24h galerii
Kunstiteadlikkuse Keskus
tagasi avalehele
 
ARHIIV kunstiuudised
 
Kunstiteadlikkuse Keskuse kunstiuudised
Toimetaja Vano Allsalu
JUUNI 2010
selle kuu varasemad uudised vt. allpool
   
   

Reede, 18. juuni 2010

 

Vastandumised Kunstihoones
Tallinna Kunstihoones avatakse 18. juunil kell 17 Eesti Kunstnike Liidu 10. aastanäitus "Vastandumised". Enn Põldroosi kureeritud väljapanek toob vaataja ette 64 kunstnikku, teiste hulgas esinevad näitusel Vano Allsalu, Jüri Arrak, Jarõna Ilo, Tiiu Kirsipuu, Ilmar Kruusamäe, Leonhard Lapin, Peeter Laurits, Mare Mikoff, Rauno Thomas Moss, Lemming Nagel, Mall Nukke, Tiiu Pallo-Vaik, Tiit Pääsuke, Mari Roosvalt, Lembit Sarapuu, Evi Tihemets, Andres Tolts, Maria-Kristiina Ulas, Einar Vene, Valeri Vinogradov, Aili ja Toomas Vint. Kunstialadest domineerib maalikunst, esindatud on ka skulptuur, installatsioon, video, digitaalprint ja teised graafika ilmingud.

"Me võime ihaldada ühtsust ja harmooniat, ometi elame maailmas, mis püsib vastandumistel, mida hävitavad vastandumised ja mida (võib-olla) päästavad vastandumised," mõtiskleb kuraator Enn Põldroos. Seekordse aastanäituse sihiks ongi uurida vastandumisilminguid ja -märke, nende tähendust ja mõjuulatust kaasaegses maailmas - nii inimese kui ühiskonna suhetes. Samuti vaadeldakse ka soovide, ideede ja tunnete vastandumisi meis endis, taustaks inimeksistentsi mitmetähenduslikkus.

Teosed näitusele valis zhürii koosseisus Eero Kangor, Mari Laaniste ja Harry Liivrand; väljapaneku kujundas tervikuks Jaan Elken. "Vastandumised" on vaatajale avatud 25. juulini.

Toomik ja Samma Raumas
12. juunil avati Rauma Biennale Balticum 2010 "What's up Sea?", mis tutvustab kaasaegset kunsti Läänemere piirkonnas. Rauma Kunstimuuseumi korraldataval biennaalil esindavad Eestit sedapuhku Jaan Toomik ja Jaanus Samma. "Tänavuse biennaali üldteema kannab pealkirja "Meri, mis toimub?" ja räägib merest ja eriti Läänemerest, selle ajaloost ja hetkeseisust rõhuasetusega ökoloogilisele vaatenurgale. Eksponeeritakse teoseid merest, veealusest loodusest ja veest ning mere ja inimelu vahekordadest ning merede määravast rollist elu säilitamisel üldisemalt," ütleb biennaali kuraator Janne Koski.

Eelmisele Rauma biennaalile valiti Eestist Minna Hint, Jasper Zoova ja Krista Leesi. Läbi aegade on Eestit esindanud veel näiteks Leonhard Lapin, Sirje Runge, Lembit Sarapuu, Peeter Allik ja Peeter Pere. Rauma Biennaali saab külastada 19. septembrini. Rohkem informatsiooni leiab Rauma Kunstimuuseumi kodulehelt http://www.raumantaidemuseo.fi/

Tartust tulvab uut maali
Tartu Kunstimuuseumis, Kunstimajas ja selle Monumentaalgaleriis ning Y-galeriis saab praegu vaadata Tartu Ülikooli maalikunsti eriala bakalaureuse- ja magistritööde näitusi. Alljärgnev ülevaade olukorrast pärineb Taru maaliuuenduse eestvedajalt professor Jaan Elkenilt.

Kunstimajas esitleb Laura Põld oma magistritöö "Kõnelused kardinaga" raames uusasjalikus laadis maalitud, mahapestud sgrafiito-laadset luidras koloriidis maalisarja, kus piltide oluliseks partneriks on kolm david-lynchilikus võtmes lahendatud videot. Nimelt dekonstrueerib Põld Lumivalgekese loo nüüdisaegseks anti-muinasjutuks, kus fragmentaarium toimunust esitatakse pahaendeliste mälukildudena. Monumentaalgaleriis pakub Pille Johanson välja oma versiooni "Eesti ballaadidest" - tema kaljujoonise-sarnasele hiigelmaalile sekundeerivad etnograafilised remake'id installatsioonide näol.

Tartu Kunstimuuseumi "Pallase" näitusele on skvotterina oma ekspositsiooni istutanud Mihkel Ilus, kelle seitse suureformaadilist alküüdemailidega maalitud tööd interpreteerivad uue maalilisuse võimalusi. Mihkel Maripuu neo-popi võtmes maalitud sari konstanteerib konsumerismi sisseimbumist meie argiteadvusse, mõistmata samas kedagi või midagi hukka. Kristiina Kivirand-Potolkski uurib oma maaliekspositsioonis autobiograafilise materjali baasil peresuhteid ja vereliini - Jaan Elkeni sõnul on tegemist omamoodi anti-feminismiga feminismi radikaalse variandi kontekstis. Martha Stewarti kaks hiigelformaadis pilti on maalitud new-age võtmes. Sander Taali maalistilistiline ja ideoloogiline neo-punk sünteesib ja miksib aga kõike - klassikalisest figuurimaalist ja 19. saj. akadeemilisest lähenemisest Banksy-meelse graffitini. Maalilise maali võtmes on lahendatud Helmi Arraku arhetüüpsed loomamaalid (eksponeeritud TÜ Raamatukogus) ja Mari Jõgiste mesilassülemitest inspireeritud abstraktsioonid.

Y-galerii esitleb kolme lõpetaja töid: Mailiis Lauri monokroomsed Tartu vaated dokumenteerivad sellaastast suurvett Emajõel, Riina-Ingel Keskpaik esitab kangelasfilmide sangaritele pühendatud iroonilise maaliseeria ning galerii pearuumi täidab Merle Miti sari "Karje". Magistritöö juhendajaks on Jaan Elken, bakalaureusetööde juhendajateks lisaks temale veel Jüri Kask, Anne Parmasto ja Rauno Thomas Moss.

Soome kujur laseb vetel voolata
Kumu sisehoovis saab 5. septembrini uudistada Soome skulptuuriklassiku Eero Hiironeni (s. 1938) tööde väljapanekut "Maa ja vee kahekõne". Põhjanaabrite üks tunnustatumaid kujureid on loonud enam kui 40 monumenti ning osalenud arvukatel näitustel kokku pooletuhande taiesega. Kunstniku armastatud stiihiaks on vesi - tema veeteemalisi monumente on püstitatud paljudesse Soome linnadesse, neist tuntumad on viie meetri kõrgune vett purskav monument "Meretuul" Vaasas, "Ülaveed" Hiironeni kodupaigas Ähtäris, "Elu kulg" Seinäjokil Lääne-Soomes ning "Vetevood, kosed ja lahesuudmed" Iiittis Lõuna-Soomes.

"Hiironeni looming on kirglik ülemlaul puhtale loodusele ja vee puutumatuse kaitsmisele," nendivad väljapaneku korraldajad. Teda on peetud impressionistlikuks skulptoriks, kes käsitleb veepeegeldusi valgusmänge kirjeldava pinnakäsitluse abil. Tema terasskulptuuride voolavad vormid kannavad vaatajani voogavate vete aistinguid, eriti kaunid on valgusreflekside poolt küllastatud ja läikivaks töödeldud teraspinnad. Hiironeni skulptuurilooming toetub loomingulistele ideaalidele, mida näib jagavat ka Kumu kavandanud arhitekt Pekka Vapaavuori - mõlemat ühendab 20. sajandi modernistlik traditsioon ja meie põhjanaabrite ehitus-, rakendus- ja vabasid kunste iseloomustav ehe loodusmaterjalide tunnetus.

Andro Kööbi prepostmaailm
Tallinna Kunstihoone galeriis saab 11. juulini vaadata Andro Kööbi pargi- ja lillemaalide näitust "Grand Coulisse" ehk "Suursugune kuliss". Kööp on Eesti kunstipublikule tuttav juba veerand sajandit - 1988. aastal oli ta üks Eesti Disainerite Liidu asutajaliikmeid ning grupi Neoeksprepost loojaid, hariduse omandas moekunstnikuna Eesti Kunstiakadeemias. Pärast seda on mitmekülgne looja tegutsenud nii moe ja sisekujunduse kui reklaami ja visuaalse kunsti vallas.

Galerii kuraatori Reet Varblase sõnul on Kööbi maalid omamoodi parafraasid varem loodule: "Tema meelistõlgendusaeg või õigemini kunsti kõnetusviis on 1960ndad, tarbimisühiskonna ja massikultuuri visuaalne vaste popkunst. ... Pildil kujutatu katmine rastri või mõne muu läbipaistva pinnaga osutab popkunstile omaste vahendite (kunstlikult erksad värvid, reklaamikunstile omaselt stiliseeritud kujundid) abil loodud maailma ehk siis 1960ndate ja 70ndate reaalsuse tõlgenduse tõlgendamisele, postmaailma loomisele, mis on ühtlasi tuleva reaalsuse premaailm."

Traditsioonilise õlimaali kõrval on kunstnik rakendanud kõikvõimalikke materjale kollaazhide ja assamblaazhide loomiseks ehk traditsioonilise kahemõõtmelise maali sissetungimiseks reaalsesse maailma. "Just see peitmis-, katmis-, aga ka invasioonimäng lööb ilusasse maailma mõra, mitte just suure, aga piisava, et tekitada vastuvõtjas kerge ebamugavustunne," nendib Varblane.

Mees ja naine - tugevad ja haprad
Uue Kunsti Muuseumis on maad võtnud järjekorras juba 17. rahvusvaheline aktinäitus "Mees ja naine" - sedapuhku teemaks "Tugevad tunded, haprad suhted" ja ekspositsiooni läbivaks materjaliks klaas. Näituse eestvedaja Mark Soosaar mõtiskleb: "Tõeline armastus sünnib ju läbi tuliste tunnete, kuid kestab ainult siis, kui armunud oskavad hoida oma suhet nagu õrna aaret. Ja kas mitte klaas pole just see materjal, milles meie näituse peamõte tänu paljudele andekatele kunstnikele kõige paremini väljendub? Kui nii, siis oleme jõudnud materjalini, mis sünnib kõrgel kiretemeperatuuril ning kestab hoolikal hoidmisel tuhandeid aastaid."

Näitusel lööb kaasa rida tuntud väliskunstnikke nagu Mari Meszaros (Ungari-Holland), Mark Angus (Inglismaa), Stanislav ja Radka Muller (Tshehhi) ning Inguna Audere (Läti). Eesti klaasikunsti esindavad Ivo Lill, Rait Prääts, Kristiina Uslar, Kai Koppel, Kairi Roolaht-Orgussaar, Sofi Arshas jmt. Klaasikunsti kõrval mahuvad teema "Tugevad tunded, haprad suhted" alla ka Rootsis elava vene kujuri Viktor Kornejevi puuskulptuurid, iraani kunstniku Fateme Goshehi aktimaalid, soomlaste Matti Kalkamo ning Heli Rühaneni pronks- ja nahkskulptuurid, itaallase Federico Tinelli aktivideo, eesti kunstnike Silva Eheri ja Mara maalid ning Arvo Iho aktifotod. Pärnus saab XVII rahvusvahelist aktinäitust kaeda 5. septembrini, Viljandis on ekspositsioon avatud 20. juunist kuni 1. augustini.

Eksperimenta! ootab ideid ja kaastöid
Terve suve vältab Koolinoorte Kaasaegse Kunsti Triennaali Eksperimenta! Eesti ekspositsiooni I vooru avalik konkurss. Esimene E! näitus toimub aastal 2011 Tallinnas Lauluväljaku ruumes, Maarjamäe lossis ja linnaruumis - ning seda ühe tähtsündmusena Euroopa kultuuripealinna programmis. Rahvuslike väljapanekutega oodatakse osalema noori kunstnikke vanuses 14-19, osalevate riikide nimekirjas on peale Eesti veel Läti, Venemaa, Portugal, Sloveenia, Türgi, Kanada, Saksamaa, Lõuna-Korea jmt.

E! Eesti ekspositsiooni kuraatori Mari Kartau sõnul on siinne kontseptsioon koostatud noorte kirjutatud esseede põhjal ja nende kaasabil ühise ajurünnaku käigus. Selles avatakse kaasaegse kunsti olemust ning arutletakse triennaali peateema "ruum" üle. Konkursi I voorus on oodatud osalema võimalikult lai kunstihuviliste noorte ring, ideekavandeid oodatakse 20. septembriks 2010. Neist valitakse mõnikümmend parimat II vooru, kus autoritele korraldatakse arendavad töötoad professionaalsete kunstnike juhendamisel. III voorus valitakse välja parimatest parimad tööd ja ideed, mille noored autorid saavad kuraatori ja juhendajate käe all vormida juba täisverelisteks kaasaegse kunsti teosteks. Kogu ettevõtmise käegakatsutav väljund on Eesti ekspositsioon E! suurnäitusel, triennaali laiemaks eesmärgiks on seejuures kunstihariduse ja kaasaegse kunsti lähendamine. Kontseptsioon, konkursitingimused ja osalemisankeet on saadaval www.eksperimenta.net

Näitused Tallinnas
Tarbekunsti- ja Disainimuuseum näitab oma klassikute-sarjas 12. septembrini jõulise ja mitmekülgse tekstiilikunstniku Mall Tombergi loomingut. Ligemale nelja aastakümne jooksul on Tombergi tegutsemisraadius ulatunud moodsate rüiude ja mahukate põimevaipade loomisest pikaajalise pedagoogitööni. Kunstnikuna kerkib Tomberg oma loomingu kuldajas esile eelkõige otsingulise ja innovatiivse, faktuuridega mängiva loojana, kes balansseerib vaoshoituse ja eksperimenteerimise piiril. Põimevaipu luues läheneb ta oma tööle tihti mänguliselt, olles ühtaegu mitmekülgne ja ekspressiivne. Sügavuse annab eri võtete kõrvuti kasutamine. Kuuludes tekstiilikunstnike hulka, kes on suurema osa oma loomingust ise teostanud, on Mall Tombergile iseloomulik ka suurepärane materjalitunnetus ja faktuurikäsitlus.

Draakoni galerii keldrisaalis on 7. juulini EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise üliõpilaste tööde ülevaatenäitus "Lõppmäng 2010". Õppejõu ja väljapaneku kuraatori Toomas Tammise sõnul on ülikool loomingulisele inimesele parim aeg proovimiseks ja katsetamiseks: "See on luksus, mida suudavad hilisemas praktiseerimises endale lubada vaid vähesed. Siin ei ole esitatud visioonid lõpuni mõeldud ja valmis valatud tulevikust, vaid pigem otsingud ja proovid erinevatest mõtetest ja viisidest, kuidas selleni jõuda."

Eesti skulptorite kantsis ja näitusepaigas, Raja tänava galeriis (Raja 11a) avati eile "dünaamilise peoga" interaktiivne kineetiliste skulptuuride näitus. Välja on pandud terve rida mõtlema panevaid ja suhestuma kutsuvaid taieseid - näiteks Ulla Juske vesijalgratas koduseks kasutamiseks, Andres Väiko "Jänesemasin" ning Cornelia Kotto skelett, mida saab vaatamisel üha ümber mõelda ja kus heli on peidus "nagu hing".

Ungari Instituudi galeriis on juunikuu lõpuni avatud Roland Farkasi näitus "Change". Slovakkia ungarlasest kunstniku projekt illustreerib väidet, et mida rohkem raha ringleb, seda madalamaks muutub selle väärtus. Nimelt vahetas autor 10 tuhat ungari forintit (umbes 40 eurot) erinevateks Euroopa vääringuteks, kuni esialgne rahasumma kaotas kolmveerandi oma väärtusest. Edasi kavatseb Farkas järelejäänud 10 eurot vahetada erinevateks Aafrika vääringuteks ning need omakorda mitmesuguste Lõuna-Ameerika rahatähtede vastu.

Tallinnas Merimetsa Tervisekeskuses (Paldiski mnt. 68a) saab 5. septembrini uudistada sajakonna Sally Stuudio Kunstikooli õpilase ühisnäitust "Kunst terviseks". Värvika ja rõõmsameelse väljapaneku eesmärgiks on tõsta polikliiniku külastajate meeleolu ja toetada arstide-õdede jõupingutusi nende tervise parandamisel. Läbi 4 korruse ulatuv ekspositsioon hõlmab nii vanemate õpilaste urbanistlikke visioone teemal "Milline Tallinn!?" kui nooremate ruumilisi hiigelputukaid ja mereelukate elu-olu käsitlevaid maale. 1991. aastal tegevus alustanud MTÜ Sally Stuudio on seadnud oma eesmärgiks kunsti leviala laiendamise ja inimeste kunstiteadlikkuse tõstmise. Seejuures on üheks oluliseks tegevussuunaks kunsti toomine inimeste juurde - pole ju kõigil aega ega harjumust minna kunsti nautima galeriisse või muuseumi.

Lühidalt
Viimsi Püha Jakobuse kirikus on 17. juulini eksponeeritud staazhika maalikunstniku Ants Viidalepa tööde näitus.
Raekoja platsis tegutsev Gallery M näitab Maria Sidljarevichi töid pealkirjaga "17".

Toimub
18. juulil saab 100-aastaseks Eesti esimene professionaalse kunstihariduse saanud tekstiilikunstnik Ellen Hansen. Sel puhul toimus eile Tarbekunsti ja Disainimuuseumis ka juubilarile pühendatud seminar, kus Ellen Hanseni töid, tegevust ja jälge Eesti tekstiilikunstis analüüsisid meie tuntud tekstiilikunstnikud Maasike Maasik, Peeter Kuutma, Signe Kivi ja Aet Ollisaar (ühtlasi kusntniku lapselaps) ning kunstiteadlane Kai Lobjakas.


© Vano Allsalu


© Jaanus Samma
Repro: KKEK


© Laura Põld


© Eero Hiironen
Repro: EKM


© Andro Kööp


© Mari Meszaros


© Kristiina Laasik
Eksperimenta!


© Mall Tomberg


Näitus "Lõppmäng 2010"

 

   
   

Reede, 11. juuni 2010

 

Odessa punk Tallinnas
Odessa vahuvein on siinmail ilmselt paremini tuntud kui ukraina kunst. Nüüd saab Tallinna Linnagaleriis vaadata sealse vahuveinitehase esitlusel näitust "Odessa punk". Näitusteseeria "Cityscape" raames Anders Härmi poolt kureeritud väljapanek tõi Eestisse kolm vägagi eriilmelist nähtust Odessa kaasaegse kunstiskeenelt - Igor Vareshkini, Oleg Vladimirski ja ligemale kahekümnest noorema põlvkonna kunstnikust koosneva rühmituse Art-Raiders. Valdimirski on legendaarne Odessa pressifotograaf, Vareshkin peamiselt tuntud maalikunstniku ja graafikuna ning Art-Raidersi liikmete jaoks on rühmitus individualistlike kunstipraktikate kõrval kollektiivse aktsionismi platvormiks - seob neid aga suhestumine Odessa linnakeskkonnaga.

"Odessa on linn, mis ka suurema osa eestlaste jaoks on tugeva mütoloogilise laenguga," nendib Härm. "Odessaga seostub nii kuurortlinna romantika, terve nõukogude huumorikoolkond kui ka kohaliku filmistuudio kuulsusrikas ajalugu. Problemaatiline Musta mere laevastik ning tätoveering "Odessa" koos kohustusliku ankruga on muidugi puhas klassika. Seda rikkaliku linnatekstiga kuvandit toestavad vaikselt põske muigavad odessiidid igakülgselt ja meeleldi. Nad on samavõrd uhked oma legendaarsete hoovide üle koos kasside ja viinamarjaväätidega kui linna asutajate Richelieu ja de Ribasi üle; ühtviisi läheb neile korda nii kunagine vabalinna staatus kui kuulsaim Odessa vabamõtleja Ostap Bender". Odessa pungiga saab Tallinnas tutvuda 27.juunini.

Orgusaare innovaatilised objektid Võrus
Võru Linnagaleriis saab 18. juunini uudistada Jaanus Orgusaare unikaaldisaini kollektsiooni ja "Unistuste Ateljee" arhitektuurilisi makette pealkirja all "11". Tema esimese personaalnäituse puhul 2004. aastal Tallinna Linnagaleriis kirjutas Anders Härm: "Orgusaar on kunstnik, kes teadvustab oma loomingu protsessi ja tegeleb selle mõtestamise ja kontseptualiseerimisega. Ta keeldub reglementeeritud väärtussüsteemidest, mida ta ei soovi esindada ja piiratud moemängudest, mida ta ei soovi kaasa mängida."

Kui tollane tähelepanek käis eelkõige moekunstniku ja tema jultunult eriskummaliste disainjalatsite kohta, siis möödunud kuue aasta jooksul on Jaanus Orgusaar oma tegevusvaldkonda laiendanud: "tema loodud objektid (disain) ei ole põnevad (innovatiivsed, progressiivsed) moedisaini objektid ega ka laiemalt disainobjektid omaette, vaid eelkõige kontekstis toimivad objektid". Kunstnikku huvitab näiteks see, kuidas "saaks võimalikult efektiivselt ja säästvalt integreerida ehitisse juba algfaasis mööbel. Näiteks raamaturiiul kui kandekonstruktsiooni osa." Jaanus Orgusaar ise selgitab oma loomingu tagamaid veel nii: "Kõik mu objektid on otsesemalt või kaudsemalt inspireeritud bioonikast ja pühast geomeetriast. Tahan luua oma disaini, ruumis arenevaid vorme, mis materialiseerudes loodetavasti pakuvad elamusi ka vaatajale ning ideaalis avardaksid meie ruumitaju. Omalt poolt ei tahaks kunagi loobuda jalgratta leiutamisest."

Kunst kolib suveks mere äärde: Haapsallu ja...
Haapsalus on suveperioodiks taas külastajatele uksed avanud Evald Okase Muuseum. Juubelinäitusel "Evald Okas 95" eksponeeritakse vanameistri loomingut nii tema enese kui EKM kogudest; lisaks maalidele on seejuures välja pandud valik kunstniku aukartustäratavalt mahukast (kolm tuhat!) eksliibriseloomingust. Juubelinäitus jääb avatuks 24. juunini.

Muuseumi teisel korrusel on 29. augustini eksponeeritud püsinäitus Okase töödest (maal, graafika, joonistused, objektid). Hea tava kohaselt näidatakse muuseumi suvehooajal teistegi kunstnike loomingut, toimub Rahvusvaheline Kuuma Klaasi Sümpoosion, võõrustatakse Pärnu Filmifestivali ning viiakse läbi kunstikursusi täiskasvanutele ja lastele. Lähem info www.evaldokasemuuseum.ee

...Kihnu
Kihnu muuseumis on suve lõpuni avatud Prantsusmaal elav Leida Mätase näitus. Merehõnguline väljapanek kodusaarel on kunstnikule taaskohtumiseks sünnipaigaga - pärast lahkumist Teise maailmasõja keerises pole ta enam kordagi Eestis käinud. Peale pagulaselu Rootsis viis elurada noore naise Prantsusmaale, kus ta naudib ühes prantslasest abikaasaga nüüd juba kümmekond aastat elu rahulikus Laffite'i külakeses Püreneede jalamil. Seal on eestlasest "kadunud ja taasleitud kunstnik" - õigupoolest üks paljudest omasugustest- pühendund maalimisele ateljees, mis paikneb väärika 14. sajandist pärit maamaja pööningul.

Näituse korraldajate sõnul Vaal galeriist näib Mätase loomingu puhul olevat peamiseks valguse ja õhu maagiliste efektide tabamine. Kunstniku pastoosne maalilaad võimaldab suurepäraselt edasi anda kesksuviselt kuumava õhu virvendusi või talvise mereranna karget selgust, kusjuures värvid kannab ta lõuendile paletinoaga, võttes sellega sõnaõiguse detailidelt üldmulje kasuks. Ta maalib sama motiivi mitmeid kordi erinevatest rakurssidest, jälgides sealjuures valguse pidevat vahetumist ning atmosfääri muutumist. Impressioniste, eriti Claude Monet'd peab kunstnik ka ise oma lemmikuteks.

Suve lõpus on autor lubanud tulla Kihnu näitust lõpetama - ning siis kolib väljapanek mõneks ajaks ka Vaala. Kihnu muuseumis on näitus avatud E-P 10-16, lisainfot saab telefonil 44 69 717 ja muuseum@kihnu.ee

Madalmaad taas Kadriorus
Kadrioru kunstimuuseumis saab taas tutvuda Madalmaade kunsti püsiväljapanekuga, mida eksponeeriti vahepeal ligemale aasta jooksul Sinebrychoffi kunstimuuseumis Helsingis. Taasavatud väljapanek sisaldab lisaks kodupublikule tuntud teostele ka mitmeid töid, mida eksponeeritakse esmakordselt. Uus väljapanek läheneb teostele ka uue nurga alt: ekspositsiooni varasem kronoloogiline ülesehitus on asendunud temaatilisega (maastik, olustik jne). Lisaks Madalmaade kuldajastu (17. sajandi) kunstile toob see publikuni ka 18. ja 19. sajandist pärit töid, andes nii parema ülevaate Madalmaade kunsti erinevatest suundumustest ja ajaloost.

Väljapanekusse on lisandunud mitmeid uusi töid, näiteks 17. sajandi ajaloomaalija Leonaert Brameri tumedale kiltkivi-plaadile maalitud dramaatiline ööstseen "Kristuse vahistamine" (1626-1628) ja selle aasta jaanuaris Välisministeeriumi poolt muuseumile kingitud Govert Dirksz Camphuyseni maal "Kana pesal" (1645-1650). Madalmaade kuldajastu kunstile lisaks on üles seatud ka eraldi väljapanek hilisematest kuldajast inspireeritud maalidest. Neist kõige intrigeerivam on ehk kaua aega üheks Rembrandti geniaalsemaks maaliks peetud ja Dresdeni galeriis aukohal olnud maali "Kullavaagija" heatasemeline koopia, mille maalis 1870. aastatel Eestist pärit Amalie Henrietta Alexandrine von Wistinghausen. Väljapaneku koostas Greta Koppel ja kujundas Mari Kurismaa.

Näitused Tallinnas
Vaalas saab juuni lõpuni tutvuda Eesti Maalikunstnike Liidu näitusega "National Gallery. Suvila ehitamise talgud". Toomas Tõnissoo ja Kadri Kangilaski kureeritud väljapanek toob vaataja ette videoprogrammi maalikunstnike elust - seinal järgnevad üksteisele tavalise eesti elu pildid: peod, kokkutulekud, seltskonnad puhkusel, laste portreed, inimesed tööpostil, loodusmaastikud ränduritega, lemmikloomadega jalutajad, suvila ehitamise talgud... Ka maal on siiski kohal - galerii rõdul on väljapanek tillukestest, 10x15 cm suurustest piltidest. Kuraatorite sõnul võimaldab iseenesest ülimalt nõudliku miniformaadi kasutamine esitada "ülevaatlikku grafoloogilist tõestus- ja võrdlusmaterjali Eesti ametlike maalikunstnike psühholoogiast ja käitumismustritest".

Vabaduse galeriis on juunikuu lõpuni näitus "Baby-Mine", kus Mati Karmin on taaskord pöördunud meremiinide kui materjali poole, mille korrapärane vorm on tema skulptorikätes leidnud uusi vaimukaid funktsioone - näiteks baarikapi või kamina - juba pooleteise aastakümne jooksul. Seekord on Eesti põhjaranniku saartelt kogutud miinikestad lihtsalt need, mis nad on - möödunud sajandi teravmeelne insenertehniline looming, täiuslikult kaunis terasvorm, mille kunagises surmatoovas funktsioonis pole võimalik kahelda. Galerii kuraatori Juta Kivimäe sõnul on Karmin miinide "armsalt ümaraid vorme värvinud, avanud sektoreid ja sfääre ning asetanud end ühtaegu nii mängiva lapse, vaimustunud kollektsionääri kui täiuslikku vormi valdava teoreetiku rolli".

SEB Galeriis näitab pealkirja all "Tõus ja langus" 3. juulini oma pilte Andrus Rõuk. Meditatiiv-minimalistlikku suunda viljelev kunstnik on toonud välja valiku viimasel kümnendil loodust, kujutades korraldajate sõnul oma töödes sise- ja välismaailma ühtsust. Väljapanek võimaldab jälgida ka autori katsetusi ja otsinguid, mille juures tema maalijakäekiri on ometi jäänud äratuntavalt omanäoliseks.

Draakonis saab 19. juunini vaadata Kaili-Angela Konno "Ideaalmaastikku". Kunstnik mõtiskleb: "Ükskõik, kustpoolt vaadata, ikka jooksevad kuldsed jooned ühte kindlasse punkti kokku. Kui proovin nihutada punkti kõrgemale, tekib rahutus ja rahulolematus. ... Saan aru, et ideealne on see, kui ma ei sekku. Lasen nähtustel toimida oma sisereeglite järgi ja kõik on õige. Minus rahuneb mäss. Milleks vastu seista, kui kõik on ideaalne? Kindlal hetkel näen, kuis jooned pihustuvad kullatolmuks, mis täidab mind. Siis on see minu tuhandeaastane rahuriik, mida ma otsin".

Neljapäeval avati Hobusepea galeriis Timo Tootsi sotsiaalse masina projekt "Memopol-I". Hiljaaegu ka Tartus Y galeriis esitletu kohta saab lähemalt lugeda allpool, 4. juuni kunstiuudistes.

Kunstikonteineri ülemises galeriis on 3. juulini avatud Ats Parve näituste, etenduste ja pidude plakateid tutvustav "Come into our room", mis "rekonstrueerib kadunud linnaseinu ja annab plakatile voli löögimehhanismid uuesti tööle rakendada".

Rahvusraamatukogus on 19. juunini aserbaidzhaani maalikunstniku Margarita Kerimova-Sokolova miniatuursete akvarellide näitus "Pilk Euroopasse".

Mujal Eestis
Tartu Kunstimajas demonstreerib 4. juulini oma loomingut fotogrupp O.V.E.R. 2004. aastal asutatud rühmituse liikmed pildistavad traditsioonilises võtmes ega liialda reeglina ka erinevate tehnikatega. Hetkel on grupi liikmeteks Oodet Oksa, Vladimir Leiman, Endel Annuk, Rein Urbel, Elle Mets, Vladimir Müller ja Ralf Ginter.

Toimub
Läänemerel seialb praegu marsruudil Riia-Tallinn-Helsinki-Stockholm-Kopenhaagen-Klaipeda-Riia laev 12 kunstnikuga, kes on valitud 6 riigist (Läti, Eesti, Soome, Taani, Rootsi, Leedu). Baltimaade kunstnikke ühendav projekt tähendab seda, et igas sadamas toimuvad performance`id, mille korraldamist aitab organiseerida vastava riigi vastuvõtjaorganisatsioon. Tallinnas on selleks Kunstikonteiner Kultuuritehases Polymer ning esitlus läheb lahti 12. juunil kell 19 Lennusadamas. Eestit esindavad Andrus Joonas ja Mari Kartau aka Siram. Ühtlasi on "Friend_Ship" Tallinnas mõtteliseks osaks muusika-ja kunstifestivalist Patarei Kultuuritolm 2010.

Tartus toimuvad 10.-15. juunini Kõrgema Kunstikooli lõputööde kaitsmised, mis on jaotatud viie teema alla: uusmeedia, konserveerimine/restaureerimine, disain, kunstid ja mood. Tartu Kõrgema Kunstikooli seitsme eriala lõputööde hulgas on erinevaid restaureeritud ja disainitud objekte, visuaalseid installatsioone ja muusikavideosid. Lõputööde näitus "Lend 2010" on galeriis Noorus avatud 31. juulini (T-L kl 12-19) ning Kaubahalli 1. korrusel 30. juunini (T-L kl 12-19). Kaitsmised toimuvad lisaks galeriile veel Cinamonis, Genialistide klubis, Y Galeriis, Rokiklubis ning linnast väljaski (vt. ka kaitsmiste ajakava). Muuseas, 15. juunil möödub Kõrgema Kunstikooli päris oma galerii Noorus avamisest aasta ning selle ajaga on Tartu suurimat näitusepinda külastanud 14 300 inimest; on toimunud 14 näitust, mitmeid avalikke loenguid ja töötube.

Eilsel Tallinna Loomaaia toetuseks korraldatud heategevuslikul kunstioksjonil müüdi animalistlikke skulptuure kogusummas130 tuhande krooni eest. Et huvi oksjonil olnud tööde vastu püsib, otsustati müüki pikendada kuni 18. juunini. Tallinna Loomaaia direktor Mati Kaal: "Sõnum selle ainulaadse ekspositsiooni kohta on levinud viimastel päevadel lausa lainetena. Siin on ju esindatud näiteks Henrik Vilhelm Voldmester Taanist, kelle tööd on kodumaal väga hinnatud, või Vitali Novikov, kes on Venemaa tuntumaid animaliste. Samuti on hea meel tõdeda, et see kampaania ergutas meie toetajaskonda ning Loomaaia Sõprade Seltsi kontole on juba laekunud ka väiksemaid toetussummasid loomasõpradelt."

Kunstikonteineris toimub 16. juunil algusega kelll 19 Mai Söödi tantsuetendusel baseeruva näituse "Ekstaas" kordusesitus (helikujundus Hans-Gunter Lock). Autor selgitab: "Näitusel ja etendusel lähtun enda paastumise eksperimendist ja uurimusest ning kasutan selle vaimseid ja füüsilisi saadusi. Ma ei saanud ilmutust, kuid pikapeale tunnistasin isiklikke tõrkeid ja probleeme kunsti tegemisel ning taasavastasin oma keha. ... Näitusel on vaadeldav läbitu kunstiline dokumentatsioon uriinist, leivast, kangast, metallist ja videost. Interaktiivse momendina on vaatajal võimalik kokkuleppel määrata oma keemilist hetketervist."

Tallinna Linnagaleriis leiab 17. juunil algusega 18.30 projekti Cityscape raames aset videoskriining "Rain of Down 2/3" ("Ebemevihm 2/3"). Soome kunstnike-kuraatorite Anja Helmineni ja Kaarina Ormio kokku pandud kava sisaldab töid järgmistelt kunstnikelt: Dellani Lima (BR), Seppo Renvall (FI), Irma Optimist (FI) , Mimosa Pale (FI/DE), Anja Helminen (FI), Roi Vaara (FI), Peloton Jazz Orchestra, Marko Kivioja, Pentti Luomakangas (FI), Johanna Reich (DE), Kika Nicolela (BR), Jason Lim (SG), Marte Kiessling (DE), Essi Kausalainen (FI), R.E.P. (UA) ning Eeva-Mari Haikala (FI/GB).


© Oleg Vladimirski


© Jaanus Orgusaar
Repro: www.jaanusorgusaar.com


Evald Okas (2008)
Repro: www.evaldokasemuuseum.ee


© Leida Mätas


Näitus "National Gallery" Vaalas
Foto: Vaal


Näitus "Baby-Mine"


© Kaili-Angela Konno


Kaader videoskriiningust
"Rain of Down 2/3"
Repro: Linnagalerii


© Vitali Novikov
Oksjon Tallinna Loomaaia toetuseks

 

   
   

Reede, 4. juuni 2010

 

Haapsalu supleb disainivoogudes
Juba traditsiooniks saanud, Eesti Kujundusgraafikute Liidu egiidi all toimuv Haapsalu Graafilise Disaini Festival pakub Haapsalu Kultuurikeskuses ja Linnagaleriis tänavu vaatamiseks kolme iseseisvast näitust, mis kõik jäävad avatuks 29. juunini.

Rahvusvaheline kujundusgraafika konkurss-näitus "Isikupära/Individuality 2010" keskendub sedapuhku fantaasia-teemadele. Graafiliste disainerite vabaloomingut eksponeeritakse suures, 1x2meetrises plakatiformaadis - ning vastavalt autorite maitsetele ja tujudele näeme erinevaid lähenemisi nii läbi humoorika ja ühiskonnakriitilise kui suisa naiivse prisma. "Tänapäeva Hispaania plakat", mille on koostöös Hispaania saatkonnaga koostanud professor Raquel Pelta, tutvustab 70 teose näitel 45 kunstniku ja stuudio loomingut - tulemuseks hea ülevaate sealses kaasaegses plakatikunstis valitsevatest suundumustest. Ühemeheshow, Martin Rästa plakatinäitus "MMMT10" tutvustab autori plakatiloomingu paremikku läbi viimase 10 aasta.

Tuulest viidud kunst
ArtDepoo galeriis saab juunikuu lõpuni uudistada USAs elava ja töötava kaasaegse eesti kunstniku Jaanika Peerna näitust "Tuule äär". Esinedes taaskord Eestis peale kaheksa-aastast pausi, eksponeerib Peerna 24 eri formaadis joonistust, valgusinstallatsiooni ning videot.

Jaanika Peerna: "Minu joonistused on õhu liikumise kaardistused, baromeetriks minu enda eri meeled. Need kaardistavad tuult, mis tasane ja paitav, aga ka torme, millel jõud võib kõik inimloodud struktuurid Maa pealt pühkida. Sellises äärmuslikkuses on oma ilu, aga ka kergelt ärevust tekitav toon. Õhust ja selle liikumisest saame tavaliselt teadlikuks ainult siis, kui õhk liikudes takistuse otsa satub või endaga midagi kaasas kannab (tuhka, tolmu, maju), muidu on see substants justkui olematu. Mulle meeldib mõelda, et mu joonistused on sündinud tänu sellele, et tuul jäi pliiatsi taha pidama ja liigutas seda paberil ringi." Kohtumine kunstnikuga toimub galeriis 17. juunil kell 17, moderaatoriks Andri Ksenofontov.

Tehnika võim
Tartus Y galeriis on viimaseid päevi avatud Timo Tootsi sotsiaalse masina projekt "Memopol-I", mis on korraldajate sõnul "võimeline uurima galerii külastajate infovälju". Täpsemalt on "Memopol-I" sotsiaalne masin, mis ID-kaardi ja PIN1 koodi sisestamise järel "süstematiseerib kogu heauskse isiku kohta leiduva informatsiooni ning loob temast ülevaatliku pildi".

Toots on noor multimeediakunstnik ja fotograaf, kes õppinud nii EKAs kui Islandi Kunstiülikoolis ja Karslruhe Disainikolledzhis. Tema installatsioonid käsitlevad infoühiskonna toimemehhanisme, ohuolukordi ja arengusuundi: "Eesti kiire e-areng on tekitanud olukorra, kus tehnoloogia sammub ees ja ühiskond taga. Pime usk e-utoopiasse on püha. Kiirustades unustame asjades kahelda ja küsida, kuhu minek? Infoühiskonna suunaks on aina suurenevad infokogumid, mis omavahel tihedalt sidemeis. Luues täielikke mälusüsteeme, peame arvestama, et suure võimuga kaasneb suur vastutus. Orwelli 1984. aasta düstoopiaühiskonna tehnoloogilised vahendid on meil juba täna olemas. Poliitilised vahendid õnneks veel mitte."

Preemia noortele kunstnikele
3. juunil anti Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonnas välja tänavune Noore Kunstniku preemia. 30 tuhat krooni pälvisid sedapuhku kahe peale akadeemia skulptuuriosakonna lõpetajad Hannes Aasamets ja Jekaterina Kultajeva. Kandideerinud 22 fotograafia, graafika, maali ja skulptuuri eriala bakalaureuseastme lõpetaja seast tegi valiku zhürii, kuhu kuulusid KUMU kuraator Eha Komissarov, ArtDepoo galerist Olga Temnikova ning kunstnik ja Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi aktivist Neeme Külm.

Jekaterina Kultajeva (1986) on multidistsiplinaarne ja sotsiaalne kunstnik, kelle tööd saavad alguse mõnest lihtsast mõttest või emotsioonist; zhürii hinnangul on huvitav ja värske see vaatenurk, millega kunstnik läheneb kogukonna-teemale - analüüsides vene keelt emakeelena rääkiva noore inimese reageeringuid ja hoiakuid ümbritseva suhtes. Samuti multidistsiplinaarne tegija on ka Hannes Aasamets (1986), kes käsitleb selektiivselt ja minimalistlikult ümbritsevat tegelikkust ning kavatseb edaspidi töötada ajataju ja selle tunnetusega.

Preemiat annab MTÜ Noor Kunst välja alates 2005. aastast. Eesmärgiks on seatud meie kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna bakalaureusetaseme lõpetajate edasise professionaalse loomingulise tegevuse soodustamine.

Kaubamaja-kunstikeskus
Populaarse ostlemiskoha ja noorte ajaveetmispaigana tuntud Viru Keskus pöörab üha enam tähelepanu ka külastajate varustamisele vaimutoiduga. Keskuse aatriumis on praegu välja pandud enam kui 30 Markus Kasemaa suuremõõtmelist arvutimaali seeriast "Figuurid 1". Interaktiivne lisaatraktsioon võimaldab külastajatel ka ise figuurideks kehastuda. Traditsioonilise joonistusoskuse elegantselt digitaalmaailma võlude ja võimalustega kokku sulatanud Kasemaa eksponeerib sama töödevalikut paralleelselt ka Skype'i peakontoris ning kõige värskemaid pilte seeriast "Figuurid 2.0" Tartus Krause Ärimajas.

Viru keskuse 4. korruse galeriis eksponeerib Sally Stuudio pealkirja all "Sina ise!" täiskasvanud kunstiharrastajate fotorealistlikke autoportreesid, mis teostatud suuremõõtmeliste söejoonistustena. Tähelepanuväärseks teeb väljapaneku asjaolu, et eraelus pigem kunstikaugeid ameteid pidavad joonistajad on juhendaja Anniki Kari käe all saavutanud tulemusi, mida ei peaks häbenema ka ükski kunstitudeng.

Näitust korraldav MTÜ Sally Stuudio on seadnud oma eesmärgiks kunsti leviala laiendamise ja inimeste kunstiteadlikkuse tõstmise. Seejuures on üheks oluliseks tegevussuunaks kunsti toomine inimeste juurde - pole ju kõigil aega ega harjumust minna kunsti nautima galeriisse või muuseumi. Viru Keskuse kultuurile avatud hoiak on siinkohal heaks näiteks koostöövõimaluste paljususest. Vajadusest muuta kunst taas nähtavamaks nii meedias kui elukeskkonnas räägiti korduvalt ka 17. mail peetud Eesti Kunstnike Liidu suurkogul.

Kuulsuste maailm fotograafi kõverpeeglis
Deco Galeriis on 12. juunini avatud Annika Haasi "Kõverpidimaailm". Näituseprojekt sai õigupoolest alguse hetkel, mil Eesti Ekspressis seltskonnaelu fotograafina tegutsev naine märkas, et tema väike tütar ei joonistagi eakohaseid printsesse, vaid hoopis superstaare, supermodelle ja muid meie aja superkangelasi - seltskonnapidude koorekihti. Nüüd otsustas fotograaf miksida seltskonnafotosid oma tütre - 7aastase Aasa Ruukeli - joonistustega, lasi lapsel ka iseend meikida ning riietuda just täpselt nii, nagu tema lapsekujutluses ideaalne oleks, ning eraldi fotosessioonidel pildistatud pisikese glamuuritari fotod sulandati omakorda tagasi sellesse reaalsusesse, mida väike inimene oma joonistustes peegeldas. "Teoste tunnetus on paisutatult groteskne ja üle vindi keeratult irooniline, et näidata vastuolusid väikese inimese maailmapildi alles kujunemisjärgses ja samas väga vastuvõtlikus seisundis," selgitab näituse autor.

Edasi liigub "Kõverpidimaailm" Tallinnast Peipsi-äärsesse kunstikeskusesse AmbulARToorium. Just seal kandis alustas Annika Haas (s. 1974) kümnekonna aasta eest vene vanausuliste pildistamist - tegevus, mille võimsaks manifestatsiooniks kujunes koos Birgit Püve ja Age Petersoniga Tallinna Kunstihoones 2009. aasta jaanuaris esitletud suurprojekt "Prichudie. Revisited".

Näitused Tallinnas
Kanuti Gildi keldrisaalis saab 13. juunini uudistada kogu Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonda hõlmavat näitust "Hea töö". Näha saab raamatuid, plakateid, pakendeid, videosid, installatsioone ja teisi graafilise disaini vorme. Oma loomingut esitlevad nii alles üsna rohelised üliõpilased kui vanad disainikalad - teiste seas astuvad üles näiteks Anton Koovit, Anu Vahtra, Dan Mikkin, Indrek Sirkel, Ivar Sakk, Kristjan Mändmaa, Marko Kekishev, Stella Skulatshjova ja Tõnu Kaalep.

Hop galeriis on 22. juunini Risto Hämäläineni ja Kimmo Heikkilä näitus "Must ja valge ja...". Heikkilä ja Hämälainen on vana kooli mehed, kes märgivad kriitiliselt, et nagu kujutavas, vajatakse nüüdisaegses tarbekunstiski teose mõistmiseks ja selle olemasolu õigustamiseks üha keerukamaid põhjendusi ja määratlusi. Meeste endi väikese "kiiksuga" tööd jätkavad siiski Soome tarbekunstitraditsiooni, kus hinnatakse pigem katsetusi materjalis, vormiuuringuid, kvaliteetset teostust ja looduse peegeldusi. Hämäläineni portselanobjektid ongi inspireeritud Soome loodusest ja Põhja-Norra kivimurdudest, Heikkilä ehted ja objektid aga kujundatud arvuti abil ning teostatud laserlõikuse ning 3D-freesi abiga.

Villem Raami (1910-1996) 100. sünniaastapäevale pühendatud näitus Niguliste muuseumis tutvustab väljapaistva kunstiteadlase pärandi seni pigem varju jäänud tahku - tema fotosid. Nigulistes on väljas poolsada enamasti arhitektuuriteemalist ülesvõtet aastatest 1936-1982, mida saab vaadata pea terve aasta - 29. maini 2011. Näitusega samaaegselt ilmus ka ajakirja Baltic Journal of Art History Villem Raamile pühendatud erinumber.

Kunstisalongis Allee (Pikk 34) on 5. juunini avatud väljapanek "Liselotte Knüpffer. Aja pildid". Paarkümmend eesti juurtega kunstniku erinevates tehnikates graafilist tööd ning joonistust aastatest 1936-1941 on teostatud "ajastule omaselt küllaltki realistlikult ja mõõduka üldistusega". Tallinna vanalinna motiivide kõrval näeb olu- ja muljepilte Soomest ja Saksamaalt. "Kuigi Liselotte Knüpfferi (s. 1916) teoseid on reprodutseeritud Riigi Kunsttööstuskooli väljaannetes ning neid leidub ka Eesti Kunstimuuseumi kogudes, on kunstniku looming seni Eestis laiemalt tundmata," nendib galerii omanik Juhan Kohal.

Rahvusraamatukogu 6. korruse galeriis saab 22. juunini vaadata tuntud lasteraamatuillustraatori, portretisti ja akvarellisti Siima Shkopi 90. juubelile pühendatud näitust. Väljapanek annab läbilõike kunstniku mahukast loomingust: eksponeeritakse varasemaid akvarelle, näitlejate ja teiste kultuuritegelaste portreid, poliitilisi teatri-, kino- ja laulupeoplakateid ning mitme põlvkonna jaoks märgilise tähenduse omandanud lasteraamatuid koos originaalillustratsioonidega.

Rahvusraamatukogus on 1. juulini üleval ka Elizabeth Warneri Põhja-Venemaa Vologda ja Arhangelski oblasti inimesi ja külaelu tutvustav fotonäitus "Vene küla briti silmade läbi". Juba kümmekond aastat etnograafi ja kutselise fotograafina Venemaa-ekspeditsioonidel osalenud Warner selgitab: "Rahvaluulet uurides on lisaks pärimusekandja sõnadele oluline näha näoilmeid, zheste ja igapäevaelu. Eriti tähtis on see tänapäeval, mil suurlinnadest eemal on vene külaelu hääbumas. Tihtipeale on mahajäetud põldude ja külade vahele jäänud vaid vanakesed. Oma fotode abil loodan säilitada vaadet sellele kaduvale maailmale ja anda nägu inimestele, keda käsitletakse sageli umbisikuliselt kui sotsiaalset rühma või traditsiooni kandjat."

Lühidalt
Tallinna Keskraamatukogu näitusesaalis (Estonia pst 8) saab 29. juunini kaeda Maret Olveti 80. juubeliga seonduvat väikegraafika näitust; tagasivaade pea kuue kümnendi pikkusele loometeele toob vaataja ette eelkõige eksliibrised ja mälestusviidad.
26. juunini on rahvusraamatukogus avatud itaalia kunstniku Giuseppe Melani maalide näitus "Märgid ja värvid", mida autor iseloomustab järgmiselt: "Erootilisus kunstis on raskesti piiritletav. Arvan, et minu maalides saadab seda kohati lihtsameelne ja peaaegu lapselik hämmastus, mis aga tihti omandab sügava meeleheite vormi."
Kastellaanimaja galeriis on 21. juunini vaatamiseks väljas Itaalia kunstniku Alberto Adonai Renzi "Vaimne teekond"; tugeva religioosse laenguga fotode ja maalide näitus jälgib autori kulgemist Kristuse jälgedes, otsimas iseenda vaimset päritolu läbi Jumala Poja kannatusloo.

Mujal Eestis
4. juunil kell 16 Tartus Jaani kiriku lõunasaalis avataval näitusel "Teelised" osalevad 40 aastat tagasi ERKI kujutava kunsti osakonna lõpetanud Eva Jänes, Virve Kirikal, Mare Kübar, Ene Loopere, Arno Mäger, Oivi Tulve, Tiiu Übi ja Marje Üksine. Täpselt samal ajal avab Narva kunstnike ühendus Vestervalli Narva Muuseumi kunstigaleriis oma ühisnäituse pealkirjaga "Tee", mille kuraatoriks Kuzja Zverev.

Lühidalt
Soome Instituudi Tartu Pildikoridoris saab 25. augustini vaadata põhjanaabrist kunstniku Tapani Kiippa (s. 1939) eksliibriseid.

Tunnustus
EKA rektor professor Signe Kivi valiti hiljaaegu ülemaailmse disaini-, kunsti- ja meediakõrgkoolide assotsiatsiooni CUMULUS juhtnõukogusse. Juhatusse valituks osutusid Eesti kõrval veel Austraalia, Belgia, Hiina, Hollandi, Itaalia, Saksamaa, Shveitsi, Soome ja Uus-Meremaa kunsti- ja disainikõrgkoolide esindajad. CUMULUSe presidendiks valiti tagasi L'ecole de Design Nantes Atlantique director Christian Guellerin, kes on ühtlasi Eesti aukonsul Prantsusmaal.

Eesti Kunstiakadeemia välissuhete osakonna juhataja Sandra Sule sõnul "tähendab EKA rektori valimine CUMULUSE juhtnõukogusse rahvusvaheliste sidemete tugevnemist, võimalust kaasa rääkida rahvusvahelise disaini-ja kunstikõrghariduse arendamisel ja edendamisel ning kindlasti ka lisatähelepanu Eesti kõrgharidusele ülemaailmses kontekstis." Meie kunstiakadeemia on tänaseks sõlminud koostöölepingud juba kuuekümne võrgustikku kuuluva partnerülikooliga, kellega lisaks õppejõudude- ja tudengivahetusele on läbi viidud mitmeid projekte ja näitusi.

Eesti Kunstiteadlaste Ühing andis 31. mail Kadrioru lossis toimunud üldkogul oma tänavuse aastapreemia kunstiteadlasele, Eesti Kunstimuuseumi skulptuurikogu hoidjale ja Vabaduse galerii kuraatorile Juta Kivimäele. Kivimäed tunnustati eelkõige näituse "Ülo Õun. Kunstnik katkeval avastusrajal" kureerimise ja sellega kaasnenud kataloogi ning tema "silmapaistva ja väsimatu töö eest skulptuurikunsti eest seismisel ja tutvustamisel".

Eesti Muuseumiühing valis Muuseumisõbraks 2009 Eesti Rahvusringhäälingu vastutava toimetaja Mart Ummelase. Tänu Ummelase initsiatiivile said muuseumid Eestimaal inimestele lähedasemaks, eriti seoses Vikerraadio suvekavas olnud sarjaga "Ühiskülastus", kus kuulajad kutsuti kaasa huvitavamatesse Eesti muuseumidesse. Varasematel aastatel on Muuseumisõbraks valitud Pertti Pyhtilä, toona Soome Instituudi kultuurisekretär Tartus, Kadi Alatalu Eesti Televisioonist ja kunstikoguja ning mitme muuseumi metseen Enn Kunila.

Toimub
9. juunil kell 12 kuni 18 peetakse Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi sisehoovil maha disainiturg, kus praktilise ilu ihalejad saavad osa kodumaiste disainerite tööst ja toodetest. Oma loomingut tutvustavad Tarmo Luisk, Pavel Sidorenko, PaperDolls, SSS-Print, HULA, Kaie Pungas, Gram (Merle Kasonen, Maarja Niinemägi), Linda al-Assi, Asuurkeraamika, Stuudio Emma Lepperman, Umbra, Üllo Karro, Saviklubi, Klaasiklubi, Kadri Hendrikus, Liisu Arro, Jarõna Ilo jt. Ürituse ajal on võimalik külastada tasuta muuseumi püsiekspositsiooni "Ajamustrid 3" ning osta muuseumi trükiseid 20 soodsama hinnaga. Samuti toimub märgistuudio, kus igaühel on võimalik endale isiklik rinnamärk joonistada ja juhendaja abiga kohapeal ka valmis teha (hind 15 krooni).

Vaal galerii korraldab koostöös Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsiga heategevusoksjoni, mille tulu läheb meie ühe ja ainsama loomaaia toetuseks. Enampakkumisele tuleb 39 animalistlikku pronksskulptuuri, mis valminud Tallinnas juba alates 1998. aastast korraldatava Läänemeremaade animalistliku skulptuuri festivali raames. Soome, Rootsi, Taani, Venemaa, Läti ja Leedu kujurite kõrval hoiavad eesti lippu kõrgel näiteks Terje Ojaver, Külli Tammik, Seaküla Simson ja Laur Tiidemann..

Tallinna Loomaia direktor Mati Kaal: "Kõik tööd on modelleeritud siinsamas loomaaias külastajate silma all, nii et siin põimub rahvusvaheline taust ja Eesti-keskne sünnilugu. Igast kujust valati kolm eksemplari, üks läks kunstnikule, teine loomaaia kunstikogusse ja kolmas Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsile meie tegevuse toetamiseks - seda koopiat saamegi nüüd müüa." Enampakkumine algab 10. juunil kell 19 Rocca al Mare kaubanduskeskuses (ruum B109) Aleksei Turovski loenguga "Loomad kui märgid kujutavas kunstis". Oksjonihaamrit hoiab Heinz Valk. Töödega saab tutvuda Vaal galerii kodulehel.

...ja kurvad kunstiuudised
Meie seast on lahkunud sisearhitekt Valter Pormeister (17.04.1922-18.05.2010). Aastatel 1954-1979 Tallinna kombinaadis ARS tegutsenud kunstnik kujundas koos abikaasa Ingridiga muuhulgas reisilaeva "Estonia" suure baari (1967), Tallinna hotelli "Kungla" ööbaari ja saali (1969) ning Pirita näituseväljaku paviljonid (1975); ka osales ta kõigil omaaegsetel legendaarsetel näitustel "Ruum ja Vorm".

Samuti lahkus hiljaaegu Lembit Soots (27.10.1923-25.05.2010) - kodumaal ehk ärimehena rohkemgi tuntud välis-eesti maalikunstnik, kelle jõuline looming kuulub ometi märgilisena eesti kunstiajalukku.


Haapsalu Graafilise Disaini Festival


© Jaanika Peerna


© Timo Toots


© Markus Kasemaa


© Margus Lang
Sally Stuudio näitus "Sina ise!"


© Annika Haas


Näitus "Hea töö"


© Liselotte Knüpffer


© Siima Shkop
Eesti Rahvusraamatukogu
raamatuillustratsioonide kogu


© Alberto Adonai Renzi


© Seaküla Simson
Oksjon Tallinna Loomaaia toetuseks

   
www.kunstikeskus.ee keskkonnas leiduvate mistahes algupäraste tekstide, tõlgete, terviklike info- ja lingikogumite ning pildimaterjali reprodutseerimine ainult KUNSTIKESKUS.EE ja/või nende autorite ja/või nende valdajate nõusolekul. Originaalteoste ja viidatud materjalidega seotud õigused kuuluvad üldjuhul nende autoritele ja/või valdajatele.