24h galerii
Kunstiteadlikkuse Keskus
tagasi avalehele
 
ARHIIV kunstiuudised
 
Kunstiteadlikkuse Keskuse kunstiuudised
Toimetaja Vano Allsalu
OKTOOBER 2011
selle kuu varasemad uudised vt. allpool
   
   

29. oktoober kuni 4. november 2011

 

Toomik: autobiograafilised otsingud mälestuslikus ruumis
Vaal galeriis on avatud hiljuti poolesajandat sünnipäeva tähistanud Jaan Toomiku näitus "Turist", mille tuuma moodustavad uued suuremõõtmelised maalid. Neid tasakaalustab ka üks uus videotöö, kus EKA maaliprofessor näitab vaatajale mahajäetud ruumi, füüsilise kohaloleku taju ja mälestustesse kadumist.

"Toomik kirjeldab oma uusi teoseid maalitehnoloogiate ja pintslit hoidva käe võtmes, mis on mõtlemiskohaks neile, kes näevad tema rolli sürrealistide poolt vette lastud maalilaevukese destabiliseerimises ja tasakaalutusse seisundisse roolimises. Kui kümnendi algul tulvas maali gooti stiilis õudukaid ja muinasjutte, destabiliseeris Toomik maalisündmustiku ontoloogiat oma videote autistlik-vägivallaliste tegelaskujude ängide kirjelduste abil," kommenteerib Vaala kuraator Eha Komissarov. "Toomiku poolt edastatud märksõnadest koosnev kood on ligitõmbav ja väga salapärane. Vaataja leiab näituse töödest jätkuvalt kunstniku autobiograafilist tausta, kuid selles projektis teda lapsepõlve pained ei kummita, tööd ei ole enam ängistavad, vaid uurivad pigem suhestumist mälestusliku ruumiga."

Ning Komissarov jätkab: "50. sünnipäev on kindlasti väljakutse 1990ndate kunsti muutjate põlvkonnale, ent ka publik on järgneva suhtes teadmatuses. Me ei tea, mis hakkab juhtuma kunstnikega, kes on harjunud looma enda loodud reeglite järgi. Kunstniku puhul me ei räägi mitte vananemisest, vaid aegumisest. Toomiku puhul näeme, et noored kunstnikud soovivad olla Toomiku moodi, aga temal puudub vajadus nende moodi olla." "Turist" jääb avatuks 26. novembrini.

18. kuni 26. novembrini näidatakse Pariisis Pompidou keskuses ning sealses Goethe instituudis festivali Rencontres Internationales raames programmi Ida-Euroopa silmapaistvatest lühifilmidest. Valik pärineb rahvusvahelise Oberhauseni lühifilmifestivali arhiivist ning selliste loojate nagu Aleksandr Sokurov ja Viktor Alimpiev tööde kõrval on esindatud ka Jaan Toomiku videolooming.

Viik: vesilennuk ja taasleitud vanaisa
Hop galeriis on 22. novembrini eksponeeritud EKA graafikaprofessori Urmas Viigi "August Tamme päevaraamat". Pealkiri tähistab ühtlasi kultuuriloolist avastust, mis realiseerub raamatu ning näitusesarjana. Kirjastuse "Varrak" poolt ilmutatud raamat sisaldab autentset teksti, mis on Eva ja Mart Velskeri poolt lugejale loetavaks muudetud.

"Päevik ilmus välja peale Augusti lese Liina Tamme surma, olles aastaid olnud varjul tema kõige isiklikema asjade hulgas. August Tamm oli meremees ja filmioperaator, kelle tegevuse tõelise sisu avastamine seisab loodetavasti alles ees. Päevaraamatus on juttu elust laevadel, seilamisest maailmamerel, jõudmisest sünnimaale, eluolust ja õpingutest New Yorgis, osalemisest Kaug-Põhja ekspeditsioonidel. Teksti looritab igatsuslik ja sentimentaalne õnnepüüdlus, ilmestavad nõukogude avastusretkede mõistatuslikud "valged laigud" ja kõike seda kaunistavad päevikupidaja sulejoonised," selgitab Urmas Viik, kes on ühtlasi August Tamme tütrepoeg. HOP galeriis on muuhulgas eksponeeritud Põhja ekspeditsioonide vesilennuki S55 ligilähedane koopia.

Havukainen: sünnitamisest realistlikult
Tallinna Linnagaleriis on praegu vaadata näitus "Puerperium / Sünnitamine", mille autoriks soomlanna Minna Havukainen. Oma 2003. aastal alguse saanud fotoprojekti raames portreteerib Havukainen äsjasünnitanud emasid - ning tema naturalistliku koega fotosid vaadates on selge, et kunstnik on suutnud võita portreteeritavate usalduse neil äärmiselt intiimsetel hetkedel.

"Havukaise realistlikes portreedes on sünnituse füüsilised, vaimsed ja emotsionaalsed jäljed veel tajutavalt kohal viisil, millega ühiskonnas pole harjutud. Pildid vahendavad vaatajatele raseduse ja sünnituse suuri kehalisi ja füüsilisi valusid, pakkudes sama ajal selle kujutamisega mittesünnitanutele võimalust heita pilku sünnitamise ja sündimise kogemusse," selgitab Eero Kangor Linnagaleriist.

Havukainen on ise öelnud, et sünnitus nõuab usaldust ja julgust ning allumist muutustele. Sünnitamine eeldab enese kokkuvõtmist, et panna alus iseseisvale inimelule, mis varem tuksus ema südamega ühes rütmis. Havukaise fotodesse ongi salvestatud selle ülemineku põgus hetk. Sellesse transformatsiooni ja transgressiooni on haaratud kogu keha, psüühika ja sotsiaalsed suhted. Need tugevad füüsilised kogemused ja võimsad emotsioonid pole sõnades väljendatavad, kuid piltide kaudu on võimalik avada kanal nende tajumiseks, töötlemiseks ja läbielamiseks. Sünnitamise üle mõtiskleda saab Linnagaleriis 4. detsembrini.

Kunstnikud ETV ekraanil
Novembrikuu algusest kuulub Eesti Televisiooni õhtusesse kavva uus lühisaade "Päeva kunstitöö", mis on eetris esmaspäevast laupäevani pärast "Aktuaalset kaamerat". Igas saates näeb ühe kunstniku tööd ja ka kunstnikku ennast. Saadetesse jõudnud teosed valisid ETV-le välja Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Kunstimuuseum. "Päeva kunstitöö" raames näevad televaatajad maale, graafikat, skulptuure, ehteid, keraamikat, klaasi-, tekstiili- ja nahatöid, samuti moekunsti, foto- ja videoinstallatsioone, tootedisaini ja graffitit.

Oma töödega jõuavad ekraanile Leonhard Lapin, Tiit Pääsuke, Mall Nukke, Peeter Mudist, Lembit Sarapuu, Raul Meel, Vive Tolli, Mare Mikof, Tanel Veenre, Monika Järg, Reet Aus, Jaan Toomik, Marko Mäetamm, Jasper Zoova jpt. Kokku näidatakse aasta lõpuni kestvas saatesarjas 51 kunstniku töid.

Lühisaadete rezhissöör Elo Selirand leiab, et Eesti kunst, eriti tippkunstnike looming, on kaasaegne ja maailmatasemel. "Seetõttu püüdsime seda tõlkida televisiooni pildikeelde võimalikult sarnaselt mõjuvana. Uudsena on kasutatud kunstnike portreede salvestamisel HDR tehnikat, mida maailmas katsetati esimest korda liikuva pildiga aasta tagasi. Samavõrd ajaga kaasas käivaks ja nägemuslikuks pean mina meie kunsti. Enamuse teostest salvestasime Patarei Katlamajagaleriis, mis on ruum, kus kunst saab hingata - ja vaataja vaadata. Nii tulebki välja, et kunst pole mingi kauge värk, vaid see, mida me kõik otsime iga päev - kild maailmanägemust."

Vastkäivitunud sarjas on juba tutvustatud Leo Rohlini, Jaan Toomiku, Vive Tolli ja Merike Estna loomingut. 5. novembril on oma tööga "Memopol" ekraanil Timo Toots, 7. novembril astub vaataja ette Tanel Veenre.

Näitused Tallinnas
Hobusepeas näeb 14. novembrini Kai Kaljo (1959) isikunäitust "Kai õpetab iseennast", külalisesinejana osaleb projektis Austraalia kirjanik Luke Davies (1962). Kaljo selgitab: "Kuna mõte seda näitust teha tuli juba rohkem kui aasta tagasi ja vahepeal on paljud asjad muutunud, koosneb näitus justkui kahest osast: ülemisel korrusel eksponeerin kahte videot, mis otseselt seostuvad minu õppejõutööga Tallinna Ülikoolis. Video "Koolitus" on valminud Härmo Saarmi avaliku esinemise koolitusel osaledes. Galerii alumisel korrusel näidatavad tööd tegelevad vähem päevakajaliste teemadega: kes on need mitu inimest, kes elavad meie sees? mis meiega toimub kui "ühel halval päeval" vaatame videoülesvõtet iseendast ja milline on mõju siis, kui teeme seda "ühel heal päeval"? mida näevad inimesed, kes on tulnud Vabaduse väljakule vaatama kunstniku keha?"

Draakoni galeriis on 12. novembrini Denes Farkasi ja Taavi Talve näitus "Footnotes* 2". "A footnote is a piece of text which, for some reason, cannot be accommodated within the main body of the document and which is therefore placed elsewhere. The main rule in the use of footnotes: Do not use a footnote if you can possibly avoid it," on autorid selgituseks lisanud.

SEB Galeriis näitab 16. detsembrini pealkirja all "Tee" oma loomingut Anatoli Strahhov, tuues lagedale läbilõike viimase nelja aasta loomingust - natüürmorte, maastikke, portreesid ja akte. Anatoli Strahhov (1946) on lõpetanud Zhinvali Kunstikooli Osseetias ja hiljem Eesti Riikliku Kunstiinstuudi maali erialal. Näitustel esineb alates 1975. aastast, on Eesti Maalikunstnike Liidu ja Vene Kunstnike Ühenduse liige. Tema teoseid ühendab esteetilis-poeetiliste väärtuste jälgimine, omalaadne peenekoeline pinna- ja värvikäsitlus, sageli ka omavahel läbipõimunud erootiline ja religioosne temaatika. "Anatoli Strahhovi teosed, mis annavad selgelt mõista autori meisterlikust maalitehnika valdamisest, balansseerivad konservatiivsuse ja eksperimentaalsuse, traditsionaalsuse ja eksootika, ilmselge ja näilise piirimail, avamata seejuures ennast kunagi päris lõpuni," kommenteerib kunstiteadlane Galina Balashova.

Viimsi Rannarahva Muuseumis on 10. detsembrini Kadri Jäätma keraamikanäitus "Kalad" ning fotonäitus "Tagasi Peipsi äärde. Prichudie. Revisited.", mille autoriteks Annika Haas, Birgit Püve ja Age Peterson.

Telliskivi Loomelinnaku peamaja II ja III korrusel saab praegu uudistada näitust "Teatris on pime", mille autoriteks Mari Kivi, Katre Salu, Sander Roots ja Edgar Tedresaar. "Elu on teater, mäng, show, millest on raske läbi näha. Igaüks meist üritab iseendale omasel viisil proovida aru saada erinevatest tegelaskujudest ja nendevahelistest suhetest. Analüüsida enda ümber toimuvat eluteatrit. Igaüks meist otsib vastuseid küsimustele erineva pildikeele kaudu," selgitavad noored autorid oma maalide ja graafika loomislugu.

Mujal
Tartus Y-galeriis näeb 20. novembrini Tartu Ülikooli maalikunsti õppetooli III kursuse üliõpilaste ühisnäitust "Warning! Fragile. People in boxes". Osalevad Helen Arov, Helo Irik, Getter-Kadi Kaldma, Liis Kalmet, Kadri Kõiv, Angela Maasalu, Elis Mets ja Kadri Nikopensius. Kunstitudengite koolivälise projekti teosed on sündinud ennekõike seoses maailma vaatlemise ja strukturaliseerimise problemaatikaga, "teise" defineerimise ning enesepositsioneeringutega.

Viljandis Kondase Keskuses on 7. jaanuarini 2012 võimalik uudistada Tartus Supilinnas elava ja töötava Marge Nelgi näitust "Silmad pärani kinni". "Tema sees on terved galaktikad, mis vajavad avastamist. Oma väikese, hubase ja mõnusa mikrokosmoselaevaga seikleb Marge uljalt enda siseilmas ringi ja näeb kogu aeg uusi, põnevaid ja imeväärseid asju: planeete, maid, linnu, maju, ruume, metsi, taimi, olukordi, kujundeid, rägastikke, hiiglaslikke olendeid, tillukesi elanikke ja palju muud. Vahel külastab ta ilusaid, rõõmsaid ja õdusaid paiku, vahel natuke kummalisi, nukraid ja pisut kõhedaid. Pärast teeb Marge oma reisidest pilte," kommenteerivad näituse korraldajad.

Kuressaares Ajamaja galeriis on 30. novembrini Haide Rannakivi ja Urmas Luure fotonäitus "Jumalkurat".

Pärnu Keskraamatukogus on 8. detsembrini eksponeeritud Tartu Kõrgema Kunstikooli üliõpilaste joonistuste näitus "Joonega või jooneta" ning nahadisaini osakonna väljapanek "Kordumatu kooslus".

Toimub
7.-10. novembrini toimub Sokos Hotel Viru ruumes rahvusvaheline kaasaegse performance'i ja teatri biennaal NU Performance Festival, mis sel korral jätab pealkirja all "Hosbitality" maha teatriruumi, et vallutada argipäeva lava. Saksamaal baseeruvad kuraatorid Silke Bake ja Peter Stamer on valinud festivali keskseks teemaks külalislahkuse mõiste ja tava. Mis tähendab olla külaline? Milline on külalislahke etendus? Mis on selle zhestid? Kuidas võtta vastu võhivõõrast? Kuidas jagada võõraga ühtekuuluvustunnet? Need on mõned küsimused, mida see festival esitab.

Festivali partneri Sokos Hotel Viru ja selle mitmekülgne ajalugu tõotab NU Performance Festivalile paljulubavat kohta ideede katsetamiseks ning ruumi nendega mängimiseks. Ligi 50 rahvusvahelist ja kodumaist etendus- ja tegevuskunstnikku näitavad Tallinnas oma töid, mis on kohandatud ja spetsiaalselt loodud Sokos Hotel Viru ruumidesse. Tegemist on Eestis ja naaberriikides esmakordse juhtumiga, kus kogu festival toimub tervenisti hotellis.

Festivalil programmi kuulub muuhulgas etendus "Field Works - hotel", mida mängitakse hotellitoas ainult ühele inimesele korraga - oma intiimsetes ja mängulistes etendustes otsivad Brüsselis baseeruvad kunstnikud Heine Rosdal Avdal ja Yukiko Shinozaki argielu poeesiat. Prantsuse koreograafi Alice Chauchat poolt koostöös Horvaatia esinejatega loodud lavastus "The Love Piece" on üleskutse kogeda etendust kui tunnete kohtumispaika, kusjuures publik võtab osa emotsioonide vahetusest. Festivali südames on kuraatoritel õnnestunud kutsuda erinevad teatritegijad (PME-ART (CAN), toxic dreams / Wanunu & Michael Strohmann (ISR/AUT), Elke van Campenhout (BEL) & Ong Ken Seng (SGP)) looma kolme "performatiivset keset", mis on mõeldud selleks, et võtta publikut vastu kui külalist ja anda tema kohalviibimisele performatiivne raamistik. Publik võib neis kesetes veeta terve õhtu või liikuda sealt edasi teiste sündmuste, ruumide ja etenduste juurde ning tulla nende juurest tagasi. Lisainfo ja kava nuperformancefestival.blogspot.com


Jaan Toomik
Foto: Tanel Rannala



© Urmas Viik



© Minna Havukainen



© Kai Kaljo



© Denes Farkas, Taavi Talve



© Anatoli Strahhov





NU Performance Festival

   
   

22. kuni 28. oktoober 2011

 

Kumus eesti teatrimaailm
Kumu kunstimuuseumis paari päeva eest avatud näitusel "Teatrimaailm eesti graafikas 1970.-1980. aastatel" saab näha teatriteemalist graafikat ja plakatikunsti EKMi kogudest. Väljapaneku kuraatori Anne Untera sõnul oli neil aastakümneil kultuuriväli Eestis kinnine ruum - otsekui teatrilava. Teater täitis neil aastatel ka dramaturgiast ja kirjandusest kaugeid - näiteks poliitika ja ajalooteaduse - ülesandeid. Teatri rituaalid tähistasid sidet laiema kultuuriväljaga ning aitasid ületada sotsiaalset tegelikkust. Teater on alati olnud lähenemisteeks maailmakultuuri klassika juurde, lava kui esinemisruum või lahtise taeva all paiknev areen võib tähendada ka eluteatrit või muusade asupaika parnassil. "Selliselt võiks vaadelda näitusel Enno Ootsingu ja Anu Juuraku teatriteemalist graafikat," ütleb Untera.

Näituse graafikaekspositsiooni kannavad samuti legendaarse Marju Mutsu ofordid ning Vive Tolli looming. Muuseas, meie graafika grand old lady tegi näituse jaoks mitmeid järeltrükke oma 1970.-1980. aastate plaatidelt. "Tema graafikas on näha liikumiselt tabatud inimesed, erinevad ruumitasandid ja tähendusi kandvad rekvisiidid - kõik see, mis on oluline muusikateatri laval. Tallinna vanalinna arhitektuur on samuti Tolli töödes teatriga ühendatud, linnamüüriga piiratu ongi tema jaoks suur näitelava," kommenteerib kuraator.

Teise poole väljapanekust moodustab eesti plakatikunst muuseumi graafilise disaini kogust. Popkunsti puhaste värvide ja selgelt loetavate kujundite ning shriftide (näiteks Leo Lapini tööd) kõrval hakati kultuuriplakati puhul kasutama fotomontaazhi ja lavastusefekte. Tolleaegsete tehniliste võimaluste juures, enne nn digipööret, lõid meie kunstnikud sellega kohaliku koolkonna. Ülo Emmus ning tandemina koos töötanud disainer Villu Järmut ja fotokunstnik Enn Kärmas olid need plakatistid, kelle fotomontaazhid töötasid sürrealistlikult irriteerivalt ja mitmetähenduslikult. Samuti on Kumus on välja pandud Aili Ermeli ja Jüri Kassi kultuuriplakateid.

Näitust "Teatrimaailm eesti graafikas 1970.-1980. aastatel" saab Kumu 4. korruse graafikakabinetis vaadata 25. märtsini 2012.

...ja poola teatrikunstistaar Kantor
Kodune teatriteemaline graafika- ja plakatiekspositsioon haakub juba varem Kumus avatud näitusega "Tadeusz Kantor. Poola avangardist ja teatriuuendaja", mis on lahti 18. detsembrini. Väljapanek toob publiku ette Kantori teatrit ning kujutavat kunsti ühendava loomingu - legendaarsetest lavarekvisiitidest, etenduste ja häppeningide dokumentatsioonist maalide ning visanditeni.

Näitus keskendub aastatele 1960-1975, kui Tadeusz Kantor (1915-1990) lavastas koos 1955. aastal loodud eksperimentaalteatriga Cricot 2 dramaturgi ja kunstniku Stanis?aw Ignacy Witkiewiczi avangardsetel näidenditel põhinevad "Väikeses häärberis" (1961), "Hullumeelne ja nunn" (1963), "Vesikana" (1967) ning "Kaunitarid ja värdjad" (1973). Ajajärgu loominguvaliku lõpetavad tööd, mis on seotud lavastuse "Surnud klass" (1975) eduga maailmas.

Lavastused markeerivad ühtlasi erinevaid etappe Kantori loomingus, millele kunstnik andis sellised nimetused nagu Informalistlik teater, Nullteater, Häppeningiteater ning Surmateater. Ajavahemikul 1966-1969 teostas Kantor koos Cricot 2 trupiga rea esimesi häppeninge poola kunstis.

Lisaks teatrialasele tegevusele tutvustab näitus Kantorit ka maalikunstnikuna. Nimelt viljeles Kantor 1950. aastatel esimesena Poolas informalismi - pärast sõda Euroopas ja eriti Prantsusmaal levinud abstraktset maalilaadi. 1960. aastatel kujunes Kantori loomingu tunnusmärgiks "amballaazh" (tuletatud prantsuskeelsest sõnast "pakkimine"), mis leidis väljenduse lõuendile kinnitatud ülemaalitud objektides nagu pakendid, vihmavarjud jms. 1970. aastal Varssavi Foksal galeriis vihmavarjumaalidega läbi viidud aktsioon "Multipart" iseloomustab hästi Kantori loomingu protsessuaalset ja sekkumisele suunatud tahku. Kuulsa poolaka loominguga saab Kumus tutvuda 18. detsembrini.

Eesti graafikud Kaliningradis tunnustatud
15. oktoobril lõppenud Läänemeremaade X graafikabiennaalil "Kaliningrad-Königsberg 2011" said teiste hulgas auhindu ka kaks eesti kunstnikku. Biennaali Grand Prix pälvis alles ülemöödunud aastal Vilniuse Kaunite Kunstide Akadeemia lõpetanud Ruta Spelskyte tööga "Mont Blanc" sarjast "Vaikse kõnelemise meetodid". Ühe järgmisest 3 võrdsest preemiast pälvis Raul Meel oma installatsiooni "Vihm" eest. Sirje Eelma sai oma originaalset söövituse-ja-rooste-tehnikat kasutava töö "Roostes" eest ühe kolmest biennaali diplomist. Eesti ekspositsiooni kuulus töid kokku kümnelt kunstnikult; kuraatoriks oli Loit Jõekalda, väljapaneku kujundas ning näituse zhüriisse kuulus Inga Heamägi.

Varasematel aastatel on Kaliningrad-Königsbergi biennaali preemia laureaatideks valitud Virge Jõekalda (2000), Peeter Allik (Grand Prix 2002), Loit Jõekalda (kuraatoripreemia 2002), Eha Komissarov ja Marko Nautras (ekspositsioonipreemia 2008).

Edaspidi jaguneb biennaal kahte suunda: 2013. aastal on näituse keskmes originaalgraafika (eelkõige joonistus ja akvarell) ning 2015. aastal on põhirõhk estampgraafikal. Samuti kavatseb biennaal väljuda Läänemere ruumist ning kasvada ülemaailmseks kunstibiennaaliks. Seni on osalenud riikideks Venemaa, Leedu, Läti, Eesti, Soome, Rootsi, Taani, Poola ja Saksamaa.

Lember-Bogatkina 90
Vabaduse galeriis tähistab 15. novembrini avatud näitusega "Minu Tallinn" oma 90. juubelisünnipäeva Valli Lember-Bogatkina. Väljapanek koondab akvarelle kunstniku pikalt loometeelt - näha saab linnavaateid 1940. aastaist, mil tema kodu asus Nõmmel, vanalinnavaateid järgnevatest aastakümnetest, kunstilisi pilguheite tänasele Vabaduse väljakule ning autori praegusele kodukandile Tammsaare teel.

Valli Lember-Bogatkina lõpetas Riigi Kunsttööstuskooli 1940. aastal dekoratiivmaali erialal; tema õpetajateks olid Roman Nyman, Eerik Haamer ja August Jansen. Sõja-aastail 1941-1942 täiendas ta end Tallinna Kujutava- ja Rakenduskunsti Koolis ning on sestsaadik töötanud Tallinnas vabakunstnikuna. Galerii kuraatori Juta Kivimäe sõnul võib erinevate kümnendite linnavaateid uurides näha, kuis ajastute väljakutsed on muutnud kunstniku käekirja.

Vitaalse ja produktiivse kunstniku looming on mitmekesine ja meeleolukas. Reisid mööda kunagise nõukogude impeeriumi eksootilisi paiku ning loomingulised komandeeringud Sri Lankas ja Kuubal leidsid jäädvustamist rohkearvulistes akvarellides. 1950-60. aastatel valmisid ka mitmed monumentaalteosed nagu mosaiikpannoo "Estonia" teatrile ja "Kalevi" spordihalli fassaadile ning Mustamäe esimeste paneelelamute monumentaalkaunistused. Lember-Bogatkina monumentaaltööde meelisteemaks on olnud rahvarõivastes inimhulgad, peo- ja rahvatantsu stseenid. Vabaloomingust moodustavad tähelepanuväärse osa akvarellitud loodusvaated, paljud neist on jäädvustatud suvekodu ümbruses Karepal; samuti on Lember-Bogatkina maalinud portreid eesti kultuuritegelastest.

Näitused Tallinnas
Temnikova & Kasela Galerii näitab 2. novembrini Laurentsiuse maale, mis valmisid dialoogis rezhissöör Rainer Sarneti ja tema Dostojevski ainetel loodud mängufilmiga "Idioot". Rainer Sarnet: "Laurentsius jäi mulle silma kohe, kui tema tööd üheksakümnendatel välja ilmusid. Barokses raamistus olid koos nii robustsus kui peenelt läbimaalitud pinnad, sünged dekadentlikud toonid koos meheliku asjalikkusega. Ega mina pole ainus, kelle meelest on Laurentsius huvitavaim maalikunstnik Eestis, sestap kutsusin ta ka "Idioodi" filmi juurde maale maalima, kus tema piltidel on üsna kaalukas koht. Kuna ka filmi "Idioot" stiil on eklektiline, tumedusse ja baroksusesse kalduv, siis Laurentsius sobitus sinna maailma nagu rusikas silmaauku." Temnikova & Kasela Galerii on avatud ettehelistamisel (tel. 640 5770).

Rahvusraamatukogus tutvustab 13. novembrini avatud väljapanek "Ornament - võti maailma. Traditsioonist disainini" ornamendi arengut ja võidukäiku Eesti uuemaaegses rahvakunstist inspireeritud tekstiilikunstis. Eksponeeritakse gobelääne, põimevaipu ja traditsioonilistes sidustes kootud rahvuslikke vaipu, mille autoriteks Anu Raud, Ehalill Halliste, Malle Antson, Christi Kütt, Riina Tomberg, Astri Kaljus ja Kadri Vissel. Samuti saab näha silmkoes kootud ja tikitud kinnaste kollektsiooni Kristi Jõestelt ning setu rahvapäraste ehete valmistamise traditsiooni taaselustumist Evar Riitsaare loomingus. Riitsaarelt on väljas ka vanade tapeetide käsitrükis koopiad ja setu rahvatraditsioonist inspireeritud tapeedid.

Kortergaleriis Metropol (Vana-Kalamaja 46-1) saab novembri keskpaigani uudistada Toomas Kuusingu näitust "Harilikud inimesed". "Paljurännanud linoollõiked esimest korda Tallinnas. Väiga hüa pildi ommava. Kaegõ perrä!" lubavad näituse organisaatorid. Galerii on avatud ette helistamisel (tel. 53722859) või "kui keegi on kodus".

Mujal
Pärnu Uue Kunsti Muuseumis on 14. novembrini eksponeeritud rahvusvaheline illustratsiooninäitus "Meremuinasjutud". Kokku võtab väljapanekust osa 10 riigi 80 kunstnikku 101 tööga, esindatud on 10 Läänemereäärset riiki. Osalejaid kutsuti üles illustreerima üht enda valitud merega seotud muinasjuttu Läänemere kultuuriruumist. "Kõik inimesed tahavad olla õnnelikud. Nad tahavad, et headel läheks hästi ja et kurjus saaks karistatud. Kõikide seikluste lõpp peab olema õnnelik. Paraku teame me kõik, et elus päris alati sedamoodi ei lähe. Mitte alati ei saa õiglus võidule, mitte kõikidel headel inimestel ei lähe elus hästi. Seda enam ootame me muinasjuttudelt õiglust ja õnnelikku lõppu," mõtiskleb Viive Noor, üks näituse korraldajatest ning Eesti Lastekirjanduse Keskuse kunstiekspert.

Tartu Kõrgema Kunstikooli galeriis Noorus on 12. novembrini klaasi-, skulptuuri- ja installatsiooninäitus "Kuutorge", mille autoriteks Riho Hütt ja Teet Suur. Hüti sõnul kaob tema töid vaadates klaas ja õhku jääb rippuma helenduv mõttejälg. Suure eesmärk on vastandada materjale ja vorme, et anda võimalusi uuteks mõtteseosteks: "Valus okastraat pehme padjana hoiatab vaatajat, et kõik ei ole alati nii, nagu esmapilgul paistab."

Välismaal
Veel viimaseid päevi, 30. oktoobrini on Riias kunstiruumis KIM? (Maskavas 12/1) avatud näitus "After Socialist Statues", mille kuraatoriks Rael Artel ja osalejateks Flo Kasearu ja Paul Kuimet Eestist ning Franciszek Orlowski (Poola), Sophia Tabatadze (Saksamaa/Gruusia) ning Vita Zaman (Saksamaa/USA). Ida-Euroopa taustaga kunstnike tööd keskenduvad selliste linnade nagu Tallinn, Riia, Poznan ja Tbilisi ümber, vaadeldes neis toimunud ja toimuvaid sotsiaalseid muutusi ja arenguid avalikus ruumis. Rohkem infot www.kim.lv

Toimub
Rotermanni kvartalis (Rotermanni 8) toimub 28.-30. oktoobrini fotokunsti mess. Tallinna fotokuu programmi kuuluva ürituse eesmärk on tutvustada Eesti fotokunstnikke ja nende loomingut ning luua sidemeid kohalike kunstikogujate ja -ostjatega. Messil osalevad Denes Farkas, Dmitri Gerassimov, Maiu Kurvits, Peeter Laurits, Helen Melesk, Herkki Erich Merila, Marge Monko, Tanja Muravskaja, Krista Mölder, Birgit Püve, Liina Siib, Anna-Stina Treumund, Paco Ulman, Kalev Vapper, Ivar Veermäe, Tiit Veermäe, Sigrid Viir ja Reimo Võsa-Tangsoo.

Lisaks fotodele saab näha valikut fotokuu raames toimunud Fotofilmide konkursi töödest. Messil toimuvad ka Ööülikooli lindistused: 28. oktoobril kell 20 vestlevad fotograafia ja ilukirjanduse suhetest Peeter Laurits, Krista Mölder, Toomas Raudam ja Tõnu Õnnepalu; 29. oktoobril samal räägivad fotograafia, maalikunsti ja filmi suhetest Ülo Krigul, Tõnis Saadoja, Liina Siib ja Reimo Võsa-Tangsoo. Juba varem, 27. oktoobril toimus Kumus seminar, mille peateemaks nüüdisfotograafia kogumine. Diskussioonis lõid kaasa Deutsche Bank'i kunstikogu peanõustaja Alistair Hicks (UK), fotoajaloolane, kriitik ja kuraator Mikhail Sidlin (RU) ja Hans Knoll (AU), galerist Viinis ja Budapestis. Fotokunsti mess leiab aset koostöös Teminkova & Kasela galeriiga. Rohkem infot www.fotokuu.ee

Kultuurikatla D-ploki saalis saab veel viimaseid hetki uudistada soome kunstniku, Soome Instituudi tänavuse Aasta Kunstniku Kaisa Salmi installatsiooni "Tee taevasse". 29. oktoobril kell 12-17 on kõigil huvilistel võimalus kunstiprojektis ka kaasa lüüa. Ürituse korraldajad Soome Instituudist teavitavad: "Nimelt leiab Rotermanni linnaväljakul näituse lõpetamise puhul aset happening-meeleavaldus. Tule ise ja võta kaasa oma vanad kingad, mis äraviskamist ootavad. Need saavad kunstniku käe läbi uue ilme ja oma koha teel taevasse."


© Vive Tolli



Tadeusz Kantor
Foto: Waclaw Janicki



© Valli Lember-Bogatkina



© Laurentsius



© Toomas Kuusing



© Bente Olesen
Näitus "Meremuinasjutud"



© Flo Kasearu



Fotomess
Foto: www.fotokuu.ee

   
   

15. kuni 21. oktoober 2011

 

Bruegel ja Bosch, Hieronymus Bosch!
21. oktoobril avatakse Kadrioru kunstimuuseumis rahvusvaheline näitus "Bosch & Bruegel. Ühe maali neli jälge". Näitus esitleb Euroopa kultuuripealinnas Tallinnas nelja 16. sajandi Madalmaade maali, tutvustades ulatuslike multimeedialahenduste kaudu tööde algupära, valmimisaja ja -koha ning autori otsingute põnevat teekonda. Kõiki nelja on põhjust seostada kuulsate kunstnike Hieronymus Boschi (1450-1516) ja Pieter Bruegel vanema (1526/30-1569) loominguga.

"Need tiheda tegevustikuga maalid on tulvil põnevaid stseene, veidraid tegelasi ja esoteerilisi sümboleid, mis väärivad avastamist ja uurimist," kommenteerib Kadrioru kunstimuuseumi direktor Kadi Polli. "Lisaks pakuvad maalid võimaluse vaadata 16. sajandi kunstniku ateljeesse ning tutvuda lähemalt tollal kunstiteose valmistamiseks kasutatud tehnikate ja materjalidega."

Näituse ettevalmistamine tõi kokku kolme Euroopa riigi professionaalid ja kunstiinstitutsioonid: Kadrioru kunstimuuseumi, Taani Rahvusgalerii, Glasgow Ülikooli kunstiajaloo osakonna ja Glasgow Muuseumid. Väljapanek jääb avatuks 4. märtsini 2012.

Näitusega "Bosch & Bruegel. Ühe maali neli jälge" kaasneb ka publikuprogramm - teemaõhtud näitusel, tööttoad lastele, koostöös Nukufilmi Lastestuudioga toimuv filmikonkurss gümnaasiuminoortele. Näitus on www.bosch-bruegel.com kättesaadav ka rahvusvahelisele publikule - projekti kodulehelt leiab teoste restaureerimist ja uuringuid kajastava blogi, maalide (tähendus)kihte avavad multimeedialahendused ning info projektiga seotud sündmuste kohta Tallinnas, Kopenhaagenis ja Glasgow's.

Hingetõmbeaeg ja varastatud hetked
Tallinna Kunstihoone galeriis avati neljapäeval Tallinna Fotokuu alternatiivprojekt - peamiselt Londonis elavate ja töötavate fotokunstnike grupinäitus "Hingetõmbeaeg". Väljapaneku kuraatoriteks on Louisa Adam ja David Birkin, osalejateks lisaks Birkinile endale Adam Broomberg & Oliver Chanarin, Ori Gersht, Idris Khan, Eleonora Rossi, Indre Serpytyte ja Taryn Simon.

14. novembrini avatud "Hingetõmbeaeg" tegeleb Kunstihoone kuraatori Reet Varblase sõnul puudumise (kaotamise, tühistamise) problemaatikaga, seda nii isikliku kogemuse pinnal kui ka üldistuse, kriitilise hoiaku kaudu mingisse poliitilisse nähtusesse: "Näitusel eksponeeritud fotod, nö varastatud hetked visualiseerivad idee, et meedium (antud juhul fotomeedium) ja selle mitmesugune esitamisviis, toob sageli esile millegi, mida otseselt ei kujutata, mida fotol pole näha. Metafoorsed kujundid võivad kommunikeeruda märksa aktiivsemalt ja mõjusamalt kui otseselt hirmu, ohtu ja ebainimlikkust väljendavad objektid."

Näituse pealkiri lähtub Itaalia kirjaniku Primo Levi (1919-1987) Auschwitzi koonduslaagris üleelatut kirjeldavast raamatust, kus autor "kogus" tillukesi, sageli väljaütlemata jäetud fraase, vaevumärgatavaid liigutusi, zheste - hetki, mille põhjal ta suutis ebainimlikes tingimustes luua endale oma maailma, jääda ellu ning säilitada inimlikkuse.

Katte tähendused Kase käsitluses
Hobusepea galeriis on oktoobrikuu lõpuni Margot Kase näitus "Katted", mis käsitleb autori sõnul katte ja varjupaiga hõlmatavaid tähendusruume, nii keha kui hoone mõõtmeis. Lähenedes valitud teemale isiklikult, fenomenoloogiliselt ja poeetiliselt, keskendub Margot Kask katte esmasele, nii eraldamiseks kui ühendamiseks vajalikule katvale, varjavale ja hoidvale toimele - analüüsides keha, rõivast ja maja ühendavat arhetüüpilist ümbrist - korpust (lad. corpus) ja selles leiduvaid algeid ja viiteid nii isiklikule ehk oma- kui ka suhteruumile.

Kunstnik selgitab: "Kujundite poolest kasutan, ehk mind on inspireerinud ja viitan neile mingil määral pildiliselt: indiaani püstkoja määratlust emakojana; naise keha ja üsa suhestatust elu ja surma ringkäigu varjatuma poolega (nagu kuu teine külg); Guy Debord'i määratletud vaatemängulist, irratsionaalset igatsust või erootilisi tundeid tekitavat, nn. wow-arhitektuuri; pruudilooriga seonduvaid tähendusi; mater omnia (kõikide ema) - kristlikus kultuuriruumis kasutatud kujundit, mille väljundiks on oma rüü hõlmu koguduse kohal hoidev emalik naisefiguur; antiigi kodukoldejumalanna nime Demeter, mida võib ehk tõlkida Mõõtmatuseks; Giorgio Agambeni kirjeldatud homo saceri tähenduse kuninga jt teiste esindajate kehadele omistatud jagatut, kõikidele esindatutele avarduvat aspekti; budistlikku varjupaigapalvet; sõna kotus, mis võib oma tähendusruumi sügavuses olla moodustunud koldest ja katusest ning muud."

Tätoveeringud ja urbaanne müstika ja Kasemaa kunstimajas
Tartu Kunstimajas on avatud mitugi uut näitust. Suure saali on 20. novembrini vallutanud Andrus Kasemaa joonistused. Jõulise vormikeelega kunstniku ja koloriitse tegelasena tuntud Kasemaa ei säästa kunstiteadlase Mare Ruusi sõnul vaatajat: "Ta ei hooli sellest, et joonistuste jõgi kipub stiihiliselt üle kallaste voolama ning vaataja võib ehmuda uppumisohust. Ära tuleks ent tunda, et see jõgi on loominguline - groteskne ja irriteeriv, kobrutav, pulseeriv ja voolav kujutlusvõime vabadusest."

Kunstimaja väike galerii on 27. novembrini Mall Nukke näituse "Urban Mystic II" päralt. Tegemist on mõttelise jätkuga aasta alguses Hobusepeas eksponeeritule. Kasutades oma kollaazhidel modelle, kelle nahale on tätoveeritud tuntud kaubamärkide logosid ja levinud sümboleid, visualiseerib Nukke tõdemust, et tätoveering on urbanistlik ning universaalne suhtlusvahend. Kaasautoriks on kunstnik kutsunud tütre - end tätoveerimistehnikates koduselt tundva Regina-Mareta Soonseina.

"Linn armastab kangelasi, jumalusi. Ilusaid ja anonüümseid. Nõrkadel pole siin kohta. Asjad ning nendega seotud sümboolika valitsevad inimesi," mõtiskleb Nukke. "Maailm liigub samastumise teed. Pole vahet, kas elad Brasiilias või Botsvaanas, Austrias või Jaapanis. Asjade religioon ühendab."

Kunstimaja Monumentaalgaleriis saab aga 20. novembrini vaadata Helga Roht Poznanski näitust "Kord me tuleme tagasi".

Murula Kunstihoone eesotsas
Sihtasutuse Tallinna Kunstihoone Fond nõukogu valis 17. oktoobril ülekaaluka häälteenamusega Kunstihoone uueks juhatajaks kunstiteadlase Karin Hallas-Murula (1951). Hallas-Murula on lõpetanud Ilja Repini nimelise Maali, Skulptuuri ja Arhitektuuri Instituudi Peterburis (1982) ning täiendanud end Kesk-Euroopa Ülikoolis Prahas (1992). Aastatel 1991-2010 oli ta Eesti Arhitektuurimuuseumi direktor, selle töö kõrvalt on ta olnud mitmete ühiskondlike organisatsioonide juhatustes ja nõukogude liige - 2003-2005 Riigi kultuuripreemiate komisjoni liige, 1999-2005 ICOM Eesti Rahvuskomitee esimees, 2000-2007 Euroopa Liidu kaasaegse arhitektuuri preemia ekspert, 1996-1999 Eesti Kunstiteadlaste Ühingu esimees.

Hallas-Murula on kureerinud arvukalt kodumaiseid ja rahvusvahelisi arhitektuuri- ja kunstinäitusi, avaldanud monograafiaid ja uurimuslikke artikleid. 2011. aastal on teda premeeritud Kultuurkapitali aastapreemiaga monograafia "Tallinna juugendarhitektuur. Jacques Rosenbaum 1878-1944" eest, samal aastal sai ta Kristjan Raua nim Aastapreemia Eesti Arhitektuurimuuseumi loomise, juhtimise ja rahvusvahelise tasemega teadus- ja kirjastustegevuse ning näitusteprogrammi eest 1991-2010.

Kunstihoone senine juhataja Harry Liivrand asus tööle Eesti kultuurisaadikuna Berliinis. Hallas-Murula astub ametisse 1. detsembrist 2011.

Näitused Tallinnas
Draakoni galeriis saab 29. oktoobrini uudistada Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala üliõpilaste näitust "Varjualune". Juba kuus aastat on selle eriala I kursuse tudengid käinud Lahemaal ühistööna varjualuseid ehitamas. Nüüd on tegijad toonud huviliste ette kahe viimasena rajatud varjualuse - "Spin" (autoriks Kaspar Krass) ja "Varing" (Juhan Kangilaski) - tööprotsessi, meeleolu ja resultaadi. Korralise õppeülesande eesmärgiks on tutvustada ehitise valmimise protsessi ja sellega kaasnevaid probleeme. Üliõpilaste käsutusse antakse vaid võsane plats ning ehitusmaterjalid. Ehitusplatsi ettevalmistus ja projekteerimine toimuvad paralleelselt: omavahel jaotatakse erinevad rollid ehitajast arhitektini ning puututakse kokku ka erinevatest ametitest tulenevate vastuoludega. Projekti juhendajateks olid professor Andres Alver ning arhitekt Jaan Tiidemann.

Mujal
Pärnu Linnagalerii Kunstnike Majas on 12. novembrini üleval "Pärnumaa foto 2011". Traditsiooniline fotonäitus toimub tänavu juba 7. korda ning annab võimaluse oma loomingut näidata nii professionaalsetele kui ka harrastusfotograafidele. Osalevad Aiki Leit-Teetlaus, Aili Lindmäe, Aino Valt, Aleksei Morozov, Allar Tiisler, Andreas Härm, Andres Adamson, Ardi Truija, Ave Höövel, Egle Kuusik, Elmar Kull, Heidi Tammemäe, Henn Soodla ja paljud teised. 31 autori töödes on keskseteks teemadeks loodus ja inimesed ning neid ümbritsev tehismaastik.

Toimub
25. oktoobril kell 17.00 toimub Tallinna Kunstihoone galeriis Leonhard Lapini koostatud ja kujundatud raamatu "Miki - Eesti absurdi isa" esitlus. Üllitise väljaandjaks on kirjastus Penikoorem, toimetajaks Peeter Ilus. "Nalja saab!" on lubanud professor Lapin.

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis stardib 28. oktoobril kell 12 koolivaheaja disainistuudio "KOLLANE 11". 8-12 aastastele koolilastele mõeldud üritus on esimene ETDM-i disainistuudiote sarjast, mille eesmärgiks tutvustada erinevaid disainivaldkondi. Sedapuhku uuritakse kollase värvi seost disainiga, räägitakse Disainikaardist, külastatakse näitust "Uutmoodi. Innovatsiooninäited Eesti disainist XX ja XXI sajandil" ja lahendatakse ka ise loovusülesandeid. Rohkem infot haridus@etdm.ee


Kaubitsejate ja rahavahetajate templist väljaajamine (u. 1570)
Tundmatu Madalmaade kunstnik Hieronymus Boschi (1450–1516) ja Pieter Bruegel vanema (1526/30–1569) ringist
Repro: EKM



© Adam Broomberg & Oliver Chanarin



© Margot Kask



© Mall Nukke



Varjualune
Foto: EKA


   
   

8. kuni 14. oktoober 2011

 

Semper: muutunud positsioon ja totaalsed tajunihestused
Neljapäeval avati Kumu kunstimuuseumis rahvusvaheliselt ühe tuntuima Eesti kunstniku ning Teater NO99 eestvedaja Ene-Liis Semperi isikunäitus - kogu viiendat korrust hõlmav ruumiinstallatsiooni ja videokunsti süntees. Emotsionaalselt kannavad näitust teatud eksistentsiaalsed hoiakud ning liikumine abstraktsete kujundite ja intiimsete hetkede vahel.

Kunstiteadlase Eha Komissarovi sõnul leiab vaataja, kes tuleb näitusele kohtuma Semperi varasematele töödele iseloomuliku vägivaldse autistliku subjektiga, eest muutunud kunstnikupositsiooni: "See kasutab nihkes maailma kõnetamisel otsustavalt teisenenud visuaalsete vahendite arsenali. Objektidesse integreeritud videoprojektsioonid loovad uusi sünergiaid ja kutsuvad esile totaalseid tajunihestusi."

Väljapanekul astuvad dialoogi mõned varasemad Ene-Liis Semperi videod ning spetsiaalselt selle näituse jaoks valminud uued tööd. Neile loob konteksti mastaapne labürint, rafineeritud ruumiinstallatsioon, mis on ühtlasi ulatuslik sissetung Kumu traditsioonilisse arhitektuuri ning omaruumi loomine keset museion'it. Näeme mitte ainult Teater NO99 terava, vaimuka ja väga mitmepalgelise esteetika peegeldusi, vaid ka teatri lavastusi kandvate emotsionaalsete hoiakute, tähelepanekute ja reaktsioonide teistmoodi tulemist. Samas näeme ka vastuolulisi hetki ühe inimese elust. Need hetked on ühtaegu nii tundlikud kui ka halastamatud, võluvad oma poeetilisuses ning haigettegevad oma aususes.

Semperi senistest isikunäitustest on see kunstniku enese sõnul töömahukaim ning mastaapseim, olles samas ka Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 kunstiprogrammi üks olulisem projekt.

Kujutis, mälu ja fiktsioon eesti-läti-leedu fotos
Tallinna Kunstihoones saab 20. novembrini uudistada grupinäitust "Sündinud samas kohas: kujutis, mälu ja fiktsioon Baltimaades". Fotokuu raames toimuvast näitusest võtavad osa Arnis Balcus (LV), Ugnius Gelguda (LT), Marge Monko (EST) Krista Mölder (EST), Robertas Narkus ja Milda Zabarauskaite (LT), Kaspars Podnieks (LV), Rimas Sakalauskas (LT), Tadas Sarunas (LT) ja Sigrid Viir (EST). Kuraator: Vytautas Michelkevicius.

Näitusel on mitmeid omavahel seotud temaatilisi kihte: dokumentaalzhanri hetkeseis, fotograafiline mõtlemine ajas ja ruumis, põlvkonna ühiste omaduste ning foto ja liikuva pildi spetsiifilise kasutuse uurimine kaasaegses kunstis. Mida tähendab olla kindla paigaga seotud põlvkond? Kas see paik mõjutab rohkem meid või meie seda paika? Kas geopoliitiline regionaalne ühtsus toob ka kunstis kaasa ühisjooni? Mis on põlvkonna ühismälu ja kuidas see piltidel paistab? Millised ühiseid kogemusi, nii tegelikke kui ka fiktiivseid, võime märgata ühe põlvkonna kunstnike töödes?

Väljapanek Kunstihoones on osa projektist "Taasotsides Baltikumi" ("Re:Searching the Baltics"), mis pürgib andma ülevaadet 1970.-80. aastatel sündinud Baltimaade fotokunstnike loomingust. "Olles täiskasvanuks saanud üleminekuajal, on sel põlvkonnal ometi elavad lapsepõlvemälestused nõukogude perioodist. Need mälestused on segatud teismeea kogemustega kiiresti muutuvast postsovetlikust elukeskkonnast. Taoline kohaliku fin de siecle'i tunnetus on andnud kõnealusele põlvkonnale eriomase ühisosa, mis lahutab neid selgelt varasemast ja ka hilisemast, postsovetlikust põlvkonnast," kommenteerivad näituse korraldajad.

Kurvitz: ümberpööratud puu ja masinlik peaelement
Kultuurikatlas on oktoobri lõpuni pealkirja all "Vool" väja pandud nii Raoul Kurvitza vanemaid töid samanimelisest sarjast kui ka täiesti uusi maale, video, interaktiivsed installatsioonid ja kunstnikuraamat.

"Viimased aastad on Raoul Kurvitz tegelenud suhteliselt ambitsioonika ettevõtmisega - nimelt on ta püüdnud ümberkirjeldada maailmas toimuvaid muutusi, toetudes peamiselt Henri Bergsoni epistemoloogilistele ideedele, kuid ka Gilles Deleuze'i Bergsoni edasiarendustele ja Zygmunt Baumani tekstidele "Liquid love" ja "Liquid fear"," selgitab näituse korraldaja Olga Temnikova. "Suureformaadilised maalid, mis kommenteerivad kapitalistlikku süsteemi ja elukorraldust mõjuvad Kultuurikatla saalides kui rusikas silmaauku. Kurvitza maaliline kuid samas jõuline laad on dialoogis mitte vaid üldiste filosoofiliste maailmakäsitluste ning ümbritseva ühiskonnaga, vaid suhestub ka väga otseselt Kultuurikatla industriaalse keskkonnaga."

Sissejuhatavas esimeses saalis olevate maalide põhimotiiviks on ümberpööratud puu oma kõrgustesse pürgiva hierarhilise süsteemiga; Kultuurikatla lavaaugus eksponeeritud uute tööde "peaelement on muutunud masinlikumaks, kaasates endasse interaktiivset installatsiooni, mis liigub kui orgaaniline elusolend külastajate vahel". Oma uuel näitusel on Kurvitz Temnikova sõnul liikunud skemaatilisest epistemoloogiast ekspressiivsemale ja maalilisemale väljenduslaadile, jättes oma filosoofilised teooriad pigem teoste alusmaterjaliks - ja saanud "üheks värvikeelega".

Kiviaja graafika ja saami nõiatrummid
Tartus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9) on Hõimupäevade raames avatud kolmeosaline näitus "Kiviaja graafika", "Saami trummid kunstiteostena" ja "Tsitaat". Väljapanek jutustab esiajaloolistest kaljujoonistest foto ja tekstiilikunsti vahenditega ning avab graafiliste lehtede abil erinevates muuseumides hoitavate saami nõiatrummide kujundimaailma.

"Kiviaja graafika" autoriks on graafik ja kuraator Loit Jõekalda. Ekspositsiooni keskmeks on frotaazhtõmmised, mis tehtud esiajalooliste kaljujooniste leiukohtades Äänisjärve piirkonnas ja Valgemere Karjalas, Koola poolsaarel, Põhja-Norras, Inglismaal, Põhja-Itaalias ning Kesk-Siberis. Näitusel on ka teemakohaseid fotosid Lõuna-Aafrikast, Soome kaljumaalingute leiukohtadest, Minusinski orust Hakassias, paleoliitilistest koopajoonistest Lõuna-Uuralis - ning ka Eestimaa kividelt.

Näituse teise osa "Saami trummid kunstiteostena" autoriks on saami kunstnik Hans Ragnar Mathisen. Tema osaleb näitusel 30 graafilise lehega, millel on puulõikes kujutatud saami trummid. Nimelt valis kunstnik Ernst Mankeri monograafiast "Die Lappische Zaubertrommel" (1938-1950) välja 28 trummi ning taastas need originaalsuuruses graafiliste puulõigetena - andes niimoodi kunstiliselt vahendatuna oma rahvale tagasi neilt vägivaldselt äraviidud vaimuvara.

Tekstiilikunstniku ja kunstiajaloolane Erika Pedak eksponeerib pealkirja all "Tsitaat" töid, mille loomiseks on kasutatud nõelviltimist, käsitsi- ja masinõmblust tööstulikult toodetud kangal. "Inimfenomeni vaimne olemus neoliitilistes kaljutaiestes on nii veenev ja autoriteetne, et selle parafraseerimine, refereerimine või muul kujul muutmine oleks raskendatud. Seetõttu leidsin, et Valge mere ranniku petroglüüfe oleks aus tsiteerida," selgitab autor.

Kõik kolm väljapanekut jäävad avatuks aasta lõpuni. Sel perioodil toimuvad ka filmiõhtud, töötoad ja loengud esiajaloolisest kaljutaidest. Rohkem infot www.erm.ee

Näitused Tallinnas
Haus Galeriis demonstreerib Tiina Tammetalu 18. novembrini pealkirja all "Capriccio Mediterraneum" oma uut Vahemeremaade meeleoludest inspireeritud akvarelliseeriat. Tõlgendamisruumi jätva pealkirja (capriccio - kapriis, tuju; muusikas - lõpetatud väikevorm, mis tehtud lõbu ja rõõmu pärast, tihti teatud paikkonda kirjeldav) alla on koondatud eriilmelised maastiku-, atmosfääri- ja värvikogemused. Mitmekülgse autorina tuntud Tammetalu jaoks on tema enda sõnul just "akvarellis kui vee-värvi-õhu-tehnikas olemas see ekvivalent, mis sobib suurepäraselt ainukordse vahemerelise õhustiku iseloomu maalidesse tõlkimiseks". Ühtlasi meenutab kunstnik tänuga oma esimesi õpetajaid - legendaarseid tartu kunstnikke Silvia Jõgeveri, Alfred Kongot ja Harry Puuderselli, kelle käe all omandatud akvarellialased tõekspidamised lõid omal ajal vundamendi, millele Tammetalu tänasedki tööd on rajatud.

Hop galeriis näeb 1. novembrini tekstiilikunstnik Krista Leesi näitust "Remark". Väljapanek teeb vahekokkuvõtte pikaajalisest ja kestvast protsessist, mille käigus on autor uurinud aja ja ruumi mõju märgilisusele. Selle tulemusena on tekkinud kogum visuaalseid remarke ehk remargikogu ja omamoodi remarginaalne margialbum.

Rahvusraamatukogus saab 25. oktoobrini kaeda Einar Vene maalinäitust "Risttee". Risttee on koht, kus tuleb otsustada, millises suunas minna edasi - teisalt võib ristteel ka kellegagi kokku põrgata. Kunstnik vaatleb inimeste saatusi, kus põrkuvad maised ihad ja taevased püüdlused.

A-galerii seifis on 7. novembrini Aija Kivi (1987) ehete näitus "Ühegi sõnata". Tööd on teostatud filigraantehnikas, mõned neist kombineeritud pärlite ja ametüstidega. "Kuivanud lilleõied jätavad nii kauni, kuid hapra mulje, kutsuvad ennast puudutama kogu õrnusega, mis minus on. Sama tunnet soovin ma jäädvustada ka enda töödesse - leida tasakaal lihtsuse ja keerukuse vahel ning kombineerida see enda ilutunnetusega," selgitab autor.

Telliskivi loomelinnakus saab 27. oktoobrini tutvuda Maria Aderi maalinäitusega "I thought everyone looked at me. I only look at myself". Näituse keskmes on viis suureformaadilist õlimaali, millel on autori sõnul kujutatud tühje hetki elus, mida saab illustreerida vaikeluga. Emotsionaalse tühjuse ja asendustegevuste teemat pudelimängu metafoori läbi mõtestavatele maalidele kõlab taustaks pudeli keerlemise heli.

Mujal
Võru Linnagaleriis saab 21. oktoobrini vaadata kolme väljapanekut. Pealkirja all "Videvikuvald 2" astuvad esile Õnne Luha, Jaan Luik, Riho Sibul, Laila Talunik ja Hannes Varblane. "Näituse ühisnimetajaks on vananemine - vaimne, füüsiline ja metafüüsiline. Seda vananemist käsitletatakse kolmemõõtmelisena skulptuuris, fotos, videos, muusikas, maalis ja tekstis. Vananemine on üks kõige hägusemaid territooriume nii ajas kui ruumis. Midagi ilusat selles pole, aga kas kunst peab ilus olema? Kunst on see, mis oleme meie, isegi vananedes," mõtisklevad tegijad.

Marika Alver Eestist ja Branka Jovanovic Sloveeniast vaatlevad oma näitusel "Creating Wishes" foto ja video vahendusel soovidemaailma ja tegelikkuse seoseid. "Tunnetades, kuidas unistused ja reaalsus teineteisest alatasa läbi kumavad, püüame ühelt poolt tabada seda mitmekihilisust ning teisalt uurida peegeldusi, mis tekivad, kui proovime neid seoseid kirjeldada või kuidagimoodi tõlgendada," selgitavad autorid. Kolmandana saab Võrus vaadata Ove Kalde fotonäitust "Kohtumine loomadega", kus riided seljast visanud inimesed kehastavad loomi Lõuna-Eesti maastikes.

Kuressaare Raegaleriis näitab Reti Saks 12. novembrini pealkirja all "Pildid ja kujud" oma viimaste aastate graafikat ja pronksist väikeskulptuure. "Juba aastaid on Reti Saksa käe abil ilmunud sügavtrükilehtedele kinniskujund, väike habras maailma tunnetav tüdruk, kes nüüdseks on aastatega küpsenud. Praegustel lehtedel võib näha kuivnõelatehnikas plaadile lõigatud naist, kes kuulatleb maailma. Kuulatleja ja tunnetaja Reti Saksa lehtedel on muinasjutuliselt romantiline ja kaunis, ent maailm tema ümber tundub muutuvat aastatega üha keerulisemaks ja tõsisemaks," arutlevad näituse korraldajad.

Toimub
18. oktoobrini on võimalik külastada näitust "Situation of Artistic Discussion" Eesti Kunstiakadeemia lammutatud hoone õuealal/jäätmaal/ehitusplatsil (Tartu mnt. 1). Projekti autoriks on Tallinna ja Moskva taustaga kollektiivkunstnik howquicklyjumpingdaftzebasvex. Vt. ka howquicklyjumpingdaftzebrasvex.com

Pärnu Uue Kunsti Muuseumis avatakse 16. oktoobril kell 16 Erki Kannuse kineetiliste skulptuuride näitus "Tilinatoorium IV" - projekt, milles "tavapille mittetundvad tegelased otsivad uusi ja unikaalseid võimalusi muusika loomiseks".

"Minu pillid on sündinud veendumusest, et iga inimene, olenemata vanusest, haridusest jne. on võimeline tekitama nauditavaid helisid. Selleks piisab vahel kõige igapäevasemaist esemetest - sukavardad, panged, lauad, vedrud, köögiriistad, veetorud jne. Säärastest materjalidest pillid on nimme häälestamatud; neist väljuvad helid ootamatud, üllatavad, mängima ahvatlevad. Paljudele pillidele on lisatud helitehnilisi efekte, mõned töötavadki puht-digitaalselt - heli tekitamiseks piisab kätega vehkimisest või varju heitmisest. Lisaks on iga pill ka esteetiliselt nauditav objekt. Musitseerida võib üksi ja kambakesi. Viimasel juhul olen märganud, kuidas esialgsest kaosest - igaüks elab end välja, kuulamata teisi - mõne aja möödudes areneb kooskõla," selgitab autor oma projekti tagamaid.


Ene-Liis Semper
Foto: Hele-Mai Alamaa



© Robertas Narkus, Milda Zabarauskaite



© Krista Mölder



Raoul Kurvitz
Foto: Temnikova & Kasela Galerii



© Loit Jõekalda



© Tiina Tammetalu



© Krista Leesi



© Reti Saks



© howquicklyjumpingdaftzebasvex



© Erki Kannus

   
   

1. kuni 7. oktoober 2011

 

Fotokuu Tallinnas
Kolmapäeval alguse saanud Fotokuu programm koosneb näitustest ja sündmustest, mille läbivaks teemaks on kaamerapõhise kunsti võimalused, piirangud ja suhe ruumiga. Esmakordselt toimuv kaamerakunsti festival toob terve kuu vältel koju kätte fotokunsti paremiku kogu maailmast.

Lisaks programmi ankrunäitustele nagu Kumus avatud rahvusvaheline grupinäitus "Teisele poole", Boris Mikhailovi väljapanek Kunstihoone Galeriis või Jaan Klõsheiko isikunäitus Vabaduse galeriis pakub Fotokuu veel paljugi huvitavat. 7. oktoobril esitleti Tallinna Kunstihoones Balti noorte kunstnike näitust ja Eesti Ajaloomuuseumis on koha sisse võtnud meie fotopärandit tutvustav ekspositsioon "Silmapilkline ülessewõte". Külastajaid ootab Ekperimentaalgalerii ja polüfoonilise passifoto automaat Vabaduse väljaku tunnelis, samuti Tallinna eri linnaosades toimuvad korterinäitused ja linnaruumis läbiviidav fotoprojektsioonide programm.

Lisaks näitustele toimub oktoobrikuu jooksul hulgaliselt muid huvitavaid sündmusi - kohtumised kunstnikega, giidituurid, fotofilmide festival, fotokunsti mess, Ööülikooli loengud ja palju muud. Festivali korraldab Fotokunstnike Ühendus, rohkem infot leiab www.fotokuu.ee

Fotograafia teine pool Kumus
Kumus saab nüüd Tallinna Fotokuu raames vaadata kaasaegse kunstimaailma ühe säravama kuraatori Adam Budaki koostatud kaamerakunsti ekspositsiooni "Teisele poole". Näitusel osaleb 19 rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikku erinevatest riikidest, nende 80 tööd on välja valitud eesmärgiga näidata piiride ületamist fotograafias. Mis teeb fotograafia võimalikuks? Mis paneb selle tööle? Mis muudab selle kasulikuks ja paneb suhestuma? Mis paneb fotograafia kõnelema? Mis on selles liikuvat? Need on vaid mõned küsimustest, mis sellel näitusel püstitamist ja ka vastamist leiavad...

"Eriti huvitavad on Geoffrey Farmeri pildilised lavaefektid, Helena Almeida fotograafilised autoportreed, John Gerrardi animeeritud nägemise arhitektuur ning Elad Lassry võõrastavate objektide misanstseenid," kommenteerib näituse kuraator Adam Budak. Teised näitusel osalevad kunstnikud nagu Becky Beasley, Haris Epaminonda, Stefan Burger, Alexandre Singh, Banu Cennetoglu, Marlo Pascual, Christodoulos Panayiotou, Inaki Bonillas Anette Kelm, Sunah Choi, Miriam Böhm, Tatiana Lecomte ja Caroline Heider kasutavad fotograafiat ruumilise, performatiivse, eneserefleksiivse ja postkontseptuaalse praktikana.

Denes Farkasi uus kohaspetsiifiline installatsioon raamib ja elavdab näituseruumi, viidates reaalsuse dubleerimisele fotograafilises protsessis. Samas arutlevad John Baldessari varased filmid "Kunstikatastroof" (1971) ja "Ed Henderson soovitab fotodele filmimuusikat" (1974) fotograafia vormi ja tähenduse üle.

"Budak soovib kaardistada fotograafia seisu kaasaegse kunsti kontekstis," täpsustab näituse projektijuht Ragne Nukk. "Kuraatorit huvitab, millistel tingimustel ja kuidas fotograafia "töötab", milline on fotokujutise struktuur ning kuidas on võimalik ületada selle kunstilise meediumi piire ehk teisisõnu minna TEISELE POOLE." Näitus "Teisele poole" jääb Kumu kunstimuuseumis avatuks 8. jaanuarini 2012.

Klõsheiko kroonikad Vabaduse väljakul
Vabaduse galeriis saab 25. oktooberini uudistada vanameister Jaan Klõsheiko isikunäitust "Vabaduse väljak". Välja on pandud portreefotosid ja reportaazhe sündmustest, mida fotograaf on väljakul ja selle läheduses jäädvustanud aastatel 1971 kuni 2007. Kujundusgraafiku taustaga Klõsheiko on teadupoolest legendaarne ja kultuurikroonikuna lausa asendamatu tegija - alates 1960. aastate keskpaigast on ta väsimatult dokumenteerinud Eesti kultuuri- ja kunstisündmusi ning seltskonnaelu.

"Asjaolu, et Klõšeiko on tänini paljude kunstnike sõber ja ka muidu vahetu suhtleja, on talle taganud sissepääsu kunstnike ateljeedesse ja kodudesse. Pildistaja ja pildistatava vaheline usaldus peegeldub nii tema portreedes kui ka reportaazhides, mis on vahetud ja dünaamilised ning erinevad seetõttu nõukogude-aegsest ametlikust fotograafiast," kommenteerib näituse koostamisel osalenud fotokunstnik Marge Monko. "Pealkiri "Vabaduse väljak" on sümboolse tähendusega, see markeerib peale koha nimetuse ka Klõsheiko fotodel olevate inimeste vaba vaimu ja unistusi. Nõukogude võimu ajal, kui sama koht kandis Võidu väljaku nime, oli sageli vaid kultuur see, mille kaudu oli võimalik aeg-ajalt vabadust tunnetada."

Pihtimused, aerutamine ja kulgemine Draakonis
Draakoni galeriis on oktoobri keskpaigani avatud Epp Kubu (1982) ja Maria Aua (1988) ühisnäitus "I am so" ning galerii keldrisaalis Kaspar Ausi (1985) "Kadunud ja püha". Maria Aua video "I am so / Ma olen nii" on anonüümse ärimehe vabandus ja pihtimus isikute ees, keda ta on petnud. "I am so" on suhetest, mis võivad unistustest alguse saada ning suurest pettumusest, mis võib meid unistuste purunemisel tabada. Epp Kubu fotoseeria "Sõidame paadiga ja upume ära!" täidab kaheksa vanema härra salajased unistused kogeda teiskordselt noorust - aerutada koos noore neiuga keset avamerd. Paat on ühesuunaline. Kui istuda vastamisi paadis, siis mees sõuab tagasi ja naine edasi. Siin on kahe inimese fantaasiad üksteisest, mis ei ühti. Teisalt sõidetakse keset avarat vett, mis loob olukorra, kust pole võimalik põgeneda. Lahendus on ettearvamatu.

Koreograafi ja lavastaja taustaga Kaspar Aus: "Eksistentsiaalses kulgemises on midagi religioosset. See on inimese, aja ja ruumi kooslus, mille sisse joonistunud dünaamiliselt voogavad elurajad balansseerivad praegusi ja olnud hetki. Näitus seob endas vanimat religiooni oma pidevas tänapäevases kulgemises, mis väljendub kunstniku poolt välisele maailmale veel teadmata ruumide olemasolul, peegeldusel. Kõik isiklik ja puutumatu saab olla oma subjektiivsuses kollektiivne ja ühiskonnale oluline niivõrd kui mistahes poliitiline kunstis kui ka muudes eluvaldkondades. Ilmselgelt tuleb elada!"

Silmapilksed ülesvõtted Ajaloomuuseumis
Alates laupäevast
on Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones avatud esinduslik väljapanek eesti fotopärandist pealkirja all "Silmapilkline ülessewõte. Eesti foto 1850-1912". Näitus annab ülevaate Eesti fotograafia kujunemisloost alates kõige esimestest tänaseni säilinud, 1850. aastate fotodest kuni kodumaise filmikunsti sünnini 1912. aastal. Tolle aja olulisemate päevapiltnike tähelepanuväärsemad tööd kajastavad ilmekalt 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse tormilisi muutusi Eesti ühiskonnas ja elukeskkonnas. Näitusel on olulisel kohal Tallinna pildistused alates esimestest fotograafilistest linnavaadetest kuni arvukate piltpostkaardiseeriateni. Välja pandud originaalfotode põhjal saab ülevaate ka sel ajaperioodil kasutatud fotomaterjalidest ja tehnikatest.

Ekspositsioon põhineb peamiselt Eesti Ajaloomuuseumi rikkalikul fotokogul, näha saab ka fotograafilisi haruldusi Tallinna Linnamuuseumi Fotomuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Kirjandusmuuseumi, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi, Järvamaa Muuseumi, Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumi ning Eesti Ajalooarhiivi kogudest. Väljapaneku kuraatoriteks on Merilis Roosalu ja Tõnis Liibek. Näitus on sündinud Tallinna Fotokuu raames ja kuulub kultuuripealinna-programmi. Väljapaneku veebikataloogi leiab aadressilt silmapilkline.virtuaalmuuseum.ee.

Näitused Tallinnas
Galeriis Aatrium on 22. oktoobrini avatud "Look, focus and press the shutter", mille autoriteks hollandi fotokunstnikud Wim Lamboo, Inge Baauw ja Nina Potrykus. Neist Lamboo on Eestiga juba pikemat aega loominguliselt seotud - möödunud sügisel esitles ta Vabaduse galeriis oma väljapanekut "Eesti naiste portreed 2007-2010" ning mõne aasta eest samas galeriis sadakonda eesti loojaisiksust näitusel "Portreed eesti kunstnikest 1998-2008".

Vaalas saab praegu pealkirja all "Saladus" vaadata valikut Jaak Visnapi värskematest maalidest. Vabagraafiku taustaga Visnap on ühtlasi Eesti Litograafiakeskuse asutaja ning juhataja, hetkel tegeleb ta veel ajalehe "Minu esimene kunstikogu" väljaandmisega. Näituse tõukejõuks sai ajaleheuudis juhtumist, mil salajasest laborist põgenesid geneetiliselt muundatud küülikud ja metskitsed. "See uudis ei lasknud mul rahulikult elada ja hakkas minu alateadvuses edasi ketrama. Unenägudes hakkasid mind kummitama needsamad jänesed ja hiljem tulid mängu juba kitsed. Jänesed, kes minu lapsepõlves olid igal aastal lihavõtete paiku toonud minu tuppa, minu voodi alla pühademune, olid nüüd tagasi unenägudena, suud verised peas," kergitab kunstnik saladuskatet.

Hobusepea galeriis saab 17. oktoobrini uudistada Iti Kasseri (1985) "Parvlemispraktikaid". Noore kunstniku foto- ja videonäitus lähtub abstraktseid ja dünaamilisi mustreid moodustavatest linnuparvedest ja nende käitumisloogikast. "Parvlev lindude kooslus võib justkui ühtse organismina silmapilkselt ja ideaalselt koordineeritult manööverdada ja suunda muuta," leiab kunstnik ning laiendab oma vaatlust inimkäitumisele: "Inimparves markeerib aga ka kõige abstraktsem füüsiline liikumine ümbritsevat keskkonda ja selle kõikvõimalikke takistusi, jõusuhteid ning ideoloogilisi vaatepunkte, ühiskondlikke kokkuleppeid ja kirjutamata seaduseid või ka juba suuremaid pingutusi nõudvaid vastuvoolu ujumise katseid. Näitusel eksponeeritud fotodel on kujutatud sõlmpunkte, kus kohtuvad jäljed ja märgid inimtegevuse erinevatest parvlemispraktikatest."

Mujal
Valga Muuseumis on 29. oktoobrini eksponeeritud Aapo Puki "Vaata inimest". Kunstnik esineb personaalnäitusega Eestis esimest korda peale viieaastast kodumaalt eemal viibimist. Muuhulgas on Valgas välja pandud ka kümme rahvusvahelist tunnustust pälvinud portreemaali. "Inimene, ükskõik milline on tema iseloom või väline kuvand, jääb saladuseks, mille koodi lahti murdes võib avastada terveid maailmu. Vaadates inimest paneb mõte elu ainukordsusest sind hindama iga sekundit, mis sulle antud," kõneleb Pukk. "Kujutame ette, et kontseptsioon on olulisem selle kandjast, idee loojast. Nii võib kaduda inimene kui loovuse kandja ning ülim looming ning temaga koos ka austus elu vastu. Ideed ideede pärast saavad otsa ning tekkinud tühjust suudab täita vaid klassikalistele põhimõtetele toetuv kunst."

Toimub
Eesti Draamateater on toonud lavale etenduse kuulsa maalikunstniku Mark Rothko (1903-1970) elust (lavastaja Priit Pedajas, kunstnik Riina Degtjarenko). Tegevus toimub New Yorgis, aasta on 1958, tegevuspaigaks Rothko ateljee. 50ndates aastates kunstnik palkab assistendiks 20aastase noormehe ja paneb suhted esimesel kohtumisel paika: "Ma ei ole su rabi, ma ei ole su isa, ma ei ole su psühhiaater, ma ei ole su sõber, ma ei ole su õpetaja - ma olen su tööandja."

Noor kunstnik on innukalt valmis abilise tööd tegema, et olla suure meistri ligi, näha tema suurejoonelise abstraktse kunsti sündi, õppida, kuulata. Kuid kahe ande, isiksuse, kahe põlvkonna elu- ja kunstinägemuse kohtumisel lööb sädemeid! Iga uus põlvkond eitab eelmist - nagu Rothko noorena oma eelkäijaid, nii ka uus põlvkond teda. Noormehest saab vanameistrile peegel, nõnda et enesekeskne Rothko kogeb elu, publiku ja kunsti muutumist ja vaatab uue pilguga ka oma loomingut ning kunstnikurolli. Kandvaid rolle esitavad Ain Lutsepp ja Uku Uusberg. Etendused toimuvad 9., 13., 22. ja 29. oktoobril

Vahepeal kunstioksjoneid internetis läbi viinud Haus Galerii korraldab oma järjekorras juba 30. kunstiklassika oksjoni taas elaval kujul ja publikuga saalis - 14. oktoobril galerii ruumides. Kõikide teostega saab tutvuda nii kohapeal kui galerii kodulehel www.haus.ee Enampakkumisele läheb üle 40 teose nimekatelt kunstnikelt, ajaliselt hõlmab oksjon peaaegu 120 aastat eesti kunstilugu. Esmakordselt kuulub oksjonivalikusse Johann Köleri looming, põnevaid teoseid on Nikolai Triigilt, Nikolai Kullilt, Valdur Ohakalt, Evald Okaselt ja teistelt.



© Denes Farkas



© Jaan Klõsheiko
Juhan Viiding (1971)



© Epp Kubu



© Iti Kasser




© Johann Köler

   
www.kunstikeskus.ee keskkonnas leiduvate mistahes algupäraste tekstide, tõlgete, terviklike info- ja lingikogumite ning pildimaterjali reprodutseerimine ainult KUNSTIKESKUS.EE ja/või nende autorite ja/või nende valdajate nõusolekul. Originaalteoste ja viidatud materjalidega seotud õigused kuuluvad üldjuhul nende autoritele ja/või valdajatele.