24h galerii
Kunstiteadlikkuse Keskus
tagasi avalehele
 
ARHIIV kunstiuudised
 
Kunstiteadlikkuse Keskuse kunstiuudised
Toimetaja Vano Allsalu
SEPTEMBER 2010
selle kuu varasemad uudised vt. allpool
   
   

Reede, 24. september 2010

 

Isupov põhjalikult Tallinnas
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis saab 17. oktoobrini näha Sergei Isupovi näitust "Jalad maas". Isupov on omanäoline ja tunnustatud keraamik, kes oma kunstihariduse sai meie kunstiakadeemiast. Juba õpingute ajal kujundas ta välja julge ja eklektilise käekirja, mis oma uudsuse ja kohalikust keraamikatraditsioonist selgelt eristuvana inspireeris ka kaasõpilasi. Tarbevormide kõrval valdavalt monumentaalse skulptuurilaadse väljundini jõudmine viis Isupovi loomingu juba algusaegadel kujutava ja tarbekunsti piirialale. Isupov lõpetas ERKI 1990. aastal. Viis aastat hiljem suundus ta Ameerikasse, kus elab ja töötab siiani - tegutsedes ühtlasi viimastel aastatel taas ka Eestis.

Ketli Tiitsar ETDMist selgitab: "Isupovit iseloomustab oskus ühendada kolmemõõtmeline vormikäsitlus fantaasiarikaste, otsapidi absurdi, otsapidi müstikasse kalduvate süzheedega, mida toetab erk ja imetlust vääriv materjalitunnetus - keraamika, portselani ja glasuuride võimaluste hea tundmine. Isupov töötab materjaliga kui illusionist, kes tekitab köitvaid kontraste ja ootamatuid perspektiive. Tema skulptuure tuleb igast küljest uurida ja võimalusel ka põhja alla kiigata, et saada aimu kunstniku visiooni mastaapsusest."

Isupovi tööd kuuluvad enam kui kahekümne muuseumi kogudesse üle maailma, USA-s esindab teda Galerii Ferrin. 14. oktoobril kell 17 peab kunstnik ETDMis ka asjakohase loengu.

Kõige viimased maalid Tartus
Tartu Kunstimaja kolmes galeriis saab 17. oktoobrini vaadelda Maarit Murka ja Rauno Thomas Mossi kureeritud Eesti Maalikunstnike Liidu näitust "Viimane maal". Üleskutses kunstnikele on kuraatorid öelnud: "Me palume teil maalida teie viimane maal. Teie reekviem. Töö, mis jääks tulevikku teid meenutama, kui viimane, parim, sügavaim, ehedaim, kvintessentslik." Ning jätkasid: "Viimane maal on filosoofiline küsimus, kuna viimane on sageli esimene. Viimane võib olla viimane otsekui eelneva kokkuvõttena, milles on alati peidul uue algus."

Tulemusega korraldajad siiski rahule ei jäänud: "Kvintessents ja kirg pea olematud. Soov midagi fataalset öelda kadunud. Enda testimine ja vastupidavuse kontroll harjumuspärasuse ja turvalisus püüde alla maetud nagu oleks emotsioonide väljendamine ja nende vaatajas tekitamine piinlik. Paatose süntees häbiväärne ja lapsik."

Oma töödega osaleb 36 kunstnikku, teiste seas Jaan Elken, Sirli Hein, Erki Kasemets, Veiko Klemmer, Andres Koort, Ilmar Kruusamäe, Andro Kööp, Malle Leis, Mall Nukke, Tiiu Pallo-Vaik, Mari Roosvalt, Sven Saag, Imat Suuman, Nadezhda Tshernobai ja Sirja Liisa Vahtra-Eelma. Väljapanekut pingestavad juba ammu meie seast lahkunud meistrite nagu Karin Lutsu ja Johannes Uiga pildid.

Allsalu vaatleb süütuse aega
Hobusepea galeriis on 4. oktoobrini Vano Allsalu isikunäitus "Süütuse aeg". Näitus puudutab nii kunstniku isikliku süütuse aega (60ndate lõpp - 80ndate keskpaik) kui omamoodi ühiskondlikku neitsilikkust tollases Nõukogude Eestis - vaadeldakse seda teatava esemekogumi, fotode ja dokumentide alusel. Autori sõnul ei ole lapsepõlve-uurimus zhanriliselt muidugi üllatav ning kunstniku huvi oma mina vastu peaaegu et kohustuslik. Seega muutub määravaks küsimus "kuidas"... ja vastus sellele peitub nii kunstnikus kui vaatajas. Tema süütuses, kogemuses ja rikutuses.

Vano Allsalu: "Tähtsad asjad ja suured sündmused ei ole ehk kaugeltki olulised. Kui mõtlen tagasi oma lapsepõlvele, mis minust üha kaugeneb, on selles hetki ja tundmusi ja puudutusi - ja meelteelamusi -, mis ei saa olla kuidagi tähtsad - ent ometi on need minus nagu ehituskivid.

Minu meenutuste vallandajaks sai üks tänaseks peaaegu et haihtunud lõhn. Kui ma olin väike, peitus isa lauasahtlis - koos tööriistade, joonlaua, taskulambipatareide ja naelte-kruvidega - üks tilluke pudel pirniessentsiga. ... Täiesti juhuslikult avastasin, et see pudelike on veel alles - ja natuke lõhna selles. Ka minu mängukaru on alles ja roos, mille isa tõi emale minu sündimise puhul. Asjad on ootamatult pikaealised ja nende tähendused tihenevad ajas, kui unustame nad ära visata..."

Te olete varjatud kaameras!
Linnagaleriis on 10. oktoobrini näitusteseeria Cityscape raames avatud "Koridor", mille autoriteks Sigrid Viir ja Taaniel Raudsepp. Noorte kunstnike projekti sisuks on "23 riigiasutust, 23 aktsiooni, 2 kunstnikku, 1 installatsioon" - ehk keskkond totaalse jälgimise mehhaanika uurimiseks ja kogemiseks, esitades seejuures küsimuse "kodaniku õigusest tema enese kujutise suhtes". Kunstnikud ise: "Korralikul kodanikul ei ole ju ometi midagi varjata. Järjest vähem on linnaruumis paiku, kus võimalik liikuda ilma, et sind ei jälgitaks ning salvestataks turvakaamerate poolt. … Mehhaanilise silma pilgust jääb vabaks üha väiksem osa linnaruumist. Ühiskond näib olevat olukorraga leppinud, diskussioon antud teemal on olematu, justkui poleks privaatsuse ja kontrolli küsimused olulised."

Ning Viir ja Raudsepp jätkavad: "Foto ja videopilt võimaldab meid identifitseerida - ära tunda. Fotograafia algusaegadel paljukirjeldatud põlisasukate ebausklik hirm pildistamise ees ei ole päris alusetu - pildistamine või filmimine annab kujutise kellegi teise kontrolli alla ja seega on sel teisel ka veidi võimu meie üle."

Esinduslik näitus Sagritsa loomingust Rakveres
Rakvere Näitustemajas avati 24. septembril Richard Sagritsa (1910-1968) sajandale sünniaastapäevale pühendatud näitus, kus on eksponeeritud enam kui kuuskümmend maali kunstniku erinevatest loomeperioodidest. Kuigi Sagrits on jäänud eesti kunstiajalukku ennekõike meisterliku maastikumaalija ning rannaelu kujutajana, on ta tööde teemavalikud oluliselt ulatuslikumad, hõlmates vaikelusid, portreid, akte ja muudki.

Käesoleva näitusega tuuakse vaatajani arvestatav hulk kunstniku parimaid maale, mis on küll teada-tuntud, kuid mida ei ole enam pikka aega koos eksponeeritud. Teisalt on välja pandud ka suur hulk töid - ilma et nende meisterlikkuses oleks põhjust kahelda - , mis ei ole üldse kunagi laiema publiku ette jõudnud. Ekspositsiooni on kokku pandud Teet Veispak Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi ning Sihtasutuse Virumaa Muuseumid kogude põhjal. Näituse kujundas Valeri Vinogradov.

Näitused Tallinnas
Draakoni galeriis on 2. oktoobrini Lii Pähkeli isikunäitus "Külaline", mille saateks on kunstnik lisanud järgnevad read: "Kuidas deshifreerida külalist, kellega kokkupuutes oleme, külalist, kes on just tulnud, olukorra külalist? Või olen külaline mina ise?".

Ungari Instituudis galeriis on 11. oktoobrini Franyo Aatothi maalinäitus. 1954. aastal sündinud Aatoth läks 1978. aastal Victor Vasarely abiga Pariisi ning Prantsusmaal elab ja töötab ta ka praegu. Tema teoseid on näidatud paljudes maailma eri paigus, samuti on ta teinud näiteks animafilme ARTE telekanalile. Galerii kuraatori Denes Farkase sõnul "paljastuvad tüüpilisel Aatothile omase pildi punasel taustal irooniliste ja grotesksete lugude tegelased. Inimsuhteid, käitumisharjumusi ja sümboleid kujutavatel piltidel on vormid ja figuurid lihtsustatud - kunstniku jaoks ei ole oluline lugu, vaid assotsiatsioonidega tekkinud mõte. Nende assotsiatsioonide mõistmiseks on oluline roll teoses paljastuvatel sageli iseseisvat elu elavatel kirjutustel."

Telliskivi Loomelinnaku Valges galeriis saab praegu näha Joosep Rasmus Raide joonistusi. Noor kunstnik avab oma esimese isikunäituse tagamaid: "Mulle meeldib veeta aega kahtlase väärtusega öölokaalides, kus kogun inspiratsiooni ja visandan enda jaoks eredamad momendid. Oma joonistustes hoian ekspressiivset joont, anatoomiliselt ebakorrektsete figuuridega, agressiivse joone ja määrdunud värvidega annan edasi enda spontaanseid mõtteid, mida tunnen sel hetkel."

Lühidalt
Würthi Kunstigaleriis on 18. novembrini Valli Lember-Bogatkina näitus "Fantaasia ja reaalsus", kus lisaks akvarellidele on eksponeeritud 10 suureformaadilist akrüülmaali kunstniku meelisteemadel - muusikast ja tantsust.
A-galerii seifiruumis on 11. oktoobrini Katrin Veegeni näitus "Imeline kaos".
Kastellaanimajas on 4. oktoobrini Mall Metsa ja Pille Lehise akvarellinäitus "Rännud unes ja ilmsi".
Tallinna Keskraamatukogus on avatud näitus "Eesti köide", kus näeb Eesti Köitekunstnike Ühenduse liikmete aastail 1997-2010 teostatud loomingut.

Mujal Eestis
Pärnus Uue Kunsti Muuseumis on 29. septembrini avatud meie graafikaklassiku Maret Olveti 80. juubeli näitus "Kulgemine". Olveti kunstnikutee on kestnud 55 aastat ja tema looming peegeldab omal viisil eesti graafika üldist arengut selle aja vältel. Lisaks rikkalikule ja isikupärasele vabagraafikaloomingule on Olvet kujundanud terve rea raamatuid.

Samuti saab Uue Kunsti Muuseumis praegu pealkirja all "Klaasipoeesia" ülevaate tänavu suvel Haapsalus Evald Okase muuseumi õuel peetud traditsiooniliste klaasipäevade kestel loodust, kus klaasile puhusid hingeõhku sisse Kai Koppel, Viivi-Ann Keerdo, Ivo Lill, Irene Lill, Eve Koha, Katrin Josing, Ülo Josing, Kati Kerstna, Kairi Orgusaar, Kateriin Rikken, Merle Kannus, Erki Kannus, Toomas Riisalu (Eesti), Anna Mlasowsky (Saksamaa), Robert Emeringer ja Zaiga Baiga (Luksemburg), Remigijus Kriukas ja Indre Stulgaite (Leedu) ning Päivi Kekäläinen (Soome).

Pärnu Kunstnike Maja galeriis saab 16. oktoobrini uudistada Gregoire Laroche-Joubert'i (Prantsusmaa) pastellmaale pealkirjaall "Maastiku õrn värelus". Autor selgitab: "Olen maastikumaalija, kes liigub vabast representatsioonist abstraktsioonini. Minu peamine eesmärk on anda veenvalt edasi atmosfääri, mida ma näen. Maastikke on alati võimalik ära tunda, kuna ma kasutan looduse representatsioonikoode. Pehmete pasetellide jõud aktiviseerib mind."

Hiiumaal Sõru muuseumis on 9. novembrini avatud näitus "Alustatud 1970. Teosed Tartu Kunstikoolis alanud loometeedelt". Oma töödega osalevad Tiia Kontus (Marks), Külli Laidla, Liia Lüdig- Algvere, Krista Saare (Kaal), Arvo Sildnik, Vello Soa (1955-1992), Endla Toots (Eidast), Sirje Veiderpass (Sikk) ja Maie Värton (Minski). Lisaks akvarell-, pastell-, tekstiil- ja õlimaalidele on näitusel raamatukujundusi, vaipu ja rahvarõivaid. Välja pole jäänud ka kooliaegsed joonistused ja temperamaalid ning eluoluline fotodokuementatsioon.

Välismaal
IV Pekingi Rahvusvahelisel Kunstibiennaalil "Environment Concern and Human Existence" ("Keskkonnateadlikkus ja inimeksistents") esindab Eestit maalikunstnik Kaido Ole. Viiest Eesti Kunstnike Liidu poolt Biennaali komiteele esitatud kandidaadist valis Hiina zhürii biennaali põhiekspositsiooni koosseisu Ole maali sarjast "Ettevaatust tikud I" (2006). Pekingi Biennaal toimub 20. septembrist 10. oktoobrini 2010 Hiina Riiklikus Kunstimuuseumis. Suurüritusest võtab osa 535 kunstnikku 562 tööga kokku 85 maalt. www.bjbiennale.com.cn

Galerii ARC Fine Art LLC (Fairfield, Connecticut, USA) näitab 13. oktoobrini peamiselt Ühendriikides elava ja tegutseva tegutseva eesti kunstniku Jaanika Peerna jõulisi ja omanäolisi joonistusi pealkirja all "Edges of Wind and Light".

Art Container koosseisus Erik Alalooga, Tanel Saar, Sandra Jõgeva, Janno Bergmann ja Hans-Gunter Lock osales oma arhitektuurilise installatsiooni ning interaktiivse performance`iga "The Bathers" ("Kümblejad") aga septembri alguses Austraalias Brisbane`i festivalil. Tegemist oli kasutatud akendest ehitatud läbipaistva saunaistallatsiooniga, mis võimaldas publikul näha ja kogeda eestlaste saunakultuuri.

Glashütte Gernheimis, Saksamaal Petershagenis näitab 26. septembrist järgmise kevadeni oma loomingut 20 eesti klaasikunstnikku. Näitusel osalevad kõrvuti nii juba nimekad tegijad kui nooremad kunstnikud - teiste seas Viivi-Ann Keerdo, Kai Kiudsoo-Värv, Eve Koha, Kai Koppel, Ivo Lill, Toomas Mäelt, Rait Prääts, Toomas Riisalu, Mare Saare, Tiina Sarapu ja Kristiina Uslar. Korraldajate sõnul kipuvad esitletavad tööd sarnaselt Eesti klaasikunsti üldisele suundumusele liigituma pigem skulpturaalseteks ning kontsepuaalseteks objektideks ja installatsioonideks kui tavapärasteks tarbeesemeteks.

Jaapanis Kanazawas augusti lõpul aset leidnud rahvusvahelisel klaasikunstnike konkurssnäitusel noppisid eesti kunstnikud kaks preemiat: ühe neljast hõbeauhinnast pälvis EKA professor Mare Saare töö "Laine sünonüümid" eest, tunnustuse osaliseks sai ka Kristiina Uslar oma töö "+ -" eest. Kanazawa näitus on üks pikima traditsiooniga rahvusvahelisi klaasikunstisündmusi, mille peaauhindu on nimetatud klaasikunsti Oscar'iteks. Tänavu laekus konkursile 470 tööd 39 maa kunstnikelt.

EKA tekstiilidisaini magistri Liis Koorti töö võitis Shanghais ülemaailmsel noorte disainerite konkursil (täpsemalt: kunsti-, disaini- ja meediakõrgkoolide assotsiatsiooni Cumulus XX aastapäevanäitusel) preemia. Koorti magistritööna valminud projekti "Taktiilne tekstiil. Teraapiavahend tunnetushäiretega lastele" hindas zhürii III koha vääriliseks. Täpsemalt on magistritöö teemaks teraapiavahendi loomine sensoorse integratsiooni häiretega lastele; toote prototüüp on kasutusel Tallinna Lastehaigla neuroloogia- ja taastusravi osakonnas ning on saanud positiivset tagasisidet terapeutidelt. Prototüübiga saab tutvuda Eesti disainiauhinna Bruno 2010 näitusel Arhitektuuri- ja disainigaleriis 8. oktoobrini.

Soomes, Imatra kultuurikeskuses on 11. oktoobrini Tartu Kõrgema Kunstikooli näitus "Every day one line". Koostöös Saimaa ülikooliga korraldatud üliõpilastööde väljapanek annab ülevaate joonistamise hetkeseisust koolis; vaadata saab natüürmorte, portreesid, figuure, akte ja visandeid.

Andrus Joonas demonstreerib oktoobri alguseni Lätis Kuramaal tegutsevas Pedvale kunstipargis näitust "Atbilde ir Aledoia".

Toimub
Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (Põhja pst.35) korraldab 26. septembril algusega kell 15 seoses käesoleva hooaja viimase näitusega "Welcome to the Machine!" kunstnike vestlusringi, milles osalevad Sigrid Viir, Maido Juss, Jarmo Nagel, Anna Tuvike, Alver Linnamägi, Tõnu Tunnel, Reginleif Trubetsky ja Johannes Säre. Vestlust juhatab näituse kuraator Marco Laimre. "Welcome to the Machine!" on fotodest, videotest, maalidest ja installatsioonidest koosnev kaasaegse kunsti näitus, mis käsitab ümbritsevat läbi masina mõiste.


© Sergei Isupov


© Vano Allsalu


© Sigrid Viir


© Taaniel Raudsepp


© Lii Pähkel


© Franyo Aatoth


© Joosep Rasmus Raide


© Pille Lehis


© Maret Olvet


© Gregoire Laroche-Joubert


© Kaido Ole


© Jaanika Peerna


© Artcontainer
Foto: Janno Bergmann


© Andrus Joonas

   
   

Reede, 17. september 2010

 

Naised ja dada Kunstihoones
Tallinna Kunstihoones on 17. oktoobrini avatud Reet Varblase kureeritud "Personal is Political. Hannah Höchi kunsti tõlgendamine", mille keskmes on IFA (Saksamaal Stuttgartis asuv Institut für Auslandsbeziehungen) poolt koostatud Hannah Höchi (1889-1978) fotokollaazhide väljapanek.

Berliini dadaistide rühmituse ainuke naisliige Hannah Höch oli üks esimesi, kes hakkas oma loomingus kasutama fotokollaazhitehnikat. Tema 1920. aastate üks meelisteemasid on seotud tollase moodsa naisetüübiga, kes võis avalikus paigas suitsetada ja kanda seksikaid rõivaid ning kellel oli valimisõigus - kuid keda avangardistide seltskonnas nähti kui head tüdrukut, kelle ülesandeks on eelkõige meesgeeniuste eest hoolitseda. 30ndate algul demonstreeris Höch oma protesti aarialiku rassipuhtuse nõude vastu Aafrika ja Lõunamere saarte elanike kujutamisega oma töödes, Hitleri võimuletuleku järel elas aga vaikselt ja varjatult Berliinis, säilitades oma dadaistlikud tööd. Pärast sõja lõppu oli Höch üks esimesi natside poolt mandunuks nimetatud kunsti esindajaid, kes pani oma tööd välja Roseni galeriis Berliinis. 1965. aastal nimetati ta Saksa Kunstiakadeemia auliikmeks.

Oma poliitiliselt tundlikkuse ja teravuse poolest tuntud ameerika feministlikult kunstnikult Martha Roslerilt on Kunstihoones väljas tema tuntud sarja "Tuues sõja koju" uuemad tööd, mis on seotud Iraagi sõjaga. Guerrilla Girls - mässumeelsed ameeriklannad, kes alustasid oma tegevust 1980. aastate algul - on esindatud 2005. aasta Veneetsia biennaali tarvis valminud sarjaga, mis võtab seisukohti naiskunstnike positsiooni ja tähenduse teemadel XXI sajandi algul - ajal, mil feministliku kunsti vanuseks võib lugeda juba 40 aastat.

Kunstihoones käsitletakse ka islami naise argielu, mängitakse modernistlike progressiideedega ja loomulikult riivatakse mitmel erineval moel dadaistlikku pärandit. Eesti kunstnikest saab Hannah Höchi kontekstis vaadata meie ühe olulisema avangardistliku rühmituse, Ülo Soosteri ümber koondunud Tartu kunstnike Valve Janovi, Silvia Jõgeveri, Kaja Kärneri ja Helju Sarnet Zaurami peamiselt 1960ndail ja 70ndail valminud kollaazhe - neile sekundeerib oma töödega noor kunstnik Anna-Stina Treumund.

Siib Veneetsia biennaalile 2011
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse teatel esindab 54. rahvusvahelisel Veneetsia kunstibiennaalil Eestit Liina Siib projektiga "Naine võtab vähe ruumi". Aastal 2009 eksponeeriti Hobusepea galeriis kunstniku samanimelist projekti. Lähtudes Eesti ajakirjanduses avaldatud arvamusest, et naine vajab igapäevaseks tööks vähem ruumi ja raha kui tema meeskolleeg, alustas Siib tookord juhuslikult kohatud naiste pildistamist neile omases keskkonnas.

2011. aasta Eesti ekspositsiooni konkursile laekus 15 projekti, mida hinnati kahes voorus. Laekunud projektide põhjal valis konkursi võitja seitsmeliikmeline zhürii koosseisus Sirje Helme (Kumu), Andres Kurg (Eesti Kunstiakadeemia), Peeter Laurits (kunstnik), Piret Lindpere (Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium), Reet Mark (Tartu Kunstimuuseum), Johannes Saar (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus) ja Ene-Liis Semper (kunstnik).

Liina Siib on sündinud Tallinnas 1963. aastal. Oma kunstnikutegevuses on ta keskendunud fotograafiale ja videokunstile. Alates 2008 töötab Eesti Kunstiakadeemia akadeemilise prorektorina. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia 1989 vabagraafikuna, saanud 2003 fotograafia erialal kunstimagistriks. Korraldanud isiknäitusi Eestis, Saksamaal, Soomes, Belgias, Prantsusmaal, arvukalt esinemisi rühmanäitustel mitmel pool Euroopas. Pälvinud Eesti Kultuurkapitali aastapreemia 1997 ja 2007, Kristjan Raua nimelise preemia 2003. Liina Siibi teoseid on mh Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi ja Stockholmi Moderna Museeti kogudes.

Veneetsia kunstibiennaal on vanim ning suurim rahvusvaheline kunstifoorum, Eesti esineb Veneetsias alates 1997. aastast. Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus on Eesti ekspositsiooni ametlik esindaja Veneetsia biennaalil, 54. rahvusvaheline kunstibiennaal leiab aset 04.06-27.11.2011, biennaali direktor on Bice Curiger. Eesti näituse asukoht Veneetsias 2011. aastal on Palazzo Malipiero (II korrus), S. Marco 3079, kus on toimunud Eesti ekspositsioonid ka 2003., 2005., 2007. ja 2009. aastal.

Kask vaatab rahvaesindajatele silma
Riigikogu galeriis saavad rahvaesindajad ja nende külalised praegu uudistada Eve Kase näitust "Mida inimesed tahavad II", mille tegemiseks sai kunstnik tõuke mõne aja eest välja käidud tulevikuvisioonist Eesti jõudmise kohta Euroopa 5 rikkaima riigi sekka. Kask on haaranud riigikogulased kaasautoritena kunstiprojekti, lastes neil täita küsitluslehed oma unistuste kohta ning ühendades tekstid vastajate silmapaaride fotojäädvustusega. Korraldajate sõnul on projektil kolm selgesti eraldatavat tahku.

"1. Realistlik - ehk silmad ei valeta. Modellide silmad, nende seas tipp-poliitikute omad, kõnelevad karmist tegelikkusest ja pole üldse ligitõmbavad. Näeme anonüümsuse säilitanud persoonide silmi, mis on väsinud, sageli tursunud veresoontega kaetud ja kõnelevad kurnatusest, üle võimete elamisest, kibestumisest. Üksnes vähesed silmapaarid mõjuvad selliselt, nagu kirjeldatakse armsama silmi rahvalikes lauludes.

2. Idealistlik on seotud silmade kandjate unistuste ja soovidega. Silmapaaride trall juhib vaataja soovikaevu juurde, kus silmapaaride omanikud loitsivad ja manavad olematusest välja isiklikke ja poliitilisi ideaale: positiivsust, õnne, unustust, vabanemist rahategemise raskustest ja turvalisust.

3. Teraapiline sekkumine - silma vabastamine. Soovide ja tegelikkuse vastuolu on võimalik lahendada. Inimesel, nagu loomalgi on raske olla teise isendiga silmsidemes. Taolise kontaktiga kaasnevaid ohte pole vaja selgitada, seda kõik teavad ja väldivad võimaluse korral otsa vaatamist. Ent olukord muutub kardinaalselt, kui silmast silmatera välja suurendada ja teda eraldi eksponeerida. Vabastatud silmatera hõljub uhkes üksinduses nagu kalliskivi ja liitub kosmilise kõiksusega, kus pole kokkupuudet materialismi ja elujärje parandamisega."

Näitused Tallinnas
Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis on 1. oktoobrini avatud käesoleva hooaja viimane näitus "Welcome to the Machine!" - fotodest, videotest, maalidest ja installatsioonidest koosnev kaasaegse kunsti näitus, mis käsitab ümbritsevat läbi masina mõiste. Kunstnikud vaatlevad, analüüsivad ja suhestuvad kriitiliselt aktuaalset tegelikkust sedastavatesse lepingutesse. Marco Laimre kureeritud projektis osalevad Paul Kuimet, Sigrid Viir, Maido Juss, Jarmo Nagel, Anna Tuvike, Alver Linnamägi, Tõnu Tunnel, Reginleif Trubetsky, Johannes Säre, Triin Tamm, Mattias Malk ja August Sai. Näituse logol on kujutatud arvutimängust Pac-Man (1980) tuntud karakterit Oikaket hõljumas Läänemere lainete kohal.

Vabaduse galeriis on 28. septembrini Kelli Valk-Kagovere graafikanäitus "Poolel teel koju". Kunstniku töödes aimdub kujutisi Põhjala kaljujoonistelt, samuti on erinev esoteeriline aines talle oma pildimaailmade ülesehitamisel lähedane ja vajalik. Galerii kuraatori Juta Kivimäe sõnul võib Valk-Kagovere loomingut vaadelda aastaid arendatava eepilise uurimuse või jutustusena: "Suurejoonelised kosmogoonilised fantaasiad esitavad üha uuesti küsimuste triaadi, mis on erutanud inimkonda vist niisama kaua, kui on suudetud mõista inimliku teadvuse erakordsust ja haprust suures tsükliliselt muutuvas maailmas. Kust me tuleme, kes me oleme, kuhu oleme teel?"

SEB Galeriis saab 29. oktoobrini disainer Linda Tamme näitusel "Carpe diem!" näha äsjavalminud seeriat "Hetked" ning kompositsioone sarjast "Valgus". Autor mängib oma teostes värvi ja valgusega, struktuuride ja kujunditega, püüdes luua neist süsteeme; ometi pole eesmärgiks sümmeetria ja kord - kõik lihtsalt kujuneb mängu käigus. Tehnikaks on seejuures digi-, iiri- ja siiditrükk.

Hop Galeriis on 28. septembrini avatud kolme autori ühisnäitus "Side minevikust / Connected with the past". Leedu kunstnikud Monika Zaltauskaite-Grasiene ja Severija Incirauskaite-Kriauneviciene ning eestlanna Monika Järg selgitavad oma positsiooni: "Minevik jutustab meie töödes lugusid, on neis sügavalt sees. Läbi traditsioonide, kogemuse, järjepidevuse, esivanemate tarkuse. Aga mitte kordus ei ole see mida me teeme. Traditsioone tundes oleme võtnud omale õiguse neid tõlgendada, uuendada, muuta ja murda. Olnut tundes ja sellele tuginedes on meie lähtepunkt kunstnikuna palju tugevam."

Galeriis Aatrium saab praegu uudistada Kuremäe Jumalaema Uinumise nunnakloostri peakiriku 100. aastapäevale pühendatud fotonäitus, mille autoriks Kuremäe nunn Filareta, kodanikunimega Ksenia Kalatshova. Dokumentaalse koega väljapaneku allhoovusteks on korraldajate sõnul "religioonid ja vanad traditsioonid, erinevad kultuuride kokkupõrked ja selle nägemine ning kinnistamine läbi kaamerasilma".

Mujal Eestis
Tartu Lastekunstikooli galeriis (Jakobi 52) saab septembrikuu lõpuni uudistada kooli õpilaste suvepraktikate näitust "Suvetöö".

Kuressaare kultuurikeskuses saab uudistada Eesti Arhitektuurikeskuse väikevormide arhitektuurivõistluse väljapanekut "Väike 2007-2009" (avatud kuni 9.10) ning Kuressaare Kunstikooli õpilastööde näitust "Suvi Hiiumaal" (avatud kuni 9.10), Raegaleriis aga vaadata rühmituse "KVINT" maalinäitust "Selle suve pildid".

Palamusel Oskar Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumi ärklikorrusel on 29. septembrini Kaire Nurga mini-retrospektiiv "Laadal", kus näeb valitud maale ja fotosid ning installatsiooniloomingut.

Toimub
18. septembril kell 15 peab Mikkeli muuseumis loengu ,,Kollektsionäär ja tööstur Martin Luther" Kai Lobjakas Tarbekunsti- ja Disainimuuseumist. Lutheri vabrik on ettevõte, mille toodangul on erinevate põlvkondade vältel olnud oluline roll suurema osa eestlase kodukeskkonnast. Lutherite perekonna lina ja soola, hiljem puidutoodete ja ehitusmaterjalidega tegelenud kaubandusettevõte tegutses Tallinnas juba 1742. aastast, tootmistegevusega alustati 1877. Pikka aega tegutses Lutheri vabrik aktiivselt vineeritehnoloogia ja selle võimalusi väljendavate mööblitoodete arendamises. Omanike huvi mehhaniseeritud puidutöötlemise uute meetodite vastu viis 1880. aastate keskel vineeritehnoloogia alaste uuenduste juurutamiseni. See on viinud Lutheri vabriku muuhulgas maailma disainiajaloo üldpildis olulisele positsioonile. Loengus keskendutakse Lutheri vabriku toodangu erinevatele tahkudele, rollile ja haardele rahvusvahelises kontekstis ning kontaktidele oluliste modernistlike arhitektide ja disaineritega.

23.-26. septembrini toimub Tallinnas V disainifestival Disainiöö - rahvusvaheliste esinejatega konverentsid, workshopid, näitused ja konkursid. Festivali süda on Rotermanni kvartalis, ent satelliitüritusi leiab üle linna. Korraldajad soovivad demonstreerida kuidas loovust ja disaini rakendada parema füüsilise ja sotsiaalse elukeskkona loomisel. Festivali märksõnaks on süntees, mis osutab aina progresseeruvale protsessile, kus erinevad kultuurivaldkonnad sulanduvad kokku nii, et raske öelda, millega tegu. Nii ongi tänavuse Disainiöö motoks "Disain teie teenistuses!"

Muuhulgas toimuvad loengud disainijuhtimise ja universaaldisaini teemadel, linna ligipääsetavuse ja külastatavuse suurendamiseks mõeldud projekt "Tallinn For All" ja sellega kaasnev seminar"Cities For All". Töötubades "I'm sketching to see what I am thinking" ergutatakse disainereid (taas)kasutama käelisi oskusi; professor Gregor Krisztian (Saksamaa) ja Saksamaal töötav eesti autodisainer Björn Koop demonstreerivad, kuidas mõte visualiseerub. Otsitakse ka Eesti Snäkki ja väärtustatakse eestimaised leivatooteid. Materjalitundja Simone de Waart (Holland) viib läbi töötoa neile, kes otsivad uuendusi toiduainete pakendamisel ning kes on huvitatud uue eestimaise eine loomisest.

Pidulikul galal jagatakse välja Eesti disainiauhind BRUNO jägmistes kategooriates: parim eesti tootedisain, parim disainiprojekt ja eeskujulik design management. Nominentide näitus avaneb Arhitektuuri- ja Disainigaleriis. Rotermanni vanas elevaatorihoones näeb uuemat eesti disainiga pealkirja all "100 meetrit disaini". Festival võõrustab Hollandi disaininäitusi "Out of the Box" ja "Dutch Bike Fantasy". Üllatusi toob kindlasti ka Disainioksjon. Ja toimub veel palju muud. Kõigest lähemalt www.disainioo.ee

... et eesti disain elab aasta läbi ja oskab ammutada ka rahvuslikust kultuuripärandist, tõestab kasvõi tunnustus Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengile Helen Teigarile. Nimelt võitis ta oma painutatud vineerist ja etnokujundusega piimakotihoidjaga "Maiu" Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu korraldatud eesti-oma-puu konkursil disaini kategoorias III koha ning lisaks veel ajakirja Käsitöö eripreemia. Konkursi eesmärgiks oli luua rahvuslikest traditsioonidest inspireeritud uusi ja tänapäevaseid käsitööesemeid.


© Shadi Ghadirian


© Martha Rosler
Repro: Kunstihoone


© Liina Siib



© Kelli Valk-Kagovere


© Helen Teigar


Näitus "Shaken not Stirred".
Loe lähemalt 10. septembri kunstiuudistes
!

   

© Guerrilla Girls
   
   
   

Reede, 10. september 2010

 

Näitus katuste vaatlemisest
Linnagaleriis on 19. septembrini avatud sarja "Cityscape" järjekordne näitus - sedapuhku teemaks "Linna kohal". Kuut erinevat valdkonda esindava kaheksa kunstniku ja disaineri jalge ja uurimise all on igapäevase elu kohal laiuv poolmetsik-poolavastamata territoorium ehk katusemaastikud. Osalevad Anu Vahtra (Tallinna Kunstihoone), Johnson & Johnson (Postimaja), Timo Toots (Lennujaam), Claudia Doms ja Mikk Heinsoo (Saku Suurhall), Urmo Mets (Vanemuine) ja Marit Ilison (Telliskivi Loomelinnak).

Näituse kuraatorid Kadri Klementi ja Helis Heiter: "Katusepinna kasutuselevõtt on maailmas juba aastaid aktuaalne teema, samas kui Eestisse jõuavad sellest vaid mõned raugevad võnked. Ruumipuudust, mis meid uute maade avastamisele kannustaks, me ei tunne. Ometi moodustavad katused olulise osa linna pindalast, peaaegu et teise sama suure linna maapealse kukil. Katusepinna kasutuselevõtt ei tähenda tingimata katuseaia rajamist. See tähendab nii katuse osa teadvustamist linnakeskkonna probleemide - näiteks kuumasaarte, energiakao, tormidest tingitud sadeveekanalisatsiooni ülekoormatuse, õhusaaste - leevendamises või vastupidi, võimendamises, kui ka läbimõeldud viiendat fassaadi, linna keskel asuvat ligipääsmatut või -pääsetavat saarekest.

Näitus kätega vaatamiseks
Disaini- ja arhitektuurigaleriis on 18. septembrini avatud näitus "Meelepete?", kus ühisel kunstimaastikul kohtuvad professionaalsed kujurid ja nägemis-kuulmispuudega inimesed. Kui tavapäraselt pole näitustel ja muuseumides eksponaate lubatud katsuda, siis sedapuhku on kõik teosed käegakatsutavad ja "kätega vaatamiseks" - vaataja lausa peabki objekte puudutama, et need saaksid teda vastu puudutada.

Näituse korraldajad selgitavad: "J. Derrida on väitnud, et kõik mida puudutame silmadega, tuleb meie juurde ning sellisel viisil tekib võimalus sisemiseks puudutuseks. Kuid seades kahtluse alla vaid visuaalsuse põhjal tekkinud kuid füüsilisi omadusi kirjeldavad arutlused kunstist väidame, et "kunstipuudutus" on tajutav eelkõige kokkupuutes reaalsete esemetega".

Näitus "Meelepete?" on sündinud Eesti Kujurite Ühenduse ja Eesti Pimekurtide Tugiliidu koostöö raames. Juba varem, kevadel toimus kahekuine skulptuurinäitus Tallinna Heleni Koolis, kus õpivad nägemis- ja kuulmispuudega lapsed. Valik nende kokkupuutest kunstnike loominguga inspireeritud töid on nüüd samuti Disaini- ja arhitektuurigaleriis välja pandud. "See on täiesti ainulaadne kogemus nägemis-kuulmispuudega lastele ja täiskasvanutele, mis nad said tutvumisel kunstimaailmaga. See, kuidas puudega inimene võtab vastu ja annab tagasiside kogetust, rikastab meid kõiki," lisavad näituse korraldajad.

Tartu kunstikoolil uus maja
Täna avas Tartu Kunstikool pidulikult uksed oma uues asukohas Eha tänav 41. Maja avamisele eelnes värvikas rongkäik, mis külastas kunstikooli endiseid asupaiku Veski, Kuperjanovi ja Tähe tänaval - ning sellega sai ühtlasi avalöögi ka kooli 60. juubeliaasta.

Kooli direktor Kadri Kreis: "2008. aasta juunis tuli otsus Tartu kunstikooli ehitamise rahastamise kohta Euroopa Liidu Regionaalarengufondist. Maja (arhitekt Ain Padrik) valmis 2010. aasta kevadel. Uues õppehoones töötab kaks erineva stiiliga kooli: Tartu Kunstikool tervikuna ja Tartu Kõrgema Kunstikooli meedia- ja reklaamikunsti ning skulptuuriosakonnad". Ehitustööde maksumuseks kujunes 15 miljonit krooni.

Uues majas on Tartu Kunstikooli käsutuses 1000 m2 õppepinda, ostetud on kaasaegne sisustus ja tänapäevase kunstniku jaoks asendamatu arvutitehnika. Tartu kunstikoolis saab õppida dekoraator-stilisti ning trükimeedia kujundaja-küljendaja erialadel.

Algas Eksperimenta! talendijaht
6. septembril algas 14-19aastaste noorte kaasaegse kunsti triennaali Eksperimenta! (E!) Eesti talendijaht. Konkursi tugevaimad teosed osalevad 2011. aasta aprillis Lauluväljakul avataval rahvusvahelisel noorte kaasaegse kunsti triennaalil E!, mis on ühtlasi Tallinn 2011 programmi üks suurüritustest.

Eksperimenta! korraldaja ja Sally Stuudio direktori Annely Kösteri sõnul on E! koolinoorte kaasaegse kunsti näitusena ainulaadne ja esmakordne kogu maailmas: "Vajadus taolise sündmuse järele on olemas, sest kunstiharidus peaks ju ajaga kaasas käima. Koolinoorte kaasaegse kunsti triennaal Eksperimenta! pole pelgalt näitus. Sellega kaasneb mitmekesine programm, mille käigus luuakse otseliin kunsti ja hariduse vahel."

E! ja selle peateema aastal 2011 "Ruum" toob kokku noored, professionaalsed kuraatorid ja kunstiõpetajad. Kuna kaasaegses kunstis ei ole tehnikate ja väljendusvormide piiranguid, oodatakse konkursile noori maalijaid, skulptoreid, graafikuid ning foto-, video- ja multimeediakunstnikke. Ühtlasi ühendab kaasaegne kunst eri eluvaldkondi ja seega ka õppeaineid.

"14-19aastaseid loovaid noori iseloomustab mässumeelsus ja soov maailma parandada. Eksperimenta! annab noortele hea võimaluse teha revolutsiooni, teha seda hariduses ja Eesti jaoks märgilise tähendusega kohas, kus algas meie laulev revolutsioon - Tallinna Lauluväljakul," ütles Köster.

Noorte ideekavandeid kogutakse kuni 10. oktoobrini ja nende põhjal valib Eesti ekspositsiooni kuraator Mari Kartau sadakond tugevamat tööd konkursi II vooru; rahvusvahelisele E! triennaalile pääseb neist kümmekond tööd. Talente leidub kindlasti kõigis Eesti maanurkades, seetõttu korraldatakse õpilastele teabepäevi, kus nad saavad näidata kuraatorile oma varasemaid töid ning esitada küsimusi nii E! kui kunsti kohta üldse. Rohkem infot www.eksperimenta.net

Värvilised mõtted
Draakoni galeriis on 18. septembrini võimalik osa saada Liina Kalviku isikunäitusest "Värvilised mõtted". Tegemist on mõttelise järjega samas 2007. aastal eksponeeritud "Värvilistele tunnetele". 1996. aastal Eesti Kunstiakadeemia maalikunstnikuna lõpetanud Kalviku tööd on jõuliselt lihtsad ja inimlikult sugestiivsed. Galerii kuraatori Elin Kardi sõnul on Liina Kalviku senine looming ja ka käesolev väljapanek spontaanne ja ekspressiivne maalivahendeid kasutades peetav päevikuvorm, mille laad on läbi aastate jäänud muutumatuks - intensiivseks ja tundlikult maaliliseks.

Kunstikriitik Teet Veispak on kirjutanud: "Liina Kalvik on tänase kunstimaastiku üks eriskummalisemaid ja huvitavamaid maalijaid. Teda ei huvita kuigi palju meid ümbritsev tavaelu ega sellest johtuvad päevapoliitilised probleemid. Kalviku maailm on omal moel suveräänne, ja see ongi ta maalide maailm, kuhu kõrvalseisja saab ta tööde vahendusel siseneda, aga võib seda ka mitte teha. Arvan, et talle kui loojale on see tegelikult ükstapuha. Maalimine on tema puhul paratamatus, tingimus olemasoluks."

Tekstiilikunstnikud omadega mäel
Rahvusraamatukogu kõik galeriid on 7. oktoobrini hõivanud Eesti Tekstiilikunstnike Liidu aastanäitus "Omadega mäel", millel osaleb oma viimase kahe aasta töödega 57 autorit - tuntud tegijatest uute tulijateni, klassikutest tudengiteni. Esindatud on nii traditsioonilistes tekstiilitehnikates loodud teosed kui ka uued ja taasavastatud katsetused.

Näituse kontseptsiooni autoriks on Katrin Pere, väljapaneku peakujundajaks Tiiu Laur. Tegijate sõnul huvitas neid lisaks rakenduskunstis paratamatule küsimusele "kuidas tehtud?" sedapuhku eriliselt "miks loodud?" - ehk et mis on see miski, mille peab loomingusse kodeerima, milline tunne, elamus, hetk peab kujundi, värvi ja vormi sisse uuesti sündima. Endale, kolleegidele ja miks mitte ka kunstikaugetele sai kirja pandud ka kaheksa käsku:
Tehke oma tööd selliselt, et ise rahul oleksite.
Tehke õrnusega, nagu kohendaksite oma lapse esimest lokikest.
Tehke kindlameelselt, nagu seisaksite isakodu säilimise eest.
Tehke murega, nagu saadaksite oma poega kodunt kaugele.
Tehke hoolega, nagu oma tütart pruudiks ehtides.
Tehke armastusega, nagu truudust vandudes.
Tehke igaveseks, nagu ema surilina sättides.
Tehke oma tööd kõigest hingest, just nii, nagu teie seda oskate, ja me kõik oleme omadega mäel.

Keraamikaklassik Rohlini uuemad tööd Võrus
Võru Linnagaleriis saab 24. septembrini tutvuda eesti keraamikaklassiku ja emeriitprofessori Leo Rohlini uuema loominguga näitusel "Ajast aega". Vanameistri väljapanek jaguneb kaheks: seinaplaadid "Kosmiline geomeetria" ja vertikaalsed kujundid "Fragmentaarium". Tuhandetest keraamilistest ja portselanist väikedetailidest kujundatud reljeefsete seinaplaatide kujundikeel on minimalistlik; autor väljendab teatud tähendusi ja meeleseisundeid ning pakub ühtlasi vaatajale võimalusi enesekaemuseks. Vertikaalsete kujundite loomisel on kunstnik ehitusel kasutatavatesse lehtmetallist profiilidesse lükkinud nii keraamilisi plaadikesi kui tekstiilirestidest moodustatud kujundeid. Need seeriad kujutavad endist ruumikujunduslikke fragmente - etüüde, millesse süüvimisel võib leida lisaks taotluslikult esteetilisele väljenduslaadile ka sügavamat allteksti.

Tiina Käesel, üks meie rakenduskunsti eestvedadajaid, on võrrelnud Rohlini lihtsaid, ülevaid ja võimsaid töid Arvo Pärdi muusikaga. 2007. a. ilmus Leo Rohlinilt ka Eesti keraamikat ja selle ajalugu käsitlev õpik. Lisaks Rohlini loomingule näitab Võru Linnagalerii 24. septembrini veel Tartu Kõrgema Kunstikooli tekstiiliosakonna gobeläänide näitust "Piltilus" ning Küllike Pihlapi ja Tõnis Laanemaa ühisnäitust "Folk", millele on taustamuusika loonud Taavi Laatsit.

Näitused Tallinnas
Tallinna Kunstihoone galeriis on 3. oktoobrini Marge Monko näitus "Shaken not Stirred" ("Raputades. Mitte segades"), mille keskmeks tema samanimeline lühifilm. Filmi tegevuspaigaks on restoran, kus kohtuvad baarmen, ärinaine ja nõudepesija, keda kehastavad Svetlana Dorošenko, Carmen Mikiver ja Anti Kobin. Stsenaariumi lähtepunktiks on muutused inimeste professionaalses elus ning väärtushinnangutes, mida on põhjustanud 20 aastat tagasi toimunud üleminek turumajandusele ja hiljutine majanduskriis. Fotokunstnik ja kunstiakadeemia õppejõud Marge Monko on ka varem käsitlenud sotsiaalseid, esmajoones naiste töö, rollide ja staatusega seonduvaid teemasid.

Hobusepea galeriis näeb 20. septembrini projekti "Luminoso feat. Russkyi Razmer", mille keskmes käesoleval suvel Luminoso (Raul Rajangu) poolt erinevates Inglismaa kirikutes salvestatud "hüpnootiline 3D videokunst". Seejuures vihjavad sellised projekti integreeritud objektid nagu motoriseeritud ratastoolid ja motoriseeritud klaaskirst korraldajate sõnul "glokaalse monokultuuri, aga ka mistahes kahemõõtmelise reaalsuse sandistavale ja suitsidaalsele toimele".

Vaal galeriis saab 28. septembrini uudistada Leida Mätase pilte, mis olid suvel juba näha Kihnu muuseumis. Väljapanekud Eestis on kunstnikule loominguliseks taaskohtumiseks sünnimaaga - pärast lahkumist Teise maailmasõja keerises pole ta enam kordagi Eestis käinud. Peale pagulaselu Rootsis viis elurada noore naise Prantsusmaale, kus ta viimased kümmekond aastat elab ja töötab Laffite'i külakeses Püreneede jalamil. Näituse korraldajate sõnul näib Mätase loomingu puhul olevat peamiseks valguse ja õhu maagiliste efektide tabamine. Kunstniku pastoosne maalilaad võimaldab suurepäraselt edasi anda kesksuviselt kuumava õhu virvendusi või talvise mereranna karget selgust, kusjuures värvid kannab ta lõuendile paletinoaga, võttes sellega sõnaõiguse detailidelt üldmulje kasuks. Ta maalib sama motiivi mitmeid kordi erinevatest rakurssidest, jälgides sealjuures valguse pidevat vahetumist ning atmosfääri muutumist. Impressioniste, eriti Claude Monet'd peab kunstnik ka ise oma lemmikuteks.

SooSoo@Telliskivi galeriis on 4. oktoobrini Silver Jaanuse fotonäitus "Töö(b)luus", mis jutustab sinikraede elust ühes ehitusmaterjalide poes. Autor on dokumenteerinud klientide ja kolleegide tegemisi enam kui kahe aasta vältel. Samuti on teda huvitanud mustrid, mida värvisegamismasinad aastate jooksul on seintele pillutanud, laonurkadesse kogunenud unustatud asjade virrvarr, tooteetikettide read müügisaalis...

Ungari Instituudi galeriis on 16. septembrini lahti näitus "Tallinn-Budapest 1900-2000". Galerii kuraatori Denes Farkase sõnul on tegemist on terve eelmise sajandi Eesti-Ungari suhete ajaloo kirjeldamisega arhitektuuris, tarbekunstis ning tootedisainis. Seekordne uurimus on esimene katse kaardistada seosed kahe geograafiliselt kaugele jääva, kuid ajaloo ja ka tulevikuplaanide mõttes paljuski lähedase kultuuri vahel. Näituse kuraatori, Ungari Moholy-Nagy'i Kunstiakadeemia professori Gyula Ernyey eesmärk on ei midagi vähemat kui Eesti ja Ungari vaheliste sidemete elustamine. Eesti poolelt osalevad näitusel Katrin Amos, Sergei Isupov, Kadri Pärnamets, Anu Raud ja Mait Summatavet.

7. kuni 26. septembrini on kunstisalongis Allee (Pikk 34) näitus Salvador Dali teostest. Eksponeeritud on 11 graafilist tööd maailmakuulsa sürrealisti hilisloomingust. Näitus on saanud teoks Simson Galerii ja kunstisalongi Allee koostöös. Ühtlasi on võimalik tutvuda 27. septembril toimuva Simson Galerii oksjonivalikuga (vt. lähemalt www.simson.com.ee).

Mujal Eestis
Tartus Tampere Majas saab praegu vaadata Tarrvi Laamanni puulõikegraafikat kunstniku näitusesarja "Pika puuga ja täie rauaga" raames.

Kuressaare Kultuurikeskuses saab 27. septembrini uudistada legendaarse vanema põlvkonna fotomehe Kalju Suure päevapildiväljapanekut "Ülesvõtted laulu- ja tantsupidude aegadel", mis toob vaatajani need meie rahvuslikud suursündmused ajavahemikust 1963-2009.

Toimub
8. septembrist 2. oktoobrini vältab Tartus uus rahvusvahelise kaasaegse kunsti festival ART IST KUKU NU UT, mis kannab korraldajate sõnul ülesannet sünkroniseerida kohalik kunstiskeene rahvusvahelises kunstimaailmas toimuvaga: "Panustame nüüd ja loodetavasti edaspidigi sellele, et ART IST KUKU NU UT hakkaks koju kätte tooma elavate maailmaklassikute kunstiteoseid ja tutvustama noortele tõusvatele väliskuraatoritele meie kohalikku kunstnikkonda. 2010. aasta pühendatakse ettevalmistusprotsessiks tulevastele festivalidele - me kaardistame kohalike professionaalide unistusi ja soove, poliitikute ja institutsioonide valmisolekut kaasaegse kunsti suurürituseks."

Festivali raames toimuvad mitmed näitused ja ilmub asjakohane trükis. Y-Galeriis on Rael Arteli kureeritud "Lisa 6. Nähtamatu käe poliitika", millel osalevad Milijana Babic (Rijeka), Phil Collins (Berliin/Glasgow), Johnson & Johnson (Tallinn), Flo Kasearu (Tallinn), OÜ Visible Solutions (Tallinn), R.E.P. grupp (Kiiev), Pilvi Takala (Amsterdam/Helsingi), Sener Özmen & Erkan Özgen (Istanbul) ja Katarina Zdjelar (Belgrad/Rotterdam). Tartu Loomemajanduskeskuses on 8. oktoobrini Kiwa kureeritud Tartu noore kunsti oksjoni näitus "Vali Vitamiin!". 2. oktoobril aga leiab Tartu Ülikooli Raamatukogu Konverentsikeskuses aset kolmas "Rahvusvaheline Konverents, Teaduslik Konverents", mille näol on tegu "tulevikku suunatud (soov)mõtlemisega, mis süstemaatiliselt lõhub olemasolevat tegelikkuse struktuuri". Festivali peakorraldajaks on Kaisa Eiche ja kaaskorraldajaks Rael Artel.

Kumu auditooriumis esilinastub 16. septembril kell 18 kunstnikufilm "Keraamik Leo Rohlin". Kunstnik ise on öelnud: "Võttes märksõnadega kokku minu loomingulisi seisukohti, siis need oleksidki tarbekunst, disain ja käsitöö. Oma loomingus olen püüdnud visuaalselt lahti mõtestada nende kolme valdkonna omavahelisi suhteid ja probleeme. Teiselt poolt loeksin oluliseks ka keraamika tehnilise poole uurimist, sest ka see sisaldab endas loomingulisi võimalusi ning avastusi." Filmi režissöör ja produtsent on Igor Ruus.


Näitus "Linna kohal"
Foto: Kunstihoone


Tartu Kunstikooli uue maja avamine
Foto: Tartu Kunstikool


© Sally Stuudio


© Liina Kalvik


Näitus "Omadega mäel"


© Maasike Maasik
Näitus "Omadega mäel"


© Raul Rajangu


© Leida Mätas


Näitus "Tallinn-Budapest 1900-2000"


© Salvador Dali
Repro: Allee

   

Marge Monko näitus "Shaken not Stirred"
   
   

Reede, 3. september 2010

 

Eesti pagulaskunst viimaks kodumaal suurel laval
Neljapäeval Kumu suures saalis avatud esinduslik väljapanek "Eesti kunst paguluses" toob publikuni ligemale 250 aastail 1944-1991 võõrsil loodud kunstiteost. Teadupoolest oli Teise maailmasõja lõpuks kodumaalt põgenikena lahkunud üle 70 tuhande inimese ning eesti kultuuri koldeid tekkis üle maailma. 1950. aastate alguseks kujunes välja kolm põhilist pagulaskultuuri keskust: Stockholm, Toronto ja New York.

Esindatud on enam kui 70 autorit, kes kuuluvad lausa nelja põlvkonda: Eestis enne sõda tegutsenud ja väljakujunenud kunstnikud (Karin Luts, Eerik Haamer, Ernst Jõesaar, Jaan Grünberg, Endel Kõks, Juhan Nõmmik, Herman Talvik, Eduard Rüga, Erich Pehap jt), Eestis kunstiõpinguid alustanud, ent võõrsil oma kunstnikukäekirja leidnud kunstnikud (Juhan Hennoste, Lembit Ränd, Silvia Leitu, Osvald Timmas, Abel Lee, Eugen Kask, Arno Vihalemm, Raoul Lind, Maire Männik, Olev Mikiver, Helmi Herman jt), kunstnikud, kes lahkusid Eestist lapse- või noorukieas ja said hariduse juba uuel asukohamaal (Enno Hallek, Andres Kingissepp, Epp Ojamaa, Merike Patrason Martin, Hardu Keck, Enn Erisalu, Ruth Tulving, Tiit Raid, Mart Org, Kristiina Kauri, Ville Tops, Enda Bardell, Helga Roht Poznanski, Merike Lugus jt) ning paguluses sündinud kunstnikud (Jaan Aare Põldaas, Mark Kalev Kostabi, Elva Palo, Naima Rauam, Uno Hoffmann jt).

Pagulus esitas ulgueestlastest loojatele omajagu väljakutseid nii inimlikul kui loomingulisel tasandil - olgu neiks siis kohanemine uue elukeskkonnaga, sõjajärgne kiiresti muutuv kunstimaailm või mälestuste säilitamine ja ettekujutuste loomine kodumaast. Missuguse jälje on need saatuse poolt esitatud väljakutsed jätnud kunstnike loomingusse, saab Kumu suures saalis näha kuni 2. jaanuarini 2011. Rõhutamist väärib asjaolu, et suurt osa näitusele koondatud teostest saab Eestis näha esmakordselt, sest enamik neist kuulub erakogudesse Rootsis, Kanadas ja USA-s ning satub publiku ette haruharva.

Väljapanek on sündinud koostöös Tartu Kunstimuuseumiga ning 2007. aastal Kumu algatatud eesti pagulaskunsti uurimisprojekti raames. Näituse kuraatorid ja kataloogi koostajad on Kersti Koll (Eesti Kunstimuuseum) ning Tiiu Talvistu ja Reet Mark (Tartu Kunstimuuseum). Ekspositsiooni ja rikkalikult illustreeritud pooletuhandeleheküljelise kataloogi kujundas Tiit Jürna.

Sada eesti maja Veneetsias
27. augustil avati 12. Veneetsia arhitektuuribiennaali raames Artiglieri dell' Arsenales meie arhitektide näitus "100 MAJA/HOUSES", mis tutvustab suuremõõtmelise maketi, slaidiprogrammi ja videote kaudu tervelt sadat eesti arhitektide projekteeritud eramut. 21. novembrini avatuks jääva arhitektuuribiennaali üldkuraator on Jaapani arhitekt Kazuyo Sejima ning siduvaks teemaks sedapuhku "Inimesed kohtuvad arhitektuuris" ("People meet in architecture").

Näitus on inspireeritud asjaolust, et Eesti üheks silmapaistvaks erisuseks võrreldes muu Euroopaga on unikaalloomingut eelistav hoiak eramuarhitektuuris - võib arvata, et vaid kuni 10% siinsetest eramutest on nn kataloogimajad, ülejäänud 90% seast tõuseb aga esile arvestatav kogus kvaliteetset ehituskunsti. Eesti väljapaneku peakorraldajaks on Eesti Arhitektuurikeskus ning autoriteks arhitekt Kalle Vellevoog, sisearhitekt Tiiu Truus, graafiline disainer Martin Pedanik ja arhitektuuriteadlane Karen Jagodin.

Artishok Tartus
Tartu Kunstimaja kõik näituseruumid on 11. septembrini hõivanud II Artishoki Biennaal. AB on eksperimentaalselt kunsti ja kriitka suhteid läbimängiv näituseformaat - 10 päeval sooritavad etteaste 10 kunstnikku/rühmitust, kellele sekundeerivad omakorda 10 kriitikut; lisaks toimuvad veel vestlused kunstnikega.

Kunstnikest löövad teiste hulgas kaasa Merike Estna ("Just Another Silly Painter"), Toomas Thetloff & Taavi Piibemann ("Schrödingeri kast"), Marge Monko ("Shaken Not Stirred"), Johnson&Johnson ("Untitled"), Rauno Thomas Moss ("Mein Kampf"), Anna-Stina Treumund ("Woman in the Corner on Mutsu's Drawings") ning Jevgeni Zolotko ("It's Time to Take the Ceilings Down"). AB kriitikutena astuvad üles Anneli Porri, Elnara Taidre, Kiwa, Maarin Mürk, Indrek Grigor jmt. Projekti kuraatoriks on Kati Ilves ning kujundajaks Margus Tamm.

Artishoki Biennaal teostus esimest korda 2008. aastal Tallinna Linnagaleriis; tänavune toimub koos Eclectica festivaliga.

Elken maalib vett
ArtDepoos on 25. septembrini Jaan Elkeni näitus "Vesi". Korraldajate sõnul loob kunstnik kuuest suuremõõtmelisest maalist moodustuva hiigelkompositsiooniga galeriisaalis ruumiillusiooni "tohutust veest". Kunstnik selgitab: "Vesi katab ligikaudu 70% Maa pinnast. Vesi on kogu elusa alus Maal. Vesi on üks levinumaid ja paremaid lahusteid. Vees lahustuvad hästi väga paljud keemilised ained - nii gaasilised, vedelad kui tahked. Akrüülvärvid, mida maalimisel kasutan, on vees lahustuvad. Tsunamid, üleujutused, orkaanid toovad esile vee kui ürgse ja kontrollimatu loodusjõu mitmetähenduslikkuse, olen Jaapanist tagasipöörduva laeva pardalt nõiutuna vahtinud tormi, kus üle sajameetrise laeva pikkus kaheks laineks murdus."

Ühtlasi väljendab uus näitus kunstniku soovi puudutada oma loomingulist minevikku: "80ndate teisest poolest alates kuni 90ndate keskpaigani tegelesin vee maalimisega, neid abstraktsioone on nimetatud ka meremaalideks. Vee kaudu murdsin ennast realismist vabaks. Praegune re-writing/re-painting on justkui protsessile tagurpidikäigu andmine." Artist talk Jaan Elkeniga toimub galeriis 10. septembril kell 17 kunstiteadlase Andri Ksenofontovi juhtimisel.

Lühiajaline ja suuremõõtmeline
Eesti Rahva Muuseumi Raadi mõisapargis (Narva mnt 177, Tartu) avati täna õhtul rahvusvahelise skulptuurisümpoosiumi "Lühiajaline. Suuremõõtmeline" raames valminud taieste näitus, mille autoriteks Uwe Schloen (Saksamaa), Csilla Nagy (Ungari), Gleb Netshvolodov (Inglismaa), Ahti Seppet, Eike Eplik ja Jevgeni Zolotko (Eesti).

Projekti kuraatori Zolotko sõnul lõid 6 kunstnikku skulptuure, "mille sisuline rõhk on installatiivsetel lahendustel, mis püüavad suhestuda Eesti Rahva Muuseumi kui rahvusliku mälu ja mõisapargi kui klassikalise skulptuuri keskkonnaga, mängivad aga oma lahendustes paratamatult tekkivale kommunikatiivsele lühisele ja teose kapseldumisele, mille kutsub esile aeg-ruumiline vastuolu keskkonna, teose ja autori vahel". Objektid jäävad Raadil vaatamiseks välja järgmise suveni.

Näitused Tallinnas
Justkui peegeldusena Siim-Tanel Annuse rahamaalidele Kunstihoones ning peatselt kaduva Eesti krooni nostalgia lainel saab 17. septembrini Haus Galeriis vaadata Mall Nukke personaalnäitust "Rah(v)a näod". Kunstnik eksponeerib kollaazhiseeriat, milles keskendub raha ja kultuuri temaatikale, mõtiskledes Eesti oma rahast ning selle sümboolikast läbi rahatähtedel kujutatud kultuuritegelaste portreede: "Kes nad tegelikult on? Need, kes on saanud meie varsti kaduvikku vajuva Eesti Krooni sümbolnägudeks? Mis seost Rahamaailmal Kultuurimaailmaga muud on kui luuletajate, kunstnike, kirjanike näod kupüüridel? Nemad on "rahanäod" ehk siis ka "rahvanäod", inimesed tavaliste seast, keda ajalugu on eriliseks tõstnud. Kummaline, et rahatähtedel ei leidu ühtegi poliitikut, riigiametnikku, kinnisvaraärimeest, aktsiate suuromanikku. Viimased on ju meie riigi superstaarid?".

Hobusepea galeriis on 6. septembrini Denes Farkase "Lets play, ehk mäng on läbi". Galerii kuraator Elin Kardi nendib, et "…kõigi Farkase poolt talletatud situatsioonide ja jäädvustatud ruumides toimuva taga võib aimata tühjust, mille üksindust häirivad vaid pealiskaudsed käitumis- ning suhtemudelid ja tolmuvaba steriilsus. Farkase füüsilist piina tekitavas vaikuses loodud kolmemõõtmelised mudelid absoluutsele tühjuse- ja tühisusetunnetusele, üksindusele ning tõenäolisele ettemääratud läbikukkumisele viitavad ümbritsevale keskkonnale, mida Farkas tajub konstrueerituna ning enese jõuetust tajuvana".

Draakoni galeriis on 4. septembrini Karel Koplimetsa näitus "Vilde tee juhtum". Autori sõnul on tegemist narratiivse ruumiinstallatsiooniga, mis käsitleb kriminalistikat, lähtudes konkreetsemalt kuritegevusest Tallinnas ja eriti 21.06.2010 Mustamäel, Vilde tee Akadeemia bussipeatuses toimunud mõrvajuhtumist. Samas viitab Koplimets nii Agatha Christie´le, Mati Undi romaanile "Mõrv hotellis" ja Michelangelo Antonioni filmile "Blow-Up" kui Francis Galton´i ja Alphonse Bertillion´i teooriatele, antropomeetrilistele uurimustele ja veel paljule muule.

Lühidalt
Würthi Kunstigaleriis on 17. septembrini Eva Jänese maalinäitus "Vaated"; alates 8. septembrist saab tema näitust "Seotud" vaadata aga Tallinna Jaani kiriku lõunasaalis.
Galeriis Aatrium on 14. septembrini Mikk Freibergi näitus "7 sööstu tundmatusse", mille raames eksponeerib kunstnik roostevabast terasest plekile jäädvustatud vabagraafilisi taieseid.
A-galeriis näitab 13. septembrini näitusel "Vaatega tuba" oma töid Kristi Paap.
EAST galeriis on 12. septembrini Eleriin Ello maalinäitus "Nature is uncanny".
Galeriis Mäsu saab 10. septembrini vaadata Tiina Söödi joonistusi pealkirja all "Pu-pu-pu-puudutus".

Mujal Eestis
Eesti Litograafiakeskus näitab Tartu Kunstimuuseumis 17. oktoobrini esinduslikku ülevaatenäitust "Nad on juba kohal! Eesti kaasaegne graafika". Kokku on väljas ligemale poolsada litograafilist lehte 20 tuntud eesti kunstnikult. Osa eksponeeritud töödest kuulub juba varem esitletud mappidesse "Eesti litograafiakunst"(2003) ja "Armastus 21. sajandil" (2008).

Tartus galeriis Noorus on 2. oktoobrini Tartu Kõrgema Kunstikooli 10. sünnipäeva tähistav näitus. Väljapaneku kuraatorid Kadri Toom, Marju Paal ja Madis Liplap: "See näitus tähistab kümmet aastat TKK elus - tänulikkust endiste ja praeguste juhtide ning õppejõudude vastu, uhkust vilistlaste ja tudengite üle, kiitust tehtud tööle ja armastust selle imelise keskkonna vastu."

Pärnus võõrustab J. Barbaruse nimeline Kontrakultuuri Keskus ( Rüütli 35) 27. septembrini Mila Balti personaalnäitust "Alati Fragmendid". Korraldajate sõnul jutustab Balti meile soravas maalikeeles lugusid elust enesest, ühendades seejuures popiliku kujundi barokse pompöössusega ning kartmata "maalikunstis peituvat ihalust totaalse kõikehõlmava visuaalse müsteeriumi järele".

Lühidalt
Tartus Y galeriis saab 4. septembrini uudistada Tarrvi Laamanni puulõikegraafika-tuuri "Pika puuga ja täie rauaga" järjekordset väljapanekut, millel osalevad EKA tudengid Ragne Uutsalu, Rein Seppius, Taavi Rekkaro ja Kristiina Kotkas.
Pärnu Kunstnike Maja galeriis on 18. septembrini Janno Bergmanni (alias Bergi) "Glasperlenangst", mis keskendub erinevate kultuuriutoopiate dekonstrueerimisele, teisendamisele ja taastootmisele.

Toimub
Kunstihoones toimub 3. septembril algusega kell 15 seminar "Kunst ja raha". Siim-Tanel Annuse näitusega "Raha ja poeesia" seotud üritus vaatleb läbi erinevate nurkade (majandus, rahandus, kunstipraktikad, rahakujundus jne) nende kahe valdkonna suhteid. Esinevad Harry Liivrand, Rein Kilk, Heie Treier, Taavi Laur, Jüri Hain ja Reet Varblane.

5. septembril kell 15 peab Kadrioru kunstimuuseumis loengu selle Itaalia kunsti kogust maailmakuulsa Christie'se oksjonimaja vanade maalide osakonna direktor Marco Riccomini. Riccomini juba teise Eestis-käigu põhieesmärgiks on aga EKMi kogudesse kuuluva maali "Simson ja Delila" põhjalikum uurimine. See salapärane teos jõudis muuseumi 1955. aastal äärmiselt halvas seisukorras. Viimase kahe aasta jooksul on seda Eesti ja Itaalia spetsialistide koostöös restaureeritud ja Marco Riccomini arvates võib tegu olla kuulsa Napoli koolkonna barokk-kunstniku Andrea Vaccaro (1604-1678) ringi tööga.

Pühapäeval, 5. septembril on Kumu fuajees ja sisehoovis viimast päeva avatud Soome skulptori Eero Hiironeni tööde näitus "Maa ja vee kahekõne" - seoses sellega on kohal ka autor ja tutvustab kell 15 huvilistele oma loomingut.


© Andres Kingissepp


© Mark Kalev Kostabi
Repro: www.ekm.ee


Eesti Veneetsia arhitektuuribiennaalil
Foto: www.arhliit.ee


© Cnopt. Punklaulupidu
I Artishoki Biennaal
Repro: www.artishokbiennale.org


© Jaan Elken


© Mall Nukke


© Denes Farkas


© Karel Koplimets


© Eva Jänes


Näitus "Nad on juba kohal!"


Eero Hiironeni taiesed Kumu juures
Foto: EKM

   
www.kunstikeskus.ee keskkonnas leiduvate mistahes algupäraste tekstide, tõlgete, terviklike info- ja lingikogumite ning pildimaterjali reprodutseerimine ainult KUNSTIKESKUS.EE ja/või nende autorite ja/või nende valdajate nõusolekul. Originaalteoste ja viidatud materjalidega seotud õigused kuuluvad üldjuhul nende autoritele ja/või valdajatele.