24h galerii
Kunstiteadlikkuse Keskus
tagasi avalehele
 
ARHIIV kunstiuudised
 
Kunstiteadlikkuse Keskuse kunstiuudised
Toimetaja Vano Allsalu
OKTOOBER 2010
selle kuu varasemad uudised vt. allpool
   
   

Reede, 29. oktoober 2010

 

Kumus kõik korras...
Kumu kaasaegse kunsti galeriis on 2. jaanuarini 2011 pealkirja all "Kõik saab korda" väljas kaheksa videoinstallatsiooni seitsmelt autorilt, kelle hulgas on nii klassikaprooviga rahvusvahelisi superstaare, tõusvaid tähti kui ka kohalikke tuntud nimesid. Maria-Kristiina Soomre kureeritud näitusel osalevad Marina Abramovic, Eija-Liisa Ahtila, Kai Kaljo, Mike Marshall, Ene-Liis Semper, Santeri Tuori ja Guido van der Werve. Näitusele on valitud nende viimase kümnendi jooksul valminud teosed, mille ühisosaks on tõukumine piirsituatsioonist, enese proovilepanek, katse sõnastada teadvuse ja alateadvuse hirmutavamaid soppe. Kokkuvõtteks lubab näitus küll mõtlikku, ent siiski helget koondpilti ning võimsaid visuaalseid ja emotsionaalseid elamusi pakkuvat tervikut.

Mõned näited. Abramovici Kumus välja pandud video "Piima hoidmine. Sarjast "Köök V"" (2009) oli sel kevadel väljas ka kunstniku soolonäitusel New Yorgi MoMA-s. Teos saab sügavamaid tähendusnoote kunstniku isiklikust ajaloost, kus köögikeskkonnal on sümboolne, lapsepõlve ja juurte juurde tagasiviiv roll. Narratiividega eksperimenteerijana tuntud Ahtila annab oma töös edasi psühhootilist kogemust - tema "Maja" (2002) räägib loo naisest, kelle maailm ühel hetkel kokku kukub: aeg ja ruum, reaalne ja virtuaalne, pilt ja heli vahetavad kohad, lähevad rändama.

Meie videokunsti rahvusvahelise läbimurde üks võtmeteoseid on Ene-Liis Semperi "Uks" (2002) - minimaalse dramaturgia, ent samas jõulise metafüüsilise kujundiga teos asetab vaataja pimedasse ruumi, mille praokil ukse tagant aimub inimfiguur. Uks sulgub, jättes pimedasse tuppa rea lahtisi niidiotsi, erinevaid tõlgendusvõimalusi. Kaljolt eksponeeritakse Kumus tema loomingu algaastatest pärit videoteost "Ja ometi" (1997), mis mõtiskleb aja möödumise, inimelu ajalikkuse ja füüsilise maailma ajutisuse üle. Kumu viiendal korrusel on sisustatud ka lugemisnurk, kus saab nähtu üle mõtiskleda tekstide abil, mis on valitud näitusel osalevate kunstnike soovituste põhjal.

...ja suur armastus
29. oktoobril kell 18 avatakse Kumu kunstimuuseumi 5. korruse nurgasaalis hiigelmaal "Suur Armastus", mille autor Sirje Runge ütleb: "See maal on minu armastusavaldus maailmale". Korraldajate sõnul ei saa tõepoolest midagi vähemat kui "suur" öelda armastuse kohta, mis rullub vaataja ees lahti kümnemeetrise hõbetatud maalina, tervet lõuendirulli hõlmava materjali- ning faktuuritundliku minimalistliku suurvormina.

Minimalistlikule kunstile omaselt sünnib ka see teos tegelikult kohtumisel vaatajaga, olles igal ajahetkel sõltuvalt valgusest ja vaatamisrakursist täiesti erinev ja ainukordne. Ainukordne on ka hiiglaslikes mõõtmetes maali eksponeerimise tehnoloogia. Konstruktsiooni, mille abil lõuend näitusesaalis justkui kaalutuna õhus ripuks, projekteeris arhitekt Jaan Ollik. "Suurt Armastust" saab Kumus vaadata 2. jaanuarini 2011.

Kunstihoones kättemaks
Tallinna Kunstihoones saab praegu näha Kirke Kangro kureeritud rahvusvahelist näitust "Kättemaks", mis kõneleb emotsiooni jõust ühiskondlikes protsessides. Näituse korraldajad mõtisklevad: "Kättemaksja on keegi, kes on kannatanud kahju ja ihkab sellele emotsionaalset kompensatsiooni, olgu siis tegu rõhutud rahvaga, allasurutud ühiskonnaklassiga, diskrimineeritud sugupoolega või lihtsalt kannatada saanud üksikisikuga. Kompensatsiooniks on enamasti vastaspoole kannatused." ...ja jätkavad: "Kättemaksuta oleks meil teistsugune ajalugu, teistsugune kirjandus, isegi teistsugune arhitektuur. Olemata oleks suur hulk põnevat loomingut, aga ka rohked ühiskondlikud vägivallaaktid."

Nii vaagivadki eksponeeritud teosed küsimusi, kas kättemaks on bioloogiliselt/psühholoogiliselt paratamatu, miks tajutakse sellises destruktiivses emotsioonis "puhastavat" funktsiooni ning kas protsesse, mida selline programm käivitab inimeses, on võimalik ühiskonna tasandil vältida. Korraldajate sõnul tahab väljapanek pakkuda ka tervendavat võimalust negatiivsetest emotsioonidest ja kujutelmadest distantseerumiseks.

Näitusel osalevad Heidrun Holzfeind (AT), Marko Mäetamm, Liina Siib, Michel de Broin (CA), Marco Laimre, Armands Zelchs (LV), Thomas Mailaender (FR), Jaanus Samma, Johnson ja Johnson, Andrus Lauringson, Gustavo Artigas (MX), Taavi Piibemann, Toomas Thetloff, Anssi Kasitonni (FI), Neeme Külm, Mare Mikof ja Kristof Kintera (CZ). Väljapaneku kujundas Elin Kard ja see jääb avatuks 28. novembrini.

Klaasi erinevad olekud
Disaini- ja Arhitektuurigaleriis saab 13. novembrini uudistada Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastanäitust "Olekud". Ülevaatlik väljapanek räägib kunsti ja looduse vahekordadest ja kunstniku võimalustest nende käsitlemisel. Klaasmaterjali olekuid saab võrrelda looduse olekutega: voolav, selge, mullitav ja peegelduv kui vesi, tardunud kui jää, habras kui härmatis, sõre kui lumi, kirgas kui õhk, värvikas kui vikerkaar või suvine lilleaed...

Ükski materjal ei ole nii mitmekesiselt väljendusrikas ja metafoorne kui klaas, leiavad näituse korraldajad ning toetavad oma seisukohta kuulsa filosoofi Immanuel Kanti sõnadega: "Kauni kunsti saaduse puhul peab saama teadlikuks sellest, et see on kunst, mitte loodus; aga siiski peab otstarbekohasus selle saaduse kujul paistma igasugusest meelevaldsete reeglite sunnist nii vaba, just nagu see oleks pelga looduse saadus."

Näituse idee autor ja kuraator on Eve Koha, osalevad Sofi Arshas, Riho Hütt, Liisi Junolainen, Viivi-Ann Keerdo, Kai Koppel, Ivo Lill, Maie Mikof, Kairi Orgusaar, Heli Press, Rait Prääts, Mare Saare, Maret Sarapu, Kalli Sein, Kristiina Uslar jpt.

Ühtlasi kuulutas Eesti Klaasikunstnike Ühendus aastanäituse avamisel Disaini- ja Arhitektuurigaleriis välja aunimetuse "Tunnustatud klaasikunstnik", mille pälvis Kai Kiudsoo-Värv. Kiudsoo-Värvi looming on eelkõige hingestatud ja sisutihe, kuid püüab tähelepanu ka ebatavaliste tehniliste lahenduste ja materjalikasutusega. Tunnustusega kaasneb ka Eesti Kultuurkapitali stipendium.

Tunnustus eesti disaineri taskutalismanile
Eesti kunstnik Marta Kisand saavutas rahvusvahelisel disainikonkursil Trieste Contemporanea oma projektiga "PaperDoll Brooches" esikoha ja 4 tuhande euro suuruse auhinna. Noore disaineri auhinna pälvis Ilya Choni (Ukraina) ning ELi mittekuuluvatest riikidest pärit disaineritest pärjati Aliaksei Hur (Valgevene). Kokku osales konkursil 329 kunstnikku ja disainerit 23 riigist. Tänavuseks teemaks oli nüüdisaegse, praktilise ja samas ka vaimuka taskutalismani ("pocket luck") loomine. Marta Kisand soovitab hoida taskus väikest lilledega kaunistatud tekstiilist valmistatud nukku; neid on võimalik hankida erinevaid - igaühel oma selge sõnum nagu armastus, sõprus või usaldus.

Alates 23. oktoobrist on konkursil osalenute seast valitud 31 parimat projekti ka publikule eksponeeritud (Studio Tommaseo, via del Monte 2/1, Trieste, Itaalia). Trieste Contemporanea on 1995. aastal loodud organisatsioon, mille eesmärgiks kultuurivahetuse edendamine Euroopa lääne- ja idaregioonide ning Vahemere piirkonna vahel. Rohkem infot www.triestecontemporanea.it

Näitused Tallinnas
Haus Galeriis saab 10. detsembrini vaadata Ivi Arraku maalinäitust "Muutumised". Korraldajate sõnul on tema sümbolismisugemetega abstraktse vormikeelega maalid jutustus värvide maailmast, kus nendega seostuvad aimatavad maastikud, mõnikord reaalsemad ja siis jälle kaugenevad. Ivi Arrak alustas maalimist 18 aastat tagasi kunstnikust abikaasa Jüri Arraku juhendamisel.

Eilsest on Teatri NO99 fuajees avatud kaasaegse jaapani maalikunsti näitus - galerii Temnikova & Kasela on koostöös Vilniuse maalitriennaali ja Leedu Kaasaegse Kunsti keskusega toonud vaatajate ette O Jun'i ja Takeo Hanazawa maalid. Teostega on teatrikülastajatel võimalik tutvuda vahetult enne etendust ning teistel huvilistel galerist Olga Temnikova ekskursioonide raames. Rohkem infot www.temnikova.ee

Lühidalt
Riigikogu kunstisaalis on praegu eksponeeritud Reti Saksa näitus "Näoraamat", kus iga pilt ja skulptuur on illustreeritud tekstiga.
Galeriis Aatrium saab vaadata kahe mehe väljapanekut "Koomiksimaitseline maal" - autoritest on Lauri Pajos tuntud ka muusikuna ja Paul Pajos krimikirjanikuna.
Galeriis EAST (Pikk 36) näitavad hetkel oma skulptuure ja joonistusi kaks EKAs tudeerivat taani kunstnikku - A. Raand ja K. H. Kjaerskov.

Mujal Eestis
Pärnu Uue Kunsti Muuseumis on 23. novembrini näituseprojekt "Kadri Kaerma ja külalised. VIBALIK 25", kus löövad kaasa tuntud loomeinimesed mitmelt alalt - Leo Rohlin, Marget Tafel, Mati Karmin, Anu Hint, Lylian Meister, Ave Nahkur, Karl-Martin Sinijärv, Hardi Volmer jmt. 14. novembrini on samas võimalik vaadata Liisi Ördi loomingu väljapanekut "Vesi. Öö. Olemine". "Minu maalides ilmutab end taevakaar, peegeldus veepinnal, nende kahe kohtumine ja arusaamised, mis muudavad inimese nendesarnaseks ning iseenda suhtes ausaks," ütleb noor kunstnik oma maalinäituse saateks.

Tartu Kunstimajas on 14. novembrini maalija ja pedagoogi Paul Saare (1946-2007) mälestusnäitus. Saar lõpetas Tartu Kunstikooli kunstilise kujundamise erialal, kohe seejärel hakkas ta osalema vabariiklikel noorte- ja Tartu kunstinäitustel. Samuti töötas kunstnik õpetajana Tartu Lastekunstikoolis 1981. aastast kuni surmani. Tema viimaseks jäänud isikunäitus toimus Tartu Kunstimajas 2004. aastal. Peamiselt erakogude põhjal koostatud näitusel avaneb Paul Saare koloristianne ja tõsidus; tema loomingu ulatuslikum uurimine ja kaardistamine seisab alles ees.

Viljandis Kondase Keskuses saab kuni 6. jaanuarini 2011 kaeda Peterburi kunstniku Jelena Tshebakova kollaazhimaale. Tshebakova on Venemaa Kunstnike Liidu graafikasektsiooni liige; kollaazhi kõrval on ta viljelenud ka guashi, pastelli ja oforti. Kunstnikku on inspireerinud armastus oma kodulinna Peterburi vastu; jutustava moega kollaazhid on valminud vaid värvilist paberit ja väljalõikeid kasutades.

Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses (Tallinna mnt 3b, Rapla) on 4. novembrini avatud joonistuste näitus "Krokii", millel esineb nii kunstiõpilasi kui juba nimega kunstitegijaid nagu Riin Pallon, Valter Uusberg ja Margit Terasmees.

Toimub
Kumu auditooriumis peetakse 29. oktoobril algusega kell 10 seminaripäeva "Kunstikompleks. Vaidlused asjade seisu üle". Korraldajad selgitavad: "Teooriabuum ja teooriaväsimus, uued institutsioonid ja saneeritud vanad, blogid ja sotsiaalvõrgustikud, vaatemängutööstus, shedöövrid, kriitika ja promo, vastuhegemoonia ja kohandumine, avalikkused ja klannid - kunstiteaduses on midagi muutunud. Kunstiteadlaste Ühing püüab oma seekordse sügisese seminaripäevaga selgust tuua kunstiajaloo, -kriitika ja -teaduse muutuvatesse süsteemidesse, välja tuua erinevaid seisukohti, otsida vastuseid ja esitada uusi küsimusi."

Tavapärase konverentsiformaadi asemel on seekord tegu nelja diskussiooniblokiga, kus kaks kõnelejat esitavad alustuseks oma teesid ning seejärel laiendavad oma seisukohti paneeldiskussiooni käigus. Esinejate hulgast leiab meie kunstiteaduse raskekahurväe -sõna võtavad näiteks Krista Kodres, Sirje Helme, Kadi Polli, Katrin Kivimaa, Maarin Ektermann, Andreas Trossek, Eha Komissarov, Andres Kurg, Anders Härm, Jaak Kangilaski, Virve Sarapik ja Mart Kalm.

Kultuuritehases Polymer toimub 30. oktoobril Global Container XIII - üritusteseeria, mis "ületab hea maitse piirid" ja ühendab tegevuskunsti, heli, tantsu, kino ja kaunid kunstid. Muuhulgas toimub EKA magistrandide performance`iprogramm "Atribuut" (juhendaja Mai Sööt), avatakse Mari Prekupi näitus "Ajamasin" ning Jaan Malin annab luuleetenduse. Lisaks terve rida aktsioone, protsesse jne. esinejatelt nii Eestist kui välismaalt. Lähemalt vt. www.artcontainer.ee

Pärnu Uue Kunsti Muuseumis toimub 31. oktoobril kell 16 näituse "Kunstnik loeb" raames kohtumine Jüri Arrakuga teemal "Kunst ja vaimsus". Teadupoolest loevad Lugemisaasta puhul kunstnikud, kes on ühtlasi ka tunnustatud kirjanikud, Pärnus näitusekülastajatele ette oma jutte, luuletusi, esseid ja romaanikatkeid. Novembri lõpuni avatud näitusel osalevad veel Enn Põldroos, Leonhard Lapin, Raul Meel, Toomas Vint ja Ervin Õunapuu.

Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse küllakutsel saabub Eestisse Genti kaasaegse kunsti muuseumi S.M.A.K. kunstiline juht Philippe Van Cauteren, kes peab 2. novembril algusega kell 17 Kumu auditooriumis ingliskeelse avaliku loengu "Collectors collect artists, artists collect collectors - what does the museum do?".


© Guido van der Werve


© Marina Abramovic


"PaperDoll brooches"
Foto: www.hnnmag.com


© Ivi Arrak


© O Jun
Repro: mizuma-art.co.jp


© Reti Saks

   
   

Reede, 22. oktoober 2010

 

Kunila maalikogu Helsingis
Möödunud nädalal avati Helsingi Taidehallis suurejooneline eesti kunsti näitus Enn Kunila kogust - "Viron värit" ("Eesti värvid"). Kevadel pealkirja all "Kölerist Subbini. 150 aastat eesti klassikalist maalikunsti Enn Kunila kogust" Tallinna Kunstihoones publikurekordi löönud väljapanek on põhjanaabrite juurde jõudnud 26 teose võrra rikkamana. Helsingi kunstihoone juhataja kohusetäitja Taru Tappola sõnul tuntakse Soomes väga suurt huvi Eesti vastu ja on harukordne näha kollektsiooni, mis hõlmab töid nii suurest ajavahemikust.

Kokku 111 maali sisaldav näitus katab poolteist sajandit eesti kunsti ajalugu aastatest 1859 kuni 2009, Kölerist Laurentsiuseni. Ühtlasi on tegemist seni suurejoonelisima eesti kunsti ülevaatenäitusega välismaal. Väljapaneku kuraatoriks on Harry Liivrand. "Viron värit" jääb avatuks 24. novembrini.

Toomiku uus film
Alates 21. oktoobrist näeb Tallinnas kinos "Sõprus" Jaan Toomiku lühifilmi "Oleg" (Allfilm). Film räägib loo mehest, kes 25 aastat peale ajateenistust nõukogude armees asub teele oma kunagisse teenistuskohta, et vabaneda sõjaväes toimunud traagilise juhtumi piinavast mälestusest ja ebamäärasest süütundest.

"Olegi" maailmaesilinastus toimus Oberhauseni rahvusvahelisel lühifilmide festivalil, lisaks on "Oleg" linastunud Varssavi ja Sao Paulo festivalide võistlusprogrammides ning Kreekas toimunud festivalil Drama, samuti on film kutsutud osalema novembris toimuvaile 52. Lübecki Filmipäevadele.

Filmi stsenarist ja rezhissöör on Jaan Toomik, operaator Mait Mäekivi, kunstnikud Maiu Rõõmus ja Jaan Toomik, helilooja Mihkel Kleis. Peaosades Pärt ja Valter Uusberg ning Dmitri Sobolevski. "Oleg" linastub kinos "Sõprus" lühifilmide programmis "Tõde ja tegu" koos Anu Auna filmiga "Vahetus" ja Martti Helde filmiga "Külm on". Novembri algul näeb samu linateoseid ka Athena keskuses Tartus.

Meie parimad pakendid
"Tavaline pakend on prügi. Hea pakend läheb näitusele." Sellest mõttest lähtuvalt saabki nüüd ETDM-i trepigaleriis uudistada Eestis aastatel 1999-2010 loodud parimaid pakendeid. Täpsemalt saab näha reklaamiauhindu Kuldmuna ja Kandilise muna disainiauhindu võitnud toidu-, joogi-, helikandjate ja paljude teiste toodete ümbrisi. Esindatud on disainerite tööd, mis teostatud selliste reklaamibüroode egiidi all nagu Division, Kontuur, Tank, Identity, Adell Saatchi&S, Artmiks, Output, Indigo Bates, Vatson, Taevas, Velvet jpt.

Näitus toimub ADC Estonia (Art Directors Club Estonia) 2010. aasta disainiauhinna-konkursi ja disainisümpoosiumi "Pakend on prügi" raames. ADC Estonia on graafiliste disainerite ja loovinimeste klubi - mittetulunduslik organisatsioon, mille eesmärgiks arendada, edendada ja tunnustada Eesti disaini ja reklaami. Eesti klubi omakorda on osa suuremast võrgustikust, mis seob Euroopa maade sarnaseid organisatsioone. Lähemalt saab lugeda www.adcestonia.org.ee

Maalimine filmitud
Tartu Kunstimaja Monumentaalgaleriis on 14. novembrini eksponeeritud videoinstallatsioon "TSiOON/iOON", mis esitab viie noore kunstniku (Maarja Nurk, Kylm Lumi, Laura Põld, Andrus Raag, Randel Saarma) audiovisuaalset materjali nende maalide valmimisprotsessist. Autorite sõnul kasutavad nad videot maalimise juures selleks, et lõuendil valmiva kunstiteosega teises meediumis edasi töötada, lisada aluseks võetud probleemistikule uusi tasandeid ja nõrutada neid läbi täiendavate filtrite: "Meie soov on avardada loomingulist mänguruumi ja rikastada kunstilise väljenduse võimalusi, sulatades kokku kahte meediumit. Nii saame tulemuseks veelgi läbiseedituma kunstiteose.

Meid inspireerib mõte, et ühendades need kaks poolt, anname külastajale suurema võimaluse mõista, miks me kunsti loome. Kunsti mõtestamine algab ateljeest, mitte galeriist või kunstiraamatust. Kunst ei ole ainult teoste eksponeerimine. Sellest veelgi tähtsam on teose loomine. Kuid loomisest ei räägita eriti, seda ei näidata, see jääb pigem varju. Kuna meie käsitleme oma videotes maali valmimisprotsessi, kus avalduvad ka kunstniku mõtted, siis võib piltlikult öelda, et me toome sel näitusel ateljee galeriisse." Paarisnäituse teine pool "iOON/TSiOON" on 29. novembrini lahti Tartu Lastekunstikooli galeriis.

Eelma soovib endale mänguliselt õnne
Vabaduse galeriis on 16. novembrini Sirje Eelma juubelinäitus "Palju õnne", mis lisaks graafikaekspositsioonile kaasab mängu ka video. Autor selgitab oma näituse kontseptsiooni: "Mäng on oluline. ... Graafilised struktuurid, "taustauuringud" näitavad tehnilisi variatsioone, määravad tonaalsuse, mille monotoonsest reast eralduvad komponeeritud ja vormistatud valmisteosed. Graafika köögipoolt näitab ka lõigatud liimipaberi struktuur vineeril - sügavtrüki puhul väljub pressi alt tõmmis märjal paberil, mis seejärel kleebitakse alusele ja kuivanult sealt lahti lõigatakse. Pikapeale talletub sinna ajalugu ja kiht-kihilised lõikejäljed on tööprotsessi tunnistajad.

...juba paar aastakümmet tegelen ka taaskasutusega, trükkides olemasolevaid leidesemeid (roostetanud plekk, õllepudelikorgid, kiletükid jm.) ja oma varasemaid trükiplaate ajast, mil ma veel nii ei mõelnud. Ühtsama kujundit saab kasutada erinevalt ja kord võib sama roostetanud ring (vist kunagine kilukarbi kaas) olla maakera või vankriratas või rind. ... Õnn on ikkagi vabaduses selle kõigega mängida omaenda reeglite järgi."

Noorte kunstnikuraamatud kutsuvad katsuma ja lugema
Vabaduse platsi all, jalakäijate tunneli Eksperimentaalgaleriis saab 10. novembrini uudistada Sally Stuudio noorte kunstnike näitust "Loe mind". Nelikümmend õpilast vanuses 13-19 töötasid läbi oma lemmikraamatuid või muud olulist lugemismaterjali - "Kuningas Oidipusest" Facebookini - ning lõid nende põhjal oma kunstnikuraamatud, mis kommenteerivad, kritiseerivad ja tõlgendavad erineval moel algallikaid.

Näituselt leiab üllatusi ka vormi osas - ei puudu näiteks linnuna traatpuuri suletud või sulgedega kaetud raamat. Ent küllap olulisemgi on noorte kunstnike uudishimu maailma suhtes ning ideede-lähenemiste-hoiakute sõbralik mitmekesisus. Kõiki raamatuid saab kohapeal ka lehitseda ja muidu käega katsuda ning mõnda neist koguni edasi arendada. Projekti juhendasid Siiri Taimla ja Tanel Rannala. Rohkem infot ja pilte www.facebook.com/sallystuudio

Näitused Tallinnas
Draakoni galeriis on oktoobrikuu lõpuni Helen Meleski isikunäitus "Lööme korra majja". Autor selgitab: "Olles ümbritsetud tohutu hulga esemete poolt, loome nendes orienteerumiseks erinevaid süsteeme, sealhulgas erinevaid korramudeleid. Vaatlen käesoleva projekti raames laual tekkivaid kindlaid korramudeleid. Mind köidavad inimeste käitumismustrite erinevused, sarnasused ja neid läbiv loogika. "Lööme korra majja" on osa eksperimendis osalenud neljakümne viie erinevast soost ja erinevas vanuses inimese poolt loodud süsteemide uuringust."

Vaal galeriis on 9. novembrini Elis Saareväli "I need You more than ever". Valinud pealkirjaks sõnad poplaulust, tegeleb kunstnik üksilduse temaatikaga, kommenteerides seda nii: "Mind inspireerivad inimeste igapäevased pisipinged, mikrotraumad ja miniatuursed meeltesegadused. Maailmas on uskumatult palju üksildasi inimesi, piisab vaid kogemata öelda: "Tere!" ja naeratada ning nad haaravad sind oma eksistentsi paanikasse. ... Ma maalin füüsilist üksindust, milles ei ole kangelaslikkust ega lahendusi. Korduv üksindus on nagu aegluubis vägivald. Ilu verdtarretavas argipäevas. Veetlevad jobud, seksikad luuserid, sarmikad idioodid, läbipõlemine kui nauding, allakäimine kui karjäärivõimalus, mandumine kui õnnistus..."

HOP galeriis saab 9. novembrini külastada omapärast isa ja tütre ühisnäitust "Mille Fleurs", kus on eksponeeritud Liisu Arro käsitsi vormitud keraamilised valamud koos Jaak Arro reljeefsete puitlaudadega. Galerii kuraatori Maria Valdma sõnul kujundavad Jaagu jõulised ja võimsad puitreljeefid ja Liisu naiselik, kuid tugev käekiri üheskoos energilise, värvilise ja küllusliku ekspositsiooni. Tillukesi lilli ja taimi keerukateks ornamentideks põimiv "tuhande lille" stiil oli populaarne juba keskajal; Arrod lisavad sellele dekoratiivsele pillerkaarele Eesti looduse puudutuse.

Projektiruumis MÄRZ (Olevimägi 7, Tallinn) saab oktoobri lõpuni vaadata valikut Ats Parve plakatikogudest pealkirja all "Tüdrukud ja poisid ja kollid ehk uus Tallinna portreeplakat". Näitust kommenteerib Gregor Taul: "Mulle tundub, et lõviosa Atsi nii tuhandepealisest plakatikogust moodustavad Tallinna pidude plakatid. See on muidugi hõlpsasti seletatav sellega, et n-ö alternatiivsete muusikaürituste korraldajad on ühed vähestest, kes meil plangukunsti elus hoiavad. Riigitoetusega teatrid-muuseumid ja kassahittidega kinod laiavad enamasti maksustatud reklaamtahvlitel. Neid tahvleid kollektsionäärid ei söö - võib mõttetult trahvi saada. Muide, viimasel ajal kogub taas tuure sotsiaalne plakat. Andku jumal, et see poleks vaid moevärk."

Hobusepea galeriis saab 1. novembrini saadata Jimi isikunäitust "Better Felt Than Said ehk Besser Gefühlt als Gesagt ehk Parim soojalt".

Mujal Eestis
Tartu Kunstimajas avas möödunud reedel oma näituse maalikunstnike rühmitus Duul koosseisus Mihkel Ilus, Rauno Thomas Moss, Peeter Krosmann, Nadezhda Tshernobai ja Indrek Grigor (kuraator). Tegijad seletavad: "Loop kui projektiruum on väga ambivalentne keskkond. ... Nii Loopi kui Duuli iseloomustab keeruline ja fikseerimatu autorlus, aga samas on mõlemal projektil temaga ühinenuist sõltumatu sihina eesmärgiks luua visuaalne keskkond ja väljund, mida nad mujal leidnud ei ole. Nii professionaalsus kui kunsti avardatud piirid on institutsionaalsel kunstiväljal liiga selgelt piiritletud, et me sinna mahtuda saaksime. Duuli paigutumine Loopi profiili on aga mäng alternatiivmõõtmega, mis võimaldab kunstnikel suhestuda etableerunud kunstikoodidega."

Pärnu Kunstnike Maja galeriis saab 13. novemrini vaadata Eda Lõhmuse maalinäitust "Postmaastikud". Kunstnik tutvustab oma Tartu Ülikoolis kaitstud magistritööde komplekti - suureformaadilisi akrüülmaale aastast 2008. Korraldajate sõnul pole Lõhmuse maalid lihtsalt paika pandud tähendusega originaalid, vaid otsustuste vool, mis lôpuks maastikeks organiseerunult elab iseseisvat elu ning jätab seljataha ka autori enda.

Võru Linnagaleriis saab 12. novembrini uudistada Eesti Tekstiilikunstnike Liidu aastanäitust "Omadega mäel", millel osaleb oma viimase kahe aasta töödega 57 autorit - tuntud tegijatest uute tulijateni, klassikutest tudengiteni. Esindatud on nii traditsioonilistes tekstiilitehnikates loodud teosed kui ka uued ja taasavastatud katsetused. Tegijate sõnul huvitas neid lisaks rakenduskunstis paratamatule küsimusele "kuidas tehtud?" sedapuhku eriliselt "miks loodud?" - ehk et mis on see miski, mille peab loomingusse kodeerima, milline tunne, elamus, hetk peab kujundi, värvi ja vormi sisse uuesti sündima. Näituse kontseptsiooni autoriks on Katrin Pere.

Toimub
Rotermanni kvartalis toimub 22. ja 23. oktoobril kella 12-20 Eesti esimene fotomess, mille ellukutsujaks MTÜ Fotokunstnike Ühendus. Rotermanni aatriumis saab ülevaate eesti professionaalse fotokunsti hetkeseisust - kohapeal saab näha ja osta järgmiste kunstnike loomingut: Denes Farkas, Maido Juss, Paul Kuimet, Laura Kuusk, Peeter Laurits (Galerii Temnikova & Kasela), Arne Maasik, Marge Monko, Krista Mölder (Galerii Temnikova & Kasela), Tanja Muravskaja, Liina Siib, Anna-Stina Treumund, Kalev Vapper, Tarvo-Hanno Varres, Ivar Veermäe, Sigrid Viir, Reimo Võsa-Tangsoo.

Fotomess on üks 2011. aasta Tallinna Fotokuud ettevalmistavaid ettevõtmisi. Korraldajate eesmärgiks on kujundada Fotomessist iga-aastane traditsioon. Laupäeval tutvustatakse messil fotomeedia printimis- ja vormistamisvõimalusi, lisaks on võimalik vaadata videoprogrammi, tutvuda kunstnike portfooliote ja trükistega; avatud on kohvik.

23.-24. oktoobril leiab Pärnus aset järjekordne rahvusvaheline filmi- ja videofestival (lühemalt: Fideofestival ) - seekord nimega Fideosupermarket. Näitused ja videoinstallatsioonid Port Arturi kaubanduskeskuses on avatud 10-20, laupäeval algusega kell 16 leiab aset ka videokunstikonverents "Hea Kunsti Hind". Kõigest lähemalt http://nobaperformance.net/FILMFEST2010/

Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse küllakutsel saabub Eestisse rahvusvaheliselt tuntud kuraator, õppejõud ja kriitik Marco Scotini, kes peab Kumu auditooriumis 28. oktoobril algusega kell 17 avaliku loengu “The Curator in the Era of Creative Industries. Beyond the Institutional Critique”. Pärast loengut vastab professor Scotini publiku küsimustele, kohtumise töökeeleks on inglise keel. Kõik huvilised on oodatud! Visiidi kestel tutvub Scotini ka kohaliku kunstiareeniga, kohtub kunstnikega ja peab ettekande Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse tudengitele.


© Konrad Mägi
Näitus "Viron värit"


Jaan Toomik
Foto:
Arno Saar


Näide pakendinäituselt
Repro:
ETDM


© Katariin Mudist
Näitus "Loe mind"


© Helen Melesk


© Elis Saareväli


Liisu Arro
Foto: Hop


© Jim


© Eda Lõhmus


Marco Scotini
Foto:
KKEK

   
   

Reede, 15. oktoober 2010

 

Väliseestlaste fotopärand
Möödunud nädalal avati Kumus näitus "Väliseesti foto", mis tutvustab 1944. aastal Eestist lahkunud või juba võõrsil sündinud fotograafide loomingut ning valikut väliseesti fotoarhiividest. Kümnekonna piltniku seas on nii Eestis varem tuntud kui ka seni tundmatuid nimesid.

Fotograafid Karl Hintzer ja Eric Soovere on jäädvustanud põhjalikult eestlaste elu Saksamaa põgenikelaagrites, Soovere fotod jätkavad lisaks sellele aga ka jutustust kohanemisest eluga USAs 1950. aastatel. Sõjajärgses USAs tegutses ka õhujõudude aerofotograaf Olavi Maru, kes pildistas külma sõja algusaastatel luure eesmärgil lennukitelt Nõukogude Liidu õhupiiri. Ameerika 1950. aastate fotoarengute tutvustamist jätkab edukas Kanada reklaamifotograaf Vello Muikma, kellelt on lisaks reklaamfotodele esindatud ka meisterlikud portreed väliseesti tegelastest. Naisiluvõimlejate pildistamise traditsiooni esindab USAs elav Salme Parming.

Rootsi pressifotograaf Rein Välme tegi sõjajärgse ajakirjandusfoto traditsioonis reportaazhe Ida-Euroopas, Venemaal ja mujalgi. Kohaliku publiku jaoks on kindlasti tähendusrikkaimad tema 1970. aastate alguse fotoreportaazhid Tallinnast, kus ta on jäädvustanud kriitilises, peaaegu satiirilises võtmes Nõukogude eluolu. Teise põlve pagulane Olav Heinmets (Rootsi) tegeleb mälu ja mäletamise temaatikaga. National Geographicu ajakirjanik Priit Vesilind on olnud pikaajaliselt pühendunud Eesti käekäigu tutvustamisele ajakirja lugejaskonna seas. Hollywoodis filmioperaatorina tegutsev Alar Kivilo esineb urbanistlike ülesvõtetega Ameerika mandrilt. Samuti on välja pandud ka valik väliseesti ajalehe "Teataja" fotoarhiivist ning Rootsi Eestlaste Arhiivi fotokogust. Eha Komissarovi ja Ellu Maari kureeritud ning Liina Siibi kujundatud väljapanekuga kaasneb rikkaliku pildimaterjaliga kataloog, kus väliseesti foto erinevaid avaldusvorme käsitlevad lisaks kuraatoritele veel Dorothee Goeze ja Peeter Linnap. Näitus jääb avatuks 19. detsembrini 2010.

Kunstniku uinumised siin ja seal
Tallinna Linnagaleriis saab käesoleva kuu lõpuni tutvuda Eva Labotkini projektiga "Magamajäämine / Falling Asleep", mis testib avaliku ruumi ja inimkeha vahelisi suhteid, dokumenteerides kunstniku uinumiste hetki ja olukordi erinevates linnades. Galerii kuraatori Andres Härmi sõnul on avaliku ruumi tagasihõivamise projektid tihtipeale ambitsioonikad katsed ennast seal (taas)kehtestada demonstratsioonide, protestide või teatud performatiivsete vastukäitumisaktide vormis. Labotkin hõivab küll avalikkust, aga teeb seda ilma igasuguse otsese võimuambitsioonita ning ennast demonstratiivselt äärmiselt kaitsetusse positsiooni asetades: "kaotades kontrolli oma keha üle, usaldades ennast keskkonna meelevalda".

Kunstnik ise kommenteerib nii: "Näituse impulsiks on isiklik kogemus minu viimase paari aasta paljudest kolimistest erinevate linnade vahel ja sees, jäämata pikemalt pidama kuhugi. Videotes ja performance'ites uurin keha suhet kohaga ja kohanemist, suhestun etteantud struktuuride, trajektooride ja tugevate sümbolitega. Magamajäämine kui sisse- ja väljalülitamine kohtade ja teadvuseseisundite, vahetu taju ja mälestuste vahel aitab luua võrgustiku, mille keskmes on midagi püsivat. Kodu on seal, kus puhkab pea."

Metafüüsilist eesti graafikat jõulukuu alguseni
5. detsembrini saab Kumu 4. korruse püsiekspositsiooni alla kuuluvas graafikakabinetis vaadata Elnara Taidre koostatud väljapanekut "Metafüüsilised maastikuvaated 1970. ja 1980. aastate eesti graafikas". Kõiki näitusel eksponeeritud teoseid ühendab tugev üldistusaste: objektid piltidel ei ole enam konkreetsed asjad (hooned, puud), vaid mõjuvad visuaalsete märkidena, mis tähistavad asju ja nähtusi (arhitektuuri, loodust) kui selliseid. Urmas Ploomipuu ja Kaisa Puustaku fotorealistlike töödega, mille "objektiivsus" on siiski kummaliselt nihestatud, haakuvad Mare Vindi ja Illimar Pauli sümboolsemat laadi kompositsioonid. Kõnealused visionaarsed maastikud on oma ajatuses sugestiivsed ja paeluvad, nende irreaalsus on sarnane maagilise realismiga.

Meenutagem, et metafüüsiline efekt sünnib (inim)tühja, üleliigsetest detailidest ja tegevusest puhastatud pildiruumi kaudu, mis tekitab erilise psühholoogilise efekti ning mõjub kummaliselt ja sugestiivselt. Maastikuvaadete rohkuse kõnealuse perioodi kunstis põhjustas 1970. aastatel kerkinud huvi keskkonnateema vastu, mida võimaldas uuel tasandil teostada samal ajal esile tõusnud hüperrealismi meetod (Edward Hopper). Lisaks mängis olulist rolli suhestumine ajaloolise kunstipärandiga (Giorgio de Chirico metafüüsilised linnamaastikud) ja selle mitmeplaaniline tõlgendamine.

Kumu graafikakabineti eesmärk on tutvustada Eesti Kunstimuuseumi graafikakogu paar korda aastas vahetuvate väikeste väljapanekute kaudu. Näituste väikeformaat võimaldab keskenduda selgelt piiritletud probleemidele, kontseptualiseerides omal ajal oluliste autorite loomingut, teemasid ja nähtusi kitsama käsitluse kaudu.

Peenetundelised linnavaated Kadriorus
Kastellaanimajas saab 1. novembrini vaadata Ilmar Ojalo 100. sünniaastapäevale pühendatud näitus. Ilmar Ojalo (1910-1989) oli tuntud kui maalija ja restauraator, ühtlasi ka laialdaste kultuurihuvidega isiksus, kes uuris Eestist võrsunud kunstiinimeste biograafiaid, võttis osa Tallinna Linnamuuseumi kodu-uurijate ringi tegevusest, kuulus parapsühholoogia huvilisena Nõukogude Liidu Psühholoogiaseltsi Eesti osakonda jne. Väljapaneku kuraatori Mai Levini sõnul on sellised laia silmaringiga entusiastid kultuurielus äärmiselt olulisteks tegijateks.

Ojalo õppis kunsti 1936-39 Helsingis Soome Kunstiühingu kunstikoolis, 1940. aasta märtsis debüteeris ta EKKKÜ 23. näitusel Kunstihoones ja esines sestsaadik üsna korrapäraselt kodumaistel näitustel; aastal 1954 võeti ta Eesti Kunstnike Liitu. Kesksel kohal on tema loomingus linnavaade, mis paistab silma motiivivaliku värskuse, meisterliku lakoonilise kompositsiooni ja peenetundelise värvikasinuse poolest. Kunstnik näeb poeesiat linnaelu argipooles ja põhjamaiselt sombustes päevades. Tema laadi on võrreldud prantsuse maalija Albert Marquet' omaga. Väljapanek Kastellaanimaja Galeriis on koostatud peamiselt Eesti Kunstimuuseumile, Tartu Kunstimuuseumile, Tallinna Linnamuuseumile ja Tallinna Kunstihoone Fondile kuuluvatest töödest.

IDEElaboratoorium ootab ideid ja kaastöid
Koolinoorte kaasaegse kunsti triennaali Eksperimenta! kaasaegse kunsti ja hariduse lõimimise programm IDEElaboratoorium ootab ideid ja kaastöid. 28.-30.04.2011 toimuv IDEElaboratoorium toob kokku kunstihariduse eksperdid, teadlased, praktikud ja õpilased ning koosneb kahest paralleelprogrammist: esimene on mõeldud kunstihariduse valdkonna spetsialistidele ja teine 14-19 aastastele koolinoortele. Teretulnud on intrigeerivad ja inspireerivad ettekanded ning töötoad, mis aitaksid paremini mõista kaasaegse kunsti olemust ja integreerida seda kunsti õppeprotsessi.

Võtmeteemadeks on "Mõtlemise kunst" (kuidas toetada ja arendada loovat ja kriitilist mõtlemist; kontseptualism, idee kui kunst; kunstiteose kui objekti kadumine; kunstiliikide piiride hajumine), "Vaatamise kunst" (uued meediad ja visuaalne keskkond; kunst kui ühiskonna peegeldaja, seoste looja) ning "Loomise kunst" (kuidas eelpool kirjapandu omavahel kokku saab ja jõuab praktilise väljundini loovprotsessis; parimad praktikad praktikutelt praktikutele). Tähtaeg abstraktide esitamiseks on 10. november 2010. Rohkem infot leiab www.eksperimenta.net

Näitused Tallinnas
A-galerii seifis näeb 8. novembrini ehteid rühmituselt Gram (Maarja Niinemägi, Linda al-Assi, Merle Kasonen, Kristiina Kibe, Marita Lumi ja Kristel Kütt). Näituse pealkiri "Kabiin" on inspireeritud rändamisest ning lugudest ja mõtteist, mida reisimine meelde toob.

Soome Instituudis saab 5. novembrini kaeda Katja Tukiaineni maaliinstallatsioone näitusel "Paradis e (Extension of my personality)". Korraldajate sõnul on Tukiaineni tööd omamoodi vastuolulised, olles ühtaegu hõrgud, magusad, mängulised ja mitmemõõtmelised, kuid kindlasti vahendavad nad vaatajale seda kõige tähtsamat - maalimisrõõmu. Mitmekülgne Katja Tukiainen (s 1969) on pälvinud Soome riigi disainiauhinna (2007) ja saanud ka Soome koomiksiliidu hinnatud tunnustuse Puupää-hattu auhinna, samuti pälvinud tähelepanu rahvusvaheliselt. Hetkel õpib ta Helsingi kunstiakadeemia doktorantuuris.

Lühidalt
Estonia Talveaias näeb oktoobrikuu lõpuni varalahkunud kunstniku, õppejõu ja tõlkija Kai Vaarandi (1958-2010) mälestusnäitust tema keraamikast ja siidimaalidest.
Rotermanni kvartalis tegutsev US Art Gallery näitab Richard Uutmaa 105. sünniaastapäeva puhul valikut kunstniku loomingust pealkirja all "Tuntud ja tundmatu Uutmaa".
Galeriis Aatrium saab 21. oktoobrini uudistada Rita Rahu väljapanekut "Puutu", kus eksponeeritud erilmelisi töid võib ja lausa peabki vaataja puutuma ja silitama.

Mujal Eestis
Tartus Y galeriis näeb 23. oktoobrini Veiko Klemmeri, Martiini ja Urmo Metsa ühisnäitust "Objekt/subjekt", millel eksponeeritud installatsioonid interpreteerivad mitmel viisil arhitektuurset ruumi ja selle vastasmõju inimese või mistahes muu olendiga. Korraldajate sõnul sunnitakse külastajat muuhulgas uinutaval helimaastikul tunnetama oma personaalruumi ohustatust ja turvalisuse illusoorsust hingetu ogadest seina ees ning mõtiskletakse inimkehast kui tahtele alluvast sõidukist.

Tartu Kõrgema Kunstikooli galeriis Noorus saab kuu lõpuni uudistada prantsuse fotokunstnike näitust "Excuse my French". Fred Boucher tegeleb panoraamfotode ning keha ja maastiku seostamisega, Margot Burident uurib autoportree olemust poeetilises võtmes ja erinevates paikades, Grzegorz Pawlak kasutab igapäevasust kui mänguväljakut narratiivide loomiseks.

Võrus Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumis on 15. detsembrini EKA nahakunsti osakonna köitenäitus, mille idee käivitas kirjastuse SE&JS poolt hiljuti välja antud "Kalevipoeg". Eesti rahvuseepose üheksateistkümnes trükk Andres Tali illustratsioonidega ei ole enam kristjanraualik rahvusromantika minevikust - nüüd on Kalevipoeg silmanähtavalt ka "Eesti XXI sajandi rahutu ja murelik, peaaegu alati pinges ja eneseotsinguisse süüvinud vähenaeratav sõnumikandja". Moodsalt kujundatud "Kalevipoeg" intrigeeris omakorda otsima eeposele ka kaasaegset köitelahendust. Selle väljakutse võtsid vastu nahakunsti osakonna tudengid, endised ja praegused õppejõud Illu Erma, Külli Grünbach-Sein, Sirje Kriisa, Lennart Mänd, Jaana Päeva, Kertu Rattasepp, Tiiu Vijar jpt - kokku 27 kunstnikku. Kohapeal on eksponeeritud ka Andres Tali illustratsioonid.

Tartu Kõrgemas Kunstikoolis anti välja kaks tänavust sihtstipendiumit. Tartu valla 15 tuhande kroonine stipendium läks jagamisel tublide tekstiilitudengite Marju Nurga ja Maarja Leola vahel. Eesti Kunstnike Koondise Torontos Margaret Kevendi Fond andis välja kaks 750 Kanada dollari suurust stipendiumi, mille pälvisid Agnes Liping ja Liisi Antson.

Lühidalt
Haapsalu Linnagaleriis näeb oktoobri lõpuni Agur Kruusingu näitust "Uskuge või mitte".
Kuressaare Raegaleriis on 10. novembrini Hiiumaa Loovisikute Ühenduse näitus "Elav pärimus", kultuurikeskuses 17. novembrini Ants Varese juubelinäitus ja 22. oktoobrini Eesti Arhitektuurikeskuse näitus "Väike 2007-2009".

Toimub
Juba teist aastat järjest toimub Pärnu Endla Teatrigaleriis näitus-oksjon. Tänavu on vaatamiseks ja soetamiseks kohal tuntud kunstnike graafikalooming läbi aegade. Teiste seas on esindatud Eduard Viiralti, Märt Laarmanni, Vive Tolli, Evald Okase, Richard Kaljo, Jüri Arraku, Peeter Alliku, Mare Vindi, Jasper Zoova, Kadri Alesmaa jmt. tunnustatud kunstnike graafilised lehed. Näitusel eksponeeritud töödega on võimalik tutvuda ka Endla teatri kodulehel. Oksjon toimub 21. oktoobril kell 16 Endla Teatrigalerii Sammassaalis ning oksjonihaamrit hoiab näitleja Sepo Seeman.


© Rein Valme


© Alar Kivilo


© Eric Soovere


© Eva Labotkin


© Ilmar Ojalo


Näitus "Kabiin"


© Katja Tukiainen


© Agur Kruusing


© Kadri Alesmaa

   
   

Reede, 8. oktoober 2010

 

Hallek mässab fraktalitega
Tallinna Kunstihoone galeriis avati eile Harry Liivranna kureeritud Enno Halleki näitus "Fraktaalne abielu varjuga". Stockholmis töötav Enno Hallek (79) on väljapaistvamaid Eestist pärit Rootsi kunstnikke, kes on andnud arvestatava panuse Skandinaavia popkunsti ja kontseptualismi kujunemisloosse ning samuti osalenud aktiivselt Välis-Eesti kunstielus.

Oma neljandal personaalnäitusel Tallinnas (varasemad 1990, 1995 ja 1999) eksponeerib Hallek seintel, laest rippuvana ja riideäri mobiilsetel stangedel vineerist saetud meetrise läbimõõduga ringikujulisi moodulmaale ehk kunstniku sõnul "fraktaale". Fraktalite teooria järgi korduvad erinevas suurenduses ja lõpututes paljundustes samad struktuurid, mis seejuures ei kaota oma algset tähendust.

Liivranna sõnul on Hallek maalija par excellence ning suurepärane kolorist: "Läbiva motiivina korduvad Halleki töödes vikerkaar ja päikeseloojang, lapsena kogetud kirkavärvilised loodusnähtuste reflektsioonid Läänemaa rannalt, millega ta seob kõige erinevamaid värvikooslusi. Minu arvates tegeleb Enno Hallek siin Kandinskyst lähtuva, iga värvi spetsiifiliste psüühiliste ja füüsiliste omaduste lõputu analüüsimisega ning oma isikliku värvusõpetuse kultiveerimisega, kuid pigem selleks, et ise asjast õppida, mitte teisi õpetada. Luua ebatüüpilisi värviaistinguid ja pildilisi assotsiatsioone on Halleki kindel eesmärk. Kuna Halleki installatsioonid muutuvad näitusest näitusesse, siis peaaegu algsel kujul ükski töö ei säili ja vaid foto säilitab meile mälestuse teatud kombinatsioonis teosest. Väga kontseptuaalset lähenemist väljendab ka Halleki tööde loomise mehhaanika demokraatlik aspekt ja portatiivsus - võimalus publikul sekkuda kombinatoorika väljatöötamisse ning tööde kaasaskantavus avalikus ruumis, mis annab neile sõltuvalt keskkonnast taas uusi tähendusi." Halleki näitust Kunstihoone galeriis saab vaadata 7. novembrini.

Saksa äärmuslased Hobusepeas
Hobusepea galeriis on 18. oktoobrini Ivar Veermäe "Autonoomia". Olles elanud viimased kaks aastat Berliinis, on kunstnik keskendunud sealsete äärmusparem- ja vasakpoolsete käitumismudelite ja kuvandi jälgimisele ning vaatleb konkureerivate gruppide vastastikust käitumisstrateegiate ülevõtmist ja peamiste ideoloogiliste eesmärkide devalveerumist.

Veermäe käsitleb oma projektis autonoomiat eelkõige kui üksikisiku näilist sõltumatust ja iseseisvust suurema ideoloogilise grupeeringu koosseisus: "On aru saadud, et ürituse populaarsus põhineb emotsionaalsel külgetõmbel, seega on väga oluline mulje tekitamine väliste tegurite läbi. Tegemist on reklaamikampaaniaga, mille juhtsõnaks on vabadus ja sihtgrupiks noorukid - grupp, keda on õigeid vahendeid mängu võttes võimalik suhteliselt kergesti mõjutada. Sageli kasutavad üksteise vastu olevad grupid imagoloogiliselt väga sarnaseid märke, sidudes neid oma kamba väärtustega. ... Äärmuslikud vasak- ning parempoolsed kutsuvad läbi viima revolutsiooni, mille sihiks oleks vabadus kapitalismist, asendades selle esimesel juhul anarhismi või kommunismiga ja teisel natsionaalsotsialismiga. Uurin sümboolsete väärtuste konfliktis tekkivaid ohtusid, mis lähtuvad sellest, et kuna globaalne kapitalism on hoomamatu ja nähtamatu, siis võidakse hakata otsima reaalselt näha olevaid vaenlaseid."

Pärnus toimub
Suvituslinna Pärnu kunstielu ei näita ka sügise saabudes vaibumise märke. Uue Kunsti Muuseumis avati möödunud nädalal tervelt 3 uut kunstiväljapanekut. Näitusel "Kunstnik loeb" esinevad oma maalide ning graafikaga kunstnikud, kes on ühtlasi ka tunnustatud kirjanikud: Enn Põldroos, Jüri Arrak, Leonhard Lapin, Raul Meel, Toomas Vint ja Ervin Õunapuu. Lugemisaasta puhul loevad nad valitud õhtutel näitusekülastajatele ette oma jutte, luuletusi, esseid ning romaanikatkendeid. Projekt vältab novembri lõpuni.

24. oktoobrini saab vaadata Ulvi Haagenseni näitust "Kuidas vabaneda". Haagensen on 1964. aastal Sydneys sündinud eesti kunstnik, kes alates 1999. aastast töötab õppejõuna EKA ehte- ja sepakunsti osakonnas. Tema väljapanek räägibki isikliku loo ühest Pärnu perekonnast, kes sõja lõpul Eestist lahkus. "Kas see oli vabanemine? Mõte oli muidugi selles, et põgeneda ja vabaneda nõukogude võimust, aga kas see, mis neid ees ootas, kas see oli vabadus?" küsib kunstnik. Kunstnik on kasutanud oma isa tehtud vanu fotosid ja eksponeerib samas enda omanäolisi traadist "joonistusi", mis kasvavad laiemaks sümboliks lahkumisele ja hüvastijätule ning samas uutele lootustele.

Samuti saab Uue Kunsti Muuseumis uudistada Pärnu Kunstikooli 30. juubelile pühendatud vilistlaste näitust, kus esinevad oma kunstikooli-aegsete töödega Kadi Kurema, Rait Pärg, Kati Murutar jmt. tänased tunnustatud tegelased.

Varmo Pirgi sõjaaegsed maalid
Tartu Linnamuuseumis saab 23. oktoobrini uudistada näitusel "Enne valguse vaheaega" Pallase koolitusega maalija Varmo Pirgi (1913-1980) Teise maailmasõja aegset loomingut. Väljapaneku korraldanud Kunstiühingu "Pallas" eestvedaja Enn Lillemetsa sõnul ulatub Pirgi loomingu aines armastusest sõjani: "Sõja kiuste, selle tõttu ja sellest hoolimata võis kunst olla rafineeritum ja armastus kirglikum. Varmo Pirk on kord peen ja vahetu kujutaja, aga teine kord ka mõjuv ja sisenduslik õhustikutekitaja. Tema motiivistik on mitmekülgne, talle pakuvad pinget figuuriseaded ja kohvikustseenid, aktimaal ja portree, loodus Hiiumaalt ja linnavaated Tartust, aga teda erutavad ka kujutluste maastikud."

Varmo Pirk õppis kunsti eri nimede all tegutsenud Kõrgemas Kunstikoolis "Pallas" aastail 1937-1944 ning Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis aastail 1944-1945; tema peamiseks õpetajaks oli seejuures Aleksander Vardi. Saksa ajal töötas ta ajalehe "Postimees" illustraatorina, aga joonistas ka teistele väljaannetele. Pirk vabanes Arhangelski oblasti vangilaagreist 1954. aastal ning asus esialgu Tartusse ja 1958. aastast Tallinna. Ta oli muuhulgas üks meie sõjajärgse abstraktse kunsti pioneere koos Valve Janoviga ja Ado Vabbe järel ning maalis ka teatridekoratsioone. Näituse teosed pärinevad nii Eesti kui Tartu Kunstimuuseumist ja seitsmest erakogust. Väljapanekut tutvustav avalik muuseumitund toimub 22. oktoobril 16.30.

Näitused Tallinnas
Tam Galeriis on kuu lõpuni eksponeeritud Rauno Thomas Mossi ja Paul Sontagi filosoofilis-müstilise alatooniga ühisnäitus "Babylon Babies", kus kaks maalikunstnikku käsitlevad piiblist tuttava Paabeli torni müüdi erinevaid aspekte. Sontag uurib, mida tähendab vabadus ja selle puudumine, valu ja selle tekitamine, viha ja selle põhjused. Moss jätkab oma mängu traumakogemuse ja surmaihalusega, flirtides üha julgemalt klassikalise maalitehnikaga. Teoste ühisnimetajaks on figuratiivsus, mida Rauno Thomas Moss kommenteerib järgnevalt: "Kui 20. sajandi pildi ja visuaali tehniline areng on inimesele midagi õpetanud, siis mitte uskuda seda, mis ütleb end olevat reaalse ja tõese."

Eesti Pangas Kuppelgaleriis saab praegu vaadata Toomas Reinu akvarellinäitust. 21 vesivärvipilti annavad ülevaate Eesti ühe tipparhitekti maaliloomingust aastail 1995 kuni 2009. Näituse ühe kuraatori Eha Komissarovi sõnul saavad Toomas Reinu loominguga kokku puutuvad inimesed tugeva värvielamuse, mis sunnib ka kriitikuid suhestuma selle arhitektist kunstniku eripäraselt tugeva värviinstinktiga: "Kuigi maalija ise ei pea ennast patoloogiliseks akvarellistiks, räägib viimase kümnendi kriitika Toomas Reinust kui kõige täiuslikumast akvarellitehnika valdajast Eestis, kes 1970. aasta debüüdist alates on läbi teinud pingelist arengut sisaldava kunstnikutee." Veelgi põnevamaks teeb näituse asjaolu, et Toomas Rein on erialatööna projekteerinud 1998. aastal ka vaheehitise Eesti Panga hoonetele - tänase Kuppelgalerii -, kus tema akvarellinäitus jääb nüüd avatuks 4. jaanuarini 2011.

Draakoni galeriis näitab 16. oktoobrini oma maale Andrus Rõuk. Pealkirja alla "Bumerang. Maalid" koondatud töid iseloomustab autor ise nii: "Loominguline protsess on kui bumerangi lend. Kunagi ei tea kindlalt, kuivõrd töö õnnestub, nii-öelda märki tabab või tagasi naaseb. Et võiks siis tegevust otsast uuesti alata."

Hop galeriis saab 19. oktoobrini vaadata soome ehtekunstnike Anna Rikkineni ja Nelli Tanneri installatsiooni "Little red house" ("Väike punane maja"), mis on on inspireeritud maalilistest Soome piltpostkaardi-vaadetest.

Kiek in de Köki keldrisaalis saab alates tänasest uudistada Jüri Kassi tosinat käesoleval aastal valminud monokroomset akrüülmaali pealkirja all "Siht". Kiek in de Köki torni teisel korrusel aga on avatud "Edasi antud mälestused" - Hong Kongis sündinud kunstniku ja disaineri Candice Lau koostatud tehnoloogiliselt põneva lahendusega näitus, mis lahkab Teise maailmasõja tõttu kodumaalt põgenenud ning Austraalias uue kodu leidnud eestlaste lugusid.

Kumu kaasaegse kunsti galeriis saab viimaseid päevi vaadata näitust "Muutuv maalikunst". 5. oktoobril toimus Kumu hariduskeskuse auditooriumis ka asjakohane seminar, kus Eesti maalikunsti hetkeseisu üle arutasid tegevmaalikunstnikud Jaan Elken, Kaido Ole, Tõnis Saadoja, Olga Temnikova ja Toomas Tõnissoo.

Mujal Eestis

Lühidalt
Tartu Loomemajanduskeskuses saab oktoobrikuu lõpuni vaadata Kalli Kalde lito- ja image-on tehnikas loodud graafikat pealkirja all "Vaikelu järvega".
Tartus LOOV Galeriis saab praegu uudistada Tartu Kõrgema Kunstikooli maalingute osakonna tudengite näitust "6 x kollaazh", mille tööd valmisid selle tehnika eksperdi Mall Nukke käe all.
Kuressaares Ajamaja galeriis on detsembrikuu keskpaigani Maris Ojasuu fotonäitus.

Välismaal
Eesti saatkonnas Brüsselis saavad huvilised 28. jaanuarini tutvuda Sirje Protsin-Peterseni maalinäitusega "Muutumised". Protsin-Peterseni looming on suuresti autobiograafiline; ta kujutab inimest, kes otsib oma kohta ning leiab selle pidevas muutumises. Kunstnik ise selgitab seda nõnda: "Seisundid reflekteeruvad ajahetkes, ilmudes värvikihi peidust lähemale reaalsusele. Katmata, varjamata inimloomuses tuleb ilmsiks värviline ja müstiline metamaailm. Vaatajale paljastub inimkarakter, mis juhib meie saatust. Maailm toimub."

Tänasest on Budapesti galeriis Desidea Studio avatud tootedisaini näitus, millel võib näha kõrvuti Ungari üliõpilaste töödega ka Eesti Kunstiakadeemia tudengite kümmet objekti. Meie üliõpilased eksponeerivad mööblit, keraamikat ja tekstiili, tehes seda läbi rahvuslike motiivide, keskkonnasõbralikkuse ja innovatiivsuse prisma. Näitus on osa Budapesti Disaininädala programmist ja see saab teoks Eesti Noorte Kunstnike Liidu, Eesti Instituudi ja MOME koostööna.

Toimub
14. oktoobril kell 17 toimub ETDM-is Sergei Isupovi loeng, kus kunstnik tutvustab oma varasemat loomingut. Isupovi näituse kohta loe 24. septembri kunstiuudistest.


© Enno Hallek


© Ivar Veermäe


© Jüri Arrak


© Toomas Vint


© Ulvi Haagensen


© Rauno Thomas Moss


© Paul Sontag


© Andrus Rõuk


© Anna Rikkinen, Nelli Tanner


© Kalli Kalde

   
   

Reede, 1. oktoober 2010

 

Inglise maastikumaali klassik Tallinnas
Kumus on omamoodi mõttelise järjena kevadisele Normandia maastikumaalijate ja suvisele Mägi ja Finchi neoimpressionistlikule väljapanekule nüüd eksponeeritud Inglise maastikumaali tähe John Constable'i (1776-1837) teosed maineka Londoni Victoria ja Alberti muuseumi kogudest. Ehk teisisõnu keskendub Kumu juba mõnda aega Euroopa 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi algusaastate maastikumaali dünaamilise arengu tutvustamisele.

Kumu direktori Anu Liivaku sõnul on kahtlemata tegu hittnäitusega, sest võimalus nii kõrgetasemelist Inglise maalikunsti siinmail imetleda on harukordne: "Väljaspool Suurbritanniat on Constable'i loomingut ulatuslikult välja pandud ainult 2002. aastal Pariisi Grand Palais' tuntud kaasaegse briti maalikunstniku ja Sigmund Freudi lapselapse Lucien Freudi koostatud ülimenukal näitusel. Käesolev näitus läheb Kumust edasi Saksamaale ja Ameerika Ühendriikidesse."

Näituse põhirõhk on John Constable'i sundimatult ja temperamentselt maalitud õlivisanditel, mida kunstiajaloolased hindavad isegi kõrgemalt kui tema lõpuni viimistletud suureformaadilisi õlimaale. Constable maalis otse natuurist koduse Inglismaa küla- ja maastikuvaateid, püüdes tabada hetke kordumatust. Tema hoogsad ja väljendusrikkad õlivisandid annavad suurepäraselt edasi vahetuid loodusmuljeid. Loomulikkust ja tõelähedust taotleva maalilaadiga vastandus Constable ajastu domineerivale, dramatismi ja fantaasiat väärtustavale romantilisele kunstikäsitlusele. Constable oli üks neist, kelle looming tõi kunstiajaloos seni valitsenud portree- ja ajaloomaali maali kõrval tähelepanu keskmesse maastikumaali. Tema teoste looduslähedus ja maaliline vabadus inspireeris esmalt prantsuse Barbizoni koolkonna maalijaid ja hiljem impressioniste, kes samuti innustusid vahetust loodusmuljest. John Constable'i looming mõjutas oluliselt maastikumaali edasist arengut ning tema ajalooline autoriteet püsib tänaseni.

John Constable'i, J. M. W. Turneri kõrval kaheldamatult kuulsaima inglise maastikumaalija teoste väljapanek Kumus jääb avatuks 23. jaanuarini 2011. Näituseks ilmub ka temaatiline ajaleht, mille huviline leiab 9. oktoobri Eesti Päevalehe vahelt. Samuti kaasneb väljapanekuga rida huvitavaid ja harivaid publikuprogramme ning näitusekülastajate vahel loositakse välja eksklusiivne nädalalõpp Londonis koos Victoria ja Alberti muuseumi külastusega.

Kirjutatu jääb - juba neljandat korda
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis avati teisipäeval neljas rahvusvaheline köitekunstinäitus-konkurss "Scripta manent" (lad. k. kirjutatu jääb). Eesti Köitekunstnike Ühenduse poolt koostöös EKA ja Nahakunstnike Liiduga korraldatav näitus lähtub tavast, et kõik osavõtjad köidavad üht ja sama tekstikogumit. Tänavune näitus on pühendatud tänavu 80. juubelit tähistavale heliloojale Veljo Tormisele, kelle looming on saanud ainest soome-ugri rahvaste rikkalikust folkloorist ja loodusest.

Köitekunsti võtmes loodud kunstiobjektid koosnevad Tormise loengutest ja arutlustest üldpealkirjaga "Lauldud sõna", mille on lindistuste ja intervjuude põhjal kokku seadnud Urve Lippus. Tormise ja eesti rahvalauluga haakus köitjaid 22 riigist üle maailma - teiste seas on esindatud näiteks Iirimaa, Hispaania, Island, Jaapan, Kanada, Läti, Austraalia ja Venemaa. Kuidas ikkagi on 171 eri rahvusest köitekunstnikku tunnetanud meie regilaulu olemust ja sisu sügavust, eestlase tagasihoidlikku, kuid samas erilist väge täis maailma oma muinasaja vaimuga, saavad näitusekülastajad kaeda kohapeal.

Näituse kujundas Lennart Mänd ning selle meeskonda kuulusid veel Rene Haljasmäe, Tulvi Turo, Tiia Eikholm ja Sirje Kriisa; projekti valmistati ette 4 aasta jooksul entusiastide vabatahtliku tööna.

Brunod jagatud ja eesti oma snäkk leitud
8. oktoobrini saab Pärnu maanteel Arhitektuuri- ja Disainigaleriis uudistada kodumaise disainiauhinna Bruno nominentide tööde näitust. Tänavused preemiad jagati möödunud nädalal Disainiöö raames. Tootedisaini kategoorias kuulutati parimaks Veiko Liisi disainitud voldikkann kilepiimale - zhürii sõnul lihtsalt toodetav ja transporditav, keskkonnasõbralik ning odav. Parima disainiprojekti austava nimetuse pälvis Maarja Mõtuse jalatsiprojekt Võru'82, mille puhul rõhutati kaasaegse disaini kõrval ajaloolise jalatsitootmise taastamist. Ära märgiti Triibmanni rattahoidja "Grazz", Andres Uibomäe mootorratas Renard GT, Anton Kooviti kirjaperekond "Joonistame ja kirjutame" ning Kadri Paloveeri lapsekandmiskott-kiik "Pajatus". Eesrindlikult ja tulutoovalt oma mahlatoodete arendamisel disaini rakendanud Kadarbiku talu sai tunnustatud design management'i osas, kiidusõnu pälvis ka vannitootja Balteco.

Eesti Disaini Auhinda Bruno annab Eesti Disainerite Liit välja iga kahe aasta tagant. Oma nime on see saanud disainikateedri rajaja professor Bruno Tombergi järgi, kelle initsiatiivil anti analoogilist auhinda välja kaheksakümnendatel aastatel. Varasemalt on Bruno pälvinud Martin Pärn, Annike Laigo, Tarmo Luisk, Mare Kelpman jmt. Auhinna rahvusvahelisse zhüriisse kuulusid tänavu eestlanna Lylian Meisteri kõrval Jean Schneider, Avril Accolla, Sanna Simola ja Simone de Waart.

Disainöö raames toimus ka töötuba-konkurss "Eesti eine", kus selgitati välja tervislik Eesti amps, mis pakuks vaheldust kiirtoidukettides pakutavatele tavapärastele roogadele ning võiks samaaegselt olla ka Eestit esindav suveniir. Võistluses osalesi neli disaineritest ja kokkadest koosnevat võistkonda, keda juhendas Hollandi disainer ja materjalitundja Simone de Waart (Material Sense). Esikoha pälvis tekstiilikunstnike Monika Järgi ja Mae Kivilo võistkonna loodud Odraamps, mis kujutab endast minimalistlikus pakendis krõbeleivast koorikuga odrapudrust täidisega ampsukesi, mida on mugav ka tänaval või liikudes süüa. 18. novembril esitlevad autorid Odraampsu prototüüpi ka Eesti Toiduainetööstuse Liidu konverentsil.

Hollandlane pildistas Eesti naisi
Vabaduse galeriis on 20. oktoobrini väljas Hollandi fotograafi Wim Lamboo "Eesti naiste portreed 2007-2010". Lamboo esitleb oma näitusel enam kui 130 fotot Tallinnas pildistatud naistest, kellega ta tutvus kas tänaval või ühistranspordis. Enamasti on piltidel eri rahvustest nooremad naised, kellega fotograaf seostab Eesti tulevikuvisiooni. Mahukas fotoprojekt sai võimalikuks Eesti Kunstnike Liidu toel, kelle KL külalisateljees autor on korduvalt töötanud.

Lamboo on Eestis juba tuntud tegija - kahe aasta eest esitles ta samas galeriis sadakonda eesti loojaisiksust näitusel "Portreed eesti kunstnikest 1998-2008". Wim Lamboo tegevus dokumenteeriva fotograafina Ida-Euroopas algas vahetult pärast Nõukogude impeeriumi kokkuvarisemist - ta on kavakindlalt rännanud Kesk- ja Ida-Euroopa kunstikeskustes ning pildistanud sealseid inimesi neile iseloomulikus miljöös.

Laurentsius segab kõrget ja madalat
Vaal galeriis on 19. oktoobrini Laurentsius & Co näitus "A Portrait gallery". Laurentsius, kodanikunimega Lauri Sillak kerkis Eesti kunstimaastikule 90ndate keskpaigas nii iseseisvalt kui erinevate tandemite koosseisus. Tema trashi, grafiti, popi, campi ja kitshi sugemetega tööd segavad kultuuriruumist tuttavaid kujundeid, kõrvutades püha ja madala, kõrg- ja popkultuuri.

Vaala galeristi Barbara Einmanni sõnul on Laurentsiuse pseudonüümiga looritatud looming iroonia maalikunsti aadressil selle enese võtteid meisterlikult ära kasutades: ""Kõrgkultuuriline" Euroopa kunstiajalugu tsiteeriv akadeemiline maalilaad versus lõhutud raamid, bussipeatuste pastakakritseldused, hooletult lõuendile asetatud värvipurkidest jäänud jäljed jm kunstiteostele osaks saanud vääritu kohtlemine murravad kunstipublikusse aastasadade jooksul kodeeritud arusaama maalikunstist kui pühast ilmingust, millega tuleb vastavalt ümber käia." Kunstiku enda sõnul on ta akademismi look-alike, wannabe ja "vuffel", sest ta maalib nagu fotorealist, mitte akademist.

Tundlik fotonäitus Tõnismäel
Parikaste majas Tõnismäel (Hariduse 1) saab 8. oktoobrini uudistada näitust "Fotograaf ja tema kodu". Väljapaneku on koostanud sisearhitekt Terje Kallast, kelle sõnul on eri aegadest pärinevate fotode peategelaseks maja ja aed - piltidel kulgevad lood eri ajastutel samas asukohas, ent ometi täiesti erinevas taustsüsteemis.

Kallast selgitab: "Selle näituse eellugu on seotud ühe vana maja taastamisprojekti kallal töötava arhitekti igapäevatööga, kõikvõimalike dokumentide ja pildimaterjalide otsimisega objekti kohta arhiividest ja muuseumidest. Seekordsed otsingud viisid Fotomuuseumi, mille kogudes on kunagi selles majas elanud fotograafidest vendade Johannes ja Peeter Parikase perekonnaalbumid. Nendes peituvad ülesvõtted on tehtud koduses keskkonnas toimunud pidulike sündmuste ja igapäevaelu jäädvustamiseks. Tegemist on fotodega, mis polnud mõeldud avalikkusele eksponeerimiseks, kuid elukutseliste fotograafidena on ka Parikaste nn. hobipildid visuaalselt nauditavad ja tehniliselt kõrgetasemelised. Eriliseks muudab need pildid asjaolu, et sajand tagasi ei olnud kodus pildistamine tavapärane, Parikaste kodu vaateid on aga palju albumitesse talletatud."

Parikaste fotosid täiendavad hilisemad jäädvustused majaelanike fotokogudest ja tänapäevastest digifotodest, mis tehtud käigu pealt, ebaprofessionaalselt, üksnes info salvestamise eesmärgil.

Näitused Tallinnas
ArtDepoos on 23. oktoobrini DJ ja graafikuna tegutseva Tarrvi Laamanni vahepeal mööda Eestit ringi tuuritanud isikunäitus "Pika puuga, täie rauaga". Laamanni pildid on mõjutatud reggae´st, reisidelt "värvilistesse maailmadesse" on piltidele kaasa tulnud kirkad värvid, soojus, rütmid ja tunne, et oled ära puhkusel. Kogu see sära ja värvikirevus viib iluni, mis on pigem spirituaalne kui dekoratiivne. Puulõiketehnika kasutamist õigustab kunstnik ise järgmiselt: "Sa ei tea kunagi, mis tulemus võib olla, sest puu nii hullult mängib. Või no okei, kui ma teeks sileda tammepuust laua peale, siis ma teaks täpselt, mis sealt tuleb. Aga mina teen vineeri peale. Nii ongi huvitav, sest seal on mitu elementi juures - mul on tunne, et see pole minu tehtud, vaid jumal või kes paneb mulle rumalad mõtted pähe ja siis puulõikus teeb oma kiiksu juurde. Mulle meeldib - see on nagu elu, seda ei saa ka eriti kontrollida." Artist talk ehk kohtumine kunstnikuga toimub ArtDepoos 13. oktoobril kell 17, usutleb Siram.

Munkadetaguse torni galeriis saab 6. jaanuarini 2011 vaadata Raul Meele vastavatud näitust "Saalomon ja Raul". Kaunilt restaureeritud torni kuuel korrusel tutvustab mitmekülgne looja oma erinevaid lugusid, visuaalse luule poeeme ja tekstpilte nagu "Suur Idajõgi", "Vihm", "Munamäe ehitamine", "Kallistus" ja "Kirjad Eesti laululindudelt". Esitlemist leiab ka Meele autoriraamat "Solomon´s Song of Songs". Galerii kuraatori Lea Adrikorni sõnul on kunstnik näitusekülastajatele koostanud ka spetsiaalsed registrid, millega liikuda korruselt korrusele.

Mujal Eestis
Rakvere teatris näitab pealkirja all "Best of Bestbefore" aasta lõpuni oma aktifotosid ja kollaazhe aastatest 2004-2010 Mats Õun. Keraamiku ja teatrikunstniku taustaga Õuna retrostiilis aktifotodes on ühendatud 20. sajandi alguse stilistika, klassikaline kompositsioon ning parajalt doseeritud annus sensuaalsust.

Peipsimaa Külastuskeskuses Kolkja külas saab praegu uudistada väljapanekut "Vene vanausuliste palvemajad Eestis". Arhitektuurifotograaf Arne Maasiku 21 fotoga seltsivad EKA professori Jaanus Plaadi selgitavad tekstid vanausuliste ajaloo, usuelu ja palvemajade-kirikute kohta.

Toimub
Pärnus tegutsev J. Barbaruse nimeline Kontrakultuuri Keskus pühendab koostöös Pärnu Loomeliiduga terve oktoobrikuu professionaalse kultuuri määratlemisele ja defineerimisele kohalikus kogukonnas. Avalikesse aruteludesse on kaasatud loovintelligents, poliitikud, ametnikud ja kultuuriliste institutsioonide esindajad, debatte vahendab Pärnu Raadio. "Mis siis ikkagi lõpuks on see, mida kohalik kogukond, nende esindajad poliitikud ja loovintelligents peavad ja defineerivad kultuuriks?" küsivad ürituse eestvedajad. Professionaalse kultuuri kuu avatakse 1. oktoobril kell 15 sõnavõttudega Kontrakultuuri Keskuses (Rüütli 35). 2. oktoobril avatakse samas Peeter Alliku maalinäitus "Väikeste visuaalsete motiivide hüpnootiline kordamine".

Haus Galerii korraldab 1.-9. oktoobrini keskkonnas www.haus.ee/oksjon internetioksjoni, kus tuleb enampakkumisele poetess Debora Vaarandi pärandkollektsioon. 40 kirjanikule kingitud teost moodustavad omamoodi unikaalse kogu, kus on mitmete nimekate autorite - näiteks Eduard Wiiralti, Aino Bachi, Kaarel Liimandi ja Ott Kangilaski - erandlikke töid, enamuses graafikat. Teostega saab tutvuda nii galeriis kohapeal kui www.haus.ee

8. oktoobril kell 17 toimub Dorpati konverentsikeskuses Tartu noore kunsti oksjon "Vali vitamiin!". Oksjoninäituse kuraator Kiwa on valinud välja kunstnikud, kes pakuvad oma 17 eripalgelise tööga "sügist pelgavatele vaatajatele tõelist energiapommi". Näituse kataloogiga saab tutvuda Tartu Loomemajanduskeskuse kodulehel www.lmk.ee/vali_vitamiin, kus teoseid tutvustavad noored autorid ise, kuraator Kiwa ja kunstiteadlane Indrek Grigor. Oksjoni viib läbi kunstikoguja Georg Poslawski. Tartu noore kunsti oksjoni eesmärgiks on korraldajate sõnul elavdada kohalikku kunstiturgu, tuua areenile uusi kunstnikke ja anda juba alustanud loojatele professionaalset abi oma teoste müümisel.


© John Constable
Repro: EKM


© Maila Käos
Scripta Manent


Kadarbiku porganimahl. Bruno 2010


© Wim Lamboo


© Wim Lamboo


© Laurentsius


Foto näituselt "Fotograaf ja tema kodu"


© Tarrvi Laamann


Mats Õuna näitus


© Vive Tolli
Debora Vaarandi portree (1961)


© Martiini
"Vali vitamiin!"

   
www.kunstikeskus.ee keskkonnas leiduvate mistahes algupäraste tekstide, tõlgete, terviklike info- ja lingikogumite ning pildimaterjali reprodutseerimine ainult KUNSTIKESKUS.EE ja/või nende autorite ja/või nende valdajate nõusolekul. Originaalteoste ja viidatud materjalidega seotud õigused kuuluvad üldjuhul nende autoritele ja/või valdajatele.