24h galerii
Kunstiteadlikkuse Keskus
tagasi avalehele
 
ARHIIV kunstiuudised
 
Kunstiteadlikkuse Keskuse kunstiuudised
Toimetaja Vano Allsalu
JUUNI 2011
selle kuu varasemad uudised vt. allpool
   
   

Reede, 17. juuni 2011

 

Sada maja ja ratsionaalsus ehituskunstis
Eesti Arhitektuurimuuseumis saab 21. augustini uudistada näitust "100 maja/houses". Tegemist on mullu 12. rahvusvahelisel Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eestit esindanud väljapanekuga, mis tutvustab maketi, slaidi ja video vahendusel sadat eesti arhitekti projekteeritud eramut. Näitus on inspireeritud asjaolust, et Eesti üheks silmapaistvaks erisuseks võrreldes muu Euroopaga on unikaalloomingut eelistav hoiak eramuarhitektuuris - võib arvata, et vaid kuni 10% siinsetest eramutest on nn kataloogimajad, ülejäänud 90% seast tõuseb aga esile arvestatav kogus kvaliteetset ehituskunsti.

Näitust on nüüd kodumaise publiku jaoks täiendatud - iga eksponeeritava eramu kohta on valminud eraldi tutvustav planshett. Eesti väljapaneku peakorraldajaks Veneetsias aastal 2010 oli Eesti Arhitektuurikeskus ning autoriteks arhitekt Kalle Vellevoog, sisearhitekt Tiiu Truus, graafiline disainer Martin Pedanik ja arhitektuuriteadlane Karen Jagodin. Biennaali peateemaks oli "Inimesed kohtuvad arhitektuuris" ("People meet in architecture") ning kuraatoriks Jaapani arhitekt Kazuyo Sejima. Näitusega kaasneb ka rohke pildimaterjali ja teemat avardavate tekstidega kataloog.

Samuti saab Arhitektuurimuuseumis praegu näha näitust kolme Soome arhitektuuribüroo loomingust "Ratsionaalsus ja ehituskunst". Helin & Co, JKMM ja Avanto esindavad kolme generatsiooni Soome arhitekte. Nende projektid ja ehitised illustreerivad viisi, kuidas Soome arhitektuur kombineerib ortodoksset funktsionalismi, samal ajal otsides inspiratsiooni rahvatraditsioonidest, mõtestab modernsuse erilist iseloomu ja Soome arhitektuuri kohta 21. sajandil.

Luuserid ja supermodellid
Tallinna Kunstihoone galeriis näeb 17. juulini Elis Saarevälja näitust "Dreams and Disasters" ("Unelmad ja häving"). Galerii kuraatori Reet Varblase sõnul on Saarevälja maalide kangelased konkreetsed isikud - siiski mitte portreed, vaid pigem tüübid, teatavate sotsiaalsete kihtide esindajad. Vaataja võib neis ära tunda "oma naabrionu või -tädi, kohaliku poe müüja või õllesaali ettekandja, omakandi luuseri - joodiku, asotsiaali, aga ka supermodelli teleekraanilt või moeajakirja kaanelt või potentsiaalse supermodelli". Samas on kunstniku must-valged fotorealistlikud maalid pigem neutraalne kommentaar või olukorra kirjeldus kui hinnaguline seisukohavõtt.

"Elis Saarevälja puhul ei ole mõtet kõnelda sotsiaalsest kunstist kui ühiskonna kriitilisest analüüsist, pigem on teda huvitanud esteetika - ilu ja inetuse mõiste, selle suhtelisus, loomise viis, mehhaanika. Projektiga "Dreams and Disasters" paneb kunstnik pigem küsimärgi alla traditsioonilise ilu ja inetuse binaarse vastanduse, testib vaatajat ning kunsti vastuvõtmist praeguses medialiseeritud maailmas. Sellest ka näituse ingliskeelne nimi," kommenteerib Varblane.

Elis Saareväli: "Kas ainult luuserid otsivad maailmas veel ilu, sellal kui kogu ülejäänud maailm tormab ringi, et teha midagi kasulikku, teenida kasumit. Kas kunstniku eesmärgiks peaks olema leida võti igapäeva halluse mutrite lahtikeeramiseks, et päästa sinna vahele kinnikiilunud ilu? Kui ilu hakkab maailmas otsa saama, kas kunstnikul tuleks siis olla sadist ja peksta ilu jõuga välja? Pintsliga sihitult vehkida, nii et koledate inimeste koledat verd ja koledaid soolikaid lendab? Maalin seksi ja läbipõlemist, oma joodikutest naabreid, nende müstilist maailma, seda päevani, mil nad kohtavad megaseksikaid supermodelle; hirmu üksilduse ees, mis on ühine asotsiaalil ja supermodellil. Otsin ilu argipäeva inimsuhetest ja miljööst. Kas supermodellid päästavad maailma? Kas asotsiaalid üldse aru saavad, mis toimub? Kas kunstnik ratsutab võidukana taltsutatud ilu seljas päikeseloojangusse?"

Kunstimuuseumi kujud vanas lennujaamas
Tallinna Lennujaama vanas ajaloolises reisiterminalis (Lennujaama tee 12) on avatud skulptuurinäitus - juba teist korda esitleb seal kujusid oma kollektsioonist Eesti Kunstimuuseum. Kuuekümnendad, seitsmekümnendad ja veel kaheksakümnendadki aastad olid eesti skulptuuris huvitavad oma mitmekülgsete arengute, materjalide ja kunstnikunägemusega. Sellel näitusel võib näha valikut nende aastakümnete modernistlikust inimesekäsitlusest, mida väärtustas õnnestunud suhe poolabstraktse ja realistliku vahel.

Näituse koostaja Juta Kivimäe sõnul kerkis 1970. aastate algul Eestis esile andekaid noori naisskulptoreid, kelle looming paistis silma oma estetistlike otsingute poolest. Ellen Kolgi väljapeetud vormi ning meisterliku pinnatöötlusega figuurid ja portreed haakusid tollase uue põlvkondliku esteetikaga - samas jätkas ta 1930. aastate lõpus tegutsenud noorte naisskulptorite uusklassitsismist lähtunud selgevormilist laadi. Hille Palmi dekoratiivse mõjuga laste- ja naisfiguure iseloomustavad tundlik modelleering ja meisterlik pinnatöötlus. Tema allegoorilised "Kevad" ja "Sügis" ning teisedki tööd portreteerivad eelkõige naise eluhetki, naiselikkuse erinevaid aspekte ja hingeseisundeid. Aime Kuulbuschi tuntakse mitmeid Eesti kultuuritegelasi portreteerinud meistri ja monumentide autorina, kes loonud samuti mõjusaid nasifiguure ühiskondlikesse hoonetesse. Naiselikule väljapanekule pakuvad kontrasti paljudele Eesti kujuritele õpetajaks olnud Kalju Reiteli ja Erich Tali tundlikud figuurid, Edgar Viiese alumiiniumist muusikamees ning Mati Variku naisfiguur. Enamik skulptorite tollasest vabaloomingust on teostatud pronksis.

Eksperimenta! publikupreemia Türgi autorile
Koolinoorte kaasaegse kunsti triennaali Eksperimenta! lõpetas publiku lemmiku väljakuulutamine, milleks osutus Türgi ekspositsiooni videotöö "Pedigree". Kohapeale ja Facebookis toimunud hääletusel osales 830 inimest, võidutöö kogus 202 häält.

Eksperimenta! kommunikatsioonijuhi Kerli Kehmani sõnul käsitleb enam kui neljasaja teose hulgast parimaks valitud 14-aastase Dunya Aydosi töö inimkonna ühist geneetilist ja kultuurilist päritolu. "Ruumis ei lähe midagi kaduma, muutub vaid asjade kuju. Geneetiline informatsioon, mis pärineb meie eelkäijatelt, läbib ühelt põlvkonnalt teisele edasi kandudes muutusi. Järgides ideed, et kõik inimolendid pärinevad evolutsiooniliselt ühisest eelkäijast ja on osa ühest tervikust, kuulume me kõik ühte suurde perekonda. Paljud eesti ja türgi keeles leiduvad sarnased sõnad on tõestus ja mälestus ühiselt elatud minevikust. Kasutades neid sõnu mõlemas keeles, kanname me tulevikku edasi uut elu ja kultuurilist ühtsust," selgitab noor autor ise.

Eksperimenta! näitus leidis aset Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi raames Tallinna Lauluväljakul ja Maarjamäe lossis ajavahemikul 27. aprill - 14. juuni 2011 ning esitles 13 riigi autorite kaasaegset kunsti teemal "Ruum". Professionaalsete kuraatorite poolt kureeritud väljapanekuid külastas 50 päeva jooksul kokku üle 13 000 huvilise. Järgmine Eksperimenta! leiab 2014. aastal aset samuti Tallinnas.

Tung Henkeli kunstikonkursile
Tänavu juba kümnendat korda toimuvale mainekale kaasaegse kunsti konkursile Henkel Art.Award. laekus Baltikumist rekordarv sooviavaldusi - kokku esitas oma tööd 67 kunstnikku. Eestlastest pääses konkursi järgmisesse vooru edasi maalikunstnik Alice Kask, Läti kunstnikest Kriss Salmanis kunstiteosed, Leedust Ugnius Gelguda. Zhüriisse kuulusid galerist Indrek Grigor (Tartu Kunstnike Liit), vabakutseline kunstnik Navitrolla ning Läti kunstiteadlane ja kuraator Diana Barcevska.

Kunstivõistluse järgmises etapis valib rahvusvaheline zhürii välja viis finalisti ning konkursi võitja. Euroopa noortele kunstnikele suunatud konkursi peaauhinnaks on 7000 euro suurune preemia, mille Henkel on välja pannud koostöös KulturKontaktiga (Austria). Peamiselt kodukeemia ja kosmeetikavahendite tootmisele pühendunud Henkeli peakorter asub Düsseldorfis, selle teenistuses töötab 48 tuhat inimest ning tuntuimateks kaubamärkideks on Persil, Schwarzkopf ja Loctite.

Auhind antakse üle 2011. aasta novembris toimuval tseremoonial Viinis. Lisaks rahalisele auhinnale saab rahvusvahelise vooru võitja tutvustada oma töid isikunäitusel nii koduriigis kui ka mainekas Viini kaasaegse kunsti muuseumis MUMOK. Henkel Art.Award. antakse kunstnikule, kelle maalid, joonistused, fotod, videod või installatsioonid on silmapaistvad ning uuenduslikud. Konkursitööde teemadele ei seata mingeid piiranguid. Eestlane on seni viie parima hulka jõudnud vaid ühel korral (Hannes Seeberg, 2007).

Eesti tuletornid Viinistus
Viinistu Kunstimuuseumis saavad kultuuri- ja merendushuvilised 25. juulini harida end kodumaa majakate teemal. Arhitektuurimuuseumi poolt koostöös Jaan Vali ja Meremuuseumiga kokku pandud "Eesti tuletornid läbi aegade" annab ülevaate meie atraktiivsematest ja väärtuslikumatest tuletornidest ning kutsub kaasa mõtlema nende tähenduse ja tuleviku üle. Eesti tuletornid ei paista ehk maailma mastaabis silma oma suurusega, küll aga vanuse ja mitmekesise materjalikasutusega. Kui ülemaailmne organisatsioon The International Association of Marine Aids to Navigation and Lighthouse Authorities (IALA) koostas nimekirja 100 silmapaistvama tuletorni-arhitektuurimälestise kohta, siis pääses väikesest Eestist neid sinna tervelt kuus - Kõpu, Suurupi alumine, Keri, Pakri, Tahkuna ja Ruhnu.

Tänapäevased navigatsiooniseadmed on praktilist vajadust tuletornide järele oluliselt kahandanud, ometi on nende tähendus kohalikus kultuuriruumis, arhitektuurne väärtus ja poeetiline aura alles. "On raske leida ehitiste liiki, millel oleks nii palju vastandlikke tähendusi ja tõlgendusi kui tuletornidel. Lootus ja üksindus, romantika ja meeleheide, funktsionaalsed vajadused ja esteetika, atraktiivsus ja unustus," mõtisklevad näituse korraldajad.

Rahvusvaheline kunst Raplas
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses saab juunikuu lõpuni tutvuda Eesti ja Hollandi kunstnike ühisnäitusega "SoSS", mille kuraatoriks Hollandis elav eesti kunstnik Rikka Horn. Näitusel osalevad tema sõnul kunstnikud, "kelle kunsti seob ühise punase niidina teatud sarnasus loome- ja mõtisklusprotsessides, kes loovad kunsti vabalt ja kelle kunst ongi nemad ise". Kui Rikka Horn ise kasutab oma teostes "ohtrasti lakki ja lõnga" ning astub esile autoritehnikas "kasutus- ning mittekasutuskõlblike väljendusvormidega", siis teine eestlasest osaleja, Erki Kasemets on toonud kohale hiljuti Hobusepeas näidatud tuhandetest sigaretipakkidest moodustuva ekspositsiooni "TALLINN 2011. Filtriga sigaretid".

Isepäisuse ja omanäolisuse osas ei jää maha ka hollandlased. Eric Knoote näitab autoportreedena toimivaid peegelobjekte; Wilma Vissers taotleb kujutise "millegagi sarnanemise või meenutamise" ärajätmist, kasutades algmaterjalik eesti ajalehti ja rasvakriite; Jan Scheerhoorn on seadnud eesmärgiks minimaalsete vahenditega uue keskkonna tekitamise ruumis - Lambert Kamps tuli aga lagedale projektidega "Vahvli Toolid" ja "Õhusild". Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuse aastase tegutsemise jooksul on tegemist juba viienda suurema näitusega - eesmärgiks tuua väikelinna värskeid tuuli ning põnevaid elamusi.

Näitused Tallinnas
SooSoo galeriis saab praegu tutvuda Terje Lavoneni ja Helen Sirbi näituseprojektiga "WindowSquat". Teadupoolest leidub meie linnamaastikul küllaga mahajäetud hooneid, mis näevad nukrad välja - noored kujunduskunstnikud otsustasid kasutada nende suletud aknaid alusmaterjalina oma kunstitöödeks. "Senisele, valdavalt kommertspindadel eksisteerivale aknakujundusele antakse seega vabam vorming pealtnäha juhuslikel akendel. Installatsioonid ilmuvad üleöö, jäädes saatuse hooleks möödujatega suhestuma. Kunstnikke inspireerivad aknad on valitud kesklinna piirimailt, osaliselt kajastades ka isiklikke seoseid," selgitavad näituse korraldajad.

Mujal
Võru Linnagaleriis saab juunikuus uudistada Kaili-Angela Konno viimastel aastatel valminud õlimaale. Tagasihoidliku pealkirja all "Maalid" mõtiskleb kunstnik aja ja elu üle: "Iga päev on täidetud tegevustega, mis toimuvad ajas. Vähe on hetki, mis on tädetud tegevusega väljaspool aega. Mõnel päeval ei tulegi seda hetke. Ikka kõnnin sihipäraselt kusagilt kuhugi, räägin vajalikke rääkimisi, keegi kindel vajab mind kindlaks kellaks. Kui ajaorjus koguneb, siis muutun rahutuks, uduseks, vaatan eemale, kipun kõrvale astuma. Siis tulevad maastikud, mis on väljaspool aega. Mõtted ja tunded, mida nagu pole olnudki, aga mis aitavad edasi minna. Otsin sellist." Samuti näeb linnagaleriis praegu Võru Kunstikooli lõpetajate ning õpetajate töid.

Toimub
Paldiskis, Amandus Adamsoni Ateljeemuuseumis (Adamsoni 3) toimub 12.-19. juunini rahvusvaheline skulptuuriworkshop "Maa ja mere helinad". Nädal aega töötavad muuseumi territooriumil 10 skulptorit 6 riigist - Karen Hvaskov Jensen ja Klavs Weiss (Taani), Jukka Värelä (Soome/Rootsi), Anke Mellin (Saksamaa), Made (Prantsusmaa), Tom Gilhespy (Suurbritannia) ning Terje Ojaver, Elo Liiv, Ekke Väli ja Tiiu Kirsipuu Eestist. Tegemist on esimese rahvusvahelise üritusega vastselt renoveeritud ja 2010. aasta novembris avatud muuseumis. Huvilised on oodatud töönädala pidulikule lõpetamisele 18. juunil kell 16; skulptorite loodud taiesed jäävad vaatamiseks välja aasta lõpuni.

Munkadetaguses tornis (Müürivahe 58) avati mõne aja eest Eesti Disaini Maja showroom, kus saab tutvuda eesti disainerite loominguga, samuti nende kujustatud tooteid osta ja tellida. Esimesel näitusmüügil osalevad Annike Laigo, Urmas Orgussaar, Elmet Treier, Tarmo Luisk, Igor Volkov, Kalli Sein, Enn Praks, Heino Prunsvert, Kerttu Laane, Monika Järg, Stella Soomlais, Üllo Karro, Raili Keiv, Veiko Liis, Liisa Kallam,Liisa Tomasberg, Veiko Liis, Björn Koop, Pavel Sidorenko, Annike Laigo, Maria Rästa, Kadri Paloveer, Krista Leesi, firmade Magic Design, Linnalabor, Hõp ja EDL trükised. Showroom on avatud teisipäevast pühapäevani 12-17




Näitus "Ratsionaalsus ja ehituskunst"


© Hille Palm


© Dunya Aydos


© Alice Kask


© Leo Käärmann

   
   

Reede, 10. juuni 2011

 

Vene avangard ja sotsrealism Tallinnas
Kumu kunstimuuseumis on avatud esinduslik Riikliku Vene Muuseumi kogudel põhinev näitus "Pavel Filonov. Vene avangard ja järgnenu". Kunstnik, kunstiteoreetik ja analüütilise kunsti süsteemi looja Pavel Filonov (1882/1883-1941) uuris oma loomingu kaudu nähtamatuid protsesse nähtavate asjade sees, püüdes näidata vaatajatele elava mateeria struktuuri. Aastal 1925 asutas ta rühmituse Analüütilise Kunsti Meistrid. Filonovit, ta lähedasi ja õpilasi kiusati taga, kuna temast ei saanud sotsrealismi pooldajat, ning ta töid ei lubatud näitustele kuni perestroikani. Kunstnik "taasavastati" Venemaal ja Läänes 1980. aastatel. Tänapäeval kuulub ta oluliste 20. sajandi klassikute hulka, kelle töid eksponeeritakse näitustel kogu maailmas.

Näituse koordinaatori Elnara Taidre sõnul on Filonov võrreldav vene avangardi võtmekujude Vassili Kandinsky ja Kazimir Malevitshiga, tema ainulaadsus seisneb aga akadeemilise pärandi ja uue kunstikeele sünteesis. Tallinnas eksponeeritud Filonovi teoste hulgas on võtmetähendusega maalid "Kuningate pidusöök" ja "Kevade valem", samuti tööd suurte teemade ümber koondunud tsüklitest "Valemid" ja "Pead". Üldkonteksti aitavad luua vene avangardi suurkujude Kazimir Malevitshi, Vassili Kandinsky ja Natalia Gontsharova teoste kõrval ka mitme teise huvitava autori - David Burljuki, Mihhail Matjushini ning Pavel Filonovi õpilaste tööd.

Eksperimenteeriva kunsti kontrastina näidatakse ka uuendusi alla surunud sotsrealistlikku kaanonisse kuuluvaid teoseid, sealhulgas Stalini õukonnakunstniku Isaak Brodski töid ning Juri Kugatshi, Vassili Netshitailo ja Viktor Tsõplakovi kollektiivselt teostatud ja mastaabiga rabavat suurmaali "Au suurele Stalinile!". Näitusega koos ilmub rikkalikult illustreeritud kataloog eesti, vene ja inglise keeles. "Pavel Filonov. Vene avangard ja järgnenu" jääb avatuks 18. septembrini 2011.

Elken visualiseerib tulevikku
Hobusepea galeriis näitab 27. juunini pealkirja all "Päev pärast... / A Day After" oma uuemaid töid Jaan Elken. "Medialiseeritud maailmapildi mõjuväljas surfajalt eeldatakse kiiret ja täpset reaktsiooni, homsed uudised põrmustavad tänased rekordid. Kas eilsed vulkaanipursked ja kliimauperpallid valmistavad meid homseteks maakoore liheteks ette? Kas teile ei tundu, et reaalsuse/reality intensiivsus ja katastroofiderohkus ja katastroofide-ootus (kellelegi on see bisnes) on veidral kombel sünkroonis Hollywoodi ulmadevabriku üha uute ja uute akopalüptiliste visioonidega maailmalõpust? Eestlastest panvangid Liibanonis on aga kindel märk märulifilmide stsenaariumite aeglasest imbumisest meie tavaellu," mõtiskleb autor.

Ning jätkab ühtepidi murelikult, teisalt lootusrikkalt: "Kas kunstnikele kui ainuüksi juba töö iseloomu tõttu rohkemal või vähemal määral meditatsiooniga tegeletajale paotatakse ust tulevikku, ehk ongi kunstitöödel võime visualiseerida meid eesootavat?"

Merila köidab antiutoopilise esteetikaga
Haus Galeriis on 15. juulini väljas fotokunstniku, ühtlasi hinnatud moe- ja reklaamifotograafi Herkki-Erich Merila "Kinbaku" - näitus, mis vaatamata oma orientaalsele nimele ja kultuurilistele viidetele siiski olemuselt õhtumaine. Tähendab ju "kinbaku" jaapani erootilist praktikat, estetiseeritud ahistamise ja kinnisidumise kunsti.

"Merila puhul pole siiski tegemist ihade teatriga - sellel näitusel pole miski päriselt see, mis ta tundub olevat. Rõhutatult mustvalge vormipaatos toetub eelmise sajandi keskpaiga modernistidele (Avedon, Weston), aga pildipinna vahetu piercingu ja köitega kokkuõmblemise juured on pigem punkkultuuris ja dekonstruktorlikes praktikates. Köie sissetoomine eheda materjalina muudab pildi ja selle loodud illusiooni metafoorseks vanglaks," kommenteerib kolleegi väljapanekut Peeter Laurits. Ning toob ära ka oma lemmikud: "Kaks ankrupilti - rohekate betoongeomeetriatega "Carceres" - pakuvad välja aga täiesti uue ja jõuliselt antiutoopilise esteetika. See oleks pärit nagu pahast unenäost või kurjast filmist. Tänane aeg on ahistatud ja ärev , me elame keeldude, hirmude ja väljapressimise ühiskonnas."

Tantsides popikuninga stiilis
Tallinna Linnagaleriis on 26. juunini Mari-Liis Laanemaa näitus "Meel ja Michael Jackson" - foto- ja videomaterjalile tuginev dokumentaalne näituseprojekt, mis käsitleb kunstniku ja tema teismelise poja isemoodi avastusretke popikuninga muusikasse ja tantsu.

Kunstnik selgitab: "Kui Michael Jackson (MJ) suri (25.06.2009), algas meie kodus täiesti uus ajajärk. Minu poeg Meel (siis 11 a), kes oli seni tegelenud judo ja jalgpalliga, hakkas tantsima. Meie kodusesse ellu lisandusid sellised uudsed elemendid nagu pidev moonwalkimine ühest toast teise, lakkamatu MJ muusika ja tantsuetteasted igal võimalikul juhul. Kappidest kadusid tumedad jakid ja valged sokid. Samaaegselt hakkas mu arvuti täituma videoklippidega, mida Meel filmis tantsu harjutades, kui kedagi kodus ei olnud. Ta pani neid üles YouTube'i ja kogus sellega palju fänne."

Edasi arenes lugu tõusvas joones: osalemine talendikonkursil, ema ja poja ühine harjutamine MJ Style Classi tantsutundides. "Sealjuures oli huvitav kogeda, kuidas muutus ema ja poja suhe, kui nad hakkasid koos tantsima MJ tantse. Ema, kes algul oli vaid protsessi vaatleja, muutus aja jooksul selle osaks," kommenteerib Mari-Liis Laanemaa. Ka näitusega Linnagaleriis kaasnevad tantsuetteasted ja 17. juunil kell 17 kõigile huvilistele avatud Michael Jacksoni stiili workshop, mille juhendajaks Jene Walker.

Tartus pannakse noortele kunstnikele hindeid
7. juunil toimusid Tartu Kunstimuuseumis, Kunstimajas ja Peetri kirikus Tartu Ülikooli maalikunsti eriala lõputööde kaitsmised. Bakalaureusekraadi sai 7 ning magistrikraadi kaitses edukalt 4 noort kunstnikku, neist pälvis Anna Hõbemäe cum laude oma "otsekui orgastilise jõuga maalitud maastikuabstraktsioonide" eest, mille "konradmäelikult põhjakeeratud värviorgia on haarav kogemus ka vaatajale". Lõputöid juhendasid õppejõud Anne Parmasto, Jüri Kask ja Jaan Elken. Tartu Kunstimuuseumis jääb lõpetajate näitus avatuks 3. juulini, Tartu Kunstimajas, Tartu Kunstimaja galeriis ja Monumentaalgaleriis ning Peetri kirikus 26. juunini.

"Kaitsmistega kaasnevad näitused on saanud linna oodatud kunstisündmuseks, regulaarseks osaks Tartu Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimaja näitusekalendris. 1980ndate rahvuslikkuse tõusulainel taastatud maalikunstialane kõrgharidus Tartu Ülikoolis tasandas edukalt kommunistide suletud "Pallase" järel tekkinud tühikut Tartu kunstielus, see oli üks olulisemaid kultuuripoliitilisi akte taasiseseisvuvas Eestis," kommenteerib maaliosakonna juht professor Jaan Elken. Ometi on päevakorral kõrgema maalihariduse andmise lõpetamine Tartu Ülikoolis - samm, mille vastu on avaldanud ametlikku protesti Tartu Kunstimuuseum ja Kõrgem Kunstikool ning samuti paljud kultuuriinimesed.

8. kuni 15. juunini toimuvad Tartus Kesklinna Kaubahallis (Küüni 7), galeriis Noorus ja Cinamonis (Turu 2) kohaliku Kõrgema Kunstikooli (TKK) lõputööde kaitsmised. Kokku kaitstakse tänavu 46 tööd kunstide, restaureerimise ja konserveerimise, uue meedia, disaini ja moe valdkondades. Lõputööde näitus "Lend 2011" on avatud Kaubahallis 21. juunini, galeriis Noorus juulikuu lõpuni. Kunstikooli tänavusi lõputöid hindavad lisaks kohalikele kunstiekspertidele ka Soome Häme Rakenduskõrgkooli disaini õppekava juht Juha Laurikainen, Leedu Vilniuse Tehnoloogia ja Disaini Kolledzhi rezhii ja filmi õppejõud Saulius Berzinis, Saksamaa HAWK Hildesheimi konserveerimise ja restaureerimise õppesuuna professor Gerdi Maierbacher-Legl ning Soome Saimaa Rakenduskõrgkooli kunstnik Juhani Järvinen. Kaitsmiste ajakava ja muud olulist infot leiab TKK koduleheküljel www.artcol.ee.

Arhitektuursest graafikast kontekstuaalse kvartalini
Tallinnas Draakoni galeriis saab 18. juunini uudistada Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna üliõpilastööde ülevaatenäitust "Lõppmäng 2011". Eksponeeritud tööd hõlmavad laia teemaderingi: muuhulgas on käsitlemist leidnud arhitektuurne graafika ja eksperimentaalse arhitektuuri töövahendid, kavandamist ja projekteerimist on leidnud eramu, varjualune, linnavalitsuse hoone, noortekeskus ning kontekstuaalne kvartal.

"Arhitektuuri saab teha lugematul arvul viisidel vastavalt lugematule arvule põhjustele ning tingimustele. Arhitektuuriharidus peab pakkuma ruumi ja aega võimalikult erinevateks katsetusteks ning (eksi)rännakuteks sellega tegelemisel," kommenteerib EKA arhitektuuriprofessor Toomas Tammis. "Siin ei ole esitatud visioonid lõpuni mõeldud ja valmis valatud tulevikust, vaid pigem otsingud ja proovid erinevatest mõtetest ja viisidest, kuidas selleni jõuda - need on väga erinevad tööd nii maketis, joonistes kui nendeni jõudmise protsessis."

Näitused Tallinnas
Hop galeriis on 28. juunini näitus "Meta Incognita", millel esitletava filmiprojekti ja kleitide loojaks on stuudio Emma Leppermann koosseisus Merle Suurkask, Mae Kivilo, Liisa Kallam, Kairi Mändla ja Jaana Jüris. Tuntud klassikalise ploomisordi nime kandev stuudio alustas tegevust 2009. aastal; selle viiest liikmest kaks on tekstiilikunstnikud, ülejäänud seotud teatri- ja kinomaailmaga. Kahe tegutsemisaasta sisse on mahtunud töiseid argipäevi stuudio poes Meistrite Hoovis, tootearendust, kunstiprojekte, suvekool ning töötoad. "Lihtne on arvata mis juhtub, kui põimuvad kaks kiudu - tekib lõng. Lõngast saab kangas. Kangast saab kleit. Kui kohtuvad soe ja külm õhk, siis lööb välku ja müristab. Kui kohtuvad kaks inimest, siis sünnib uus maailm," mõtisklevad autorid. Ning nendivad, et vahel sekkub muidu ettearvatasse mängu tundmatu mõõde - Meta Incognita.

Munkadetaguses tornis saab 4. juulini uudistada Virge Jõekalda graafikanäitust "Vesi".

Mujal
Pärnu Uue Kunsti Muuseumis avati sel nädalal järjekorras juba 18. suvine aktinäitus, sedapuhku pealkirjaga "Mees, naine & elekter". Lisaks igikestva mehe-naise teema vaatlemisele kutsutakse kunstihuvilisi sellega tähistama elektriaastat 2011 ja Pärnus sündinud tuntud elektriteadlase Georg Wilhelm Richmanni 300. sünniaastapäeva. Näitusel osalevad Enn Põldroos, Jaan Toomik, Herkki-Erich Merila, Urve Küttner, Enn Tegova, Margus Kiis, Veiko Klemmer, Ado Lill, Silva Eher jmt. eesti kunstnikud, samuti rida välismaa kunstnikke nagu Pierre ja Annick Debien (Prantsusmaa), Anna-Maria Lorenzen (Tshiili), R. Paul Finhaber (USA) või Elke Boon (Belgia). "Mees, naine & elekter" on vaatamiseks valla 11. septembrini.

Narva Muuseumi kunstigaleriis saab juunikuus uudistada sealse kunstnike ühenduse "Vestervalli" traditsioonilist iga-aastast ühisnäitust, mis sedapuhku kannab pealkirja "Peegeldused". "Kunstnikud väljendavad end läbi kunstimaailma, mis reeglina peegeldab nende sisemaailma," selgitavad näituse korraldajad. Näitusel osalevad Vladislav Kuznetsov (Kuzja Zverev), Boris Uvarov, Luule Dmitrijeva, Olga Loginova, Anne Pärtel, Shamil Alijev, Irina Kivimäe, Tamara Barbarina, Albert Beljakov, Andrei Gvozdikov, Maria Sopina, Vladimir Smirnov ja mitmed teised - kokku 24 kunstnikku. Samuti saab Narva Muuseumi Kunstigaleriis 5. juulini uudistada valikut rahvusvahelisel kartulitrüki festivalil "Potatoprint V" valminud töödest.

Toimub
Tartu Loomemajanduskeskuses peetakse 10. ja 11. juunil Eesti esimest ehtefestivali "Ilu asi", kus kahe päeva jooksul näeb ehteid ja nende autoreid, lisaks moekunsti ja muid näitusi ning saab kuulata Eesti ehtekunsti ühe kaalukaima tegija Kärt Summataveti loengut. Korraldajate sõnul on ehtefestivali iseloomustavateks märksõnadeks traditsioonilised ja uudsed materjalid, põnevad ja ootamatud lahendused, stiil ja originaalsus.

Tallinnas saab reedest pühapäevani vaadata Eesti Kunstiakadeemia lõputööde festivali TASE11 raames kunsti-, arhitektuuri- ja disaininäitusi. Toimuvad töötoas, ekskursioonid, filmiskriiningud ja kunstimüük. Väljapanekud on avatud kolmes õppehoones (Estonia pst 7, Kiriku plats 1, Suur-Kloostri 11) 12.00-20.00.

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum ootab 15. ja 16. juunil 8-15-aastaseid kunstihuvilisi osalema linnalaagris "Täht on STAAR". Kahepäevase programmi rõhuasetus on graafilisel disainil ning lihtsamatel käsitrükitehnikatel nagu linoollõige, kuivnõel, templitrükk ja monotüüpia; iga osaleja saab trükkida endale eksliibriseid ja visiitkaarte meelepärases tehnikas. Rohkem infot www.etdm.ee


© Pavel Filonov


© Pavel Filonov


© Juri Kugatsh, Vassili Netshitailo,
Viktor Tsõplakov


© Jaan Elken


© Herkki-Erich Merila


Näitus "Lõppmäng 2011"


© Emma Leppermann


© Harri Larjosto
Näitus "Mees, naine & elekter"


© ETDM

   
   

Reede, 3. juuni 2011

 

Naine võtab vähe ruumi Veneetsias
2. juunil avati Veneetsias Palazzo Malipieros pidulikult Liina Siibi kuuest kontseptuaalselt ühendatud ruumiinstallatsioonist koosnev näitus "Naine võtab vähe ruumi", mis esindab Eestit 54. rahvusvahelisel Veneetsia kunstibiennaalil. Oma foto-, video- ja kohaspetsiifilistes ruumiinstallatsioonides uurib kunstnik teemasid, mis ulatuvad naiselikkusest ja sotsiaalsest ruumist kuni naise erinevate representatsioonideni nüüdisühiskonnas, aga ka "naiselike" töökohtade ja prostitutsioonini.

"Näituse nimiteoses, fotosarjas "A Woman Takes Little Space" (2007-2011) on jäädvustatud erinevas vanuses ja erineva sotsiaalse staatusega naisi nende töökohtadel. Pealkirja veidi kohmakas koomika ning äraspidiselt esitatud süüdistus toob esile näituse kõige pealmise ja päevapoliitilisema tasandi: sari on inspireeritud mõned aastad tagasi Eesti ajakirjanduses ilmunud soolise võrdõiguslikkuse teemalistes arvamusartiklites esinenud väitest, et naine vajab igapäevaseks tööks vähem ruumi (ning töö eest vähem palka) kui mees. Üks näitust läbiv küsimus puudutabki mehhanisme, mis lasevad sedalaadi arusaamadel (kuigi need avalikes debattides enamasti poliitilise korrektsuse huvides maha surutakse) üsnagi häirimatult ja kõiki osapooli hõlmava vaikiva kokkuleppe tulemusel endiselt toimida. See sotsiaalse ebavõrdsuse probleem ei ole aga muidugi midagi eraldiseisvat, vaid kasvab välja paljudest märksa sügavamatest ja keerulisematest, omavahel põimunud ja sageli märkamatuks jäävatest naise "olemust" ja soorolle puudutavatest mõttemustritest ning käitumispraktikatest," selgitab kunstiteadlane Anu Allas.

Kui "A Woman Takes Little Space" formuleerib üsna plakatlikult probleemi veepealse osa, siis teistes teostes püütakse justkui astuda samm tagasi ning uurida, millistel tasanditel ja millistes suhetes need "loomulikuna" tajutud rollimudelid välja kujunevad ning kuidas nende tegelik konfliktsus ennast erinevatel viisidel ilmutab.

Installatsioonis "A Room of One's Own" (2011) võib näha videoid Tallinna lähedal uusasumis elavate pereemade kodutöödest ja koduelust, nende kõrval aga talvises maastikus vabaõhukontserdil isekeskis tantsivaid vene naisi. Teoses "Apartness" (2008) näeb fotosid keskealisest naisest, kes on riietanud ennast vastavalt oma kujutlusele sellest, millest mees fantaseerib, luues teatava hüpertrofeerunud naise kuju. Videoinstallatsioonis "Averse Body" (2007) kuuleb autoaknast filmitud öise Tallinna vaadete taustal intervjuusid prostituutidega, kellelt kunstnik küsib, mida nad arvavad oma kehast, mida nende kliendid sellest arvavad, mida nad tahaksid enda juures muuta, kui palju nad kulutavad aega oma välimusele jne. Privaatsfäärile ja kehale keskendunud teoste kõrval näeb videos "Unsocial Hours" (2011) naise töö- ja sotsiaalse elu mudelit ning ringkäiku läbi toidu, täpsemalt läbi odavate saiakeste, mida valmistatakse öises pagaritöökojas, müüakse Balti jaama kioskis, süüakse Lasnamäe kohvikus või Pelgulinna haiglas arstide ja õdede puhkepausi ajal. Siin on ruumivaatluste kõrval kõige intensiivsemalt esil aja dimensioon, selle aja ringlemine ja teatav rituaalsus, kordamine ja "mitte kuhugi jõudmine".

Liina Siib (1963) on õppinud graafikat EKAs, samas kaitses ta ka magistrikraadi fotograafias ning töötab alates 2008. aastast. Korraldanud kolmkümmend isikunäitust Eestis, Saksamaal, Belgias, Prantsusmaal, Soomes ja Lätis. Tema töid on Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Stockholmi Moderna Museeti, Nürnbergi Neues Museum für Kunst und Design jt. kogudes.

2011. aasta Eesti ekspositsiooni konkursile laekus 15 projekti, mille hulgast valis võitja zhürii koosseisus Sirje Helme (Kumu), Andres Kurg (Eesti Kunstiakadeemia), Peeter Laurits (kunstnik), Piret Lindpere (Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium), Reet Mark (Tartu Kunstimuuseum), Johannes Saar (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus) ja Ene-Liis Semper (kunstnik). Eesti ekspositsiooni ametlik esindaja Veneetsia biennaalil on Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, projekti finantseerivad meie kultuuriministeerium ja kultuurkapital.

Näituse "Naine võtab vähe ruumi" asukoht Veneetsias on Palazzo Malipiero (II korrus), S. Marco 3079, mis on olnud esitluspaigaks ka neljale varasemale Eesti ekspositsioonile. Näitus jääb avatuks 27. novembrini. Rohkem infot www.cca.ee ja www.labiennale.org

Esimene Köler Prize jagatud
28. mail anti Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis toimunud galal esimest korda üle uus kunstiauhind Köler Prize. Laureaadi valis viie nominendi - Denes Kalev Farkas, Tõnis Saadoja, Timo Toots, Sigrid Viir ja Jevgeni Zolotko - hulgast välja rahvusvaheline zhürii. Valituks osutus Tartus elav ja töötav noor skulptor ning installatsioonikunstnik Jevgeni Zolotko. Zhürii koosseisu kuulusid Iara Boubnova, kauaaegne Sofia Kaasaegse Kunsti Keskuse direktriss ning Manifesta 4 ja 2. Moskva biennaali kuraator; Leevi Haapala, Kiasma Kaasaegse Kunsti Muuseumi kuraator; Valentinas Klimashauskas, Vilniuse Kaasaegse Kunsti Keskuse (CAC) kuraator; Mark Raidpere, mitmeid kunstiauhindu võitnud ning üks rahvusvaheliselt tuntumaid eesti kunstnikke ja Elena Sorokina, Brüsselis baseeruv vabakutseline kuraator.

Zhürii esinaine Iara Bounnova põhjendas valikut järgnevalt: "Zolotko osutus tihedas konkurentsis valituks oma võime tõttu seada küsimuse alla kaasaegse kunsti eksistentsi kõige substantsiaalsemaid elemente. Ta loob subjektiivseid ja intrigeerivaid narratiive, mis on publikuga interaktsioonis ning tähelepanuväärne on ka tema huvi eksperimenteerida mitte-traditsiooniliste kaasaegse kunsti materjalidega, mis nõuavad väga spetsiifilisi manuaalseid oskusi." Publikuhääletuse võitis Tõnis Saadoja. Peaauhinna suurusega 5000 eurot pani välja firma Smarten Logistics ning publikupreemia 1000 eurot Temnikova-Kasela galerii koostöös advokaadibürooga Lawin. Võitjatele anti üle ka Anneli Tammiku ja Ketli Tiitsaare kujundatud meened.

Maalikunstnikud maadlevad valgega
Vaala galeriis on 18. juunini avatud Eesti Maalikunstnike Liidu näitus "Mida oskad sina teha valge värviga?". Jaan Elkeni kureeritud väljapanek toob vaataja ette poolesaja kunstniku tööd - teiste hulgas osalevad Sirja-Liisa Eelma, Virge Jõekalda, Kristiina Kaasik, Erki Kasemets, Maire Koll, Andres Koort, Kristring, Ilmar Kruusamäe, Kaarel Kurismaa, Andro Kööp, Mati Kütt, Ado Lill, Leili Muuga, Lemming Nagel, Mall Nukke, Tiiu Pallo-Vaik, Mall Paris, Laura Põld, Nadezhda Tshernobai, Tiit Pääsuke, Mari Roosvalt, Ludmilla Siim-Kaasinen, Tiina Tammetalu ja Valeri Vinogradov.

Teema tõlgendused ulatuvad seinast seina - valged majad ja valged inimesed vahelduvad talvise lumeuputusega, realism on kõrvuti geomeetrilise minimalismi ja pop-kunstiga. Mitmed kunstnikud kogevad valget värvi kui enim maalikunsti füüsilis-plastilistele omadustele keskenduvat mateeriat. "Näitus kaardistab valge värvi avalikult kummardajate ja salaja ihalejate leviala suurust Eestis," selgitab Jaan Elken. "Valge värviga suhestudes näitab maalikunstnik, mis klassist ta on, valge värv on siinkohal kui lakmuspaber, üks võimalikke professionaalsuse kriteeriume."

Veneetsia klaasis
Hop galeriis saab 7. juunini uudistada Helena Kreemi (kodanikunimega Helena Orgla) EKA klaasikunsti osakonna magistritöö näitust "Veneetsia". Kuulsasse kultuurilinna läks noor kunstnik otsima ajalooliset filigraanklaasi, kuid leidis enese jaoks hoopis sealse arhitektuuri koos kaasneva probleemideringiga. Veneetsia vajub lainetesse - peamiseks põhjustajaks intensiivsest laeva- ja paadiliiklusest põhjustatud lainetus. Vesi, mis kunagi kaitses vaenlaste eest, on muutunud ise hävitajaks. Arvestatav osa linna hoonetest on halvas seisus ja elanike poolt maha jäetuna lagunemas. Veneetsia on langenud surnud ringi - ta ei suuda elada turistideta, kuid ei jää ellu ka püsielaniketa.

"Jalutades Veneetsia tänavatel ja sildadel tekkis minus kummaline kaduvusetunne, nagu oleks see linn Euroopa kultuuri sümbol, mis üha vananeb ja kommertsialiseerub. Oma töödes soovingi edasi anda seda tunnetuslikku nukrust ja tühjust, mida Veneetsia räämas olek endas kannab. Ja lootust, et ehk kõik pöördub veel," selgitab autor. Töö juhendajateks on prof. Mare Saare ja Maris Lindoja.

Okase muuseum avab uksed
4. juunil kell 17 avab taas uksed Evald Okase Muuseum Haapsalus. Suvehooaja lõpuni - 31. augustini - saab uudistada väljapanekut hiljaaegu 95 aasta vanuses meie seast lahkunud Evald Okase loomingust. Ekspositsioon hõlmab maale, joonistusi, graafikat ja objekte ning annab ülevaate legendaarse kunstniku loomingust läbi aastakümnete.

Püsinäitust täiendab väljapanek pealkirjaga "V.A.H.I.", mille autoriteks Valeri Vinogradov, Anne Parmasto, Helen Vinogradov ja Ivo Vinogradov. Kunstnikepere viimase kahekümne aasta kevaded-suved-sügised on seotud Läänemaaga, paljud maalidki on sündinud just seal ning nüüd eksponeeritakse loomingut ühise väljapanekuna Haapsalus. Valeri ja Anne näitavad abstraktseid pilte, Ivo eksponeerib aktimaale ning Helen täiendab väljapanekut fotodega 2009. aastal Gruusias pildistatud seeriast. "V.A.H.I." jääb avatuks 30. juunini.

Evald Okase Muuseumi programm pakub elamusi erinevas vanuses kunstihuvilisele: augusti lõpuni eksponeeritakse majas näitusi, toimuvad erinevad kursused ja töötoad - kõigest lähemalt www.evaldokasemuuseum.ee

Näitused Tallinnas
Eesti Rahvusraamatukogus saab kuu lõpuni uudistada väljapanekut "Eile ja täna", mis kajastab kunstiteadlase Jüri Haini (1941) mitmekülgset tegevust. Hain on tutvustanud Eesti kunsti Euroopas ja väliskunsti Eestis, uurinud Eduard Wiiralti loomingut, Eesti ja Soome kunstisidemeid ja kunstikriitilise ja esteetilise mõtte arengut Eestis 1920.-30. aastail. Samuti on ta uurinud meie rahvusraamatukogu kunstivaramut ning koostanud näitusi ja trükikatalooge, aineseks Euroopa 17.-18. sajandi sügavtrükigraafika mapid, puugravüüride originaalklotsid ja eesti graafika 1900-1940. Näituse avamisel esitleti ka Haini artiklikogumikku "Raamatulehitseja", mis hõlmab 21 arvustust kujutavast kunstist ja kirjandusest.

Galeriis Aatrium on 15. juunini võimalik näha Veiko Klemmeri loomingut pealkirja all "Rituaal". Kunstnik selgitab näituse sisu ja suunda: "Värske maalikomplekt markeerib ja kommenteerib rituaale. Igapäevaseid sisutühje korduvaid protsesse, millest me kõik näiliselt osa võtame, evimata samas täpset ülevaadet nende eesmärkidest või tegevusplaanist. Näiteks valimisrituaal, mis toodab mittelegitiimseid vähemusvalitsusi. Riigikaitserituaal, mis koolitab strateegiliste urbanistlike löökrünnakute vastu laasikupartisane ega huvitu muu elanikkonna võimalikest rollidest kriisisituatsioonis. Majandusrituaal, mis mõõdab elukvaliteeti Majanduse, mitte Inimese järgi. Haridusrituaal, mis oma aegunud industriaalses formalismis ei arvesta inimeste eripäradega. Kultuurirituaal, mis põhineb impordil ja kordusel."

Parikaste majas Tõnismäel (Hariduse 1) saab taas tutvuda ühe kohaspetsiifilise väljapanekuga - sedapuhku on selleks Urmas Luure "Näitus". Näituse materjal on üles võetud erinevates näitusesaalides aastatel 2004-2010. "Staatiliste ja liikuvate piltidega on jäädvustatud eksponaatide vahele jäävat. Vaatajale ei pakuta teoseid seintel, vaid ruumi, kus seda eksponeeritakse. Samasugusesse olukorda asetatakse ka "Näituse" külastaja, kus piltide vaatamise asemel võib nautida sajandivanuse kesklinna puumaja ruumi ja meeleolu," kommenteerib autor.

Mujal
Tartu Kunstimaja on 5. juunini üliõpilaste päralt: saab näha nii tudengite kompositsioone (juhendaja Jüri Kask) kui näitust "Tartu Ülikooli maaliosakond joonistab". Viimast - üliõpilaste stuudios teostatud joonistusi, milliste eesmärgiks on õppida inimese anatoomiat, figuuri vormitunnetust, valgust ja varju, tonaalse joonistuse aluseid - tutvustab väljapaneku koostaja Rauno Thomas Moss kui maalikunstnike koolitamisel pigem varjule jääma kippuvat külge: "Väljapanek ei püüa anda ammendavat ülevaadet, vaid ennekõike demonstreerida väärtushinnanguid, et klassikalisem figuurikäsitlus pole kadunud ja peaks olema hoitud väärtusena kõrghariduslikus kunstiõppe curriculumis."

Tartu Ülikooli raamatukogu III korrusel saab aga 27. juunini vaadata Tartu Kõrgema Kunstikooli (TKK) üliõpilaste joonistuste näitust "Joonega või jooneta". Suureformaadilised muinasjutuliste motiividega või figuraalsed tööd on valminud aastatel 2010-2011 kursuste "Meistriklass - loominguline joonistamine" ja "Vabajoonistamise kursus" käigus (juhendas Udo Vool).

Toimub
Meediakunsti näituse "gateways. Kunst ja võrgustunud kultuur" raames räägitakse 11. juunil kell 15 Kumu auditooriumis võrgustunud moest: rahvusvahelised moeeksperdid vaatlevad oma ettekannetes, kuidas uued tehnoloogiad kujundavad ja mõjutavad praegust ja tuleviku moodi ning kultuuripraktikaid. "Tehnoloogiliste elementide kasutamist moes demonstreerivad kõige ehedamalt popstaarid nagu näiteks Lady Gaga oma imelise kineetilise nn elava kleidiga ja Katy Perry LED-lambikeste valgusmängu esitava kostüümiga," kommenteerib ürituse projektijuht Mare Tralla. "Samuti ei saa spordirõivaste disainerid uute mudelite loomisel enam hakkama ilma funktsionaalsete ja kõrgtasemeliste materjalide ja lahendusteta."

Hollandi kunstnik ja arhitekt Daan Roosegaarde uurib oma ettekandes arhitektuuri, inimese ja tehnoloogia vahelisi suhteid. Berliini grupp Trikoton esitleb oma häälel kootud kollektsiooni ja tarkvara, mis muudab heli binaarseteks koodideks, millel põhineb kudumismustrite genereerimine nende kollektsiooni loomisel. Eesti disaineri Kärt Ojavee tarkade tekstiilide projektid uurivad, mida võimaldavad hübriidsed materjalid ja nende kasutusvõimalused erinevates keskkondades. Tiago Martins koostöös Ricardo O'Nascimentoga demonstreerib Rambleri spordijalanõusid, milles käies annavad need edasi infot sotsiaalvõrgustikku, postitades iga astutud sammu Twitteri säutsudena.

Ürituse peaesineja, austerlanna dr. Sabine Seymouri ettekanne räägib, kuidas tipptehnoloogia areng on seotud moega ja moetööstusega ning materjalidega erinevates kasutusvaldkondades. Seymour on New Yorgi Parsons'i uue disaini kooli (The New School for Design) moodsa tehnoloogia laboratooriumi juhataja ja dotsent, kelle sulest on ilmunud ka kaks põhjalikku raamatut disainist, moest ja tehnoloogiast - "Fashionable Technology - The Intersection of Design, Fashion, Science, and Technology" ja "Functional Aesthetics - Visions in Fashionable Technology".


© Liina Siib


© Liina Siib


© Jevgeni Zolotko


© Nadezhda Tshernobai


© Helena Kreem


© Evald Okas


© Urmas Luure

   
www.kunstikeskus.ee keskkonnas leiduvate mistahes algupäraste tekstide, tõlgete, terviklike info- ja lingikogumite ning pildimaterjali reprodutseerimine ainult KUNSTIKESKUS.EE ja/või nende autorite ja/või nende valdajate nõusolekul. Originaalteoste ja viidatud materjalidega seotud õigused kuuluvad üldjuhul nende autoritele ja/või valdajatele.