24h galerii
Kunstiteadlikkuse Keskus
tagasi avalehele
 
ARHIIV kunstiuudised
 
Kunstiteadlikkuse Keskuse kunstiuudised
Toimetaja Vano Allsalu
AUGUST 2010
selle kuu varasemad uudised vt. allpool
   
   

Reede, 20. august 2010

 

Põldroos, Freddy ja asenduskipitus
Kunstihoone galeriis näitab end pealkirja all "Mina ja Freddy" Enn Põldroos. Maalikunstnik, monumentalist ja digitaalgraafik, kunstitegelane, -kriitik ja -kuraator, kirjanik ja poliitik - Põldroos on olnud Eesti kunstis ja kunstielus tegev enam kui poolsajandi. Mitmekülgne pole üksnes tema tegevus - ka oma isiksust dekonstrueerides toob Põldroos välja esmapilgul varjatud pooli, lausa paralleeltegelasi. Oma uuel näitusel keskendub kunstnik küll iseendale, kuid samas pole see väljapoole suunatud ekshibitsionism - pigem on tegu enesevaatluse ja -tõlgendamisega, ühteaegu enese üle naermise ja samas väga tõsiselt võtmisega.

Enn Põldroos nendib, et on uurinud "minikipitusi", mis tihtipeale annavadki inimese elule mõõtme - ning kirjutab ise "Mina ja Freddy" kohta: "Selle näituse kangelane on Freddy, nii vanana kui noorena. Ma tunnen teda ammu, ta elab minus eneses. ... Hallidest aegadest on inimkonna taganttorkijaks olnud valu. Tsivilisatsiooni arenedes kokkupuutevõimalus füüsilise valuga vähenes ning et mitte kaotada motivatsiooni, lõi inimene kõrgelennulise vaimsete kannatuste kultuuri. Maailmavalu, süümevalu, armuvalu. Tunnistagem - kõik see ei paku enam pinget, kes viitsiks ennast torkida.

...tänapäeva keskmiselt eduka inimesena elab Freddy kroonilises valudefitsiidis. Maavärisemised toimuvad vaid televiisoris ning ka meie omad kriisid räsivad pigem naabrimeest. Siiski elab kusagil Freddy ajusopis teadmine ajaloo kunagistest suurtest ja ülevatest kannatajatest, kes murtud hinge või kontide abil saavutasid surematuse. Et olla ka ise sama mõõtu tegija, kaldub ta mütologiseerima oma igapäevaelu pisikomistusi - või neid välja mõtlema. Nii asendabki ta valu mõnusa asenduskipitusega, mida nagu paranevat vistrikku seljal on tore sügada."

Monumentaalne tegelikkus Eesti südames
Põltsamaa galeriis pART saab 3. septembrini tutvuda Mari Kartau poolt kureeritud Koolkonna näitusega "Objektiivne monumentalism". Kuraatori sõnul kujutavad osalevad autorid oma loomingus suhteid, mis on inimühiskonnaga alati kaasas käinud ja käivad ka edaspidi, võttes erinevaid vorme vastavalt parasjagu toimivale ajaloolisele, poliitilisele, sotsiaalsele ja klimaatilisele kontekstile. Mõned kunstnikud eelistavad nende pingeliste suhete väljendamiseks kasutada nö. juhtumiuuringuid, teised mõistukõnelisi allegooriaid, kolmandad abstraktsemaid sümboleid.

Meeland Sepp ja Taave Tuutma on leiutanud masina, mis annab Eesti rahvale tiivad legendaarse Jaan Tatika vaimus. Sandra Jõgeva skulptuurid rebestavad klisheesid naisekehast ja samas ka klisheede dekonstruktsioone. Billeneeve naiserollide uuring ületab tavapärase sotsiaalse lahterduse - tema objektiks on ülinaine, kes orienteerub vabalt mütoloogilises tegelikkuses, kuid võib jääda hammasrataste vahele argireaalsuses.
Toomas Kuusingu monumentaalgraafika näol on tegu apokalüptilise ettekuulutusega, mis räägib õhtumaa allakäigust, kasutades Nostradamuse-aegset pildikeelt ja kaasaegset motiivistikku. Isikupärase lähenemisnurga leiab ka teiste osalejate - Mila Balti, Andurs Joonase, Kaarel Kütase, Jasper Zoova, Pusa, Alar Raudo ja kunstnikunime Siram all esinevad Kartau enese töödes. "Näituse üldpilt on monumentaalne, pisiasjadega siin ei tegeleta," võtab kuraator kokku väljapaneku iseloomu.

Haiguste ravi Plate tornis
24. augustist 5. septembrini saab Plate tornis (Suurtüki ja Laboratooriumi tänava nurgal) uudistada legendaarse eesti kultuuri krooniku Jaan Klõsheiko fotonäitust "Isevalitseja. Haiguste ravi". Väljapaneku sisuks on valik fotosid aastaist 1967-1991 ning fookuses nõukogulik absurd.

Klõsheiko kaamersailm on jäädvustanud meeleolukaid ja absurdimaigulisi vaateid omaaegse Leningradi ja Tallinna linnapildist, samuti Eesti ENSV teistest nurkadest. Oluliseks teemaks on seejuures militariseerimine - täna on ehk juba raske uskuda, et õdus Hiiumaa oli sõjaväelaste jaoks pelgalt "Leningradi sõjaväeringkonna piirivalvevägede eelpostiks". Muuhulgas on tabatud ka selliseid hüüdlauseid nagu "Lenin on alati meiega - surematu ja suursugune - universumist laotub Iljitshi mõtete, sõnade ja tegude samm!" ja "Ministeeriumisse kuuski tuua on keelatud!". Näituse lõpetab jäädvustus 80ndatel legendaarseks saanud Ülo Kiple - "haiguste ravija" - graffiti vormis mõtteavaldustest linnaruumis.

Näitus Plate tornis on Vaal galerii iga-aastane eriprojekt (varem on esitletud Vive Tolli ning Siim-Tanel Annuse loomingut), mille eesmärgiks on teadvustada Tallinna vanalinna võimalusi näitusepaigana. Sissepääs teisipäevast pühapäevani 12-14 ja 16-18.

Viies varjualune Lahemaale
Loksa vallas Pedaspea külas avati 19. augustil EKA arhitektuuritudengite ühistööna valminud varjualune "Spin", mille autoriks on I kursuse üliõpilane Kaspar Krass. Juhendasid professorid Andres Alver ja Jüri Soolep ning arhitekt Jaan Tiidemann. Tudengite kätega ehitatud varjualune kerkib Lahemaale juba neljandat aastat - varem on püstitatud "Giik", "Torn", "Luik" ja "Kolm". Erinevalt eelmistest on "Spin" valmistatud uudsetest ristkihtpuit-plaatidest.

Korralise õppeülesande eesmärgiks on tutvustada ehitise valmimise protsessi ja sellega kaasnevaid probleeme. Üliõpilaste käsutusse antakse vaid võsane plats ning ehitusmaterjalid. Ehitusplatsi ettevalmistus ja projekteerimine toimuvad paralleelselt: omavahel jaotatakse erinevad rollid ehitajast arhitektini ning puututakse kokku ka erinevatest ametitest tulenevate vastuoludega. Meeldiv on, et lõpptulemus jääb seejuures püsivalt rikastama meie populaarseima rahvuspargi looduskeskkonda.

Näitused Tallinnas
Tallinna Linnagaleriis on 29. augustini eksponeeritud Jass Kaselaane "Tulge tagasi inimese lapsed" - tervet galeriid täitev ruumiinstallatsioon, mille fookuses on autori sõnul "domineerivaim sümbol, mis ilmestab Tallinna Linnagaleriid ümbritsevat linnaruumi - vabadussammas". Kunstnikule seostub rist kui sümbol eelkõige kalmistukultuuriga: "Ma usun, et kuidagi alateadlikult seostub enamikele eestlasele rist viimase puhkepaiga rahu, ilu ja ülevusega. See on ilmselt ka ristikujulise monumendi idee populaarsuse põhjuseks nö. tavainimeste hulgas. On ju eesti rahvas kiiresti vananev ning paljusid otsuseid ja avalikke arvamusi kujundavad vanurite hulgad." Siiski ei ole audiovisuaalse ruumiinstallatsiooni eesmärgiks samba üle ironiseerida - Kaselaan käsitleb monumenti eelkõige kui ilmekat ajastu märki.

ArtDepoos on 27. augustini kahe soome kunstniku, Jonna Johanssoni ja Juan Kasari väljapanek pealkirjaga "Fake Empire and Palm Trees". Johansson (s. 1975) vaatleb eelkõige globaalseid fenomene indiviidi tasandil. Tema Artdepoos eksponeeritud installatsioon "Sweet Paradise" tegeleb heaoluühiskonnaga, kus "multinatsionaalsed korporatsioonide ketid domineerivad tänavapildis ja "magusa" elu poole püüeldakse mõtlemata selle põhjustele". Kasari (s. 1974) loominguline ampluaa ulatub segatehnikas teostatud maalidest foto, video ja heliteosteni. Tema installatsioonide tegelased pärinevad kunstniku enda loodud lugudest, samas segab ta huvitaval moel fakte ja väljamõeldisi, leides nii uusi viise modernsete klisheede kasutamiseks. ArtDepoos näitab Kasari kahte uut fotoseeriat.

Hop galeriis saab 7. septembrini vaadata Leena Kuutma objekte näitusel "Hulgas". Kuutma mõtleb nagu skulptor, aga on oma ideede teostamiseks valinud keraamika. Figuuri ja ruumi vaatleb ta seejuures mõjustatuna tajupsühholoogiast. Leena Kuutma sõnul on tema tööde mõõtkavaks alati inimene: "Keha liikumist läbi ruumi, tähenduste loomist läbi vaataja füüsilise positsiooni ja taju pean väga oluliseks faktoriks. Pean lugu M. Merleau-Ponty seisukohtadest, et keha on ruumilisuse nullpunkt, inimese mõtlemise ja maailma vahendaja, lähtepunkt ruumis olemiseks."

Lühidalt
Hobusepea galeriis on 23. augustini Mall Parise minimalistliku koega maalinäitus "Lendas üle pea", milleks kunstnik on inspiratsiooni saanud peaminister Andrus Ansipi 2007. aasta lubadusest viia Eesti Euroopa viie rikkama riigi hulka.
Kastellaanimajas saab 3. septembrini vaadata "Taaskohtumisi"; osalevad Reti Saks ja Tauno Kangro Eestist, Paolo Da San Lorenzo Itaaliast, Shahla Rosa Ameerika Ühendriikidest, Marina Podgaevskaya Venemaalt, Stefan Havadi Rumeeniast ja Canal Jagerroos Hiinast.

Mujal Eestis
Haapsalus Evald Okase muuseumis saab 29. augustini vaadata näitust "Neli neljandikku", kus oma loomingut näitab neli perekondlike sidemetega ühendatud kunstnikku: graafikud Herald Eelma ja Kaisa Puustak ning maalikunstnikud Kaarel Eelma ja Sirja-Liisa Vahtra. Nagu juba heaks tavaks saanud, pakub Okase muuseum suviti ka aktiivset osalemist võimaldavaid kunstiüritusi - 21. augustil algusega kell 11 toimub muuseumis tekstiilitrüki töötuba (juhendaja Eelike Virve) ning 22. augustil kell 12 läheb lahti laste graafikapäev, mida veab Britta Benno.

Võru Linnagaleriis saab 3. septembrini uudistada Vana-Võrumaaga seotud kunstnike ühisnäitust "Kos sa olõt?". Kuraatorite Jana Huule ja Andrus Raagi eesmärgiks oli koondada kunstitegijaid, kelle jaoks on püsinud elavana Lõuna-Eesti kultuuripärand, omanäoline maailmanägemine ja eelkõige võro keel.

Lühidalt
Tartu Loomemajanduskeskuses saab praegu vaadata fotograaf Katrin Rihma näitusi "Lapsepõlve lagi" ja "Oma aeg".

Toimub
20.-29. augustini toimub Polymeris VI Kultuuritehase Festival. Spetsiaalselt selleks kohale tulnud New Yorgi kunstnikerühmitus Pedalto juhendab eksperimentaalseid sportmänge, korraldab tantsu ja napsuvõtmise võistluse. Esmakordselt toimub Kultuuritehase Polymer toetuseks kunstioksjon silmapaistvate eesti noorema põlvkonna kunstnike loomingust, mille korraldab Sandra Jõgeva, viib läbi kunstikriitik Mari Kartau ning toetab improvisatsioonilise helitaustaga Eestis tegutsev saksa helilooja Hans Gunter Lock. Juba kaheteistkümendat korda leiab aset kunstiruumi Art Container poolt läbi viidav rahvusvaheline kunstisündmus Global Container.

Toimuvad särgitegemise, siltidevalmistamise, rakupõletuse, tätoveerimise ja heli õpitoad ning joonistusmaraton. Oma noodi lisavad festivalile disainiturg ja kirbuturg, samuti alternatiivmuusikaüritused Volyymer ja Diletantide Avangard. Oluline osa sündmustest toimub tänavu õues - vastvalminud ökoloogilise aianduse ja eksperimentaalse disaini põhimõtteid rakendavas Polymeri katuseaias. Kõigest lähemalt www.festival.kultuuritehas.ee


© Enn Põldroos


© Jasper Zoova


Näitus "Objektiivne monumentalism"
Foto: www.koolkond.ee


© Jaan Klõsheiko


Valmib varjualune "Spin"
Foto: EKA


© Jass Kaselaan


© Joanna Johansson


© Leena Kuutma


© Mall Paris


© Billeneeve
Kunstioksjon Polymeri toetuseks

   
   

Reede, 6. august 2010

 

Kunst rahast, ajaloost ja olulisest
Tallinna Kunstihoones on 5. septembrini Siim-Tanel Annuse näitus "Raha ja poeesia". Harry Liivranna ja Reet Varblase kureeritud esinduslik väljapanek on ühtlasi - ja üllatuslikult, arvestades Annuse legendi-seisust - läbi aegade kunstniku esimene ülevaatenäitus Tallinnas!

Eesti avangardismi elav klassiku ja ühe oma põlvkonna rahvusvaheliselt tuntuma kunstniku, jaanuaris 50. sünnipäeva pidanud Siim-Tanel Annuse suurnäitus Kunstihoones hõlmab ligemale 60 tööd. Näituse kese on 2005. aastal alustatud projekt "Raha ja poeesia", mida võib vaadata kui Eesti XX sajandi ajaloo visualiseerimist siin käibel olnud rahatähtede ning paari üliolulise, maailma ajalugu muutnud dokumendi kaudu. Ajalugu kontseptualiseeriva väljapaneku raskuspunkt on viimasel viiel aastal valminud autoritehnikas reljeefmaalidel, mis kujutavad paberrahatähtede (EW kroon, Kolmanda Reichi ostmark, Nõukogude rubla, Soome mark, Saksa mark, Eesti kroon) ning Eesti Vabariigi iseseisvusmanifesti ja Molotov-Ribbentropi pakti hiigelfragmente (diktaatorite allkirjad). Kuraatorite sõnul on Annus oma töödes samaaegselt irooniline ja romantiline, täis usku esteetiliste kujundi igikestvusse - kuigi neis töödes jääb kõlama ka küsimus, kas raha või poliitilise, inimvaenulikult ajaloo kulgu muutnud dokumendi tähendus muutub vormi estetiseerimise abil.

Kunstihoone näituse vanimad tööd on 1975. aastast, väljas on ka kuulsad 1970.-1980. aastate eskapistlikud, vastukaaluks nõukogude tegelikkusele konstrueeritud ideaalmaailmu kujutavad graafilised sarjad "Tornid taevasse" ja "Taevalinnad", millele Annus on hiljem loonud ka reljeefmaalitehnikas tõlgendused. Samuti demonstreeritakse näitusel dokfilmi Annuse 1982. aasta legendaarsest performance´ist koduaias. 3. septembril aga peetakse Kunstihoones raha ja kunsti sidemetele pühendatud seminar.

Vindi ja Künnapu metafüüsikast laetud ühisnäitus
Hobusepea galeriis peavad 9. augustini ühisnäitust "Dialoog" Mare Vint ja Vilen Künnapu. Esinejate kolleeg ja põlvkonnakaaslane Leonhard Lapin nendib, et esmapilgul võib kahe väga kindla käekirjaga kunstiklassiku ühisesinemine üllatada, ent vaimsed sidemed on olemas: "Esimene ühine joon, mis kohe meelde tuleb - on metafüüsika, ruum ja objekt, mis lisaks füüsilisele loetavusele ning omadustele sisaldab vahetult tajutavat vaimset väge - aga ainult siis, kui inimese meelelaad on vaimsusele avatud. ... Juba Mare Vindi 1970. aastate joonistustes võib näha objekte, mille seosed ümbritsevaga on küllaltki tinglikud ning järgnevatel aastakümnetel tema loomingu metafüüsiline mõõtmatus üha süveneb ja saavutab oma tipu viimase aja pliiatsiga lõuendile joonistatud eriti tundlikes maalides. Võib väita, et Mare Vint on täielikult leidnud Omaise: ta elab oma loomingus maailmas, mida ei mõjuta ei olme ega uued "kunsti paradigmad".

Lapini sõnul oli ka Vilen Künnapu esimestes projektides, samuti 1970. aastate alguses, tajutav tugev sümbolite ning irreaalsete ruumikontseptsioonide mõju ning õieti sai temast 1980. aastail Eesti esimene metafüüsilise kunstikultuuri kuulutaja, kes avaldas oma esinemiste ja artiklitega mõju nooremale seltskonnale - nimetagem siinkohal näiteks kunstnikku ja sisearhitekti Mari Kurismaad ning T-rühma.

Ja Lapin jätkab: "Vilen Künnapu peaaegu kõigis, ka realiseeritud objektides, võib kohata näiliselt ebaloogilisi seoseid, mis ei ole tüüpilised eesti arhitektidele, kes sooviksid põhjendada iga kruvi. Samas on tõsiasi see, et metafüüsika ei seostu ainult immateraalsega: me võime päevaund näha kesk argipäeva, kujutelmi kesk reaalset linna, ilmutusi olemasolevates objektides. Küsimus on vaid selles, kas me lihtsalt kaeme või vaatleme. Kas anname loodud reaalsele asjale ka vahetust tarbimisest sõltumatu mõõtme. ... Mare Vint kujutab Mineviku ja Lõunamaa Linnu, mis on tegelikult tema tänase hingeseisundi ilmingud, seega ka Tuleviku Linnad; Vilen Künnapu ehitab pühasid arhitektoone - stuupasid, mis veelgi otsesemas vormis kuulutavad sõnumeid tulevast paremast maailmast, mida tegelikult me loome ise - siin ja praegu."

Tartu kunstielu suvekuumusest kosumas
Tartu Kunstimaja Monumentaalgaleriis avati eile ning jääb 29. augustini lahti Jasper Zoova ja Kiwa kunstinäitus "Stiilne viisnurk". Zoova esitleb oma anarhobudistlikku graafilist seeriat "Franki Tiibet", mille peategelaseks on kunstniku poeg Frank. Näha saab ka projekti "Paralleel Euroopa" ja antropoloogilist eksperimentaalfilmi "Laama". Kiwa installatsioon "Üle mõistuse" koosneb näituse korraldajate sõnul filmist "The Other Side of the Sunday" näpatud ja vägivaldselt Immanuel Kantile omistatud tsitaadist, kolmeteistkümnest peeglist (neist kaheksa tähekujulised), roosast semikoolonist (kasepuust), ja millestki, mida lõuendi ja värvi kohalolu tõttu võiks lääne kunstiajaloo traditsiooni kohaselt maaliks nimetada (kuigi see meenutab kahtlaselt hoopis midagi muud).

Tartu Kunstimaja väikeses galeriis on samal ajal avatud Evi Gailiti ja Tõnis Kriisa ühisnäitus "Üle ühe", kus Gailiti mõõtudelt ja sisult tagasihoidlikke, aga värvi ja omanäolise vormi tõttu seda intensiivsemaid maale saadavad Tõnis Kriisa vahetult näituse eel valminud skulptuurid. Mängides emotsionaalselt erinevatel alustel, on mõlema loomingus paras annus naivistlikku üldistust.

Näitused Tallinnas
Tam Galeriis näeb 28. augustini Ado Lille aktijoonistusi ja - maale sünnipäevanäitusel "Reflektsioon (Reflex/Neon)". Kunstniku enese sõnul on tal õnneks ja kahjuks ainult üks sõltuvus - värvisõltuvus. Tõepoolest, värvid on Lille maalidel aasta-aastalt üha intensiivsemaks muutunud. Näituse korraldajad mõtisklevad: "Paradoksaalselt on kunstiliselt kõige mõjuvad need Lille aktimaalid, milles värvikooslused pole kontrastselt vastandatud, vaid hoopis ühtseks tervikuks sulandunud. Maaliruumis naisega üheks saamine on kunstniku tegelik imaginaarne eesmärk. Niisiis võime tõlgendada värvi kui teatavat kunstniku kohalolekut maalilises ruumis."

Vaal galeriis on 24. augustini üleval Kadri Alesmaa maalid pealkirja all "DNA". Kunstnikku on köitnud geneetika kui kaasajal üha suuremat kaalu ja tähendust omandav teadusharu. Kui eelmise sajandi olulisim saavutus geneetika vallas oli DNA molekulaarse struktuuri avastamine, siis tänase seisuga on võimalik analüüsida juba tervet genoomi korraga ning uusi teadmisi lisandub iga päev. Teadusuuringute progressiga käivad käsikäes ka eetilised küsimused ja ohtudega kaasnevad hirmud. Hingelt maalikunstnikuna on värvimängu hindav Kadri Alesmaa oma maalides pärilikkusaine spiraalset vormi ja mudeli värviilu ära kasutades püstitanud küsimusi, kuid jätnud lahenduste otsimise publiku pärusmaaks.

Viimsi Püha Jaakobi kirikus on septembri lõpuni eksponeeritud Tiina Tammetalu "Exodus". Tammetalu uus maalisari on eksperimentaalne - liikumine, muutus ja uue otsing kui kunstniku loominguline kreedo on manifesteeritud ka maalide tehnilises küljes. Tammetalu on täielikult loobunud kogu oma senisest raskefaktuurilisest maalitehnilisest arsenalist, katsetades nüüd lõuendil meetodeid, mida õppis eelmisel kevadel Pekingis veega maalijatelt.

Tornide Väljakul Loewenschede tornis saab 8. augustini uudistada Sergei Isupovi näitust "Pilvedes". Isupov on omanäoline ja tunnustatud keraamik, kes oma kunstihariduse sai meie kunstiakadeemiast. Viimati sai tema töid Eestis näha 17 aastat tagasi, enne Ameerika Ühendriikidesse elama asumist. Nüüd on kunstnik taas tegutsemas ka Eestis - siinset õhustikku peab ta värskendavaks ja uusi vaatenurki pakkuvaks vahelduseks kunstielule Massachusettsi osariigis. Seekordne näitus on seotud hiljuti toimunud Kohila keraamika puupõletuse sümpoosioniga Kohilas, samuti on Isupovi töid inspireerinud vanalinna keskaegne õhustik, arhitektuur ja raidkivikunst.

SEB Galeriis saab 10. septembrini vaadata Veera Stanishevskaja ja Vladislav Stanishevski ühisnäitust "Duett". Kunstnikest abielupaar toob vaatajate ette valiku graafikat, akvarelle ja õlimaale, mille seob omavahel ühtseks tervikuks autorite aastatepikkune tugev loominguline sünergia. Detailirohked natüürmordid ja figuraalkompositsioonid ülistavad olenemata tehnikast ning motiivivalikust fantaasialendu ning armastust klassikalise esteetika vastu. Vladislav (s. 1947) ja Veera (s. 1953) on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinsituudi graafika erialal, kuuluvad Eesti Kunstnike Liitu ning Eestis tegutsevasse Vene Kunstnike Ühendusse. Mees on tuntust kogunud eelkõige oma peenekoelise graafikaga, naist aga teatakse poeetilise alatooniga detailideni viimistletud akvarelli- ja maaliloomingu kaudu.


© Siim-Tanel Annus


Mare Vint ja Vilen Künnapu
Foto: Hobusepea galerii


© Kadri Alesmaa


© Sergei Isupov
Repro: sergeiisupov.com

   
www.kunstikeskus.ee keskkonnas leiduvate mistahes algupäraste tekstide, tõlgete, terviklike info- ja lingikogumite ning pildimaterjali reprodutseerimine ainult KUNSTIKESKUS.EE ja/või nende autorite ja/või nende valdajate nõusolekul. Originaalteoste ja viidatud materjalidega seotud õigused kuuluvad üldjuhul nende autoritele ja/või valdajatele.