbi vihjelise ja mängulise probleemipüstituse proovib ungarlane jäädvustada seda, mida piltide peal ei ole ega saagi nähtavalt olemas olla.

Lühidalt
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis saab vaadata mälestusväljapanekut skulptor Erika Haggi loodud kultuuritegelaste portreedest.
Galeriis Mäsu on 30. maini eksponeeritud "Saelooming 2", mis tutvustab Hiiumaa skulptorite Ivo Männi, Rita Altmetsa ja Natalia Kuhi puuskulptuure.

Mujal Eestis
Pärnu Linnagaleriis on 12. juunini vaadata järjekordne väljapanek Tarrvi Laamanni sarjast "Pika Puuga ja Täie Rauaga!". Ka DJ-na tuntust kogunud mitmekülgne kunstnik jagab vaatajaga nii oma maale, mis saanud alguse Aafrikas Beninis ja viimastel aastatel valminud puulõiketõmmiseid kui varem avalikustamata taieseid aastatest 1998-2000. "Ma austan vabadust, kuigi kanda võib see olla vahel raske koorem. Ma austan loomist ja loon, et hoida tasakaalus kogemus ja toores. Ma austan elu õpetusi ja õpetan, sest nii hästi õpib õpetaja. Ma austan inimest, kes rõõmus ja oma rõõmu teistega jagab," selgitab kunstnik oma kreedot läbi luuleridade.

Lühidalt
Tartus galeriis Noorus on 5. juunini Tartu Kõrgema Kunstikooli nahadisaini osakonna üliõpilaste näitus "Mosaiik"; esitletakse nahakunsti ja -disaini võimaluste laia spektrit alustades raamatuköidete, nahkkottide ja -aksessuaaridega ning lõpetades skulpturaalsete objektidega.
29.maini on Rakvere Teatri väikeses majas avatud väljapanek Neljandal Rahvusvahelisel Kartulitrüki Festivalil valminud töödest; tänavune festival peetakse 13.-15. augustini Laupa mõisas Järvamaal.
Endla Teatrigaleriis saab praegu uudistada Pärnu Kunstide Maja õpilastööde näitust "Kuidas me aega viitsime".

Välismaal
Leedu kaasaegse kunsti galeriis Vartai on 1. juunini näitus "Illusion of Inclusion", mis toob esile rühma noorte kunstnike teosed. Lõunanaabrite kõrval esinevad koostöös meie galeriiga ArtDepoo Reimo Võsa-Tangsoo, Sigrid Viir, Krista Mölder, Flo Kasearu, Anna Shkodenko; kuraatorina osaleb Eestist Olga Temnikova.

Riia galeriis GlobalArtRoom saab aga 22. maini vaadata noorte balti kunstnike näitust, kus Eesti värve kaitseb kuraatorina Rauno Thomass Moss ning esinevad Anna Lihodedova, Nadezhda Tshernobai, Savva Mironov, Laura Põld and Maarit Murka.

6.-9. mail külastas ArtDepoo Viini kunstimessi eesmärgiga tutvustada eesti kaasaegset kunsti Euroopas ja tekitada sellele laiemat kõlapinda. Eksponeeriti Jaan Toomiku loomingut, terve rida nooremaid kunstnikke olid esindatud portfooliotega. Kokku oli Viini kunstimessil esindatud 22 riiki, osales 126 institutsiooni, nendest 114 galeriid ja nendest omakorda 33 kuulusid kureeritud Ida- ja Kesk-Euroopa blokki. Lätlasi esindas Rigas Galerija, Leedust oli väljas Tulips&Roses. Eesti kunsti eksporti toetasid tuntud kunstikogujad Enn Kunila ja Armin Kõomägi.

Viini Künstlerhaus on 13. juunini koduks väljapanekule "Multiple matters - Grafische Konzepte". Georg Lebzelteri kureeritud näitusel esinevad kunstnikud 30 riigist. Eestist on näitusele valitud Ülle Marksi kuivnõelatehnikas teost seeriast "On my Journey" ja Andres Tali tööd seeriast " Das Kapital. Kritik der politischen Ökonomie von Andres Tali".

Toimub
25. mail algusega kell 12 toimub Adamson-Ericu muuseumis Ellinor Aiki (1893-1969) näituse raames seminar "Naiskunstnik ja tema aeg", kus käsitletakse nii läbi aegade ühe originaalseima eesti naiskunstniku loomingut kui naisloojate eneseteostuse võimalusi 20. sajandi eri epohhidel. Esinevad Mai Levin, Reet Varblane, Kaalu Kirme, Ülle Kruus ja Sireli Uusmaa.

27. mail kell 19 toimub Tartus noore kunsti kevadoksjon "AKT!". Enampakkumisele minevaid töid saab näha restoranis Volga ja internetiaadressil www.lmk.ee/akt - kus igale tööle on andnud oma hinnangu näituse kuraator Kiwa ja kunstiteadlane Indrek Grigor Tartu Kunstimuuseumist. 14 osaleja tööde tehnika ulatub õlimaalist digitaalse fotokollaazhini. Ettevõtmise eesmärgiks on korraldajate sõnul elavdada kohalikku kunstiturgu, tuua areenile uusi kunstnikke ja anda juba alustanud loojatele professionaalset abi oma teoste müümisel. Kevadoksjoni patroon on kultuuriminister Laine Jänes, oksjonihaamrit vibutab Georg Poslawski.

28. mail peetakse Harjumaa Muuseumis Keilas, Jõepargis Olev Soansi mälestuskonverents. Eesti graafika suurkuju ning legendaarse õpetaja pärandist ning nüüdisgraafika aktuaalsetest küsimustest kõnelevad Jüri Hain, Urmas Viik, Ivar Sakk, Maiu Rõõmus ja Kerttu Soans-Tammisto.


© Kaljo Põllu
Repro: Tallinna Kunstihoone


Jaan Elken


© Alessandro Damiano


Näitus Nord Galeriis


© Neeme Külm


© Miklos Suranyi


© Tarrvi Laamann


© Jaan Toomik


© Kristina Viin
Kevadoksjon "AKT!


© Berit Renser
Kevadoksjon "AKT!

   
   

Reede, 14. mai 2010

 

Maalikunstist värske pilguga
Neljapäeval Kumu viienda korruse kaasaegse kunsti galeriis avatud näitus "Muutuv maalikunst" tutvustab erinevaid suundi eesti uues maalikunstis. Eha Komissarovi kureeritud ja Urmas Muru kujundatud näitusel osalevad Antonio Claudio Carvalho, Kaido Ole, Kristi Kongi, Marta Stratskas, Holger Loodus, Lauri Eltermaa, Merike Estna, Flo Kasearu, Jaan Toomik, Mart Vainre, Sven Parker, Tõnis Saadoja, Gints Gabrans, Mall Paris, Carmen Landsberg, Katrin Piile, Jasper Zoova, Neeme Külm, Alice Kask ning Eklektika: Art Security, Mihkel Ilus, Martiini, Barthol Lo Mejor, Frindo Kveiks, Mihkel Kleis, Marko Kompus, Novekta.Avi, Anon Porx, Erkki Luuk ja Kiwa.

Näituse korraldajate sõnul on maalikunst on Eestis jätkuvalt populaarne meedium: maalimisega tegelevad nii professionaalid, autsaiderid kui ka kunstisõbrad ning seda maalitulva ei reguleeri mingid normid, kuna erinevad subkultuurid viljelevad isiklikke maalikoode. Nende kõrval tegutsevad galeriid on suutnud viimase kümne aasta jooksul käivitada ulatusliku ilusa, kommertsiaalsel baasil toimiva maalikunsti tootmise, kuid galeriinishi domineerimisest Eesti maalikunstis siiski veel rääkida ei saa. Maali on meil seega palju, maalist räägitakse palju ning aeg-ajalt tekib vajadus kokkuvõtete tegemise järele.

Kumu väljapanek "Muutuv maalikunst" on omaette eksperimentaalne kunstiprojekt, suurem osa näitusel olevatest teostest on kunstnike poolt loodud spetsiaalselt selle ekspositsiooni tarvis. Näituseks sündinud erinevad vormid annavad vaatajale aimu, missugused lähenemised maalikunstile on traditsioonilise kõrval tänapäeval võimalikud. Kiwa kureeritud alapeatükk koondab näitusele eklektilise maalikunsti, püüdmatagi eklektilist maaliloomingut õigustada või positiivsemas valguses näidata. Maal ei pruugi enam olla ainult ilus pilt seinal, millele saab ootuspäraselt läheneda. Kas ta võib olla kohaspetsiifiline installatsioon? Erootiline tapeet? Kuidas mõjub muuseumi seinal Eesti Kunstiakadeemia tudengite kollektiivse loomingu tulemusena sündinud 20 meetri pikkune seinamaal? "Muutuv maalikunst" jääb avatuks 10. oktoobrini 2010.

Noorte kunstnike keha(dis)kursus
Vaal galeriis saab juunikuu alguseni vaadata traditsioonilist kevadist noore kunsti näitust, mis seekord on võtnud kuju projektina "Viimased kehad". Kuraator Kiwa sõnul ei tähenda Viimaste Kehade ilmumine, et inimesed on muutumas hõllanduslikeks mitte-objektideks kusagil virtuaalkogemuse väljadel: "Kehadel on veel jõudu, et töötada, mässata ja ühel või teisel moel hedoniseerida. Radikaalsemad kehaeksperimendid toimuvad teaduse, sõjategevuse, ilukirurgia, spordi ja ürgse looduse meelevallas. Kaasaegsetes etenduskunstides on keha kohalolu pigem irooniline. Ka muu kultuur näib olevat kehadega oma vaiksel kombel leppinud".

Kiwa sõnul on on keha kui selline Lääne kehadiskursuses "kas isetekkelise vaimu-keha opositsiooni, etteantud struktuuride paine või identiteedikande subjekt ja objekt, saladuse allikas või toppama jäänud arengufaas enne roboteid. Postkoloniaalsete uuringute tagajärg on vähendanud lääne kehakeskset hedonismi ja globaalne kehakogemus arvestab juba töötavate, nälgivate ja biopoliitiliste protsesside meelevallas olevate kehadega".

Igatahes Vaalas töötab Sveta Bogomolova edasi koeloome projektiga, kus hallitusseened kui inimeste "kloonilised portreed" on kasvatatud nende bioloogilisest ainesest. Oma "portreid" kasvama panna on võimaliks ka näitusekülastajatel. Kirjanik ja semiootik Anti Saar esineb oma akadeemilisest uurimistööst väljakasvanud psühhoanalüüsi-teemalise installatsiooniga. Kaisa Eiche ruumiinstallatsioon tegeleb oma- ja võõrruumi dilemmaga. Erkki Luuk uurib keha metamorfoose interlingvistilistes tõlgetes ja jaapani kunstnik Adoka Niitsu loob narratiivse pildiruumi uurimaks unenäokeha. Teiste seast kerkib esile Maria Kilki juhtum, kes kunsti loomise asemel on saavutanud hoopiski mitmeid meistritiitleid naismaadluses.

Hellemanni torni galeriis (Müürivahe 48) saab aga praegu vaadata projekti "Viimased Kehad" satelliitväljapanekut, rootslanna Emma Arvida Elisabeth Byströmi foto-autoportreesid. Projekti kuraatori Kiwa sõnul resümeerib Emma Arvida vahetut popkultuurikogemust ning on "fashionista, DIY moefoto ja blogimaailma staar, kes kvaliteetsete digipiltide ajastul möllab realiseerimistähtaja ületanud filmide, hägusate sügavusteravuste ja müstiliste faktuuridega".

Kunstniku elust koeraga ja koerana
Haus Galeriis näitab 18. juunini pealkirja all "Kunstniku nahk noore koera seljas" oma värvilisi joonistusi ning joonistega kaetud liikuvaid objekte Maria-Kristiina Ulas. Autor on leidnud endas ja oma loomingus seoseid James Joice'i romaaniga "Kunstniku noorpõlveportree" ning Dylan Thomase jutustuste kogumikuga "Kunstniku portree noore koerana".

Kunstniku kirjasõnasse valatud selgitus on kui teos omaette: "Mis muutub aja möödudes? Ma hakkasin joonistama omaenese nägu. Tuttavad silmad, kühmuga nina, aga mida rohkem ma viimistlesin, seda enam vaatas mulle vastu minu koera ilmekas pilk. Näod segunevad - nina muutub triibuliseks, kõrvad kasvavad karvaseks. Ilmed muutuvad mõteteks ja mõtted grimassideks. Kusagil kaugel selja taga undavad lapsepõlve lõhnavad hirmud. Päevad vilksatavad mööda. Ühe hoobiga nädal. Juba lopsatab järgmine. Varasem aeg tuhmub, kaotab läike ja erksuse. Kestev uni neelab sumbuvad päevad. Magus meelas uni valgub öö ja päeva keerdudes. Mööda vasekarva joont liigun kusagil oma väikse mina nägude vahel. Kunstniku täpiline värviline naljakas nahk. Noore koera ergas sädelev pilk. Kui lootus puhkeb, kostab kiledat klähvimist ja kõrvus kõlab vilekoor. Üleelusuurune lootus toidab hella tagasivaatavat igatsust, mis võiks viia joone rändama tiheda viirutuse radadelt selge kujutluse võimalustesse. Ma hüppan väsimatult nagu hampelmann, kui keegi võtab vaevaks tirida. Ma loobin koerale käbisid ja vaatan, kuidas ta kargab nagu vedrust visatud. Noor kevadine vihm vuliseb vihmaveetorudes ja ajal ei ole maitset, sest isegi hirm tuhmub ja kaotab värskuse. Päev aja surnukslöömist on rohkem väärt kui tuhat tegusat sekundit. Materdada aega joonistades ja joonistades. Kunstnik."

Näitused Tallinnas
Hobusepea galeriis on 24. maini Aili Vahtrapuu isikunäitus "Naeruvõlu" -
auditiivset ja visuaalset ühendav ning analüüsiv interaktiivne installatsioon. Kunstnik on võtnud uurida seda, mida üldse kujutab endast naer ja mis on selle funktsioonid: "Eestlase jaoks tundub naer tulevat maapõuest. Otsime, paneme käe mulda ja perpetuum mobile, mis voolab, mis otsib kinnituskohta ja ignoreerib liikumatust, ongi käes. Nii võiks naeru nimetada interkehaks, mis keha poolt edasisaadetuna peaks kõrva puudutama. Võiksime arvata, et naer libiseb huultelt ja voolab kõrva. Selle tähenduslikkus oleneb aga musikaalsusest, tonaalsusest, värvingutest ja tämbrist rütmilistes liikumistes".

Deco galeriis on maikuu lõpuni Anne Helene Gjelstadi fotonäitus, mille sisuks Norra lapsed, teismelised ja loodus.

Mujal Eestis
Tartu Kunstimajas saab 6. juunini uudistada Mari Roosvalti aastatel 2006-2010 valminud töid tutvustavat personaalnäitust "Maal pxt". Väljapaneku läbivateks teemadeks on kunstnikku nii kodumaal kui reisides köitnud ülevad lühtrid ja needsamad proosalised kaaneluugid, mis põrnitsevad meile vastu igal linnatänaval - kui vaid langetame pilgu. "Kui abstraktne maal esindab individuaalset, romantilist ja autentset, siis foto on suhteliselt objektiivne, dokumenteeriv. Püsin tuntavalt "ilusa" maali mängumaal ja lõhun samas maalilist ühtsust oma töödes, süstides neisse erinevaid motiive ja faktuure. Nii lisandub loomingusse iga kord uusi kihistusi, öeldud ja ütlemata sõnu," ütleb Mari Roosvalt ise selgituseks.

Samuti 6. juunini saab Kunstimajas vaadata ka Priit Pajose kureeritud näitust "Jumala anatoomia", millel osalevad Jüri Arrak, Enn Põldroos, Peeter Laurits, Toomas Altnurme, Albert Gulk, Rauno-Thomas Moss, Navitrolla, Toomas Kalve, Mart Sander jpt. Pajose sõnul palus ta osalejatel esitada teoseid, mis väljendaks nende kujutluses kõige vahetumalt suhet "looja" ja "Looja" vahel: "Osalejate seas on kunstnikke, kes kulgevad selles teemaruumis kui kalad vees ja on neid, kes justkui tunduvad esmakatsetusest veidi kohmetunud olevat. Mõne taiese ees võid kaua seistes ainiti pisiasju silmitseda või siis jälle lihtsat naeru hirnuda. Kõigel sellel saab mõjuda lasta läbi sakraalse ruumimängu ja selle näituse tarbeks loodud ämbientliku helifiltri. Kellele kunst sellisena ei meeldi, võtku kaasa kõrvatropid ...või silmaklapid".

Võru linnagaleriis on 28. maini avatud kolm uut näitust. Eesti Nahakunstnike Liidu väljapanekul "Paikkond" eksponeeritakse nahakunsti vaipadest kaasaegsete installatsioonideni; iga kunstniku tööpind on kindla suurusega etteantud "oma paik", mille piires on ta naha võimalusi kombates saanud luua omanäolise kunstiteose. Anna Hintsi ja Marja-Liisa Platsi ühisnäituse "Juurte juurde" teemaks on põlvnemine ja identiteet; näitusetöid ühendab märgilisena Vana-Võrumaa muld, milles on ka mõlemad kunstniku enda juured. Samas näitab Krista Simson oma suureformaadilisi segatehnikas pilte, mille loomisel on kasutatud digitrükki, joonistust, kirjutatud tekste ning maali elemente.

Toimub
10.-15. maini kella 17-19 on Vabaduse väljakul avatud interaktiivne kontor, mis "toodab ja paljundab kodanike ideid Eestis valitsevate kultuuride kohta, kingib huvilistele oma toodangut ja korraldab töötubasid kultuuri(de) ülesjoonistamiseks". Siiri Taimla ja Tanel Rannala poolt ellu kutsutud ettevõtmise kohta leiab lisainfot joonmeedia.blogspot.com. Projekt on üheks paljudest Euroopa kultuuripealinna Tallinna 2011 ootussarjas "52 üllatust ja ideed" toimuvatest põnevatest ettevõtmistest www.52.ee

15. mail algusega kell 12 leiab Tallinnas Rüütelkonna hoones aset maratonkonverents "Kunstiministeerium 2010: võim kunstiväljal", mis püüab juurutada avalikku diskussiooni aktuaalsetest kunstiprobleemidest, kaasates ka laiema kunstiavalikkuse. Esinevad: Marek Tamm, Raivo Kelomees, Anders Härm, Kati Ilves, Maria-Kristiina Soomre, Margus Tamm, Rael Artel, Maarin Mürk, Indek Grigor, Elin Kard, Gert Raudsep, Airi Triisberg, Sirje Helme jt. Kunstiministeerium on aruteluplatvorm, mis 2010. aastal leiab aset juba seitsmendat korda (olles esimesed viis aastat toimunud KTI Talvefoorumi nime all). KM tugineb veendumusele, et järjepidevalt avaliku arutelu korraldamine on ülimalt vajalik, pakkumaks kohalikule kunstimaailmale võimalust enda toimimismehhanisme reflekteerida ning anda võimalus kaasa rääkimiseks laiemale ringile. Eesmärgiks on elavdada kunstist kõnelejate ja kunsti loojate dialoogi, et vähendada nende vahelist distantsi, esitada küsimus kunsti kohast Eesti ühiskonnas ning analüüsida kunstimaailma sisemisi struktuure.

Muuseumiöö raames toimub 15. mail algusega kell 18 Pärnus Uue Kunsti Muuseumis kunstikarneval "Sinine", kus häppeningidega astuvad üles Jasper Zoova, Siram, Andrus Joonas, Pusa, Hanno Soans, Karol Kallas ja Tori rahvamaja Eksperimentaal Teater. Etteasted on inspireeritud samas avatud Maalikunstnike Liidu aastanäitusest "Sinine".

Kumu auditooriumis linastub laupäeval algsuega kell 15 Soome videokunstiprogramm "Take Care (part B)", kus pooleteise tunni jooksul saab suurel ekraanil näha kuue Soome videokunstniku (Teemu Mäki, Ingrid Ung, Jaana Kokko, Pirjetta Brander, Veli Granö ja Laura Horelli) teoseid, mis käsitlevad erinevaid vaatenurki ja väärtusi seoses naiseks olemisega nii ühiskondlikus kui intiimses sfääris. Kella 18-22 saab 15. mail Muuseumiöö raames nii Kumus kui paljudes teistes muuseumides - kokku on neid üle Eesti tervelt 115 - tasuta kunsti nautida. Eesti Muuseumiühingu veetava Muuseumiöö programmi leiab huviline oo.muuseum.ee

Eelteade Peipsiääre-mailt. 22. mail algusega kell 16 toimub Tallinnas Rock Cafe külje all asuvas Faktory poes Kasepää külas tegutseva kunstikeskuse ambulARToorium heaks kunstitäika, kuhu korraldajad ootavad "loovaid tegelasi müütama oma kunsttükke - maale, graafikat, fotosid, keraamikat, põnevaid ehteid, iseloodud rõivaid, märke, vimpleid, plakateid - ehk kõike, mida võiks haarata kunsti paljudefineeritud nime alla". Samal õhtul kell 20 algab tänukontsert "Kunst Katuse alla" mitmete tuntud esinejatega - eesmärgiks ei miski muu kui kohalikule kunstielu sõlmpunktile korraliku katuse peale saamine. Loe lähemalt www.ambulartoorium.ee


© Merike Estna
Teos näituselt "Muutuv maalikunst"


© Neeme Külm, Alice Kask
Teos näituselt "Muutuv maalikunst"


Teos näituselt "Viimased kehad"


© Aili Vahtrapuu


© Aili Vahtrapuu


© Mari Roosvalt


Interaktiivne kultuurikontor Vabaduse väljakul
© Joonmeedia

   
   

Reede, 7. mai 2010

 

Kristjan Raua preemiad 2010
7. mail anti Tallinna Raekojas üle järjekordsed Kristjan Raua auhinnad - neli võrdväärset preemiat suurusega 35 000 krooni ja Enn Johannese kujundatud medalid. Seekord pälvisid need Tiiu Kirsipuu tehnoloogiliselt uudse lahendusega portreeskulptuuri-näituse "Rollimäng" eest Vabaduse galeriis ning silmas pidades kunstniku viimastel aastatel Tartu avalikku ruumi rikastanud monumendiloomingut; Benjamin Vasserman värvilist digitaalgraafikat esitava isikunäituse "Diagnoositud tagasitulek" eest Tallinna Kunstihoone galeriis, kus autor demonstreeris oma meisterlikku kõrgvormi ja tehnilist pretsioossust; Tanel Veenre suurtest teemadest delikaatselt ja tundlikult kõneleva autorinäituse "Ehe" eest Rotermanni kvartali Rukkiveskis; Valeri Vinogradov maalinäituse "American Beauty" eest Tallinna Kunstihoone galeriis, kus siiras vaimustumine Ameerika Ühendriikide kultuuriliste ikoonide, väikekodanliku elu klisheede ja stereotüüpide üle oli esitatud sooja huumori võtmes.

Kristjan Raua nimeline aastapreemia on vanim ja ihaldusväärseim kunstipreemia Eestis, mida antakse välja juba alates aastast 1973. aastast. Viimasel kümnendil on selle teiste seas pälvinud näiteks Ly Lestberg, Marko Mäetamm, Ene-Liis Semper, Peeter Laurits, Heie Treier, Inge Teder, Peeter Allik, Jüri Ojaver, Sirje Helme, Ilmar Kruusamäe, Anu Põder. Astapreemia antakse välja Eesti Kunstnike Liidu ja Tallinna Linnavalitsuse poolt eelmise aasta jooksul valminud või esmakordselt avalikustatud kunstiteoste eest, erandina ka varem valminud tööde või kogu elutöö eest.

Skulptuurid lennujaamas
8. mail, Euroopa päeva eel avab Tallinna Lennujaam linnarahvale esmakordselt oma esimese, 1954. aastal valminud reisiterminali uksed. Eesti Kunstimuuseum on renoveeritud hoonesse koostanud väljapaneku "Lennujaama ajakaaslased, pronksskulptuurid Eesti Kunstimuuseumist". Lennujaama vana terminal on ainulaadne segu 1930ndate pseudoklassitsismist ja stalinlikust historitsismist. Esimese Eesti Vabariigi lõpupäevil jäid maja avamisest puudu vaid mõned detailid, kuid võõrvõim ja sõda jätsid senitehtust alles vaid kandekonstruktsioonid. Stalinistlik rekonstrueerimisprojekt valmis aasta enne diktaatori surma, ehitis valmis 1955. aastal. Vana lennujaama hoone pidulikud valged balustraadid, stukkdekoor ja rangelt geomeetriline ruumijaotus mõjuvad täna kahtlemata teisiti kui aastal 1954, mil oli äsja lõppenud süngeim ajajärk Nõukogude impeeriumi ajaloos.

Vanasse lennujaama toodud skulptuuriväljapaneku kuraatori Juta Kivimäe sõnul tunduvad hoogsas liikumises sportlaste kehad, eesti kalurid, rahvarõivais leelotaja ja muusikud oma täpselt modelleeritud rõivaste, instrumentide ja muude ajastuomaste tunnustega tänasel päeval eksootiliselt vaatamisväärsed. Rusuv aeg on vajunud möödanikku, ent rahvusliku kunstipärandi paremik on ajastu positiivse märgina tänaseni meiega.

Lennujaamas esitletud kujurid Aleksander Kaasik, Voldemar Mellik ja Lydia Laas olid saanud oma kunstnikuhariduse sõjaeelsetel aastatel; Arseni Mölder, Robi Rannast ja Lembit Tolli õppisid kujuriametit vahetult pärast Teist maailmasõda juba nõukogude ideoloogiast mõjutatud perioodil. Neid skulptoreid ühendab aeg ja selle poolt kunstnikule esitatud nõudmised - sõjajärgsel aastakümnel kadus kunstinäitustelt aktifiguur, kunstisaale täitsid natuuritruult modelleeritud täpsete olustikuliste detailidega tööeesrindlased, sõjakangelased ja eeskujulikud koolinoored. Ent mitte ainult - kunstnikud leidsid ka ideoloogilises surutises lubatud võimalused, mille raamides valminud teosed rõõmustasid kaasaegseid tollastel kunstinäitustel. Skulptuurid jäävad lennujaama kaunistama järgmise aasta alguseni. Lisaks kujudele meenutavad möödunut ka kaks ajastuomast maali: Viktor Karruse Moskva vaade ja Richard Sagritsa maal vanast Tallinnast (mõlemad valminud 1955).

Hoogne vene kunstitsirkus
ArtDepoos on 29. maini avatud Artemi Troitski kaasaegse kunsti kogul põhinev näitus "Tsirkus". Menutagem, et Artemi Troitski (s. 1955) on vene muusikakriitik, kes aegade jooksul olnud nii kunagise nõukogude pool-põrandaluse rocki-skeene prominent, mitmete vene telekanalite elu- ja kunstisaadete autor ja saatejuht, "Playboy" vene väljaande peatoimetaja, populaarse muusikasaate FM Dostojevski juht raadios Eho Moskvõ ning õppejõud ja administraator Moskva Riiklikus Ülikoolis.

Troitski kunstikogu peetakse vene kuulsuste omadest üheks parimaks - selles leidub teoseid vene avangardi tähtedelt nagu Ilya Kabakov ja Timur Novikov, tuntud eestlastelt nagu Priit Pärn, Jüri Arrak ja Siim-Tanel Annus, noorema vene kunstipõlvkonna staaridelt nagu Dmitri Vrubel ja tandem Vinogradov-Dubossarski, Põhja- ja Lõuna-Ameerika kunstnikelt, samuti trash art'i ja muusikafriikide kunsti üle maailma.

Omal ajal käis Troitski tihti Eestis (näiteks Tartu muusikapäevadel) ning sõbrustas paljude eestlaste ja siinsete rokimänedzheridega: "Eesti muusikat teadsin tollal hästi ja hindasin kõrgelt: punki ja new wave'i, Volkonskit, Singer Vingerit, JMKE-d. Teiselt poolt oli teil väga tugev intellektuaalne rokk, näiteks In Spe ja Erkki-Sven Tüür. Mul on väga hea meel, et Tüür on saavutanud heliloojana ülemaailmse tuntuse ... Kunstnikega olen sõbrustanud ammu - mitte küll kunstikoguja huvidest lähtudes, millest tuleneb ka see, et esimeste kunstiteoste omanik sai minust suhteliselt hilja (umbes 80ndate keskpaigas) ja siis ka absoluutselt juhuslikult."

Eksponeeritud tööde mitmekesisus ja kujundite karussell keerlebki koguja kui "tsirkuse direktori" isiku ümber, samuti ei saa mööda vaadata tsirkuse kui nähtuse kuvandist siinmail - selle teatavast venepärasusest, glamuurist ja nostalgiast. Troitski ja temaga koos väljapanekut kureerinud Olga Temnikova dialoogi käigus on igatahes "kollektsiooni artefaktid sundimatult moodustanud oma show-programmi, mis koosneb friikidest, jõumeestest, klounidest, akrobaatidest, mustkunstnikest, dresseeritud loomadest..." Samas peegeldub sellest kui kõverpeeglist ka meie ajastu, tekitades vaatajas vaheldumisi nii plahvatuslikku naeru kui õudushooge".

Kunila kogu Kuressaares
Kuressaare Raegaleriis on 26. juunini eksponeeritud "Meri, rand ja Saaremaa Enn Kunila kollektsioonis", kus välja pandud 21 maalist koosnev valik Ants Laikmaa, Konrad Mägi, Nikolai Triigi, Richard Uutmaa, Eerik Haameri, Olev Subbi ja teiste oluliste eesti kunstike loomingust aastatest 1910-2007. Eesti ühe tuntuima kunstikollektsionääri sõnul on tal hea meel tuua Saaremaale kui kunstnike ühte meelispaika tagasi seal elanud, töötanud ja suvitanud meistrite looming - teiste hulgas on Kuressaares nüüd vaatamiseks väljas saarlase Eerik Haameri maalid. Saaremaal on olnud oluline roll ka Konrad Mägi loomingus ja Eesti maastikumaali kujunemisel tervikuna.

Käesolev on juba kuues näitus Kunila kunstikogust - ja nagu varasemategagi, kaasneb ka sellega kataloog (toimetajad Liis Pählapuu ja Eero Epner). Esimene, 2004. aastal tutvustatud tööde valik kandis pealkirja "Pühapäev", 2007. esitles kollektsionäär näitust "Igatsus ja kohalejõudmine. Töid Enn Kunila kogust". Kolmandat, Eesti Vabariigi 90. aastapäevale pühendatud näitust ja kunstialbumit "Paar sammukest rändamise teed" tutvustas Enn Kunila 2008. aastal Hiiumaal. Neljandat näitust ja koguteost "Kölerist Subbini. 150 aastat eesti klassikalist maalikunsti Enn Kunila kogust" esitleti alles hiljuti Tallinna Kunstihoones, viiendat näitust ja kataloogi "Valik moodsa kunsti klassikat Enn Kunila kogust" aga Hiiumaal.

Ettevõtja Enn Kunila on Eesti Kunstimuuseumi Kunstisõprade Seltsi juhatuse esimees alates selle loomisest 2007. aastal, mullu tunnustas Eesti Muuseumiühing tema tegevust Eesti Muuseumide Sõbra tiitliga.

Noored kunstnikud uurivad balti identiteeti
Riia näitusepaigas Gallery Supernova on 26. maini avatud Anneli Porri kureeritud noorte kunstnike väljapanek "What Drives Baltic". Esinevad Egle Budvytyte, Edgars Gluhovs, Kristina Norman, Krists Pudzens, Laura Toots ja Reimo Võsa-Tangsoo. Näitusel kommenteerivad noored ja enamasti Euroopa-töökogemusega kunstnikud oma nägemust "Balti identiteedist kui poliitilis-majanduslikust või interneti infovoo konstruktsioonist, lapsepõlvemälestusest, baltlastest kui müstilisest ja nähtamatu rahva sektist".

"Kas on võimalik ületada kaasaegse kunsti maailmas Baltikumi marginaalne positsioon, aga samas teha kunsti, kus ei pea endale tingimata välja mõtlema uut identiteeti ja unikaalset müügiargumenti," küsivad näituse tegijad. Anneli Porri sõnul lähenetakse küsimusele "Mis ergutab/kütab/liigutab Baltit?" pigem realistlikult, hüljates kõik populaarsed müüdid Baltikumi edulugudest, isegi soovimata ennast nendega siduda. Samuti jääb kunstnike teoste toon ülespoole meeleheite piiri. Oluline on rõhutada, et kunstikud toimivad nii-öelda mudelinimestena, kelle otsingutega ja kõhklustega võib samastuda lai publikuspekter.

Tunnustus lõunanaabritelt
1. mail andis Läti Vabariigi president Valdis Zatlers Riias toimunud pidulikul tseremoonial kolmele eestlasele - poliitik Trivimi Vellistele, endisele rahvusraamatukogu direktorile Tiiu Valmile ja Adamson-Ericu muuseumi direktorile Ülle Kruusile - üle kõrged teenetemärgid. Ülle Kruus pälvis Läti Vabariigi tunnustusristi Läti kultuuri rahvusvahelise tutvustamise eest.

Eesti Kunstimuuseumi filiaali Adamson-Ericu muuseumi ja Läti Rahvusliku Kunstimuuseumi koostööle pandi alus juba 1991. aastal. Tänaseks on toimunud arvukalt ühiseid kunstiprojekte - näitusi, seminare ja kohtumisõhtuid - , mis on aidanud kaasa lõunanaabrite kunstipärandi vahendamisele ja tutvustamisele. Viimati ilmus koostöö tulemusena Dace Lamberga Läti modernistliku kunsti põhjalik eestindatud uurimus "Klassikaline modernism. Läti maalikunst 20. sajandi alguses", mille toimetaja oli Kersti Koll ja väljaandja Eesti Kunstimuuseum.

Akvarelliv arhitekt
Eesti Arhitektuurimuuseumis saab juuni lõpuni vaadata arhitekt Toomas Reinu 70. juubelile pühendatud ülevaatenäitust. Eesti ühe tipparhitekti mahukast loomingust - umbes 120 ehitist ja projekti - kerkivad esile aastatel 1967-1986 EKE Projektis projekteeritud objektid. Tollal rajati jõukatesse kolhoosidesse-sovhoosidesse mitmeid uuendusmeelseid ehitisi - Toomas Rein kavandas neist näiteks J. Sverdlovi nim. kolhoosi administratiivhoone Tsoorus (1969-1977) ja Linda kolhoosi keskusehoone Kobelas (1969-1973). Omaette peatüki Eesti 1970. aastate arhitektuuris moodustavad tema Pärnu KEK-ile projekteeritud hooned, kus dominandiks kolmveerand kilomeetri pikkune terassmaja. Täielikult lõpuni ehitamata jäänud Nõukogude Eesti suurejoonelisim asum oleks ideaalis kombineerinud tööstus- ja administratiivosa elamukvartalite ja ühiskondliku keskusega.

Oma hilisloomingus on Rein säilitanud selge nägemuse modernismist kui kaasaja arhitektuursest väljendusest - olgu siin näideteks Otepää koolimaja (1998-2000) ja spordihoone (1998-2003) või Laulasmaa lasteaed-põhikool (koos Toivo Tammikuga, 2005-2007). Aastakümneid on Toomas Rein olnud ka aktiivne akvarellist - Rotermanni näitusel on eksponeeritud neist poolsada.

Näitused Tallinnas
Hop galeriis saab 25. maini vaadata August Künnapu näitust "Naised ja pesu". Künnapule iseloomulikus stiilis energilised ja värvikad akrüülmaalid on inspireeritud naistepesu ajaloo säravamatest näidetest - muuhulgas ilmuvad vaataja ette läinud sajandi 20. aastate vabalt langev kombinee ja ning 50. aastate Itaalia põllutöölise seksikad mustad puuvillased sukad. "Pitside, trippide, krinoliinide, korsettide ning püksikute maailm on mulle kui meessoost maalikunstnikule uus, ent väljakutsuv. "Naised ja pesu" on uurimus naisest, tema kehast ning selle kattest, kuid laiemalt võttes inimeseks olemisest üldse," selgitab kunstnik.

Vabaduse galeriis saab vaadata äsja 70. juubelit tähistanud Jaan Paavle video- ja maaliloomingut nime all "ALATI on ALATI". Kunstniku sõnul on tema näitus kui maagiline teater, mille elemendid (nagu Lõõtsa tõmbav Kimmo Pohjonen, Tantsiv Shiva või Kõikevõitev Buddha) on ühteaegu väga realistlikud, teisalt metafüüsilised. Vaatajale soovib Paavle eelkõige oma sisekosmose avastamist.

Toompea lossi kunstisaalis on juuni keskpaigani eksponeeritud valitud töid Siim-Tanel Annuse ligemale 40 maalist koosnevast seeriast "Raha". Kunstnik vaatleb läbi rahasedelitel kujutatud inimeste - poliitikute, kultuuritegelaste ja muude heeroste - Eesti ajalugu 20. sajandil ning ütleb: "Rahad on oma ajastu märgid, kus poliitiline kord demonstreerib oma rahvale ja ümbritsevale maailmale väärtusi, ideoloogiat, rikkust ja jõudu. ... Neil maalidel on oma erinev emotsionaalne tähendus erinevatele sugupõlvedele. ... Hetkel elab Eesti euro ootuses. Loodetavasti hakkab uus raha 2011. aasta alguses kehtima. Vaadates tagasi möödunud sajandisse, võib arvata, et eelseisev rahavahetus pole viimane."

SooSoo@Telliskivi galerii uhiuutes industriaalse hõnguga ruumides Telliskivi loomelinnakus (Telliskivi 60A) saab 19. maini näha EKA sisearhitektuuri ja mööblidisaini osakonna kolmanda kursuse tudengite valgustinäitust "S(n)HOW". Objektid ja taiesed on valminud valgustidisainer Tõnis Vellamaa juhendamisel, ideid on noored loojad ammutanud möödunud pikast, külmast ja lumisest talvest.

Lühidalt
Galeriis 008 näitavad juuni lõpuni pealkirja all "Viimasele moele" oma moefotosid ja installatsioone Piret Puppart ja Marin Sild.

Mujal Eestis
Pärnus Uue Kunsti Muuseumis on 3. juunini Eesti Maalikunstnike Liidu näitus "Sinine". Andres Koorti ja Lii Pähkeli kureeritud väljapanek toob vaataja ette enam kui kolmkümmend maalijat, teiste seas on oma töödega esindatud Tiit Pääsuke, Andres Tolts, Lemming Nagel, Mari Roosvalt, Mall Nukke, Mall Paris, Jaan Elken, Tiina Tammetalu, Sven Saag, Erki Kasemets, Einar Vene ja Tiiu Pallo-Vaik. Kuraatorite sõnul lubab peateema pühenduda sügavamatele aja ja ruumi horisontidele: "See ei ole vaid värvikeemia lõuendil. Hetkil, mil "sinine" omandab kuju, lakkab see olemast värv. Kas see on kauge mälestus, mis viib tagasi lapsepõlve, igavikust tõusev seletamatu kurbus, toores jõud?"

Kaire Nurk eksponeerib praegu Tartus paralleelselt kahte näitust: Tartu Lastekunstikooli galeriis on 13. maini avatud "Vernissage" ning Y Galeriis 14. maini "Näitus". Lastekunstikoolis eksponeeritud installatsioon tsiteerib Meret Oppenheimi poolt väikesele sõprade ringile Bernis 1959 organiseeritud "Kevadist einet" ("Frühlingsmahl") ning külastajatel on võimalik seda ümber korraldada vastavalt oma äranägemisele. Ehk siis on kunstniku sõnul kogu näituse "Vernissage" lahtioleku aja jooksul võimalik osa saada vernissage'ist. Kui Kaire Nurga sõnul eksponeerub Jakobi mäel asuvas galeriis "keha", siis Y galerii tänavapinnast madalamal paiknevais labürintlikes ruumides on platsi võtnud "vaim": "Silmsides ülikooli peahoonega kajastab ekspositsioon mu kauaaegset tegelemist rohelise värviga, mu vaimset vabaliikumise territooriumi."

Lühidalt
Viinistu kunstimuuseumis saab praegu vaadata Soome vabariigi presidendi tarja Haloneni riigivisiidi puhul avatud Heslingi Kivipaino kunstnike litograafianäitust.
Tartu Kõrgema Kunstikooli galeriis Noorus on avatud tudengite näitus "Inimlik huvi õnne vastu", kus käsitletakse õnne ja sellega kaasnevate tunnete spektrit, kajastades isiklikke, ootamatuid, naljakaid, veidraid ja valulisi hetki; väljapaneku kureerisid Nele Tammeaid ja Kristina Paju.
Haapsalu Linnagaleriis on 27. maini Viive Noore kureeritud lasteraamatuillustratsioonide näitus "Kõik armastavad muinasjutte".
Kuressaares Ajamaja galeriis saab 14. maini kaeda Tambet Alliku loodusmaale, Kuressaare kultuurikeskuses aga 29. maini Aare Martinsoni karikatuure ning Teet Lindma pastellmaale.

Toimub
9. mail algusega kell 14 (eesti keeles) ja kell 16 (vene keeles) toimub Kumus päevakohane loeng-ekskursioon "Emadus piiblis". Kunstiteadlase Helena Ristheina juhendamisel uuritakse, kuidas on kunstiajaloos kujutatud selliseid piiblitegelasi nagu Eeva, Saara, Rutt, Ester, Juudit ja Susanna ning vaadatakse seejärel emaduse kajastusi Kumus eksponeeritud kunstiteostes.

Pühapäeval algusega kell 16 toimub Pärnu Kunstnike Majas tegevuskunstipäev "Sõjaveteranide kokkutulek", kus esinevad tuntud performaatorid Billeneeve, Erki Kasemets, Sorge, Meeland Sepp ja Taave Tuutma. Peetakse seminar "Sõjaveterani sündroom postkolonialistlikus kunstis" ning toimetatakse muudki, lubavad korraldajad: "Kuseme pensionisammaste peale. Taome ordenid atradeks. Teeme karkudest kudumisvardad. Asetame pärgi. Jalamile. Anname üle ordeneid. Surume kätt. Teeme paraadpilte (autahvlile). Kirjutame auaadresse (mitte fondiga, vaid schriftiga). Viime läbi tseremooniaid. Heiskame lippe. Avame memoriaale. Koome sõduritele käpikutesse päikest. Vallutame kindluse soomustõukeratastel. Keerutame kabatshokki. Teritame obeliski pliiatsiteritajaga ära. Tähistame oma olemasolu väärikalt. Hurraa!"

...ja kurvad kunstiuudised
Meie seast on lahkunud skulptor ja graafik Renaldo Veeber (20.07.1937-1.05.2010). Veeber lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1964. aastal skulptoridiplomiga. 1967. aastast oli ta Eesti Kunstnike Liidu liige; samuti kuulus ta Kujurite Ühendusse ja Vabagraafikute Ühendusse ning oli Eesti Muinastaide seltsi liige. Veeberi monumentaaltöödest on küllap tuntuim Lõhavere linnuse juurde püstitatud monument Madisepäeva lahingu mälestuseks (1969.a. koos arhitekt Ülo Stööriga).

Renaldo Veeberi eriliseks kiindumuseks sai pärandkultuuri kogumine ja uurimine; alates 1992. aastast juhtis ta Setumaal Saatses asuvat muuseumi, mille kogusid täiendas paarikümne tuhande nimetuseni. Setu mütoloogiast mõjutatuna lõi ta ka kümneid Peko kujusid. Veeber oli samuti meisterlik joonistaja, kes ammutas ainest Kalevipojast ja eesti mütoloogiast laiemalt - praegugi saab Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumi galeriis tutvuda kunstniku mullu valminud joonistusteseeriaga neil teemadel.


© Tiiu Kirsipuu


© Benjamin Vasserman


© Vlad Mamishev-Monroe
Teos näituselt "Tsirkus"


© Dmitry Vrubel
Teos näituselt "Tsirkus"


© Toomas Rein


© August Künnapu


© Jaan Paavle


© Siim-Tanel Annus


© Sven Saag
Teos näituselt "Sinine"


Renaldo Veeber

   
www.kunstikeskus.ee keskkonnas leiduvate mistahes algupäraste tekstide, tõlgete, terviklike info- ja lingikogumite ning pildimaterjali reprodutseerimine ainult KUNSTIKESKUS.EE ja/või nende autorite ja/või nende valdajate nõusolekul. Originaalteoste ja viidatud materjalidega seotud õigused kuuluvad üldjuhul nende autoritele ja/või valdajatele.