24h galerii
Kunstiteadlikkuse Keskus
tagasi avalehele
 
ARHIIV kunstiuudised
 
Kunstiteadlikkuse Keskuse kunstiuudised
Toimetaja Vano Allsalu
JUULI 2010
selle kuu varasemad uudised vt. allpool
   
   

Reede, 23. juuli 2010

 

Leis vaatab minevikku ja näitab uut
Tallinna Kunstihoone galeriis saab 8. augustini vaadata Malle Leisi näitust "Aega on antud". Leis on olnud Eesti kunstielus tegev alates 60. aastate lõpust: algul mässumeelse uuendaja ja ANKi rühmituse liikmena, endise Nõukogude Liidu ühe novaatorlikuma kunstnikuna, kelle loomingu vastu tundsid huvi ka kunstikogujad Ameerika Ühendriikides ja mujal vabas maailmas - viimastel aastakümnetel aga eelkõige armastatud kodumaise klassikuna, kelle arvates peitub väärtus kunstiloomes eelkõige süvenemises ning uute nüansside leidmises.

Galerii kuraatori Reet Varblase sõnul teeb Leis tagasivaatelise juubeliväljapaneku raames ekskursse oma varasemasse loomingusse, viidates seejuures ka samas galeriis aastail 1969, 1975 ja 2000 toimunud näitustele. Näituse pealkirja kommenteerib avalikke sõnavõtte vältiva kunstniku abikaasa Villu Jõgeva aga nõnda: "Inimesele antud aeg peitub tema minevikus, olevik on ajatu hetk, tulevik on pelgalt aja illusioon. Kunstnikule antud aeg on tema loomingus, olevik on tema just alustatud pilt, mida alles tulevikus näha saab. Kui kunstnikule paar nädalat galeriiaega antakse, siis laotab ta vaatajate ette suurema või väiksema lõigu oma loominguajast." Muude tööde ja viidete kõrval väärivad näitusel erilist tähelepanu kindlasti Malle Leisi tänavused suured mustale paberile maalitud akvarellid.

Ei midagi ja sellest veel edasi
Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (Põhja pst. 35) on 24. juulist publikule avatud näitus "Next to nothing", millel eksponeeritud viieteistkümne kunstniku teosed - videod, installatsioonid, fotod, maalid ja objektid - testivad korraldajate sõnul EKKMi vaimset ja füüsilist vastupidavust "valge-kuubi kunsti" rünnakutele ja vastupidi: "Kui valgel kuubil on maagiline võime muuta kunstiks ükskõik mida, siis endistel tööstushoonetel on kalduvus kunsti endas hoopis ära kaotada, tasalülitada. Näitus mingis mõttes katsetabki, kuidas selline väljenduselt hüperminimalistlik, kohati laushermeetiline kunst selle kõike muud kui teost pühitseva ruumilise olukorraga toime tuleb."

Suur osa teoseid on valminud spetsiaalselt selle näituse tarbeks, teine osa on selleks spetsiaalselt kohandatud, paljusid eksponeeritakse Eestis esmakordselt. Osalevad Eriks Bozhis (Läti), Martin Creed (Suurbritannia), Denes Farkas, Kiwa, Fred Kotkas, Neeme Külm, Kaido Ole, Taavi Piibemann, Johanna Reich (Saksamaa), Tõnis Saadoja, Tarmo Salin, Hanno Soans, Triin Tamm, Toomas Thetloff ja Laura Toots. Projekti kuraator Anders Härm: "Kui pisut "kiwaloogilise" bravuuriga väljenduda, siis toovad näitusel osalevad kunstnikud meile teateid ühe ja nulli, "olemise ja eimiski" vahemaastikelt, kus sel moel aktualiseeruvad küsimused on oma iseloomult pigem eksistentsiaalset kui mingit muud laadi. Ent välistada ei saa ka poliitilisi, psühhoanalüütilisi ja fenomenoloogilisi tõlgendushorisonte, mis siit diskreetselt avaneda võivad." "Next to nothing" jääb avatuks 22. augustini K-P 13-19.

Uurivad hirmu ja õudust
Draakoni galeriis saab 24. juulini vaadata Veiko Klemmeri ja Laura Põllu ühisnäitust "Hirm", mille algtõukeks huvi hirmu kui valitsemise instrumendi vastu. "Kuidas toimub inimgruppide hirmule allutamine? Kuidas hirm üldse tekib ja mis on selle isiklikud sfäärid? Kuidas saab tahtlikult hirmu esile kutsuda, näiteks kaasaegse kunsti vahenditega?" küsivad autorid ning meenutavad vaatajale, et staarsemiootik Mihhail Lotman on oma artiklis "Kultuurisemiootika ja hirmu fenomenoloogia" nimetanud kultuuri ei millekski muuks kui hirmu viljaks. Klemmeri maalid keskenduvad seejuures hetkele "enne" - ehk hirmule, mis on "külmaksvõttev õõnestus enne õudust". Põld läheneb asjale pigem hirmu ja huumori vastanduse kaudu.

"Kui käesoleval näitusel eksponeeritavaid maale üldse kuidagi tekstilise ühisnimetaja alla suruda, siis oleks selleks hirm paigalsammumise ees ja ootus/ärevus millegi kohutava juhtumise eel. Olgu selleks siis kas kohtumine tundmatuga, madalaimale ühisnimetajale orienteeritud ühiskonna tasalülitus või lihtsalt mentaalne nõiaringi laadne lõks, mille psühholoogilistesse keerdkäikudesse ära hapneda," mõtisklevad noored kunstnikud. Muuseas, mõlemad esinejad on Tartu Ülikooli maalikunsti eriala magistrid ja Eduard Wiiralti stipendiumi laureaadid.

Vaated Tokyo katustelt
Tallinna Linnagaleriis on 8. augustini Ott Kadariku "Rahvusvaheline panoraam vol. 2". Kadarik töötab arhitektuuribüroos KOSMOS, aastast 2000 tegeleb aga tõsisemalt ka fotograafiaga. Linnagalerii väljapanek on visuaalne essee kümnest digitöödeldud fotokollaazhist, mille algmaterjal on jäädvustatud mullu sügisel Tokyo linna katustel. Ühelt poolt võib Kadariku installatsiooni käsitleda vaimukate tähelepanekute jadana Jaapani pealinna ehitushullusest, teisalt on tegu järje tema varasemale samanimelisele näitusele, mille teemaks olid Hiina Rahvavabariigi militaarsed linnamaastikud.

Ott Kadarik ei näe laiahaardelises urbaniseerumises inimkonna allakäiku ega hävitavat loomust - tema panoraamid vaatlevad pigem linnaruumi kätketud absurdsust ja vitaalsust ning teatavat kaasaegset maagilisust kui muretsevad looduskeskkonna hävimise pärast. Kriitik Karlo Funk on kirjutanud vastavatud näitusest järgmist: "Tokyo mõistmisest oleme kõik sama kaugel kui jaapanlased ise - kelle jaoks on see tavaline elukeskkond, kelle jaoks tuleviku hüperreaalne mudel, metroojaamade võrgustik, keisripalee eeslinn, kummaliste subkultuuride haudejaam või veel midagi. /.../ Ott Kadariku panoraamid on /…/ võrreldavad Hubble'i teleskoobist edastatavate fotodega. Astrofotode puhul oleme sunnitud uskuma teadlaste selgitust, et heledam täpp pildil on supernoova plahvatus sajakonna valgusaasta eest. Seevastu vulkaan keset magistraali on seletustetagi äratuntav, argikogemusele lähedasem".

Euroopa helgeim ja öine arhitektuur üheskoos
Rotermanni soolalaos on 5. septembrini avatud avatud esinduslik näitus "Euroopa parimad. Euroopa Liidu Mies van der Rohe arhitektuuripreemiad 2009". Möödunud aastal kandideeris Euroopa prestiizhikamale arhitektuuripreemiale 340 objekti. Peapreemia suurusega 60 tuhat eurot võitis Norra arhitektuuribüroo Snohetta Oslo ooperi- ja balletiteater, parima noore büroo preemia sai Studio UP Horvaatiast. Näitusele valiti 50 kandideerinud objekti, mille seas on Jean Nouveli, Dominique Perrault, Zaha Hadidi, Massimiliano Fuksase, David Chipperfieldi, Bjarke Ingels Groupi, MVRDV jt nimekate arhitektide ja arhitektuuribüroode uusehitised. Esmakordselt on esindatud ka objekt Eestist - KOKO arhitektuuribüroo rekonstrueeritud kolme torniga laudsepa töökoda Rotermanni kvartalis. Barcelonast lähtuv Mies van der Rohe Fondi korraldatud näitus annab hea võimaluse viia end kurssi tänase Euroopa arhitektuuri aktuaalsete suundadega ning saada ülevaade, kes on praegu Euroopas aktiivsemad ja tunnustatud arhitektid.

Arhitekuutrimuuseumi keldrisaalis kestab samuti 5. septembrini näitus "Öine arhitektuur". Karin Hallas-Murula kuraatorinäitus esitleb kaasaegseid lahendusi, kus öisele arhitektuurile on mõelnud juba arhitektid ise, kus valgustus on lahutamatu osa arhitektuurist, tänu millele majad linnas pimeduse saabudes mitte ei kao, vaid muutuvad huvitavamakski kui päeval. "Öine siseruumide valgustus pöörab ehitised otsekui negatiivi. Pimeduse saabudes kaovad majadel seinad ja esile tõusevad valgustatud aknad, mis päeval kõigest mustavad avad olid. Maja võib uhkelt särada tuledes või kaduda hämaruses linnapildist sootuks - kõik sõltub valgusest ja valgustusest," mõtisklevad väljapaneku korraldajad.

Näitused Tallinnas
Vabaduse galeriis saab 11. augustini uudistada Eveli Variku näitust "Kaduvad", milles kunstnik pöördub oma 40. sünnipäeva eel perekonnamälestuste poole. "Kaduvad" jutustab loo laudlinast, mis käib käest kätte - vanaemalt emale, emalt tütrele ja tütrelt tütretütrele. "Asjad elavad inimesi vahel üle. Paljud minu lähedastest on selle laudlina taga pidulauas istunud. See lina on justkui side inimeste vahel. Näitusel seon selle linaga enda lähedaste lood kokku. Lugusi on mitmeid. Mõnedki lood räägivad armastusest, elust, tegemistest, harjumustest ja kaduvikust," selgitab kunstnik. Ent laudlina on vaid üks mõtteline telg - Eveli Variku digipiltidel ilmuvad koos tänaseks juba kadunud pereliikmetega Oru loss, Moe piiritusevabriku naised mõisapargis, sõjaväljakirjad, kinnitused, et üksteisest hoolitakse ja mõeldakse lähedaste peale...

Hobusepeas on 26. juulini üleval Taavi Talve "Järjehoidjad". "Mis oleks see, mis sunniks - või kui kaugele taluvusepiir tuleks nihutada, et temperamendilt aeglane ning alalhoidev geneetiline "laulurahvas" läheks tänavatele autosid süütama?" küsib näitust analüüsides galerii kuraator Elin Kard. Ning jätkab: "Taavi Talve esimene isikunäitus algab kaastekstiga ehk institutsionaalse furnituuriga, mis tegelikult tühistab juba ette kõik muud saatvad tekstilised vormid näitusele. Võib vaid viidata järjehoidjatele, ja sellelele, millele nood omakorda viitavad. Talve järjehoidjad on, nimetades mõningaid, neoliberaalse majandus- ja ühiskonnamudeli, Potere Operaio, Ernesto Laclau/Chantal Mouffe ühiskonnateooria, Margaret Thatcheri Free Society Speech´i ja laulupeo vahel. Talve viitab märksõnadele, mis omased eelkõige edukatele aegadele järgnevatele - säilitamine, jätkusuutlikus, taastootmine ja rahvusretoorika."

Kastellaanimaja galeriis on 9. augustini võimalik uudistada Eve ja Ants Viidalepa ühisnäitust "Naine ja mees - loomislood". Eve Viidalepa esituses näeme aktijoonistusi, Ants Viidalepa loomingust on esindatud valik aastatel 1970 2009 maalitud portreid. "Meie maailma juhib brutaalne, mehelik jõud, mis on hoolimatu tuleviku suhtes. Kuidas hävingut peatada? Vägivalla meetodid ei toimi enam. Naisena seda kõike pealt vaadates tunnen vastutust. Naisel on nii palju pakkuda, meis on tohutu, seni kasutamata ja allasurutud potentsiaal," mõtiskleb näituse naispool oma paljufiguuriliste aktide taustaks.

Mujal Eestis
Juunikuus Haapsalu Graafilise Disaini Festivalil esitletud näitus "Tänapäeva Hispaania plakat" on nüüd 21. augustini väljas Pärnu Linnagaleriis. Professor Raquel Pelta koostatud väljapanek tutvustab 70 teose näitel 45 hispaania kunstniku ja stuudio loomingut - tulemuseks hea ülevaate sealses kaasaegses plakatikunstis valitsevatest suundumustest. Raquel Pelta: "Nagu mitmel pool mujalgi on praegu Hispaanias plakati kui reklaamivahendi koha üle võtnud teised meediumid, mistõttu on plakat muutunud enamasti vaid pelgaks meeldetuletuseks televisioonis nähtud reklaamikampaaniatest. Siiski on Hispaanias veel mõnedki valdkonnad, kus plakat on endiselt tugev. Nagu mujalgi maailmas võib öelda, et peamiselt tellivad plakateid sotsiaalala, keskkonna ja kultuuriga seotud asutused. Sel viisil säilib plakati algupärane teavitav roll, jäädes samal ajal oluliseks allikaks, mõistmaks meie ühiskonna arengut, selle soove ja saavutusi."

Kondase Keskuses avati neljapäeval Brasiilia kunstniku Jose Borgese puulõigete näitus "Kõndivad sõnad". Jose Francisco Borges (s. 1935) on nii oma kodumaal kui laiemaltki tuntud kaasaegne rahvakunstnik ja -luuletaja. Vaid 10 kuud kooliharidust saanud nooruki päevad möödusid põllutöid tehes ja korve punudes, õhtuti õppis ta iseseisvalt lugema ning proovis teha puulõiketehnikas pilte; muuhulgas illustreeris ta raamatukesi, mida müüdi laatadel ja turgudel pesunööridele riputatuna. Alates 1970. aastaist on Borgese pilte eksponeeritud juba näitustel sellistes tuntud galeriides ja muuseumides nagu Louvre või Santa Fe Rahvusvahelise Rahvakunsti Muuseum. Tänagi on kunstnik jätkuvalt aktiivne, lõikab puusse uusi pilte ja pressib neid käsitsi paberile.


Näitus "Aega on antud"
Foto: Kunstihoone


© Laura Põld


© Ott Kadarik
Repro: www.gmo.ee


Näitus "Euroopa parimad..."


© Eveli Varik


© Taavi Talve


© Eve Viidalepp


© Jose Borges

   
   

Reede, 9. juuli 2010

 

Kumus värvitäppe kogu suveks
Kumu näitab ühe keskse suvise väljapanekuna klassikakorrusel rahvusvahelist ja kohalikku tippkunsti pealkirja all "Neoimpressionismi jälgedes. Mägi ja Finch". Värvist rõkkav näitus pakub üllatusi ja võrdlusainet: välja on pandud nii rahvusvaheliste maalikuulsuste (Paul Signac, Henri-Edmond Cross, Maurice Denis, Maximilian Luce, Paul Serusier, Louis Valtat, Verner Thome) kui kodumaiste maalijate (Konrad Mägi, Villem Ormisson, Herbert Lukk, Konstantin Süvalo) teoseid.

Eksponeeritud autoreid seob kiindumus värvitäppi, igatsus värviharmoonia ja tasakaalustatud pildipinna järele. 19. sajandi impressionistid "vabastasid" värvi ning leidsid võimaluse spontaanse maalimisviisi abil jäädvustada põgusat ja mööduvat. Sajandi lõpul esile kerkinud noored kunstnikud eesotsas Georges Seurat' ja Paul Signaciga püüdsid eelkäijate kogemusele toetudes loodusmuljeid korrastada, kasutades seejuures uusimaid nägemise ja optika vallas tehtud teaduslikke uurimusi. Usuti, et pildi emotsionaalne sisu on väljendatav värvi, tooni ja joone rangelt mõõdetud suhte abil. Lõuend asendas neoimpressionistide loomingus silma võrkkesta, millel värvilaigukesed nägemismuljeks vormiti. Neoimpressionistide peamine tööriist - värvipunkt - inspireeris ka kunstimõistete puäntillism (point - pr k punkt) ja divisionism (diviser - pr k jaotama) tekke.

Erinevate kunstnike ja täppimismaneeride kõrvutuses avaneb Kumus nüüd ka Eesti neoimpressionismi lugu, mis kõneleb nii eeskujude järgmisest kui nende loovast tõlgendamisest. Üks näituse sõlmpunkte on Konrad Mägi (1878-1925) ja inglise päritolu belgia-soome kunstniku Alfred William Finchi (1854-1930) loominguline kohtumine Ateneumi kunstikoolis, kuhu Mägi saabus end 1906. aastal täiendama - ning kus õppejõuna tegutsev Finch oli juba varem, 1890. aastail kujunenud Georges Seurat' kunstisüsteemi põhimõttekindlaks järgijaks. Aastail 1908-1915 valminud Konrad Mägi teoste võrdlemine Finchi, aga ka tollaste prantsuse kunstnike loominguga annab võimaluse vaimustuda meie klassiku loominguliste otsingute sihikindlusest, originaalsusest ja erakordsest värvitajust.

Näituse kuraator on Tiina Abel, kuraatori abi Liisa Kaljula; väljapaneku ja sellega kaasneva ajalehe kujundas Inga Heamägi. "Neoimpressionismi jälgedes. Mägi ja Finch" jääb avatuks 12. septembrini 2010.

Klaasipoeesia Haapsalus...
Haapsalus Evald Okase Muuseumi õuel saab 9. juulil alguse Rahvusvaheline Kuuma Klaasi Sümpoosion. Suvituslinna üheks märgiliseks kultuurisündmuseks kujunenud klaasipäevad toimuvad tänavu juba kaheksandat korda ning sedapuhku pealkirja all "Klaasipoeesia". Nädala kestel toimetavad vabaõhu-klaasipuhumisstuudios kunstnikud Eestist, Lätist, Leedust, Taanist ja Luksemburgist, nende tegevust ja klaasipuhumise poeesiat aitavad tõlgendada luuletajad Asko Künnap, Indrek Hirv ja Tiit Born. Eesti klaasikunstnikest löövad kaasa Kai Koppel, Viivi-Ann Keerdo, Ivo Lill, Eve Koha jmt.

Korraldajate sõnul paistab Haapsalu klaasisümpoosion võrreldes omataolistega mujal maailmas silma oma vabameelse ja sõbraliku töökorraldusega - klaasiahju saab kasutada kasvõi ööpäevaringselt ning kellaaegadest olulisemaks peetakse loomevabadust ja eksperimenteerimislusti ning võimalust töö käigus tekkinud ideid kohe ka ellu viia. Rõhutamist väärib asjaolu, et klaasipuhumist ja loovisikute askeldamist on oodatud vaatama kõik huvilised. Sümpoosioni lõpetab 16. juulil kell 18 näituse "Klaasipoeesia" avamine Evald Okase Muuseumis, kus eksponeeritakse vastvalminud töid.

...ja arhailine keraamika Kohilas
Kohilas, Tohisoo mõisas peetakse aga 4. kuni 24. juulini X Rahvusvahelist Kohila Keraamikasümpoosioni. Ürituse kestel toimub kolm põletust mõisapargis asuvas anagama-ahjus ja rida osalevate kunstnike presentatsioone, mis on avatud kõigile huvilistele. Nii tutvustavad 9. juulil algusega kell 19 oma loomingut Figen Isiktan (Türgi), Adil Writer (India) ja Nadja Miniakhmetova (Venemaa), 12. juulil Janice Hunter (Taani), Lennart Eisenhart ning Jan-Ake Andersson (Rootsi), 17. juulil David Jones (Inglismaa) ja Maris Grosbahs (Läti) ning 20. juulil Tiina Harjola (Soome), Üllo Karro ja Merike Hallik (Eesti).

Sümpoosion lõpeb 24. juulil kell 15 vabaõhunäituse ja kontserdiga, 26. juulil kell 17 avatakse aga Tallinnas, Rüütelkonna hoones ülevaatenäitus viimase viie sümpoosioni raames loodud taiestest. Rõhutamist väärib, et anagama-tehnika näol on tegemist arhailise ja kordumatuid tulemusi võimaldava keraamikapõletusega, mida teostatakse puudega köetavates suurtes ahjudes - seejuures tekib leekide, puutuha ning savis leiduvate mineraalsete koostisosade vastamõjus esemetele ainulaadne tuhaglasuur. Juba 5. sajandil Hiinast läbi Korea Jaapanisse jõudnud tehnika on kõrgelt hinnatud ka kaasaegsete keraamikute seas.

Mitmekülgne Adamson-Eric
Adamson-Ericu muuseumis on 14. novembrini 2010 avatud kaht korrust läbiv väljapanek "Adamson-Eric. Ühe looja mitmekülgsus", mis esitleb kunstnikku mitmekülgse loovisikuna: muuseumi ligemale kahest tuhandest teosest koosnevast kollektsioonist on lisaks maalidele välja toodud ka kavandid, ehted, dekoratiivsed metallvormid, mööbel, nahkehistöö, portselanmaal, kangad ja vaibad.

Adamson-Eric (1902-1968) sai erialase ettevalmistuse valdavalt Lääne-Euroopa kunstikeskustes Berliinis ja Pariisis. Pikemad kunstirännakud Hispaaniasse, Kreekasse, Soome ja mujale lõppesid 1935. aastal, mil naasmine Eestisse ja astumine Rakenduskunsti Ühingusse (RaKü) suunas kunstnikku üha enam süvenema tarbekunsti väljendusvõimalustesse. Just 1930. aastatel arenes Eestis rahvakunsti kõrval välja disainerlik ja funktsionaalset esteetikat austav tarbekunst, mille üheks juhtfiguuriks tõusiski Adamson-Eric.

"Teda iseloomustas leidlikkus, suur töökus ning järjekindel huvi erinevate materjalide kujundamise tehnoloogiliste võimaluste ja erisuste vastu. Otsiv vaim ja eri kunstimeediumitele pühendumine leevendas ka hilisemaid poliitilistel põhjustel tekkinud isiklikke tagasilööke. Nii saamegi rääkida Adamson-Ericust kui erakordselt mitmekülgsest loovisikust, kelle pärand on tänapäevalgi huvitav ja ajatuid väärtusi kandev," selgitab väljapaneku koostaja Ülle Kruus. Näituse kujundas Mari Kurismaa. Lisaks näitusele toimub augustis Adamson-Ericu muuseumis koolivaheaja kunstistuudio, septembris ja oktoobris mitmed töötoad ning kohtumised kunstnike, kunstiteadlaste ja konservaatoritega.

Eripalgelist kunsti Viljandis
Viljandis Kondase Keskuses avati paari päeva eest Peeter Lauritsa fotonäitus "Trickster's Office". Autor avab tausta: "Käigus olles maailm räbaldub ja väsib - kui paikamine enam ei aita, siis tuleb hakata uut maailma tegema. Põlismütoloogiates tuntud vastuoluline tegelane Trickster loob maailmu tembutades ja segadusi külvates, enamasti kasutab ta selleks käepäraseid materjale. Ükskõik, kas vaala abaluust või vana maailma räbalatest, isegi liivast ja tolmust või imelikust silbist võib päris hea maailm saada. Vanad maailmad vajuvad laiali, neist jääb muistiseid ja helke uutesse. On hetki, meeleolusid ja viirastusi, mis jäävad õhku rippuma, valgus muutub tahkeks sillaks vanade ja uute ilmade vahele".

29. augustini saab Kondase Keskuses uudistada ka Pihkva autorikeraamika-töökodade lopsakate maalingutega fajanssesemeid ja punasest savist talupojakeraamikat. Ettevõtte toodangu ilme kujundab Galina Dratshova, töökodades tegutseb kümnest kunstnikust koosnev fajansimaalijate grupp. Pihkva keraamikatraditsiooni edasi arendades hoitakse au sees nii talupoegade toidunõude vorme kui ajaloolisi nimetusi; viimistlemisel kasutatatakse 19. sajandist pärinevat tehnoloogiat, mis tähendab muuhulgas esemete kastmist piima sisse ning nende mitmekordset põletamist. Koostöös Eesti Vabariigi Peterburi Peakonsulaadiga on Kondase Keskuses avatud teinegi väljapanek Venemaalt - nimelt Peterburi kunstniku Svetlana Druzhkova maalinäitus.

Meie arhitektuuri tubli teine...
Arhitektuurimuuseumis saab pealkirja all "Näe!" 25. juulini vaadata noort arhitektuuri Tallinna Tehnikakõrgkooli Arhitektuuri Instituudist. Rõhutamist väärib asjaolu, et eelnimetatu on kunstiakadeemia kõrval teine riiklik õppeasutus Eestis, kus saab õppida arhitektiks. Nelja õppeaasta kestel tudeerivad üliõpilased seal hoonete ja rajatiste projekteerimist, planeerimist, hoonete konstruktiivsete lahenduste kavandamist, arvutiprojekteerimist, kunsti- ja arhitektuuriajalugu ning joonistamist.

Ülevaatlik näitus hõlmab valiku tänavustest lõputöödest, lisaks näiteid kursuse- ja konkursitöödest. Muuhulgas on tudengid tegelenud hrushtshovkade renoveerimisega ning Lasnamäe kanali ümberprojekteerimisega aktiivseks linnalikuks suhtluskeskkonnaks; seoses rahvusvaheliste arhitektuurikonkurssidega näeme lahendusi näiteks Hong Kongi piiriületusterminalile ja Tokyo moemuuseumile.

...ja paralleelproblemaatika Peterburist
15. augustini saab Arhitektuurimuuseumi väikeses galeriis tutvuda arhitektuuriajakirja Project Baltia korraldatud väljapanekuga "Leningradi modernism. Tagasivaade 21. sajandist", mis esitleb Neevalinnas 1960.-1980. aastatel ehitatud hooneid. Kuraator Vladimir Frolov on kokku koondanud 20 fotograafi ja nende jäädvustatud 20 ehitist. Tema eesmärgiks on seejuures juhtida tähelepanu stagnaaja arhitektuuripärandile ning aidata kaasa sellele, et need ehitised ei kaoks lammutuste ja ümberehitamistega jäljetult - see oht on aga reaalne, kuna ühiskond ja isegi erialaspetsialistid pole veel suutnud mõtestada nende ehitiste tähendust ajaloos. Sarnane problemaatika on aktuaalne ka Eestis.

Näitused Tallinnas
Hop galeriis saab 27. juulini uudistada Aet Ollisaare "Naiste maailma", mis pühendatud kunstniku vanaema, tekstiilikunstnik Ellen Hanseni 100. juubelile. Näitusel on väljas pildid ja vaibad aastatest 2009-2010. "Naiste maailmas on korraga mitu erinevat aega, sadade aastate tagused teadmised ja hetkeimpulsid. Oma sündimise hetkest alates oleme sinna maailma vastu võetud, aga erinevad tasandid avanevad meile elu jooksul ja kogu rikkalikkuse tunnetamiseks kulub aastaid," nendib autor.

Tallinnas Jaani kiriku lõunasaalis saab juulikuu lõpuni vaadata Evi Tihemetsa väljapanekut "Inglitiib", kus väljas valik meie ühe tuntuma vanema põlvkonna graafiku digitrükke, joonistusi ja söövitusi.

Mujal Eestis
Endla Teatrigaleriis on 8. augustini "Meeldib ei meeldi meeldib ei meeldi..." - Piret Vapajeva maalinäitus. "Justkui karikakramäng, kas meeldib või ei meeldi. ... Iga meeldivus või mittemeeldivus on mosaiik maailmavaatest. Inimene kujundab kildudest kokku oma positsiooni siin elus. Laenatakse fragmente teistest eludest, et sobitada need kokku oma meeldimiste või mittemeeldimistega," mõtiskleb noor kunstnik.


© Alfred William Finch


© Konrad Mägi


Klaasipäevad 2009
Foto: www.evaldokasemuuseum.ee


© Adamson-Eric


© Peeter Laurits


Pihkva keraamika
Foto: Kondase Keskus


© Aet Ollisaar

   
   

Reede, 2. juuli 2010

 

Roosvalt vaatab lakke
Vabaduse galeriis saab 21. juulini tutvuda Mari Roosvalti uuema maaliloominguga nime all "Lagi", mis kunstniku sõnul viitab nii teda inspireerinud eripalgelistele lagedele maailma eri paigus kui enese piiride puutumisele ja ületamisele. Palju reisiv kunstnik on nii loomingulisi tõukeid kui visuaalseid katkeid fotode näol ammutanud näiteks Veneetsiast. Seal nähtud ornamentide ja lühtritega külluslikult kaunistatud palazzo laele vastandub omakorda askeetlikult range lagi mõnes traditsioonilises Hiina ehitises... nii kulgeb Roosvalti maalirännak mööda visuaalseid ja mõttelisi seoseid.

Galerii kuraatori Juta Kivimäe sõnul liigub Roosvalt suure vabadusega kultuurilooliselt rikka materjali kohal, väärtustades senisest enam puhtmaalilisi ekspressiivseid arenguid ja moodustades kogetust mitmekihilisi ja mitmeti loetavaid põiminguid. "Püsin maali mängumaal ja lõhun samas maalilist ühtsust oma töödes, süstides neisse erinevaid mustreid, motiive ja faktuure. Nii lisan oma loomingusse iga kord uusi kihistusi, öeldud ja ütlemata sõnu - teos aga kujuneb kõneluseks iseenda, varem olnu ja võib-olla ka hiljem tulevaga," täiendab kunstnik omalt poolt.

Kaks vähesega ütlejat
ArtDepoos näitavad juulikuu lõpuni ühiselt oma töid Andres Koort ja Sven Saag. Tagasihoidlikku pealkirja "Maalid" kandev väljapanek toob esile esmapilgul üpriski erinevas laadis töötavate, kuid samas pingestatud minimaal-meditatiivset ühisvälja omavate kunstnike käekirja iseloomu ja eripärad. Esimese kohta on Vano Allsalu kirjutanud e-näituse "Koguaeg" saatesõnas: "Koortil ju on tegelikult seda soont, mis Kristjan Raual. Raud on muidugi vormilt kandilisem ja hingelt soojem - meenutab seda tunnet, kui toetad selja vastu vana talumaja päikesest halliks pleekunud palkseina. Ja pisar tuleb silma, kui õrn ööbik laulab akna all. Koortil ei ole seda minevikuhõllandust. ... Kui kauem neid maale vaadata, on tunne sarnane sellega, mis Kubricku ""2001: Kosmoseodüsseia" lõpuks. Kunstniku enda sõnul talletab hetk endas kõike seda, mis on olnud ja mis tulemas."

Teise maalide kohta on Eha Komissarov öelnud: "Saagi maalimistahe on vääramatult seotud parajalt karedaks nühitud, ebamäärase saatusega pindadega, millele ilmuvad õhukesed, poolkustunud ja õhurikkad värvikihid otsekui miraazhid. Maalijal on piisavalt päikeselist elutunnet, et vaatajat eemal hoida oma heidik-materjalide muserdavatest sõnumitest ja mingist prahi-esteetikast ta märku ei anna. Sven Saag räägib oma maalimisest väga traditsioonilisel moel, hinnates oma maali puhtalt maaliprotsessi seisukohalt".

Kalevipoeg uues kuues
Hop galeriis on 6. juulini EKA nahakunsti osakonna köitenäitus, mille idee käivitas kirjastuse SE&JS poolt hiljuti välja antud "Kalevipoeg". Eesti rahvuseepose üheksateistkümnes trükk Andres Tali illustratsioonidega ei ole enam kristjanraualik rahvusromantika minevikust - nüüd on Kalevipoeg silmanähtavalt ka "Eesti XXI sajandi rahutu ja murelik, peaaegu alati pinges ja eneseotsinguisse süüvinud vähenaeratav sõnumikandja".

Moodsalt kujundatud "Kalevipoeg" intrigeeris omakorda otsima eeposele ka kaasaegset köitelahendust. Selle väljakutse võtsid vastu nahakunsti osakonna tudengid, endised ja praegused õppejõud Illu Erma, Külli Grünbach-Sein, Sirje Kriisa, Lennart Mänd, Jaana Päeva, Kertu Rattasepp, Tiiu Vijar jpt - kokku 27 kunstnikku. Kohapeal on eksponeeritud ka Andres Tali illustratsioonid.

Kunstnik vabaneb oma muuseumis
Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum ehk EKKM (Põhja pst. 35, avatud K-P 13-19) võõrustab 18. juulini väljapanekut "Eemil Karila Kunsti Muuseum". Soome päritolu ja peamiselt Berliinis tegutsev kunstnik mõtiskleb: "Kunstnik tahab olla vaba. Kunstimaailmas jääb ta aga sageli muuseumide, kuraatorite, kunstiajaloolaste ja ajakirjanike mängukanniks. Kunstniku ja tema kunsti positsioon sõltub nende esitõlgendajate ja kontekstualiseerijate arvamustest kes sageli sõnastavad ka tõeseks peetava tõlgenduse tema kunsti kohta. Kuidas on kunstnikul võimalik emantsipeeruda? Asutades iseenda muuseumi. Olles vabanenud kunstimaailma pealisehitisest, saab ta tõepoolest keskenduda oma teemade ja ideedega maadlemisele."

Ning Eemil Karila jätkab: "Oma väikeses ideoloogiatehases on kunstnik oma ideeliste uurimuste laboratoorium ja laborirott. Seetõttu on iga teos ka sellel näitusel kunstniku autoportree. Loodetavasti ei ole see pelk nartsissism, vaid pragmatism. Et mõista ühiskonda, on üksikisikul vaja kõigepealt mõista enda rolli ja kohta. Ilma seda mõistmata jääb ta kuni surmani ja selle järelgi teiste mängukanniks."

Tallinnas parimad tudengid pärjatud...
Eesti Kunstiakadeemia lõpetas tänavu ligemale kakssada noort loovisikut - akadeemia lõpuaktustel jagati kokku 122 bakalaureuse- ja 67 magistrikraadi; Avatud Akadeemia 4-aastase bakalaureuseõppe lõpetas 26 inimest. Tänavuste lõpetajate seas pälvis cum laude 18 üliõpilast, mis on suurim kiitusega lõpetajate arv EKA lähiajaloos. Magistrite hulgas lõpetasid akadeemia erakordselt heade tulemustega vabade kunstide üliõpilased Kristina Norman ("After-War", kunst), Tatjana Muravskaja-Loginova ("Valgustustehnoloogia portreefotos kui kujutise ja tähenduste konstrueerimise vahend", fotograafia), Berit Teeäär ("Ootused- kogemus-pettumus", fotograafia), Mari-Liis Karula ("Letaalanarhism" ja loominguline projekt "Laud", stsenograafia).

Kunstikultuuri teaduskonna tudengitest pälvisid akadeemilise tunnustuse Martin Rünk (teoreetiline uurimus "Eneseanalüütilise situatsiooni loomine dialoogilises esteetikas tootmiskoondise "Polümeer" endiste töötajate kokkutuleku näitel", kunstiteadus), Kristina Jõekalda ("Eesti muinsuskaitse ja võõras pärand. Muinsusteadlikkuse kujundamine 1920.-30. aastatel", kunstiteadus), Piret Sepp ("Joonistamisõpetus ja kunstiline kasvatus Eesti üldhariduskoolis 1920.-1930. aastatel", kunstiõpetaja), Villu Kadakas ("Stratigraafia põhimõtted ja metoodika ehitusarheoloogias ja selle rakendamisvõimalustest Eesti vanema arhitektuuri uurimisel", muinsuskaitse ja restaureerimine).

Bakalaureusekraadi cum laude tulemustega said kunstiteaduse üliõpilane Maria Juur (uurimustöö "Helikunsti määratlemine ja spetsiifika. Erinevad lähenemised helile Eesti uuemas kunstis"), muinsuskaitse ja restaureerimise eriala tudeng Marika Pungas, kelle uurimus käsitles arheoloogiliste nahaleidude konserveerimist ja hoiustamist ning keraamika eriala tudeng Liisa Pähk.

Disainiteaduskonna parimad üliõpilased olid moedisainerid Evely Kink, Kaisa Kottise ja Triin Kaiv, kelle ühine töö "Mahekangastest kollektsiooni "MUST" loomine ja turule toomine" jätkab juhendaja Reet Ausi taaskasutatud materjalidest uue loomise printsiipe; tekstiilidisaini tudeng Kerttu Laane praktilise ja teoreetilise uurimusega, mis käsitleb pakutrükki taimsete trükivärvidega; nahakunsti üliõpilased Kadri Paloveer tööga "Välitööl kogutud folkloor kui disainiprotsessi inspiratsiooniallikas. Lapsekandmiskott-kiik "Pajatus" ja Stella Soomlais uurimusega "Tarbija kaasamine nahkkoti disainiprotsessi" ning tootedisainer Margit Lillemaa, kelle uurimustööks oli "Digitaalne koduohutuse abivahend nägemispuudega ning erivajadustega inimestele".

...ja Tartus kõva konkurents
Tartu Kõrgemas Kunstikoolis kandideeris tänavu 42 riigieelarvelisele õppekohale 278 noort - keskmine konkurss seeläbi kooli kümne tegutsemisaasta suurim: enam kui 9 avaldust ühele kohale. Populaarseimaks erialaks on läbi aastate olnud meedia- ja reklaamikunst (sel aastal 11,9 avaldust ühele kohale). Keskmisest pingelisem oli konkurss tänavu ka maali ja maalingute restaureerimise (10) ning tekstiili erialal (10,2). Varasemaga võrreldes on kasvanud huvi skulptuuri ning nahadisaini ja restaureerimise vastu.

Näitused Tallinnas
Jaan Elkeni uuemat loomingut saab 24. juulini vaadata Arhitektuuri- ja Disainigaleriis, kus kunstniku enese sõnul trügivad mustad seinad vägisi kaasautoriks. Elken: "Must-valgete äärmuslaste vahele mahub müriaad halli varjundeid ja määrdunud, lausa porihalle kompromisse. Hall on saanud mu lemmikvärviks, ta on kohal selleks et jääda. Lammutustööd, krohvitolm, lubjapiim, buldooser ja hullujussi on minu sõbrad, tsement suhkruks igapävases kohvis. ... Akordi puhtuse ja monumentaalsuse nimel ohverdan hulgaliselt pisiprahti ja mahamaalitud detaile. Klaaspärlimäng süsteemi(de) jäänustega köidab aga endiselt: sdelano v ssr, kuulujutud, writing on the wall, tume pilv, first cut is the deepest, maalikunsti käekäik globaliseerunud globaliseerumisvastaste rünnaku all, (sisekujunduslikud) pereväärtused ja reality, kratsitud faktuurid ja pastoosse valge käigud."

Eesti Panga Kuppelgaleriis on tänasest väljas ülevaade Eve Kase kolme aastakümne vältel valminud loomingust. Näha saab nii 80. aastate lõpu värvilisi linoollõikeid ja 90ndate kollaazhe kui viimaste aastate tekstil ja fotokujundil põhinevaid digitrükiseeriaid.

Hobusepea galeriis on 12. juulini Alvar Reisneri ja Fred Kotkase ühisnäitus "Õige ja elav". Eksponeeritud on "teiseneva tähendusega kahetine kunstiteos, mis koosneb neljateistkümnest väikeformaadilisest õlimaalist ning tõsielust pärit alglättest". Ja autorid täpsustavad: "Väljapaneku ideestik hakkas hargnema maalikunsti "hea maitse" ja kodukujunduse kokkupuutepinnalt, lilledele jäi visuaalse häirija roll."

Draakonis on 10. juulini Külli Laikre "Lilled kaunishingele". Kunstnik avab sisu: "Maalisin orhideesid, kuna need põnevad lilled mulle väga meeldivad. ... Iga lilleõis on justkui omaette tegelane. ... Selle näitusega tahan tuua värve ja rõõmu halli argipäeva. Et näitusekülastaja saaks kasvõi korraks unustada praegusel keerulisel ajal oma mured. Näitus on pühendatud kõigile neile, kes oskavad hinnata ilu. Lilled on justkui looduse kingitus inimesele. Kas oskame seda hinnata ja võtame kingituse vastu?"

Tallinna Linnagalerii on 18. juulini Marko Nautrase vuajerismiga tegeleva projekti "Vuje" päralt. Nimelt pildistas kunstnik Pariisi, Sydney ja Tallinna tänavail liikudes oma kodudes igapäevaseid toimetusi tegevaid inimesi. Autori enda sõnul on tegu klassikaliste "piilumispiltidega" - ent samas on kaasaegne linnaruum juba oma olemuselt ekshibitsionistlik: "Suurte kortermajade aknad on harva kardinatega täielikult kaetud, uued majad ehitatakse nii, et seinu asendavad suured maast laeni ulatuvad klaaspinnad, mis on justkui mõeldud enese eksponeerimiseks". Kaasaegses suurlinnas elatakse juba pikemat aega teadmisega, et ollakse kellegi-millegi pideva jälgimise all...

Kastellaanimaja Galeriis on 16. juulini Einar Vene "Olemised". Isikupärast unenäolist ja sürrealismimõjulist lähenemist viljelev kunstnik näitab oma värskemaid maale, milles varasemast tuttav sümboli- ja vormikeel pürgib uuele intensiivsusele. Olemises näeb Einar Vene tihtipeale hea ja kurja võitlust - inspiratsiooni igavikuliste teemade käsitlemiseks pakub aga kaasaeg.

Tarbekunstimuuseumi trepigaleriis on 12. septembrini avatud "Armastusega tehtud keraamika. Jutta Matvei". "Eesti keraamikute sõjajärgsesse põlvkonda kuuluv Matvei pole küll olnud väga produktiivne, kuid tema loodud keraamika on tehtud kindla käe ja hea vaistuga," nendivad näituse korraldajad. Tarbevormide kõrval väärivad äramärkimist 1968. aastal loodud suuremõõdulised linnuvaasid, mis on kindlasti iga keraamikanäituse ehteks. 2004. aastal ilmus Jutta Matveilt ka raamat "Keraamika, mu arm", kus autor heidab valgust ja elab kaasa eesti keraamika (lähi)mineviku osalt juba unustusehõlma vajuvale arenguloole.

Mujal Eestis
Albu mõisas saab 22. augustini uudistada Mare Vindi (s. 1942), Andres Toltsi (s. 1949) ja August Künnapu (s. 1978) ühist väljapanekut "Struktuur ja natuur". Eri põlvkondadesse kuuluvaid autoreid seob ühine hoiak ja suhtumine kunsti. Oluline on kunstiteose algimpulsi saamine reaalsusest - olgu selleks siis foto, loodus, tabelid, arhitektuur või spordivõistlus. See kõik saab uue tähenduse pildi struktuuris. Kord domineerib reaalsus, kord abstraktsioon. Kuid alati on natuur tinglik, sest see on allutatud pildi loogilisele struktuurile.

Pärnu Linnagaleriis on 17. juulini vaatamiseks välja pandud "Leidikud". Korraldajate sõnul pole leidik ei midagi muud kui väikeseformaadiline kaasaskantav meene, leiutis ja kunstiobjekt - omamoodi "kolm ühes" ese, millel "praktiline, müütiline või ideoloogiline kasutusviis". Ja Eesti Nokia võiks vabalt tähendada ka seda, et Eesti nokitseb. Jasper Zoova kureeritud projektis osalevad Kaarel Kurismaa, Silja Saarepuu, Rosita Raud, Minna Hint, Tarmo Salin, Erki Kasemets, Taave Tuutma, Toomas Altnurme, Meeland Sepp, Andrus Joonas, Siram, Piret Looveer jmt.

Pärnu Kunstnike Majas on pealkirja all "613" 17. juulini oma pildid vaatamiseks välja pannud Pusa.

Haapsalus Evald Okase Muuseumis saab 14. juulini vaadata näitust "Kavandid - valik kaasaegset Ungari kunsti". Nii Luca Göbölyösi kui Miklos Suranyi põhiliseks väljendusvahendiks on foto, kuid mõlema suhtumine on väga erinev. Esimene tegeleb naiseliku identiteedi otsimisega ja selle kaardistamisega; teise eesmärk on teadusliku täpsusega lavastada viited millelegi, mis pealkirja järgi esindab vaimumaailma - maailma, mis saabki eksisteerida ainult viidetena. Samas näitavad oma töid ka maalikunstnikud Aatoth Franyo ja Levente Herman. Esimese loomingut läbivate irooniliste ja grotesksete lugude taustaks kasutatud punane värv on tema enda sõnul ungari köögis piiramatult kasutatud punase paprika analoogia. Herman käsitleb aga süngetes toonides maailma, milles üritab leida ootamatuid momente ja olukordi, mida tavaliselt ehk tähele ei panekski - sedapuhku ilmneb see seeriates "Kavandid uue paradiisi jaoks" ning "Kavandid eraarmee jaoks".

Võru Linnagaleriis on 9. juulini avatud väljapanek Mehhiko kunstniku Leno Morfini loomingust ning Võru Avatud Ateljee aastanäitus.

Toimub
Kilingi-Nõmme vanas postkontoris on muusikafestivali Schilling raames laupäeval-pühapäeval avatud Maarin Mürgi ja Madli Mihkelsoni korraldatud erakorraline väljapanek "kõikvõimalikest ja -võimatutest" plakatitest. Peod, kontserdid, näitused, üritused - aastate jooksul toimunud sadade ja tuhandete ürituste trükised - "kaootiline, hüsteeriline ning eklektiline plakatimass" täidab korraldajate lubadust mööda kümme tuba maast laeni. Näiteks Polymeri kultuuritehases tegutsev trükikoda eksponeerib oma väljalaskeid - sealhulgas sotsiaalkriitilisi plakateid ja vormieksperimente. Võtkem sinna kõrvale näiteks vanad filmiplakatid Karl Tauli kogust, 80ndate autoriplakatid ning maitseks 50ndate sotsrealismi - kindlasti tasub Kilingi-Nõmmele nädalavahetuse suvemarsruutidesse sisse kirjutada! Vt. ka artishok.blogspot.com


© Mari Roosvalt


© Sven Saag


Näitus "Kalevipoeg"


© Eemil Karila


© Alvar Reisner


© Külli Laikre


© Einar Vene


© Jutta Matvei


© Pusa


"Kavandid - valik kaasaegset Ungari kunsti"

   
www.kunstikeskus.ee keskkonnas leiduvate mistahes algupäraste tekstide, tõlgete, terviklike info- ja lingikogumite ning pildimaterjali reprodutseerimine ainult KUNSTIKESKUS.EE ja/või nende autorite ja/või nende valdajate nõusolekul. Originaalteoste ja viidatud materjalidega seotud õigused kuuluvad üldjuhul nende autoritele ja/või valdajatele.