24h galerii
Kunstiteadlikkuse Keskus
tagasi avalehele
 
Kunstiteadlikkuse Keskuse kunstiuudised. Toimetaja Vano Allsalu. AUGUST 2007
selle kuu varasemad uudised vt. allpool | kunstiuudiste arhiiv
 
Reedel, 31. augustil 2007 (12.45 KUKU raadios)  

Põldroos pangas
Eesti Panga Kuppelgaleriis
näeb Enn Põldroosi peamiselt käesoleval aastal maalitud töid. Tema portreteeritavaks on üldistatud inimene, mingi tüpaazh, kellest maalija toob esile eredaid isiksusetahke - heaks näiteks on pilt keelt suust välja ajavast mehest. Argist mehekujutist nihestav võte - keskenduda keelele ja sellega seotud isikuomadustele - pärineb ilmselgelt karikatuurikeelest ja ega me lobamokka teisiti sümboliseerida ei oskakski. Kunstikriitik Ants Juske sõnul iseloomustab Põldroosi maale omamoodi dihhotoomia - ta kombineerib sageli groteskseid inimtüüpe meeletu abstraktse värviküllusega.

Nagu Põldroosi varasemaski loomingus, seostub ka Eesti Panga väljapanekul koomiline traagilisega - autor mõtiskleb inimeste üle sümbolite abil ja teeb sisselõikeid kunstiajalukku. Nii on Enn Põldroos endast vorminud elutarga ja elunäinud kunstniku arhetüübi, kellele pole Eestis võrdset. Muuseas, vanameister on ka Eesti Panga presidentide portreedeseeria autoriks.

Mudist botaanikaaias
Tallinna Botaanikaaias
avati teisipäeval Peeter Mudisti graafika näitus Rene Kuulmanni ja Mart Lepa kunstikogudest. See on satelliitväljapanek esinduslikule Eesti graafika ajalugu hõlmavale näitusele "Graafikalummus", mis läheb 12. septembril lahti Eesti Kontserdi galeriis. Seal saab näha rikkalikku valikut meie graafikast, Eduard Wiiraltist Virge Jõekaldani. Väljapaneku võtab kokku põhjalik näitusekataloog.

Nutikad ehisvööd Tarbekunstimuuseumis
Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis
eksponeeritakse alates homsest 78 rahvusvaheliselt tunnustatud ehtekunstniku taieseid näitusel "Tõlgendades chatelaine'i". Ameerika ühe tuntuima ehtekuraatori ja kollektsionääri Helen Williams Drutt Englishi initsieeritud näitus tähistab chatelaine'i mitmekülgset ajalugu - sotsiaalsest fenomenist moehoovuseni. Algselt mõisaprouat tähistav sõna hakkas ajapikku märgistama vööd, millel kanti erinevaid vajalikke esemeid. 19. sajandil lisandus asjalikule üha enam ehtiv funktsioon. Nii võis vöölt rippuvate esemete loetelu sisaldada võtmete, kääride ja lusikate kõrval samahästi ka luksusesemeid nagu parfüümipudelikesed, peeglid ja puudritoosid.

Kuraatori poolt kutsutud kunstnikud võisid vabalt valida, kellele nad oma töö pühendasid. Eeskujudeks said kuulsad kirjanikud, kunstnikud, poliitikud ja filosoofid, aga samuti kunstnike sõbrad, pereliikmed ja isegi multifilmikangelased. Kõik Tarbekunstimuuseumis eksponeeritud tööd on valminud aastatel 2002-2006 spetsiaalselt selle näituse tarvis; väljapanekut saadab mahukas kataloog.

Näitused Tallinnas
Galerii-G kunstisaalis saab praegu vaadata Jaan Paavle töid pealkirja all "Maalimata maalid: ürgaeg". "Milleks jälgida ja järgida teiste loodud trende, kui võib teostada oma," arvab poeet, video- ja maalikunstnik Paavle. Seepärast ei kasuta ta ka traditsioonilisi maalivahendeid ning tööprotsesski pole klassikaline.

Draakoni galeriis on Margus Meinarti uudisloomingu väljapanek "Meelega maalitud". Praegu Brüsselis elav ja töötav Meinart on oma kunstiharidusele aluspõhja saanud Tartus Konrad Mäe Ateljees. Maalijana iseloomustavad teda lüüriliselt astendatud värvimeeleolud ja mäng tinglike toonitundlike kujunditega, sekka ka jõulisemaid impulsse ja motiive natuurist.

SEB Ühispanga Galeriis avas eile näituse "Sireliga" Ivika Luisk. Viieaastase näitusepausi järel näeb värskeid maale - lillede ja puude taga aimdub leebe naisefiguur, kelleks on ilmselgelt kunstnik ise. Luisk püüdleb üha suurema lihtsuse, selguse ja tasakaalu poole ning soovitab vaatajale: "Kandke endal alati ühte pisikest sirelit südames!".

Kunstiakadeemia galeriis näeb näitusel "EKA uus maja" arhitektuuri ja linnaplaneerimise III kursuse üliõpilastöid. Osalejad pakuvad välja erinevaid visioone ja lahendusi akadeemia tulevasele uuele peahoonele, mis saab ühel päeval kerkima Tartu maantee algusse. Eelnevalt tegelesid tudengid hoone linnaehitusliku mahu analüüsi, avalike ruumide asetuse, põhimõtete ja seostega ning hoonesisese logistika ning konstruktsioonidega. Töid juhendasid Karli Luik, Ralf Lõoke ja Tarmo Teedumäe.

Nongrata Kunstikonteineris näeb dokumentatsiooni projektist, mille algatajateks Tallinna Spordi-ja Noorsooamet ja Eesti Pakendiringlus. Sisuks see, et koostöös noortega värviti mitmel pool üle Eesti - näiteks Assamallas, Pajustis, Lelles ja Lokutal - üle pakendikonteinerid. Igavast tarbeesemest sai seeläbi avalikku ruumi rikastav kunstiobjekt, mis ühtlasi tõmbab tähelepanu ka jäätmeproblemaatikale.

...ja mujal Eestis
Võru Linnagaleriis avatakse täna õhtul Evelyn Müürsepa ja John Grzinichi näitus "Lokatsioonid ja faktuurid". Grzinichi projekt on alguse saanud kohaspetsiifika ideest, sellele on lisandunud kaasaegsed helisalvestuspraktikad. "See, mida sa näed, on see mida sa kuuled. See, mida sa kuuled, on see mida sa näed," avab ta oma ideede lähtepunkti. Müürsepp näitab peale mitmeaastast pausi maale - silmapiirita maastikke, faktuure ja pindu. Maalimine tundub digitaaltehnoloogiate kõrval totaalse luksusena, milleks läheb tarvis ohtralt ruumi, aega ja raha. Mõlemad kunstnikud on ühtlasi Põlvamaal Moostes tegutseva rahvusvahelise haardega kunstikeskuse eestvedajad.

Tartu. Tänavuse Lembit Rändi stipendiumi pälvis noor kunstnik Mihkel Ilus. Stipendium on asutatud 1995. aastal ning seda antakse kord aastas välja ühele Tartu Ülikooli juures maalikunsti õppivale üliõpilasele. Lembit Ränd ise tudeeris kunsti Võerahansu eraateljees ja Pallases, alates 1951. aastast elas ja töötas nüüdseks lahkunud kunstnik Kanadas. Rändi looming lähtub traditsiooniliste maaliliste väärtuste hindamisest - ning neid Eesti kunstis edendama on mõeldud ka temanimeline stipendium.

Välismaal
Eesti kunstnikest osaleb Erki Kasemets möödunud nädala lõpus Riias avatud rahvusvahelisel kunstinäitusel "Mobile Museum", mis uurib eri nurkade alt kunstipoliitika, kollektsioneerimise ja eksponeerimise küsimusi.

Toimub
Polymeri Kultuuritehases asuvas MediaLabis saab täna algusega kell 19 vaadata Eesti Meediakunstnike Ühingu videoprogrammi "Seletavad asjaolud". Programm sisaldab Hille Karmi, Liina Vedleri, Piibe Piirma, Riin Kranna-Rõõsi, Raul Viitungi ja Andrus Kaursoni ning mitmete teiste töid. Kunstnike pilgud on suunatud nii argiasjade absurdile kui kummalistele inimsuhetele. Eks kõnele siin paljugi juba pealkirjad: "Hirmuotsija", "Fosformees" ja "Eksinud turisti viimnepäev". "Ei ole midagi õudsemat kui meid ümbritsevad lihtsad igapäevased asjad" - vist niimoodi võiks iseloomustada osalejate vaadet ümbritsevale maailmale...

Polymeri galeriis saab aga veel paar päeva vaadata noorte poola skulptorite loomingut. Kuue Gdanski Kunstiakadeemia lõpetanud kunstniku väljapanek pealkirjaga "A place" tõstatab küsimusi rahvusliku identiteedi ja stereotüüpide teemadel tänases Euroopas.

Homme algusega kell 12 toimub Tallinna Kunstihoones näituse "Skulptuur räägib: võim ja vabadus" raames seminar. Kavas on rida sisukaid ettekandeid sellel igavikulisel - ning hetkel seoses Vabadussamba kavandamisega ka väga aktuaalsel teemal. Esinevad skulptorid Paul Rodgers ja Kristaps Gulbis, Pariisi VIII Ülikooli professorid Bernard Gerboud ja Jean Louis Poitevin, Kumu direktor Sirje Helme ja Tallinna vastne peaarhitekt Endrik Mänd.

Tartu lähedal Tõraveres toimuvad 1. ja 15. septembril üritused, mis peaks meelitama nii astronoomiahuvilisi kui kunstisõpru. Nimelt on rühm noori loovprojekti "Kaevu taga kostab kosmos" raames kogunenud observatooriumisse loomingulisse laagrisse, kus valmivad heli- ja valgusinstallatsioonid ning perfoormansid. Tulemusi saab näha ja kuulda eelnimetatud kuupäevadel pärastlõunast hilisööni kestvas programmis, mida rikastavad loengud meie täheteadlastelt.

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios


Näitus "Tõlgendades chatelaine'i"
© Vaughn Stubbs


© Margus Meinart


© Ivika Luisk


Näitus "Mobile Museum"
© Kristaps Gelzis

Reedel, 24. augustil 2007 (12.45 KUKU raadios)  

Skulptuur, võim ja vabadus
Täna kell 18 avatakse Tallinna Kunstihoones Eesti Kujurite Ühenduse aastanäitus "Skulptuur räägib: võim ja vabadus". Osaleb pea kolmkümmend kunstnikku, lisaks siinsetele ka külalisi Poolast, Soomest, Ungarist ja Hollandist. Eestit esindab hulk nimekaid autoreid, teiste hulgas Tiiu Kirsipuu, Mati Karmin, Mare Mikof, Jüri Ojaver, Anu Põder, Hannes Starkopf...

Enam kui teised kujutava kunsti zhanrid on skulptuur läbi aegade olnud seotud väärtuste kinnistamise ja võimu manifestatsioonidega, selle kaudu on end põlistada püüdnud arvukad ideoloogiad. Võimu tellitud paatos on hirmutav, ent see ei pruugi välistada skulptuuri jõudu ja ilu. Ka ausambaid vabadusele laseb püstitada võim. Siit järeldub loogilisena küsimus, kui vabad on tegelikult kaasaegne skulptuur ja selle looja. Milline võim avaldab talle hetkel kõige enam survet - on see turg, kultuuritööstus või kõrgkultuur kui institutsioon? Väljapaneku kuraatoriteks on Mari-Liis Tammi, Kirke Kangro ja Elin Kard, viimane on ka näituse kujundajaks. Näituse avamisel toimub Angelika Fojtuchi performance.

Näitused Tallinnas
Hobusepea galeriis on Margot Kase kureeritud näitus "Mina", mille sisuks (auto)portreelised lavastused. Osalevad kunstnikud Reio Aare, Riikka Tauriainen, Anu Vahtra ja Ivar Veermäe rakendavad portreezhanri seejuures pigem jutustamise vahendina - tavapäraselt mõistetakse portreed ju eelkõige individuaalset eripära rõhutava kirjeldusena, mille abil on võimalik eristada valitud üksikut kõigist teistest. Hobusepeas esinevate noorte meditatiivse koega jutustused vaagivad põhjust-tagajärge ja erinevaid meeleseisundeid.

Tallinna Linnagaleriis avas eile uksed Maarit Murka näitus "Stalker". Esimeses saalis eksponeerib kunstnik töödeldud dokumentatsiooni oma personaalsest jälitamise ohvriks olemise juhtumist, milles põimunud paranoiad, vandenõuteooriad ja reaalsus võimaldavad teatud üldistust privaatsuse võimatusest infoühiskonnas. Inspiratsiooni on Murka seejuures saanud kurikuulsate sarimõrvarite nagu Rappija Jacki või Charles Mansoni tegevusest - ning nendib seejuures, et kõige julmemad kuriteod pannakse toime eelnevalt objekti jälgides. Teises saalis on aga Maarit Murka üles tähendatud tema senise elutee vältel kaduma läinud asjad ja mälestused. "Selline dokumentaalse massiivne invasioon Murka loomingusse markeerib kahtlemata pööret tema kujundikeskses popilikus kunstikeeles. Samas on isiklik, sageli autobirograafiline mõõde tema töödes alati domineerinud puhaste meediakujundite üle, või õigemini - avaldunud just nende kaudu," nendib galerii kuraator Anders Härm.

Hop galeriis avati eile metallikunstnik Mari Käbini isikunäitus "Blue". Käbini üks meelismaterjale on titaan, mille töötlemisel ilmuvad pinnale säravsinised värvitoonid. Metalli täiendab ta erivevate sinakate kivide ja emailiga. Tulemuseks on koloriidirikkad, jõulised ja mängulised kaelaehted, rinnanõelad, sõrmused ning objektid. Lisaks ehetele eksponeerib kunstnik iseehitatud kaleidoskoopi ja läbi selle pildistatud fotosid, mis teostatud omakorda hoopiski alumiiniumil.

A-Galerii seifis saab uudistada ja mõtiskleda metallikunstnike Ester Faimani ja Argo Männiku mininäitusel "Süütud väiksed loomad". Pealkirja võtsid nad Velikije Luki plaadilt, näituse ideed on aga juba varem kirjeldanud sellised mehed nagu Vladislav Korzhets, Gerald Durrell ja David Quammen. Neil jäi üle ainult visuaal teostada, ütlevad kunstnikud poolnaljatamisi. Näituse peateema on aga tõsine ja mõtlemapanev - ökosüsteemide lagunemine, liikide kadumine. Süüdlaseks seejuures enamasti ikka inimesed ehk meie ise. Eks väljenda seda tõdemust kenasti lause Vladislav Korzhetsilt: "Kui saata inimesed kuu peale, oleks maa peal taevas."

Galeriis ArtDepoo avatakse täna õhtul Soome noorte kunstnike näitus, mis rändab peagi edasi teistesse Läänemere riikidesse. Projekt - "The Baltic Sea Delegation" - on märkimisväärne ja intrigeeriv, ühendades endas ökoloogilise mõtlemise ja rahvusvahelise tasemega kaasaegse kunsti. Omamoodi on näitus kõigi osalevate kunstnike ühisdeklaratsioon tõestamaks, et paljuski loodusest inspireeritud kunsti abil on võimalik loodusele ka midagi tagasi anda. Projekti algatajateks on Jukka Valkonen ning Haus Galerii, osalevad rühmitusse Blanco's Gang Artists kuuluvad kunstnikud Roy Hopiavuori, Panu Ruotsalo ja Matti Reivi. Näituse avamisel kell 18 saab nautida Soome DJ-de Reah & Rudy setti.

Maarjamäe lossis avati Taasiseseisvumispäeva puhul Eesti Ajaloomuuseumi ja Riigikantselei koostöös uus rändnäitus, mis tutvustab Eesti vapi sünni- ja kujunemislugu. Kooliõpilastele suunatud väljapanek valmis Ajaloomuuseumi haridusprogrammi "Muuseum tuleb kooli!" raames ning algaval õppeaastal hakkab see mööda Eestimaa koole "külakorda käima". Huviline saab ülevaade sellest, kuidas Taanist pärinev kolme lõviga vapp jõudis Eestisse, kehtis siin sajandeid võõrvõimude sümbolina, võeti siis kasutusele ärkamisaja rahvuslikus liikumises ning sai viimaks ametlikuks riigivapiks. Muuseas, Maarjamäe lossis on näituse taustaks 1987. aastal valminud Evald Okase pannoo "Rahvaste sõprus", millel on kujutatud ka NSVL ja ENSV vapid.

...ja täna kell 16 esitleb Ajaloomuuseum Maarjamäe lossis Ivar Leimuse koostatud mahukat kataloogi muuseumi kogudes leiduvatest araabia müntidest. Siinmail säilinud ligemale 4 tuhat idamaist münti illustreerivad fakti, et et viikingiajal olid eestlased Euroopas üks jõukaimaid rahvaid ning 9.-10. sajandil tõi kaubavahetus meie esivanematele sisse vähemalt 15 tonni hõbedat.

...ja mujal Eestis
Pärnu Linnagaleriis on eilsest Erki Kasemetsa näitus "Tere, kool!". Nagu pealkirigi viitab, on väljapanek pühendatud uue õppeaasta algusele - ja toetub "kusagil ja millalgi õpitule". Eriti võiks autori sõnul aga tähele panna seda kummalist ärevustunnet, mis 1. septembri lähenedes kipub haarama meid kõiki - kas siis, kui kooliskäigud ammu käidud.

Pärnu Kunstnike Majas on praegu eksponeeritud fotogruppi "Kool" kuuluva kümnekonna noore fotograafi tööd, juhendajaks tuntud Pärnu piltnik Tiiu Kimber. Samas toimub 1. septembril ka Eesti Fotokunsti Ühingu kokkutulek.

Internetis
KUNSTIKESKUS.EE hõlma all tegutsevas virtuaalses 24h galeriis saab praegu vaadata fotograaf Marge Monko "Uurimusi hüsteeriast". Üheks teda huvitavaks teemaks on neuroosihüsteeria mõju tänapäevasele naisekuvandile. Nagu anoreksia ja buliimia kaasajal, oli hüsteeria sage esinemine 19. sajandi naiste seas tõenäoliselt tingitud konfliktist, mis tekkis ühiskonna poolt dikteeritud rollikuvandi ja reaalsuse kokkupõrkel. Tegemist on tõepoolest uurimusliku lähenemisega, mille kohta kunstikriitik Anders Härm on tunnustavalt öelnud, et Monko "ei tee psühhoanalüüsitavat kunsti, vaid kunsti kui psühhoanalüüsi". Parajasti EKAs fotomagistriks koolituva Marge Monko looming on äratamas tähelepanu ka väljaspool Eestit - 30. septembrini on tema näitus "Uurimusi kodanlusest" eksponeeritud Helsingis Soome Fotograafia Muuseumi projektiruumis.

Toimub
Kumu kunstikoolis toimub 29. augustil üks põnev kunstitehnika kursus - nimelt õpitakse keraamik Aigi Orava juhendamisel fototrüki tegemist savile. Töötuba on inspireeritud suvistest Kumu näitustest.

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios


© Ivar Veermäe


© Mari Käbin


© Erki Kasemets


© Marge Monko
"Uurimusi hüsteeriast"

Reedel, 17. augustil 2007 (12.45 KUKU raadios)  

Ars Baltica fototriennaal Kumus
Kumus
on avatud järjekordne rahvusvahelisse mõõtkavasse kuuluv väljapanek - 4. Ars Baltica fototriennaal "Don´t Worry - be Curious!". Eksponeeritakse fotosid, videokunsti ja installatsioone 20 kunstnikult Läänemere regioonist. Näituse lähtealuseks on uskumus, et kunst võib pakkuda impulsse ja ärgitada meid mõtlema teistmoodi oma osaluse üle ühiskonnas. Osalejate tööd osutavad eelkõige probleemidele ja hirmudele meie elus toimuvate muutuste taustal. Euroopa tänane ühiskondlik, poliitiline ja majanduslik tegelikkus on viinud ühelt poolt ühiskondlike suhete muutumiseni ebapüsivaks, inimeste kodukohataju kadumise ning üha süveneva individualismini - teiselt poolt kasvava tööpuuduse, ühiskondliku passiivsuse ja poliitikas pettumiseni. Neid muutusi kogetakse läänes eelkõige heaoluühiskonna kriisina, samas kui Ida-Euroopas näivad need olevat kapitalismile ülemineku kõrvalnähud.

Nii tegelevad ka kunstnikud Ars Baltica fototriennaalil migratsioonipoliitika, "normaalsuse" ja "erilisuse" kohta ringlevate ideede, kollektiivsete hirmude, noorte inimeste erinevate vaadetega elule, meedia mõjuga ning argielu sentimentaalsete väärtustega. Nende töid ühendab positiivne ja sageli humoorikas alatoon, mis peaks aitama vaatajal muidu nii tõsiste teemadega paremini suhestuda. Näitus toimub Saksamaa Schleswig-Holsteini Liidumaa peaministri egiidi all ja liigub Kumust edasi Porisse, Berliini, Riiga ja Luksemburgi. Eesti kunstnikest osaleb projektis Katrin Tees.

Näitused Tallinnas
Haus Galeriis on eesti graafika grand old lady Evi Tihemetsa näitus "Orhidee lummus". Kunstniku 75. sünnipäeva tähistavalt väljapanekult leiab nii värvitrükki, söövitust, kuivnõela kui litograafiat. Nagu pealkirigi viitab, on autor seekord paberile jäädvustanud lilli, värve ja suviseid emotsioone. Vilunud meistrina liigub Tihemets sundimatult erinevates klassikalistes graafikavaldkondades, kuid ei pelga katsetada ka uute võtetega.

Tallinna Kunstihoone galeriis näeb näitusel "Värvides on väge" metallikunstnik Nora Raba loomingut. Raba toob esile metallis peituva ürgse jõu, töödeldes ühtviisi elegantselt nii vaske, alumiiniumi ja rauda kui roostevaba terast. Näitusel eksponeeritud looklevad ja väänlevad vormid jätkavad varasemat loodusmotiivide seeriat. Teoste kuju on karge ja lakooniline, haprad värvilised metallobjektid kannavad tugevat emotsionaalset laengut. Loodusvormide pehmuse ning tehismaailma erksuse vastuolu hakkab näitusetervikus kõnelema oma sisemist dialoogi.

Vaal galeriis näitab Agur Kruusing pealkirja all "Usuküsimusest hapukurgihooajal" oma õlimaale, mille aines on eranditult leitud internetist copy-paste meetodil. Ennast aktiivse ateistina määratlevat Kruusingut huvitab mitte niivõrd religioon kui vaataja usk piltidesse, hõõrdepunkt virtuaalreaalsuse ja tegelikkuse vahel. Näitus tõstatab küsimusi selle kohta, mida me siis ikkagi infotehnoloogia ajastul kõige rohkem väärtustame ning millesse usume.

Hop galeriis saab uudistada Ingrid Alliku ja Hollandi kunstniku Charlotte Wilhelmina Moorreesi ühisnäitust "Elurõõm". Mõlemad kunstnikud on keraamikud ja õppejõud, samuti seob neid intensiivne sõprus, armastus värvi, lillede-loomade, laste ja üldse elu vastu. Suvisel koolivaheajal on mõlemad nii-öelda vabalt võtnud ja kombineerinud savi kõrvale ohtralt ka teisi materjale - ikka selle nimel, et tulemus oleks värvikas ja elurõõmus.

Draakoni galeriis on avatud Soome kunstniku Krista Launoneni isikunäitus "Kasvun paika / Time to Grow Up". Omaenese elukogemused - õnnetust esimesest armastusest probleemideni koera dresseerimisel - on suunanud Launoneni mõtisklema suureks kasvamise ja etteantud normide maailmas elamise üle. Lisaks maalidele on projekti osaks ka reprodest, fotodest ja lugudest koosnev buklett, mille valmimisel on kaasa löönud ka hulk kunstniku kaasmaalasi.

EKA galeriis on noorte kunstnike Rait Rosina, Ivi Rosina ja Elo Masingu vahemikus heli-maal-video komponeeritud väljapanek "POPCONN". Ideeliseks ivaks seejuures ei keegi muu kui tuntud kahepaikne konn - ehk pool-loom, pool-jõletis, nagu autorid ise teda kirjeldavad.

Kastellaanimaja galeriis on avatud Ivar Tõnuristi juubelinäitus "Poole sajandi motiivid" - ülevaade teeneka akvarellisti ja graafiku viimase 50 aasta loomingust. Välja on pandud akvarelle, graafilisi lehti, plakateid, pastell- ja õlimaale ning joonistusi. Kujutab Tõnurist peamiselt maastikke, akte, portreid ja lilli.

...ja mujal Eestis
Tartu Linnamuuseumis näeb pealkirja all "Siiski vaba" unustatud pallaslase Hilda Kamdroni maagilise alatooniga loomingut. Väljas on 1972. aastal surnud maalija, graafiku ja assamblaazhikunstniku loomingu paremik. Olles üks esimesi mahuliste kollaazhide loojaid Eesti kunstis, kasutas Kamdron nende tegemisel puutükke, kive, klaasikilde ja muidki "korralikus nõukogude kunstis" sobimatuid materjale. Väljapanekut rikastavad Teise maailmasõja aegsed vesivärvimaalid. Hilda Kamdronil oli muuhulgas ka silmapetteni küündiv võime jäljendada näiteks kirju, ajalehtede väljalõikeid, maakaarte ja isegi rahatähti, mistõttu on tema loomingut on nimetatud ka maagiliseks realismiks. Samuti on Kamdron teinud rohkesti täppisjooniseid teaduslikele töödele ning teatmeteostele.

Muuseas, tegemist on juba viienda näitusega, mille korraldab Kunstiühing "Pallas" koostöös Tartu Linnamuuseumiga, teadvustamaks vähetuntud või unustatud, aga väärt kunstipärandit. Eelnevalt on tutvustatud Rudolf Kriisa, Herman Aunapuu, Valve Janovi ja Ann Audova loomingut.

Tartu Kunstimajas on kaks uut näitust. Suures saalis Läti kunstnike Eva Vevere ja Diana Adamaite näitus "Double Cut" - kahe kunstniku kokkukasvanud loomingulise teekonna vahekokkuvõtteks on "topeltmontaazhiks komponeeritud visuaalse sümfoonia maatriks" - selgitavad tegijad ise. Vevere jaoks on maalimine väga lähedane psühholoogiaga - see on vahend, millega avastada elu juhtimise protsesse. Adamaite aga ütleb: "...ma avastan ennast ruumist, milles leidub piiramatult võimalusi. Ma vajun sügavamale sellesse ruumi, sest tean, et järgneb kontakt. Mind ärgitab teadmatus, tundlikkus kasvab ühes minu teadvusega. ... Mind vaimustab funktsionaalne tähendus ja püüan jõuda tuumani, kus asub jõujoonte kokkupuutepunkt."

Kunstimaja väikeses saalis on avatud Tartu ühe mõjukaima kujuri, Tõnis Paberiti skulptuursete portreede näitus, kus väljas nii pronksis, keraamikas kui kipsis valminud töid.

Võru Linnagaleriis on kunstirühmituste Infotankistid ja Puhas Rõõm ning Erki Kannuse, Merle Kannuse, Mart Viljuse ja Reimo Võsa-Tangsoo näitusprojekt "EKS:NÄIB". Kui suur osa meie elust on illusioon ja kui suur osa tõelisus, küsivad kunstnikud. Kas me usume pigem oma silmi, oma kujutlusvõimet või tõekspidamisi? Kas ideed muudavad tegelikkust? Kas inimesed meie ümber on päriselt olemas? Igatahes näitusele on külastajad oodatud nii vaatama ja mõtlema kui ebaharilike muusikariistadega kummalisi helisid tekitama.

Disainiaasta on parajasti külas Jõgevamaal - kesknädalal avati kohalikus Kaubahallis rändnäituse "Disain tuleb külla" järjekordne väljapanek. 29. augustil toimub ettevõtlusseminar "ABCDisain", kuhu on oodatud kõik avatud ja innovatiivse mõtteviisiga ettevõtjaid. 6. septembril saavad aga maakonna koolinoored Põltsamaa Kunstikoolis toimuvas õpitoas "Noorte õu" välja mõelda ja disainida linna, millises justnimelt nemad elada tahaksid. Workshopi käigus sündivatest makettidest jääb kohapeale avatuks ka näitus.

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios


© Olga Chernysheva

http://www.arsbalticatriennial.org


© Ingrid Allik


© Krista Launonen


© Ivar Tõnurist

Reedel, 10. augustil 2007 (12.45 KUKU raadios)  

Näitused Tallinnas
Galerii-G kunstisaalis eksponeerib Mall Paris pealkirja all "Okei" oma kahe viimase aasta jooksul valminud õlimaale. Teoseid ühendab tagasihoidlik värvikasutus ning minimalistlik, lihtsatel geomeetrilistel kujunditel põhinev esituslaad - süvenemisel leiab aga kontseptuaalseid seoseid, lisaks üllatavad väljalõiked lõuendist, mis jätavad maalitud keskkonda ilmestama heledast seinapinnast moodustuva kujundi.

Hobusepea galeriis on Alvar Reisneri näitus "Theres´always room for emotional breaktown: kirpputori". Näeb mitmesuguseid maale, mõned neist sama pika pealkirjaga nagu näitus isegi - näiteks "Pulmafoto, sai ju fotograafile öeldud, kurat, et tehku ilus pilt".

ArtDepoos on veel nädalajagu Chintis Lundgreni näitus "Partenaire de la vie gay". Noor kunstnik jätkab visuaalselt atraktiivsete väljendusvahenditega seksuaalvähemuste ja drag-queenide maalimist. "Kuldsete poiste hüsteeriline lummus, trankvilisaatori summutatud müra ja Drama Queeni magus melanhoolne mahedus on vastavas kontekstis absoluutselt suunatud võõrandumise ja ümberpaiknevuses kulgeva non-eukleidilise tausta lõhutud tunnetuseni, seisuses interaktsiooni, peegelduse ning kaugenemisega." - niimoodi avab kunstnik ise oma väljapaneku tausta.

Galeriis Aatrium näeb Livia Ligi emotsionaalseid loodusmaale "Variatsioonid".

SEB Ühispanga Galeriis saab 24. augustini vaadata Peet Toome maalinäitust "Minu oma maailm". 40aastase lukksepa-staazhiga iseõppinud kunstnik toob vaataja ette fragmente enda elust ja maailmast, mängides eranditult rõõmsameelsete ja heatujuliste värvidega. Mark Soosaare poolt "Eesti oma Picassoks" tituleeritud Toome tahab tuua Eesti kunstimaastikule ehedust, ausust ja julgust teha seda, mida hing ihaldab.

Kristjan Raua majamuuseumis on eilsest avatud harrastuskunstnik Karl Kikkase näitus "Suvised maastikud". Kikkas sündis 1923. a. Gatshinas väljarändajate peres, noore poisina vaimustus Ermitaazhis vanade meistrite loomingust. Kui ta aastakümneid hiljem ise pintsli kätte võttis, oli eeskujuks loomulikult klassikalise kunsti läbimaalitus ja värvipeenus. Karl Kikkas on pidanud mitmesuguseid ameteid, näiteks oli ta üle kahekümne aasta Kivimäe sauna juhataja.

...ja mujal Eestis
Tartu Lastekunstikooli galeriis näeb vendade Tegovate - kunstnik Ennu ja pensionil veterinaari ning hobimaalija Lembitu töid. Pealkiri "Mandarinaat" vihjab kunstist saadavale puhtale mõnule ilma mistahes intellektuaalse-mureliku lisandita.

E-Kunstisalongis on avatud Margus Meinarti maalinäitus "On rõõm teid kohata".

Tartu Ülikooli kohvikus näeb 19aastase Paul Sontagi isikunäitust. Realistlik-magusat vaikelu ja loodusmaali viljelev noormees nimetab oma eeskujudeks Ameerika kunstnikke David A. Leffeli ja Georges Innes´d.

Haapsalus Evald Okase Muuseumis on praegu vanameistri tütretütre Mara Koppeli isikunäitus "Inimlik". Noore maalija loomingu keskseks teemaks on inimsuhete lahtimõtestamine; tema tööd osutavad elulistele hetkedele ja fragmentidele - enamasti meie poolt tähelepanuta jäävatele, ent ometi väga olulistele olukordadele ja suhetele inimese "tavalises elus".

Lisaks avati eile Okase Muuseumi hoovis EKA Avatud Akadeemia kujunduskunsti üliõpilaste workshopi-näitus "Teisel pool" - esmärgiks oli luua uks, mis annaks aimu selle taga toimuvast. Homme aga algab muuseumis Soome Paberikunsti Assotsiatsiooni ühe asutaja Harri Leppäneni töötuba, mille käigus töödeldakse puuvillast ja linast kiudu ning valmistatakse saadud paberimassist kolmedimensioonilisi objekte ning reljeefe.

...muuseas, kui Haapsalus toimuv workshop on mõeldud eelkõige kunstnikele, siis kõik huvilised alates 9. eluaastast saavad kätt proovida 13.-15. augustini Tallinnas Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis toimuvas paberdisaini töötoas "Ideest eseme ja pakendini".

Kuressaare Raegaleriis avati eile skulptorite Arseni Mölderi, Signe Mölderi, Aime Kuulbusch-Mölderi ja Ants Mölderi loomingu näitus "Neli kujurit ühisel teel". Näeb pisiplastikat, ehteid, keraamikat ja mitmes mõõdus skulptuure - viimaste materjalivalik ulatub kipsist alumiiniumini.

Kuressaare Kultuurikeskuse saalis saab praegu uudistada Maria-Kristiina Ulase akvarellinäitust "Lõuka lood". Kunstniku Saaremaa suvekodust inspireeritud piltide põhiteemaks on loodus oma erinevates ilmingutes ning eriti mere toonid ja meeleolud.

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios


© Alvar Reisner


© Livia Ligi


© Margus Meinart


© Paul Sontag


© Arseni Mölder

Reedel, 3. augustil 2007 (12.45 KUKU raadios)  

Muutuv metallikunst
Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis on avatud Eesti Metallikunstnike Liidu muutuvnäitus "Non-stop" - hetkel on käsil II vaatus. Kui I vaatuses lasti kõik kunstnikud justkui summas täistulede alla lavale, siis nüüd on ansamblid, duetid ja solistid positsioonid sisse võtnud ja ka sõnumit on paremini kuulda. Lisandunud on huvitavaid autoreid Leedust, Belgiast, Inglismaalt, Kreekast ja mujalt, samuti uusi teoseid meie metallikunstnikelt - ning edasi on arenenud ka näituse dünaamiline kujundus. Endiselt näeb ehteid, skulptuuri, objekte, kompositsioone - ning materjalidena kulda, hõbedat, pronksi, puud, plastikut ja nõnda edasi... On meditatiivsust, intiimsust, irooniat ja sürrealistlikku lähenemist - aga ka lihtsalt materjali valatud meisterlikkust.

Samuti on Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis praegu avatud näitus "Eesti poti lugu", mille teemaks Eesti keraamika väiketööstused ja õppetöökojad 20. saj. esimesel poolel. Näha saab ennekõike igapäevaseid esemeid, mille päritolu üle me tavaliselt ehk ei juurdlegi - ometi on tegemist kodumaise potidisaini põneva ajalooga....

Eesti kunst Pariisis 70 aastat tagasi
Adamson-Ericu muuseumis
on praegu põnev väljapanek "70 aastat Pariisi maailmanäitusest aastal 1937", mis tutvustab Eesti kunstnikkonna menukat esinemist sel rahvusvahelisel suurüritusel II maailmasõja eelõhtul. Pariisi maailmanäitusest kujunes seni suurim välisesinemine Eesti tutvustamiseks üldse. Esineti koos Läti ja Leeduga ühispaviljonis, mille peaarhitektiks oli Aleksander Nürnberg Eestist. Esindusnäitusele eelnenud kahe aasta jooksul korraldati mitmeid üleriigilisi konkursse ning tehti eelvalikuid.

Maailmanäituse teemaks oli "Kunst ja tehnika moodsas elus". Eestit esindas valdavalt Rakenduskunsti Ühingu (RaKü) liikmete looming, lisaks fotokunsti, raamatuid ning kodumaist käsitööd. Väiksem osatähtsus oli tööstusel, mida esitleti eeskätt põlevkivitootmise kaudu. Eestit tutvustati ka atraktiivse turismimaana.

Pariisis maailmanäitusel osalenutele jagati tunnustusdiplomeid viies kategoorias - ning Eesti esindajatele jagus neist kõiki. Auhinnasaajate hulgas olid sellised suured nimed nagu Adamson-Eric, Mari Adamson, Oskar Raunam, Eduard Taska, Roman Tavast, Karin Luts, Jaan Koort... Ülle Kruusi ja Kersti Kolli koostatud näitus pakub kindlasti mõtteainet ja huvitavat võrdlusmaterjali Eesti tänase kunstiga ja meie riigi püüdlustega tutvustada ennast tõhusamalt Euroopas ja maailmas...

Muutunud Lill
Tallinna Kunstihoones
on 19. augustini avatud Ado Lille "Maalid 1994 - 2007". Tegemist on Harry Liivranna kureeritud ja kunstniku 75. sünnipäevale pühendatud esindusliku väljapanekuga. Ado Lill on eesti abstraktsionismiklassik, kuid tema teisel ülevaatenäitusel seisab vaataja ees end figuratiivse maalijana teadvustav kunstnik. Nimelt tegi kunstnik umbes seitsme aasta eest elegantse poolkannapöörde aktimaali suunas. Uutes, võimsa emotsionaalse laenguga töödes ühendab Lill talle ammu omase hõõguva koloriidi, krokiijoonistustest juba varem tuntud lolitalikud kehad ja lesbilise või androgüünse karakteriga lembestseenid. Eesmärk on kunstnikul aga endiselt üks - luua ja defineerida kaasaegset maalikunsti, lahendades endale esitatud küsimusi ennekõike koloristina.

Näitused Tallinnas
Kunstihoone galeriis näeb Mare Vindi kolme aastakümne töid - tushijoonistusi, litosid, siiditrükke ja värvipliiatsijoonistusi lõuendil. Eri aegadel ja eri tehnikates loodud teoseid ühendab sisulise telgjoonena arhitektuur, samuti on kunstnikku huvitanud puhta ja puutumatu looduse ning tehisobjektide kooseksisteerimine. Nii näeb ka kõigil Kunstihoone galeriis eksponeeritud piltidel midagi inimkätega ehitatut - olgu see maja, püramiid, obelisk, trepp või tuletorn.

Tallinna Linnagaleriis on briti kunstniku Michelle Athertoni näitus "Missed the Boat II". Oma väljapanekus tõukub Atherton 14. detsembril 2002 toimunud laevahukuloost, mil kaubalaev "Tricolor" läks põhja luksusautode koormaga. Vaataja näeb kunstniku nurjunud katseid kujutada uppunud "Tricolori" ja selle ülestõstmist. Need põrkuvad nii bürokraatlikele, finantsilistele kui omandisuhetest tingitud takistustele, paljastades õnnetuste ja eraomandi keerulisi ja väga kummalisi suhteid.

Hobusepea galeriis saab veel paar päeva vaadata Eneken Maripuu ja Hannes Starkopfi ühisnäitust "Mees, naine ja köök". Näituse inspiratsiooniallikaks on 16. sajandi Itaalia maneristliku maalikunstniku Giuseppe Archimboldo teos, millel too portreteerib suve, koostades inimnäo erinevatest puu- ja köögiviljadest. Kui Maripuu keskendub oma videos ja installatsioonides kodu tähtsaimale eluruumile - köögile - ja selle mängureeglitele, siis Starkopfi toob vaataja ette sellised tegelased nagu Härra ja Proua Kurgi, Herra Peruna ja Tovarish Tshesnoki.

Lühidalt
HOP galeriis
näeb Eesti Kujurite Ühenduse esinaise Liis Kelderi koostöös loodusjõududega, täpsemalt merega valminud kivikausse.
Vaal galeriis on augusti keskpaigani avatud Suvesalong - müüginäituse, kuhu on kokku koondatud valik eri põlvkondade loomingu paremikust (klassikute kõrval Mäetamm, Kruusamäe, Murka, Künnapu...).
Draakoni galeriis esineb oma akvarellidega paljude lasteraamatute illustraatorina tuntud Ene Pikk. "Tarkus on inimlik, hullus aga jumalik," ütleb kunstnik oma näituse "Linnukene peas" saateks.
Viinistu Kunstimuuseumis esitleb valikut viimase kümne aasta joonistustest Uno Roosvalt. Oma lemmikteemasse - rannamaastikesse - on kunstnik süüvinud nii Soome randadel ja Gotlandil kui Muhu saarel ja sealsamas Viinistus.
Tallinna Keskraamatukogus näitavad nahakunstnikud Kaire Olt, Ingrid Putk ja Eve Hintsov oma miniraamatuid näitusel "Seitsmest väiksem". Teiste nimedega kääbus- ehk liliputraamatu mõõtmed ei tohi ületada seitset sentimeetrit - nende eelkäijateks on aga auväärsed Mesopotaamia minisaviplaadid.
Kullo Lastegaleriis on täiskasvanud maalihuviliste näitus "Teel olles". On tore, kui kunstitegemine ei jää pelgalt professionaalidele pärusmaaks - seda tõestab näitusel osalejate loomisrõõm ja katsetuslust. Õpilaste tööde kõrval on väljas ka juhendaja Tiiu Piiburi enda looming.

...ja mujal Eestis
Tartu Kunstimuuseumis saab septembri alguseni vaadata kahe meie hulgast juba lahkunud kunstniku, Lagle Israeli ja Mari Räägu loomingust koostatud näitust "Teineteisemõistmine". Lisaks sügavale sõprusele ühendas neid eriline austus ümbritseva looduse vastu - vaataja näeb seda kindlasti nii Räägu keraamikas ja metallehistöödes kui Israeli pastellmaalides ja graafikas. Eksponeeritud teosed on valminud terve poolsajandi jooksul, 1930ndatest 80ndate aastate alguseni.

Tartu Kunstimajas osaleb Elo Liivi kureeritud näitusel "Õhk, Valgus ja Lendamine" kümmekond noort kunstnikku. Väljapaneku ideeks on tuulelohede ja muude kolmemõõtmeliste lendavate objektide toomine vabast õhust suletud ruumi. Tuulelohede valmistamisel on pikk ajalugu, neid on kasutatud nii tseremoniaalsetel, sõjanduslikel kui esteetilistel põhjustel, nendega on saadetud sõnumeid nii maistele kui taevastele olevustele.

Tartu Kunstimaja väikeses saalis näeb Jane Liivi maalitud üle-elusuuruses lilleõisi. Valdavalt monokroomsetel piltidel kujutatud siluetlikud õied mõjuvad salapäraste märkidena ja sümboliseerivad ajatuid väärtusi.

Võru Linnagaleriis on meie vanema põlve tuntuima abstraktsionisti Lola Liivati maalinäitus "Võlgu Võrumaale". Ühtlasi esitab peatselt oma 79. sünnipäeva tähistav kunstnik üleskutse abstraktse kunsti kaitseks, öeldes: "Figuratiivne kunst on haaranud uute lainetena asjalikud argiteemad, mis end ainuvalitsevatena kehtestavad. Nonfiguratiivse kunsti pärisosa on filosoofiline, aateline, religioosne looming. Abstraktse maalikunsti hing peitub värvides, vormides, rütmides, staatikas, dünaamikas. Vaatajal on vaja olla väga avatud ja vastuvõtlik, et teos talle kõneleks."

Samuti näeb Võru Linnagaleriis praegu noore fotograafi Mari Jänese näitust "Maasikavaht ja pipratera".

Pärnu Linnagaleriis ja Kontserdimajas on eksponeeritud "100 akent". Rahvusvahelises koostöös sündinud fotoprojekti on viie aasta jooksul panustanud ligemale 300 inimest - eesmärgiks on visualiseerida Euroopat kui tavalise inimese kodu ning lähendada erinevaid kultuure. Pärnus avatud väljapanekut on täiendatud ka kohalike akendega, mille pildistasid üles Haide Rannakivi ja Indrek Aija. Akna-projekti kuraatoriks on Sirje Eelma.

Pärnu Kunstnike Majas on aga lahti kunstnikepaari Sirje Eelma ja Rait Präätsa järjekorras juba kuues näitus sarjast "Ühes majas". Mõlemad kunstnikud valdavad perfektselt tehnikat ja viivad oma mõtted alati nauditava visuaalse tulemuseni - vastavalt siis Eelma graafika ja Prääts klaasskulptuuri alal.

Järvamaal, Roosna-Alliku vallas, Kaaruka küla seltsimajas näeb Ly Lestbergi fotosid sarjast "Eesti". Kaaruka küla rahvast kujutavaid fotosid on Lestberg varem eksponeerinud Riigikogu näitustesaalis.

Hiiumaal Vaemla Villavabrikus saab augusti keskpaigani kaeda Liia Lüdig-Algvere akvarellinäitust "Triibulised ehk tantsupeojärgne". Villavabrikus eksponeeritud enam kui seitsmekümmend akvarelli on kõik inspiratsiooni saanud Hiiumaa nelja kihelkonna rahvariiete kangatriipudest.

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios


Näitus "Non-stop"
© Leonie Philpot


Näitus "Mees, naine ja köök"
© Hannes Starkopf


© August Künnapu


© Ene Pikk


Näitus "Ühes majas VI"
© Sirje Eelma, Rait Prääts

www.kunstikeskus.ee keskkonnas leiduvate mistahes algupäraste tekstide, tõlgete, terviklike info- ja lingikogumite ning pildimaterjali reprodutseerimine ainult KUNSTIKESKUS.EE ja/või nende autorite ja/või nende valdajate nõusolekul. Originaalteoste ja viidatud materjalidega seotud õigused kuuluvad üldjuhul nende autoritele ja/või valdajatele.