24h galerii
Kunstiteadlikkuse Keskus
tagasi avalehele
 
ARHIIV kunstiuudised
 
Kunstiteadlikkuse Keskuse kunstiuudised
Toimetaja Vano Allsalu
JUULI 2011
selle kuu varasemad uudised vt. allpool
   
   

Reede, 8. juuli 2011

 

Kunstiakadeemiasse läbi aegade suurim tung
Tänavune konkurss Eesti Kunstiakadeemiasse on osutunud kõigi aegade suurimaks - kokku laekus 1221 vastuvõtuavaldust; mullu oli neid 898. Pea kõigile Eesti Kunstiakadeemia erialadele pürgib enam kui 5 inimest ühele riigieelarvelisele ehk tasuta kohale, mis teeb keskmiseks konkursinumbriks 6,6 soovijat. Enamik avaldusi esitati interneti teel EKA-s väljatöötatud uue põlvkonna õppeinfosüsteemis. Augustini jätkub veel vastuvõtt Avatud Akadeemiasse - sooviavaldusi saab esitada sisseastumine.artun.ee või EKA õppehoones Estonia pst 7.

Kõige-kõige populaarsem eriala on taaskord graafiline disain, kuhu soovib õppima asuda 21,6 inimest riigieelarvelisele kohale. Ühtviisi suur tung on arhitektuuri ja linnaplaneerimise ja vabade kunstide erialadele - kummalegi esitati 103 avaldust, mis teeb konkursinumbriks vastavalt 9,4 ja 5,15. Rohkearvuliselt soovitakse õppima asuda ka fotograafiat (18,8 soovijat kohale), moedisaini (16), animatsiooni (13,8), ehte- ja sepakunsti (10,3) ning sisearhitektuuri ja mööblidisaini (9,8). Tihe on rebimine ka doktoriõppes - seal kandideerib õppekava kunst ja disain ühele kohale 15 inimest.

"Eesti Kunstiakadeemia on Eesti ainus kunsti-, disaini-, arhitektuuri- ja kunstikultuurialast kõrgharidust andev avalik-õiguslik ülikool, mis on katkematult tegutsenud 1914. aastast. Eesti Kunstiakadeemia pürgib visuaalkultuuri valdkondades juhtivaks rahvuslikuks ja rahvusvaheliseks innovaatiliseks keskuseks. EKA tegeleb peale aktiivse õppe-ja teadustöö ka loometööga ning pakub Avatud Akadeemia kaudu taseme- ja täiendõpet. Eesti Kunstiakadeemias õpib hetkel üle 1200 tudengi, kellest mitmed täiendavad end õppetöö vältel väliskõrgkoolides. EKA teeb koostööd ligi 100 välisülikooliga ning on mitmete rahvusvaheliste võrgustike liige. Eesti Kunstiakadeemia on Eesti Disainikeskuse ja Eesti Arhitektuurikeskuse kaasasutaja," meenutab akadeemia voorusi selle avalike suhete juht Solveig Jahnke.

Tartu Kunstikool 60
Alates laupäevast saab Tartu Kunstimuuseumi Viltuses majas vaadata väljapanekut "Tartu Kunstikool 60". Ülevaatenäitus on koostatud kunstikooli fondis leiduvatest parimatest õpilastöödest läbi aegade. Näha saab joonistusi, plakatikujundusi, maale, kirjaõpetuse töid, nahkehistöid, mööblit, skulptuure ja muud alates aastast 1951 - sinna juurde tutvustatakse ka arvutigraafikat, animatsioone ja muid loomenäiteid päris tänasest päevasest, samuti õppekeskkonda, kus teosed on valminud.

Nüüdseks on Tartu Kunstikool pakkunud kunstialast kutseharidust juba kuus aastakümmet - olles seejuures ainus õppeasutus Eestis, kust saab keskhariduse ja kunstialase kutseoskuse üheskoos. Kooli sünnipäevaks peetakse 1. juulit 1951, mil võeti vastu esimesed õpilased kunstipedagoogika erialale. Järgnevatel aastatel lisandusid skulptuur, teatridekoratsioon, puidu kunstiline kujundamine, rõivaste konstrueerimine ja modelleerimine. 70ndatel avati kivi kunstilise töötlemise osakond, 90ndatel tekstiilikunsti, maali ja maalingute restaureerimise, meedia- ja reklaamikunsti ning foto erialad. Aastatuhande vahetusel kasvas Tartu Kunstikoolist välja Tartu Kõrgem Kunstikool.

"Tartus on ainulaadne ja rõõmustav olukord: siin saab õppida kunsti kõigil tasemetel. Tartus on kõrgem kunstikool, ülikooli maaliosakond, kunstigümnaasium, lastekunstikool ja riiklik kutsekool ehk Tartu kunstikool," rõhutavad näituse korraldajad. Juubelinäitus jääb lahti 4. septembrini. Juubelipidustused kulmineeruvad 3. septembril Athena keskuses, kus toimuvad Tartu kunstikooli ajalooseminar, aktus, kontsert ja vilistlaste pidu. 29. juulini saab aga Riias Euroopa Liidu majas uudistada tartlaste ühisnäitust Janis Rozentali nimelise Riia kunstikooliga.

Pärnust läinud ja seal käimas
Pärnu Linnagaleriis (Raekojas, Uus 4) saavad suvitajad ja nende kohalikud kaasosalised uudistada rühmanäitust "Tagasi koju". Esinevad kunstnikud, kes on Pärnust pärit, kuid elavad ja töötavad praegu mujal, peamiselt Tallinnas. Tegemist on kuraator Mari Kartau subjektiivse valikuga - neid kunstitegijaid, kelle sünnikohaks on märgitud Pärnu, on mõistagi rohkem. Igatahes on 13. augustini vaatajate ees 7 tuntud ja tunnustatud pärnujuurse inimese looming - kokku saavad erinevad põlvkonnad ja maailmanägemised, vaataja rolliks jääb mõistatada, kas ilmneb ka mingeid Pärnust põlvnemisest tulenevaid mentaalseid ühisjooni.

"Kaarel Kurismaa (1939) pakub nii silma- kui kõrvarõõmu isemängiva trummikomplekti näol, mis laseb end nimetada hästi prepareeritud äratuskellaks. Malle Leis (1940) on pannud välja endale tunnuslikud mustal taustal detailirohked maalid; osad neist on ootuspäraselt florateemalised, teised üllatuslikult tehnoloogiast inspireeritud. Maiu Rõõmus (1952) on loonud spetsiaalselt selle näituse tarbeks joonistustest ja dokumentatsioonist seeria, mis heidab valgust tema lapsepõlvemälestustele Pärnus Rüütli tänaval. Mari Kurismaa (1956) esitab maale 1990.-00. aastatest, mis käsitlevad urbanistlikku ruumi kui lähtepunkti abstraktsele esteetikale. Marco Laimre (1968) ajab taas oma personaalse kartograafia rida, Eestis seni esitamata maalidel saab näha tema kui 6-aastase Pärnu poisi visiooni maailma geograafiast ning märksa hilisemat evakuatsiooniplaani provintsist metropolidesse. Elin Kard (1972) on välja toonud depresiiv-poliitilise maaliseeria - tema hiiglaslikud lõuendid räägivad elust, surmast ja sõnavabadusest. Flo Kasearu (1985) näitab lamenukk-mängufilmi "Best Before is Over", mis jutustab masuaegse Pärnu pisipoe seiklusrikkast argipäevast," avab Mari kartau väljapaneku sisu ja meelelaadi.

Ning otsekui täiendusena eelnevale saab juulikuus kohalikus keskraamatukogus kiigata veel mitmegi Pärnuga eluliselt seotud kunstniku loomemaailma pealkirja all "Kohtumised Pärnus". Näituse algatajaks on suvepealinnas sündinud ja kasvanud Kadi Kurema, kes "tuleb järjekindlalt tagasi". Eksponeeritud on sedakorda tema lasteraamatute illustratsioonid ja graafika, mida kasutatud Kerttu Soansi raamatus "Kui ma armastasin tislerit". Ka Soans leiab Pärnust inspiratsiooni ja mõnedki tema raamatud on sündinud just seal. Veel osalevad näitusel noor kunstnik ja illustraator Grete Ulman ning tema isa Mihkel Ulman - kirjanik ja stsenarist, elab ja kirjutab Pärnus ning vahetevahel ka Pärnust.

Klaas käib klaasiga paaris
Tallinnas Kullo Lastegaleriis saab 30. juulini uudistada Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastanäitust "Paar", kus võetud vaatluse alla olulisi sündmusi ja arenguid nii ühiskonnas kui iseendas. Kokku osaleb näitusel 26 tegevklaasikunstnikku - teiste hulgas Sofi Arshas, Kai Kiudsoo-Värv, Eve Koha, Eeva Käsper, Ivo Lill, Maie Mikof-Liivik, Heli Press, Rait Prääts, Peeter Rudash, Mare Saare, Maret Sarapu, Tiina Sarapu, Kristiina Uslar, Kersti Vaks, Vilja Volens - ning 9 Eesti Kunstiakadeemia klaasiüliõpilast. Näituse idee autoriks on Eili Soon, töögruppi kuulusid veel Merle Bukovec, Kai Kiudsoo-Värv ja Maret Sarapu.

"Mõnikord ei piisa kunstnikul ühest artefaktist, et väljendada oma ideed, vaid selleks on vaja paari. Kunstiteos võib defineerida ennast teise kunstiteose kaudu. Üks võib jääda liiga üksikuks," selgitavad teemavalikut näituse korraldajad. "Tihtilugu pole olemas ühte puhast seisukohta, absoluutset tõde. Ühiskonnas olulistel teemadel on alati vähemalt paar vastanduvat vaatepunkti. Samuti võib ühes kunstiteoses peegelduda nii rikkalik sisemaailm, et võimatu on seda üheti mõista, tekib mitu erinevat tõlgendust. Milline siis on täiuslik paar?"

Näitused Tallinnas
Viimsi Püha Jaakobi kirikus (Pringi küla, Nurme tee 2) saab suve lõpuni uudistada valikut eesti intellektuaalse maali meistri Andres Toltsi kahest sarjast. Pealkirja all "Asjad ja kullakangid" esitab kunstnik vaatlusi sümboolsetest esemetest, mida kasutavad erinevad vaimsed ja religioossed süsteemid. "Kas sümbolit on võimalik taas esemeks taandada või jääb sümboolika igaveseks külge, kui kord sümboli staatus on omandatud? Kas kullakang on kuldvasika või hoopis muutumatu ja igavese väärtuse sümbol?" küsib Tolts.

Arhitektuurimuuseumis võib 21. augustini tutvuda Sloveenia kaasaegse arhitektuuriga näitusel, mis tutvustab sealsete arhitektide poolt loodud 36 objekti aastaist 1999-2009. "Sloveenia kaasaegne arhitektuur on mitmekesine, läbimõeldud ja kvaliteetselt ehitatud. See on leidnud tunnustust nii rahvusvahelises arhitektuuripressis kui ka pärjatud mitmete Euroopa arhitektuuriauhindadega. Eriti on kiitust pälvinud noored arhitektuuribürood nagu OFIS arhitekti, Sadar & Vuga arhitekti, Bevk Perovic arhitekti jt. Objektide valik on tüpoloogiliselt lai: alates eramutest ja elamutest kuni ühiskondlike ja tööstushooneteni välja," tutvustavad vastavatud väljapanekut selle korraldajad.

Galeriis Soosoo on 26. juulini näitus "New Coat of Paint", mille autor Marosh Krivy uurib oma fotode kaudu värvi, eri ajastute, poliitiliste rezhiimide ning inimeste taju omavahelisi seoseid. Vaatlusmaterjaliks on seejuures paneelehitised postkommunistlikes riikides, eriti aga nende renoveeritud fassaad.

Lühidalt
Galeriis Aatrium on 13. juulini Tallinna ja Turu graafikute ühisnäitus "Ketju/Kett", millel osalevad Markku Haanpää, Inga Heamägi, Tarrvi Laamann, Marita Mikkonen, Marjatta Nuoreva ja Marje Üksine.
Munkadetaguses tornigaleriis (Müürivahe 58) saab 9. septembrini kaeda Raul Meele teoste näitust pealkirjaga "Punane piir".
Vabaduse galeriis näeb 19. juulini avatud Eve Viidalepa figuraalseid joonistusi näitusel "Tagasi Eedeni aeda".
Kuni 21. juulini saab salongis Allee uudistada aastatel 1989-1993 Tartu Kunstiühingu "Pallas" Konrad Mägi nimelises maalistuudios õppinud Toomas Tenso maale.

Mujal
Tartu Kunstimaja väikeses saalis on 24. juulini avatud Islandi fotograafi Ingolfur Juliussoni ja eesti skulptori Jevgeni Zolotko ühisnäitus. Juliusson on Islandi pressifotograaf, kes vahendab rahvusvahelistele uudisteagentuuridele sealsete vulkaanipursete ilu ja jõudu. Teadupoolest on need üha pälvinud suurt meediatähelepanu - eelkõige tuhapilvede mõju tõttu lennuliiklusele. Ajaloost on üks kuulsamaid kindlasti Vesuuvi aastal 79 pKr. toimunud purse, mis mattis vulkaanituhka ning ühtlasi konserveeris tulevastele põlvedele Pompei linna. Zolotko esitabki näitusel intallatsiooni, mis kujutab Pompei elumaja põhiplaani - kasutades seejuures oma autorimaterjaliks kujunenud "peenestatud tekstikandja halli massi".

Monumentaalgaleriis on eksponeeritud Peeter Alliku "Lihatoitlaste klubi". Väljapanek tutvustab kunstniku uuemat maali- ja graafikaloomingut, mis talle omaselt ühendab peeteralliklikud baroksed figuurid ja kujundid absurdsetesse ja iroonilistesse kompositsioonidesse - ühendavaks elemendiks seejuures poliitiline satiir.

Võru Linnagaleriis on 29. juulini avatud kolm näitust. Aet Ollisaare tekstiilinäitus "Elulugu" uurib autorit mõjutanud inimeste eluhoiakuid ja püüab mälupiltidelt vaatajani tuua mõned olulised hetked. "Tihti on üksainus emotsionaalne viiv ajas püsivam kui reeglipäraselt korduv argipäev. Ometi on nendes töödes kohal kõik need, kelle olemasolu on mind puudutanud," ütleb autor. Inna Grincheli "Transformatsioon" esitleb valikut nahast skulptuure, mis loodud tuntud antiikskulptuuride kipskoopiate põhjal. Kunstniku iroonilises käsitluses on märgilise tähendusega kreeka-rooma kujud teinud läbi isemoodi transformatsiooni - samas jääb kõlama sõnum tänase Euroopa erinevate kultuuride ühistest lätetest. Kolmandana on võrulastele vaatamiseks väljas ruumikujundaja taustaga Aleks Kase (1934) maalinäitus "Akvarellid".

Haapsalu Linnagaleriis saab sel südasuvel kaeda tarbekunstinäitust "5 + 1", kus keraamiliste suurvormidega astuvad üles Ülle Rajasalu, Kadri Jäätma, Virve Kerm, Marit Tedrekull ja Jarõna Ilo ning traditsiooniliste põimevaipadega Kaire Tali.

Viljandi Pärimusmuusika Aidas (Tasuja pst. 6) on 23. juulini eksponeeritud Tarrvi Laamanni puulõiked. Laamann on üks vähestest kaasaegsetest eesti kunstnikest, kes tegutseb aktiivselt selle väärika tehnika viljelejana - 6. sajandil Hiinast alguse saanud puulõige on teadupoolest vanim graafikatehnika maailmas. Meenutagem siinkohal, et olemuselt on tegemist kõrgtrükiga: trükivormiks võetakse piki süüd lõigatud puuplaat, sellele joonistatakse kujutis, joonistatud kontuuri ääred lõigatakse välja noaga, suuremate pindade puhul kasutatakse peitlit. Seejärel kaetakse puuplaat trükivärviga ning pressitakse kujutis paberile; soovi korral saab kasutada erinevaid trükiplaati ning luua nii mitmevärvilisi teoseid.


© Jaan Rõõmus (Tartu Kunstikool)
Seinamaal Tartu Kutsehariduskeskuses


Tartu Kunstikooli kass
Foto: Külli Laidla


© Elin Kard


Näitus "Sloveenia kaasaegne arhitektuur"


© Toomas Tenso
Repro: www.facebook.com


Ingolfur Juliusson


© Kaire Tali


© Tarrvi Laamann

   
   

Reede, 1. juuli 2011

 

Abstraktne kunst Kunstihoones
Tallinna Kunstihoones on alates laupäevast publikule avatud iga-aastane Eesti Kunstnike Liidu aastanäitus - sedapuhku on selle kuraatoriks Leonhard Lapin ja pealkirjaks "Abstraktne". Läbi XX sajandi on Lääne kunstis kujutava kõrval võrdväärsena esinenud mittekujutav kunst, olles mõnel perioodil olnud domineeriv. "Ka Eestis on läbi möödunud sajandi ja selle aastasaja esimese kümnendi esinenud abstraktset kunsti, ent paljudel põhjustel on siin ikkagi valitsenud kujutav laad, seda eriti nõukogude okupatsiooni pikal ajajärgul, mil mittekujutav kunst oli keelatud," nendib Lapin.

"Üksikute kunstnike harrastusest, mis tihti avaldus vaid üksikutes töödes, sai abstraktne kunst mõnele meie kunstnikule loomingu peasuunaks alles 1960. aastate lõpus. Tõeliselt vabaks sai mittekujutav kunst aga seoses taasiseseisvumisega 1990. aastatel: seega on Eesti kunstis abstraktsionism loomulikult arenenud vaid 20 aastat! Nüüd on meil ridamisi mittekujutavaid kunstnikke ning nii siin kui ka mujal maailmas võib viimastel aastatel täheldada abstraktse kunsti märkimisväärset tõusulainet.

Ometigi ei ole meie kunstipublik, saati veel vähesed kunstikogujad, Eesti kultuuri õõvastava saatuse tõttu siiani abstraktse kunstiga harjunud, rääkimata selle omaksvõtust. Ka kunstiõppe protsessis käsitletakse mittekujutavat laadi ikka veel abivahendina oskuste omandamiseks kujutavasse kunsti. Sageli seotakse seda vaid kompositsiooniõppega, mitte aga võimalusena end loovalt väljendada. Isegi uuemas kontseptualistlikus, meedia-, arvuti- ja netikunstis domineerib kujutamine ning esemeline keskkond. Erinevalt kaasaegsest muusikast, mis ammu on kõrvale jätnud seda vanasti suunanud narratiivid ning sundmeloodiad, ei tegelda kunstis kuigi palju selle inimmeele sfääriga, kus on lahkutud olmest ning nähtava maailma pealispinnalt puhta mõtluse ilma ning kujutamise asemel väljendatakse kujutlust. Tegelikult elab inimene aga olulise osa oma eluajast just tolles, abstraktses maailmas."

Niisiis toetab EKLi aastanäitus seniste tegijate püüdlusi ning innustab mittekujutavast kunstist huvitatud noori tegijaid, teisalt aga harib massiivse väljapanekuga meie poolele teele jäetud kunstipublikut. Kunstihoonest valgub näitus ka KuKu klubisse, KuKu kohvikusse, maja ette, haljasalale äsja ehitatud betoonalusele ning hoovile, juba lagunevate graffititega kiviseintele. Näitusel osalevad Siim-Tanel Annus, Jaan Elken, Ulvi Haagensen, Kristiina Kaasik, Rene Kari, Erki Kasemets, Rein Kelpman, Tiiu Kirsipuu, Ilmar Kruusamäe, Kaarel Kurismaa, Andro Kööp, Urve Küttner, Peeter Laurits, Lola Liivat, Ülle Marks, Raul Meel, Herkki-Erich Merila, Naima Neidre, Mall Nukke, Maret Olvet, Tiiu Pallo-Vaik, Mall Paris, Anne Parmasto, Katrin Pere, Urmo Raus, Mari Roosvalt, Sirje Runge, Ahti Seppet, Jaak Soans, Tiina Tammetalu, Andres Tolts, Valeri Vinogradov, Vano Allsalu ja paljud teised - kokku üle 60 kunstniku. Abstraktset eesti kunsti saab nautida ja arvustada 14. augustini.

Vastandlik belgia kunst Kumus
Kumu kunstimuuseumis saab 30. oktoobrini uudistada näitust "Kaksikportree. Flaami sümbolistid James Ensor ja Jules de Bruycker". Maailmakunsti tippu kuuluvate Belgia kunstnike tööd esindavad vastandlikus käsitluses, kuid samas äärmiselt iseloomulikult 19.-20. sajandi Flaami ja Belgia kunsti ning kultuuri.

James Ensori (1860-1949) loomingu püsitegelasteks on deemonid ja viirastused, Kristus ja Saatan, inglid ja Surm, inimlikud pahed ja idülliline loodus. Tema aastail 1886-1891 loodud tööd kuuluvad kahtlemata 19. sajandi graafika tippu, ent sugugi vähem mõjuv pole ka tema maalilooming. Graafikas lummasid Ensorit vastupidavad vaskplaadid, trükivärvid ja võimalus teha erinevaid tõmmiseid. Jules de Bruycker (1870-1945) pidas graafikat ainsaks väljendusvahendiks, õppis põhjalikult tundma selle võimalusi ja kasutas neid meisterlikult suuremõõtmelistes ofortides. Ühtlasi sai temast armastatud kodulinna Genti inimeste ja olustiku tõlgendaja, keda paelus kõige enam töölisklassi ja vaeste eluolu.

"Ensor on maailmanimega maalija, keda saatis juhtiva modernistliku kunstniku maine hoolimata sellest, et tema nägemuslik ja vastuoluline kunst oli ebatavaline ning tal oli kunstimaailmas rohkem vaenlasi kui sõpru. Paljud kunstnikud, sh de Bruycker said temalt tuntavaid mõjutusi," kommenteerib näituse kuraator Tiina Abel. Kahe kunstniku loomingulisest pärandist eksponeeritakse Kumus enam kui 120 maali, joonistust ja graafilist lehe; suurem osa väljapandust kuulub Genti kunstimuuseumi kollektsiooni. Näitus toimub Eesti ja Flandria vahelise kultuurialase koostööleppe raames ning sellega kaasneb rikkalikult illustreeritud kataloog eesti ja inglise keeles.

Intuitiivsed mälupildid ja internetimaastikud
Draakoni galeriis on 9. juulini üleval Marje Len Murusalu (1984) isikunäitus. Noore kunstniku maastikuabstraktsioonide seeria "Perceptual Zones" ("Tajutsoonid") analüüsib Lääne ühiskonna kollektiivmälu, võttes aluseks eelkõige internetist ja meediakanalitest saadava informatsiooni. Murusalu õlimaalid peegeldavad "erinevate piirkondade, riikide ja rahvuste territooriume intuitiivse mälupildina" - tuginedes seejuures populaarsetele Google'i kaartidele. Nii on kunstnik näiteks maalil "Pandemonium" ühendanud viis suurimat kriisikollet maailmas üheks suureks põrgulikuks maastikuks, kujundina eurotsooni meenutav "Sinine Konglomeraat" aga on kui saar, mis ühest otsast tekib kui teisest juba laguneb.

"Meediaväljaannetest paisatav informatsioon jääb indiviidi jaoks sageli spekulatsiooni tasandile. Infost ülesehitatav arvamus on subjektiivne, aga paljudel juhtudel on ka lähtepunkt ehk info ise subjektiivne, veel enam - manipulatiivne. Nii või teisiti jõuab läbi meedia või kommunikatsiooni mingi konkreetne tsoon inimese teadvuses "kaardile". Ehitub ja kinnistub arvamus ning visioon konkreetsest piirkonnast. Sageli jääb tekkinud assotsiatsioon mälupilti aastakümneteks - ka siis, kui analüüsitav keskkond on muutunud ja juba ümber kujunenud," selgitab autor.

Eesti vene kunstnikud, siin ja praegu
Tartu Kunstimaja suures saalis on 20. juulini üleval näitus "Vene kunstnikud Eestis. 21. sajandi algus". Kui paljud meist teavad, et juba aastast 1998 tegutseb siinmail Vene kunstnike ühendus Eestis? Selle koosseisu kuulub arvukalt erinevast rahvuse ja erineva kultuuritaustaga kunstitegijaid, keda ühendab vene keel. Seejuures on valdav osa ühenduse liikmetest professionaalsed kunstnikud, kelle seast leiab nii Eesti Kunstiakadeemia kui vene kunstiõppeasutuste lõpetanuid. Traditsiooniliseks on kujunenud ühenduse Eestis näitused Ida-Virumaal, üles on astutud ka Tallinna galeriides, Tartus esinetakse sellises mastaabis esmakordselt.

Koosöös Tallinna Vene Muuseumiga jõuab vaataja ette enam kui sada teost 48 autorilt, seejuures on esindatud nii maal-graafika-skulptuur kui rakendus- ja teatrikunsti ilmingud. Näituse korraldajad on veendunud, et kunstnike loominguline energia laeb vaatajaid positiivsete emotsioonidega, ekspositsioon aga pakub vaimutoitu: "Loodusmaastike lüürilisus, inimnatuuri jälgimine, asjade ilu ja filosoofia natüürmordis, värvi mäng ja harmoonia, liini ja vormi maagia - kõik vaatajate esteetiliseks rahulduseks."

Näitused Tallinnas
Tallinna Linnagaleriis saab 17. juunini vaadata Laura Põllu isikunäitust "Lost and found / Kaotatud ja leitud", kus eksponeeritud paarikümnest maalist moodustub näituse kuraatori Eero Kangori sõnul "totaalne maali-ruum". Näituse pealkiri viitab muuhulgas sellele, et kunstnik on teadvustanud vajadust astuda analüütilisse dialoogi iseenda loominguga. Kangor selgitab: "Maali-ruumi loomisega asetab Laura Põld vaataja oma teose sisse, muutes ta teose lahutamatuks osaks - vaatlejaks, osalejaks ja vaadeldavaks. Näituse kontseptsiooni seisukohalt on oluline, et vaataja mõtestaks end nii retsipiendina - maalide vahetu vaatlejana, kui ka reflektiivselt metatasandil - maalide vaatlejana näitusel. Sellise kaasamisega soovib kunstnik representeerida loome-ruumi. Maalide materiaalse tasandi (värv lõuendil) kõrval on oluline protsessuaalne tasand - loomise psühholoogiline protsess."

Hobusepea galeriis saab praegu vaadata Tõnis Kenkmaa isikunäitust "Home Recordings / Kodulindistused". Autori sõnul on näitusel väljas viimase aasta jooksul kogunenud "ideekillukesi koduloomingust, mis on saanud endale pealkirjad, kuid ei küündi kuidagi "teose" staatuseni. Väljapaneku objektideks on glamuurse klubielu veidi väsinud ja mõtlikud elemendid ning argipäeva alamotiveeritud ja kõhklevad ready-made esemed. Kodus lindistatud helidel pole veel kõla, aga on tööd, millele on näituse ajaks "õhk sisse puhutud"."

Vabaduse galeriis on 13. juulini avatud haljastusarhitekti ja maalikunstniku Arnold Alase mälestusnäitus seoses tema 100. sünniaastapäevaga. Arnold Hoffart-Alas (1911-1990) lõpetas 1933. aastal Riigi Kunsttööstuskooli dekoratiivmaali alal ning õppis seejärel Berliinis aiakujundust. Aastail 1938-41 töötas Alas õppejõuna Riigi Kunsttööstuskooli pargi- ja aiakujunduskursustel ning osales Oru lossipargi kujundamisel. Sõja alguses Punaarmeesse mobiliseerituna jõudis ta 1943. a. Jaroslavli koondatud eesti kunstnike kollektiivi. 1944. a. Eestisse naasnuna alustas Arnold Alas pikaajalist karjääri ERKI õppejõuna, muuhulgas oli joonistuskateedri juhatajaks aastail 1958-78. Galerist Juta Kivimäe sõnul kerkib Alase loomingust esile Tõnismäe monumendi (nn. pronkssõduri) paekivist pülooni ja haljastuskujunduse loomine (Nõukogude Eesti preemia aastal 1948 koos skulptor Enn Roosiga). Vabaduse galeriis näeb Arnold Alase maale aastast 1931 kuni 1980ndate lõpuni - meeleolukas valik hõlmab vaateid nii Tallinna vanalinnast, Karepalt kui Armeeniast.

Hop galeriis saab 19. juulini kaeda pealkirja all "Tänu" Maiu Moosese minimalistliku vormimänguga ehteid. "Näitus on inspireeritud inimestest, äratundmistest, koosolemisest. Ehted on asetatud valgesse vaikusesse. Neist oleks nagu kohe midagi sündimas, protsess, milleks on vaja palju valgust ja ruumi, et kasvada..." selgitavad näituse korraldajad.

A-galeriis on 18. juulini võimalus vaadata näitust "SAUN(A)", mille autoriteks kaks noort ehtekunstnikku, kes mõlemad tudeerinud üliõpilastena kivi- ja ehtekunsti Saimaas Soomes - Veera Metso ja Elo Uibokand. Kuna saunas käimine on omane mõlemale kultuurile, leidsid vennasrahvaste kunstitütred siin hõlpsasti ühise keele: "Saun on tervendav paik, sinna minnakse pesema ja lõdvestuma, aga eelkõige on see soe ja intiimne koht, kus olla sina ise - alasti, turvaliselt, vaikselt ja lähedal. Ehetes on kasutatud saunas traditsiooniliselt leiduvaid materjale: puud, metalli, telliskivi ja tekstiili."

Mujal
Pärnu Kunstnike Majas demonstreerivad Billeneeve ja Rubensid 16. juulini väljapanekut "Hõllandustunglik vajadus", mille sisuks eelmise ja käesoleva aasta performance'ite dokumentatsioon videos ja fotol. Billeneeve on õppinud Academia Non Gratas, Academia Gratas, Imatran Ammatikorkeakoulus ja lõpetanud 2005. aastal Eesti Kunstiakadeemia. Ta on esinenud näitustel ja üles astunud performancei'tega lisaks Eestile paljudes Euroopa, Ameerika ning Aasia riikides. "Billeneeve maalib, teeb performantse ja nende põhjal videoid ning esineb alati ise enda kunstina igal pool, kus ta viibib," rõhutavad näituse korraldajad. Ühtlasi on ta rühmituse Rubensid võtmefiguuriks. Rühmitus asutati aastal 2004, selle "koosseis vahetub sageli ja sõbralikult, eesmärgiks on alati demonstreerida alternatiivset naiseilu ja muuta selle kaudu käibeesteetika mõttemustreid."

Evald Okase Muuseumis Haapsalus avatakse laupäeva õhtul kuue metallikunstniku ühisnäitus "Ideaalmaastik". Kristi Paap, Kaire Rannik, Anneli Tammik, Berit Teeäär, Ketli Tiitsar ja Maria Valdma tutvustavad nii oma uuemaid teoseid kui eksperimentaalset ühisloomingut, kujundades ühtekokku omamoodi ideaalse maastiku. "Kuidas kirjeldada selle pealtnäha eriilmelise seltskonna ühisjooni, mis neid teistest ehtemaastikul tegutsejatest ja koolkondadest eristavad? Üheks tunnusjooneks võib pidada keskendumist inimesele (sageli autorile endale), tema lähiümbrusele ning tunnetele: leibkond, koduigatsus, halb ja hea, sünd ja surm, omaenda peegeldus... Teiseks - idee võimu materjali üle. Hoolimata materjalide mitmekesisusest - puit, hõbe, kasetoht, kumm, vask, plastik, kuld, tekstiil -, on valik otsekohene ja aus - näivusel pole siin kohta," arutlevad näituse korraldajad. "Ideaalmaastikku" saab kultuurilembeses kuurortlinnas uudistada 22. juulini.

Välismaal
Soome Klaasimuuseumis Riihimäel saab 18. septembrini imetleda esinduslikku Eesti klaasikunsti näitust, mis jõudis Soome Saksamaalt Gernheimi klaasimuuseumist. Pealkirja all "Viron lasitaide 2000-luvulla" näitavad oma viimase kahe aastakümne jooksul sündinud loomingut Merle Bukovec, Liisi Junolainen, Eeva Käsper, Viivi-Ann Keerdo, Kati Kerstna, Kai Kiudsoo-Värv, Eve Koha, Kai Koppel, Ivo Lill, Toomas Mäelt, Kairi Orgusaar, Anneli Paloveer, Rait Prääts, Toomas Riisalu, Peeter Rudash, Mare Saare, Kai Saarepuu, Maret Sarapu, Tiina Sarapu ja Kristiina Uslar. Kodumaise klaasitööstuse allakäigu taustal tõuseb seda enam esile väikeste töökodade tänuväärne panus ning traditsioonirikka lõikamise ja graveerimise ja klaasimaali taustal domineerib lai valik sulatus- ja muid kuumtöötlustehnikaid. Näituse Eesti-poolne kuraator on Kati Kerstna.

Toimub
7.-9. juulini on kõik huvilised oodatud Evald Okase Muuseumi õuele - saama osa omalaadsest performance-workshopist. Aastaid on muuseumi klaasistuudio olnud suviti Haapsalu Rahvusvahelise Kuuma Klaasi Sümpoosioni südameks - seekord võlub hõõguvkuumast klaasist otse publiku silme all kunsti välja aga ürituse kauaaegne eestvedaja klaasikunstnik Kai Koppel. Muuseum ja klaasistuudio on avatud 12.00-18.00.


© James Ensor


© Jules de Bruycker


© Marje Len Murusalu


© Tõnis Kenkmaa


© Maiu Mooses
Foto: Marge Loorits


© Billeneeve


Näitus "Ideaalmaastik"


Haapsalu Klaasipäevad 2010
Foto: Evald Okase Muuseum

   
www.kunstikeskus.ee keskkonnas leiduvate mistahes algupäraste tekstide, tõlgete, terviklike info- ja lingikogumite ning pildimaterjali reprodutseerimine ainult KUNSTIKESKUS.EE ja/või nende autorite ja/või nende valdajate nõusolekul. Originaalteoste ja viidatud materjalidega seotud õigused kuuluvad üldjuhul nende autoritele ja/või valdajatele.