24h galerii
Kunstiteadlikkuse Keskus
tagasi avalehele
 
ARHIIV kunstiuudised
 
Kunstiteadlikkuse Keskuse kunstiuudised
Toimetaja Vano Allsalu
SEPTEMBER 2011
selle kuu varasemad uudised vt. allpool
   
   

Reede, 30. september 2011

 

Tumedus kui allikas
EKKMis (Põhja pst. 35) saab veel paar päeva, täpsemalt 2. oktoobrini vaadata esseenäitust "Tumedus, tume". Anders Härmi kureeritud väljapanekus osalevad Kirke Kangro, Alice Kask, Raoul Kurvitz, Mari Laanemets & Killu Sukmit, Marco Laimre, Marko Mäetamm, Ene-Liis Semper, Hanno Soans, Andres Tali ja Jaan Toomik. Peamiselt 90ndate ja nullindate krestomaatilistest kodumaistest "tumeteostest" koosnevasse ekspositsiooni kuulub veel Jüri Palmi töid. Näituse märksõnadeks võiksid Härmi sõnul olla vaimsed häired, ahistus kultuuris, autoagressioon, vägivald, seksuaalsus, morbiidsus, kannatus ja nõnda edasi.

"Näitus algab mõtteliselt Johannes Saalist, kelle teoseid küll näitusel ei ole ning päädib Hanno Soansi spetsiaalselt sellele näitusele valminud järjekordse veretekstiga sarjast "Absolut Nafta". Ülejäänud teosed peaksid siis mahutuma nii kronoloogilises kui ka temaatilises plaanis nende vahele. Samas ei pretendeeri näitus "tumeda elutunnetuse" motiivide täielikule ärakirjeldamisele Eesti 20. ja 21. sajandi kunstiloos," selgitab kuraator.

"Kuigi seda tüüpi näitused annavad võimaluse vaadata teatud perioodi kunstiprotsesse teisiti kui tavapärasesse kunstiajaloolisse raami surutuna või lihtsalt kontseptualiseerimata kujul ajaloolisi "hitte" vaatajate ette paisates, on meil neid seni võrdlemisi vähe tehtud. See formaat võimaldab tekitada kooslusi kunstnikest ja teostest, mis tavapärases olukorras võib-olla omavahel ei seostu."

Suhestumine kui vaatenurk
Tallinna Linnagaleriis on 23. oktoobrini näitus "Angled towards the Other" ("Suhestumisnurk"), mille autoriteks meediakunstnik Mare Tralla ja anonüümsete kunstnike rühmitus Coolturistes (Leedu). Koostööprojekt tegeleb kultuuriliste erinevuste ja ideoloogiate uurimisega läbi isikliku/subjektiivse prisma. Näituse autorid ei toetu suurtele üldistavatele teooriatele, vaid väärtustavad väikesi, esmapilgul mitteolulisi personaalseid ja fragmenteeritud (aja)lugusid, testivad kultuuridevahelist kommunikatsiooni ja väärkommunikatsiooni. Spetsiaalselt selle projekti tarvis on loodud valgusinstallatsioon ning kahel ekraanil näidatav eesti ja leedu filmiklassika põhjal valminud videoteos.

"Koostööprojekti inspiratsiooniallikas on Gayatri Chakravorty Spivaki väide, et kõige huvitavam elus on see, kuidas asetume teise suhtes - ehk millise (vaate)nurga all me kultuuriliselt, ideoloogiliselt või muul moel teisega suhestume. Teine ajend on kunstnike sarnased isiklikud kogemused: situatsioonid, kus kunstnikud on end naiste ja eriti Ida-Euroopa naistena tunnetanud, et nad on asetatud marginaliseeritud Teise positsiooni," selgitab galerii kuraator Reet Varblane.

Kunst kui keeldumine
Tartu Kunstimajas on 16. oktoobrini võimalik uudistada rahvusvahelist näituseprojekti "Keeldumised", milles osalevad Barthol Lo Mejor, Andreas Bunte, Libia Castro ja Olafur Olafsson, Ruben Grilo, Jos de Gruyter & Harald Thys, Flo Kasearu, Bernd Krauß, Eva Labotkin, Alon Levin, Olivia Plender, Laura Toots, Martijn in't Veld ja Peter Wächtler. Kaasaegse kunsti festivalil ART IST KUKU NU UT raames toimuva näituse kuraatoriteks on Ellen Blumenstein ja Kathrin Meyer (The Office, Berliin/Hannover).

"Näituseprojekt "Keeldumised" lähtub Itaalia filosoofi Paolo Virno mõttest, et põgenemisakt on tegelik võimalus muuta talumatut olukorda. Kas on veel keeldumisvorme, mis ühe või teise alternatiivi valimise asemel õõnestavad, mõnitavad, venitavad reaalsusi absurdsuseks ja toovad seetõttu - võib-olla - muutust? Soovime selles ülimalt funktsionaalses ning jaatavas ühiskonnas otsida kunstis taolisi "pehmeid" keeldumisakte, mida esindavad teatud kunstiteosed, astumaks kõrvale või vältimaks osalust mängus, mida nad ei pea enda omaks selles hiliskapitalistlikus, postsotsialistlikus hetkes," selgitavad kuraatorid.

"Keeldumisaktideks võivad olla alternatiivsete maailmade leiutamine, utoopilise mudeli ehitamine, reeglite vaikne õõnestamine, vastuvõetavuse ja konventsionaalsuse küsimuse alla seadmine, ridade vahelt lugemine. Need teod paljastavad reaalsuse seadistamist ja seda, kuidas nähtamatud jooned loovad ja tagavad korda, võimustruktuure ning käitumismustreid. Taoliste keeldumisaktide näideteks on streikimine, alternatiivmajanduste loomine, kättesaamatute raamatute smugeldamine ja tekstide tõlkimine, sõjaväeteenistusest keeldumine, tühja maja ülevõtmine, alati küsimuste küsimine."

Joonistamine kui protsess
Projektiruumis MÄRZ on avatud vaid mõnepäevane, 1. oktoobrini kestev Evelyn Müürsepa (1974) loomingu retrospektiivnäitus. Kagu-Eestis baseeruv segameediakunstnik ja kultuurikorraldaja on alates aastast 2001 algatanud ja koordineerinud Kunsti ja Sotsiaalpraktika Keskuse MOKS tegevusi. Olles lõpetanud Tartu Ülikooli maaliosakonna ning tegelenud kohaspetsiifiliste protsessuaalsete praktikatega, on kunstnik viimasel ajal keskendunud joonistamisele. Töötades suurte formaatide ning erinevate tehnikate ja vahenditega nagu tee, pliiats või tush huvitab teda, kuidas korduv pliiatsiliigutus mõjutab keha ja selle liikuvust. Pinna-keha-pinnalt tekkiv tagasiside võimaldab liikuda ühe joonistuse piires abstraktselt figuratiivsele kujutamisviisile ja jälle tagasi.

"Tavamõõdustik seguneb justkui mikroskoobi alt nähtuga ning biomorfsed organismid kasvavad ajas ja paberil üha edasi. Müürsepa joonistustel ei ole enamasti konkreetset algust või lõppu - nähtavale oleks nagu toodud fragment suuremast tervikust, kuid isegi selle esitatud katke põhjal muutub "suurem pilt" hoomatavaks. Kunstnik püüab millegi konkreetse kujutamise asemel edasi anda pigem oma kehalist tunnetust, mis tekib joonistades, helisid või olukordi tajudes; sellise improvisatsioonilise joonistamise puhul on oluline eelkõige protsess, joon kui meedium, mitte lõpptulemus," selgitavad väljapaneku korraldajad.

Ehe kui pilt
HOP galeriis on 11. oktoobrini koha sisse võtnud foto- ja ehtedimensiooni ühendavad "kantavad pildid" - taiesed, mis käsitlevad ehet kaasaskantava väärisesemena ühteaegu otseses ja ülekantud tähenduses. Fotograafia kohalolu on neis tihti tinglik, viidates pigem piltidele mälus ja kujutluses. Näitusel osalevad Eilve Manglus, Kadri Mälk, Kaire Rannik, Piia Ruber, Birgit Skolimowski, Anneli Tammik, Ketli Tiitsar, Kertu Tuberg ja Maria Valdma; kuraatoriks on Margot Kask.

"Ehe on nagu tilk, pude harvast ja väärtuslikust, reliikvia. Ehe on katkestus. Nagu allikas maastikus, mis katkestab maapinna pidevuse. Hingetõmbepaus. Nagu ikooni metallikihisse jäetud ava, mis juhatab maailma kihtide vahele ja taha. Foto on nagu projektsioon või peegeldus hõbeda pinnal. Peegel on teatavas mõttes piiriks. Selle pinnal lõpeb ühine, tegelik, olme ja suhete ruum ning algab selle kajastus (nagu teadvuses) - kujutis, jäljend," mõtisklevad näituse tegijad.

Tuli kui disainer
Asuurkeraamika galeriis (Loewenschede torn, Kooli 7) on oktoobrikuu keskpaigani avatud Disainiöö satelliitprogrammi kuuluv puupõletusskulptuuride näitus "Tuli disainib". Puupõletus on iidne keraamikavalmistamise meetod, mida kaasaegsed kunstnikud rõõmuga taasavastavad selle loodusläheduse ja loomingulisuse tõttu. Kõik näitusetööd on valminud XI Kohila Rahvusvahelisel Keraamikasümpoosionil ja põletatud Tohisoo mõisas asuvas anagama-tüüpi puupõletusahjus, mis oma suuruselt ja tüübilt on ainulaadne nii Skandinaavias kui ka Baltimaades. Taieste autoriteks on Marc Lancet (USA), Priscilla Mouritzen (Taani), Ray Chan (Hongkong), Olga Ravinskaya (Venemaa), Olga Shelepova (Venemaa), Serkan Gönenç (Türgi), Monika Järg ja Kaupo Holmberg (Eesti).

"Põletusprotsess moodustab puupõletuses olulise osa taiese valmimisest ja selles osalemine annab kunstnikule erakordse elamuse. Oma sisemuses 1300° C juures mühiseva tuleleegiga meenutab ahi põletuse lõppfaasis mingit suurt müstilist olendit, kes näljasena puude näol pidevalt lisa nõuab - ega hiinlased oma vanu puupõletusahje ilmaasjata draakoni-ahjudeks kutsunud. Tuleleek maalib skulptuure, jättes esemetele subtiilseid värvivarjundeid. Suures kuumuses sulanud tuhk ja sool moodustavad glasuurikihi ja põletuse ajal ahju puhutavad nisukliid moodustavad esemete pinnale efektseid kuldseid täpikesi. Puupõletusest ei tule kaht ühesugust taiest: tulemused on alati üllatavad ja see hoiab kunstnike meeled erksad," selgitavad väljapaneku korraldajad.

Näitused Tallinnas
Kas ajalool võib olla nägu? Kes on need inimesed, kes kujundavad ajaloo näo? Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone sisehoovis saab nüüd näha väliekspositsiooni "Ajaloo nägu", mis toob huviliste ette kümne kunstniku (Kirke Kangro, Bruno Lillemets, Mall Nukke, Kalle-Priit Pruuden, Urmas Puhkan, Tiina Sarapu, Risto Tali, Rait Siska, Kristiina Uslar ja Tanel Veenre) tõlgendused klaasis, savis, metallis, värvides ja plastikus neid enim inspireerinud persoonidest Eesti ajaloos.

Rahvusraamatukogus on 19. oktoobrini üleval väiketekstiilide näitus "Sõna". Väljapanekus, mille algatajateks tekstiilikunstnikud Maasike Maasik, Piret Valk, Tiina Puhkan ja Monika Järg osaleb oma töödega enam kui 30 kunstnikku 70 tööga. Kõrvuti esinevad nimekad tegijad ning tekstiilikunsti- ja disainiüliõpilased Eesti Kunstiakadeemiast ja Tartu Kõrgemast Kunstikoolist.

Samuti saab raamatukogus praegu uudistada 53 jaapani maalikunstniku väljapanekut pealkirjaga "Fuji mägi maailmale". Kujutades Fuji mäge kui Jaapani rahva sitkuse sümbolit ja sealsete kunstnike lemmikmotiivi läbi aegade, tahab tänavu palju kannatanud rahvas näidata maailmale, et hoolimata maad tabanud õnnetustest vaatavad jaapanlased lootusrikkalt tulevikku ja suudavad oma kodumaa uuesti üles ehitada.

SEB Galeriis saab 28. oktoobrini vaadata Riina Kivirüüdi maale. "Kivirüüdi omanäoline maalijakäekiri, mida iseloomustab eelkõige õhuline ja kihiline värvikasutus, viitab otseselt ka tema sügavalt tundlikule maailmanägemisele. Oma loomingutee algusest saadik on kunstnik talle omase siira pühendumusega tegelenud igavikuliste teemade lahtimõtestamisega, nii ka sel korral," kommenteerivad näituse korraldajad. "Hetked, milledest saavad sekundid, minutid, tunnid, päevad kuud ja aastad, on väga väikesed osad me elus. Ometi sõltub neist palju. Iga hetk on aluseks järgmisele. Mida ühel hetkel tunneme või tajume, kandub osaliselt või täielikult üle järgmisse hetke, kas suurenedes või vähenedes, kadudes või haihtudes lõpuks sootuks, kuid jättes meile jälje. Jälje, mis ei kao. Jälje, mis vahel meenub ja ilmub mälestusena me mõtetesse," mõtiskleb kunstnik ise.

Lühidalt
Rahvusooperi Estonia Talveaias saab oktoobrikuu lõpuni kaeda Kersti Puki (1948-2011) põimevaipu näitusel "Meenutus".
Galeriis 008 (Moodsa Valgustuse näidistesaalis Rävala pst 7) on 26. novembrini eksponeeritud Sandra Mikiveri (1988) ja Annaliis Leitmäe (1987) ühisnäitus.

Mujal
Tartus Y galeriis saab oktoobrikuu lõpuni uudistada KUKU NUNNU produktsioonistipendiumi näitust "Tartust ära", millel osalevad noored kunstnikud Anna Hints, Eva Labotkin, Marja-Liisa Plats ja Toomas Thetloff. "Me lubame vaatajale Tartust lahkumist, kuid selle asemel sulgeme ta Tartu kesklinna keldrisse. Tuleb välja, et Tartust äraminek polegi nii kerge," selgitavad organisaatorid. KUKU NUNNU stipendium on mittetulundusühingu Kaasaegse kunsti festival ART IST KUKU NU UT algatus, et initsieerida ja toetada noorte kunstnike kunstiproduktsiooni Eestis ning esitleda regiooni noori kunstnikke rahvusvahelises kunstikontekstis.

Lühidalt
Alates laupäevast, 1. oktoobrist saab Haapsalu Linnagaleriis uudistada Erki Kasemetsa installatsiooni "Lõikuspidu".
Tartu Kõrgema Kunstikooli galeriis Noorus saab praegu vaadata rahvusvahelist fotonäitust "Portugalia", mille autoriteks on üliõpilasvahetuse programmis osalenud noored kunstnikud Portugalist ja Balti riikidest.

Toimub
Pühapäeval, 2. oktoobril toimub Kumus esimest korda pereprogramm sarjast "Kukesammud". Sügishooaja esimesel perepäeval teevad lapsed koos oma vanematega ringkäigu Kumu treppidel ja sildadel ning uurivad näitusesaalis mitut põnevat kunstiteost ajast, kui Eestis ei olnud veel eestlastest kunstnikke. Programmi lõpus saavad kõik Kumu kunstiateljees joonistada. Pereprogrammide sari käsitleb teemade kaupa teoseid Eesti kunstiklassika varamust, selle raames toimuvad lihtsas vormis vestlused kunstist, kunstiajaloost ja põnevatest asjadest nende ümber. Osavõtt iga kuu esimesel pühapäeval aset leidvast programmist toimub muuseumipiletiga, kogunemine Kumu kunstimuuseumi vestibüülis, soovitav eelregistreerimine aadressil haridus@ekm.ee


© Johannes Saal
Repro: www.haus.ee



© Libia Castro, Olafur Olafsson



© Evelyn Müürsepp



© Ketli Tiitsar



Näitus "Tuli disainib"



© Riina Kivirüüt




© Erki Kasemets
   
   

Reede, 23. september 2011

 

Demokraatia ja pornograafia - fotokunstniku lemmikud
Tallinna Kunstihoone galeriis on 16. oktoobrini võimalik uudistada maailmakuulsa ukraina päritolu fotokunstniku Boris Mikhailovi (1938) näitust "Ma pole mina" ("I am not I"). Harkovis ja Berliinis elav Mikhailov on pälvinud mitmeid mainekaid auhindu, olnud DAADi külaliskunstnik Berliinis ning Harvardi ülikooli külalisõppejõud; tänavu on tema kalendris isikunäitused lisaks Tallinnale veel New Yorgi MoMAs ning Londoni Tate'i galeriis. Boris Mikhailov viibis Eestis ka 1997. aastal, kui osales legendaarsel Saaremaa biennaalil.

"Üle kolmekümne aasta on Mikhailov käsitlenud indiviidi positsiooni avaliku ideoloogia harjumuspärase mehhanismi valgusel, keskendudes eelkõige Ukrainale nõukogude võimu tingimustes ning ka Ida-Euroopale postkommunistlikul ajal, kui varasemad ideaalid enam ei kehtinud. Kuigi Mikhailov on tugevasti seotud ajaloolise kontekstiga, sisaldavad tema tööd isiklikke lugusid, mis on seotud ihade, haavatavuse, vananemise ja surmaga. Neis ei puudu ka talle omane huumor," selgitavad näituse korraldajad.

Kunstihoone galeriis on väljas seeriad "Ma pole mina" (1993-2002) ja "Pulmad". Esimeses kujutab kunstnik iseennast antiiksetes poosides aktina, demonstreerides enda kui mehe võimu satiirilises esituses. Ka teine seeria on provokatiivne: kunstnik on pildistanud Harkovi kodutuid "klassikalises noorpaaride poosis". Seda seeriat võiksid illustreerida kunstniku sõnad: "Ei mõista, kuidas demokraatia hakkab toimima pornograafiata. Arvan, et demokraatia ja pornograafia peaksid kõrvuti eksisteerima, vastasel juhul oleks tegemist totalitarismiga." Tallinna fotokuu ja seeläbi ka Tallinn 2011 - Euroopa kultuuripealinn programmi kuuluva väljapaneku kuraatoriks on Tanja Muravskaja.

100 parimat kultuuriplakatit
Rotermanni soolalaos saab 6. novembrini tutvuda väljapanekuga "Värske Eesti plakat 2011". Disainiöö ürituste raames sündinud esinduslik ekspositsioon keskendub kultuuriplakatile, mis on olnud eesti graafilise disaini üheks lipulaevaks juba nõukogude ajast. Valik pandi kokku Haapsalu Graafilise Disaini Festivali raames ja väljavalitud sada parimat posterit iseloomustavad korraldajate sõnul meie disainerite mitmekesiseid käekirju ja tendentse valdkonna arengus. Rotermannis eksponeeritud tööde autoriteks on Al Paldrok, Ander Avila, Andrei Kormashov, Dan Mikkin, Eerik Kohv, Eveli Varik, Kristjan Jagomägi, Margus Tamm, Marko Kekishev, Martin Pedanik, Martin Rästa, Silver Vahtre, Tiit Rammul ja paljud teised.

"Plakati suurepärane võime fikseerida ja kajastada visuaalselt ajahetke, mil ta on loodud, näitab, et Eesti plakati paremik teotseb maailmaga samas rütmis, kasutades kõiki mõeldavaid tehnilisi lahendusi," nendivad väljapaneku koostajad.

Pääsukese valitud palad Itaaliast
Tam Galeriis näitab pealkirja all "Itaalia palett ja teised maalid" oma uuemat loomingut vanameister Tiit Pääsuke. Möödunud sügisel töötas kunstnik Väinö Tanneri fondi stipendiaadina Itaalias, Mazzano Romano keskaegses kindluskülas Rooma lähedal. Sealses külalisatejees valminud väikestest akrüülmaalidest on Tam Galeriis välja pandud kümmekond, neile lisaks mõned suuremad pildid, mis valminud kodumaal Itaaliat meenutades.

"Lisaks on välja pandud viimastel aastatel valminud maale: ikka fragmendid, katked, tsitaadid minu enda varasematest maalidest - inimeseks olemisest," selgitab autor. "Sageli koosnevad maalid üksikutest motiividest, mille vahele vaatajale küllalt vabadust on jäetud maal mõttes "lõpetada"." Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessori ja ühe eesti maali juhtfiguuri näitust saab vaadata 20. septembrist oktoobri lõpuni. Tam Galerii on avatud T-P kell 15.30-17.30, kokkuleppel galeristiga ka muul ajal.

Jõgeva mängib keelega
Pärnu Linnagalerii Kunstnike Majas (Nikolai 27) saavad kunstihuvilised 15. oktoobrini osa saada Sandra Jõgeva näituseprojektist "Kontaktimprovisatsioon". Multikunstnik Jõgeva on toonud performansi kaudu oma kunstipraktikasse eksperimentaalteatris populaarsust kogunud stand-up-esitusviisi - ning selles kontekstis ei ole eesmärk mõistagi meelelahutamine, vaid tähelepanu juhtimine sotsiaalsetele probleemidele isiklike kogemuste kaudu.

"Keelemängudel baseeruvat kunsti võib kaasajal sageli kohata, enamasti on see peenutsevalt intellektuaalne. Sandra Jõgeva läheneb teemale sootuks teises võtmes. Poeetilise targutamise asemel lajatab ta robustse irooniaga," nendivad näituse korraldajad. "Esmalt tervitab näitusekülastajat hiiglaslik kleepuv keel. Kel on tugevad närvid ja soov veidi rohkem aega kulutada, saab vaadata kolme tuliuut videot Jõgeva stand-up tragöödiatest. Üks neist räägib hüpohondriast, teine isiklikust kokkupuutest kaasaegse tantsuga ja kolmas õpetussõnadest, mis ema on tütrele ellu kaasa andnud, saamaks hakkama naiskunstnikuna."

Seks ja söök
Draakoni galeriis saab 1. oktoobrini vaadata Eveli Variku isikunäitust "Seks ja söök". Kunstniku sõnul on oluliseks ja puudustkannatavaks seksuaalvähemuseks Eestis mitte geid ega lesbid või muud "tunnustatud vähemused", kes pealekauba oma õiguste eest juba usinalt võitlevad, vaid üksikemad, kel pole tihtipeale ei aega ega võimalust teha üldse mitte midagi meeldivat ja kosutavat enese jaoks isiklikult. "Mina ütlen, et seks on väga oluline lõõgastav toiming, mida peaks saama teha kõik inimesed ja sama oluline kui söök. Sellesse ei tohiks suhtuda kuidagi halvustavalt. Kõik meeleheitel koduperenaised võiksid rahulduse saada, siis ei ajaks nad võõraid mehi taga," deklareerib Varik.

"Muidugi ainult seksist ja söögist inimesele eluks ei piisa, ükskõik kui vähenõudlik ta ka ei ole. Olulised asjad on kusagil sügaval seespool. Need on ja jäävad. Nii on ka armastus. Ja kui elu on vahel primitiivne ja kole, on kunstil ja selle tegemisel ülim mõte sees - see on nagu ilus meditatsioon," ei saa kunstnik jätta siiski üldisemat tasakaalu otsimata.

Portselan - valge kuld
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum rõõmustab 6. novembrini vaatajat Airi Ligi poolt kureeritud väljapanekuga "Vorm portselanis", mis keskendub keraamika ühele õilsaimale allharule nii ETDMi kogude kui eesti keraamikute aktuaalse portselaniloomingu põhjal. Pilguheit sellesse intiimsesse vormi, valguse ja värvi maailma laseb aimata, et eksponeeritud teoste autorite jaoks pole tegu mööduva tuhinaga, vaid sügava ja tõsise kiindumusega muistsest Hiinast alguse saanud "valge kulla" voogu.

Portselan võib olla kore või siidjas, seda saab vajadusel nugateravaks ihuda ja põletuseelselt pesta, rullida või vormi valada. Temast või temalt saab süüa ja juua, temaga võib end ehtida, aga teda võib kasutada ka elektritarvikutes ja elektroonikatööstuses, meditsiinis, masinaehituses ja kosmoses. Vaatamata haprusele on portselan materjalina samas tugev ja vastupidav ning üsnagi hästi vormitav ja värvitav. "Tänapäeva tehnoloogilised salanipid on võimaldanud luua imelised uudismaterjalid Kerafoli ja Keraflexi, mis pärast põletustsükli läbimist käituvad nagu ehe portselan muistegi," kergitavad näituse korraldajad saladuskatet portselanikunsti uudistelt.

Näitusel eksponeeritakse töid järgmistelt kunstnikelt: Maiju Altpere-Woodhead, Haja Eist, Merike Hallik, Jarõna Ilo, Anu Ivask, Pille Kaleviste, Karin Kalman, Raili Keiv, Ilse Lepikson, Aigi Orav, Rave Puhm, Kaie Pungas, Liisa Pähk, Leo Rohlin ja Annika Teder.

Näitused Tallinnas
Disaini- ja arhitektuurigaleriis on 5. oktoobrini avatud Hispaania toidunõudisaini tutvustav näitus "Foodjects. Hispaania uus köök ja disain". Hispaania kultuuris on toit ja gastronoomia läbi aegade aukohal olnud ning viimastel aastatel on sealne köök pälvinud laialdast tähelepanu ja tunnustust ka rahvusvaheliselt. "Foodjects" koondab enam kui sadat hoolikalt valitud eset, mis on sündinud Hispaania kokkade, disainerite ja ettevõtete loomingulise suhtluse tulemusena. Väljapaneku korraldas Hispaania Suursaatkond koostöös Eesti Disainikeskusega ning see kuulub Disainiöö festivaliprogrammi.

Hobusepea galeriis on 3. oktoobrini "The Subjective Perspective" ("Subjektiivne perspektiiv"), mille autoriteks video- ja fotokunstnik Maido Juss (1983) ning kunstikriitik ja -kuraator Kati Ilves (1984). Väljapanek koosneb videoinstallatsioonidest, mis on valminud visuaalse materjali taaskasutusest ning kontekstist välja võetud tekstilõikudest. Autorite sõnul vaatleb nende näituseprojekt läbi video- ja tekstimeediumi fiktsiooni ja situatsiooni problemaatikat: "Näitusel eksponeeritud videod räägivad massimeedia mõjust tingimusteta tarbijale ehk vaatajale, kes ei tee teadlikke valikuid ega filtreeri pakutavat. Kollaazhides võtab tarbitud ja töödeldud visuaalkultuur uue positsiooni - uus teos on omamoodi lunastus, kättemaks, pääsemine või põgenemine. Vastuvõtja (vaataja, kogeja) reaktsioon nullib kasutatud tööde algse ambitsiooni ning visuaalmaterjali ümberasetamisega luhtuvad kõik varasemad sooritused."

Kastellaanimaja Galeriis saab praegu uudistada näitust "Astmelised nähtused ja protsessid", mille autoriks Huupi - noor mitmekülgne maalikunstnik Tartust, kes astunud juba mitmel pool üles oma joonistuste, maalide ja illustratsioonidega ning teinud luuletajadebüüdi Tartu NAKi "Lemberaamatus". Kastellaanimajas saab näha installatsioone, videot ja maale, mille juhendajaks olnud professor Jaan Elken - ning läbivaks teemaks seejuures mõtisklus elu keerdkäikude üle.

Mujal
Viljandis Kondase Keskuses tähistab oma poolesajandat juubelit mitmekülgne graafik Tõnu Kukk, kelle tegevusvaldkonnaks heraldika ja sarzhijoonistus, aga samuti omanäoliste "kuksiimide" loomine. Kuke kujundatud vappi kasutavad täna Hiiumaa maakond, Kohtla-Järve, Põlva, Lihula ja Võhma linnad ja hulk valdu, tema loodud logo näiteks Viljandi Pärimusmuusika Festival ja Kondase Keskus ise. Kunstniku "kuksiimid" on aga humoorikad ja terased must-valged sümbolid, mida omakorda täiendavad mängulised allkirjad; visuaalses plaanis otsib autor rütmi ja sugestiivsust ning kasutab tihti vurr-kompositsiooni. Kuke töid saab Kondases vaadata oktoobri lõpuni.

Tartus saab praegu vaadata Saskia Kasemaa viimaste aastate guashmaale Ülikooli Raamatukogus ja Riigikohtus; väljas on kunstnikule iseloomuliku tundliku värvi- ja joonekäsitlusega figuratiivsed tööd.

Toimub
Tartu Kunstimuuseum ootab toetusallkirju oma püsimiseks iseseisva kunstimuuseumina muuseumi kodulehel http://tartmus.ee/et/home/avaldus.html Samal lehel saab lugeda ka muuseumi töötajate pöördumist kultuurirahva poole.


© Boris Mikhailov





© Tiit Pääsuke


© Sandra Jõgeva


© Eveli Varik



© Karin Kalman
Näitus "Vorm portselanis"



© Huupi



© Tõnu Kukk
   
   

Reede, 16. september 2011

 

Performance'i-kunsti elav legend Tartus
Kaasaegse kunsti festivali ART IST KUKU NU UT raames avati Tartu Kunstimuuseumis 15. septembril spetsiaalselt Tartu ja Eesti kunstipublikule koostatud väljapanek "Art Must Be Beautiful. Marina Abramovici valitud teosed". Valik on väike ja kompaktne ning keskendub performance'i-kunsti elava legendi nägemusele kunstnikuks olemisest, oma positsioonist ühiskonnas ning kriitikast ootuste suhtes, mida ühiskond tihti kujutava kunsti ja laiemalt kultuuriproduktsiooni suhtes genereerib.

Festivali kunstilise juhi ja näituse kuraatori Rael Arteli sõnul on eesmärgiks teha kohalikule kunstipublikule lühikeseks ajaks kättesaadavaks see, mis mujal maailmas on elementaarne: "Üritame tuua perifeeriasse natukenegi seda, mis asub pidevalt tsentris, nii geograafilises kui intellektuaalses mõttes. Soovisime alustada just nimelt Ida-Euroopa taustaga naiskunstnikust, kellega publik jagab minevikust tuttavat ideoloogiat ning kes loob vastukaalu kunstimaailma harjumuspärasele meestekesksusele".

Näitusega kaasneb kataloog, mille on koostanud Rael Artel, toimetanud Tiiu Talvistu ning kujundanud Mikk Heinsoo. Trükis sisaldab tekste sellistelt autoritelt nagu Wojciech Doroszuk, Kiwa, Reet Mark, Marge Monko, Bojana Pejic, Maria-Kristiina Soomre, Ewa Ma?gorzata Tatar ja Jelena Vesic. "Art Must Be Beautiful" jääb avatuks 13. novembrini.

Disain vallutab Tallinna mitmel moel
16.-25. septembrini toimub Tallinnas Euroopa Innovatsioonifestival IF... ja juba traditsiooniks kujunenud Disainiöö. Eesti Disainerite Liit alustas disainifestivali korraldamist 2006. aastal - tänaseks on ühest ööst saanud tosin päeva kestev rahvusvaheline suurüritus, mis toob Tallinnasse nii kultuurihuvilisi kui välismeediat.

Kuuenda disainifestivali programm on Euroopa kultuuripealinnale kohaselt rikkalik. Muuhulgas leiab ürituste kavast haridusuuendusele pühendatud konverentsi "InnoEstonia 2011" ja koostöös Tallinna ja Lahti Ülikoolidega korraldatud teenusedisaini konverents "Services of Tomorrow - What's Next?". Ehkki festivali süda ja festivali keskus asuvad Rotermanni kvartalis, on kaasatud ka mitmed muuseumid ja galeriid - nii leiab Tarbekunsti- ja Disainimuuseumist innovatsiooni- ja disaininäituse "Uutmoodi"; projekti "Cities For All - Tallinn For All" tulemusi demonstreeritakse Rotermannis; Kumus toimub Design Management Europe auhinna nominentide näitus ja auhinnagala; Arhitektuurimuuseumis on avatud Tarmo Luisu valgustinäitus "Mäng Tulega".

Näituste nimekirjast leiab veel Taani-Malaisia ühistööna valminud interaktiivset graafikat ja elamusdisaini näituse Man&God, näituse "Eesti Plakat 2011" ning ulatusliku väljapaneku prantsuse disainist. Festivali klubis asub IF…Corner, kus saab tutvuda teistes IF… festivalidega ning 6 linna (Barcelona, Milano, Kortrijk, Lissabon, Vilnius ja Tallinn) vahel toimunud parima innovatsiooni ideekonkursi IF...Lab tulemustega. Näha saab veel Leedu aruka tekstiili näitust ja disainiekspositsiooni Lahtist. Projekti Face2Face raames tutvustavad oma saavutusi Saksa disainibürood. Traditsiooniliselt on Disainiöö kavas suurejoonelised moeetendused, seekord koostöös Tallinn Fashion Weekiga.

Koostöös Valgusfestivaliga saab linnatänavatel näha Valgusmaania guerilla-aktsiooni; bussiterminalis üllatab möödujaid Austria graafilise disaini väljapanek. Väärika punkti paneb festivalile Euroopa Disainijuhtimise Auhindade pidulik gala. Disainimaailma "Oscareid" antakse neile Euroopa ettevõtetele, kes edukalt rakendavad disaini konkurentsieelise saavutamiseks. Nominentide seas on tänavu ka 2 Eesti firmat. Rohkem infot www.disainioo.ee

Rannakivid ja keskaegne krimilugu Pärnus
Pärnu Uue Kunsti muuseumis näeb praegu väljapanekuid kahelt teenekalt kunstnikult. Uno Roosvalt tähistab oma 70. sünnipäeva, eksponeerides pealkirja all "Teerada kivis" maale ja joonistusi. Läbi nelja aastakümne on tema loomingu läbivaks meelismotiiviks olnud loodus, täpsemalt rannamaastikud. Viimased kümme aastat on Roosvalti suurimaks kiindumuseks tema enda sõnul põhjamaade kaljud ja mäed ning nende mitmekesine graafiline faktuur. Nii näeb nüüd Pärnuski tema vaateid ja vaatlusi Norrast, Shotimaalt, Ahvenamaalt ja Eesti rannikult. Eriti mõjusad on näituse korraldajate sõnul aga Roosvalti impressioonid Islandi liustikelt ning laavaväljadelt. Roosvalti juubelinäitus jääb Pärnus avatuks 14.oktoobrini.

Peeter Laurits toob elurõõmsate suvepealinlaste ette "Mattise martüüriumi", süngevõitu tähendamisloo vanast Tallinnast - nimelt esitab Eesti postmodernse digitaalkunsti veteran publikule fotograafilise koomiksi 16. sajandi tõsielusündmuste ainetel. Meenutame siinkohal ka lugu. Talupoeg Mattis põgeneb oma Riisipere mõisniku Uexkülli ülekohtu eest Tallinnasse. Nigul, kes tegelikult on Mattise vend, aitab tal ennast sisse seada. Uexküll laseb oma sõjasulastel Mattise kinni võtta ja piinab ta surnuks. Tallinna Raad vahistab Uexkülli, mõistab kohut ja langetab surmaotsuse. Uexküll ei usu oma kõrvu, et sõnakuulmatu matsi mahalöömist võiks panna süüks. Aadlik on sattunud Tallinna linnavõimude ja rüütelkonna majanduslike intriigide ohvriks. Sõjasulased, kes tegelikult on rüütelkonna mehed, tahavad Uexkülli Võllamäel vabastada. Raad näeb plaani läbi ja hukkab Uexkülli linnaväravate vahel.

"Kui püüda selle fotograafilise koomiksi lugu ette manada tänases Tallinnas, siis peaksid linnaametnikud veristama mõne Riigikogu saadiku näiteks Solarise kaubanduskeskuse liftis," kommenteerib autor.

Septembrikuu lõpuni saab lisaks vaadata veel Pärnu Kunstikooli õpilaste sügisnäitust "Värvi! Valgust! varju!".

Kriitikud ja kuraatorid ehtemaastikul
Iida galeriis (Suur-Karja 2) 15. novembrini eksponeeritud ehtekunstinäitus "Eheteoor" tutvustab kunstiteadlaste, -kriitikute ja kuraatorite loodud ehteid. Näituse nimi viitab sõnadele "ehe", "teooria" ja "meteoor". Eksperimentaalse projekti eesmärgiks on ületada rangeid valdkonnapiire ning anda kunstist kirjutajaile võimalus väljendada end ehtekunsti vahenditega, lubades seega tavaliselt suletud ja veidi müstilisele ehtekunstimaastikule liikuma "võõrad". "Eheteooril" ei ole ühtset teemat - igal teosel on erinev vorm ja sõnum, näituse liidab korraldajate sõnul tervikuks mänguline intellektuaalne õhkkond.

Näitusel osalevad: Indrek Grigor, Hilkka Hiiop, Katrin Kivimaa, Krista Kodres, Kersti Koll, Harry Liivrand, Tamara Luuk, Maarin Mürk, Kadi Polli, Heie Treier, Johannes Saar ja Siram. Väljapaneku kuraatoriks on Heili Sõrmus, kujundajaks on kunstirühmitus OTSE! koosseisus Rainer Kaasik-Aaslav, Annika Kedelauk ja Nils Hint.

Näitused Tallinnas
Fotomuuseumi Fotohoovis (Raekoja 4/6) on oktoobrikuu lõpuni võimalik uudistada Ly Lestbergi ajas muutuvat ruumilahendust "____ ____ __________". Fotot, videot, tekstigraafikat ja muud hõlmavat kunstiprojekti soovitab autor nautida soovitavalt tuulise ja vihmase ilmaga. Uus vabaõhu-näituste paik - algselt Raevangla vangide jalutusõu - on külastajatele avatud neljapäevast teisipäevani 10.30-18.00.

Riigikogu kunstigaleriis saavad rahvaesindajad ja nende külalised uudistada Rao Heidmetsa näitust "Sa ise oled Jumal ja Kurat ka!" Omanäoline väljapanek pakub suurejoonelisi lavastatud stseene unenäolisest maailmast. Kümnete tegelastega ruumilised objektid on valminud Heidmetsa peagi linastuva nukufilmi dekoratsioonide baasil Eesti Nukufilmis. "Inimene on kõikvõimas. Saab kõike, kui ta vaid väga tahab. Aga selleks peab ta tõesti endas kindel olema ehk teisisõnu: ta peab uskuma. Uskuma päriselt. Mitte Jumalasse ega Kuradisse, vaid iseendasse," ütleb kunstnik saateks.

A-galeriis on 10. oktoobrini võimalik vaadata pealkirja all "Ajastu kaugusel" Ester Faimani utoopilise alatooniga ehteloomingut. "Tundub, et meie harjumuslik ja tegelikult laias laastus mitte väga pikk eksistents hakkab võtma drastiliselt uut kuju. Paljude teadlaste hinnangul on evolutsioon praktiliselt peatunud ning kiirenenud liikide väljasuremine. Põhjuseks peamiselt inimmassi kontrollimatu suurenemine ning hüsteeriliselt ainult tänases päevas kinni olev tegevus," avab kunstnik oma näituse tagamaid.

Mujal
Tartus galeriis LOOV on 4. oktoobrini avatud näitus "Karvavahetuse aeg. Lapimaa nüüdiskunst". 22 teost maali, graafika, foto ja skulptuuri valdkonnast annavad läbilõikelise ülevaate meie kõige põhjapoolsemate põhjanaabrite professionaalse kunsti seisust. Väljapaneku tõi Eestisse sel sügisel oma 20. sünnipäeva tähistav Soome Instituut toob koostöös Tartu Kunstnike Liidu ja Lapimaa Kunstnike Liiduga. Markus Toompere ja Indrek Grigori kureeritud näitusel osalevad Raija Aula, Mia Hamari, Anssi Hanhela, Ilona Kivijärvi, Ninni Korkalo, Tuomas Korkalo, Essi Korva, Leila Lipiäinen ja mitmed teised - kokku 14 kunstnikku. Näituse korraldajate sõnul joonistub reljeefselt välja metropolist eemal seisvale kunstnikonnale omane tehnilise meisterlikkuse väärtustamine ja emotsionaalselt rikastav kohaspetsiifiline teemadering.

Tartu Lastekunstikooli galeriis (Jakobi 52) saab septembrikuu lõpuni uudistada Tartu Lastekunstikooli õpilaste Karepal ja Tartus toimunud suvepraktika tööde näitust. Väljapaneku kujundasid Hando Tamm, Katrin Musteikis, Kaja Tamm ja Epp Pilv.

Toimub
KUMU fuajees avatakse 16. septembril kell 15 taiko trummide ja Jaapani kalligraafiakunsti näitusega "Pintslitants" ametlikult kultuuriprogramm "Kahekõne Jaapani kunstiga". Lühikese Jala galeriis saab vaadata maineka jaapani tekstiilikunstniku Tokitomo Hisako näitust "Taimevärvide ilu - Jaapani traditsiooniline tekstiil"; kunstnik koolitab tekstiilihuvilisi Heimtali muuseumis ning peab 17. septembril kell 14 Kumu auditooriumis avaliku loengu. Galeriis Aatrium on üleval Aihara Kyoko pealkirja all "Kahekõne kimonoga" fotosid Kyoto maikodest ja geikodest (geishadest), tänu kellele on tänapäeva Jaapanis veel säilinud kimono kandmise oskus koos sinna juurde kuuluva kombestiku ja elulaadiga.

Lisaks näitustele ja loengutele puudutab programm veel teatrit, jaapani teetraditsiooni ja luulet. Üritused on osa Jaapani kultuurikuust, millega tähistatakse Jaapani ja Eesti diplomaatiliste suhete uuendamise 20. aastapäeva - alguse sai see tegelikult juba 2. septembril, mil HOP galeriis avati Kaji Nanako näitus "Aja joon". Tema loeng "Maa puudutus" 17. septembril kell 13 Kumu auditooriumis käsitleb inimeksistentsi sügavamaid suhteid loodusega nende Jaapani keraamikute loomingu näitel, keda inspireerib Maa ja universumi lugu.

Laupäeval, 17. septembril algusega kell 17 toimub Tallinna Kunstihoone galeriis eesti-portugali kunstnike ühisnäituse "Piirilinn: Tallinn-Lissabon" esitlus. Projekti tutvustab EKA professor, ehte- ja sepakunsti osakonna juhataja ning ehtekunstnik Kadri Mälk.

 


Marina Abramovic
Foto: freeartlondon.wordpress.com



© Tarmo Luisk



© Uno Roosvalt



© Peeter Laurits



© Ly Lestberg



© Rao Heidmets



Kultuuriprogramm
"Kahekõne Jaapani kunstiga"

   
   

Reede, 9. september 2011

 

Maastikuurbanism Tallinna Arhitektuuribiennaali peateemaks
8.-11. septembrini toimub Tallinnas Eesti esimene rahvusvaheline arhitektuuribiennaal, mille peateemaks on tänavu maastikuurbanism (ing. k. landscape urbanism) ehk arhitektuuri, maastikuarhitektuuri ja urbanismi seosed. Tallinna Arhitektuuribiennaali (TAB) raames toimuvad kuraatorinäitused, visioonivõistlus, loengud, arutelud, töötoad ja ekskursioonid mitmel pool Tallinnas. Biennaalil osalevad valdkonna asjatundjad Eestist, Suurbritanniast, Prantsusmaalt, Taanist, Rootsist ja Soomest.

"Maastikuurbanismi üks rolle võiks olla püüd mõista, kuidas looduses esinevaid struktuure ja seaduspärasid saaks arukalt kasutada linnakeskkonnas, mis on samuti omamoodi eluvorm," avab peateemat biennaali raames toimuva sümpoosioni kuraator arhitekt Katrin Koov. Tallinna Arhitektuuribiennaali kaaskuraatori arhitekt Villem Tomiste hinnagul pakub biennaal lisaks kultuurilisele väärtusele ka head platvormi suhetevõrgustiku loomiseks ning eesti arhitektuuri esitlemiseks maailmas.

TABi peakorraldajaks on Eesti Arhitektuurikeskus, mis on seadnud oma eesmärgiks kujuneda arhitektuurialase teabe, oskuste ja ideede vahetamise platvormiks ning levitajaks Eesti ühiskonnas, aga samuti tutvustada kodumaist arhitektuuri väljaspool Eestit. Arhitektuurikeskuse asutasid 2008. aasta lõpus Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Arhitektide Liit.

Tallinna Arhitektuuribiennaali üritusi on oodatud külastama kõik arhitektuurihuvilised. Põhjaliku ülevaate toimuvast leiab TABi kodulehel www.tab.ee ja Facebookis.

Roots koos tibukeste ja mõmmidega internetis
17. septembrini saab Draakoni galeriis uudistada Fideelia-Signe Rootsi (1976) näitust "Mõmmi ja Ingel igavesti koos", mille läbivaks teemaks internetisuhtlus ja eriti inimeste eneseesitlus internetis. Nimelt on kunstnik aastate jooksul vaadelnud ja katalogiseerinud suhtlusportaali rate.ee kasutajate enesetutvustusi, püüdnud jõuda arvuti taga istuvate lihast ja luust inimesteni ning mõista nende hingeelu. Näituse rõhuasetus on performatiivsel sool ja seksuaalsusel - autor küsib, kust tulevad teatud käitumismustrid ja soov iga hinna eest vastata kokkuleppelisele soorollile isegi juhul, kui see tekitab mulje, nagu inimene oleks iseendaga vastuolus.

Igatahes ilmuvad videos "Naised" meie ette õrnemast soost reitijad, kes jaotuvad kasutajanimeti sellistesse alaliikidesse nagu Kiisuke, Roosike, Lilleke, Tibuke, Pisike ja Seksikas. Videos "Mõmmi õnn" räägivad kolm inimestena väga erinevat suhtlusportaalide kasutajat oma kogemustest ning laulavad - seejuures pärinevad kõik kolm ühiskonna äärealadelt, olgu siis oma seksuaalse orientatsiooni või vaimse seisundi tõttu. Lisaks muudele iroonilise muigega, ent samas inimliku kaasaelamisega tehtud tähelepanekutele on Fideelia-Signe Roots märganud, et põhiharidusega mehed poseerivad oma reidi-fotodel valdavalt toas laua taga, laual seisab arvuti ning toaseinad on kaetud koledapoolse tapeediga. Üks põhiharidusega mees, kes otsib oma elu armastust, istubki nüüd Draakoni galeriisse ehitatud toas ja surfab lakkamatult rate.ee-s - ning näitusekülastajad saavad temaga tutvuda ja koos pilti teha.

"Kõrvaltvaatajale näib suhtlusportaal nagu scenery, reaalajas seebiooper. Aastad mööduvad, ooper areneb ja tegelased muutuvad, vahelduvad, kaovad. Kohtad kiisusid, mõmmisid, seksitibusid ja machomehi, kes mängivad banaalsetes amatöörpornolikes stseenides, matkides näitlejaid ja modelle. Paljusid neist valdab siiras soov meeldida, olla maailmaga kooskõlas ning näida õnnelik iga hinna eest. Lisaks kohustusele olla õnnelik, lasub naistel ka ilus ja noor olemise kohustus," nendib kunstnik. "Arvan, et kui naised meestega võrdset palka ja muid hüvesid nautida soovivad, peaksid nad lõpetama enda madaldamise ja muutuma sisemiselt täiskasvanuks. Keegi ei võta tõsiselt keskealist naist, kes end tibukeseks nimetab, olgu tal kasvõi kolm kõrgharidust".

Viigi vormiuuenduslik lasteraamatuillustratsioonimaailm
Eesti Lastekirjanduse Keskuses on septembrikuu lõpuni üleval näitus "10 raamatut. Urmas Viigi raamatugraafika". Urmas Viik startis 80ndate lõpul eesti graafikakunsti valitsevaid traditsioone trotsiva uue põlvkonna jõulise esindajana - eelkõige said tuntuks tema suureformaadilised ja omanäolise arhailis-modernse vormikõnega figuraalsed graafilised lehed. Järgnevalt tegi Viik mitmeid kannapöördeid, luues muuhulgas mastaapseid ruumiinstallatsioone - seitsme aasta eest aga lisandus tema loomingulisse ampluaasse raamatukunst. Nüüdseks on ta kujundanud ja illustreerinud kümneid raamatuid, innu ning produktiivsusega, millest annavada tunnistust iga-aastased äramärkimised eesti kaunimate raamatute konkursil ning mullune kandmine IBBY (International Board on Books for Young People) illustraatorite aunimekirja.

Viik on eesti lasteraamatukunsti toonud omalaadse konseptuaalse illustratsiooni - armas ninnu-nännu on talle võõras, samas leiab tema piltides pea alati atraktiivsust, detailsust ja graafilist elegantsi - ja mõnigi kord ka eesti illustratsioonis senitundmatuid vormiuuendusi. Viigi illustratsioonid arenevad tavaliselt napist visandist, ülejäänu - jooned, värvid, faktuurid, varjundid - pannakse paika arvutis. Protsessi krooniks on kõrgekvaliteetne digiprint, mis trükitakse sügavtrükipaberile. Vastavatud näitusel eksponeerib kunstnik töid 10 raamatust - ning näha saab ka raamatuillustratsioonide põhjal valminud vabagraafilisi sarju.

Aeg kihtidena piltidel
Hobusepea galeriis on 19. septembrini Mart Vainre (1988) näitus "Õigel ajal õiges kohas, alati" - autori sõnul katse rekonstrueerida efekti, mis tekib olles uues kohas ja ajahetkes. Foto ja maali võimalusi ühendav teosteseeria juhib tähelepanu ajatajule - nimelt lisandub iga värvikihiiga pildile samast paigast täpselt üks sekund aega, laotudes uue kihistusena eelmisele olukorrale.

Kunstnik selgitab: "Esile tuleb liikumine, aeg settival kujul. Viimase maaliga seerias, ''3 sekundit liikumist Frankfurdis, 14ndal mail, 2011, kell 00:51:57 kuni 00:51:59, kolme põhivärviga (Õigel ajal õiges kohas, alati III)'', tuleb nähtavale aja spekter. Minevik, olevik ja tulevik on esitatud tervikliku värvispektrina. Sinine, punane ja kollane koos omavaheliste lõputute kombinatsioonidega iseloomustavad liikumist." Ning jätkab: "Inimesena tunnen eelkõige kohustust olla adekvaatne kogu aeg ja igal pool. Usun, et võtmeküsimus selleks ongi viis, kuidas tõlgendame välismaailma."

Näitused Tallinnas
Vaal galeriis on 30. septembrini avatud Marje Taska näitus "X kilo kulda". Vastavatud väljapanek pakub sadakond erinevat tõlgendust ja vastust küsimusele: mis on sinu elu kuld? Marje Taska elab ja töötab vabakutselise kunstnikuna Rootsis ja Eestis. Näitus Vaalas kuulub "Tallinn 2011 - Euroopa kultuuripealinn" programmi ja on sündinud koostöös Rootsi saatkonnaga, projektiga "Käsitööga tööle 2" Eestis ja Östra Grevie Rahvaülikooliga Rootsis.

Viimsi Püha Jaakobi kirikus (Nurme tee 2) saab oktoobrikuu lõpuni uudistada Einar Vene maalinäitust "Ilmutus", mis inspireeritud olulisematest piiblitekstidest. "Maalid "Maarja kuulutus", "Lunastaja", "Kala" ja teised kirjeldavad kristlust kogu oma olemuses," kommenteerib väljapaneku kuraator Erkki Juhandi. "Suureformaadilised, ekspressiivsed ja vaatajat kõnetavad teosed on ajaliku ja ajatu mõtte majakad, kus meile kui vaatajatele esitatakse lugu, milles on küsimus, kuid vastus ei selgu enne, kui ilmutus puudutab vaatajat ennast."

Asuurkeraamika galeriis (Loewenschede tornis, Kooli 7, sissepääsuga Tornide Väljaku poolt) on 17. septembrini eksponeeritud keraamik Sergei Isupovi "Mesila". Eestis õppinud ja pikki aastaid Ühendriikides elanud-töötanud Isupovi seekordne isikunäitus kajastab kunstniku intiimsemat poolt, vaikset kooselu loodusega. Näha saab akvarelle ja joonistusi mesilas veedetud suvest.

Toimub
Hooaega alustas Kumu Dokumentaal. Kesknädalal linastus Werner Herzog "Encounters at the end of the World" - lummavalt kaunis, visuaalselt hõrk, poeetiline film kõige salajasemast ning kõige külmemast mandrist Antarktikast. 12. septembril kell 18 näidatakse Ola Simonssoni ja Johannes Stjärne Nilssoni linateost "Müramuusika" (Prantsusmaa, Rootsi, Taani 2010) - veidra huumoriga kriminaalset lugu kuuest muusikaterroristist, kes ründavad avangardse linnasümfooniaga kõikjal laiutavat massimaitset.

14. septembril linastub Ondi Timoneri "Cool It" (USA 2010), mille teemaks keskkonnamüüdid ja kangelaseks maailmakuulus Taani päritolu keskkonnaaktivist ja filosoof Björn Lomborg. Viimane saavutas tuntuse raamatuga "Skeptiline ökoloog" (ing. The Skeptical Enviromentalist), milles seadis kahtluse alla mitmeid tunnustatud andmeid ülerahvastatuse, kaduvate energiaressurside, liigirikkuse vähenemise, vee puudujäägi ja teatud globaalse soojenemise aspektide kohta. Lomborg on ühteaegu popp ja vihatud, sest ründas südikalt juba tõedogmadena ühiskonna alateadvusse raiutud keskkonnakaitsealaseid arusaamu.

Kõik septembri dokumentaalfilmid tegelevad inimese ja keskkonna suhetega ning on linastunud möödunud 6. tARTuFFi raames Tartus. Ja endiselt on Kumu dokfilmid tasuta!

 


© Eveline Visser



© Fiona Sheppard



© Fideelia-Signe Roots






© Mart Vainre


 

   
   

Reede, 2. september 2011

 

Piirilinnade soolale rajatud sidemed ja eripalgelised ehted
Tallinna Kunstihoone galeriis ja Linnagaleriis saab praegu vaadata esinduslikku eesti-portugali kunstnike kaksiknäitust "Piirilinn: Tallinn-Lissabon" - esimeses pealkirjaga "Saabumine" (18. septembrini), teises "Lahkumine" (25. septembrini). Tänavu Tallinnas ja järgmisel aastal Lissabonis toimuv ühisprojekt mõtestab kujundlikult kahe Vana-Euroopa piire sümboliseerinud pealinna identiteeti. Võtmesõnaks ja ajalooliseks ühisosaks on seejuures sool - üks olulisemaid artikleid keskaegses kaubanduses ja hansalinn Tallinna mõjukuse alustalasid. Muuseas, Maarjamaale imporditi soola Portugali ajaloolisest Setubali piirkonnast - ja nimetati seda "valget kulda" lissaboni soolaks.

Kummaltki maalt osaleb näitustel 17 autorit, neist enamik ehtekunstnikud - Tallinna esindavad Katrin Amos, Piret Hirv, Katarina Kotselainen, Tiina Käesel, Urve Küttner, Leonhard Lapin, Laurentsius, Kristiina Laurits, Eve Margus-Villems, Kadri Mälk, Maarja Niinemägi, Villu Plink, Jaanus Samma, Rait Siska / Risto Tali, Ketli Tiitsar ja Tanel Veenre; Lissaboni saadikuteks on Ana Albuquerque, Madalena Avellar, Miguel Branco, Sonia Brum, Miriam Castro, Rui Chafes, Paula Crespo, Catarina Dias, Cristina Filipe / C. B. Aragao, Hugo Madureira, Joao Martins, Teresa Milheiro, Marilia Maria Mira, Typhaine Le Monnier, Ines Nunes ja Tereza Seabra.

"Siin osalevate ehtekunstnike seas on oma maa kunsti rahvusvahelised suursaadikud (näiteks Müncheni Schmuckil esinenud Cristina Filipe, Kadri Mälk ja Tanel Veenre). Nad ühendavad vaimukalt soola ja kulla, hõbeda ja toorteemandid, raudpleki ja soolakristallid, soola ja kudumi... Nad tunnetavad ehte maagilist väge, objektikunsti kodeeritud tähendusi, materjalide müstilist mõju, sümbolismi suurust, assotsiatsioonide esilekutsumist. Tulemine piirilinnast annab neile lisajõudu ja enesekindlust. Lisaks interpreteerivad teemat veel paar Lissaboni ja Tallinna kujutavat kunstnikku (sealhulgas on Rui Chafes esindanud Portugali Veneetsia biennaalil, Leonhard Lapin Eestit Sao Paulo biennaalil), kes samuti suurepäraselt valitsevad piiriloleku kummastava tunde ilu, meediumiks lõuend, akrüül, lehtkuld, foto ja pronks," avab näituse sisu selle kuraator Harry Liivrand.

"Geograafilises mõõtkavas määratlevad Tallinn ja Lissabon teineteisest ülimalt erinevat ja mentaliteedihoiakulises mõttes isegi vastandlikku äärealalist kultuuriruumi, kuid just merele avatud piirilinna staatus ja asukoha saatuslik lõppjaama kontekst on need lähtepunktid, millest käesolev projekt tõukub," jätkab Liivrand. "Mõlemal linnal tuleb meri vastu, jääb üle kas tagasi pöörduda või seilata minema, minna üle piiri ...või vaimustuda."

Jaapanlanna vaeb aja jooni
Hop galeriis on laupäevast publikule avatud jaapanlanna Kaji Nanako näitus "Aja joon / Time and Line". Tegemist on omapärase ja julge loojaga, kelle töödesse süvenemine ja nende mõistmine võib näituse korraldajate sõnul osutuda teistsuguse ajalise ja ruumilise taustaga inimestele parajaks proovikiviks.

Kaji Nanako tõdeb, et on galeriis vaid lühiajaline külaline, kes jätab endast ruumi midagi maha - nagu needki, kes on seal enne esinenud. "On aeg, mis kulgeb füüsiliselt maa peal. Teiselt poolt on aeg, mis kulgeb subjektiivselt meie meeltes," arutleb kunstnik. "Me kinnitame oma olemasolu, seistes teadlikult või alateadlikult vastamisi kahte liiki ajaga.
Kasutades erinevaid materjale (keraamika, kivid, joonistused ja muu), sean galerii ruumi mõned esemed, mis näitavad neid kahte aega. See võib tunduda installatsioonina. Teisest küljest võib olla olemas aeg, mida me näeme ja aeg, mida me ei näe. Võib-olla on olemas mineviku aeg, oleviku aeg ja tuleviku aeg. Sa jagaksid keerukat pilti teise sinuga. Ma arvan, et saan sind sinu teise sinuga kokku viia."

Nanako töid saab Hopis vaadata 20. septembrini; 17. septembril peab kunstnik Kumus loengu Jaapani keraamika ajaloost.

Saadoja Tallinna-tööd Haapsalus
Haapsalu Linnagaleriis saab 25. septembrini uudistada Tõnis Saadoja näitust "Kodulinn Tallinn". Seeria esmaesitlus toimus 2008 aastal Tallinnas; hiljem on Saadoja kodulinna-töid eksponeeritud Tartus, Londonis, Riias ja Vilniuses. Haapsalu väljapanek koosneb 89 väikeseformaadilisest mustvalgest akvarellist ning ühest ready-made suveniirpildist.

"Seeria kaardistab dokumentaalsete ülesvõtete kaudu Tallinna ja selle lähiümbrust ning jaguneb 8 alapeatükiks linna geograafilises, sotsiaalses ja arhitektuurses erinevuses, mille lähtepunktideks on kodutunne, kohalikust elanikkonnast elukauge turismikitsh ning ehitusbuum, mis viimase majanduskasvu ja ulatusliku kinnisvaraarenduse kaudu linnapilti dramaatiliselt muutis. Valitud vesivärvitehnika on otseseks viiteks Tallinna vanalinnavaadetega suveniirpiltidele, mida peenraha eest turistidele müüakse, kuid mis oma vormistuselt on petlikud laserkoopiad algupärastest akvarellidest. Asendades odava paljundustehnika reaalse maalimiskogemuse ning keskaegsed linnamotiivid dokumentaalsete argiülesvõtetega sotsiaalsetest fasaadidest, tekivad kujundlikud võrdlusmomendid avaliku soovmõtlemise ja isikliku reaalse läbielamise vahel," selgitab autor.

Näitused Tallinnas
Eesti Kunstiakadeemia Raja tänava galeriis tähistavad pealkirja all "Mutant mateeria" uue kooliaasta algust õppejõududest kunstnikud Taavi Talve, Johnson ja Johnson, Neeme Külm, Denes Farkas, Jüri Ojaver, Liina Siib, Marko Mäetamm, Kirke Kangro, Taavi Piibemann ja Jaak Soans.

Haus Galeriis eksponeerib eelkõige graafikuna tuntust kogunud Jaak Visnap 7. oktoobrini oma maalinäitust "Love, peace and happiness". Kunstnik on pöördunud oma kunagise lemmikteema - tuvide - poole. "Tuvides on midagi sellist, mis köidab inimest - ega muidu pole tuvid sümboliseerinud aastatuhandete jooksul erinevaid väärtusi ja tähendusi. Samal ajal kui mõned inimesed peavad tuvisid armsateks ja kenadeks lindudeks, andes neile süüa, ütlevad jälle teised, et tuvi on rasvane ja laisk kerjaja," kommenteerib autor.

Samuti saab Hausis 23. septembrini uudistada väljapanekut "Ants Murakini lüürilised maastikud". Ants Murakin (1892-1975) oli mitmekülgne kultuuritegelane: maalikunstnik, teatridramaturg ja -dekoraator, tõlkija, teatri- ja kunstikriitik. Vastavatud näituse materjal pärineb ühest Rootsi erakogust ja tutvustab kunstniku eksiiliaastate (1944-1975) loomingut. "Tema maalilaad on eredalt dekoratiivne, hajuv, romantiline valgus annab tema maastikele munasjutulis-nägemusliku iseloomu. Väljapanek paistab silma tehnikate mitmekesisusega, eksponeerimisele tulevad nii õlimaalid, akvarellid kui ka monotüüpiad. Nagu näituse pealkirigi ütleb, on läbivaks teemaks maastik, kas uue kodumaa Rootsi karge loodus või siis mälu järgi kujutatud, teatud nostalgiast kantud Eesti vaated," selgitavad näituse korraldajad.

11. septembrini saab Tallinnas Plate tornis (Suurtüki ja Laboratooriumi nurgal) uudistada vanalinna-teemalist graafikanäitust "Tallinn. Tõnis Laanemaa. Linoollõige, ofort, kuivnõel". Nimelt on aastast 1965, mil noor kunstnik Tõnis Laanemaa valis oma diplomitööks tollases kunstiinstituudis turismiplakati, jäänud Tallinn kunstniku meelisteemaks - tänaseks on ta loonud vana hansalinna pulssi tunnetades sadakond erinevat teost. Kunstiliseks inspiratsiooniallikaks on seejuures Laanemaale olnud Düreri ja teiste vanade meistrite puulõiked ja kunagi väga populaarsed vasegravüüris linnavaated. Näitus Plate tornis on Vaal galerii iga-aastane eriprojekt, mille eesmärk on teadvustada Tallinna vanalinna üht ainulaadset ja seni vähe kasutatud ajaloolist hoonet võimaliku näitusepaigana. Mullu esitleti Jaan Klõsheiko ning ülemöödunud suvel Vive Tolli loomingut.

Eesti Rahvusraamatukogus on 24. septembrini avatud Turu skulptorite rühmituse Jöötti ry näitus "Kaks on parem kui üks". Väljapanek pakub läbilõiget soome nüüdisskulptuurist - ehkki rühmituse liikmeid ühendab pronksi kasutamine, jõuavad vaataja ette eriilmelised tööd, mille materjalikasutus ulatub puidust ja klaaskiust terase ja kivini. Jöötti ry rajati 1990. aastal; selle liikmete arv on kasvanud neljast asutajaliikmest seitsmeteistkümneni ning toonud kaasa elava näitusetegevuse. Ekspositsioon on osa ühisest kultuuripealinna-projektist, mille raames avavad eesti kujurid omakorda 23. septembril näituse Turus.

Mujal
Võru Linnagaleriis saab 23. septembrini tutvuda viimaste aastate parimate kodumaiste interjööridega Sisearhitektide Liidu näitusel "Ruumipilt". Väljapanek annab ülevaate valdkonna hetkeolukorrast ja aktuaalsetest suundumustest Eestis. Nimelt tunnustas ESL käesoleval aastal juba 34. korda parimaid sisearhitekte ning nende loomingut - zhürii (koosseisus sisearhitektid Annes Arro, Katrin Kaevats ja Taso Mähar, arhitekt Peeter Pere, disainer Asko Künnap, arhitektuuriteoreetik Karen Jagodin ning teatrikunstnik Pille Jänes) valis konkursile laekunud 37 töö hulgast välja 24 nominenti. Jagati aastapreemiaid ning ilmutati raamat "Ruumipilt 2010". Erialaorganisatsioonina astus ESL juba 1995. aastal rahvusvahelise sisearhitektide ühenduse IFI liikmeks ning koondab täna 172 professionaalset sisearhitekti üle Eesti.

Samuti on praegu Võrus avatud EKA sisearhitektuuri ja mööblidisaini osakonna näitus 2010. ja 2011. aastal valminud magistritöödest.

Toimub
Kolmapäeval, 7. septembril kell 17 kohtub Mare Mikoff Rotermanni soolalaos oma näitusel "Linnaskulptuur" kunstihuvilistega. Juttu tuleb inimväärsest linnaruumist ja objektidest linnakeskkonnas, konkreetsemalt ka Mikoffi enda loomingust. Kohtumist modereerib väljapaneku kuraator Reet Varblane.

 


© Cristina Filipe / C. B. Aragao



© Kaji Nanako



© Tõnis Saadoja




© Jaak Visnap



© Ants Murakin



© Tõnis Laanemaa


Näitus "Kaks on parem kui üks"

   
www.kunstikeskus.ee keskkonnas leiduvate mistahes algupäraste tekstide, tõlgete, terviklike info- ja lingikogumite ning pildimaterjali reprodutseerimine ainult KUNSTIKESKUS.EE ja/või nende autorite ja/või nende valdajate nõusolekul. Originaalteoste ja viidatud materjalidega seotud õigused kuuluvad üldjuhul nende autoritele ja/või valdajatele.