24h galerii
Kunstiteadlikkuse Keskus
tagasi avalehele
 
ARHIIV kunstiuudised
 
Kunstiteadlikkuse Keskuse kunstiuudised
Toimetaja Vano Allsalu
MAI 2011
selle kuu varasemad uudised vt. allpool
   
   

Reede, 27. mai 2011

 

Kumus tehakse kunsti nüüd ka kohapeal
Kumus käivitus residentkunstnike programm eesmärgiga integreerida värsket, elavat Eesti kunstielu muuseumi pikemaajaliste programmidega, tutvustada uusi Eesti kunstnikke laiemale publikule ja pakkuda projektipõhist koostöövõimalust loojatele, kellel Eesti tingimustes pole sageli pärast kõrgkooli lõpetamist stuudio kasutamise võimalust.

Esimesena asusid Kumus kolmeks kuuks tegevusse noored kunstnikud Karel Koplimets, Taaniel Raudsepp ja Sigrid Viir - nimelt valmistuma eelseisval talvel Tartu Kunstimajas toimuvaks näituseks. Veelgi erilisemaks muudab ettevõtmise asjaolu, et ka Kumu külastajatel on võimalus jälgida kunstnike uute teoste valmimist muuseumi aatriumis olevas multimeedia laboris. "Soovime viia inimesteni teadmise, et mitte ainult kunst ei ela Kumus, vaid kunstnikud käivad siin oma igapäevast tööd tegemas, ja Kumu külastajatel on võimalus nendega ka kohtuda," kommenteerib Kumu direktor Anu Liivak.

Kolme kunstnikku ühendav OÜ Visible Solutions on asjaosaliste sõnul kunstiteos-ettevõte, mis tegutseb majandus- ja kunstivälja piiril, vaadeldes neid kui ideologiseeritud ruume ja keelekeskkondi, mille vahele asetumine võimaldab tegeleda nähtuste ja mõistete tõlkimisega ühest teise: "Rühmitus tegeleb kaasaegse majandusruumi põhiprintsiipidega, kasutades analüüsimaterjalina ennekõike loomemajandust ning sellest tulenevaid protsesse. Rühmitus vaatleb kõikehõlmava neoliberaalse majandusloogika uusi globaalseid sümptomeid. Loomemajandus on neile sobivaks lähtematerjaliks, sest sisaldab samu vastuolusid ja pingeid nagu kunstiteos-ettevõte."

Haapsalu kümbleb graafilises disainis
Laupäevast läheb lahti järjekordne Haapsalu Graafilise Disaini Festival. Kell 14 avatakse rahvusvaheline kujundusgraafika konkurss-näitus "Isikupära/Individuality 2011" - sedapuhlku teemal POP & ROCK. Tegemist on graafiliste disainerite vabaloominguga, mida eksponeeritakse suures, 1x2 meetrises plakatiformaadis. Osalejaid on Eestist, Lätist, Venemaalt, Valgevenest, Shveitsist ja Saksamaalt. Järgmisena läheb lahti näitus "Värske Eesti plakat 2011". Konkursile saabus 195 kultuuriplakatit, mis valminud erinevate ürituste tutvustuseks aastatel 2009-2011. Professionaalne zhürii valis neist näitusel eksponeerimiseks 100 parimat ning neist veel omakorda välja "10 parimat kultuuriplakatit 2011".

Näitusi täiendab graafilisele disainile pühendatud loenguprogramm "Visuaalkultuur", mille üheks põnevamaks esituseks on kindlasti Aleksandra Sankova ettekanne Venemaa graafilisest disainist. Näitused Haapsalu Kultuurikeskuses ja Linnagaleriis on lahti kolmapäevast pühapäevani 12-18 ning jäävad kunstisuvitajate rõõmuks üles kuni 3. juulini.

Ajalookirjanduse aastapreemia esmakordselt kunstiraamatule
Eesti ajalookirjanduse aastapreemia 2010 pälvis Eesti Kunstiakadeemia poolt välja antud "Eesti kunsti ajalugu V, 1900-1940", mille koostajaks professor Mart Kalm. Ajalookirjanduse preemia zhürii, koosseisus dr. Inna Jürjo, prof. Andres Kasekamp ja prof. Art Leete, tõstis esile teose sidusust, uudseid vaatenurki ja varasemalt kunstiks mitte peetud temaatika kunstiajalukku kirjutamist. Lõppvooru pääses teinegi Kunstiakadeemia väljaanne, Tiina-Mall Kreemi doktoriväitekiri "Viisipäraselt ehitatud. Luterlik kirikuehitus, -arhitektuur ja -kunst Eestis Aleksander II ajal (1855-1881)". Kokku kandideeris preemiale rekordarv, 18 ajalooalast raamatut.

Eesti ainsat ajalookirjanduse preemiat annavad alates 1995. aastast välja Riigiarhiiv, Tartu Ülikooli ajaloo osakond, Tallinna Linnaarhiiv, Akadeemiline Ajalooselts, Eesti Ajaloomuuseum ja Pärnu Muuseum. Kunstiajaloo-alane teos pälvis ajalookirjanduse aastapreemia esmakordselt.

Seistes seksikalt põrgu väraval
Tallinna Kunstihoone galeriis saab 12. juunini uudistada näitust "Tattoo Fight", mille autoriks mustlasjuurtega Prantsuse videokunstnik Jean-Charles Hue. Väljapanekus jooksevadki peamiselt viimasel viiel aastal vändatud filmid Prantsusmaa mustlastest, Mehhiko Tijuana linna poolkriminaalsest tänavakultuurist ja maskuliinsest edevusest - näiteks räägib näituse nimivideo kahest oma tätoveeringuid võrdlevast vanamehest.

Näituse kuraator Harry Liivrand: "Lähenemisviisilt kultuurantropoloogiline ja sõnumilt eksistentsiaalne (ja ideoloogilist tausta arvestades kindlasti ka sotsiaalpoliitilise aspektiga, kui mõelda möödunud aastal toimunud mustlastele osaks langenud kohtlemisele Prantsusmaal ja mujalgi Euroopas), dokumenteerib ja fikseerib Hue oma töödes ennekõike mustlaste meestekeskse kogukonna hierarhiaid, käitumisviise, enesekehtestamist, rituaale, ebausku, ning Tijuana agressiivses linnakeskkonnas ellujäämise mudeleid ja müstilisi olukordi."

Filmide tegelaste seas figureerivad muuhulgas Pariisi põhjaosas elavad Hue suguvõsa liikmed, kes esindavad heledate juuste ja siniste silmadega jenishi mustlasi. Hue nimetab oma tegelasi ilma irooniata tänapäeva kauboideks, ellujäämisinstinkti ja väljaspool seadust olevate isikute suurepärasteks näideteks, kes "põrgu väraval seistes mõjuvad ometi väga seksikalt".

Nostalgiasuitsune näitus, pealinna nimega
Hobusepea galeriis on 6. juunini Erki Kasemetsa "TALLINN 2011. Filtriga sigaretid". Näitus moodustub tuhandetest sigaretipakkidest ning selle korraldajate sõnul on "tooraine potentsiaalne loomemajanduslik väärtus vanas vääringus ligi miljon".

"Näitus on ajarännak läbi suitsetamise kui kultuurinähtuse viimase paarikümne aasta kihistuste; talongiajastule järgnenud eksootilise putkamajanduse, marginduse-maksumärginduse, hoiatussildinduse ning muude mustrimuutuste kaudu. Nüüdisajal on suitsetamisest saanud üks väheseid silmaga nähtavaid riikliku tasandi rünnakuobjekte. Kas Euroopa Liidule arutamiseks esitatud nn. "plain packet"´i eelnõu, kus sigaretikarbid näeksid välja ühesugused, igasuguste pilkupüüdvate tunnusmärkideta, tähistaks millegi lõppu või uut algust?" mõtiskleb kunstnik. Ning kahtleb, kas igapäevaelu rutiin on ikka nii kerge muutuma: "Kas "kultuurikell" selles kohas seiskub? Ühtmoodi kunstnikele kui kurjategijaile. Millega asendub arvestatav argirituaal ning korrastav-mõõtev-kahjulik harjumus?"

Papist Hummer Tartu Kaubamajas...
Varem Tallinna Lennujaamas ja Riigikogu kunstisaalis väljas olnud Urmas Viigi ja Küllike Jaama installatsioon "Luige Hummer" on nüüd jõudnud Tartu Kaubamajja. Installatsioon kujutab endast 35 tuhande postmargiga kaetud elusuuruses lainepapist automaketti. Projekt viitab metsateadlase Heino Luige idealistlikule heategevusprojektile, mille raames lasi mees Eesti Hapnikufondi loomiseks oma isiklike säästude eest trükkida 150 tuhat postmarki. Paraku ei hakanud hästi mõeldud skeem kunagi tööle, Heino Luik hukkus aga 22. augustil 2007 kokkupõrkes liiklushuligaani autoga.

Jaama ja Viik viitavad oma teosega asjaolule, et kui margitiraazh õnnestunuks ära müüa, saanuks saadud raha eest osta näiteks uue Hummeri. Kunstiteadlane Liisa Kaljula: "Hummer, üks maailma ebaökoloogilisema kuvandiga automarke, on Ameerika militaarvillisest arendatud maastikuauto, millest tänu suurtele mõõtmetele ja kütusevajadusele on saanud üks globaalse soojenemise sümboleid. Ameerika popkultuuri uurija Matt Yockey on kirjeldanud Hummerit kui apokalüptilist liiklusvahendit, mis sõja- ja tsiviilvaldkonna hübriidina on ameerikaliku pooleldi ilmaliku ja pooleldi kristliku maailmapäästmise mudel, mis tahes olusid kannatav sõiduk, mille abil saab ära hoida maailma lõppu ja siirduda tagasi utoopia teele."

...ja Kasemaa tahmatrükid Solarise parklas
Kunstivood Eesti Vabariigis ei lähtu aga kaugeltki ainult Tallinnast. Näiteks Solarise keskuse parklakorrusel saab reede õhtust alates nautida kunstikülakosti Taaralinnast - nimelt eksponeerib tartlasest kunstnik Markus Kasemaa seal oma näitust "DRIVE-IN and TAKEAWAY". Eksponeeritud on valik tahmatrükke seeriast "Figuurid 1.0"."Teoste endi sisulise poole osas ei kipu hetkel kommenteerima - tegu üsna klassikalise eneseväljendusega. Küll võiks mitmete viimase aja kuumade kunstiteemade kontekstis kuigivõrd kontseptuaalselt haakuda näituse toimumise paik, teoste väljastamise tehnika(d) ja ka "kunstitöötaja" töö temaatika," kommenteerib kunstnik ise. Autoga tulijatel tuleb lunastada parkimispilet, jalameestele on sissepääs tasuta.

Noorte kunst noorte kriitikute luubi all
14. juunini 2011 Tallinna Lauluväljakul ning Maarjamäe lossis avatud Koolinoorte kaasaegse kunsti triennaal Eksperimenta! (E!) esitab haridusele üleskutse murda välja kooliseinte vahelt ja suhestuda loovalt meid ümbritseva eluga. Muuhulgas kutsutakse huvilisi osalema triennaali pedagoogilises programmis, mille osadeks "Ekspositsiooni tõlkimine", "Vaata ja kommenteeri Eksperimenta! tegemisi läbi joonistuste!" ning "Kunstiväitlus POOLT ja VASTU".

Seejuures tehakse koostööd ka konkursi "Noorte kriitikute luubi all" korraldajatega. Üheks peaeesmärgiks suunata noori olema julged ja pädevad kriitikud enda ja oma eakaaslaste loomingule - ning loomulikult mõistma ja kritiseerima kunstimaailmas toimuvat ka laiemalt. Kriitika-programm on üks paljudest ettevõtmistest, mis haakub Eksperimenta! peamise eesmärgiga: lähendada kaasaegset kunsti ja haridust ning algatada jätkusuutlikke muudatusi kunstihariduses. Rohkem infot www.eksperimenta.net ja www.luubiall.ee

Näitused Tallinnas
Draakoni galeriis saab 4. juunini uudistada Kai Kiudsoo-Värvi isikunäitust "Taevased ja maised asjad". Kunstnik on kasutanud pate de verre sulatustehnikat, tulemuseks on värvirõõmsad ja reljeefsed "klaasiga joonistatud" pildid. Nende teostamise protsessis on teatud sarnasusi graafikatehnikatega - tööprotsessi käigus valmistas Kiudsoo-Värv piltidele justkui trükiplaadid, mida erinevate klaasijahude- ja purudega täites sündisid sulatusahjus ainulaadsed klaasist "tõmmised"."Inimese elu kulgeb maa peal ja taeva all ning mõlemad sfäärid moodustavad kindla osa meie igapäevaelus," ütleb autor näituse nime selgituseks.

A-galerii sheifis saab 18. juunini uudistada kunstirühmituse OTSE! näitust "Betooniaeg". Autorite endi sõnul uuritakse betooniajastu unistusi ja müüte: "Näitusel eksponeeritakse sakraalses atmosfääris betoonehistööd, kus vääriskivide asemel on ehte teenistuses tehiskivi. Ekspositsioon esitleb esmakordselt maailmas innovaatilist materjali kuldbetooni, mis kätkeb endas ajastu vaimu." Rühmitusse OTSE! kuuluvad Nils Hint, Rainer Kaasik-Aaslav ja Annika Kedelauk.

Noor kunstnik Rain Ader näitab praegu Cubanita Live Cafe's oma salsa-teemalisi maale. Kunstnik on salsat õppinud ja tantsinud juba 5 aastat ning tegutseb aktiivselt kohaliku ja rahvusvahelise salsa DJ-na. "Käesoleva näituse maalid kajastavad selle subkultuuri elujõudu ja värviküllust. Tantsimine, muusika ning nende kombineeritud dünaamika pakub kunstnikule ammendamatut materjali värvikate figuraalkompositsioonide loomiseks," teatavad näituse korraldajad.

Lühidalt
TLÜ Õigusakadeemia õppehoones (Siili 14) tegutsevas Nord Galeriis saab 2. juunini vaadata Ants, Eve ja Aadam Viidalepa loomingut.

Mujal
Pärnu Kunstnike Majas on 18. juunini Mare Tralla isikunäitus "Autoportreed". Pärnu Linnagalerii kuraator Mari Kartau kommenteerib: "Eesti feministliku kunsti ämmaemand, kes on sünnitanud soorolle raputavaid kunstisündmusi alates Est.Fem-ist 1995. a. kuni hiljutise Ladyfestini, ja kes samuti on üks meie meediakunsti alusepanijaid ning omab hüpermeedia magistrikraadi Westminsteri ülikoolist, on haaranud oravakarvalise pintsli ja krobelise paberi ning väljendab end seekord peamiselt akvarellvärvide kaudu."

Tartu Lastekunstikooli galeriis saab 17. juunini uudistada kunstikooli lõputööde näitust - 28 noore autori maale, joonistusi, graafikat, disaini, digigraafikat, fotot ja keraamikat.

Tartu Loomemajanduskeskuses on kuu lõpuni Karlova päevadele pühendatud näitus "Mitte ainult Karlovast", mille autoriks sama linnajao elanik Lembit Mäemets (1984). Tööd on tehtud õlipastellidega ja diatüüpia tehnikas, kujutatud on akte ja motiive nii Karlovast kui mujaltki Tartu linnast. Loomemajanduskeskuse arendusjuht Külli Hansen: "Lembit pole kunsti õppinud, tema loominguline käekiri on pisut naivistlik, lapselikult kompleksivaba ning huvitavalt isikupärane."

Välismaal
Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakond eksponeeris 24.-26. mail Frankfurdis toimuval messil Techtextil kodumaiseid interaktiivseid tekstiile. Mess toimub iga kahe aasta järel ning esitleb uusimaid materjale ning ideid tehniliste tekstiilide valdkonnast. Messiga paralleelselt toimuvad teadus- ja arendusalased sümpoosionid, kus valdkonna edulugusid jagavad teadlased, insenerid, tootearendajad ja disainerid. EKA tekstiilidisaini professori Mare Kelpmani sõnul ollakse teerajajad - seni pole ükski Eesti tekstiilifirma veel sellele messile pääsenud.

Toimub
Kadrioru kunstimuuseum korraldab 28. mail algusega kell 11 suure maalilaupäeva, kuhu on oodatud kõik suured ja väikesed kunsti- ja loodusesõbrad. Muuseum pakub võimaluse iseseisvalt vabas õhus joonistada ja maalida, osaleda ikoonimaali tehnikat tutvustavas meistriklassis või ikooniteemalises plastiliinimaali töötoas, panna end proovile otsimisviktoriinis "Kas tunned Kadrioru ajaloolisi hooneid?" ning võtta osa ekskursioonist näitustele "Eesti ikoonikunst" ja "Vene ikoonid. Gunnar Savisaare kogu". "Kaasa tasub võtta maalimisvahendid (neid saab laenutada ka kohapeal), piknikukorv, pere, sõbrad ja hea tuju," ütlevad korraldajad. Kõik vabaõhutegevused ning maalimistarvete kasutamine on tasuta, töötoas ja ekskursioonidel osalemine muuseumipiletiga.


© Visible Solutions


Mart Kalm
Foto: www.artun.ee


© Jean-Charles Hue


© Erki Kasemets


© Urmas Viik, Küllike Jaama


© Kai Kiudsoo-Värv


© Mare Tralla


© Lembit Mäemets

   
   

Reede, 20. mai 2011

 

Täiesti värske kunstiline Tase
Tänavune Eesti Kunstiakadeemia noore kunsti ja disaini festival TASE toob lisaks lõputöödele ateljeedest, töökodadest, stuudiotest ja loenguruumidest välja paljud teised õppeaasta jooksul tehtud põnevad tudengite kunsti- ja disainiprojektid. Magistri- ja bakalaureusetööde näituste kõrval avatakse huvilistele klassiruumides valminud tudengite looming - visandid, kavandid, maketid, ideed, katsetused ja kunstiprojektid. Selliselt on Eesti Kunstiakadeemia end varasemalt näidanud vaid sisseastujatele mõeldud avatud uste päevadel, kuid nüüd on oodatud kunstitudengite töökeskkonda ja -protsesse kaema kõik huvilised.

TASE11 algas 4. mail EKA moedisaini-hariduse 70. aastapäevale pühendatud näitusega Rotermanni kvartalis ja lõppeb 18. juunil arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala kursusetööde näitusega "Lõppmäng" Draakoni galeriis. Nende vahele mahub üle kümne erineva näituse ja ürituse, sh ERKI moeshow, filmiõhtud, kunstimüük, tegevuskunstiüritused, õuekohvikud, avatud uste päevad ja kontserdid. Muuhulgas toimub ajavahemikul 9.-12. juuni "EKA ringkäik: avatud hooned ja hoovid", mil üliõpilased näitavad kolmes õppehoones ja hoovis õppeaasta jooksul on tehtut ja pooleliolevat. Linnarahval on võimalik tutvuda lähemalt akadeemiliste õppeprotsessidega: näha saab disainilahendusi, workshoppide ja seminaride tulemusi, omaalgatuslikke kunstiesemeid ja leiutisi, osaleda töökodades ja meistriklassides ning kohtuda kunstnikega.

Estonia pst 7/Teatri väljak 1 hoones ja hoovis näitavad oma loomingut disainiteaduskonna ja Avatud akadeemia üliõpilased; Rüütelkonna hoones, Kiriku plats 1 vabad kunstid (sh stsenograafia, skulptuur ja animatsioon) ning Suur-Kloostri 11 ja 11a õppehoones kunstikultuuri ja arhitektuuriteaduskonna üliõpilased. Magistri- ja lõputööde näitused ja kaitsmised toimuvad tänavu mitmes eri paigas - Rotermannis, Eesti Disani Majas, Baltika kvartalis, Tallinna Keskraamatukogus, Hop galeriis, Draakoni galeriis jm. Lähem info tase.artun.ee

Köleri kunstiauhind
Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis saab 5. juunini tutvuda eesti uue kunstiauhinna Köler Prize nominentide näitusega, kus astuvad üles Denes Kalev Farkas, Tõnis Saadoja , Timo Toots, Sigrid Viir ja Jevgeni Zolotko.

Projekti üks eestvedajatest Anders Härm: "Auhinnale on nomineeritud viis eesti kaasaegse kunsti tõusvat tähte, kõik väga eriilmelised ja isikupärase maailmakäsitlusega kunstnikud, kes on ennast viimaste aastate jooksul tõestanud tugevate tööde ja huvitavate projektidega. Kahtlemata on tegemist kunstnikega, kelle rahvusvaheline potentsiaal on veel täielikult realiseerimata, kuid kes on ennast eesti kunstipildis näidanud isikupäraste ja intrigeerivate autoritena. Läbilõiget nende viimaste aastate loomingust saab näha loomulikult ka näitusel Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis, kus kunstnikud astuvad üles kahe teose või teoste seeriaga, milledest esimene on varem avalikult juba eksponeeritud, teine aga uus, Eestis varem eksponeerimata või valmib spetsiaalselt Köler Prize´i jaoks."

Näitusel esitatud töid asub kriitiliselt hindama rahvusvaheline ekspertzhürii. Auhinnaraha, mille paneb välja eesti kapitali põhine logistikafirma Smarten Logistics, on 5000 eurot ja see antakse laureaadile üle 28. mail toimuval galal. Ka näitusekülastajad saavad valida oma lemmiku ning publikupreemia, mille suuruseks on 1000 eurot, paneb välja Temnikova & Kasela galerii koostöös advokaadibürooga Lawin."

Valgus- ja kirjakunsti disainimuuseumis
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum pühendub 7. augustini kirja- ja valgustikunstile. Eesti üks tunnustatumaid graafilisi disainereid Ivar Sakk on loonud oma uurimislabori, kus ta dokumenteerib meid igapäevaselt ümbritsevat tekstide kihti: tänavasilte, reklaame, infokirju. Peale tähenduse on neil kirjadel ka kuju: kirjatüüpe on tuhandeid ning neid tuleb iga päevaga juurde. Kas kirjade tähenduse ja kuju vahel on mingi seos? Miks nad on tehtud, kelle poolt ja millal? Milliste alateadlike valikute mõjul on kirjad sattunud kunstniku enese plakatitele? Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis eksponeeritud "Laboratori di carattere" on ühtlasi sissejuhatuseks Saki koostatud ja peatselt ilmuvale tüpograafia ajaloo ülevaateteosele.

Näitusega "Eesti disain. Valgustid" alustab ETDM sarja eesti disainist läbi erinevate teemakäsitluste ja esemekujunduse valdkondade - seda meie disainiajaloo erinevate tahkude paremaks kaardistamiseks ja laiemaks tutvustamiseks. Kohaliku valgustikujunduse alguspunktiks võib pidada 1930. aastatel siinsete arhitektide ja rakenduskunstnike poolt loodut, mis asetus valdavalt saksa ja rootsi päritolu kataloogidest või imporditud detailidest valgustite kõrvale; spetsiifiliseks nähtuseks on ka tollased keraamililsed lambijalad. Sõjajärgse valgustitööstuse lipulaevaks ja paljude ikooniliseks kujunenud valgustite tootjaks kujunes 1959. aastal asutatud plastmasstoodete katsetehaseks "Estoplast". Eraldi esilekerkivaks valgusega töötavaks kujundajaks on olnud juba 1960. aastate lõpust Mait Summatavet, kelle vormitöötlused valguse täpseks suunamiseks on tänaseni värsked.

1990. aastate eesti disaini üheks märksõnaks on kindlasti Tarmo Luisu valgustiseeria Basic. Eesti tänasele valgustidisainile on omane mäng arhetüüpsete vormide ja tüüpelementidega, oma roll on kindlasti ka leidobjektide kasutamisel ja taaskasutuse ideestikul. Eesti valgustitootmise ja -kujundamise arengu tutvustamiseks on eksponeeritud valik nii spetsiaalselt tootmiseks kavandatud kui unikaallahendusena sündinud valgusteid, ulatudes puhtfunktsionaalsetest äärmiselt mänguliste lahendusteni. Paljudest valgustinäidetest kasvab omakorda välja hübriidseid lahendusi, kus valgustil on kanda enam kui vaid valgusallika roll. Tihti on tegu skulptraalsete vormidega, mis toimivad nii funktsionaalsete, valgust pakkuvate kui iseseisvate objektidena

Maalija jäljed ajas
Vabaduse galeriis näitab 7. juunini pealkirja all "Jälg ajas"oma maaliloomingut Tiiu Pallo-Vaik. Galerii kuraatori Juta Kivimäe sõnul esindavad tema viimaste aastate helged akvarellilikud õlimaalid autori visioone inimese jäljest ajas, ent ka vastupidi - jälgedest, mida on tekitanud aeg ise: "Maalija on olnud visionäär, kes jääduvustab hingeseisundeid ja naiselikult leebet kontemplatsiooni ning naudib ise ilmselgelt maalimise lõputut protsessi. Pallo-Vaigu maale iseloomustab õrn pehme palett, sulavus värvilahendustes ja tajutav tundlikus nii maalikunstnikuna kui ajavoogude vaatlejana. Õlimaalidena esitatud visioonid on kirkad ja jätavad vaatajale piisavalt mõtlemisruumi."

Tiiu Pallo-Vaik (1941) kuulub kunstnikegeneratsiooni, mis muutis Eestis 1960. aastate lõpul oluliselt arusaamu kujutava kunsti olemusest. Muuhulgas oli ta koos Tõnis Vindi, Jüri Arraku, Malle Leisi ja mitmete teiste tänaseni mõjukate loojatega legendaarse kunstirühmitus ANK 64 liikmeks.

Näitused Tallinnas
Draakoni galerii keldrisaalis näitab pealkirja all "Inimene ehte sees" 3. juunini oma töid Kadi Kübarsepp. Kunstnik eksponeerib suuri skulpturaalseid ehteid, rõhutades seejuures ehete teatraalset olemust ning seost rituaalidega: "Ehtekunstikesksed rituaalid ei pea alati olema sakraalsed, vaid võivad olla ka profaansed. Me võime küll end ehtida võõraste sulgedega, kuid enesepaljastus on kõigile hirmutav. Seetõttu on inimene ehte sees justkui kaitstud teda ümbritsevate ohtude eest ühiskonnas. Ehtimisrituaal on inimesele hingeliselt vajalik etendusliku algupäraga kogemus, mida püüan tõestada käesolevate teostega."

Lühidalt
Hop galeriis on kuu lõpuni Margus Tamme ja Argo Peeveri "Let's face it!".
KuKu klubis ja kohvikus saab 29. juunini uudistada Arne Maasiku töid, mis keerlevad Tallinna vanalinna ja itaalia metafüüsilise koega nüüdisarhitektuuri ümber.
Eesti Rahvusraamatukogus näeb maikuu lõpuni austria kunstnike Peter ja Regina Riederi näitust "Kui meri kadus mäe sisse", mis jutustab Austria kaljudesse ja mäeseljakutele talletatud kunagise ürgmere jälgedest.

Mujal
Pärnu Linnagaleriis (Raekojas, Uus 4) saab 28. maini uudistada Pärnu Moodsa Kunsti näitust "Kaasaegsed müüdid". Lisaks kohalikele tegijatele lööb kaasa kunstnikke Lätist - osalevad Dimitriy Lavrentjev, Kalvis Zalitis, Toomas Kuusing, Janno Bergmann, Pusa, Alar Raudoja, Mila Balti, Jasper Zoova, Siram, Laura Feldberga, Villu Plink ja Silja Saarepuu. "Muinasjutud ja müüdid on need, mis alles jäävad ja peavad vastu igale ajaproovile, revolutsioonile ja katastroofile, need sisaldavad üksikisiku ja ühiskonna püüdlusi, säilitades nii inimliku tarkuse kui ka lolluse," nendivad näituse korraldajad.

Kuressaare Raegaleriis saab 14. juunini kaeda mälestusnäitust "Karm ja hell Ilmar Torn". Kuressaares sündinud Ilmar Torni (1921-1999) loomingut tutvustava väljapaneku kuraatoriks on kunstiteadlane Mai Levin. Torni nimega seostub eelkõige tema krestomaatiline linoollõige "Kaluri käed" (1958), mis on eesti kunstiajalukku jäänud nn. karmi stiili avalöögina. Kunstniku vabagraafikas ongi silmapaistval kohal kodusaar - kivine ja kadakane Saaremaa. Näitus Kuressaares ei keskendu aga üksnes Ilmar Torni loomingu karmikoelisele tuumikule - vaatajale avaneb hoopis romantilisem, rõõmsalt meeleline Torn, kelle 1980.-1990. aastate loomingus muutus valdavaks õlipastell. Kokku on ekspositsioonis 53 tööd nii muuseumi- kui erakogudest.

Toimub
Kunstikriitika lugemisgrupp "Tartu möliseb vol 6" toimub 24. mail algusega kell 19 Tartu Kunstimajas. Kevadhooaja viimasel kokkusaamisel vaadeldakse Claire Bishopi ja Grant Kesteri vahel ajakirja Artforum veergudel toimunud arutluse vahendusel sotsiaalselt angazheeritud kunstipraktikate retseptsiooni ja suhet esteetika küsimustesse. Lugemisgrupi "Tartu möliseb" eesmärgiks on korraldajate sõnul elavdada ja arendada kaasaegse kunsti retseptsiooni, korraldades valitud tekstidele keskenduvaid seminare, mille fookuses on kunstikriitika roll ja positsioon.


© Liisi Eesmaa


© Jevgeni Zolotko


© Denes Kalev Farkas


Näitus "Eesti disain. Valgustid"
Foto: ETDM


© Tiiu Pallo-Vaik


© Kadi Kübarsepp


© Margus Tamm, Argo Peever


© Arne Maasik

   
   

Reede, 13. mai 2011

 

Kunst ja võrgustunud kultuur Kumus
Kumu kunstimuuseumis saavad kunsti- ja meediahuvilised alates reedest tutvuda suurejoonelise meediakunsti näitusega "Gateways. Kunst ja võrgustunud kultuur", kus eksponeeritud tööd ja teosed uurivad võrgutehnoloogiate tähendust ning sotsiaalset ja kultuurilist mõju ühiskonnale. Näitusel osaleb 27 Euroopa kunstnikku 16 riigist; 29 eksponeeritud tööst on 14 spetsiaalselt sellele näitusele tellitud uued kunstiprojektid. Interaktiivsete projektide ja aktsioonide näol laieneb näitus ka Tallinna linnaruumi.

"Gateway tähendab ligipääsu - ruumidele, infole, andmevõrkudele või kogukondadele. Näituse keskne tahk on avaliku ruumi ümberkujunemine infosfääri ja geograafilise ruumi aina suureneva kattumise tõttu," selgitavad näituse korraldajad. "Interneti kasutajate arv on aastatel 2005-2010 kahekordistunud. Mitmed riigid, sealhulgas Eesti, Soome ja Hispaania, on kuulutanud interneti ligipääsu kodanikuõiguseks. Enam kui 90 protsendil maailma rahvastikust on ligipääs mobiilivõrkudele."

Kumus avatud näitusel rakendavad kunstnikud uudseid tehnoloogiaid ebatraditsioonilisel viisil, et muuta muidu nähtamatu info nähtavaks ja kogetavaks. Näiteks Timo Tootsi "Memopol II" on masin, mis kaardistab külastaja virtuaalset infovälja; inglise kunstnikegrupi boredomresearch "Tõelises tigupostis" veavad e-kirju laiali pruunid aiateod; saksa kunstniku Christina Kubischi "Elektrilised jalutuskäigud Tallinnas" avavad meid ümbritsevate elektromagnetiliste helide muidu märkamatuks jääva maailma.

"Näitus vaatleb muutunud tingimusi maailmas, mis on üha enam meedia poolt vahendatud ning kus internetiühendus on laienenud kõigile eluvaldkondadele," selgitab näituse kuraator Sabine Himmelsbach Saksamaalt. "Gateways kutsub inimesi muuseumi ja linnaruumi teistmoodi kogema, uusi elamusi saama ning kunstiprojektides aktiivselt kaasa lööma." Näitusest "Gateways. Kunst ja võrgustunud kultuur" on võimalik Kumu kunstimuuseumis osa saada 25. septembrini 2011. Vt. lisaks www.gateways.ee

Sõnastamata lood Kunstihoones
Tallinna Kunstihoones on avatud esinduslik näitus "Sõnastamata lood / Untold Stories", mille keskmes seksuaalvähemuste problemaatika eelkõige selle sotsiaalsetes, poliitilistes ja ajaloolistes seostes. Näitusega kaasneb mitmekesine üritusteprogramm, mis hõlmab vestlusringe, skriininguid ning ettekandeid. Näitus teeb koostööd ka projektiga "Erinevus rikastab" ning LGBT solidaarsus- ja kultuurinädalaga Oma Maailma Avardamise festival, mis leiab aset 6.-12. juunil.

Projekti kuraatoriteks on Anders Härm, Rebeka Põldsam & Airi Triisberg ning näitusel osalevad Malin Arnell & Kajsa Dahlberg & Johanna Gustavsson & Fia-Stina Sandlund + Zoe Leonard, Pauline Boudry & Renate Lorenz, Sezgin Boynik & Kalle Hamm & Minna L. Henriksson & Dzamil Kamanger, Liisi Eelmaa & Minna Hint, Conny Karlsson, Dagmar Kase, Kiwa & Terje Toomistu, M.L., Marcus Lindeen, Karin Michalski & Sabina Baumann, Nallem, Flemming Rolighed, Emily Roysdon, Jaanus Samma, Maria Takacs, Mare Tralla ning Anna-Stina Treumund - lisaks neile veel terve rida üritusteprogrammis kaasalööjaid.

Eksponeeritud tööd lähenevad temaatikale peamiselt dokumentalistlikult, rääkides lugusid näiteks homofoobiast ja homoseksuaalsuse representatsioonidest Eestis, seksuaalvähemuste igapäevastest probleemidest töökohtadel või lapsevanematena, lesbide ja geide kultuuriloost sotsialismiperioodil Ida-Euroopas.

"Näitust raamistab queer-feministlik lähtepunkt, mis tõstab lesbide ja geide kõrval fookusesse ka teistsugused, sageli marginaliseeritud seksuaalsused, nagu näiteks bi-, trans- ja interseksuaalsus. Rõhuasetus täheühendil LGBTQI viitab seksuaalsete ja sooliste positsioonide komplekssusele, mille taustal osutatakse binaarsete soorollide piiratusele, soolisustatud kehade konstrueeritud iseloomule ning vaevanõudvale tööle, mis kaasneb ühiskondlikult tunnustatud soorollidesse mahtumise või mittemahtumisega.

Kolmas teemadering näitusel puudutab nn repressiivse tolerantsi diskursust, queer-liikumise ja avalikkuse suhteid poliitilise eneseväljenduse tasandil. Vaatluse all on dihhotoomia seksuaalvähemuste võimu (eelkõige iseenda ja oma keha üle) ning (enesekehtestamise) võimetuse vahel ning võimalused/võimatused avalikus elus ja poliitikas kaasa rääkida. Selles kontekstis puudutatakse ka nn homonormatiivsuse tekkimist ning mitmekordset marginaliseeritust vähemuste endi hulgas," selgitavad projekti eestvedajad.

Päikeses sulanud raha Linnagaleriis
Tallinna Linnagalerii näitustesarja "Money, Money, Money", mille eesmärgiks uurida raha ja kunsti tähenduslikke aspekte ühiskonnas ja kultuuris, lõpetab Ameerika kunstniku LeRoy Stevensi näitus "Linnu nokast". Linnagaleriis eksponeeritavas meteoriidiga sarnanevas metallobjektis on münt-mündi haaval kokku sulatatud 100 dollari väärtuses sente - täpsemalt 10 tuhat USA ühesendist.

Tähelepanuväärne on asjaolu, et sulatusprotsess toimus fokusseeritud päikesevalguse abiga kahe aasta kestel. Projekti kulgu dokumenteerivad fotod näitavad skulptuuri pidevat kasvamist ning erinevaid paiku, kus kunstnik oma sulatustööd läbi viis. "Raha sulatamise aeglus ja meditatiivsus tuleb hästi esile videos, kus näeb väikseid Abraham Lincolni päid ükshaaval suitsupahvakusse kadumas," kommenteerib galerii kuraator Eero Kangor.

Projekti algseks inspiratsiooniks olid kolm 19. sajandi teadlast, kes püüdsid päikest vaadates paremini mõista silma võrkkestale tekkivat järelkujutist ning jäid pimedaks. Stevensit innustas ka teadmine, et paljude ameeriklaste silmis on ühesendised praktiliselt väärtusetu metallipuru ning et sendi toormaterjali hind on suurem kui selle rahaline väärtus. Riskantsust lisab projektile asjaolu, et raha hävitamine või moonutamine eraisiku poolt on Ühendriikides riigivastane kuritegu.

Stevens alustas projekti vahetult enne globaalset majanduskriisi - kuid ei saa kriisijärgselt jätta ironiseerimata teemal, et sentide moonutamine on kuritegu, kuid sadu miljoneid tuulde lasknud pangajuhid töötavad samas valdkonnas edasi. Karin Laansoo kureeritud näitus Linnagaleriis on avatud 5. juunini.

Eesti ja vene ikoonid Kadriorus
Kadrioru kunstimuuseum avas möödunud nädalal kaks ikoonikunsti näitust: "Eesti ikoonikunst" on üles pandud Kadrioru lossis ja "Vene ikoonid. Gunnar Savisaare kogu" Mikkeli muuseumis. Neist esimese eesmärk on tutvustada seni kogudes varjul olnud Eesti ikoonimaali kui vähetuntud, ent olulist osa Eesti õigeusklike - venelaste, eestlaste ja setude - läbi sajandite ulatuvast vaimsest pärandist. Vanameister Nikolai Kormashovi koostatud näitusel eksponeeritakse töid erakogudest, muuseumidest (Eesti Kunstimuuseum, Eesti Ajaloomuuseum, Hiiumaa Muuseum, Pärnu Muuseum, Võrumaa muuseum, Eestimaa Vene Muuseum) ja Eesti õigeusu kirikutest.

"Eesti ikooni mõiste võib tunduda mitte ainult vaieldav, vaid koguni võimatu, kuid sellest hoolimata püüab 16.-20. sajandi ikoonide väljapanek mõiste kasutamist põhjendada," üles näituse autor Nikolai Kormashov. "Erinevate koolkondade ja maneeride paljusus näitab ikoonikunsti rikkalikke võimalusi ühtses õigeusu traditsioonis. Läti, Leedu ja Eesti ikoonidel on omanäoline kujundikeel, mis sai alguse 17. sajandi setu ikoonidest ja arenes 20. sajandi Gavriil Frolovi koolkonna ikoonideni."

"Eesti ikoonikunsti näitus on Kormashovi autorinäitus, kuid ta ei astu siin üles mitte kunstniku, vaid ikoonikunsti asjatundjana, kes on aastakümneid ikoone uurinud, restaureerinud ja kollektsioneerinud," ütleb näituse kuraator Aleksandra Murre. "See töö on koondanud hulganisti materjali ikoonikunstist ja kujundanud kunstniku seisukohti."

Gunnar Savisaare isiklikul kogul põhinev näitus vene ikoonidest kuulub Mikkeli muuseumi väljapanekute sarja, mis tutvustab erakogusid Eestis. Välja on pandud paremik kollektsionääri 17.-20. sajandi ikoonikogust, kuhu kuuluvad nii üldlevinud ikonograafiaga pühapildid kui haruldasema süzheega ikoonid. Näha saab selliste tuntud Vene ikoonimaali koolkondade nagu Moskva, Jaroslavli, Mstjora ja Palehhi näiteid, aga ka Peipsi vanausuliste ikoone. Näitus on avatud 14. augustini, "Eesti ikoonikunst" jääb aga lahti kuni 2. oktoobrini 2011.

13.-14. mail peetakse Kadrioru kunstimuuseumis ka rahvusvahelist kevadkonverentsi "Kunstiajaloo tehnikad. Tehniline kunstiajalugu". Tänavu juba kuuendat korda toimuval üritusel selgitavad tippspetsialistid, kuidas tehnilised abivahendid ja materjalianalüüs aitavad paremini mõista sajandeid vanu kunstiteoseid.

Eksperimenta! võidutööd
Koolinoorte kaasaegse kunsti triennaali Eksperimenta! avatseremoonial kuulutas rahvusvaheline zhürii välja kolme kategooria võitjad ning tunnustas erimainimisega lisaks üht andekat noort kunstnikku. Sally Stuudio poolt korraldatud ning Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 raames tänavu esmakordselt toimuval rahvusvahelisel triennaalil esitletakse näituse teema "Ruum" tõlgendusi erinevates kaasaegse kunsti meediumites ligemale 900 autorilt 13 riigist.

Eksperimenta! zhüriid juhtis Eesti Kunstimuuseumi direktor Sirje Helme, lisaks kuulusid sellesse Soome Laste ja Noorte Kunstikoolide Liidu juhataja ja Arts4All esindaja Anu Hietala, Brasiilia Mercosul's Bienniaali haridusprogrammi juht Estevao da Fontoura Haeser ning Venemaa Pedagoogika Akadeemia õppejõud Tatyana Selivanova. Sirje Helme sõnul otsiti ja hinnati töödes seda, mis on omane just Eksperimenta! osalejate vanusegrupi, 14-19aastaste loomingule: "Eksperimenta! autorite näol on tegemist väga erilise vanuserühmaga, kes on lapsepõlve ja täiskasvanuks saamise piiril. See on väga keeruline iga, kus tuleb hakkama saada iseenda ja sellele vanusele iseloomuliku maailmavaluga. Triennaalil osalejate töödes peegelduv küpsus on hämmastav ja kindlasti on nende hulgas tulevasi arvestatavaid kunstnikke."

E! kõige lootustandvama noore kunstniku preemia pälvis Iirimaa ekspositsiooni rühmatöö "Stop Motion Animation". Võidutöö ühendab videolõikudena kahedimensioonilised papist väljalõiked ning varju- ning söeanimatsioonid, mille autoriteks on kümme Kilkenny linnast pärit koolinoort. Kuraatoripreemia sai Sloveenia ekspositsiooni kuraator Nina Ostan, kes võtab triennaalil koos noorte autoritega vaatluse alla "ruumi, milles me elame". Ühendades kohaliku ja globaalse perspektiivi, käsitletakse Sloveenia näitusetöödes teravalt nii avalikke kui isiklikke teemasid. Kolmas triennaalipreemia anti ekspositsioonile, milles on kõige paremini integreeritud kaasaegne kunst ja kunstiharidus. Võitjaks osutus Soome ekspositsioon, mille kuraatoriks Juha Saari. Soomes kujunes Eksperimenta!-l osalemine osaks laiemast kunstiõpetuse edendamise projektist, mis kaasab üle 4000 õpilase ja 12 kooli.

Lisaks kolmele eelmainitud preemiale tõstis zhürii erimainimisega esile Türgi õpilase Cagla Sozeni installatsiooni "Detail". Oma näitusetöö kontseptsioonis kirjutab noor autor: "Andes oma elus palju ruumi pisiasjadele, ei mahu tähtsad asjad enam ära. Üks väikene detail võib laviinina suureks paisuda, hävitates kõik muu ning vallutades kogu ruumi. Raev, vihkamine ja kadedus on vaid väikesed detailid, kuid me anname neile märkimisväärselt suure osa oma elust. On aeg öelda "stop" detailidele ja teha ruumi asjadele, mis seda tõeliselt väärivad."

Kõiki auhinnatud töid saab kõrvuti teiste, enam kui 400 triennaalil eksponeeritud teosega vaadata, kuulata ja kogeda kuni 14. juunini Tallinna Lauluväljakul ja Maarjamäe lossis. Näitusekülastajad saavad anda oma hääle ka triennaali publiku lemmiku valimiseks. Vaata lisainfot: www.eksperimenta.net

Mitmesugune harilik Tartus
Tartus Y galeriis on 5. juunini lahti Margot Kase kureeritud "Harilik". Uurimuslik joonistuste näitus lähtub selle mõiste erinevatest tähendustest: kõigepealt harilik kui "harilik", tavaline pliiats, mida veel paarkümmend aastat tagasi kasutasid vaat et kõik inimesed, ka kirjutamiseks, kui teksti oli vaja hiljem maha kustutada või pastapliiatsit polnud käepärast; siis "harilik" kui midagi tavalist, mille olemasolu enam tähele ei pandagi, kuid, mis siis, kui seda enam meie elus ei ole, osutub ülivajalikuks; lõpetuseks ka kõik see "harilik", mis nii teema kui vahendite mõttes on väga isiklik.

Projektis löövad kaasa Ines Erlemann, Melina Herrero Vilches, Kaie Kal, Kaija Kesa, Kaili Angela Konno, Eva Luure, Joonmeedia (Tanel Rannala ja Siiri Taimla), Kadi Pajupuu ja Marilyn Piirsalu, Pastacas (Ramo Teder), Jaanika Peerna, Lembe Ruben, Alide Zvorovski, Helen Tago, Indrek Tali ja Triine-Anette Täks, Toomas Tõnissoo ning Pille Õnnepalu. Osalevad kunstnikud on püüdnud kombata joonistamise piire - väljas on avar valik skemaatilisest lähenemisest kirjelduseni, maalilis-ekspressionistlikust kontseptuaalseni, lastejoonistusest (või dialoogist sellega) grafitilaadse väljenduseni, kaanonite kordamisest nende ületamiseni.

Kunstilised sissevaated võõrastesse kodudesse
Tartu Kunstimajas saab 29. maini uudistada Kirke Kangro näitust "Toad". Kodu ja kodusolemist võib ühest küljest tõlgendada inimese kui ühiskondliku olevuse latentset faasi, avalikkuse või avaliku "tegelikkuse" eest varjulolemist. Teisest küljest on kodu iseäranis individualistlikus ühiskonnas justkui olemise tõeline sihtpunkt, ülim hüvede nautimise koht. Fotoseerias, mis on pildistatud üles kunstnikule rohkem või vähem võõraste inimeste kodudes, üritab autor eksponeerida seda "irdset momenti, mis soojas kodus võib õudust ja kõhedust tekitada".

"Kodu on tugev ja vaidlustamatu turvalisuse ja sallivuse, kindlustunde metafoor. Ta on püha paik ja armas igale omanikule," selgitab autor. "Fotoseeria "Toad" on pildistatud 2010. aasta aprillis Pariisis resideerudes. Otsisin üles erinevad aadressid, mis mul õnnestus hankida Pariisi-poolse kuraatori kaasabil ja tuttavate kaudu, mõned ka täiesti juhuslikud inimesed, kes mu näitusele tulid. Tingimuseks oli see, et kodu omanik pidi mul lubama oma tubades olla täiesti üksinda ja ise mõneks ajaks lahkuma. See oli meeletult suur privaatsusest üleastumine, olin sissetungija ja kasutasin kodu, kuhu ma hiljem enam kunagi ei pidanud sattuma."

Originaalid ja koopiad ja originaalid ja...
Draakoni galeriis on 21. maini Toomas Kuusingu isikunäitus "Originaalid ja koopiad". Kunstnik eksponeerib oma maalidelt tuttavaid "harilikke inimesi" linoollõigetel, linoollõigetele eelnenud algupärastel joonistatud kavanditel ja valminud linoollõigete suurendusi kangal aastatest 2009-2011. Esmatähtsad ei tundu Kuusingule sel korral olevat mitte harilike inimeste igapäevased ning pisut ebatavalisemad toimetused ja tegevusvaldkonnad ("Kohtumine valijatega", "Mitte et mul maks haige oleks, aga lihtsalt ei taha juua"), vaid eksponeeritud teoste ja valitud teostusvahendite omavahelised suhted.

Galerii kuraatori Elin Kardi sõnul vaevab Kuusingut dilemma teoste originaalideks ja koopiateks nimetamise ajenditest ning seaduspärast. "Kas algupärane kavand ehk pliiatsijoonistus muutub kavandi staatusest originaaliks kui selle järgi on kopeeritud linoollõige? Kas linoollõige muutub sel juhul pliiatsijoonistuse koopiaks või jääb pliiatsijoonistus endiselt kavandiks linoollõikele ja linoollõige ise jääb originaaliks? Või on kavand originaal ja linoollõige on koopia?" Lootes tasakaalustada tekkinud küsimuste hulka, loob Kuusing nii koopiaks kui originaaliks pretendeerivatest linoollõigetest omakorda suurendusi, mille tulemusel aga suurendab tekkinud segadust veelgi, leides end dilemma eest - kas valminud teos on koopia, mis jäljendab originaali või juba originaalist tehtud koopiat?

Näitused Tallinnas
Hobusepea galeriis on 23. maini näitus "Armastus on tobe... aga ma ikkagi vist proovin kunagi. (Floyd 9 a.)", mille autoriteks Krõõt Tarkmeel ja Andri Allas. "Armastatud "klassikalised pereväärtused" ja vanemate pildialbumid, või siis pigem eelpoolnimetatute puudumine, on ühes rütmis funktsioneerida üritavale Krõõda-Andri kooslusele suurimaks kuklas tulitavaks hirmuks. Kartuste kõrval, kusagil mälestuste keldrikorrusel, figureerivad hingematvalt kaunites meenutustes teineteise leidmise kireööd ja valuderohkeid ning vastuolulisi emotsioone ääreni täis pikitud enesega veedetud kuud erinevates ajavööndites," öeldakse näituse saatesõnas.

Haus Galeriis saab 24. maini kaeda Tiit Kulli erakogu väljapanekut "Kummardus pallaslastele". Eksponeeritud on üle poolesaja kunstikooli Pallas lõpetanud kunstnike poolt 1920. kuni 1970. aastateni loodud teose. Suure osa kogust moodustab klassikaline maastikumaal, kuid arvukalt leidub ka natüürmorte, portreesid ja figuraalkompositsioone. Lisaks kuulsustele nagu Eduard Wiiralt, Johannes Võerahansu, Aleksander Vardi ja Karl Pärsimägi on kollektsioonis esindatud ka laiemale avalikkusele vähemtuntud nimed nagu Hedda Hacker, Linda Siimu, Hans Mets jt.

Lühidalt
MÄRZ Projektiruumis on 15. maini Kristiina Hanseni ja Anond Versto näitus "So Long, Fat Chance".
Küberneetika Instituudis (Akadeemia tee 21) näitavad 3. juulini pealkirja all "Aumehed" oma töid Karl-Kristjan Nagel ja Tiiu Rebane ning nende laps Rita Reri.

Mujal
Jõhvi Kontserdimajas saab 31. maini uudistada Eesti Maalikunstnike Liidu näitust "Portree", kus osalevad Tiit Pääsuke, Kalli Kalde, Jüri Kask, Toomas Altnurme, Sirje Protsin-Petersen, Eero Ijavoinen, Mart Sander, Aapo Pukk, Nelly Drell, Ado Lill, Silva Eher, Mara, Rauno Thomas Moss, Ilmar Kruusamäe, Mall Nukke, Maire Koll ja paljud teised ühel või teisel moel portreezhanri viljelevad kunstnikud.

Jõhvi linnagaleriis on maikuu lõpuni Ehalill Halliste gobeläänvaipade näitus "Tanu all. Eesti mõrsjad ja noorikud", kus eksponeeritud vaip-portreede ideestik pärineb esiemade peakatete köitvusest ja paikkondlikust omapärast.

Toimub
14. mail toimub Eestis kolmandat aastat järjest muuseumiöö. Üle Euroopa peetakse seda juba seitsmendat korda rahvusvahelisele muuseumipäevale, 18. maile lähimal laupäeval. Tänavu Tallinna kui Euroopa kultuuripealinna programmi kuuluval muuseumiööl avavad Eesti muuseumid ja teised mäluasutused tasuta külastusteks oma uksed kell 18-23. Tallinnas sõidab muuseumide vahel ringi tasuta muuseumiöö buss. Siskukat programmi pakuvad loosungi all "Öös on aardeid" Kumu, ETDM, Arhitektuurimuuseum ja paljud teised. Esmakordselt osaleb Muuseumiööl ka EKKM, kus avatud Köler Prize 2011 nominentide näitusel on sel puhul kohal kunstnikud Denes Kalev Farkas, Tõnis Saadoja, Timo Toots, Sigrid Viir ja Jevgeni Zolotko. Infot leiab muuseumide kodulehtedelt ja www.muuseum.ee


© Aram Bartholl


© Christina Kubisch


© Karel Koplimets & Ivar Veermäe


© LeRoy Stevens


Peaingel Miikael. 17. saj. I p. Erakogu
Repro: EKM


"Stop Motion Animation"
E! auhinnatud kunstiprojekt


Eksperimenta! ekspositsioon Lauluväljakul


© Joonmeedia


© Toomas Kuusing


© Krõõt Tarkmeel ja Andri Allas


© Aleksander Vardi

   
   

Reede, 6. mai 2011

 

Rauad jagatud
2. mail anti Tallinna Raekojas pidulikult üle Eesti kunstielu oscarid - Kristjan Raua nimelised aastapreemiad, mis antakse välja Eesti Kunstnike Liidu ja Tallinna Linnavalitsuse poolt eelmise aasta jooksul valminud või esmakordselt avalikustatud kunstiteoste eest, erandina ka varem valminud tööde või kogu elutöö eest. Rahvasuus lihtsalt "Kristjan Rauaks" hüütav aastapreemia koosneb neljasti võrdväärset rahalisest preemiast suurusega 2240 eurot ja Enn Johannese kujundatud medalitest.

Tänavused preemiad omistati Siim-Tanel Annusele autoritehnikas maalikomplekti eest isikunäitusel "Raha ja poeesia" Tallinna Kunstihoones, kus uuriti paberraha ikonograafia märgilisust; Karin Hallas-Murulale Eesti Arhitektuurimuuseumi loomise ja juhtimise eest, arvestades rahvusvahelise tasemega teadus- ja kirjastustegevust ning näitusteprogrammi aastatel 1991-2010; Enno Hallekile maali-installatsioonide näituse "Fraktaalne abielu varjuga" eest Tallinna Kunstihoone galeriis, kus nimekas Eesti-Rootsi maalikunstnik esitas talle tuntust toonud lego-popi; Mare Saarele silmapaistva pate de verre tehnikas klaasinstallatsiooni "Maailmalõppu ei tule" eest rühmanäitusel "Tasakaaluhetk" Tartu Kunstimuuseumis ning rahvusvahelise haardega näituse-, ekspert- ja pedagoogilise tegevuse eest. Kokku kandideeris preemiale sedapuhku 31 kunstnikku, kunstiteadlast ja kollektiivi.

Kristjan Raua nimeline aastapreemia on vanim ja ihaldusväärseim kunstipreemia Eestis, mida antakse välja juba alates aastast 1973. aastast. Aegade jooksul on selle teiste seas pälvinud muljetavaldav nimekiri eesti kunstnikest ja kunstiteadlastest: Enn Põldroos, Efraim Allsalu, Nikolai Kormashov, Jaak Soans, Tiit Pääsuke, Kaljo Põllu, Jüri Palm, Matti Varik, Allan Murdmaa, Voldemar Vaga, Olev Subbi, Ülo Õun, Evald Okas, Ellinor Piipuu, Marju Mutsu, Peeter Ulas, Boris Bernshtein, Lembit Sarapuu, Peeter Mudist, Leonhard Lapin, Jüri Arrak, Mati Karmin, Kadri Mälk, Jaan Toomik, Tõnis Vint, Marko Mäetamm, Andres Tolts, Sirje Runge, Mare Vint, Helene Kuma, Malle Leis, Priit Pärn, Silvi Liiva, Inge Teder, Olga Terri, Marika Valk, Sirje Helme, Lilian Linnaks, Lemming Nagel, Tanel Veenre, Tiiu Kirsipuu, Benjamin Vasserman, Valeri Vinogradov…

Kevadine kunstierootika Rakveres ja Palamusel
Rakvere Näitustemajas on praegu avatud Teet Veispaku kureeritud ning Valeri Vinogradovi kujundatud väljapanek "Minu erootika". Näituse korraldajad nendivad, et üldiselt liigitatakse erootilise kunsti alla taiesed, mis suunavad vaataja mõtteid ja kujutlusi seksuaalsuhete valdkonda, mis võivad olla kujutatud näiteks romantilise, naturaalse või grotseskse alatooniga. Samas võib erootiline kunst edastada vägagi erinevaid sõnumeid: "Pidades silmas tõsiasja, et erootilinegi kunst on ajastuspetsiifiline, sõltudes ühiskonnas valitsevast mentaliteedist, selle filosoofilistest ja religioossetest arusaamadest ning aktsepteeritud seksuaalkäitumise normidest, huvitab meid seoses antud näitusega küsimus, milline on erootilise sisuga kunsti väljunud tänases Eesti? Mis on selle esmaseks funktsiooniks? Kas seksuaalse köitvuse rõhutamine, vaataja seksuaalfantaasiate kergitamine või sootumaks muu problemaatika (näiteks sotsiaalne, poliitiline), mida esitatakse domineerivate erootiliste (pornograafiliste) kujundite abil?"

Näitusel osalevad Jaan Elken, Merike Estna, Elna Kaasik, Erki Kasemets, Veiko Klemmer, Leonhard Lapin, Ado Lill, Maarit Murka, Lemming Nagel, Mall Nukke, Jüri Ojaver, Terje Ojaver, Tiit Pääsuke, Simson von Seakyl, Jaan Toomik, Nadezhda Tshernobai, Einar Vene, Valeri Vinogradov ja mitmed teised.

Palamuse Oskar Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumi ärklisaalis saab aga maikuu lõpuni vaadata 39 pilti näitusel "Naisakt akvarellis", kus naisekeha ilu edastavad vesivärvide vahendusel Valli Lember-Bogatkina, Eero Ijavoinen, Gennadi Lapin, Sergei Minin, Rein Mägar, Slava Semerikov, Anatoli Strahhov, Ruudi Treu ning Leedu akvarellistid Eugenija Pilypaitiene ja Jurga Sidabriene. Tegemist on tõsise väljakutsega osalejatele, kuna inimkeha kujutamine akvarellis ei kuulu just lihtsate ülesannete hulka.

Litograafia kogub populaarsust
28. maini saab Vaalas vaadata Eesti Litograafiakeskuse väljapanekut "Nad on juba kohal! Eesti kaasaegne graafika. Vol 2". Eesti Litograafiakeskus loodi Pärnus 2002. aastal eesmärgiga süvendada huvi selle väärika ja põneva graafikatehnika vastu. Nüüd esitletakse Tallinnas kokku 64 viimase kümnendi jooksul valminud litograafilist lehte, mille autoriteks on Kaljo Põllu, Evald Okas, Leonhard Lapin, Raul Meel, Peeter Allik, Mall Nukke, Kaido Ole ja paljud teised eesti kunstnikud.

Galerist Barbara Einmanni sõnul on värvikirevuse ja sõnamänguga üllataval näitusel eksponeeritud ka Litograafiakeskuse graafikamappidesse koondatud tööd. Kui esimeses mapis "Eesti litograafiakunst" (2003) esinevad oma parimas vormis koos nooremad ja vanemad kunstnikud (nende hulgas näiteks eesti lito grand old lady Evi Tihemets ja "paha poiss" Marko Mäetamm), siis teise mapi "Armastus 21. sajandil" (2008) puhul pakuvad omapoolse tõlgenduse etteantud ühisteemale ka need autorid, kes harilikult ennast graafikas ei väljenda (Laurentsius, Toomas Altnurme, Merike Estna).

Parmasto emotsionaalsed maastikud Haapsalus
Haapsalu Linnagaleriis saab praegu vaadata Anne Parmasto näitust "Tuul III". Aastaid eelkõige tunnustatud abstraktsionistina tegutsenud kunstnik on publiku ette toonud oma kire eheda maastikumaali vastu. Laskem kunstnikul kõneleda: "Kord, kui ma Suure Kanjoni ääre peal maalisin, hüppas jooksujalu mu selja taha pilti kaema üks fotomees ja küsis: "Are you crazy?". Kogusin end veidi, sest ma polnud päris kindel, kas ta ehk mind hoopis suitsiidiplaanides ei kahtlusta ja vastasin: "So what, a free country!". Sest selliselt polnud ma kunagi osanud asjale vaadata - et maastikus maalimist nii hulluks teoks võiks keegi pidada tänapäeval.

Noh, igatahes olen seda teinud aastaid, see on oluline osa mu tööst, millel põhineb ühel või teisel moel ka enamik mu abstraktsetest töödest. Suviti ja muudel sõitudel on mul kaasas visandimapp ja maalikast. Talvel ateljees maalides ei tule need tööd mulle meeldegi, siis on hoopis teised pildid käsil. Ometigi see, mida ma olen jälginud ja kogenud ning õppinud väljas maalides, ilmub ootamatutes kooslustes mu abstraktidesse. Olgu selleks siis aimdus novembrikuu mustavate vagude vahele poetunud helesinisest lumest, läbi puulehtede säravast mai-sinisest Itaalia taevast, samblikul kasvavatest pisikestest ookrikarva miskitest, Sierra Nevada rusketest mägedest, hallidest oliivipuuridadest, Läänemere augustirasketest pilvedest ja tuulest või ehk hoopis Sonora, Karakumi, Monument Valley lõputu vaikuse värvidest."

...ja kurvad kunstiuudised
Eesti kultuuriavalikkust on tabanud raske kaotus - meie hulgast on lahkunud vanameister Evald Okas (28.11.1915-30.04.2011). Evald Okas osales eesti kunstiloos ligemale 70 aastat - 1941. aastal lõpetas ta Riigi Kõrgema Kunstikooli maalijana, esmakordselt olid tema tööd Tallinna Kunstihoones eksponeeritud aga juba 1939. a. Sõja-aastail Nõukogude armeesse mobiliseerituna kuulus Okas eesti kunstnike kollektiivi Jaroslavlis. Kodumaale naasnud, tõestas ta järgnevatel aastakümnetel end temperamentse ja mitmekülgselt võimeka kunstnikuna. Tema looming kasvas välja eelkõige kaasaegsest linnakultuurist, reisielamustel kogetud impulssidest ja võimest sünteesida maailmakunsti avaldusi sõjajärgsetel aastakümnetel Nõukogude Eestis kehtinud kaanonites.

Eesti Kunstnike Liidu järelhüüdes kirjutatakse: "Evald Okase loomingus vahelduvad urbanistlikud stseenid kompositsioonidega teatri- ja muusikavaldkonnast. 1960. aastail maalitud fantaasiakostüümides naisfiguurid ning võõrapäraselt saladuslikud naisetüübid Jaapanist, Prantsusmaalt ja Itaaliast näivad ka aastakümneid hiljem üha rändavat meistri maalidele, omandades uusi ilmeid.

Võimsa kunstnikuisiksusena haaras ta oma loomingus paralleelselt mitmeid erinevaid kunstivaldkondi, oli erakordselt viljakas ja eksperimenteeriv. Kogu Evald Okase loomingut iseloomustab tugev joonistuslik alge, maale graafiline pintslikiri, täpne kompositsioon ja spontaanne värvikäsitlus. Nii maalikunstniku kui graafikuna avaldab ta end virtuoosse joonistajana. Okast on nimetatud ka Eesti kunsti Picassoks. Suure modernismiklassikuga ei seo teda mitte ainult üle inimvõimete ulatuv teoste hulk, vaid ka hingesugulus, mis väljendub eelkõige graafikas."

Evald Okas oli Eesti Kunstiakadeemia kauaaegsemaid professoreid, 1993. aastast alates emeriitprofessor. Kunstnikuna pälvis Okas mitmeid aunimetusi ning tähelepanu. Nõukogude Liidu Kunstide Akadeemia akadeemiku tiitel võimaldas arvukaid välisreise aastail, mil riigipiirid olid tavakodanikule suletud. Ta on Eesti Kunstnike Liidu ja Firenze Kunstide Akadeemia auliige. 2003. aastal avati Haapsalus Evald Okase püsiekspositsiooniga muuseum. Okase looming kuulub ka Kumu kunstimuuseumi eri kümnendite põhiekspositsioonidesse, Okase loomingut leidub ka paljudes muuseumites ja kunstikogudes üle maailma. Viimati oli Evald Okase looming eraldi näitustena eksponeeritud vanameistri 95. juubeli sünnipäevaga seoses Disaini -ja Arhitektuurigaleriis ja Vabaduse galeriis 2010.a novembris-detsembris.

"Evald Okasest jääb lugematute õpilaste ja rohkete kolleegide südamesse mälestus kui alati heatujulisest ja humoorikast inimesest. Tema temperamentne loomiskirg ja elamine kunstis jääb eeskujuks paljudele," tõdevad lahkunud vanamiestri kolleegid.


© Mare Saare


© Siim-Tanel Annus


© Enno Hallek


© Kaido Ole


© Anne Parmasto


Evald Okas
Foto: perekonnaarhiiv

   
www.kunstikeskus.ee keskkonnas leiduvate mistahes algupäraste tekstide, tõlgete, terviklike info- ja lingikogumite ning pildimaterjali reprodutseerimine ainult KUNSTIKESKUS.EE ja/või nende autorite ja/või nende valdajate nõusolekul. Originaalteoste ja viidatud materjalidega seotud õigused kuuluvad üldjuhul nende autoritele ja/või valdajatele.