24h galerii
Kunstiteadlikkuse Keskus
tagasi avalehele
 
ARHIIV kunstiuudised
 
Kunstiteadlikkuse Keskuse kunstiuudised
Toimetaja Vano Allsalu
AUGUST 2011
selle kuu varasemad uudised vt. allpool
   
   

Reede, 26. august 2011

 

Siib vaatleb Sylti
Hobusepea galeriis näeb 5. septembrini Liina Siibi isikunäitust "Sylt ilma Ulrikeseta". Saksamaale kuuluvat Põhjamere suurim saar Sylt on kahtlemata teutoonide armastatumaid suvituspaiku kodumaal - juba 20. sajandi algusaastatest peale on seda iseloomustavateks märksõnadeks olnud prominentsus, jõukus ja jõudeelu nautivad intellektuaalid. Teiste hulgas on saarel puhanud ja lõbutsenud kirjanikud Thomas Mann ja Stefan Zweig, kunstnikud Käthe Kollwitz, Max Liebermann ja Emil Nolde, filmistaarid Brigitte Bardot ja Romy Schneider, helilooja Richard Wagner ja endine Saksamaa liidukantsler Willy Brandt. Eelmise sajandi prominentide suvitusmeka veatusse fassaadi lõi mõrad II maailmasõda, pärast selle lõppu aga varjas end saarel koguni Auschwitzi koonduslaagri komandant Rudolf Höß.

"Enim vastuolusid ja poleemikat tekitanud suvitajaks sõjajärgse perioodi Syltil võib ilmselt pidada kunagist ajakirjanikku ja ajakirja "Kontakt" toimetajat ning uusvasakpoolse terroriorganisatsiooni RAF (Rote Armee Fraktion, tuntud ka Baader-Meinhof grupina) üht asutajaliiget Ulrike Marie Meinhof´i (1934-1976)," selgitab Liina Siib näituse pealkirja ja vaatenurga valikut. Hobusepeas eksponeeritud näituseprojektis dokumenteerib ta heaoluühiskonna nõudmistele vastava suvitussaare igapäevaelu, otsides viiteid Meinhofi omaaegsetele iseloomustustele saksa ühiskonnast ja väärtushinnangutest.

"Projekt "Sylt ilma Ulrikeseta" seob filmi- ja fotokujutised Sylti saare suvisest heaolust ja paradiisist toetudes valikutes paralleelidele Ulrike Meinhofi kolumnidega 1960. aastate Lääne-Saksa ühiskonnast. Hiljem, juba RAF-i sõnul on läänes massid kaotanud arusaama rõhutu ja ekspluateeritava positsioonist ega oska enam unistada muust kui autost, puhkusest ja plaaditud vannitoast. Näitusel keskendun sellest kolmikust keskmisele unistusele - unistusele puhkusest. Mis vahe on puhkusel ja tööl ja kas seal on üldse vahet, kui isegi suvepuhkuse ajal teeb inimene motoorselt samu liigutusi, mida tööpostil?" mõtiskleb näituse autor.

Mikoffi kuulsad ja kummalised linnaskulptuurid
Eesti Arhitektuurimuuseum esitleb 11. septembrini avatud näitusel rahvale Mare Mikoffi (1941) avalikku ruumi suunatud kujuriloomingut pealkirja all "Linnaskulptuur". Väljapaneku kuraatori Reet Varblase sõnul jäi tõsimeelne realistlik kujutamisviis kunstnikule kitsaks juba 1970ndate keskpaiku, ent tänaseni köidavad teda vormieksperimentide ja moodsate materjalide kõrval nii klassikaline vormimodelleering kui sellised traditsioonilised materjalid nagu pronks ja alumiinium.

Vabaplastika kõrval on Mare Mikoff tegelenudki kõige enam monumentidega - valdkonnaga, mis Eestis tihtipeale tuliseid kirgi kipub üles kütma. Ta on teinud traditsioonilise(ma)s mõttes hommage'e konktreetsetele inimestele nagu Paul Kerese (1996) ja Jüri Vilmsi (2005) monumendid Pärnus või Karl Menningu (2006) oma Tartus ning naisele kui emale ("Nõmme ema", 1998) - aga samuti monumente kerge iroonilise kummardusega rahvapärimusele ja -pärandile (2005. aastal loodud "Hämarik" Tallinnas Viru Keskuse juures). Kunstniku viimaste aastate loomingu keskmes on olnud ebatraditsioonilised "monumendid": loodud näiteks austusavaldusena inimesele ja selle meeleseisunditele ("Ta kuuleb ... Ta näeb", 2002) - või hoopiski kisa-kära põhjustanud monumentidele enestele (installatsioon "Ausammas", 2008).

"Mare Mikoffi realism - vaimukatest, teravatest, karakteersetest portreedest, eksistentsiaalseid seisundeid tõlgendavatest objektidest kuni sootsiumi päevakajalisi probleeme puudutavate installatiivsete lavastusteni - on kunstniku vastus nii kunsti kui ka elu muutustele," kommenteerib Varblane. Oma uuel näitusel on Mikoff loonud fotodest ning objektidest teatraliseeritud ruumiinstallatsiooni - muutnud Rotermanni soolalao suure saali absurdseks, erineva tähenduse ning kaaluga objektidega täidetud linnaruumiks, omamoodi tardunud absurditeatriks.

"Tema uued paatosest priid, iroonilised, konnotatsiooniderikkad objektid - ohvrite ehk siis võimule jalgu jäänud inimeste, reaalse (presidendi portree) ning potentsiaalse võimu tõlgendused - ei ole vaid teatud seisundite, olukordade, vaid ka monumendi kui institutsiooni tõlgendused," resümeerib kuraator.

Teistmoodi ruumitaju Tallinna Kunstihoones
Tallinna Kunstihoones on 2. oktoobrini avatud Maria Arusoo kuraatoriprojekt "Kontinuum. Kunst kui taju. Ruum kui protsess" ("Continuum. The perception zone"). "Esimest korda peale 90ndaid on rõõm Baltikumis näidata Berliinis resideeruva staarkunstniku Olafur Eliasson (IS/DE) valgusinstallatsiooni," teatavad korraldajad. Näitus toob Eestisse ka teisi olulisi kunstimaailma suurnimesid nagu Martin Creed (UK), Bernhard Leitner (AT), Spencer Finch (US), John Wood & Paul Harrison (UK), Ceal Floyer (UK) ning esitleb noorema põlvkonna kunstnikke nagu Daniel Kemeny (CH) & marusoo (EST), Kiwa (EST) ja Toomas Thetloff (EST).

"Kuraator Maria Arusoo on loonud keskonna, mis mõtestab ümber tavapärast kolmedimensionaalset ruumitaju ning binaarset objekt-subjekt suhet, mis eksisteerib vaataja ja teose vahel. Ruum on aktiviseeritud ja vaataja on toodud teose keskmeks. Tekib suhestuv dünaamika, mis transformeerib osaleja lahutamatuks eksponeeritavast, kunst muutub füüsiliseks kogemuseks, näitusel viibimine mänguliseks elamuseks," seletavad näituse korraldajad.

Muuhulgas jõuab publiku ette ka unikaalne viietunnine performance'itsükkel, mille jaoks on loonud spetsiaalselt teoseid visuaal- ja helikunstnikud Eestist, Tsiilist, Itaaliast, Inglismaalt, Egiptusest, Saksamaalt ja Austriast. Üles astuvad Kiwanoid, Indias Indios, Nathia Scalota & Leila Fatma Hassan, 2kunst (Raul Saaremets & Chris Long) ning Franz Pomassl, kes esitab oma uue plaadi "surplus ships" materjali.

Jõekalda pärand ulatub kaasaega
Vabaduse galeriis saab 13. septembrini uudistada Loit Jõekalda (1951) loomingut pealkirja all "Pärand". Jõekalda on vabagraafilise loomingu ja graafikanäituste kureerimise kõrval tegelenud juba enam kui veerandsada aastat intensiivselt soomeugri rahvaste ja nende naabrite muinasaja visuaalse pärandiga. Mitmetelt ekspeditsioonidelt Põhjala kaljujooniste juurde ja endise Nõukogude Liidu avarustesse pillutatud väikerahvaste asustusaladele on Jõekalda toonud kaasa arvukalt kunstnikukäega loodud jäljendeid. Paljuski just tänu Loit Jõekalda poolt kopeeritud muinasmälestistele saame täna heita avarama ja mõistvama pilgu oma spirituaalsele pärandile väga kaugest minevikust.

"Eksponeeritud on frotaazhtõmmiseid, mis dokumenteerivad hetki ajaloost, veel säilinud graafilisi kujundeid kiviajast ja ka lähemast minevikust. Ka täna jätab inimtegevus meid ümbritsevale keskkonnale visuaalseid märke, mis ladestuvad vanadele meid mitme inimpõlve jooksul ümbritsenud struktuuridele siinsamas näitusepaiga lähiümbruses," ütleb näitust kommenteerides galerist Juta Kivimäe. Ning tõepoolest - mõnedki faktuurid pärinevad galeriist kiviviske kauguselt, Kunstihoone hoovist...

"Igast jäljendist võib kujutleda erinevaid tähendusi, igas väljendis võib tajuda nähtamatuid variatsioone. Visuaalses keeles kujutatud sümbolite tähendus võib olla muutlik. Nii abstraktne kujund kui realistlik peegeldus võivad jääda arusaamatuks või olla ühtviisi mõistetavad. Kuluvate mälestuskihtide taustast võib ilmuda kujuteldamatu," mõtiskleb nii Eesti kui Soome Muinastaideseltsi kuuluv kunstnik.

Õhuloss tuletornis
Kaasaegsest ehtekunstist huvitatud publikum on 27. augustist 25. septembrini oodatud Tallinna põhjatuletorni (KUMU vahetus läheduses, Valge tn. 3), kus astuvad oma loominguga üles 6 autorit - Kadri Mälk, Piret Hirv, Villu Plink, Eve Margus-Villems, Tanel Veenre ja Kristiina Laurits. Ühise nimetaja all õhuLoss tegutsevate kunstnike loodud sadakonda ehet saadab Janek Murru poolt loodud helitaust. Varem on sama kooslus näidanud oma loomingut Hollandis, Taanis, Hispaanias, Portugalis, Ungaris, Saksamaal ja Hiinas.

Hispaania kunstiteoreetik Monica Gaspar on nende kohta öelnud: "Paljud õhuLossi autoritest eelistavad luua veidi segadusse viivaid ehteid, mis hõljuvad ja mänglevad aegruumis. Teosed manavad esile mingi minevikuaja, kuid materjalid on piisavalt shokeerivad, et tuua meid kõhklusteta tänapäeva. Teoste väärtus seisneb nende suures sisendusjõus, mis teeb vaataja ülimalt valvsaks." Väljapanekuga Tallinnas samaaegselt ilmub ka mahukas raamat õhuLossi loomingust, mille väljaandjaks ja rahvusvaheliseks levitajaks on Saksa kunstiraamatute kirjastus Arnoldsche Art Publishers. Näituse lõpetab 25. septembril kell 16-19 Disainiöö raames toimuv finissage autorite osavõtul.

Näitused Tallinnas
Dovlatovi Päevade Tallinnas raames saab KuKu klubis 18. septembrini kaeda Aleksandr Florenski graafiliste lehtede näitust "Illustratsioonid Dovlatovile". "A. Florenski illustratsioonid Sergei Dovlatovi teostele" (2008) koosneb 10 tõmmisest, mis on teostatud illustratsioonide järgi, mille kunstnik tegi kolmeköitelisele Sergei Dovlatovi teostekogumikule ("Limbus-Press" 1993). 4 tõmmisest koosnev sari "Dovlatovi ümbruskonnad" (2011) on pühendatud kirjaniku 70. sünniaastapäevale ning kujutab Leningradi, Tallinnat, New Yorki ja Mihhailovskojet - kohti, kus kirjanik elas ja mis peegeldusid tema teostes.

Ehitusmaterjalifirma Saint-Gobain Ehitustooted kontori-kompleksis (Peterburi tee 75) saab oktoobrikuu lõpuni uudistada Mare Vindi aastail 2003-2010 loodud lito- ja serigraafiatehnikas töid.

Mujal
Tartus galeriis Noorus näitavad 10. septembrini oma loomingut õppejõud-kunstnikud Tartu Kõrgemast Kunstikoolist ning nende kolleegid-koostööpartnerid Leedust ja Soomest. Esinevad Heli Tuksam, Tuuli Puhvel, Sirje Petersen, Aet Ollisaar, Erika Pedak, Kadri Toom ja Jaan Luik ning Juhani Järvinen ja Sofia Wilkman (Saimaa University of Applied Sciences), Tiina Karhu ja Ilona Huolman (Helsinki Metropolia University of Applied Sciences) ning Algirdas Dovydenas ja Ieva Paltanaviciute (Vilnius Academy of Arts).

Pärnu Kunstnike Majas saab 17. septembrini kaeda omanäolist ülivärvikat ja -kirevat maalistiili harrastava Pusa näitust "Avastamata maailmad. Pitsilinnu saladus". "Kusagil tekivad tuhanded maailmad, millest enamus jääb avastamata. Eriti raskeks teeb nende maailmade avastamise asjaolu, et nad on pidevas muutumises. Sellega seoses võib juhtuda, et tundub, nagu maailm oleks avastatud, aga üritades seda taas leida, on ta kadunud," mõtiskleb autor.

Türi Kultuurikeskuse kunstigaleriis saab septembrikuu lõpuni uudistada Tiit Jaansoni maalinäitust "Elu koos Led Zeppeliniga".

Toimub
Tallinna Fotokuu toob 28.-30. augustil Vabaduse väljakule hiigelsuure "ürgkaamera". Tallinna esindusväljakule püstitatav camera obscura (ladina k. pime kamber) on isemoodi asjandus, mille sisemusest on huvilisel võimalik imetleda Vabaduse väljaku ümberpööratud panoraami. Projekti autorid Ats Parve ja Kadarik Tüür Arhitektid said oma hiigelkaamera loomiseks inspiratsiooni fotograafia ajaloost - pmekambri publiku ette toomise eesmärk on tutvustada fotokujutise tekkimise fenomeni ja pakkuda toredat vaatemängu. "Camera obscuras viibida on väga maagiline tunne, see sarnaneb esimese kinokogemusega. Vahe on ainult selles, et pilt on ümberpööratud ja ekraanil nähtav liikumine toimub reaalajas," selgitab oktoobris aset leidva rahvusvahelise Tallinna Fotokuu peakorraldaja Marge Monko.

1.-3. septembrini toimub Tallinnas interdistsiplinaarne konverents "Kunst ja rituaal Põhja- ning Kesk-Euroopas hiliskeskajal ja varauusajal", mis toob kokku kunsti- ja kultuuriajaloolased, teoloogid, kirikuloolased ja kultuuriantropoloogid. Sten Karlingi 105. sünniaastapäevale pühendatud ürituse korraldavad EKA Kunstiteaduse Instituut ja Tallinna Ülikooli Keskaja Keskus. Konverents algab 1. septembril kell 18 Niguliste Muuseumis ettekandega Kesk-Euroopa Ülikooli professorilt Gerhard Jaritzilt. 2.-3. septembril leiavad konverentsi üritused aset Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudis (Rüütli 10).

Kesk- ja varauusaegses ühiskonnas olid nii ilmalikud kui religioossed pildid, objektid ja kohad rituaalidega tähendusrikkalt läbipõimunud ning toonaste inimeste ja ühiskondade mõistmiseks on hädavajalik uurida neid nähtusi vastastikuses seoses. Seetõttu ongi Tallinnas toimuva konverentsi huvikeskmes kujutised, esemed ja ruumid nende rituaalses kasutuses, protsessis, mille kaudu neid mõisteti ja väärtustati. Konverentsiteemad käsitlevad kiriklikke, õukondlikke ja bürgerlikke tseremooniaid, pidustuste etenduslikku tahku, kujutistega seostatud rituaale, suremise ja mälestamise kombetalitusi, isikute ja eri ühiskonnarühmade (enese)representatsiooni, kunsti ja arhitektuuri kui sümboolse kommunikatsiooni vahendeid.

Sten Karlingi mälestusele pühendatud teaduskonverentse peetakse alates 1996. aastast iga viie aasta järel. Eesti professionaalse kunstiteaduse võtmekujusid, vanema kunsti uurija Sten Karling oli aastatel 1933-1940 Tartu Ülikooli ja 1947-1972 Stockholmi Ülikooli kunstiajaloo professor.


© Liina Siib



Mare Mikoffi "Hämarik"
Foto: Delfi



© Loit Jõekalda



© Kristiina Laurits



© Tanel Veenre



Tallinna põhjatuletorn
© Tanel Veenre



© Aleksandr Florenski



© Pusa

   
   

Reede, 19. august 2011

 

Tulevikust süngelt, kohati ka konstruktiivselt ja roheliselt
Tartu Kunstimajas saab 11. septembrini uudistada Eesti Maalikunstnike Liidu näitust "2031". Korraldajate sõnul suhestuvad kunstnikud tuleviku kohta küsival näitusel inimliku seisundi võimalikkustega üha muutuvas maailmas. Vaataja ette on toodud erinevas lagunemisastmes abstraktselt ekpressiivseid maale, lendavad mustad palakad ja kogutakse relvi, vastukaaluks ei puudu ka konstruktiivne maalilaad ning rohelised ideed.

"1910ndatel Itaaliast alguse saanud industriaalne futurism kutsus üles ehitama uut inimest ning sai omamoodi maailmasõja ettekuulutajaks. Ameerikas 1950. ja 1970. aastatel sci-fi'ks arenenud futurismi pildikeel koosnes reeglina rikkalikest värvidest ja konkreetsetest fantastilistest objektidest nagu ülikõrged pilvelõhkujad, täisautomaatne linn või kauged kosmosereisid, kus inimese rolli nähti kui selle kõigega mängivat operanti. 90ndate Jaapani küberpungi laine populariseeris eskapismi digitaalmaailma ja Inimese versiooni 2.0 võimalikkust. Nüüd - peale läänemaailma vabaduse illusioonide purunemist, loodusressursside väidetavat kohe-kohe otsa lõppemist ning 7 miljardi tarbijaks kodeeritud inimese purunema määratud unistusi paremast elust - on pilt tulevikust üpris trööstitu," nendib kuraator Veiko Klemmer.

Maalijate väljapanekuga astuvad tahes-tahtmata dialoogi ka praegu Kunstimaja Monumentaalgaleriis lahti olev Taavi Talve ja Denes Farkase ühisnäitus "Joonealused" ning Väikeses galeriis avatud Uku Põllumaa kureeritud metaarhitektuuri ülevaade "Ehitamata Tartu".

Tiibeti kunstist, kaasaegselt
Dalai-laama visiidiga kaasnenud tiibeti kultuuri võnked pole Tallinnast veel kadunud - Temnikova & Kasela galeriis saab avastada Tiibeti noore visuaalkunsti võtmefiguuride loomingut. Dedron, Gade, Nortse, Tenzing Rigdol ja Tsering Nyandak esitavad eesti kunstipublikule seda, kuidas näevad nemad oma eksootilise, religioosse ja müstilise mainega kodumaa tänapäeva ja minevikku.

Tiibet on arenev keskkond, mille ilme kujuneb poliitiliste sündmuste, religiooni ning sissetungiva kommertsliku ja globaliseeruva maailma koosmõjus - pakkudes just sellisena laiahaardeliselt inspiratsiooni. Lisaks sellele tagavad näitusel stiilide mitmekülgsuse loomulikult ka kunstnike erinevad elukogemused ja haridusteed. Kaasaegsusest hoolimata õhkub piltidest siiski selgesti tunnetatavat budistlikku harmooniat - maalähedane värvivalik, rõhutatud detailid ning traditsioonilised mustrid ja sümboolika loovad unustamatu ja Tiibetile iseloomuliku esteetilise kogemuse.

Koostöös Rossi Rossi galeriiga (London) sündinud ettevõtmise toetajaks ja kaasprodutseerijaks on Himaalaja Kultuuride Selts, väljapaneku kujundas Peeter Laurits. 18.-20. augustil saab näitust vaadata kella 12-18, edaspidi kuni 30. septembrini galeriisse ette helistades. Rohkem infot www.temnikova.ee

Tam Galeriis on aga augustikuu lõpuni avatud "Himaalaja tuuled", kus tutvustatakse seitsme Tiibeti päritolu kunstiku loomingut. Sellelgi näitusel eksponeeritud kunstnikud on tiibeti modernse ja traditsioonilise kunsti dialoogi vahendajateks - peegeldades oma töödes religioosse ja ilmaliku, vana ja uue, rituaalse ja kommertsliku kohtumist. Oma loominguga on Tallinnas esindatud Tashi Norbu, Govinda Sah 'Azad', Chandra Garbuja 'Tene', Flera Birmanis, Premila van Ommen, Dorje Dolma ja eestlastele raamatu "Himaalaja jutud" illustraatorina tuntud Druktse Gyal.

Islandi disainist, ülevaatlikult
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis avati paari päeva eest esinduslik väljapanek "Islandi kaasaegne disain". Nii noored ja lootustandvad kui tuntud ja lugupeetud disainerid on toonud viimaste aastatega Islandi disainikeskkonda uue hingamise, mida iseloomustab tundlikkus, uudishimulikkus ja optimism. Näitus jutustab kütkestava loo nendest arengutest, esitledes ligemale 30 disaineri ja disainimeeskonna töid - esinejate valik peegeldab seejuures kaasaegse Islandi disaini iseloomulikke jooni nii läbi visuaalse teostuse kui mõtteviisi. Väljapaneku kuraatoriks on Elisabet V. Ingvarsdottir.

Näitus avati esmakordselt Reykjavíki kunstimuuseumis 2009. aastal, seejärel on see reisinud mööda maailma, Kopenhaagenist Shanghaini. "Islandi kaasaegse disaini" ametlik avamine toimub 21. augustil üle Islandi päeva raames - ning rõhutamist väärib, et 4. septembrini avatuks jääv väljapanek juhatab peatselt sisse ka Innovatsioonifestivali IF ning Disainiöö. Vulkaanidemaa ja ühe maailma vanima demokraatia disainituultest annab aimu Islandi Disainikeskus www.icelanddesign.is

Moeillustratsioonist, põhjamaiselt
Rotermanni kvartali kaubamajas on 19. augustist 18. septembrini avatud Kultuuripealinn 2011 programmi kuuluv ning Tallinn Fashion Weeki raames korraldatav rahvusvaheline näitus "Uus Põhjamaade moeillustratsioon". Oma värskeimaid töid näitavad Marju Tammik, Anu Samarüütel-Long, Kätlin Kaljuvee ja Leana Salvet Eestist, Laura Laine ja Minni Havas Soomest ning Lovisa Burfitt ja Cecilia Carlstedt Rootsist. Väljapaneku loovjuhiks on Toomas Volkmann.

Näitus on avatud esmaspäevast laupäevani 10-20 ja pühapäeviti 11-18, sissepääs on tasuta. Lisaboonusena toimuvad huvilistele workshopid, kus tutvustatakse moeillustratsiooni ajalugu, kaasaegseid tegijaid ja tehnikaid ning kus kõik osalejad saavad ka ise erinevate materjalidega moejoonistusi luua. Töötubasid juhendavad Anu Samarüütel-Long, Marju Tammik ja Kätlin Kaljuvee. Lisainfot leiab www.exhibition.ee ja www.facebook.com/moeillustratsioon.

Venemaalt, stereotüüpe murdes
Venemaal Samaara oblastis kestab 4. kuni 30. augustini kunstibiennaal - VII Shiryaevo Biennale of Contemporary Art - kus lööb kuraator Nelia Korzhova käe all kaasa ka rida meie kunstnikke. Eestit esindavad Andrus Joonas, Janno Bergmann ja Siram, rahvusvahelise seltskonna moodustavad veel kunstnikud Saksamaalt, Rootsist, Prantsusmaalt, Kasahstanist ja Venemaalt. Pealkirja all "Strangers: between Europe and Asia" toimuvast festivalist osavõtjad on kutsutud avastama "stereotüüpide koode riikide ja rahvastevaheliste protsesside ja nähtuste kontekstis".

"Kes sa oled, võõras? Kas sa näed elu läbi iseenda silmade? Mida tähendab sinu moraal? Ja sinu teadmised? Mis on sinu võimuses? Kas sa mõistad sõnu "lihtne", "eluline" ja "oluline" nagu kõik teisedki? Ja kas sa ise elad oma harjumused üle?" küsivad biennaali kontseptsiooni autorid. Rohkem infot leiab huviline eng.shiryaevo-biennale.ru

Kartul on kunstniku sõber
Tartu Lastekunstikooli galeriis on 2. septembrini näha valik Viiendal Rahvusvahelisel Kartulitrüki Festivalil valminud töödest. Ettevõtmise eesmärgiks on propageerida kartulitrükki kui loodussõbralikku trükikunstitehnikat ja pühitseda kartuli kui eestlaste põhitoiduse tähtsust - aga samuti pakkuda lõõgastavat kunstitegevust erinevate elualade inimestele. Tänavu 13.-15. augustil Türi vallas Kabala Rahvamajas peetud töötubades valmistati muuhulgas ise kartulitest tärklist, keedeti sellest kliistrit ning viimase põhjal omakorda segati valmis kartulitrükiks vajalikud värvid. Et kartuli hingeelu paremini mõista, kuulati ka loengut "Milleks kartulile muld?" ning toimus praktiline mullamääramise workshop.

Ligemale kahekümne osavõtja hulgas leidus nii kunsti- ja disainirahvast kui audiitoreid, ametnikke, õpetajaid ja kinnisvaramaaklereid. Muuseas, varasema nelja festivaliaasta kartulikunsti paremik on hetkel üleval Eesti Rahva Muuseumis. Festivali kohta saab lugeda veel www.printpotato.pri.ee

Näitused Tallinnas
A-galeriis saab 12. septembrini uudistada ehtekunstnike Adolfas Shaulyse ja Mari Relo-Shaulyse koostatud näitust "2011: mere ääres - metsa taga", mis on inspireeritud Tallinn 2011 kultuuripealinna teemast. Välja on pandud kolme Jaapani kunstniku - Jun Konishi, Michihiro Sato ja Shunichiro Nakashima ehtelooming. Sato on õppinud erinevates Euroopa ehtekoolides, Konishi on tudeerinud Jaapanis ja täiendanud ennast Saksamaal, Nakashima on ametilt hoopiski tekstiilikunstnik, kes väljendab ennast ehteformaadis. "Mereäär on horisontaalne piir - koht, kus kohtuvad maailma neli elementi: tuli, vesi, õhk ja maa. Seal kohtuvad ka poliitika, kultuur, raha ja propaganda," mõtisklevad näituse korraldajad. "Tahaks teha pausi ja astuda tagasi "mereääre" piirist "metsa taha", kus pole reegleid, kus horisontaalne piir muutub vertikaalseks. Ja mõelda Claes Oldenburgi mõttele, kes oli kunsti poolt, mis idaneb isegi teadmata, et ta on kunst. Olla kunsti poolt, millel on võimalus alustada nullist."

TLÜ Akadeemilises Raamatukogus on praegu avatud Maiu Kurvitsa ja Rene Haljasmäe Eesti kroonile pühendatud näitus "Kroonijuveelid". Haljasmäe on tänaseks käibelt kadunud kroonid köitnud rariteetseteks raamatuteks "ilma nõela pistmata" - köidetud kroonid muudavad unikaalseteks neile kirjutatud märkmed ja kaanteks kasutatud nahk ja pärgament. Kurvitsa portreefotod koondavad Eesti krooni saamise ja olemisega seotud võtmepersoone ning nende arvamusi oma raha ning kogu krooniaja tähtsusest. Lisaks tuntud nimedele nagu Arnold Rüütel, Andres Lipstok, Heinz Valk, Edgar Savisaar, Siim Kallas, Tiit Made, Tiit Vähi ja Vahur Kraft on selles reas üllatusena ka üks arvamus rahva seast - Krooni talu peremehelt. "Kuigi laused on sirgjoonelised ja otse öelduna kohati napid, on neis siiski suur rõõm ja hea tunne eduka ettevõtmise üle. Neis on ka teadmine, et Eesti kroon ei kao kuhugi, jäädes kestma neis tulevates muutustes, mille teoks saamine oli ja on võimalik vaid läbi Eesti krooni tuleku," ütlevad näituse tegijad.

Mujal
Jõhvi linnagaleriis on 4. septembrini eksponeeritud klaasikunstnik Kalli Seina ning tema abikaasa, maalikunstnik Valev Seina klaasmajade ja maastikumaalide näitus. "Kogupilt on rahulik ja sümboolne - majadest ja maast, mis eesti inimesel ikka mõtteis," ütlevad näituse korraldajad.

Toimub
Laupäeval, 20. augustil kell 11-18 vaadeldakse Kumus Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 20. aastapäeva puhul Eesti lugu läbi muuseumi püsiväljapanekus eksponeeritud kunstiteoste, kunstnike ja kunstiajaloo. Ajavahemikus 13-16.30 toimuvad iga poole tunni järel eesti- ja venekeelsed ekskursioonid, kus räägitakse meie rahvusliku kunstielu sünnist - esimestest eesti soost kunstnikest, rahvusromantismist ja eesti kunsti suhetest Euroopa kunstiga, kunstihariduse saamise võimalustest ning esimestest kunstinäitustest. Lastele ja peredele on avatud kunstiateljee, kus huvilised saavad joonistada ja kujundada erilisi, ekskursiooni teemadega haakuvaid postkaarte, mida saab ka sealsamas postitada.

Ekskursioonidel ja ateljees saab osaleda muuseumipiletiga. Kumu muuseumipileti hind on laupäeval kõigile külastajatele 3 eurot, soodsam on ka perepilet - 6 eurot. Alla 7aastastele lastele on sissepääs hoopis tasuta. Lähem info www.ekm.ee/kumu

Kumu kunstimuuseum on algatanud ka päris uue üritustesarja - "Õhtud vene avangardiga". Augustis ja septembris kokku üheksal õhtul toimuv üritus viib külastajad giidi juhtimisel selle suve hittnäitusele "Pavel Filonov. Vene avangard ja järgnenu". Pärast ekskursiooni pakub restoran Bonaparte Kumu 2. korruse kohvikus venepäraseid suupisteid ning Valju Kasuk esitab 20. sajandi vene muusikat. "Käesoleva suve olulisest näitusest võiks osa saada iga kunsti- ja kultuurihuviline inimene, sest tegemist on esimese Riikliku Vene Muuseumi ja Kumu suurema koostööprojektiga pärast Eesti taasiseseisvumist," rõhutab ettevõtmise kaalukust muuseumi direktor Anu Liivak. eelseisvad õhtud vene avangardiga toimuvad 24., 25. ja 31. augustil ning 1., 8., 14. ja 15. septembril.


© Nortse





© Kätlin Kaljuvee



© Marju Tammik



Kartulitrükk
Foto: Potatoprint





Jaapani ehtekunst
Näitus "2011: mere ääres - metsa taga"



Valev ja Kalli Sein
Foto: Jõhvi linnagalerii



© Pavel Filonov

   
   

Reede, 12. august 2011

 

Alice Kask pakub vaatajale murdosa
Tallinna Kunstihoone galeriis esineb 28. augustini üks tunnustatumaid Eesti noorema põlvkonna maalijaid Alice Kask (1976). Kümnest peamiselt tänavu valminud suurest maalist koosnev väljapanek kannab pealkirja "Murdosa". Kunstnikku on talle juba varem meelisvaldkonnaks kujunenud objekti, figuuri ning ruumi suhete kõrval sedapuhku huvitanud ka ajaline tegur - hetke, sekundi murdosa tabamine ning selle edastamine kahemõõtmelisel pinnal.

"Kuigi Alice Kask ei lahenda oma maalides kaasaegse maailma aktuaalseid küsimusi, ta isegi ei viita neile, kuuluvad tema kunsti tegelased, tema kangelased praegusesse aega. Enamgi veel, kas siis teadlikult või nö maalikunstniku loomulikust intelligentsist on Alice Kask dialoogis maalikunstiga, mida on varem loodud nii Eestis kui mujal. Alice Kask mõtleb visuaalselt, tema nö mõistuspärastes maalides on vahetu kogemuse kohalolekut, tema näiliselt lihtsates, erilise tegevuseta kompositsioonides on lausa aistingulist atmosfääri," nendib galerii kuraator Reet Varblane.

"Kase uued maalid on ehitatud üles topeltefektile: figuuri kõrval on tema koopia, Teine, kas siis varju või peegeldusena või kahe figuurina laua taga, mis moodustavad nö pooleks murtud maketi, kui tuua vaid mõned näited. Teine on vastasjõud (toetav või ka antagonistlik), mis tegelikkuses ei toimi (või vähemalt mitte sellisel määral), mistõttu üks võimalus, kuidas Alice Kase viimaseid maale võiks tõlgendada, on puudumise, puudumise tugevuse kaudu."

Uno Roosvalti kivine pildirada
Uno Roosvalt (1941) näitab praegu oma loomingut korraga kahes Tallinna galeriis. Draakoni galeriis saab vaataja pealkirja all "Teerada kivis" osa kunstniku aastatel 2005-2011 loodud maalidest, Hobusepea galeriis eksponeerib ta aga viimase kolme aasta joonistusi. Draakonis on külastajal ühtlasi võimalus vaadata 2008. aastal valminud Igor Ruusi portreefilmi teenekast maalijast.

Maalikunstihariduse omandas Roosvalt Tartu Kunstikoolis ja Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis (tänane EKA), kus on aastast 1969 ka ise õppejõuna tegutsenud. Läbi nelja aastakümne on tema loomingu läbivaks meelismotiiviks olnud loodus, täpsemalt rannamaastikud. Viimased kümme aastat on Roosvalti suurimaks kiindumuseks tema enda sõnul põhjamaade kaljud ja mäed ning nende mitmekesine graafiline faktuur. Draakoni galerii maaliväljapanek keskendubki Norra ja Islandi vaadetele ja viidetele Edvard Munchile. Hobusepea galeriis eksponeeritavad joonistused ja joonistuste sarjad on valminud Suomenlinna, Tammisaari, Hanko neeme, Bengtskäri, Gotlandi, Islandi, Iirimaa ja Ahvenamaa maastike ainetel.

Agu Pildi looming tagasivaatepeeglis
Kastellaanimaja galeriis saab 17. augustini uudistada teatrikunstniku, moelooja ja akvarellisti Agu Pildi 60. sünniaastapäevale pühendatud mälestusnäitust "Per portam" - näha saab varalahkunud multitalendi maale, kostüümikavandeid, jooniseid, fotolavastusi ja disainitöid valikus, mille panid kokku

Agu Pilt kuulus legendaarse Studio 22 õpilaste hulka ning oli selle eestvedaja Tõnis Vindi kunstikeele üks loovamaid järgijaid. Pildi kunstnikutee sai hoo sisse 1980ndatel, kui ta asus kavandama esinemiskostüüme Moskva varietee- ja estraaditähtedele. Kostüüme lõi ta ka mitmele Tallinna Linnateatri etendusele nagu Ludlumi "Irma Vippi saladus" (1993) ja Fassbinderi "Petra von Kanti kibedad pisarad" (1994). Pildi tähendus Eesti kunstis tuleneb aga eelkõige tema teedrajavast rollist homoseksuaalsuse temaatika kunstilisel käsitlemisel. "Sümbolistliku ja allegoorilise homoerootika süstemaatilise viljelejana on Agu Pilt Eestis pioneer. Eesti erootilises kunstis on Agul rivaalideta nish. Ta murdis kunstis tabusid," ütles kunstiteadlane Harry Liivrand oma järelehüüdes kunstnikule 2002. aasta kevadel. Agu Pildi rõhutatud estetism ja kohati taotluslikult groteskne salonglikkus kindlustasid tema isikupärase vormikeelega akvarellidele kindla ja arvuka austajaskonna juba autori eluajal - nüüd on vaatajatel võimalik hinnata tema loomingu kristalliseerumist ajas.

Maalähedane meeserootika Muhus
Koguva külas tegutsevas Muhu muuseumis saab augusti lõpuni uudistada Jaanus Samma ja Alo Paistiku videoprojekti "Applied Art for a Gay Club", mille esmaesitlus toimus möödunud aastal Varssavis. Kuus mõneminutilist erootilist stseeni kujutavad mehi tegemas mitmesuguseid maatöid - kündmas, merel võrke välja tõmbamas, lüpsmas, niitmas, saagimas ja viimaks ka metsseajahil. Filmitud on sealsamas, Muhus ja Saaremaal, kasutades mitteprofessionaalseid näitlejaid. Kui videoproduktsioon ise on mõeldud eelkõige geiklubide ekraanidel näitamiseks, siis muhulaste ja nende sõprade silma on toodud rõõmustama valik filmivõtete käigus tehtud fotosid.

Jaanus Samma (1982) on queer-teemadele keskendunud kunstnik, Alo Paistik (1982) aga Pariisis resideeruv kunstiteadlane, kes hetkel tegev filmitööstuses. Projektiga kaasneb ka ingliskeelne tekstikogumik, mis sisaldab esseesid, intervjuusid ja artikleid nii eesti (Andreas Kalkun, Peeter Rebane, Christian Veske) kui välismaa autoritelt. Tekstid käsitlevad sooküsimusi, analüüsivad mees- ja homoerootika piire ning lahkavad geiklubikultuuri ja homoerootika rolli Kesk- ja Ida-Euroopa ühiskondlikus kontekstis.

Iisaraeli tragöödiad ehetes
Hop galeriis saab 30. augustini uudistada kaasaegset ehtekunsti Iisraelist. Pealkirja all "Valitud tragöödiad" näitab oma loomingut kunstnike grupp "Inyanim" koosseisus Shirly Bar Amotz, Rory Hooper, Aviv Kinel, Gregory Larin, Tehila Levi, Michal Oren, Dana Seachuga, Edda Vardimon, Kobi Roth ning selle ellukutsuja professor Deganit Stern Schocken. Kõik rühmituse liikmed on Iisraeli kahe juhtiva kunstikooli, Jeruusalemma Bezaleli Kunsti- ja Disainiakadeemia ning Tel Avivi Shenkar Tehnika- ja Disainikooli lõpetajad.

Grupi liikmete tegevus jääb küll ehtekunsti piiridesse, mängides kujutise, objekti ja keele teemadega - ent on avatud ka kunstikaugemate küsimuste vaatlusele, mis Iisraeli ja laiemalt kogu maailma tänases tegelikkuses olulised ja aktuaalsed on. Deganit Stern Schocken selgitab: ""Inyanim" on mitmust tähistav vorm heebrea sõnast "Inyan", mis tähistab küsimust, teemat, juhtumit. Kunstnikud ja disainerid kasutavad ehtekunsti ja - disainikeelt, et väljendada oma arusaamu ja arvamust neid puudutavates poliitilistes, sotsiaalsetes ja esteetilistes küsimustes."

Rahvusvahelised ristitõlgendused Nigulistes
Niguliste kirikus saab 7. septembrini uudistada väljapanekut "Rist läbi kunsti", millega UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon tähistab Eesti maailmaorganisatsiooniga ühinemise 20. aastapäeva. Rahvusvahelisel näitusel osalevad kunstnikud Andorrast, Portugalist, Hispaaniast, Lätist, Leedust ja Eestist - meid esindab oma ristitõlgendusega Maria-Kristiina Ulas. Näituse kuraatori Faust Campama sõnul pakuti osalejatele võimalus esitada oma visioon ristist - kujundist, mis on läänemaailmas olnud läbi ajaloo ikonograafilise tähendusega, kuid laiatähendusliku märgina kasutusel kogu maailmas.

UNESCO Andorra Rahvusliku Komisjoni algatatud näitus toimub üheaegselt nii Andorras kui kolmes Balti riigis - kunstnike poolt selles eksootilises pisiriigis loodud töödekomplektid on lisaks Nigulistele eksponeeritud veel galeriis Ara Art Andorras, Euroopa Liidu maja näitusesaalis Lätis ja UNESCO Leedu Rahvusliku Komisjoni ruumes. Tallinnas avardab kunstinäituse tähendusvälja kahtlemata ka näitusepaik - 13. sajandil ehitatud Niguliste kirik, mis aastast 1984 tegutseb ajaloolise kirikukunsti muuseumi ja kontserdisaalina.

Näitused Tallinnas
Disaini- ja Arhitektuurigaleriis on 17. augustini avatud näitus legendaarse eesti graafiku (1941-1980) Marju Mutsu loomingust - tänavu suvel möödus 70 aastat kunstniku sünnist. Mutsu enimtuntud ja -armastatud oforttehnikas töid täiendavad sel näitusel varem vähem avalikkuse ees eksponeeritud akvarellid ja joonistused.

Vaalas on augusti lõpuni Martin Saare "Order and Chaos". Kunstnik on galeriisse tekitanud oma stuudio rekonstruktsiooni, kus ta vaatajate rõõmuks ringi askeldab ja kunsti teeb. "Galerii on koht, kuhu enamasti jõuavad tööd valmisproduktina ning on raske aimata, millises keskkonnas, kuidas ja millistel tingimustel nad tegelikult sünnivad. Martin Saar on katsetanud erinevaid stiile ning surfanud erinevate meediumite vahel. Praegusel hetkel huvitab teda performatiivsus ning teoste loomise protsess," kommenteerib kunstistkirjutaja Marian Kivila. Vaalas saab näha nii Saare fotosid, maale ja skulptuure kui ameerika kitshist mõjutatud sefiirkoera ja mänguloomadest valmistatud mööblikomplekti.

Eesti Vabaõhumuuseumi Pulga talus on augustikuu lõpuni eksponeeritud Eesti Moekunstnike Ühenduse näitus "Kodustatud kimonod", kus näeb eesti moekunstnike interpretatsioone jaapani kimono teemadel. Täpsemalt on kunstnikud oma tänapäevaste rõivamudelite loomisel lähtunud Taisho ja Syowa ajastu 50-60 aasta vanustest kimonotest. Osalevad Anu Hint, Monika Kisand, Anne Metsis, Liivika Põvat Straus, Küllike Tuvikene ja mitmed teised - kokku 15 autorit. Kimonoprojekti kuraatoriks on Yumiko Okazaki Jaapanist.

Mujal
Tartu Kunstimajas saab käesoleva nädala lõpuni uudistada kolme väljapanekut. Suures saalis käsitleb Akvarellistide Ühenduse "Urbanistlikud fantaasiad" linnastumise temaatikat vesivärvi rikkaliku tehniliste võtete paleti kaasabil, kaasates nii nimekaid kunstnikke kui üliõpilasi. Monumentaalgaleriis mõtiskleb Meiu Münt oma maalidel ja maalilistel joonistustel "leebe ettevaatlikkuse ja hinge puudutava süngusega" inimeksistentsist kui purgatooriumist - pealkirjastades oma valusa vaatluse sõnadega "...ja rõõm ...ja rahu". Kaemusliku alatooniga on ka Eevart Arraku kolmveerandsajandile pühendatud juubelinäitus "Aimdused"; kunstnik keskendub oma püüdlustes traditsioonilistele kunstiväärtustele nagu meeleolukas koloriit, hea joonistus ja meisterlik kompositsiooni.

Viljandis Kondase Keskuses näitab 18. septembrini oma eesti rahvakunstist, eriti aga pulmapõlledest inspireeritud suuri seinavaipu ja "seinapõllesid" tekstiilikunstnik Christi Kütt. "Me oleme põllerahvas, iga kordamine tagab mäletamise ja mäletamine kasvatab ja loob me mustrimälu. Põll on olnud üks naise staatuse muutuse märk, mis saatis teda terve elu," selgitab autor oma loomingu tagamaid. "Tikitud ja ornamenteeritud tekstiile ei tehtud tujude järgi, vaid sellega oli tihedalt seotud kindel reeglistik. Töömahukas tikand on kohustus, milles peitud isegi tänases päevas kaitsev jõud. Maagiliste võtete abil hädaohu tõrjumine pole tegelikult oma tähtsust minetanud, avaldagu see kasvõi oma kodu ehitamises või iseenda kasvatamises." Viljandi Kultuuriakadeemias rahvuslikku käsitööd tudeerinud ning EKAs kunsti- ja kultuurantropoloogia magistratuuri läbinud Kütt tegutseb täna kohalikus kultuuriakadeemias lektorina.

Kärdla Kultuurikeskuses saab 5. septembrini kaeda tervelt kahte Enn Johannese 75. sünnipäevale pühendatud väljapanekut - "Olid õed, olid vennad" värsketest akrüülmaalidest ja varasemat loomingut tutvustav "Hiiu altar".

Toimub
8. augustil sai Tallinna Kalasadamas alguse kaks nädalat vältav tänavakunsti sündmus KONT 2011, mille raames nii staazhikad grafitilegendid kui uued lootustandvad kunstitegijaid Itaaliast, Brasiiliast, Prantsusmaalt, Poolast ja Eestist maalivad kunstiteosteks kaheksa merekonteinerit. Kokku valmib terviklik installatsioon, mis jääb hiljem üksikutel konteineritel maailma mööda edasi rändama.

Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi kuuluvat projekti veavad kunstnik ja kunstikorraldaja Jaanika Okk, disainerid-kunstnikud Uku Sepsivart, Carl-Robert Kagge ja Uku-Kristjan Küttis ning Kumu kunstimuuseumi kuraator Maria-Kristiina Soomre. Projekti arhitekt on Ott Kadarik. Tänavakunsti sündi saab Kalasadamas imetleda 21. augustini, lähemat infot projekti ja selles osalevate kunstnike kohta leiab www.kont.ee

Richard Sagritsa muuseumis Karepal toimub 13. augustil algusega kell 18 performansi- ja installatsiooniõhtu "Äng". Teet Veispaku kureeritud kunstiüritusel osalejad vastavad igaüks omal kombel küsimusele, mis on äng. Osalevad Siim-Tanel Annus, Elaan & Anna Aua, Ants Juske, Leonhard Lapin, Raoul Kurwitz, Jüri Ojaver, Fideelia-Signe Roots, Üllar Saaremäe & Erki Kasemets & Kristi Leppik, Ilja Sundelevitsh, Alex Plutser-Sarno, Jaan Toomik, Hannes Varblane ja Valeri Vinogradov.


© Alice Kask



© Uno Roosvalt



© Uno Roosvalt



© Agu Pilt



© Jaanus Samma, Alo Paistik



Teos grupi "Inyanim" näituselt
Foto: HOP galerii



© Marju Mutsu



© Christi Kütt

   
www.kunstikeskus.ee keskkonnas leiduvate mistahes algupäraste tekstide, tõlgete, terviklike info- ja lingikogumite ning pildimaterjali reprodutseerimine ainult KUNSTIKESKUS.EE ja/või nende autorite ja/või nende valdajate nõusolekul. Originaalteoste ja viidatud materjalidega seotud õigused kuuluvad üldjuhul nende autoritele ja/või valdajatele.