24h galerii
Kunstiteadlikkuse Keskus
tagasi avalehele
 
Kunstiteadlikkuse Keskuse kunstiuudised. Toimetaja Vano Allsalu. OKTOOBER 2006
kunstiuudiste arhiiv
 
Reedel, 27. oktoobril 2006 (12.45 KUKU raadios)  

Eesti kunst välismaal
Berliinis Giedre Bartelt Galeries on eilsest avatud kunstnike autoportreede näitus "I am an artist, I love myself". Eesti loovisikutest osalevad fotograafid Toomas Kalve ja Peeter Linnap.

Tallinnas Arhitektuuri- ja Disainigaleriis näeb Eesti Noore Disaineri auhinna SÄSI 2006 nominentide töid. Esimese auhinna saajaks kuulutati tänavu Pavel Sidorenko. Lisaks peapreemiale anti seekord välja ka kolm Väikest SÄSI, mille laureaatideks said Björn Koop, Ülle Jehe ja Igor Volkov. EKA tootedisaini osakonna juhataja Martin Pärn selgitas zhürii valikut asjaoluga, et Sidorenkol on võime luua toote-ideid, mis on ühtaegu ootamatud ja sügavalt hinge puudutavad - ning mille tulemuseks on innovatiivne ja sügavalt mõtestatud looming. Lisaks eelnimetatutele näeb näitusel veel Ingela Viksi, Kaspar Torni, Helico Pipistrella, Kaspar Paasi ja Monika Järgi töid. Peapreemia suuruseks on sel aastal 50 tuhat krooni, Väikesed SÄSId "maksavad" igaüks 10 tuhat. Disainiauhind SÄSI asutati mullu ning seda toetavad sellised kodumaise disainitööstuse esindajad nagu Thulema, Aquator, Haapsalu Uksetehas ja Galerii SooSoo.

Kumus on tänasest publikule lahti näitus Jüri Arraku varasemast loomingust - "Tagasivaatav mees". Tänast Arrakut tuntakse eelkõige kristliku moraali kuulutajana - see, et ta nelja aastakümne eest tegi uuendusmeelse rühmituse ANK'64 liikmena oma panused avangardile, lõhkus traditsioone ja narris kunsti pühadust, on hakanud ununema kunstnikul endalgi. Niisiis keskendub näitus Jüri Arraku varasele loomeperioodile, mil ta tutvustas end mõne ülimalt produktiivse aasta jooksul graafiku, maalija, assamblaazhikunstniku ja performance'ite korraldajana - seda kõike lisaks valitud metallehistöö erialale.

Toompea Lossi kunstisaalis avati kesknädalal Ly Lestbergi fotode näitus pealkirjaga "Eesti". Näituse selgroo moodustavad ülesvõtted Kaaruka küla jõumeestest ja naistest. Kunstnikku on seejuures huvitanud kangelase motiiv. Samuti pole Lestberg enda sõnul olnud varem kunagi nii patriootiliselt meelestatud, kui just selleks näituseks pilte luues.

Tallinna Kunstihoones avaneb täna kell 18 näitus "Kuritöö ja karistus", mille huvikeskmes on kriminaliseerumise ja kriminaliseerimise protsessid tingimustes, kus vanglasüsteemist on saamas neoliberaalne kapitalistlik tööstus. Silmas peetakse iseäranis USAs ja Suurbritannias toimuvat selle valdkonna privatiseerimist, mille tulemuseks on üha suurenev kinnipeetavate hulk - sest iga ettevõte vajab ju kliente! Osalevad kunstnikud Bigert & Bergström Rootsist, Ashley Hunt USAst, Mark Raidpere Eestist, Oliver Ressler & Martin Krenn Austriast, Alejandro Vidal Hispaaniast, vietnami-taani autor Danh Vo ning briti-belgia kunstnik Laura Waddington. Näitusel esinevad kunstnikud tegelevad antud temaatikaga üpris laial skaalal, alustades kuriteo ja kurjategija esteetikaga ning lõpetades viimase söömaaja sümboolse rituaaliga.

Tallinna Linnagaleriis näeb nime "Aja sund" all Minna Hindi ja Jane Remmi teoseid. Mõlema autori väljapanek on valminud kunstiakadeemia magistritööna ning mõlemad tegelevad ühe fenomeni - ajaga. Remm analüüsis oma töö tekstilises osas filmi aega - ajalisi kontiinumeid filmi jutustustes ja seda, kuidas filmis aega manipuleeritakse. Tema enda lühimängufilm "Täna on eile on homme" meenutab oma kujundi- ja pildikeelelt Dali-Bunueli kuulsat sürrealistlikku "Andaluusia koera". Hint dokumenteerib ja portreteerib ühes aegruumis koos eksisteerivat kolme inimest - kellest üks on tema ise - ja osaliste erinevat suhet aega.

Hobusepea galeriis on väljas Sirja-Liisa Vahtra "Igapäevane leksika". Näitust võib pidada jätkuks suvel Linnagaleriis toimunule, mille kunstilis-strukturaalsed ja visuaal-lingvistilised eksperimendid jäid kriitik Anders Härmi sõnul laiadele inimhulkadele kahjuks hoomamatuks ja leidsid oma kuulsusetu otsa. Käesoleval näitusel kordavad küll maalidel kasutatud sõnad endiselt seda, mis pildi peal näha, kuid ei vaja tingimata teineteist. Kõik on selge ja siiras ning kergesti manustatav. Ainsateks komistuskivideks võivad osutuda ehk üles astuv Malevitchi Must Kass, kes juba 1913. aastast alates Musta Ruudu ehk Musta Kasti sees elab ja siiani oma aega on oodanud - ning vahejuhtum kahvliga Sigmund Freudi kodumaja lähistelt.

EKA galeriis astub üles Meelis From Tartu projektiga "Laipväsinud", mis koosneb omavahel ühendatud näitustest "Väsinud" ja "Laip". Võõrkeelset vurhvi nimega kunstnik seletab: "Väsinud" kasvas välja suvalise nõukogude kõuriku koduteel painama jäänud mõttest: mis juhtuks, kui ma pikali kukuksin. Lõputud vaidlused kunsti paradokside üle viivad kas stirnerliku egoismi või postkapitalistliku ilukõneni ökoloogilisest revolutsioonist, mille paratamatut saabumist kunstnik ette kuulutab. "Väsinud" tagurpiditeekond algab seal, kus kõne lõpeb, ja lõpeb seal, kus egoism algab.".

Draakoni galeriis saab vaadata Epp Kubu ja Siiri Taimla ühisnäitust "Elu lugu", mille läbivaks teemaks omakultuur, minevikupärand ja sotsiaalarhetüüpsed ilmingud setude argipäevas. Kubu teosed käsitlevad surnute mälestamist - setude kommet haudadel süüa, juua ning surnute ja elavatega vestelda. Taimla jälgib soome-ugri ekspeditsioonidel kogutud materjalile tuginedes setu naist läbi aastasaja - tema ümbrust, kaasinimesi ja esemeis ja rõivais avalduvat sotsiaalsümboolikat.

Hop galeriis on eksponeeritud Tanel Veenre prossid seeriast "Ehted, mida ei ole". Veenre ehted on miniatuursed maailmamudelid - merihobu semmib orhideeõitega, linnumuna on saanud mustast vääriskorallist kõrvad ja vaiku valatud mooniõiel sillerdavad akvamariinist veepisarad.

Venemaa üha jõulisema käitumise taustal rahvusvahelises elus mõjub kuidagi tähenduslikult ja suurriiklikult ka hiljuti Kadrioru Kunstimuuseumis avatud näitus "Vene valitsejad. Valitsejaportreed Eesti kunstikogudest". Näeb Venemaa keisrite ja nende pereliikmete portreid nii maalis, graafikas, skulptuuris kui tarbekunstis. Keiserlikud portreed telliti vaid õukonna ja kunstimaailma poolt tunnustust leidnud kunstnikelt, samas eksisteeris ka teatud hulk kõrge valitseja poolt heaks kiidetud "originaale", mida massiliselt kopeeriti ja ametiasutustes seintele riputati.

Kellele see näitus liialt Vene võimu meelde tuletab, võib külastada hoopis nostalgiahõngulist fotonäitust "Viimsi pildialbum enne 1940" - meenutuslikke pilte elust "eesti ajal" saab näha Viimsi Koduloomuuseumis Pringi külas.

Võru Linnagaleriis on väljas näitus mõne aja eest meie seast lahkunud legendaarse Edgar Valteri maalidest ja joonistustest. Tööd on valdavalt inspireeritud Võrumaa maastikest ja neisse kätketud arhailisest õhustikust. Maalide keskmes on inimene, kes elab tasakaalustatud ja looduslähedases maailmas - maailmas, kus jagub hoolivust ning on ruumi ka unistuste ja nostalgia jaoks. Valteri pilte täiendavad Külli Leppiku fotod vanameistrist ja Pokumaast.

Moostes tutvustab MoKSi koridorgalerii Shotimaal eluneva kunstniku Simon Yuilli loomingut - täpsemalt tema projekti "spring_alpha". Nimelt huvitavad seda kunstnikku sotsiaalsed protsessid ja süsteemid - uurib ta neid aga arvutitarkvara ja -simulatsioonide abil, mida ise programmeerib. Ehk teisisõnu - koodi programmeerimine on talle võimalus avastada ideid ja mustreid sotsiaalses struktuuris. IT-poolt täiendab kunstnik tihti mitmesuguste kaaskodanike osalust nõudvate tegevustega, nagu näiteks diskussioonid ja workshopid. Oma resideerumisajal MoKSis töötaski Yuill kohalike noortega - loodi kaarte ja mänguvisandeid, mis esindavad laste ideid alternatiivsest Moostest.

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios


© Toomas Kalve


© Ly Lestberg


© Sirja-Liisa Vahtra


© Tanel Veenre

Reedel, 20. oktoobril 2006 (12.45 KUKU raadios)  

Maailma parimad loodusfotod KUMUs
Kuninganna visiit on Eestisse toonud ühe muljetavaldava näituse. Briti Nõukogu ning Briti saatkond avasid teisipäeval KUMUs Briti Loodusloomuuseumi ning BBC loodusajakirja koostatud näituse "Loodusfoto 2005". Ühele maailma mainekamale fotokonkursile laekus eelmisel aastal 17 tuhat tööd 55 riigist, neist valiti näitusele 80 kõige silmapaistvamat. Alates 1964. aastast toimuval konkursil on auhindu pälvinud sellised suurkujud nagu Sir David Attenborough ja Gerald Durrell. "Loodusfoto 2005" peaauhinna sai itaallane Manuel Presti kuldnokaparve kujutava ülesvõtte eest, parima noore fotograafi auhinna aga kümneaastane Jesse Ritonen Soomest oma "Uudishimuliku pasknääri" eest. Muuseas, kõik näitusest - ja mõistagi loodusest enesest - inspiratsiooni saanud inimesed võivad esitada oma töid 2007. aasta konkursile. Käesoleva aasta konkurss on juba lõppenud ja homme avatakse Londonis ka vastav näitus.

Tartu Kunstimajas avati kesknädalal Eesti Vabagraafikute Ühenduse aastanäitus "EKSTAAS. Hommage a Herman Talvik". Näitus on pühendatud Talviku 100. sünniaastapäevale, kes kuraator Mai Levini sõnutsi on oma sugestiivses emotsionaalsuses üpriski haruldane nähtus eesti kunstis. Kunstimajas esitletakse 38 autori loomingut, algselt estambinäitusena mõeldud vabagraafikute aastanäitus on kujunenud erinevate graafikatehnikate demonstratsiooniks - tõsi küll, traditsioonilised tehnikad on digitaaltrüki kõrval siiski ülekaalus. Vabagraafikute Ühenduse korraldada on ka järgmise aasta novembris KUMUs toimuv ülemaailmne graafikakonverents Impact-5.

Haus Galeriis on osana Jüri Arraku juubeliprojektist eksponeeritud tema graafika aastatest 1964 kuni 1974, väljas on paarkümmend sümbolistlikus võtmes lahendatud tööd.

SEB Ühispanga Galeriis on Naima Neidre näitus "Vaikus", kus unenäolises võtmes tushijoonistused räägivad lugusid kadunud maailmadest. Nagu ikka, on Neidre joon õrn, elegantne ja sisendusjõuline ning tema teosed rikkad sümbolitest ja seostest.

Kunstihoone galeriis saab vaadata Agur Kruusingu näitust "Uskumatult ilus!". Ilu teema näib viimasel ajal paeluvat paljusid kunstnikke, ehkki sageli just kriitilises või lausa iroonilises võtmes. Kruusing kuulub kriitikute hulka - oma ideede esitamiseks on ta toonud mängu nii koomiksiesteetika, foto, teksti kui maalikunsti - rõhutades ka viimase juures fotole omast vahendatust.

Draakoni galerii keldrisaalis on koha leidnud maalikunstnik Andres Sütevaka veininäitus "Per vinum". Kunstniku väitel on ta 5 aasta jooksul suutnud valmistada tuhatkond liitrit veini 35 erineva retsepti alusel. Seni on nende peamiseks hindajaks olnud kunstiringkond - galeriisse on aga kõik teretulnud neid uudistama kui omalaadseid kunstiobjekte. Sütevaka ise ütleb nii: "Kunsti mõiste laieneb minu veinidele sellepärast, et tegemist on elusorganismiga, mis hingab ja elab omasoodu maalide vahel minu õlivärvilõhnalises ateljees. Mina kui looja annan sellele protsessile elu.".

Galeriis Aatrium on maalitudengist Tuuli Manni fotonäitus "Ilus Andzhela". Jälgides fotoaparaadiga oma ebamaise tegelase unistustemaailma, on autor vaimustunud ümbritsevast valguse, varjude ja värvide virvarrist. Deco galeriis näeb Jüri Kotshinevi miniplastikat teemal "Valge kaardivägi".

Tartu Mänguasjamuuseumis näeb harrastuskunstnik Reelika Karu mererannast korjatud kive, mis maalitud lepatriinudeks. Lihtsa ja südamliku näituse autor kannatab paraku ise väga tõsise terviseprobleemi, nimelt ajukasvaja all. Seda enam on imetlusväärne tema tahe kunsti teha - samuti näeme, kuidas kunst võib aidata raskes olukorras ennast püsti hoida. Küllap ka vaatajal, mitte ainult tegijal.

Vahest veelgi mõtlemapanevam on Tallinna puuetega inimeste tegevuskeskuses avatud keraamikanäitus, mida tuleb "vaadata" kätega. Nimelt on seal pimedas toas eksponeeritud soome vaegnägijaist keraamikute tööd - ja külastaja siseneb näituseruumi justkui pimeda inimese maailma, kus kõikidest esemetest tuleb aru saada kompimise teel. "Näituse mõte on panna inimesi mõtlema, et maailmas on neid, kes elavadki pimeduses. Inimene, kes pole pimedaga iial kokku puutunud, ei kujuta ettegi, et ka niimoodi võib ja saab elada täisväärtuslikku elu," selgitab näituse maaletooja Sülvi Sarapuu.

Tartus Y galeriis näeb vanameister Enno Ootsingu graafikat - joonistusi, puu- ja digigravüüre - pealkirja all "Näojooned". Samas on avatud ka noorte kunstnike Kadri Mägi ja Maria Arusoo näitus "Suurmeistrid".

Tartu linn on nüüd ühe galerii võrra rikkam - nimelt tegi uksed lahti Vanemuise Publikugalerii. Vanemuise väike maja spetsialiseerub enamjaolt graafikale ja fotole, suures majas hakatakse näitama suuremaformaadilist maali. Esimeste näitustena avati Kalli Kalde graafikaväljapanek "Kivist ja veest" ja Taani kunstniku Per Peterseni maalinäitus "Kuldsed hetked - ja nende vahel". Teatri uue peakunstniku Kristiina Mündi sõnul hakkavad näitused vahelduma pooleteist-kahe kuu tagant. Vaatama pääseb neid siiski vaid teatripublik, muul ajal on galerii suletud. Kokku moodustab Publikugalerii muuseas Tartu suurima näitusepinna.

Tartu Kõrgemas Kunstikoolis anti kolmapäeval üle järjekordsed Margaret Kevendi nimelised stipendiumid - sedapuhku maali ja maalingute restaureerimise eriala tudengile Krista Sokolovale ja skulptuuri õppivale Jevgeni Zolotkole. Kümne tuhande kroonist stipendiumi annavad välja Eesti Kunstnike Koondis Torontos ja Margaret Kevendi Fond.

Järgmisel nädalal toimub kaks olulist kunstioksjonit. 24. oktoobril leiab aset Haus Galerii oksjon, eraldi on eksponeeritud graafika-joonistus -ning maal. Esimeses osas on peatähelepanu suunatud Eduard Wiiraltile ja Günther Reindorffile, maalikunsti vallas teeb ilma Nikolai Triigi ekspressionistlik teos "Perseus" kunstniku varasest loomeperioodist. Lisaks tulevad müüki Andrei Jegorovi Esimese maailmasõja ajal valminud idüllilised tööd, samuti Uutmaa, Vabbe, Kõksi, Burmani, Mikko ja mitme teise meistri teosed. Kaasaegse kunsti klassikat esindavad Olev Subbi, Helga Jõerüüt ja Valve Janov. Viimase kahe aasta jooksul on Hausi oksjonitel müüdud teoste hind tõusnud keskeltläbi 80 protsenti, Konrad Mägi puhul aga lausa 3 korda.

26. oktoobril läheb oksjoniks Vaal galeriis, seal moodustavad Wiiralti 12 tööd lausa omaette sektsiooni - teiste hulgas on saadaval "Põrgu" ja "Viljandi maastik". Esimest korda Eesti oksjonipraktikas tuleb müüki Pariisis elanud legendaarse eesti skulptori Maire Männiku teos ning 1975. aastal kodumaalt lahkunud ja nõukogude korra poolt maha salatud kunstniku Ludmilla Siimu popkunsti võtmes maal. Pakkumisel on ka Ado Vabbe aastatel 1944-45 loodud maal "Sõjapõgenikud", mida ei saanud omal ajal näitustel eksponeerida, kuna sellel näeb saksa mundris mehi. Kuulsamatest kunstnikest on esindatud veel Eduard Ole, Adamson-Eric ja Richard Uutmaa.

26. ja 27. oktoobril leiab Kumus aset Kunstihariduse Ühingu suurkogu pealkirjaga "Kunstihariduse KUNST". Räägitakse kunsti piiride avardumisest, kunstiõpetaja harimisest, sellest, kas Eesti kunstiharidus koolitab avatud ja tolerantset kunstitarbijat ning paljust muust.

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios


© Alexander Mustard
Briti Loodusloomuuseum,
BBC Wildlife Magazine
www.nhm.ac.uk
www.bbcwildlifemagazine.com


© Sütevaka

www.kunstiharidus.ee

Reedel, 13. oktoobril 2006 (12.45 KUKU raadios)  

Eesti kunst välismaal
31. oktoobrini peetakse Poznanis, Poolas, Kesk-Euroopa suurimat skulptuuritriennaali Sensitivity. Osalema valitud 35 kunstniku hulgas esinevad ka Tartu Kõrgema Kunstikooli õppejõud skulptor Anne Rudanovski ja graafik Eve Eesmaa. Nende skulptuuridest, graafikatrükistest ja helidest loodud ruumiinstallatsioonis "Mediated View" esitatakse vaatajale äratundmiseks reaalseid ja ebareaalseid kujutisi, mis võimaldavad eritähenduslike seoste ja tõlgenduste loomist.

Ameerikas tuuritav Non Grata esitab homme-ülehomme Philadelphias oma projekti "Art of the invisibles". Tegijate sõnul on nende etteasted esteetilised ja provokatiivsed füüsilised tekstid, mida esitatakse kohtades, kus nn. Kunstimaailm ei toimi.

Marko Mäetamm osaleb Londonis galeriide Paradise Row ja T1+2 projektis "Cannibal Ferox". Näitus jääb avatuks 12. novembrini.

Draakoni galeriis on võimalik tutvuda Inglise maalikunstniku Pamela June Crooki ja tema Eesti hingesugulase Jüri Arraku loominguga. Meie Londoni-suursaadiku Margus Laidre sõnul ühendab Crooki ja Arrakut lisaks väljenduse siirusele asjaolu, et mõlemad otsivad vastuseid eksistentsiaalsetele ja igavikulistele küsimustele - tehes seda sageli läbi religioosse konteksti. Iseloomulik on seegi, et kuigi mõlema kunstniku maalid on esmapilgul rahumeelsed ja kohati unenäolisedki, ilmneb neis lähemal vaatlemisel varjatud sisemine pinge. Nii et tõsine ja sisukas näitus - mis on pealegi korraldatud kuninganna Elizabeth II Eesti-visiidi auks.

Jüri Arraku loomingut näeb ka Galerii-G kunstisaalis, sealne väljapanek kannab nime "Salastatud tekstid". Põhjuseks see, et eesti nüüdiskunsti üks tippmeistreid tähistab oma 70. sünnipäeva. Sel puhul on oktoobrikuus Eestis ja Soomes avatud kokku 6 näitust, mis peegeldavad kunstniku loomingu erinevaid tahke. "Salastatud tekstid" esitab uuemaid õlimaale religioossetel teemadel - muuhulgas näeme Ristija Johannest, Püha Vaimu väljavalamist ja apokalüptilist maailmalõpumeeleolu. Maalidel olevad tekstid, kirjalikud sõnumid küll markeeritud, kuid loetamatud. Ilmselt vastandub kunstnik siin tänase kunsti ühe pealiiniga, milles verbaalne sõnum on muutunud tähtsamaks kui visuaalne kujund. Arrak rõhutab aga pildilise kujutamise tähtsust ning salastab teksti. Viimast tuleb võtta muidugi kui kõnekujundit, teosed ise juhatavad süveneva vaataja tekstide teksti - Piibli - juurde.

Kristjan Raua majamuuseumis avati sarjas "Kahekõne Kristjan Rauaga" eile Peeter Ulase joonistuste näitus "Maa ja taeva vahel". Nii nagu Raua loomingut, iseloomustab ka Ulase töid mõjukas lihtsus, tunnetuse sügavus ja jõuline väljenduslaad. Monumentaalsed söejoonistused on alguse saanud kunstniku Saaremaa kodutalu juures kogetud loodusmuljetest. Pildi pinnal on vaatajaile teejuhiks ka väikesed kollaazhina liidetud kujundid ja paberile pressitud rannakivide faktuurid. Seda eksistentsiaalset mõtisklust saadab näitusel ka teine, esmapilgul üllatav teema - nimelt inimkond ja mood, moekunsti seos oma ajaga, moe ülimuslikkus ja kõikekasutavus.

Hobusepea galeriis on Kristi Paapi, Kaire Ranniku, Ketli Tiitsari, Maria Valdma, Denes Farkase ja Eemil Karila ühisnäitus "Luba kasvada suureks". Projekti aluseks on kunstnike lapsepõlvefotod, jäädvustused erinevates situatsioonides ja vanustes. Nende kaudu jälgitakse erinevusi lapsepõlvedes, mis möödusid enam-vähem samal ajal, kuid erinevates kohtades - suletud nõukogude Eestis, veidi vabamas Ungaris ning tohutult vabamas Soomes. Valdma, Tiitsar, Rannik ja Paap eksponeerivad insallatsiooni, mis koosneb 1970.-1980. aastate köögi-ja käterätikutele kinnitatud ehetest ning objektidest ja nende loomisel lähtekohaks võetud fotodest. Farkas ja Karila kasutavad lapsepõlvefotosid piimapakenditele trükituina, pealkirjaga "Have you seen me?". Autorite idee allikaks on 1980ndate alguses Ameerika Ühendriikides kasutusele võetud formaat - otsida kadunud lapsi nende pilte piimapakkidele trükkides.

Selle nädala teisipäeval tähistati ülemaailmset vaimse tervise päeva. Galeriis Aatrium avati sel puhul vaimse tervise probleemidega inimeste kunstinäitus pealkirjaga "Rohkem arvamusi, vähem eelarvamusi". Tegemist on siira ja ja väikesi üllatusi täis väljapanekuga. Näituse eesmärgiks on süvendada sallivust ja mõistmist - muuseas, Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetel ilmneb veerandil inimestest mingil eluperioodil vaimse tervise häireid.

Kumus algab sellest nädalavahetusest uus ekskursioonide sari, mis võtab kokku eesti kunsti arengu kahe ja poole sajandi kestel, tutvustab olulisemaid sündmusi ning väljapaistvate kunstnike loomingut. Kaheksaosaline sari kulgeb kooskõlas püsiekskpositsiooniga - ajaloolist ja kultuurilist tausta, kunstistiile- ja nähtusi silmas pidades. Esimeseks teemaks on portreemaal Kumus.

Draakoni galerii keldrisaalis algab aga täna õhtul kell 17 hoopis eriline projekt - nimelt terve ööpäeva vältav performance "RE-DO"! "Temporary A/B Ensemble" nime kandvasse loomingulisse tiimi kuuluvad Daniel Kupferberg, Eero Yli-Vakkuri, Epp Kubu, Kirke Kangro, Lagle Palo, Simon Haefele ja Thomas Geiger. 24 tunni kestel jäljendavad kunstnikud inimese tegutsemise igapäevaseid põhimudeleid, uurivad meie iha nii turvalisuse ja korra kui kaose järele. Tegevus on kantud kahte tinglikku ruumi - töisesse kontorisse ja kodukeskkonda jõuluõhtul. Kõik huvilised on oodatud, sisse pääseb Pühavaimu tänavalt.

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios


© Magdalena Abakanowicz
repro: www.poznan-life.com


© Jüri Arrak


© Ketli Tiitsar

Reedel, 6. oktoobril 2006 (12.45 KUKU raadios)  

Toomik Serbias
Möödunud nädalal avati Belgradis näitus "Art, Life & Confusion", mis kuulub Oktoobrisalongi-ürituste sarja ja kannab järjekorranumbrit 47. Näituse kuraatoriteks on René Block ja Barbara Heinrich, Eestit esindab Jaan Toomik. Eksponeeritute nimekirjas leiduvad sellised tuntud kunstnikud nagu Joseph Beuys, Nam June Paik, Viktor Alimpiev, Elina Brotherus, Kim Soo-Ja ja Roi Vaara.

Kurvitza kammbäkk
Vaal galeriis sooritab peale 14-aastast pausi maalijana oma kammbäki Raoul Kurvitz. Kurvitza nimega seostuvad eelkõige 80ndate transavangard ja Rühm T, hiljem peamiselt performatiivsed kunstivormid. Vaalas näeb alati avangardi-lainel purjetanud kunstniku kokkuvõtet omamütoloogiast, samas esitab Kurvitz manifesti kolmel tasandil. Esiteks kuulutab ta maalikunsti taasaktualiseerumist, teiseks manifesteerib autor oma kunstitegemise meetodit, mida nimetab fenomenalistlikuks - ja kolmandaks on manifestatiivne maalide sisu. "Need on häbitud. Lapsi ei tasuks sellele näitusele tuua, ehkki lapseliku maailmaga need tööd kummatigi just tegelevadki, ning ka kõrgendatud pahandamiskalduvustega inimestel on targem sisse mitte kiigata," seletab autor oma näituse kohta, mille pealkirjaks "Tädi Klaara ja teised"
(avatud kuni 20.10.2006) .

Galerii Artdepoo jätkab väliskunstnikega - kesknädalal avati ameerika päritolu Gretchen Sagani näitus "Transience" (avatud kuni 4.11.2006). Sagan töötab peamiselt abstraktses laadis ning otsib viise väljendamaks oma tundeid, nende peegeldusi ja rütme. Eestiga ühendab autorit meie Kunstiakadeemias omandatud graafikuharidus. Noore kunstniku enese seletusi kuulevad huvilised 10. oktoobril toimuval artist talk'il.

Tallinna Linnagaleriis saab vaadata Tõnis Saadoja näituseprojekti "9. detsember 2005 / Minu märkmik" (avatud kuni 22.10.2006) . Teadagi on päevikukultuur internetti kolimisega ja blogide tekkimisega tublisti muutunud - kui vanasti oli tegemist eelkõige ausa üleskirjutustega enese tarbeks, siis veebipäevikust on saanud eneseesitluse töövahend. Saadoja esitab neil teemadel põhjaliku eneseuurimuse - eksponeerimisele tuleb isegi päevikukirjutamiseks kulunud pliiatsite teritamise praht. Näitus on üheks osaks Anders Härmi kuraatoriprojektist "Story", mis tegeleb narratiivsuse mõiste uurimisega kaasaegses kunstis.

11. oktoobril toimub Tallinnas, Mustpeade majas E-Kunstisalongi järjekorras juba 17. kunstioksjon "Meistri kiituseks". Seekordset oksjonivalikut ilmestavad arvukad taiesed väliseesti kunstnikelt, mida Eestis varem näha pole saanud - näiteks Artur Mihkelsoo, Mai Vomm-Järve, Gustav Mägi, Juhan Nõmmiku ja Voldemar Tanki maalid. Samuti tulevad enampakkumisele selliste kunstnike tööd nagu nagu Eduard Wiiralt, Johannes Võerahansu, Anton Starkopf, Efraim Allsalu, Olav Maran ja Enn Põldroos. E-Kunstisalong on ainus väljaspool pealinna tegutsevatest galeriidest, kes oksjonite korraldamisega tegeleb.

Esmakordselt näidati Eestis kino 1896. aasta 4. oktoobril Tallinnas Suurgildi hoone väikeses saalis. Nüüd on samas saalis võimalik vaadata põnevat näitust - Eesti Ajaloomuuseumi ja koostööprojekti "Eesti Film 100" väljapanekut "Elavad ja laulvad pildid! 110 aastat esimesest kinoetendusest Eestis" (avatud kuni 4.03.2007), mis tutvustab Esimese maailmasõja eelset kino ja filminduse ajalugu Eestis ning mujal maailmas. Näitusega kaasneb filmiürituste programm "Kas kino ka saab?".

Eesti Loomakaitse Selts valis hiljutisel rahvusvahelisel loomakaitsepäeval kõige loomasõbralikumaks teoks karistuste karmistamise looma julma kohtlemise korral. Kõige loomavaenulikumaks teoks valiti politseiprefekt Aivar Otsaltile kuulunud retriiveriga juhtunu - Lily Lullaby pilt on 14. oktoobrini koos teiste väärkoheldud loomade fotodega üleval näitusel "Elus asi" (avatud kuni 14.10.2006) Arhitektuuri- ja Disainigaleriis.

Deco Galeriis näitab pealkirja "Loodus, minu hing" (avatud kuni 14.10.2006) all oma maale Nikolai Bleskov - mees, kelle nimi figureeris aastate eest peamiselt kriminaalkroonikas ja allilma-uudistes. Hiljem kunstis uue hingamise leidnud Bleskov töötab realistlikus laadis, kopeerides meelsasti tuntud vene maalikunstnike Shishkini, Repini ja Aivazovski loomingut.

Tartu Kunstimaja väikeses galeriis on skulptor Ahti Seppeti isikunäitus "Henge matt" (avatud kuni 15.10.2006). Eksponeeritud reljeefsed paberinstallatsioonid loovad kunstniku sõnutsi koos valguse ning korduvvarjudega röntgenliku omaruumi, kuhu pilguheit tekitab terava läbivalgustuse. Viinistu Kunstimuuseumis avaneb homme Tiiu Pallo-Vaigu näitus "Akvarell muutuvas ajas". Kuressaare Linnateatris saab vaadata Merle ja Erki Kannuse fotonäitust "Teine Põhja-Ameerika uurimisreis: Minnesota 2004" ning Kuressaare Kultuurikeskuse saalis Gerli Pihlaku õlimaale pealkirja all "Mandrilt saarele".

Sally Stuudio Kunstiteadlikkuse Keskus alustab 12. oktoobril kell 18.30 uudset kohtumistesarja "Kunstnikud räägivad. Isiklikke vaatenurki kaasaegsele kunstile". Eesmärgiks on avada mitmekesise ja tihti vastuolulise nüüdiskunsti köögipool kõige vahetumas vormis, tegijate eneste emotsionaalse ja enesekeskse "ülestunnistuse" kaudu. Kaardistamist leiavad aktiivsed ja omanäolised loojad, samuti uuemad kunstivormid ja püsiväärtused meie kunstimaastikul. Esimese kohtumise esinejaks on Jaanika Peerna - Eestist pärit, nüüdseks pikka aega New Yorgis elanud kunstnik ja kunstiõpetaja. Oma töödes uurib vastne meediadisainimagister mikro- ja makrotasandil tekkivaid rütme ning mustreid.

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios


© Jaan Toomik

www.oktobarskisalon.org


© Raoul Kurvitz
Anu Aaremäe (PM) Tädi Klaara ja teised Raoul Kurvitza mõnuained


© Elmar Kits
repro: www.e-kunstisalong.ee


© Jaanika Peerna
www.jaanikapeerna.net

www.kunstikeskus.ee keskkonnas leiduvate mistahes algupäraste tekstide, tõlgete, terviklike info- ja lingikogumite ning pildimaterjali reprodutseerimine ainult KUNSTIKESKUS.EE ja/või nende autorite ja/või nende valdajate nõusolekul. Originaalteoste ja viidatud materjalidega seotud õigused kuuluvad üldjuhul nende autoritele ja/või valdajatele.