24h galerii
Kunstiteadlikkuse Keskus
tagasi avalehele
 
Kunstiteadlikkuse Keskuse kunstiuudised. Toimetaja Vano Allsalu. NOVEMBER 2006
kunstiuudiste arhiiv
 
Reedel, 24. novembril 2006 (12.45 KUKU raadios)  

Eesti kunst välismaal
Shveitsis avasid kultuuripäevade "Culturescapes Estonia" raames möödunud nädalal ühisnäituse kujurid Erik Alalooga ja Meeland Sepp. Baselis Mitte-galeriis aset leidev väljapanek kannab nime "Esst Ethnische pasteten in Estnischen nischen!" ning kunstnikud eksponeerivad selle raames eri liiki "masinaid". Skandaalse mainega Sepp pakub vaatamiseks uudismudeleid oma südamelähedastest mõnu- ja piinamismasinatest. Alalooga seevastu lähtub tarbimisühiskonnas valitsevast näilisest majanduslikust kindlustundest ja produtseerib järjekindlalt "väga ilusaid masinaid".

Vaalas eksponeerivad oma loomingut noored fotokunstnikud Reio Aare, Margot Kask, Laura Kuusk, Marge Monko, Tanja Muravskaja, Krista Mölder ja Anu Vahtra. Kõik autorid on rohkem või vähem seotud Kunstiakadeemia fotoosakonnaga ning neid ühendab huvi fotokeele spetsiifika vastu. Ühisväljapaneku pealkiri "Kohatud" räägib kujutise kohastumisest kultuuriruumiga ja selle käigus tekkida võivatest tabudest ja stereotüüpidest. Näitus tegeleb inimsuhete pildilise kujutamise ja nähtamatute suhete visuaalseks tõlkimise viisidega ning viimaks ka sellega, kuidas kujutis suhestub pildivälise ruumi ja vaatajaga.

...ja teinegi fotonäitus, sotsiaalselt ehk palju otseütlevam. Linnagaleriis on juudi süvakultuuri festivali "Ariel" raames iisreali kunstniku Tal Adleri fotoprojekt "Tunnustamata". Käsitleb see beduiini elanikkonda Iisraelis. Umbes 80 tuhat neist karjakasvatajaist elab Negevi kõrbes riigi poolt tunnustamata külades, kus ei ole elektrit, vett, teid, prügivedu, napib haridust ja arstiabi. Adler saavutas kaheaastase tööga kohalike usalduse ning valminud kogum foto- ning tekstimaterjalist rändab nüüd mööda maailma. Galeriis saab vaadata ka dokumentaalfilmi samal teemal. Igatahes avaldab kunstnik oma saatesõnas lootust, et teiste probleemide nägemine ehk aitab meil rebida maha arrogantsuse ja valede maski.

Ka Hobusepea galeriis võimutseb foto - Liina Siib avas seal mõnevõrra keerulise nimega näituse - "Lla Ri Lli Ra". Siibi näitus kas läheb vaatajast kuidagi libamisi mööda või siis sõidab sõna otseses mõttes üle ja sisse - otsest kahju tekitamata, kindlasti aga teatavate järelmõjudega. Autor jälgib külmalt ja osavõtmatult oma tegelaste abitust, kes kord emotsioonivabalt askeldades, kord eksistentsi absurdsust tajudes etteantud ruumis seinast seina kõiguvad, võttes vaheldumisi omaks nii ohvri kui ka murdja rolle. Ja kõik mis aset leiab, on tingitud sadismi siidjatesse kinnastesse kängitsetud tüdimusest, igavusest ja üksindusest.

Tallinna külje all Rae vallas asuvas Würthi Kunstigaleriis avati eile Eesti Akvarellistide Ühenduse grupinäitus "Värvidega läbi pimeduse". Aastaaja-tundlik väljapanek võimaldab põgusa sissevaate meie akvarellikunstnike tööde ja taotluste hetkeseisu. Paarikümne autori hulgas astuvad üles Enno Lehis, Ülle Meister, Tiiu Pallo-Vaik, Mall Paris ja Mari Roosvalt. Akvarell on teatavasti leidmiste maalitehnika - juba varem tuntud võimaluste varieerimine ning hoogsalt lisandunud uuemate võtete rakendamine muudavad näituse üldpildi igati mitmekesiseks. Muuseas, 23. november on Mehhiko akvarellimuuseumi initsiatiivil kuulutatud ülemaailmseks akvarellipäevaks.

Draakoni galeriis näeb isikupärast sürrealistlik-religioosset lähenemist viljeleva Einar Vene "Otsija pihtimusi". Olles üles kasvanud vaat et Pirita kloostri varemete vahel, jälitab sealne motiivistik kunstnikku maalist maali, vahetuvad vaid tegelased, kes kindlaksmääratud dekoratsiooni taustal koos autoriga üles astuvad. Kunstniku sõnul otsib ta maailmas maad võtva kurjuse ja labasuse eest kaitset iseenda sisimast sügavusest.

Tallinna Linnateatri pööningusaalis saab 25. novembrini vaadata Eesti Metallikunstnike Liidu korraldatud näitust "Antivenenos 2". Vastumürki tähendava pealkirjaga väljapanek koondab 30 kunstnikku Eestist, Leedust, USAst, Rootsist ja Austraaliast.

Tartu Kunstimuuseumis avatakse täna pealelõunal maalikunstnik Jaan Punga näitus "eestartutaga". Näituse peategelaseks on kunstniku kodulinn - Emajõe Ateena. Punga linnavaated pole aga ootuspärased impressionistlikud või realistliklikud jäädvustused. Kujutamisobjektideks on Tartu märgilise tähtsusega ehitised - linnulennult ja lähivaates, kuumal keskpäeval ja ööhämaruses avanevad vaatajale Jaani kiriku terrakotafriisid ja Toomkirik, kunagine Kivisild, klassitsistlikud fassaadid Raekoja platsil. Pildiruumi on peidetud sügavusi ja salapära - lagedad väljakud ja tühjad aknaavad loovad õhustiku, mis meenutab kuulsa itaalia metafüüsilise maalija de Chirico töid. Näituse raames toimuvad ekskursioonid ning maali töötoad Jaani kiriku terrakotaskulptuuride ainetel.

Eesti Rahva Muuseumis on avatud Aet Ollisaare ja soomlanna Aino Kajaniemi gobelääninäitus "Pilt kangal - maa ja ilm". Kunstnike tööd avavad kenasti selle tekstiilikunsti valdkonna võimalusi: Ollisaare gobeläänid on suured, värvilised ja hõredad, Kajaniemi omad aga väikesed, must-valged ja tihedad. Mõlema jaoks on vaibad võrreldavad päevaraamatuga ning jutustavad lugusid oma looja mõtetest ja elusündmustest.

Tartu Ülikooli ajaloomuuseumis saab näha Andres Sütevaka maale ja kollaazhe pealkirja all "Manemaastikku köituvad väljad". Väljapanek jätkab mõtteliselt kunstniku kevadist näitust "Une taga on pirevil maastik".

Tartu Kunstimajas on avatud Eeva Andi ja Evi Gailiti väikeseformaadiliste maalide väljapanek "Läbi lillede". Mõlemad on kunsti tudeerinud Tartu post-pallaslaste käe all ning lähenevad oma ainesele koloriidikeskselt.

Võru Linnagaleriis saab kaeda Maanus Mikkeli keraamikanäitust "Kodulugu". "Ma elan siin, siin on minu kodu. Siit saan ma ainest oma tegemisteks, sestap see ongi kodulugu," selgitab kunstnik oma maalähedastes värvides madalkuumuskeraamika tekkelugu. Samas saab Aapo Ilvese fotonäitusel "Mitmekesi" vaadata graafilise ajamasina manipuleerismisvälja sattunud mehi ja naisi ning nende sünergiaid iseenese ning ümbritsenud ruumiga. Samuti on Võru Linnagaleriis üleval teinegi fotonäitus, mis kajastab kohaliku Teatriateljee ja segakoori Hilaro tänavusuvist reisi Fääri saartele.

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios


© Meeland Sepp


© Liina Siib


© Einar Vene

Reedel, 17. novembril 2006 (12.45 KUKU raadios)  

Eesti kunst välismaal
Kaunases, Chiurlionise nimelises Rahvusmuuseumis ja Zhilinskase Kunstigaleriis avatakakse täna õhtupoolikul rahvusvaheline akvarellinäitus "Balti sillad", mis on varem Riias toimunud akvarellitriennaalide mantlipärija. Eestit esindavad Kai-Mai Olbri, Eero Ijavoinen ja Tuuli Puhvel, kokku jäi oma töödega sõelale 65 kunstnikku 12 riigist. Väljapanek jääb avatuks aasta lõpuni
.

Londonis Novas Gallerys esitleb näitusel "Power and Man: Three Countries. One History" oma loomingut 20 graafikut Eestist, Lätist ja Leedust. Teiste hulgas osalevad Läti kunsti üks lipulaevu Ilmars Blumbergs, meie Urmas Viik ja Peeter Allik.

Tartu Kunstimaja suures saalis saab vaadata näitust "Rõõm koguda kaasaegset kunsti" (avatud kuni 3.12.2006). Tuntud kollektsionäärid Mart Lepp ja Rene Kuulmann eksponeerivad seal esindusliku valiku Eesti nüüdiskunstike loomingut - esindatud on Peeter Mudist, Tiit Pääsuke, Kaido Ole, Jüri Arrak, Jaan Toomik, Raul Meel ja paljud teised. Väljapanekut toetavad juba lahkunud meistrite nagu Elmar Kitse, Aleksander Vardi, Lepo Mikko, Efraim Allsalu ja Ilmar Malini taiesed. Veelgi avarama pildi kogudest annab näitusega kaasnev kataloog.

Kunstioksjonite jõudsalt tõusvad hinnad on kunstikogumisest kujundanud küllusliku elustiili lahutamatu osa. Lepp ja Kuulmann on viimastel aastatel avalikkuse ette toonud ligi paarkümmend näitust oma kollektsioonide baasil, millega kaasneb ka kogutu tõlgendamine, reprodutseerimine ja publitseerimine.

Täna kell 16 avatakse Tartu Kunstimuuseumis Johannes Saali suur retrospektiivnäitus "Elu metamorfoosid" (avatud kuni 25.02.2007). Saali loomingu viimane ülevaatenäitus toimus 1968. aastal, 4 aastat peale autori surma. Kunstniku ekspressiivne käsitluslaad eristab teda teistest Pallase tausta ja mõjutustega kunstnikest ning lisab olulise tahu meie 40.-50. aastate kunstile. Johannes Saali võiks nimetada ka Eestimaa Goyaks - ka Saali fantaasia sünnitas koletisi, mille kaudu väljendas ta oma rahulolematust kaasajaga. Nii pole kerge leida midagi sarnast tema kummituslikele nägemustele või näiteks Stalini-aegsele grotesksele "Pioneeri portreele". Saali mitmesajast maalist ja joonistusest koosnev pärand kuulub Tartu Kunstimuuseumile tänu kunstniku abikaasa annetusele, käesolevale näitusele on lisatud Mart Lepa tähelepanuväärne kollektsioon ning töid teistestki kogudest.

Mark Raidpere pälvis möödunud aastal osalemise eest Veneetsia biennaalil ja teiste edusammude eest rahvusvahelisel kunstiareenil Hansapanga grupi kunstipreemia. Tavapäraselt kaasneb rahalise autasuga võimalus teostada näitused kõigis kolmes Balti riigis. Raidpere näitus "Viis teost" (avatud kuni 5.02.2007) on Kumus kõigile huvilistele avatud tänasest.

Arhitektuuri- ja Disainigaleriis näeb meie staararhitekti Vilen Künnapu ja tema poja August Künnapu näitust "Ühisväli". Künnapu seenior esitleb idamaisetest arhetüüpidest mõjustatud templiarhitektuuri ning juunior sugestiivselt ja vabalt maalitud kassi-, balleti- ja lasteteemalisi pilte. Mõlemat kunstnikku huvitab suur kujund ja selle mängulisus. Näitusel näeb ka Nikita Wu ja Marco Casagrande videoklippi stuupade põletamisest.

Jõhvi linnagaleriis näeb Tiina Tammetalu kaasaegse elutunnetuse ja tavapäraste maalitehnikate kokkupuutes sündinud "Eesti maastikke". Kunstnik jätkab mõne aasta eest alustatud eksperimente, mille käigus on ta oma maastike loomiseks kasutanud vahetult kodumaa pinnast - mulda ja savi. Autori enda sõnul tegeleb ta "tootearendusega" - kui kasutada majandusmaailma leksikat. Siiski on tema "maalikunsti laboratooriumis" au sees traditsioonilised võtted ja oskused, sest reegleid saab hüljata vaid see, kes neid tunneb.

Hop galerii pakub vaatamiseks kahe keraamiku, Piret Kändleri ja jaapani päritolu Soomes resideeruva Naoko Nakagawa ühisnäituse "3342". Kändler esitab seeria vajalik-mõttetuid esemeid, mis peegeldavad kunstniku tundeid ja mälestusi - Nakagawa eksponeerib aga keraamilisi objekte, mille avamisel tulevad nähtavale erinevate tähendustega joonistused ja esemed.

Estonia kontserdisaali jalutusruumis avanes järjekordne näitus sarjast "Hispaania noored maalikunstnikud". Sedapuhku esinevad David Barcenas, Sergio Davo, Santiago Torralba, Maru Calmaestra ja Enrique Campayo, kogu projekti käigus tuleb eksponeerimisele 15 autori looming. Eri kunstnikke ühendab lisaks hispaania taustale tunnustatus oma kultuuriruumis ja loominguline küpsus.

Tartu Lastekunstikooli galeriis saab näha Enn Tegova installatiivseid taieseid, mis ühendavad digiprinte Michelangelo, Delacroix', Leonardo da Vinci ning Ernst von Liphardti ikoonilistest teostest ning maalitud linnavaateid ja -kodanikke. Kunstniku juubelit tähistav väljapanek kannab nime "Tegova 60-ndad".

Galerii-G kunstisaalis eksponeerib pealkirja all "Kuivnõelaja, külmnõelaja, kuldnõelaja" oma loomingut graafik Vello Vinn. Deco galeriis näeb Rootsis elava Jaak Poomi akvarellmaale ja tushijoonistusi. Ungari Instituudis avatakse täna Maria Schwarczi ja Tibor Bansaghi maalinäitus "Valguse sära". Kunstnikepaar ammutab loomingulist energiat intensiivsetest värvidest ning otsib tasakaalu loomisprotsessi intuitiivses ja meditatiivses pooles.

Tartus Y galeriis näeb rühmituse Pink Punk videoinstallatsiooni "Must turg" ning ruumiinstallatsiooni "Elulähedane kogemus". Tegeldakse hinge müümise teemaga ning uuritakse, kas kunst võib toimida kui totaalne keskkond ühele inimesele, mis pakub võimalust eraldumiseks ümbritsevast maailmast. Pink Punk on silma paistnud teoste ja aktsioonidega, kus roosamannalise pealispinna ja pop-klisheede taga aimduvad hoopiski tõsisemad teemad.

Kuressaare Raegaleriis näeb praegu Leonhard Lapini ja Endel Loo ühisnäitust "Pärimustega kahasse". Kultuurikeskuse saalis aga leiab aset Saaremaa Kunstiklubi järjekorras juba 28. sügisnäitus.

Käesoleva nädala algusest on Paldiskis Amandus Adamsoni majamuuseumis toimunud Eesti Kunstiakadeemia ja Helsinki Kuvataide Akademia ühisprojekt "Adamsoni lend ja lehvitus", mille eesmärgiks tõlgendada vanameistri loomingut audiovisuaalsete vahenditega. Kunstiprojekti kulminatsiooniks on homme kell 17 algav aktsioon, mille käigus püütakse Adamsoni teoste interpretatsiooni ja kohameeleolu vastasmõjus luua omamoodi aegade-vahelist sünergiat.

Eeloleval nädalavahetusel leiab Pärnu vanas Mudaravilas aset 12. Rahvusvaheline Pärnu Fideo- ja Vilmifestival "Klassiahastus". Kuigi meie ühiskonnas ei peaks klasse olema, on elanikkond siiski lõhestunud vastavalt juurdepääsule sellistele hüvedele nagu toit, võim, tervis, informatsioon, seks ja materiaalne heaolu. Klassiline ebavõrdsus tekitab aga teadagi ahastust, leiavad korraldajad. Eesti seni ainsal videofestivalil näeb hulganisti uuemat loomingut videokunstnikelt ja koondistelt nagu Kiwa, Külli K. Kaats, Merike Estna & Maks Surin, Non Grata, Raivo Kelomees, Mare Tralla ja CnOPT. Esitamisele tulevad ka eriprogrammid Inglismaalt, Soomest ja Tshiilist, kokku näeb videoteoseid kümnekonna riigi kunstnikelt. Laupäev on pühendatud puhtale kunstile - kogeda saab videokunsti alates sügaval inimkehas- ja vaimus urgitsemisest kuni naljakate ja irooniliste ühiskondlike seisukohavõttudeni. Pühapäevane programm pakub nii päris-dokfilme kui kunstnike-dokke, millise puhul ei tea kunagi, kas ja mis on päris.

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios

Novas Arts
www.novas.org


repro plakatilt: Hispaania maalikunst Tallinnas

Mark Raidpere tööd Kumus
www.ekm.ee

Anneli Ammas (EPL) Veider majake Paldiskis on Adamsoni kunstitöö

12. Rahvusvaheline Pärnu Fideo- ja Vilmifestival 2006
KLASSIAHASTUS

www.nongrata.ee

PÖFFi raames: Indrek Arula ja Filippo Caroti fotonäitus (Radisson SAS Lounge 24 ja kohvik Moskva, avatud 24.11.2006-2.02.2007)

© Indrek Arula
www.indrekarula.com

Reedel, 10. novembril 2006 (12.45 KUKU raadios)  

Eesti kunst välismaal
Inglismaal Modern Art Oxfordis presenteerib Kristina Norman näitusel "Arrivals - Estonia" oma hiljuti valminud dokumentaalfilmi "Pribaldid". Kunstnik intervjueerib lapsepõlvesõpru, vaatleb okupatsiooniaastatel Eestisse elama asunud venekeelse elanikkonna järglasi ja nende elu tänases päevas. Norman on juba kaheksas kunstnik, kes osaleb kaks aastat vältavas näitusteseerias "Arrivals - New Art From the EU", mille eesmärgiks tutvustada laienenud euroliidust pärit kunstnike loomingut.

Mooste Kunsti- ja Sotsiaalpraktikate Keskuse ümber koondunud noored tegijad Evelyn Müürsepp, Jane Remm, John Grzinich ja Mariliin Kindsiko osalesid oma projektidega aga hiljuti Jaapanis aset leidnud maakunstisümpoosionil Abiko Open Air Exhibition.

Eile avati Tallinna Kunstihoone galeriis klaasikunstnike Mare Saare ja Tiina Sarapu ühisnäitus "Vaikivad hääled". Aeg sunnib otsima tasakaalu kohustuste ja vajaduste, endast andmise ja endale saamise vahel. Publik ootab kunstnikult seisukohavõtte ja sõnumit. Ent kunstnik võib soovida hoopiski olla sõltumatu ja mitte sekkuda, lihtsalt kuulata vaikust ja pühenduda - ning selle kaudu ikkagi manifesteerida oma mõtteid. Antud näituse keskmes ongi vaikiv sõnumikandja - klaas. Materjal, mis on ühekorraga tugev ja habras ning millega tegelemine nõuab ettevaatlikkust ja pühendumist.

Galeriis Aatrium saab vaadata jaapani kalligraafilist kunsti näitusel "Pintsli tants". Kalligraafia ehk shodô on Jaapani traditsioonilise kultuuri üks elujõulisemaid ilminguid, mida võib käsitleda justnimelt kui literatuurset kujutavat kunsti. Ühe hingetõmbega paberile joonistatud märgis püütakse tabada ja edasi anda kogu eelneva mõttetöö intensiivsus. Seetõttu on tulemus alati kordumatu ja lõplik omaenese täiuslikkuses. Teisalt tähendab see ajahetke püüdmise kunst pikka protsessi ja aastakümnetepikkust harjutamist... Aatriumi näitus annab hea ülevaate shodô-kunsti erinevatest väljendusvormidest ning kirjamärkide ajaloolisest arengust - teadaolevast vanimast kirjamärgistiilist tensho-kirjast kuni 20. sajandi avangardi vaimust kantud abstraktsete-ekpressionistlike taiesteni.

...ja hingesugulust eelnevaga peaks leiduma Draakoni galeriis Marge Viirgi arvutigraafikanäitusel "Üksteist". Viirgi tushijoonistustel baseeruvad teosed on hetkeseisundite fikseeringud, mis sündinud ruumiotsimiste erinevate protsesside läbimängimise teel. Horisontaalsed ja vertikaalsed jooned kaotavad kuju, moodustades geomeetrilisi vorme, mis annavad teada uutest, keerulisematest geomeetrilistest vormidest, sulades lõpuks märgiks või ornamendiks.

Artdepoos on Ester Faimani ja Argo Männiku koostööna sündinud näitus "Arm". Väljas on hulk omavahel visuaalselt lingitud fotosid, neile sekundeerivad reljeefsed puitpannood. Metallikunsti-taustaga noored autorid valutavad südant ning kõrvutavad valujälgi maastikus ja looduses armidega inimkehal. Kunstnikke häirib inimeste enesekesksus, pidev iseendaga tegelemine ja vohav lauslollus. Loodusobjektide portreed, armistunud kehad ja puud peaks vaataja panema mõtlema, et ka loodus võib haiget saada ning kahjustused võivad seejuures olla pöördumatud.

Hobusepea galeriis näeb Erki Kasemetsa isiknäitust "Informatsioon". Autori sõnul on tegemist prügikunstniku ja isikliku elu dokumenteerija kogemuste kokkupuutepinnal arenenud sümbioosiga. Endale nööbimehena nime teinud Kasemets on seekord üle läinud vormilt sarnastele, kuid sisult erinevatele nööpidele - CD-plaatidele. Sõprade-sugulaste lauasahtlitest ning mahajäetud büroodest kokku korjatud andmekandjad on näitusel mattunud värvikihi alla ja moodustavad tavamõistet "informatsioon" sümboliseerivaid seinakompositsioone.

Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi fuajees saab aga aasta lõpuni tutvuda Eesti Noore Disaineri auhinna SÄSI töödega. Tänavuse peapreemia laureaadiks on Pavel Sidorenko, Väikese SÄSIga pärjati noored disainerid Björn Koop, Ülle Jehe ja Igor Volkov.

Hiljaaegu rääkisime Vanemuise teatri Publikugalerii avamisest Tartus - Pärnus on nüüd olemas Kunstnike Maja. Kunagi kohalikku muusikakooli majutanud hoones Nikolai tn 27 on nüüd loodud tingimused kunsti loomiseks ja näitamiseks. Uue asukoha on endale siin leidnud Pärnu kunstiklubi ja kunstikeskus, Kultuurilabor, k.a.s.k.project, Eesti Litograafiakeskus, vitraazhikoda ja tekstiilikoda, plaanis on külalisateljee rajamine. Kunstnike Majas töötavad ka kunstnikud Andrus Joonas ja Mila Balti - neist viimane pälvis äsja Pärnu kunsti aastapreemia. Uue kunstikeskuse tegevust korraldab Pärnu Linnagalerii.

Litograafiakeskuse senises asukohas Kuninga tänaval näeb aga Anu Kalmu loomingut pealkirja all "Möödunud sajandi graafika". Tegemist on 10-15 aasta taguste kuivnõela- ja litotehnikas piltidega, sisuks Kalmu lemmikteema - lihtsad igapäevaelu detailid, ehk kõik kokku elamise kunst. "Et sel ajal olid lapsed väikesed, on tööd võibolla natuke noore ema nägu," arvab autor ise.

Viinistu Kunstimuuseumis on Rein Mägari akvarellinäitus "Vesi ja kivid" - põhiteemaks voolava vee erinevad hetkeseisud ja vastandused kividega. Autor on leidnud ennast äratuntava kujutamise ja üldistav-abstraktse maalimisviisi piirimail, ei puudu ka lüürilise varjundiga loodusmotiivid.

Plektrum teeb heli nähtavaks
Tallinnas leiab 15.-19. novembrini aset omanäoline visuaalsete helide festival "Plektrum". Laiahaardeline multimeediaüritus on paralleelselt muusikaga pühendatud sellistele põnevatele aladele nagu VJ-kunst ning performance. Esimesed kolm päeva keskenduvad kunstihäppeningidele, koostöös MediaLabiga toimuvad workshopid, loengud ja seminarid. Videoinstallatsioone näeb erinevates kohtades üle Tallinna - näiteks kaupluses Rahva Raamat, Galeriis 008 ja Von Krahli terrassil.

17. novembril saab Eesti Kunstimuuseum 87-aastaseks. Seoses sellega saab sünnipäevakuul mõnest Apollo raamatupoest Kunstimuuseumi poolt kirjastatud raamatu ostnu kingituseks tasuta Kumu pileti. Jõulud on lähenemas ja kui raamat pidavat olema "parim" kingitus, siis kunstiraamat seda enam.

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios


© Jane Remm
www.moks.ee
www.maaheli.ee


© Marge Viirg


© Erki Kasemets

www.plektrum.ee

Reedel, 3. novembril 2006 (12.45 KUKU raadios)  

Eesti kunst välismaal
Vilniuses avati Eesti ja Leedu Kunstiakadeemia noorte maalijate ühisnäitus "Shoot or Shout. No Escape". Eestist osalevad Alvar Reisner, Katrin Koskaru, Sirli Hein, Rait Rosin ja Merike Estna, kuraatoriks on Milda Zhvirblyt Leedust. Lisaks varem valminud töödele teostasid eesti kunstnikud ka huvitava koopia-projekti - nimelt tegid nädal enne avamist kohale sõitnud Reisner, Rosin ja Hein Leedu maalijate näitusetöödest üks-ühele remake'id. Märtsis-aprillis liigub ühisprojekt edasi Tallinna - Vaal galeriisse. Sel puhul jagatakse kunstnikud eesti-leedu segapaaridesse ning need mikrogrupid loovad spetsiaalselt näituse jaoks ühised taiesed.

Konrad Mäe preemia
Kolmapäeval anti Kadrioru Kunstimuuseumis pidulikult üle järjekordne Konrad Mäe preemia - tänavu pälvis selle Mari Roosvalt maalikunsti ja fotomeediumit sünteesiva terviku ning kunstniku emotsionaalse omaruumi loomise eest. Keskendudes mälufragmentidele, on ta järjekindlalt püüdnud defineerida ilu, analüüsida selle tasandeid ning otsinud selle väljendamisvõimalusi traditsioonilise maali värvijõu ning reaalsuse detailide ühendamise kaudu.

Konrad Mäe medalit ja rahalist preemiat suurusega 50 tuhat krooni annavad välja Eesti Kunstnike Liit, Maalikunstnike Liit ja Kultuurkapital. Statuudi kohaselt antakse see teose, teoste seeria või näitusekomplekti eest, mis on oluliselt rikastanud eesti maalikunsti. Mäe medali on teiste hulgas saanud Arnold Akberg, Linda Kits-Mägi, Peeter Mudist, Tiit Pääsuke ja Jüri Arrak. 90ndate lõpust alates on preemia läbinud justkui noorenduskuuri - laureaatideks on saanud rida noori maaliuuendajaid nagu Alice Kask, Erki Kasemets ning Laurentsius & A.D.

...ja justkui hea kokkusattumusena avati samuti kesknädalal Vaal galeriis värske laureaadi Mari Roosvalti isiknäitus "Sünonüüm". Maalijana alustas Roosvalt näitustel esinemist 70ndate algul, fotograafia sidus kunstnik oma seni abstraktse maalilaadiga 90. aastate lõpul. "Hindan fragmente ja pisidetaile, et just nende kaudu jutustada oma lugu. Teine, mis mind maalimisel huvitab, on värvi mõju - pealtnäha küllaltki lihtsa käsitlusega võib saavutada suurema värvide kooskõla. Minimaalsuses on jõud." ...nii avab oma loomingut autor ise.

Rahvusraamatukogus on avatud Tallinna 2. Illustratsioonitriennaal "Pildi jõud". Triennaalil osalevad oma originaalillustratsioonidega läänemeremaade raamatukunstnikud, üritust korraldavad Eesti Rahvusraamatukogu ja Kujundusgraafikute Liit. Samas näeb ka eelmise triennaali peapreemia laureaadi, norra kunstniku Harald Nordbergi isiknäitust.

Sally Stuudios on tänasest lahti traditsiooniks saanud näitus "Kes on kes? Vol. 2", mis tutvustab stuudios juhendavaid õppejõude ja kunstnikke. Näituse idees on peidus ka väike intriig - kui igapäevaselt vaatab ja arvustab juhendaja õpilaste töid, saavad kunstikoolis õppivad lapsed ja noored nüüd omakorda kriitiku rolli asuda. Samas on näitust vaatama oodatud muidugi kõik huvilised. Teostest näeb muuhulgas Mall Nukke apokalüptilise hõnguga digikollaazhe, Jane Remmi videoprojekti ja Vano Allsalu maaliloomingut, fotosid tulekunstiteostest ja palju muud - ei puudu ka hüperrealistlikud vaikelud.

Deco galeriis on mõne aasta eest Kunstiakadeemia lõpetanud Ivo Vinogradovi näitus "Metsikud naised", mis autori sõnul tugineb isiklikule uurimistööle selles küsimuses. Galerii-G kunstisaalis näeb Valli Lember-Bogatkina loomingut näitusel "I-lo".

Tartus alustas Margot Kase kuraatoriprojektiga "Kunstnik kaardil" oma sügishooaega Rael Artel Gallery. 14 noore kunstniku osalusel sündinud projekt uurib "maastiku mälu" ja "territooriumi tähendusvälju". Kaart kui maailma mudel koondab teavet ning vihjab samas ka sellesse sekkumise võimalikkusele. Nii kohtuvadki näitusel erinevad vaatenurgad - linnaplaneerijalikust ülaltvaatest kunstniku ülimalt subjektiivse pea-alaspidi-vaateni... Väljapanekud leiavad aset Y galeriis ja Tartu Linnaraamatukogu keldris.

Pärnu Linnagaleriis on veel täna-homme võimalik vaadata Kadri Alesmaa ja Jaak Visnapi maalinäitust "Täitsa Pernau". Näeb kunstnike isiklikku laadi kogemustel põhinevaid kujutlus- ja mälupilte, millel on Pärnuga otsene seos.

Kesknädalal alustas omapärast kontsert-jalutuskäikude sarja Tallinna galeriides projekt "ReVisioon II". Esimene peatus ehk kontsert peeti Kunstihoone galeriis Agur Kruusingu näitusel "Uskumatult ilus". Idee seisnebki selles, et kontsert kulgeb ühest näitusesaalist teise, publik liigub sellega kaasa ning saab ühtlasi vaadata enda ümber eksponeeritud kunsti. Esitatav muusika valitakse vastavalt konkreetse näituse ideele ja iseloomule, kuulajad on absoluutselt vabad tulema, ringi liikuma ja lahkuma, millal just meeldib. Projekti vedava ansambli Resonabilis koosseisu kuuluvad eesti kromaatiline kannel, hääl, flööt, tshello ning vajadusel veel muudki pillid. Mängitakse kaasaegset muusikat, võtmesõnadeks on kõla, helisemine ja resonants kuulajatega. Kujutavat kunsti ja muusikat ühendav programm sai alguse tänavu kevadel Kumus, järgmine muusikaline peatus toimub 13. detsembril Haus galeriis.

Jätkuvad ka Kadrioru Kunstimuuseumi traditsioonilised Laupäevaakadeemia loengud, mis tänavu on seotud näitusega "Vene valitsejad. Valitsejaportreed Eesti kunstikogudest". Laupäeval kell 15 esineb kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa, kes räägib Peeter I ja viimase abikaasast Katariinast ning nende visiitidest Tallinnasse. Mikkeli muuseumis aga näidatakse nüüd laupäeviti ja pühapäeviti Juri Lotmani telesaateid "Vestlusi vene kultuuriloost".

Sarjas "Kumu dokumentaal" näeb 8. novembril dokumentaalfilmi USA skulptorist Richard Serrast. Linateos keskendub Serra hiiglasliku, 1200 tonni kaaluva terasest ruumiinstallatisooni "The Matter of Time" püstitamisele Bilbao Guggenheimi muuseumis. Serra teosed tegelevad ruumi füüsilisuse kõrval vaataja keskse rolliga kunsti kogemisel.

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios


© Harald Nordberg


© Mari Roosvalt


© Sally Stuudio


© Helina Kõrm
Rael Artel Gallery projekt "Kunstnik kaardil"

www.kunstikeskus.ee keskkonnas leiduvate mistahes algupäraste tekstide, tõlgete, terviklike info- ja lingikogumite ning pildimaterjali reprodutseerimine ainult KUNSTIKESKUS.EE ja/või nende autorite ja/või nende valdajate nõusolekul. Originaalteoste ja viidatud materjalidega seotud õigused kuuluvad üldjuhul nende autoritele ja/või valdajatele.