24h galerii
Kunstiteadlikkuse Keskus
tagasi avalehele
 
ARHIIV kunstiuudised
Kunstiteadlikkuse Keskuse kunstiuudised
Toimetaja Vano Allsalu
AUGUST 2009
selle kuu varasemad uudised vt. allpool
   

Reede, 28. august 2009

 

Kunstihoone avas oma kogud
Tallinna Kunstihoones avati teisipäeval asutuse 75. aastapäeva tähistav suur läbilõikenäitus "Kollektsioon: valitud teosed I". Tegemist on esmakordse väljapanekuga Kunstihoone oma kogudest. Harry Liivranna kureeritud ja Leonhard Lapini kujundatud näitus hõlmab enam kui 60 maali ning 30 teost juveelikunsti, graafika ja skulptuuri valdkonnast, sealhulgas Kunstihoone juubeliks kingitud töid. Näitus tuletab avalikkusele meelde, et Tallinna Kunstihoone ei ole ainuüksi Eesti esindusgalerii, vaid on nõukogude ajal ning uuesti viimasel aastal tegutsenud ka kunstiteoseid kollektsioneeriva muuseumilaadse institutsioonina. Selle tulemuseks on aastakümnete jooksul (peamiselt 1960-1990 Eesti Kunstifondi ostude põhjal) kujunenud mitmekesine kogu, mis vaatamata 1990. aastate alguse nn tagastamis- ja ärastamisprotsessile on siiani esinduslik ja rikkalik.

Kuraator ja ühtlasi Kunstihoone direktor Harry Liivrand rõhutab kogude kõrget taset; kunstiajaloolisest aspektist on eriti kõnekas eesti 1970.-1980. aastate modernistliku maalipärandi kollektsioon. Eelkõige just maali kaudu avaneb näitusel ka jutustus Nõukogude Eesti modernismist - "esteetiliselt võimas narratiivne arengulugu alates karmist stiilist läbi popkunsti, abstraktsionismi, hüperrealismi, postmodernismi, neoekspressionismi uusmütoloogiani välja". Maalijatest on esindatud Tiit Pääsuke, Olev Subbi, Ado Lill, Jüri Palm, Ando Keskküla, Peeter Mudist, Malle Leis, Olav Maran, Jüri Kask, Raul Meel, Tiiu Pallo-Vaik, Leili Muuga, Sirje Runge, Rein Kelpman, Vano Allsalu, Urmas Muru jmt. Maaliekspositsiooni liigendavate skulptuuride seas on aga sellised tipptööd nagu Ülo Õuna "Hiiu tüdruk" (1968) ja Mare Mikofi "Vilen Künnapu portree" (1989), kuid ka Ekke Väli "Suveniir" (1989) - üks esimesi Lenini iroonilisi ja ikonoklastlikke interpreteeringuid meie skulptuuris. Kunstihoone juubeliks annetasid oma töid Leonhard Lapin, Raul Rajangu, Siim-Tanel Annus, Jüri Arrak, Marko Mäetamm, Ly Lestberg, Arne Maasik jmt. "Kollektsioon: valitud teosed I" on avatud 20. septembrini.

Setumaale pühendatud looming
Tallinna Kunstihoone galeriis on 13. septembrini vanameister Nikolai Kormashovi 80. juubelit tähistav väljapanek. Kuraator Reet Varblase sõnul oli kunstniku esmane idee aeg maha võtta ning vaadata tagasi oma elule ja maale, millega ta on seotud juba 1951. aastast, deviisi all "Minu Eestimaa". Helges ja positiivses võtmes, nagu oli seda ka 1973. aastal maalitud samanimeline töö, mille eest ta pälvis Kristjan Raua preemia (praegu asub see maal Tretjakovi galeriis). Lõpuks kujunes näituse ideeliseks keskpunktiks siiski Setumaa, kus Nikolai Kormashov ning ta pere on veetnud juba ligi viiskümmned aastat kõik suved.

Samas ei saa teda kuidagi suvitajaks nimetada: Kormashov on üks Setumaa põliselanike seast. Äärmise pieteeditundega on ta uurinud nii Eestisse jäävaid Peipsi-äärseid vanausuliste kui ka nüüd Venemaa all olevaid Petseri ümbruskonna külasid. Reet Varblase hinnangul Kormashov ei idealiseeri Setumaad, kuid pole ka sotsiaalselt kriitilise meelega dokumentalist. Kunstnik austab ühtviisi nii setude eripärast etnograafilist keskkonda ja kombestikku kui traditsioonilist maalikunsti - selle "struktuuri ja värvi vahekordi, vaikset, kuid ometi nii kõnekat materiaalsust". Kormashov on "loonud oma kompositsioonid nii, nagu läbi aegade on loodud ikoone: igal detailil, värvingul, varjul on oma püha tähendus".

Lapin üleni valges
Galeriis 008 on 29. septembrini võimalik uudistada Leonhard Lapini näitust "Valge väli". Korraldajate sõnul toob Eesti Kunstiakadeemia legendaarne professor oma 7 seni eksponeerimata tööga vaatajateni "maalikunsti vaimse olemuse, instrumenteerides ruumi, valgust ja värvi". Väljapanek on osa galeriis esitletavast Kiwa koostatud minimalismi-sarjast.

Leonhard Lapin:" Me oleme osa sellest maailmast kui tervikust, ent see maailm ei kuulu ikkagi tervikuna meile. Samamoodi on ka värvidega - me näeme küll lõputut hulka värve, et tõeliselt valdame sellest vaid kitsast ala. [...] Heites kõrvale kõik õpitud ja laenatud värvisüsteemid, olen üritanud valge maali või must-valge joonistuse kaudu leida endale olemuslikud värvid. Need värvid peaksid olema pärit minu meele süvakihtidest, Malevitshi sõnadega "mõistusetagusest maailmast". Seega ei tohiks need värvid esindada ei alateadvusesse peitunud tõrjeid ega kollektiivse alateadvuse arheotüüpe, vaid puhast meeleseisundit, mida ma nimetaksin üksinduseks. Üksinduseni jõudmise tavalisem viis on meditatsioon, aga ka maalimine. Keskendunud töötamine pintsli ja valge värviga lõuendil on analoogne mantrate kordamisele või palvetamisele. [...] Nimetaksin seda Malevitshi ideede põhjal väljatöötatud meetodit "puhastavaks maalikunstiks". Teen seda ise praegu läbi teist korda, et oma elu uuel etapil taas end puhastada eelmise perioodi "värvisaastast"."

Pepeljajev tuli teatrist välja
Tallinna Linnagaleriis saab 13. septembrini uudistada Sasha Pepeljajevi loomingut. Viimased kümmekond aastat muuhulgas ka Eesti erinevates teatrites ja teatrikoolides tegutsenud vene koreograafi näitus kannab sama pealkirja mida tema viimaste aastate loominguline platvormgi - "Theatre of Forms and Figures". Oluline on seejuures justnimelt ingliskeelne "figure", mis tähistab nii figuuri, kujundit kui arvu - ja just seda viimast kui viidet digitaalsusele ja digitaalsele teatrile peab autor eriti tähtsaks.

Galerii kuraatori Anders Härmi sõnul kasvaski näituse idee välja asjadest, mis Pepeljajevi jaoks teatri raamidesse enam ära ei mahtunud. Väljapanek koosneb kahest interaktiivsest installatsioonist, "digitaalse teatri" etenduste dokumentatsioonidest ning teatriplakatitest. Nagu interaktiivse kunsti puhul ikka, on ka nende teoste puhul keskmes publiku ja teose suhe, manipulatsioonid publikuga, küsimus vaatamisest, jälgimisest ja kontrollist.

Kaladega Peipsi ääres
Tartumaal Peipsi järve ääres Kasepääl asuvas ambulARTooriumi galeriis näitab suve lõpuni pealkirja all "Kalad" oma loomingut keraamik Kadri Jäätma. Kala ja paadi motiiv on saatnud kunstnikku läbi kogu senise loomingu - ning seekord on "kalateemat lahatud kuni luudeni välja". Kala on teadupoolest olnud läbi aegade väga olulisel kohal Peipsiveere elanike toidulaual ja ka sümbolites. Tänaseks on Peipsi kalavarud ohtlikult kahanenud, nii et varsti võib jääda kaluritest ja kalast vaid mälestus.

Ühtlasi võib AmbulARTooriumist eest leida terve majatäie ka muud kunsti. Endiselt on avatud Avo Paistiku maalide näitus, Fred Jüssi fotonäitus "Kivimustrid", Ats Parve fotonäitus "Malchiki. Malchiki." poistest sõdurinahas ja samuti saab tutvuda fotograafide Age Petersoni, Birgit Püve ja Annika Haasi portreemosaiigiga Peipsi-äärsetest vanausulistest ja ühe osaga Tallinna Kunstihoones aastavahetusel esitatud suurprojektist "Tagasi Peipsi äärde. Prichudie. Revisited / Vene vanausulised Eestis".

Näitused Tallinnas
Vabaduse galeriis saab 16. septembrini vaadata Marja-Liisa Mäki-Penttila (Soome) objekte. Kunstnik on pühendunud skulptuurile, mis lähtub leidmaterjalidest. Tema loodust säästva keskkonnahoidliku ideega objektid on esteetiliselt kaunid ja haprad, ent sisaldavad samal ajal nii professionaalset skulptoritööd kui kaalukat eetilist sõnumit. Galerist Juta Kivimäe selgitusel on Mäki-Penttila rändav kunstnik, kes - toetudes oma objektide valmimisel valitud materjali kunagisele olemusele ja lugudele - peab oma teoseid omamoodi reisimälestusteks. "Mälestusi, juhuslikke kohtumisi, äratundmisi ja hetkeajendeid enesega kandes suudab ta luua teoseid, mis äratavad vaatajais väga positiivseid assotsiatsioone, äratundmist ja valmisolekut hoida ajaloolist elukeskkonda", nendib Kivimäe. Paralleelselt näitusega Vabaduse galeriis on praegu Küberneetika Majas üleval Mäki-Penttila fotonäitus.

Hop galeriis saab septembri keskpaigani vaadata noore ehtekunstniku Katarina Kotselaineni loomingut. Pealkirja all "Nulius in verba" ehk "Sõnad ei tähenda midagi" püüab autor väljendada sõnadeta ilu, olles valinud oma loo peategelasteks vanade tummfilmide näitlejannad, kes pidid oma emotsioonid sõnadeta edasi andma - samuti kui metallikunstnik, kes ei saa alati seista oma ehete kõrval ja neid lahti seletada.

Galeriis SooSoo on 8. septembrini vabakutselise fotograafi Kalle Veesaare "Dream mandalas". Maailma erinevaid paigus jäädvustatud pildid on kantud mandala kui universumi mudeli, maailma püha kosmogrammi ideest.

Mujal
Viinistus saab 27. septembrini vaadata Virge Jõekalda graafikat näitusel "Tõus ja mõõn".

Tartu Kunstimaja suures saalis on 13. septembrini üleval Ahti Seppeti näitus "Verekutse". Näituse installatsioonid "Koalitsiooni sünd" ja "Lenini lapsed" on valminud paralleelselt eksponeeritud puutöödega aastatel 1997-2009. Kunstnik selgitab oma kriitilist positsiooni: "Idealistlikult võiks arvata, et demokraatlik riigikord pakub võimaluse kõigil tasanditel iseseisvalt mõelda ja EETILISELT tegutseda. Üllatudes tuleb tänagi tunnistada, et vaadates meie ümber võimuuimas tegelasi, näeme esirinnas tublisi leninlasi, kes oma päritolu teadvustamata, rõõmustegusalt ringi sebides ometi eelkõige verekutset järgivad."

13. septembrini on Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Eva Labotkini näitus "Magamajäämine", millel näha viimase poole aasta jooksul Inglismaal ja Eestis valminud videod ja fotod kohaspetsiifilistest performance'itest. Läbivaks teemaks kõigis töödes on keha suhe kohaga, samastumine etteantud struktuuride ja tugevate sümbolitega. ""Magamajäämine" on pidevalt jätkuv performance'ite seeria, mille käigus üritan umbes üheks tunniks magama jääda mitmesugustel objektidel erinevates keskkondades. Mõnel hetkel see ka õnnestub, sagedamini mitte - küll tõrgub keha kohanemast ebahariliku aseme nurkade ja kühmudega, külma ja märjaga, küll häirib mõtteid hirm minetada koos teadvusega kontroll toimuva üle. Mediteerides liigun kusagil teadvuse ja teadvusetuse vahepeal, poolel teel inimesest objektiks. Peaasi, et kogemata külge keerates üle serva alla ei kukuks", selgitab kunstnik.

Tartu Kunstimaja väikeses galeriis on 13. septembrini autori nimega väljapanek "See näitus on Kaisa Eiche nägu".

Tartu Kaubamaja katusel avati 26. augustil Armeenia kunstniku Vahram Muradyani ja Eesti kunstniku Sveta Bogomolova ühistööna valminud 30 x 50 m suurune maaling "Linnamets". Taies kujutab endast laielehelise metsa topograafilist märki - ehk puud. Tegijate sõnul märgib katusel kujutatud puu "metsa, mõtte-metsa, rohelist paika, kus on mõnus elada" ning on kõige paremini vaadeldav õhust - ning loodetavasti kunagi ka GoogleEarth'ist.

Narva Muuseumi galeriis on praegu eksponeeritud Andres Koorti ja Valev Seina ühisprojekt "Koguaeg Ükskaks", mis on sündinud Koorti teemast " Koguaeg" ja Seina ideest "Ükskaks". Kunstikriitik Riina Kübarsepa sõnul torkab Koort silma oma tundelise maailmavaatega maalidega, mis on inspireeritud Hiina filosoofilisest maalitraditsioonist, nn. magemaalist, mis püüab irduda ja eemalduda ilutsemisest ja illustratiivsest dekoratiivsusest. See on vaikus ja rahu. "Erinevate kunstisiseste ja -väliste mõistete ümberpaigutamine on ka Seina tööde eesmärk, mille kaudu ta vaatajat kergelt õrritab. See on omamoodi keskustelu läbi pildilike jutustuste," nendib Kübarsepp ja märgib, et mõlemad kunstnikud tegelevad "postmodernistlike keelemängudega omas võtmes".

Võru Linnagaleriis on augusti viimasest päevast 25. septembrini avatud kaks uut näitust. Jaan Luige "Märgid" esitleb skulptuure, millele loovad tausta samade ideede kahemõõtmelised peegeldused graafika näol. Luige tööd on valdavalt ajendatud erinevatest märkidest ja sümbolitest, mida kunstnik vabalt käsitleb ja tõlgitseb. Samal ajavahemikul saab vaadata ka "Gobeläänide manufaktuuri", millel eksponeerivad oma töid Tartu Kõrgema Kunstikooli vilistlased Triin Paumer, Helena Toots, Eva Jakovits, Siiri Kukk ja Kaire Kukk.

...ja üks kurb kunstiuudis
On lahkunud silmapaistev kostüümikunstnik ja eesti ning soome-ugri rahvarõivaste uurija ja rekonstrueerija Melanie Kaarma (04.08.1923-26.08.2009). Tema pärandiks on kolmeköiteline raamat "Eesti rahvarõivad" (koos Aino Voolmaaga), samuti Eesti Entsüklopeedia värvitahvlid ajalooliste kostüümidega. 1950. aastail oli Melanie Kaarma eesti esimese sõjajärgse moeajakirja "Moealbum" kunstnik ja vastutav toimetaja. Ta on loonud kostüüme teatrilavastustele ning oli Peterburi moeajakirjade "Moda" ja "Modeli sezona" kauaaegne kunstnik ja kujundaja.


Näitus "Kollektsioon: valitud teosed I"
Foto: Kunstihoone


© Nikolai Kormashov


Kadri Jäätma näitus "Kalad"


© Marja-Liisa Mäki-Penttila


© Katarina Kotselainen


© Kalle Veesaar

   
   

Reede, 21. august 2009

 

Kumust shokikunsti veel viimaseid päevi!
Viimaseid päevi saab Kumus vaadata näitust "Asjade seis", mis koondab tähelepanuväärsemaid kunstnikupositsioone Eesti kaasaegsest kunstist ja selle lähisfäärist. Muuseum pakub välja kohalikku klassikapotentsiaaliga kraami, toob maale piiri taga menukalt ringleva Eesti kunsti ning esitab teoseid, mis impordivad meie kunstireaalsusse siin seni vähelevinud positsioone, kandvateks märksõnadeks kriitiline, sotsiaalne ja poliitiline. Näitusel taasesitatakse 2008. a kevadtalvel Tallinna linnaruumis toimunud anonüümse Vabadusplakati aktsiooni dokumentatsioon ning Kiwa Euroopa Liitu ja globaalset kapitalismi kritiseeriva 2006. a plakatiprojekti päevakajastatud kordus; plakatiformaati miksib grafitiga Jasper Zoova. Marko Mäetamm uurib jätkuvalt isikupärasel jumalavallatul moel iseenese suhteid oma perekonnaga.
"Asjade seisu" kuulub veel näiteid Villu Jaanisoo ja Jaan Toomiku viimaste aastate loomingust ning Veneetsia 11. arhitektuuribiennaalil Eestit esindanud projekti "Gaasitoru" dokumentatsioon.

Samuti 23. augustini on lahti USA kaasaegse kunsti elava legendi Paul McCarthy ja õuduskirjanik Benjamin Weissmani joonistuste näitus "Quilting Sessions". Maineka galerii Hauser & Wirth Londoni esinduse poolt koostatud väljapanek hõlmab kahe kunstniku koostöös aastail 1997-2008 loodud teoseid, mis on valminud vestluse käigus üle laua joonistusi edasi-tagasi ulatades ja täiendades. Kunstnikepaari kujundikeel on ebakonventsionaalne ja piireületav ning seda pole võimalik käsitleda maitseotsustuste- ja sündsusepõhiselt, märgivad näituse korraldajad. McCarthy puhul on tegu kunstnikuga, kelle teosed valmistavad kunstimaailmale jätkuvalt probleeme ning "Quilting Sessions" näitusetööd kujutavad endast uurimisreise keha tumedatele aladele ja paljastavad meie salajas hoitud tagamõtteid.

EKM hoiatab: näitustel "Asjade seis" ja "Quilting Sessions" on eksponeeritud teoseid, mis võivad mõjuda solvavalt ja olla alaealistele sobimatud.

Kunst avamaal
Põlvamaal Moostes leiab 17.- 22. augustini aset rahvusvaheline kunsti- ja ideedesümpoosion AVAMAA, korraldajate sõnul "mitme-eesmärgine, valdkondadevaheline, kontekstispetsiifiline loovsekkumiste sündmus, mis õhutab ideedevahetust ja kunstiprojektide teostamist". Üritusega esitatakse väljakutse eksklusiivsele kultuurile, läbi kaasava osaluse püstitatakse küsimusi kunstniku rollist, loova väljenduse vahenditest ja meetoditest.

Nädala jooksul leiab aset kolm töötuba ja rida kunstiprojekte: graafika töötuba "Jättes jälgi", mis keskendub siiditrüki kasutamise võimalustele; "Neandertaali elektroonika" töötoas õpetab Derek Holzer, kuidas ehitada kummalisi helitekitavaid elektroonikaseadmeid ja mänguliselt muuta olemasolevate seademete kasutusvõimalusi; John Grzinichi ja Taavi Tatsi "Mutoopia" kombineerib visuaalset antropoloogiat heli-, keele- ja liikumismängudega. Kunstnikud Dirk Lange, Bruno Humberto, Susanne Kudielka ja Kaspar Wimberley aga loovad Mooste külaruumis eripalgelisi kunstiteoseid.

Käimasolevate globaalsete väljakutsetega (rahvastiku juurdekasv, keskkonnasaaste, looduslike ressursside vähenemine jne.) seoses on küsimus selles, kus on avatud ruum "inimestele, kes otsivad võimalusi sootsiumi jätkusuutlikuks arenguks globaalsete massitrendide varjus". Selles valguses võib Eesti maa-tingimusi 21.sajandil pidada viljakaiks - siin on külluses avatud (kasutamata) maad, nendivad ideedesümpoosioni eestvedajad. AVAMAA jätkab mullu korraldatud samanimelise ning Mooste varasemate kunstisümpoosionite ("PostsovkhoZ" 2001-2006) traditsiooni. Rohkem infot www.moks.ee

Mees ja naine tuulest viidud
Augustikuu lõpuni rõõmustab suvist kunstihuvilist Pärnu Uue Kunsti Muuseumi traditsiooniline suvine aktinäitus "Mees ja naine". Järjekorras juba 16. rahvusvaheline väljapanek on sedapuhku kineetiline - korraldajate sõnul "liigutavad meest ja naist taastuvenergia kaks kõige jõulisemat allikat - tuul ning inimmõte". Tuulejõul liikuvaid kunstiteoseid näeb Uue Kunsti Muuseumi Viljandi peamaja ees asuvas Raepargis, autoriteks Annick ning Pierre Debien Prantsusmaalt, Valentina Ljahhovitsh Valgevenest, Reiner Kühnle Saksamaalt, Tiiu Kirsipuu ja Peeter Leinbock Eestist.

Uue Kunsti Muuseumi peakorteris Pärnus ning endise Viljandi Tütarlastegümnaasiumi majas näeb eelkõige elektri jõul toimetavaid taieseid, aukülalisena on kohal meie rahvusliku kineetilise kunsti isa Kaarel Kurismaa. Oma töödega astuvad esile soome naivist Hannu Riikonen, belgia sümbolist Gundi Falkensteiner, valgevene sürrealist Ruslan Vashkevitsh, art brut' stiili väljapaistvaim esindaja Eestis Aivar Kurvits, samuti fotokunstnikud Vitali Brusinski Valgevenest ja Juta Kübarsepp Eestist.

Noor arhitektuur rikastab maakohta
Loksa vallas Pedaspea külas avati kesknädalal EKA I kursuse arhitektuuritudengite kümnepäevase ühistööna valminud varjualune "Kolm". Korralise õppeülesande eesmärgiks on tutvustada tudengeid ehitise valmimise protsessi ja sellega kaasnevate probleemidega. Üliõpilaste käsutusse antakse vaid võsane plats ning ehitusmaterjalid. Ehitusplatsi ettevalmistus ja projekteerimine toimuvad paralleelselt: omavahel jaotatakse erinevad rollid ehitajast arhitektini ning puututakse kokku ka erinevatest ametitest tulenevate vastuoludega.

"Kolme" autoriks on Kristi Tuurmann, tudengeid juhendasid professorid Andres Alver ja Jüri Soolep ning arhitekt Jaan Tiidemann. Tudengite kätega ehitatud varjualune kerkib Lahemaale juba neljandat aastat - varem on püstitatud "Giik", "Torn" ja "Luik". Varjualuse ehitamist toetab Eesti Kultuurkapital. Ning kahtlemata võiks see ettevõtmine olla inspireerivaks eeskujuks teistelegi maakohtadele - noorte loojate potentsiaali ja ideid võiks Eestimaal senisest palju tõhusamalt rakendada.

Näitused Tallinnas
Hobusepea galeriis on 14. septembrini eksponeeritud Kirke Kangro "Apokalüpsis 1, 2". Keskklassi keskpärases linnaosas - Õismäel - saabub maailmalõpp ilma, et see kellelegi korda läheks või et sellest midagi märkimisväärset sõltuks, leiab kunstnik: "Minu lapsepõlve soundtrack'iks oli eesti kaasaegne muusika, isa klaverimäng kõrvaltoast. Selle taustal veetsin pikki tunde meie kaheksanda korruse korteri aknast alla Õismäele vaadates. Õismäe maastik oli täis eksistentsiaalset kurbust, üksindust ja lootust. Inimesed all tundusid ühest küljest haprad ja teisest küljest nii enesestmõistetavad ja vaidlustamatud. Tundsin nende pärast tõsist hirmu. Kogemus, et igapäevane elu võib päev-päeva järel jätkuda, tuli pikkamööda. Video kujutab endast vaikset ja seletamatut maailmalõppu linnajaos, kus ülevust eriti ei ole."

ArtDepoos näitavad 29. augustini oma töid briti kunstnikud Harry Pye ja Mat Humphrey. "A River Runs Through It" pakub valiku Londonis tegutsevate meeste loomingust, mille hulgas ei puudu popilik video, joonistused, fotod, kollaazhid ja väikesed maalid. Tööd on muuhulgas inspireeritud perest, sõpradest ja armastusest sukeldumise vastu.

Rotermanni soolalaos saab pühapäevani näha Arhitektuurimuuseumi suvenäitust "Pool sajandit restaureerimist Eestis 1950-2000". Esitatud on valik projekte ja fotosid, teemadering hõlmab nii restaureeritud raekodasid, linnuseid, kirikuid, linnamaju, mõisai ja, tehnikaehitisi kui muuseumide, linnade kaitsetsoonide, Lahemaa Rahvuspargi ja Eesti Vabaõhumuuseumi loomist. Näituse eesmärgiks on tõsta taas esile arhitektuuripärand, mida Nõukogude ajal ideoloogilisest surutisest hoolimata professionaalsel tasemel restaureeriti ning pöörata tähelepanu ajaloolastele ja arhitektidele, tänu kellele see võimalikuks osutus. Näituse koostasid Fredi Tomps ja Matis Rodin.

Plate tornis (Suurtüki ja Laboratooriumi tänava nurgal) saab 3. septembrini vaadata eesti vabagraafika elava klassiku Vive Tolli "Vaateid vanalinnast". Väljas on kümmekond graafilist lehte aastatest 1965-1984; Tolli vanalinna-ainelised söövitused on teostatud varjundirikkas käsitluslaadis ning lüürilise alatooniga. Näitus Plate tornis on Vaal galerii eriprojekt, mille eesmärgiks teadvustada Tallinna vanalinna üht ainulaadset ja seni vähe kasutatud ajaloolist rajatist võimaliku näitusepaigana. Väljapanek on avatud teisipäevast pühapäevani kell 12-14 ja 16-18.

Draakoni galeriis näitavad 29. augustini pealkirja all "Vaata aga vaata" oma loomingut Peeter Allik ja Rolandas Rimkunas (Leedu).

Mujal
Võru Linnagaleriis on 28. augustini Monica del Norte Võrumaa laste lugudest inspireeritud maalinäitus "Lõunahummogu lumm", täpsemalt on tööd valminud samanimelise võrukeelsete kirjandite kogumiku illustreerimiseks. Lõuna-Eestist pärit, kuid hetkel Hispaanias elav kunstnik ütleb, et tahab "oma tööga anda inimestele julgust siin ja praegu õnnelik olla". 4. septembrini saab samas kaeda Lilian-Hanna Taimla väljapanekut "Homne Võrumaa", mis kujutab "Võru linna ja maakonda 7-700 aasta perspektiivis pärast mõningast kliima soojenemist." Maalidel näidatakse "tänaseid lapsi tulevikuvisioonides ning tänaseid linnaelanikke ja linnale olulisi isikuid tänases ning homses töörütmis."

Lühidalt
Kuressaare kultuurikeskuse saalis on 15. septembrini võimalik vaadata Ivar Kaasiku õlimaale näitusel "Mare".
Tarvastu Peetri kirikus saab 1. septembrini uudistada Enn Põldroosi ja Rita Raave maale.

Toimub
Alates augustikuu algusest peetakse Rotermanni kvartalis igal pühapäeval (10-17) käsitöö- ja disainiturgu, mille põhimõte on sama, mis toiduturugi puhul - kaup peab olema Eesti päritolu ja eestipärane. Kobarkino taga tegutsevalt turult leiab nii traditsioonilist käsitöökaupa kui moekamat disaini- ja kunstikraami: kohal on kudumid ja lapitehnikas asjad, muhu tikandid, sepised ja puidust esemed, noorte kunstnike keraamika ja sisustustekstiilid jpm. Pakutakse ka klassikalisi suveniire, mida sobib kinkida välismaal elavatele sõpradele. Lisaks on müügil Eestis kasvatatud lilled, saab kalasuppi ja pirukaid, tehakse peamassaazhi ning kogutakse heategijaid ja abivajajaid Õnnepanka. Vt ka www.rotermanniturg.ee

...ja üks kurb kunstiuudis
Eesti kunstnikkonna hulgast on lahkunud Arseni Mölder (18.06.1919-18.08.2009). Veel juunikuus oma 90. juubelit Tallinnas A-galeriis näitusega tähistanud skulptor, medali- ja ehtekunstnik oli Eesti kunstielus aktiivselt tegev üle poole sajandi.
Arseni Mölder sündis Muhumaal, õppis II Maailmasõja eel Tallinna Kunsttööstuskoolis ning lõpetas kunstihariduse Riiklikus Tarbekunsti Instituudis 1948. a. Oli mobiliseeritud nõukogude armeesse ning veetis sõja-aastad rindevõitlejana. Tema skulptoriteed tähistavad nii mitmed avalikud mälestusmärgid kui arvukad portreed ja humoristliku põhitooniga väikeskulptuurid. Samuti tegutses Mölder Eesti Kunstiakadeemia õppejõuna alates aastast 1946, olles hiljem professor (1973) ning emeriitprofessor (1994).


© Paul McCarthy ja Benjamin Weissman


© Ruslan Vashkevitsh
Näitus "Mees ja naine"


Sümpoosion "Avamaa"


© Kirke Kangro


© Mat Humphrey


© Peeter Allik ja Rolandas Rimkunas


Rotermanni turg
Repro: www.rotermanniturg.ee


© Arseni Mölder

   
   

Reede, 14. august 2009

 

Notke surmast 500 aastat
Veel terve suve ja kauemgi, lausa 10. jaanuarini 2010 ootab Niguliste kirikus külastajaid juunikuus avatud näitus "Bernt Notke - uuenduste ja traditsioonide vahel". Väljapanekuga tähistatakse 500 aasta möödumist keskaegse Põhja-Euroopa ühe kuulsaima kunstniku Bernt Notke (u 1430/40-1509) surmast.

Peamiselt Lübeckis tegutsenud Notke juhatas suurt töökoda, kus tegeldi nii maalimise kui puunikerdamisega. Meistri kuulsus ulatus kaugele ning tellimusi saabus paljudest Läänemere-äärsetest linnadest, sealhulgas Tallinnast. Dokumentaalselt on tõestatud järgmiste shedöövrite pärinemine Notke töökojast: Lübecki toomkiriku 17 meetri kõrgune triumfirist (1477), Arhusi toomkiriku peaaltar Taanis (1479) ja Tallinna Püha Vaimu kiriku peaaltar (1483). Stiililise võrdluse põhjal on talle omistatud ka Lübecki Maarja kirikus asunud maalid "Surmatants" ja "Püha Gregoriuse missa" (mõlemad hävinud), Stockholmi Suurkiriku Püha Jüri skulptuurigrupp, Tallinna Niguliste kiriku "Surmatants" ja veel rida teoseid.

Notke oli eelkõige hiilgav maalija, tema loomingut iseloomustab jõuline väljendusrikkus ja oma aja kohta uudsete materjalide ja kunstiliste võtete kasutamine (maalikunstis lõuend, polükroomsete skulptuuride juures nahk, klaas, põdrasarved jm). Notke peamiste tööde asukoht kirikutes ning nende kõrge vanus ei võimaldanud tuua Tallinna originaale, mistõttu koosneb Nigulistes avatud näitus makettidest ja fotodest. Ainsa originaalteosena saab imetleda "Surmatantsu" - rahvusvaheliselt kõige tuntumat keskaegset kunstiteost Eestis. Väljapaneku koostas Anu Mänd, kujundas Liina Siib.

Niguliste muuseum tähistab meistri 500. surma-aastapäeva lisaks näitusele rahvusvahelise konverentsiga (10.-12. sept. 2009); ilmunud on tema töid tutvustav kalender ning Eesti Posti postkaart "Surmatantsu" margiga.

Saksa gaysubkultuur Eesti kunstiiruumis
Esmakordselt Eesti galeriipraktikas näeb fotoväljapanekut sellistest seksuaalvähemuste subkultuuridest nagu gayskinheadid ja gaypunkarid - nimelt Tallinna Linnagaleriis 23. augustini avatud Saksa fotograafi Christian Vagti näitusel "SKIN. PUNK.". Üle 40 foto aastaist 1997-2009 jäädvustavad autori sõpru ja partnereid, kujutades endast intiimsete psühholoogiliste portreede ja mälestustega segatud kujundlike tundemaastike rida, mitte niivõrd sotsiaalset dokumentatsiooni.

Tänaseks on Berliinist saanud Euroopa gayskini ja gaypungi mitteametlik "Szene". Skinheadide ja punkarite liikumine ulatub teadupoolest tagasi 1960.-1970. aastate Inglismaale, kus kujunes ka välja mõlemale kontrakultuurile omane väline atribuutika ja käitumisstiil: kiilaspea või kukehari, traksidega kitsad üleskääritud (räbaldunud) teksased, (kõrged) nöörsaapad, agressiivne kehakeel, omavahelises suhtluses teatud mõttes rituaalne jõhkravõitu kamraadlus. Ka Vagti sõnul on teda kütkestanud skinid kui sellised põhjusel, et nad jätavad mulje nagu oleksid alati võitluseks valmis.

Kunstihoone juhataja Harry Liivranna sõnul on omaenesegi seksuaalsest identiteedist mitte mingit saladust tegev Christian Vagt (39) väga empaatiline fotograaf. Häbenemata olla sentimentaalne, jäädvustab ta oma modelle kaunite, peaaegu õrnade ja justkui kaitsetute tüüpidena, valides hoolikalt iseloomulikke näoilmeid, kehafragmente, rakursse, valgust, kaadrisisest rütmi. Tema fotodel on palju armastust, spontaansust ja vähe stereotüüpset "kõva mehe" poosi. Siinkohal ei saa jätta arvestamata ka univormi-fetishismi aspektiga - just riietuse kaudu defineerivad mõlemad liikumised oma avalikku imagot. Teooria kohaselt sisaldab univorm aga alati annuse atraktiivset alternatiivset glamuuri, mis asjast huvitatule mõjub iseäranis ligitõmbavalt.

Loomad kunstis
Kastellaanimaja Galeriis saab 5. septembrini uudistada Tallinna Loomaia 70 juubelile pühendatud väljapanekut - Läänemeremaade animalistliku skulptuuri festivali töid. 1998. aastast tänaseni on toimunud viis taolist üritust, millest on osa võtnud kokku 28 kujurit Eestist, Lätist, Leedust, Venemaalt, Taanist, Rootsist ja Soomest. Skulptorid modelleerisid oma tööd esmalt savis ning otse loomaaias külastajate silme all, hiljem valati taiesed OÜ ARS Monumentaal poolt pronksi.

Animalistlikul skulptuuril on Eestis oma väärikad traditsioonid - meenutagem siinkohal Eesti kunstiklassikast Jaan Koorti kuulsat "Metskitse" ning Anton Starkopfi ja Enn Roosi jõulise üldistusega loomakujusid. Tagatipuks ärgem unustagem, et loomad olid juba kiviaja kunstnike üheks meelisteemaks - ning tuhandeid aastaid vanad koopamaalingud hämmastavad meid tänagi ühtaegu elutruude ja elegantsete loomakujutustega. Praegusel ajal, mil kujurid astuvad sageli üles hoopis installatsioonide ja kontseptuaalsete objektidega, on aga loomade kujutamine neile kahtlemata värskendavaks väljakutseks, leiavad ürituse korraldajad.

Näitusel näeb nii realistliku lähenemisega kujutatud kaameleid, grislikaru, leeguani, piisonit ja puhkavat emahunti kui vormiüldistusele keskenduvaid (nt. Margarita Kamardina "Kameeleon" ja "Sipelgakaru", Renaldo Veeberi "Keldi siga" ja Ivan Zubaka "Elukas") kui vaimukalt inimese-looma ja erinevate loomade omavahelist ühisosa otsivaid taieseid (nt. Terje Ojaveri "Marabu", Ann-Kristin Gustavssoni lind-jõehobu ja Seaküla Simsoni teos "Kevad", kus loomade nägudel lehvib inimlik naeratus). Korraldajate südamesooviks on, et animalistliku skulptuuri festivalid toimiks sillana loomaarmastajate ja kunstiarmastajate vahel. Näitusega kaasneb Jaak Kangilaski koostatud põhjalik kataloog, väljapanek ise toimub koostöös Tallinna Loomaia Sõprade seltsi ja Tallinna Linnamuuseumiga.

Hiir skulptoriks
Pärnu Kunstnike Majas näitab Rait Pärg pealkirja all "Skulptuuri sisu" õige omanäolisi kujusid, mida lisaks kunstniku käele vorminud ka aeg ja ...hiired. Nimelt hoiustas autor viie aasta eest pööningule oma toonasel näitusel "Eluküünla valgus" eksponeeritud vahast portreed. Vahapeades täitematerjalina kasutatud tera- ja kaunvili ning kompvekid ahvatlesid aga hiiri, kelle sekkumise tulemusel hakkasid taiesed "oma elu elama". Kunstniku sõnul toimisid närilised kirurgidena ning aitasid välja tuua skulptuuride "sisemise ilu". Ning siinkohal märgib autor, et paljud vanad ja katkised kujud nagu Milose Venus ja Giza Sfinks on "vaatamata oma viletsale seisukorrale miljonitele inimestele ihaldatud vaatlusobjektiks."

Näitused Tallinnas
Galeriis Ark Royal Viimsi Rannarahva Muuseumis on tänasest pealkirja all "Juured" eksponeeritud Pirkko Lundqvisti 25 Eesti ajalugu käsitlevat kunstiteost, mille loomisel on muuhulgas kasutatud siinsetest antiigipoodidest leitud originaalesemeid. Tegemist on soomerootslasest kunstniku püüdega suhestuda Eestimaa ja eestlastega ning ühtaegu tegeleda ka enda juurtega. Autori sõnul õnnestus tal kogu oma lapsepõlv ja noorusaeg elada teadmisega, et Soome lahe lõunakaldal asub ebamäärane "eimidagi". Ka täna ei piisa sügavamaks mõistmiseks üksnes teadmistest ja faktidest - vaja on ka "ettekujutusi, mälupilte, eeskujusid, unistusi ning unenägusid - pilte, mille oleme pärinud oma esivanematelt".

Kultuuritehases Polymer saab ainult viiel päeval, 19.-23. augustini uudistada itaalia nüüdisaegset maali. Tegu on osaga pikaajalisest projektist, mille raames rühm Põhja-Itaalia linnas Cremonas tegutsevaid kunstnikke korraldab iga aasta augustis rändnäituse mõnes välisriigis. 10-liikmelise kunstnike grupi eesmärgiks on lisaks näitusele Tallinnas tutvuda ka siinse kultuurielu ja -tegijatega - nii kirjanike, kunstnike kui muusikutega. Väljapaneku kuraatoriks on Dino Cecconi, Cremonas tegusteva galerii ITALART direktor ja Rahvusliku Kunstnike Ühingu president.

Väljasõidul Tallinnast teise Eesti tähtsamasse kunstilinna Tartusse tasub teha peatus Würthi Kunstigaleriis (Vana-Tartu mnt.85). Regulaarselt meie nüüdiskunstnike loomingut tutvustavas näitusepaigas on 25. septembrini üleval Agne Kuusing-Soome "Mälumustrid". Korraldajate sõnul sukeldub kunstnik "läbi oma tundlike ja poeetiliste akvarellide isikliku mälu ja mäletamise temaatika lõpututesse sügavustesse. Mälu on paradoksaalne - ta hoiab meeles, kuid see, mida ta meeles hoiab, tundub olevat päästmatult kadunud. Mälumustrid ja -kihistused on sügavad, faktuursed ja detailirohked, mõned asjad kerkivad eredamalt esile, mõned hägusamalt. Agne Kuusing-Soome püüab läbi maalide seda kaduma määratut taastada, kasvõi hetkeliselt, ajutiselt."

Lühidalt
Arhitektuuri- ja disainigaleriis on 22. augustini vaadata Soome graafika: pealkirja all "Kunst on tõsiasi" astuvad üles Kalle Berg, Annika Dahlsten, Nils Haugeland, Matti Hintikka, Kuutti Lavonen, Elina Sipilä ja Kaisu Sirviö.
Tallinna Botaanikaaia palmimajas saab septembri lõpuni uudistada 7 soome kunstniku (Pira Cousin, Marja Hakala, Sirpa Jokinen, Miia Kallio, Erja Laakkonen, Anu Nirkko, Otto Santala) ja eesti keraamiku Helle Videviku ühisnäitust "Külalised".

Mujal
Evald Okase Muuseum Haapsalus on praegu tekstiilikunstnike ja keraamikute ühisnäituse "Nimed ja näod" päralt. Piret Valgu kureeritud väljapanekul osalevad Tiina ja Urmas Puhkan, Kärt Seppel, Tuuli Reinsoo, Ingrid Allik, Merike Hallik, Krista Leesi, Marget Tafel, Ene Pars ja paljud teised - kokku pea kolmkümmend autorit. Nagu nüüdisajal juba heaks tavaks on kujunenud, ei kipu rakenduskunstnikud sugugi oma "pottide ja pannidega" tegelema, vaid suunduvad rõõmsalt piire ületades hoopis filosoofilisematele radele: "Mis meid ühendab ja mis eristab? Kelle nägu on laps? Mis nägu on unel? Kes on minu peeglisse vaadanud? Miks on keegi meile nii oluline, et tahame teda kujutada? ... Tunneme inimese ära, kui vaatame talle näkku, näeme kuju, loeme tema nime, kuuleme tuttavat häält. Igal jäädvustatud ajahetkel on inimene erinev, muutunud, aga ikka seesama."

Viinistu kunstimuuseumis saab 2. septembrini näha Ivi ja Jüri Arraku loomingut näitusel "Naine ja mees".

Tartus Y galeriis on 29. augustini Tartu Kõrgema Kunstikooli ja Saimaa Kaunite Kunstide Akadeemia (Soome) skulptuuritudengite ühisnäitus "Vool aegub". Kahe kooli ühisosaks ning näituse idee algatajaks on kunstnik ja õppejõud Jaan Luik. Väljapaneku idee tõukub Artur Alliksaare kirjutatust: "Kas elu on naljakalt tõsine või tõsiselt naljakas? ... Kas teeme mõne mõõduka meeletuse või muutume meeletult mõõdukaks? ... Kas hinnata kogemusi või koguda hindamisi?"

Rakveres, Lääne-Virumaa Keskraamatukogus on 5. septembrini avatud Eesti kaasaegse köitekunsti väljapanek "Luuleline köide", millel eksponeeritud mullu Eesti Köitekunstnike Ühenduse korraldatud samanimelisel konkursil osalenud tööd. Oma tõlgenduse Peep Ilmeti koostatud luulekogumikule "Isamaa ilu hoieldes" on andnud Külli Grünbach-Sein, Rene Haljasmäe, Rutt Maantoa, Luule Maar, Lennart-Jaak Mänd, Tiina Piisang, Sirje Kriisa jt.

Toimub
Järvamaal Laupal, Kruusaaugu talus peetakse 14.-16.augustini 4. Rahvusvaheline Kartulitrüki festival. Korraldajate eesmärgiks on "tutvustada ja propageerida kartulitrükki kui üht primitiivseimat ning loodussõbralikumat graafika/trükikunsti tehnikat, ühendada erinevast soost, vanusest, rahvusest ja erineva erialaga inimesi läbi lõõgastava manuaalse tegevuse ja pühitseda kartuli kui eestlaste põhitoiduse tähtsust." Valminud tööd liiguvad sügisel ja järgmisel aastal rändnäitusena Narva, Viljandisse, Pärnusse ja Rakverre. Loe lähemalt www.printpotato.pri.ee

15. augustil kell 17 toimub Karepal Richard Sagritsa muuseumis performansi-pärastlõuna "Vana riist". Ürituse eestvedaja Teet Veispaku sõnul pakub teema kunstnikele mitmekihilisi ja väga isikupäraseid tõlgendusvõimalusi. Osalevad Leonhard Lapin, Jüri Ojaver, Jaan Paavle, Aleks Plutser, Üllar Saaremäe, Ilja Sundelevitsh, Jaan Toomik, Hannes Varblane ja Valeri Vinogradov.


Bernt Notke "Surmatants" (detail)
Repro: EKM


© Christian Vagt


© Olga Shilova
Animalistliku skulptuuri festival


© Rait Pärg


Näitus "Vool aegub"


Teos kartulitrükifestivalilt
© Elerin Ello

   
   

Reede, 7. august 2009

 

Nõuka-aja ihalused ja maadeavastused Tartus
Tartu Kunstimuuseumis on homsest rahvale avatud näituse "TULEVIK SÜNNIB TÄNA. ENSV progressiivne kunst 1958-1968" satelliitväljapanek "Turisti pilguga". Näituse korraldajate sõnul on ihalused (nagu näiteks korterid, suvilad, ateljeed ja autod) näiliselt materjalistlikku ellusuhtumist tauninud nõukoguliku elulaadi lahutamatud koostisosad. "Nikita Hrushtshov toob viiekümnendate lõpul nõukogude inimese ellu veel ühe - turismituusiku. Võimalus reisida mööda suurt kodumaad ja külastada idabloki riike oli kunstniku elukutse üks eeliseid sotsialistlikus süsteemis. Loomingulised komandeeringud pidid soodustama kunstnike ja kirjanike nakkumist paljurahvuselise nõukogude ühiskonnaga. Reisipildid on eesti kuuekümnendate ametlikus kunstis eraldiseisev teemablokk, mis sisaldab muidu formalistlikuks peetavaid zhanre nagu arhitektuuri- ja loodusvaated ning sageli on võõrsil töötatud vabamas ja lõdvestunumas laadis.

Vana maailma rändurites on kokkupuude eksootiliste ühiskondadega tekitanud mitmesuguseid tundeid euroopaliku progressiidee suhtes. Nagu kirjutab 1961. aastal Samarkandist Ilmar Malin, "haarab see sind sedavõrd, et kaotad orienteerumise: mis on vana, mis uus, mis progressiivne, mis mitte". Reisid on nii mõnegi eesti kunstniku jaoks osutunud loominguliseks murdepunktiks - Malinit muutis muhameedlik Kesk-Aasia, Nikolai Kormashovi Põhjala looduse ja õigeuskliku kultuuri kombinatsioon Petseri, Põhja-Dvinaa ja Peipsi ümbruses ning Kaljo Pollit koos Lennart Meriga nähtud Kamtshatka. NSV Liidu rahvakunstnik Evald Okase vaated Madalmaadele, Itaaliale, Prantsusmaale ja Jaapanile vormisid aga kuuekümnendatel paljude eestlaste ettekujutust Läänest."

"Turisti pilguga" jääb avatuks 13. septembrini 2009. 11. septembril leiab samas aset ka kuuekümnendate ja progressiideega seonduv ettekannete päev.

Kai Kaljo vaatleb vabadust
Tallinna Kunstihoone galeriis avati eile Kai Kaljo näitus "Ainult eestlastele". Eksponeeritud on neli uut videoteost, mis jäädvustatud Chicagos, Wales'is ja Tallinnas. Muuhulgas näeb videos "Vaikne rahvas" laulupeolt naasvate piduliste vaikset ja pühalikku meeleolu; "Seitseteist etüüdi vabadusest" mõtiskleb aga selle tähtsa kategooria üle Chicagos Anish Kapoori atraktiivse monumendi "Cloud Gate" ("Pilve värav") juures. Galerii aknad on kaetud peeglitega - nii saab ka mööduja kunstniku kombel võimaluse enesepeegelduseks.

Eelkõige just videokunstiga rahvusvahelist tunnustust pälvinud autor selgitab oma väljapaneku eneseiroonilist nimevalikut: "Kui üksikisikul on oma eluga probleeme, siis soovitatakse tal seista peegli ette, vaadata endale otsa ja küsida endalt, milline ma tegelikult olen? Mida ma tegelikult tahan? Kuidas seda saavutada? Kas mina peaksin midagi muutma ? Seda saab teha ainult ise. Niisamuti on ka rahvusega. Aeg-ajalt oleks hea hetkeks peatuda ja järele mõelda, millised me tegelikult oleme, millised me tahaksime olla, milline on meie tulevik ja millest see sõltub? Lihtsalt on asju, mida teised ei saa meie eest ära teha."

Eve Kiiler lahkab linnahalli
Hobusepea galeriis on 17. augustini eksponeeritud Eve Kiileri "Kohtumispaik - Mere puiestee 20". EKAs sisearhitektuuri tudeerinud ja Londoni ülikooli Goldsmiths'i kolledzhis kultuuriteooria magistrantuuri läbinud Kiiler õpib alates 2006. aastast Helsingi Kunsti ja Disaini kõrgkooli doktorantuuris.

Oma värske projekti keskmesse on ta seadnud Tallinna ühe ikoonilisema ja enim poleemikat tekitanud ehitise - Linnahalli. Raine Karbi ja Riina Altmäe poolt loodud hoonetekompleksi jäädvustamistalustas ta juba 2006. aastal. Valmimisjärgselt mitmeid mainekaid rahvusvahelisi auhindu võitnud (NSVL Arhitektide Liidu auhind, Interarch´83 kuldmedal, NSVL riiklik preemia 1984) Linnahall on käesolevaks hetkeks minetanud suurema osa sellele algusaastatel omistatud epiteetidest. 1980ndatel esiletõstetud hoone "suurejoonelisus, funktisonaalsus ja ratsionaalsus" on asendunud kuvandiga kinnisvaraarendust takistavast tülikast ja lagunevast ehitisest.

Eve Kiiler: "Linnahall ja Tallinna mereäärsed alad on olnud mitmekümne aasta jooksul paljude rituaalide paigaks. Nende rituaalide ajalise muutumise ja teisenemise vaatlemine pakuks ahvatlevaid liine ka arhiivifotode või privaatsete arhiivide fotode kõrvutamisega. /-/ Oma muistseid templeid meenutava argiarhitektuuriga pakub Linnahall ahvatlevaid vaateid suurejooneliste arhitektuurifotode ainesena. Minu huviks on olnud pildistada seda territooriumi kui "avalikku elutuba", mitte kui ideaalselt inimtühje klassikalisi arhitektuurifotosid."

Jüri Kase ajaretk
Tartu Kunstimajas on 23. augustini üleval Jüri Kase näitus "Minu 60ndad". Tegemist on meie abstraktse kunsti ühe lipulaeva 60. sünnipäeva puhuse tagasivaatega aega, mil ta õppis Tartu Kunstikoolis. Nii ongi kõik eksponeeritud tööd valminud ajavahemikus 1965-1969 - tõsi, peamiselt kooliväliselt ja iseseisvalt, soovist leida oma väljenduslaad, tundetoon ning vältides teadlikult kellegi teise "reele" (trendi) istumast ja liugu laskmast; autori enda sõnul "töötades nagu fotograaf - vaadates kord sissepoole, kord väljapoole ja püüdes kõike seda jäädvustada tõketeta. Ka ei hoolinud materjalide odavusest - tihti olid nendeks Vietnami sõja plakatite tagumine pool, tapeet või ajaleht, lisaks süsi ja kontoritint, mis ei maksnud midagi - kunst eimillestki."

Jüri Kase ütlemisel on tegemist ehtsa popp-kunstiga - tulenevalt popitegemisest kui omamoodi vastuhaku ja protesti formaadist. Unikaalse väljapaneku töid on varem publikule näidatud kunstniku kodutalus Odistes(1969) ning aastal 1991 Tallinna Kunstihoones ja selle galeriis.

Tartus uued galeriid ja rohkem loomemajandust
Sihtasutus Tartu Loomemajanduskeskus (Kalevi 13) avab 8. augustil kaks uut näitusepinda. Galeriis Fuajee saab 4. septembrini olema koostöös Tartu Kunstnike Liiduga valminud Meiu Mündi maalinäitus, Loov Galerii pakub aga 21. augustini vaadata Eineke Leppiku graafikanäitust "Isoleeritud lennud". Loomemajanduskeskuse galeriid on avatud E-R kell 12-17, külastamine on tasuta.

Samuti käivitub laupäeval kell 17 loomemajanduse teemaline loengusari, milles esimese esinejana räägib oma kogemusest ning projektidest Amsterdamis Robert Marijinissen, kes on töötanud kanalitelinnas loomemajanduse koordinaatorina. Tartu Loomemajanduskeskuse ametlik avamine toimub augusti lõpus.

Näitused Tallinnas
Draakoni galeriis on Sirje Protsin-Petersen nime all "Võimumäng" võtnud oma maalides vaadelda selliseid teemasid nagu ühiskonna väärtushinnangud, hoiakud ja vaikimisi kehtestatud normid ning piirangud. Autor selgitab: "Võimuprobleemid tekivad igas sotsiaalses koosluses. Kui ruumis on rohkem kui üks inimene, algab võimumäng. Kuidas see lõpeb? ... Eesmärgi nimel ollakse võimelised kõigeks, tuues esile suuri konflikte, mõttetuid teravusi ja kuritahtlikku vastandamist, aga ka nauditavat retoorikat, inimlike emotsioonide puhanguid ja arukaid mõttearendusi. Elu pakub ohtralt näiteid võimumängudest ja manipulatsioonidest kõikvõimalikes valdkondades." Võimu mängulise olemuse üle saab mõtiskleda 15. augustini.

Hop galeriis saab 25. augustini näha Marju Vaheri näitust "Tüdrukud halvast elust"; inspiratsiooni on kunstnik saanud Hispaaniast, Valencia ühest äärelinna - ning käsitleb delikaatsel moel maailma vanima elukutse esindajate "head ja halba".

Ungari Instituudis on eilsest lahti näitus "Kaasaegne Ungari kunstnikuraamat". Kaasa lööb enam kui tosin autorit, kuraatoriks on Gyula Ernyey. Osalejate eesmärgiks on raamatu idee ümbermõtestamine ja avardamine. Kuraatori sõnul on kunstnikud keskendunud mõtete tõlgendamisele reaalsetesse, käega katsutavatesse materjalidesse vastukajaks suuresti kasvavale virtuaalsele kultuurile - samuti püütakse leida uuenenud vormi tulevikuraamatu kui sellise jaoks. Ungari kunstimaastikul hakkasid kunstnikuraamatud silma paistma 70ndate lõpus, käesoleva näituse varasemad tööd pärinevad kümnend hilisemast ajast.

TAM Galeriis avatud väljapanekuga "Sundance awakenings" mõtiskleb soome kunstnik Heikki Ylönen selle üle, kas iseenese hinge eest hoolitsemise kõrval oleme unarusse jätnud kõik ülejäänud ning iseka käitumise tagajärjel asunud hävitama meid ümbritsevat. Oma loo jutustamisel kasutab kunstnik Ameerika põliselanike kultuuri ja sümboleid kui näidet hingelise ühenduse loomisest loodusega; atmosfääri loovad lisaks maalidele video- ning audioinstallatsioonid.

Lühidalt
ArtDepoo avanes uus hooaeg noorte briti kunstnike Mat Humphrey ja Harry Pye kontseptuaalse projektiga, mis koosneb fotodest, maalidest, kollaazhidest, joonistustest, tekstipõhistest teostest ja videost.
Tallinnas Jaani kiriku lõunasaalis avati eile kunstnik Eva Jänese korraldusel väljapanek eesti kultuuri ühe monumentaalseima tegelase Uku Masingu kunstiloomingust.

Mujal
Tartu Kunstimaja väikeses galeriis saab 23. augustini tutvuda keraamik Margit Maldi loominguga pealkirja all "Vorm läbi tule". Mald on oma eriala õppinud Bornholmi Klaasi- ja Keraamikakoolis. Nüüd Matsalu lahe ääres töökoda "Haeska Keraamika" pidava kunstniku huviorbiidis on ühelt poolt igapäevane tarbeese ning teisalt mäng materjali ja tehnoloogiag. Muuhulgas on talle südamelähedaseks puu- ja soolapõletus, näituse võtmesõnadeks aga lihtsus, harmoonia ja tuli.

Tartu Lastekunstikooli Galeriis on 28. augustini Alar Raudoja "Leonardo kood". Teadupoolest on mitmekülgse renessansigeeniuse Leonardo da Vinci tegevus inspireerinud paljusid müstika ning salasõnumite otsijaid. Kunstikriitik Mari Kartau sõnul ei ole praegu Pärnu Linnagaleriid juhatava autori puhul "pikaajaline ametnikukarjäär kaasa toonud tavapärast ajude pehmenemist. Viimastel aastatel on tema looming liikunud dekoratiivsuselt mõtestatuse suunas. Samas ei aja ta asju ülearu keeruliseks, valides kujutamisobjektiks lihtsad asjad. Nende vahelisi seoseid saab juba iga vaataja ise oma peas luua."

Tartu Kõrgema Kunstikooli galeriis "Noorus" saab 30. augustini vaadata kooli meedia- ja reklaamikunsti osakonna juhataja Jaanus Eensalu fotograafika näitust "Nägu ja poos"; autor tegeleb oma teostes "visuaalide piiritlemise ja piiride problemaatikaga".

Pärnu Linnagaleriis näeb 29. augustini Riin Palloni maalinäitust "Mees". Naiskunstnik vaatleb oma töödes "vastassugupoole olemist, nende inimeseks olemist, pannes lõuendile erinevaid aistinguid, tundeid, mõtteid, liigutusi, poose. Mehi on ta maalinud loomulikes olekutes - unistades, häbenedes, enesekindlust leidmas, mediteerimas, naudisklemas, rõõmustades, kurvastades." Samas demonstreerib oma loomingut maalinäitusel "Emruntla - peatuspaik reaalsuste vahel" Toomas Altnurme.


© Kai Kaljo


© Eve Kiiler


© Sirje Protsin-Petersen


© Marju Vaher


Näitus "Kaasaegne Ungari kunstnikuraamat"


© Margit Mald


© Riin Pallon

   
www.kunstikeskus.ee keskkonnas leiduvate mistahes algupäraste tekstide, tõlgete, terviklike info- ja lingikogumite ning pildimaterjali reprodutseerimine ainult KUNSTIKESKUS.EE ja/või nende autorite ja/või nende valdajate nõusolekul. Originaalteoste ja viidatud materjalidega seotud õigused kuuluvad üldjuhul nende autoritele ja/või valdajatele.