24h galerii
Kunstiteadlikkuse Keskus
tagasi avalehele
 
ARHIIV kunstiuudised
 
Kunstiteadlikkuse Keskuse kunstiuudised
Toimetaja Vano Allsalu
NOVEMBER 2010
selle kuu varasemad uudised vt. allpool
   
   

Reede, 26. november 2010

 

Eesti kunsti ajalugu jätkub
Neljapäeval esitleti Tallinna Kunstihoones "Eesti kunsti ajaloo" V köidet, mis vaatleb 20. sajandi esimest poolt meie kunsti arenguloos. Köite koostaja ja toimetaja Mart Kalmu sõnul pakub ligemale tuhande illustratsiooniga 712 leheküljeline raamat värskeid sissevaateid kunsti ja arhitektuuri ajast, mil eesti kunst murdis end baltisaksa kunsti varjust välja ja püüdis kontakteeruda rahvusvahelise avangardiga ning Eestis kujunes välja kaasaegne kunstikultuur. Vaatluse all on nii eestlaste kui siinsete rahvusvähemuste loodu, nii professionaalne kui rahvakunst ja arhitektuur, naiskunstnike eripära ja alles hiljem avarama kunsti mõiste alla mahutatu.

Aastaid 1900-1940 käsitlev raamat on Eesti Kunstiakadeemia eestvõttel koostatava kuueköitelise koguteose teisena ilmuv osa. Esimesena nägi 2005. aastal trükivalgust II köide, mis käsitles perioodi 1520-1770.

"Eesti kunsti ajaloo" V köite autorid on Tiina Abel, Jüri Hain, Karin Hallas-Murula, Ants Hein, Mart Kalm, Katrin Kivimaa, Eha Komissarov, Ene Lamp, Mai Levin, Reet Mark, Peeter Linnap, Mari-Liis Paaver, Heiki Pärdi, Johannes Saar, Ivar Sakk ja Elle Vunder. Koguteose peatoimetaja on Krista Kodres ja kujundaja Andres Tali. Raamatu ilmumist toetasid Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.

Kurismaa PÖFFil
PÖFFi raames näidatakse Tallinna kinodes Sõprus, Artis, Solaris, Coca-Cola Plaza ja Kosmos, samuti Kinomajas, Kumus ja Von Krahli teatris ajavahemikus 24. november kuni 5. detsember kunstnik Kaarel Kurismaa loomingut. Kumu kunstimuuseumi korraldatud väljapanek toob kinohuviliste ette Kurismaa korraga mitut meelt haaravad kunstiobjektid ja videoprojektsioonid.

Eesti kineetilise kunsti silmapaistvaima esindajana on Kaarel Kurismaa looming ainulaadne ning vaimukas - ta kasutab erisuguseid materjale ning valmisesemeid, mis on lavastusliku lähenemisega seatud teravmeelseks ja esteetiliselt nauditavaks tervikuks. Teoseid ühendab läbiva joonena mängulisus, absurdimaigulisus ja iroonia. 14. Tallinna Pimedate Ööde Filmifestivalil väljapandud teosed pärinevad ajavahemikust 1973-2010 ning neis on kunstnikule omaselt ühendatud heli, vormi ja liikumise kooskõla. Väljapaneku kujundas Mari Kurismaa.

Ühe itaalia maali lugu
Mikkeli muuseumis on novembri keskpaigast aprillikuu lõpuni eksponeeritud ühe-pildi-näitus "Simson ja Deliila. Itaalia maali lugu". Räägib see ühe põneva saatusega kunstitöö, 17. sajandil Napolis loodud maali saatusest ja uuenemisest Eesti ja Itaalia restauraatorite käe all. Maal ise aga edastab vaatajale Piiblist pärit õpetlikku lugu inimlikest nõrkustest.

1955. aastal anti Eesti NSV alalisesest esindusest Moskvast (endisest Eesti Vabariigi saatkonnast) Eesti Kunstimuuseumile üle tundmatu kunstniku nimetu maal. Rahvusvaheline kunstiteadlaste koostöö on tänaseks välja selgitanud, et tegemist on Napoli 17. sajandi maalikoolkonda, Andrea Vaccaro vanema ringi kuuluva teosega "Simson ja Deliila". Mustunud, paljude lõuendirebendite ja -aukudega töö tegi aastatel 2008-2010 Eesti ja Itaalia maalirestauraatorite käe all läbi "totaalse muutumise". Oluline oleks rõhutada, et "Simson ja Deliila" on esimene Lääne-Euroopa maal Eestis, mis ennistati teadlikult kunstiteose sünnimaa - Itaalia - restaureerimisteooriat ja -praktikat järgides. Taiese restaureerisid Hilkka Hiiop, Maris Klaas ja Merike Kallas (Eesti) ning Domenico Pioggi, Antonio Iaccarino Idelson ja Valeria Valentini (Itaalia). Lisaks maalile näeb näitusel ka dokumentaalfilmi, mis avab toimunud metamorfoosi tagamaid.

27. novembril kell 15 toimub Mikkeli muuseumis ka Laupäevaakadeemia loeng teemal "Simson ja Deliila. Unikaalne restaureerimislugu". Esinevad kunstiajaloolane Kadi Polli ja maalirestauraator Hilkka Hiiop.

Milius näitab oma soome kunstnikke
Tartus Tampere Majas (Jaani 4) avati äsja näitus "Soome nüüdiskunsti Matti Miliuse kogust". Näitus on pühendatud ekstsentrilise kunstikoguja 65. sünnipäevale ja Soome Vabariigi 93. iseseisvuspäevale. Värvikas elukunstnik ja kollektsionäär alustas kunstikogumisega 60ndatel ja juba 1968. aastal eksponeeris esimest korda oma kogu eksliibriseid Tartus EPA raamatukogus. Sellest ajast tänaseni on Milius igal aastal oma kunstikogu teostest nii Eestis kui ka välismaal näitusi korraldanud.

Matti Miliusele kuulub laialdane eksliibristekogu ning üle tuhande joonistuse, graafilise lehe ja maali peamiselt eesti, läti, leedu, soome ja vene kunstnikelt. Omapäraseks teeb tema kunstikollektsiooni asjaolu, et enamik teoseid on kogujale autorite poolt kingitud. Kunstikoguja karjääri algusaastatel pidi noor Milius kingituse saamiseks sageli päris kõvasti vaeva nägema. Legend räägib, et ka stagnaaegses Tartus laineid löönud häppeningi - ülikooli raamatukogu purskkaevus toimunud Miliuse avaliku kümblemise - tagamaaks oli kunstnike omavaheline kihlvedu, kus auhinnaks kunstiteose annetamine Miliuse kogusse.

Jõesaare pärand Adamson-Ericus
Adamson-Ericu muuseumis saab 20. märtsini 2011 uudistada kujur Ernst Jõesaare (1905-1985) loomingu väljapanekut. Retrospektiivne näitus hõlmab Jõesaare teoseid nii Teise maailmasõja eelsest loominguperioodist Eestis kui pagulasperioodist Rootsis. Ernst Jõesaar, kelle abikaasa Renate Jõesaar oli muuseas Adamson-Ericu noorem õde, oli üks esimesi välis-eesti kunstnikke, kes otsustas saata oma loomingu paremiku tagasi kodumaale - juba 1979. aastal jõudis Eesti Kunstimuuseumisse tema 108 skulptuuri, kümneid temperamaale, joonistusi ja visandeid.

1944. aastal koos abikaasaga Rootsi põgenedes kaotas Jõesaar nii koduse töökeskkonna, tellijad kui vaimselt rikka sõpruskonna. Ta pidi töötama algul kiviraidurina ja hiljem konservaatorina Rootsi muuseumides, ent suutis siiski rajada ka võõrsil arvestatava kunstnikukarjääri, võttes osa kõigist suurematest eesti ja balti pagulaskunsti näitustest; aastatel 1973, 1975 ja 1978 toimusid tema isikunäitused Stockholmi Eesti Majas.

Seekordsesse väljapanekusse on valitud mitmeid täisfiguurilisi statuette, tuntud Eesti kultuuritegelaste portreid, ekspressiivse stiliseeringuga reljeefe ja tundliku faktuuri ning peene koloriidiga maale. Ernst Jõesaare hilisemas loomingus peegeldab modernistlik kunstikäsitlus huvitavalt ja isikupäraselt nii inimlikku kurbust, igatsust ja armastust kui ka iidseid legende, müüte ning muusikat. Adamson-Ericu muuseumis avatud näituse koostajad on Juta Kivimäe ja Ülle Kruus, väljapaneku raames toimuvad haridusprogrammid lastele ja noortele.

Rahvaste sõpruse kütkeis on keraamikud
Tartu Kunstimajas saab 12. detsembrini uudistada Eesti, Läti ja Leedu keraamikute ühisnäitust "Rahvaste sõprus". Ühisnäituste korraldamine on kolme riigi tarbekunstnike jaoks juba pikaajaline traditsioon - selle tuntuimaks näiteks on kahtlemata iga kolme aasta tagant Tallinnas peetav Balti tarbekunsti triennaal. Näituse korraldajad avavad tausta: "Paralleele võib tõmmata muudeski valdkondades - Balti kett ja Balti assamblee poliitikas, Balti liiga korvpallis. Koos astusime Euroopa Liitu ja NATOsse, koos haarati meid kunagi NSV Liitu... Viimatinimetatud ajalooline sündmus ja ühine suur naaber on sidunud tahes või tahtmata meie ajalood. Võib-olla teistsuguse ajalookäigu puhul otsiks me sarnasusi teiste rahvastega, käesoleval juhul on aga meie näituse ühisnimetajaks vene rikkalik suuline rahvakultuuripärand."

Konkreetsemalt on väljapaneku vaimseks kannustajaks vene tshastushka - näiteks selline: "Eksis poisike laande laia, maitsvaks kingiks karule sai ta". Keraamikud selgitavad: "Tshastushkad pakuvad äratundmist, ärritavat jubedust, värvikat huumorit, õpetlikku manitsust ja mis peamine - meile inspiratsiooni. Seekord loobusimegi oma individualistlikest meeldumustest ja painutasime end ühise teema "Rahvaste sõprus" alla." Eestlastest osalevad näitusel Viive Väljaots, Ingrid Allik, Kersti Laanmaa, Tiina Kaljuste, Kaie Pungas ja Tõnis Kriisa.

...ja Evald Okas
Pühapäeval, 28. novembril tähistab vanameister Evald Okas oma 95. sünnipäeva. Eesti Ajaloomuuseum kutsub seoses sellega kõiki huvilisi Maarjamäele vaatama juubilari pannood "Rahvaste sõprus". Okas lõi selle monumentaalse temperamaali spetsiaalselt Eesti NSV Ajaloo- ja Revolutsioonimuuseumi jaoks, mis avati 1987. aasta lõpul Maarjamäe lossis. Maarjamäe mõisa kunagise suvesaali otsaseintel on kujutatud võimusümbolid, küljeseinad on jagatud temaatilisteks kompositsioonideks, mis propageerivad rahvaste sõprust ja sotsialismi saavutusi. Kujutatavad teemad kirjutas üksikasjalikult ette EKP ideoloogiaosakond.

Kunstiteadlane Juta Kivimäe: "Suureformaadiline monumentaalteos on kunstilise tervikuna väga õnnestunud. Maarjamäe lossi endisesse ajaloolisse suvesaali loodud pannoo täitis formaalselt kõiki autorile esitatud nõudeid. Nõutav oli rahvaste sõpruse kajastamine, sest koos muuseumi renoveerimisega oli ajaloolise hoonetekompleksi ümber kavas rajada Rahvaste Sõpruse park ja Maarjamäe obeliskini kulgev Sõpruse allee. Samas ei võinud mööda minna tollasest ideoloogilisest kinniskujundist, kummalisest ja mõistetamatust verbaalsest moodustisest, "sotsialismi täielikust ja lõplikust võidust", mis nagu oleks olnud kohe saabumas." Ning Kivimäe jätkab "Rahvaste sõprust" iseloomustades: "On saavutatud tugev üldistus, samas on üksikfiguurid maalitud graafiliselt peenelt ja üksikkaraktereid tabavalt, värvilahendused on kirkad ja samas on saavutatud nauditavad harmoonilised värvikooskõlad. Pannoo üldmulje ei ole kaotanud aastakümnetega oma värskust."

Näitused Tallinnas
Linnagaleriis saab 12. detsembrini tutvuda näitusteseeria Cityscape eelviimase projektiga "Kesktalvine hnott", mille autoriteks on Erkki Luuk ja c:. Galerii kuraatori Anders Härmi sõnul on tegemist "osaga kunstnike psüühilisest seisundist "tammeöö" (2009-)". Tegijad ise ütlevad järgmist: "on ööpäevi, mil kõik kordub - südatalvel ei liigu oim ega rott. on loodus, külm või igijää - vaid päevade monotoonse rütmi järgi saadakse aru, et midagi muutub või nii. oo küla, surm või igijää - vaid monotoonse kapakuga lendab taevast laia lund või särab käre öö, mis aiateibaid nagu litreid puruks lööb. sellises tokermuses - igaveses klaasis, pagujääs - möödub sajand nagu mullast, okstest ja seebist vest, mida moestläinud talumees omale nuttes selga passitab, sisustades sellega terve kuu. lummemattunud, hämuses juhmuses, täiuslikus seiskumises lamab tohutute võsastike ja lundtäis juurte vahel kesktalvine hnott. sammeldunud, kõnevõimetu, pooleldi maakoorde pehastunud ja integreerunud, lamab see puujuurte all, otsegui oina alt välja pistetud linask või pilt." Sama kunstniketandem näitab oma loomingut praegu ka Tartus Y galeriis.

Haus Galeriis on 30. novembrini avatud Leedu kunstniku Juozas Pranckeviciuse maalinäitus "Expression of painting". Eksponeeritud on paarkümmend viimaste aastate maastikumaali ja linnavaadet, mis valminud vabas õhus. "Otse looduses maalimine on kiire reaktsiooni ja suure üldistusvõimega kunstnike pärusmaa, sest iga valgusemuutus ja varjund tuleb osavalt lõuendil edasi anda," tunnustavad näituse korraldajad leedulase maalijatalenti.

HOP galeriis arutleb disainer Raul Erdel oma näitusel "Religioon" disaini kui ühe "uue võimaliku religiooni" üle. Kasutades väljendusvahendina vabakäejoonistust ja 3D-printe, mõtiskleb autor: "Kaasaegses ühiskonnas usu osatähtsus väheneb, aga tegelikult teiseneb ainult usundi sisu. Inimesed on enestelegi märkamatult hakanud elama asjade nimel - asjadest soetamisest ja omamisest on saanud paljude jaoks elu mõte. Tegemist on religiooniga, mida mina nimetaksin "tooteismiks" - mille preestriteks on töösturid ja disainerid ning usklikeks suur osa inimkonnast."

Würthi Kunstigaleriis saab 3. detsembrini uudistada Toronto Eesti Kunstnike Koondise liikmete Eha Luige ja Tiit Põdra maalide näitust. Luik on sündinud Võrumaal, lahkus Eestist 1972 aastal ning jõudis üle Soome ja Rootsi viimaks Kanadasse - ning eelistab maalida loodusmotiive. "Minu silmis on veetilgad kui briljandid mis peegelduvad, puulehed on kui samet, lumi kui vahukoor, keeristormides näen vanameest, kes mõistab kohut meie üle maa peal. Minul on väga suur kirg kunsti järele, sellest saan suurt naudingut ja jõudu," ütleb kunstnik. Põdra on sündinud Rootsis, tema vanemad asusid Kanadasse 1949. aastal. Tema loomingu põhiosa moodustavad abstraktsed motiivid akrüülis: "Armastan julgeid pintslilööke ja uljast värvikasutust."

Mujal Eestis
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses (Tallinna mnt. 3b) saab 19. detsembrini vaadata näitust "Moodne maal", mis toob vaataja ette põneva spektri kaasaegsest eesti maalikunstist. Eksponeeritud on teoseid ülitäpselt planeeritud konseptuaalsetest piltidest ekspressiivsete meeleoluväljendusteni, klassikalisest portreemaalist piltjutustuseni. Osalevad Piret Bergmann, Sirja-Liisa Eelma, Rikka Horn, Andrus Joonas, Andres Koort, Mara Koppel-Ljutjuk, Laurentsius (Lauri Sillak), Kaido Ole, Riin Pallon, Alvar Reisner, Kairi Roolaht-Orgusaar, Leho Rubis ja Alide Zvorovski. Tegemist on läbi aegade ühe suurema maalinäitusega Rapla linnas.

Pärnu Uue Kunsti Muuseumis on 10. jaanuarini 2010 avatud Tartu Kõrgema Kunstikooli ja Kaunase Kunstiinstituudi tekstiiliosakonna tudengite ja õppejõudude näitus "Leiutasu". Töödes leiab lisaks leidesemetele ja nendega kaasnevatele lugudele rakendamist tekstiilikunsti tehniliste väljendusvahendite varasalv. Projekti kuraatoriks on Tartu Kõrgema Kunstikooli tekstiiliosakonna professor Aet Ollisaar. 1. detsembrini saab samas uudistada ka loodusfotograafide Bjorn Rorsletti (Norra) ja Tiina Gilli (Eesti) väljapanekut "Teistmoodi loodus".

Kuressaare kultuurikeskuse saalis on 20. detsembrini Evald Piirisilla maalinäitus "Eestimaa linnused".

Toimub
Pärnu Uue Kunsti Muuseumis kuuleb 28. novembril kell 17 Leo Lapini alias Albert Trapeezhi värvikat luulet, epigramme ja muid säravaid mõttekäike autori ettekandes. Etteaste pealkirjaga "Teised panevad, mina armastan" toimub näituse "Kunstnik loeb" raames; novembri lõpuni avatud näitusel osalevad veel Enn Põldroos, Jüri Arrak, Raul Meel, Toomas Vint ja Ervin Õunapuu. Neist viimane esineb samuti laupäeval Pärnus - loeb ette oma jutte, tutvustab eesti gootika sarja uut pildiraamatut "Lauavestlused" ning näitab autorifilmi "Taevavõti".


© Kaarel Kurismaa


"Simson ja Deliila" enne


...ja pärast restaureerimist


© Ernst Jõesaar


© Ernst Jõesaar


© Juozas Pranckevicius


© Raul Erdel


Näitus "Moodne maal"


Näitus "Leiutasu"

   
   

Reede, 19. november 2010

 

Okas saab 95 ja töötab intensiivselt
Eesti kaasaegse kunsti elav legend Evald Okas (s. 1915) korraldab saabuva 95. juubeli puhul näitused kahes Tallinna galeriis. Üleeile avati tema uuemat loomingut tutvustav väljapanek Vabaduse galeriis, eile aga Arhitektuuri- ja Disainigaleriis "Evald Okas 95", kus on eksponeeritud vanameistri figuraalsed kompositsioonid aastaist 1963-2005. Evald Okas on osalenud Eesti kunstielus üle 70 aasta ja tema külluslik looming on tänini ületamatu nii oma mitmekesise ampluaa kui üldrahvaliku tuntuse poolest.

Arhitektuuri- ja Disainigaleriis eksponeeritud maalidel võib näha kunstniku vaieldamatut kinnismotiivi - naist. Teatraalsed naised, erootilised naisaktid, tütarlapsed maailmalinnade tänavapildist, eksootilised naisartistid... Just Evald Okas on toonud eesti sõjajärgsesse maali- ja graafikatraditsiooni kunstiküpse meelelise käsitluse kaasaegsest naisest.

Vabaduse galeriis eksponeeritud aastail 2007-2010 loodud joonistused ja maalid on sügavalt isikupärased, täis jõudu, kirge ja ootamatuid visuaalseid mõttearendusi. Okase juubelinäituste korraldaja Juta Kivimäe: "Neid võiks nimetada võrratu virtuoosi vabadeks assotsiatsioonideks kõigest möödunust nii elus kui kunstis, ent ka lapsemeelselt ausaks reflektsiooniks sellest, mis toimub praegu vana kunstniku mõtetes ja tema lähiümbruses. Evald Okase hilisloomingule pole eesti kunstis midagi võrreldavat."

Kogu Evald Okase loomingut iseloomustab nõtke graafiline pintslikiri ja virtuoosne joonistusoskus, täpne kompositsioon ja rikas spontaanne värvikäsitlus. Ta on olnud üks kauaaegsemaid Eesti Kunstiakadeemia professoreid, emeriitprofessor, Eesti Kunstnike Liidu ja Firenze Kunstide Akadeemia auliige. Ning lõpetuseks on Evald Okas ka üks väheseid eesti kunstnikke, kelle looming on orgaaniliselt välja kasvanud kaasaegsest linnakultuurist. Näitus Vabaduse galeriis jääb avatuks 1. detsembrini, väljapanek Arhitektuuri- ja Disainigaleriis 4. detsembrini. Esimese neist kahest kujundas Jüri Okas, teise aga meistri tütretütred Mara Koppel-Ljutjuk ja Üla Koppel.

Tali jagab vaatajaga tunnetatud ebamugavust
Hobusepea galeriis saab 29. novembrini tutvuda Andres Tali isikunäitusega "Nähtamatu mees". Galerii kuraator Elin Kard: "Kui veel eelmisel, 2009. aasta kevadel Hobusepea galeriis aset leidnud isikunäitusel "Das Kapital. Kritik der politischen Ökonomie" tegeles Tali Karl Marxi, Milton Friedmani ja liberaalse turumajandusega, tehes seda kõike väljapeetult elegantselt ja pisut küüniliseltki, siis seekordsel väljapanekul on Tali keskendunud peamiselt kommunikatsiooniprobleemidele. Soovides ilmselt küll käsitletava piire ahendada, on Tali pahaaimamatult liikunud eksistentsiaalfilosoofia ja isiklikest poliitilistest järeldustest johtuva filosoofia pärusmaale, analüüsides üksikisiku valikuvabaduse, väärtushinnangute ja sootsiumi poolt aksepteeritud kuvandite ning pealesurutud defineerimisvajaduste vahelisi konflikte. Tali, nagu ilmselt enne ja pärast teda paljud teisedki, tajub kommunikatsiooniga kaasnevat sotsialiseerimist ning "pildil olemise" sundi eelkõige isikliku vabaduse piiramisena ning pealesurutud rollimängudes osalemisena. Tali lahendus peale pressivale nõuetele vastamise painele on tunnetatud ebamugavuse jagamine vaatajaga. Üritades kõigi olemasolevate vahenditega kommunikeeruda (end nähtavaks teha), määrab Tali end tegelikult isolatsiooni."

Kunstnik esitab muuseas "väljavõtteid ühest kirjavahetusest", kus mõtiskleb: "Sageli unustatakse, et hea ja halb kunst terminitena tähendab tegelikult "minule meeldib" või "minule ei meeldi" umbisikulist versiooni. Öeldes "hea" mõeldakse "meeldib" ja vastupidi, arvestusega, et viitamine omaenese meeldimustele võib nõrgendada argumenti. Arvamus esitatakse kui absoluut, kui võrdlus "jumaliku" mõõtmega (whatever it means). [---] …arvatakse, et kontseptualism on kunstist eemaldanud emotsionaalsuse. Hoopiski mitte. Selle valestimõistmise tagajärjel on näitusesaalid täidetud algelise filosofeerimisega."

Kunstiakadeemia avab kaarte
Eesti Kunstiakadeemia endises ja ühtlasi tulevases asukohas - Kunsti platsil - on kõigil huvilistel 1. detsembrini võimalik tutvuda rajatava uue õppehoone kontseptsiooniga. Lisaks detailplaneeringu joonistele on platsil asuvas ehitussoojakus välja toodud uue hoone arhitektuursed lähtekohad, siselahenduse põhimõtted ja uue linnaväljaku mängulised kasutusvõimalused. Vaadelda saab ka arhitektuurikonkursile esitatud taani arhitektibüroode SEA ja EFFEKT võidutöö Art Plaza maketti. Samast leiab ka külalisteraamatu, kus saab väljendada toetavaid seisukohti uue õppehoone ja detailplaneeringu muudatuse kehtestamise kohta.

EKA avalike suhete juhi Solveig Jahnke sõnul pääsevad linnakodanikud ja kõik huvilised EKA maja infopunktis sügavamale hoone sisemusse ja saavad aimu uue Eesti Kunstiakadeemia õppehoone olemusest ja arhitektuurilistest põhiväärtustest. Tutvustus toimub paralleelselt Tartu mnt 1 ja lähiala detailplaneeringu avaliku väljapanekuga Tallinna Linnavalitsuses.

Tartu Kunstimuuseum pidas sünnipäeva
Tartu Kunstimuuseum tähistas 17. novembril 70. sünnipäeva. Juubelipidustuste raames said linnakodanikud osa erinevatest üritustest - veel 21. novembrini saab vaadata vabaõhu-slaidiprogrammi Raekoja platsil.

Tartu Kunstimuuseum oli esialgu kavas avada Kunstiühingu Pallas 20. juubeliks 1938. aastal. Paraku võttis kollektsiooni loomistöö ja asjaajamine rohkem aega ning alles 1940. aasta veebruaris avati muuseumi alusvaraks annetatud 121 teosest koosnev näitus. 15. novembril lõpetas uus võim kõikide ühingute ja liitude tegevuse, kui avas kaks päeva hiljem siiski juba "valmis" kunstimuuseumi, mõistes selle sammu poliitilist tähtsust. Nii võib Tartu Kunstimuuseumi loomist pidada Kunstiühingu Pallas viimaseks hingetõmbeks.

Hetkel on Tartu Kunstimuuseumis ümmarguselt 120 tuhat museaali, neist 50 tuhat on unikaalsed kunstiteosed. Muuseumis töötab 31 inimest, kellest 18 on abipersonal. Näitusi korraldatakse aastas keskmiselt seitse ning külastajaid käis 2009. aastal 17660.

Näitused Tallinnas
Draakoni galeriis on 27. novembrini avatud maalinäitus "Transformaator", kus EKA maalikunsti magistrantuuris õppiv Kristi Kongi tegeleb esemete realistlikult konkreetse kujutamisega ning polemiseerib seejuures: "Oluline ei ole asjade ülireaalne kujutamine. Mina olen selle reaalsuse reeglid ise loonud ja eesmärgiks ei olnud üldse see, et kujutised oleksid ülitäpsed. Need on tehtud nii täpselt nagu mina seda vajalikuks olen pidanud. Minu jaoks on need tööd väga poeetilised. Oma poeetilisuse on nad omandanud protsessi käigus. Ma tean, mis on nende asjade olemus, materjal ja värv. See protsess ise on olnud väga oluline."

Vastalustanud galerii Temnikova & Kasela Galerii tahab viia rahvusvahelise nüüdiskunsti inimesteni "siin ja praegu" - ning avas paari päeva eest jaapani maalikunstnike O Juni ja Takeo Hanazawa satelliitnäituse Lasnamäel Toyota keskuses (Tähesaju tee 33). Kunstnike põhiväljapanek leiab aset teatris NO99 (Sakala 3).

Galeriis Aatrium saab praegu vaadata Andrey Kulpini ja Alekseja Gordina ühist fotonäitust. Pärnus sündinud Kulpin on oma vabad hetked pühendanud pildistamisele metsas ja mere ääres - fotograafia on tema jaoks eelkõige püüe jagada oma emotsioone vaatajatega. Gordina on sündinud 1989. aastal Venemaal Tomskis, 1997. aastal kolis ta Pärnusse, hiljem aga asus õppima maali Eesti Kunstiakadeemias. Oma töödes peab autor oluliseks siduda maastikumaali ja fotograafiat kirjandusega; samuti huvitab teda inimene kui üks osa maastikust.

A- galeriis on 6. detsembrini Anneli Tammiku näitus "Des menages".

Mujal Eestis
Võru Linnagaleriis on 10. detsembrini Mall Parise ja Tiiu Pallo-Vaigu kureeritud Eesti Akvarellistide Ühenduse näitus "Akvarellimaagia". Osalevad Christel Allik, Jüri Arrak, Marju Bormeister, Ilmar Kruusamäe, Pille Lehis, Malle Leis, Valli Lember-Bogatkina, Ülle Meister, Illimar Paul, Ene Pikk, Mari Roosvalt, Bruno Sõmeri, Marje Üksine ja paljud teised - kokku on eksponeeritud maale kolmekümnelt autorilt. Väljapanek peegeldab akvarellitehnika erinevaid võimalusi, tehnilist rikkust ja mitmekülgsust.

Tartu Loomemajanduskeskuses saab 6. jaanuarini 2011 uudistada Ly Lestbergi näitust "I was born to love you", kus näeb 33 selle aasta alguses Saksamaal Schwerinis sündinud fotomontaazhi. Autor selgitab: "Reaalsed portreed Schwerinis kohatud inimestest olen kokku miksinud poeakendel eksponeeritud mannekeenide omadega, mis Photoshopi erimenetluse läbi peaksid mõjuma kummastavalt reaalsetena. Maailmana, kus ühelt poolt on järgitud üldkehtivaid iluideaale, teisalt aga on õhus aimata kaduvuse ja immateriaalsuse õõvastavat hõngu."

Pärnu Kunstnike Maja galeriis saab 11. detsembrini vaadata skulptor Ahti Seppeti "Verekutset". Kunstnik meenutab: "1988. aasta kevadel Vietnamis olles kutsusid kohalikud noored meid, nõukogude inimesi, särasilmselt Lenini lasteks. Tol korral, kui meil Eestis olid esimesed kokkuhoidvad iseseisvustuuled puhumas, tundus see nõutukstegevalt kohatu. ... Samas on selle mõtte tõlgendus mind aeg-ajalt kummitanud. Idealistlikult võiks arvata, et demokraatlik riigikord pakub arenguks võimaluse kõigil tasanditel iseseisvalt mõelda ja eetiliselt tegutseda. Üllatudes tuleb tänagi tunnistada, et vaadates meie ümber võimuuimas koogutavaid silmakirjalikke tegelasi, näeme esirinnas tublisid leninlasi, kes oma päritolu salates, rõõmus-tegusalt ühte jalga marssides ometi eelkõige verekutset järgivad."

Tartu Kunstimajas on 12. detsembrini lahti maalikunstnik Heli Shestakova (1940-2006) mälestusnäitus "Talvest sügiseni". Shestakova alustas oma kunstiõpinguid Tartu Kunstikoolis, aastail 1958-1965 õppis Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis maalikunsti, aastal 1969 sai Kunstnike Liidu liikmeks. Oma tegevuses peamiselt Tartu-keskse kunstniku viimaste aastate olulisemad näitused olid "Väga isiklikud pildid" Tartu Ülikooli Raamatukogus (2001) ja "Meeleolud" Tartus Tampere majas (2005). Tema abikaasa ja kolm last on samuti kunstnikud ja seetõttu tehti ühiselt ka mitmeid perenäitusi, millest suurim oli 1997. aastal Tartu Kunstimajas. Mälestusnäitusel on eksponeeritud kunstniku maale erinevatest etappidest ja esitatud ka väike valik tema kirjutatud luulest.

Samuti 12. detsembrini on Tartu Kunstimajas Kerttu Lätti näitus "Lõhnaperverdi tagasitulek: Maudijabrünimaa. Grünbergi kuulates". Ekspositsiooni moodustavad viimasel paaril aastal loodud kümmekond maali ja hulk joonistusi. "Näituse nimi ulatub tagasi kuue aasta taha, kui sündis maal "Maud ja Brün", vihahoos aga kattis kunstnik Brüni kinni. Meeleparanduse märgiks on see unenäoline maailm nüüd siiski lõpuks oma täies ilus, ja mis veelgi olulisem, kogu oma lõhnakülluses avalikkuse ette toodud," rõõmustavad väljapaneku korraldajad.

Lühidalt
Tartu Ülikooli kunstimuuseumis saab veebruari lõpuni tutvuda väljapanekuga tänavu lahkunud vanameistri Kaljo Põllu graafikaloomingust pealkirja all "Teekond valgustumisse".
Tartu Linnaraamatukogus on praegu vaadata Ove Büttneri maalinäitus "Sügisvärvid" ning Tartu Kõrgema Kunstikooli nahadisaini tudengite ühisnäitus "Pehmed ja kandilised".
Kuressaare Raegaleriis saab 20. detsembrini uudistada Saaremaa Kunstiklubi 32. sügisnäitust.

Toimub
20. novembril toimub Tallinnas PÖFFi animafestivali raames koomiksipäev. Kavas on koomiksiraamatute laat, kus kõigil koomiksikunstnikel on võimalus oma töid müüki panna või teha vahetust teiste autoritega. Kell 15 peab loengu Soome kunstnik Maria Björklund, kes on töötanud nii koomiksi kui animatsiooni valdkonnas. Kell 17 avatakse ühine koomiksiväljapanek FINEST, kus 10 eestlast ja 10 soomlast pakuvad oma nägemuse teemal "Hommik, päev, õhtu ja öö"; esindatud on väga erinevad visuaalsed stiilid ja lood. Näituse kuraatorid on eesti koomiksikunstnik Joonas Sildre ja Soome Koomiksiseltsi tegevjuht Kalle Hakkola.

Kell 22 läheb lahti Soome-Eesti koomiksimaavõistlus - live-üritus, kus kohapeal tuleb etteantud teemal võimalikult nobedasti valmis joonistada sobiv koomiks; tekkivaid pilte saab seejuures kaamerate vahendusel jälgida suurelt ekraanilt. Ning 20. kuni 22. novembrini leiab aset loenguprogramm Keyframes, mille põhifookuses on animadokumentalistika. Koomiksipäeva korraldavad Soome Instituut, Animafilmide Festival Animated Dreams, Tudengi- ja lühifilmide festival Sleepwalkers ja Soome Suursaatkond Eestis. Lisainfot leiab anima.poff.ee ja www.finst.ee

28. novembrini Tallinna Kunstihoones avatud näituse "Kättemaks" raames toimub 23. novembril algsuega kell 16 vestlusring, kus kättemaksu ilmnemist ühiskonnas, poliitikas ja eraelus vaatlevad Hasso Krull, Maarja Kangro, Roomet Jakabi, Liina Siib, Marko Mäetamm, Jüri Lipping ja Harry Liivrand. Muuuhulgas räägitakse kättemaksust kui identiteedi kujundajast ning emotsionaalsest käivitist poliitikas ning sotsiaalsetes ja kultuurilistes protsessides, selle arhailistest juurtest ja emotsionaalsest ambivalentsusest, kättemaksust kui kannatuste hüvitisest ja psühholoogiliselt paratamatust reaktsioonist, kättemaksust kui ammendamatust loominguallikast...


Evald Okas (2008)
Repro: www.evaldokasemuuseum.ee


© Andres Tali


EKA õppehoone konkursi võidutöö "Art Plaza"
Repro: EKA


Tartu Kunstimuuseum
Foto: www.kul.ee


© Kristi Kongi


© Ly Lestberg


© Ahti Seppet
Foto: linnagalerii.parnu.ee


© Kaljo Põllu


Animated Dreams
Repro: anima.poff.ee


Näitus "Kättemaks"
Foto: Tallinna Kunstihoone

   
   

Reede, 12. november 2010

 

Mäetamm puudutab prussakaid ja räägib lugusid
Tallinna Kunstihoone galeriis on 5. detsembrini Marko Mäetamme näitus "30 Stories and 4 Cockroaches" ("30 lugu ja 4 prussakat"). Kunstnik jätkab sama problemaatikat, mis novembri alguses avatud Hobusepea galerii näitusel ja varemgigi, vaadeldes läbi talle ainuomase musta huumori peresuhteid ja muid inimliku olemise naljakaid, kurbi ja tõsiseid külgi. Väljendusvahendiks on Mäetamm aga sedapuhku valinud traditsioonilise akvarellitehnika.

Kunstnik kirjeldab oma tänavu septembris New Yorgis resideerumise ajal loodud tööde valmimisprotsessi: "Jalutasin mööda linna ringi ja kirjutasin lugusid. Ideid sain iseenda peas liikuvatest mõtetest ja ümbritsevast keskkonnast tulevatest signaalidest. Lood räägivad sellest, mis juhtub kodus. Lisaks isiklikule elule inspireeris mind nende tööde tegemisel kusagilt juhuslikult loetud intervjuu David Lynchiga, milles ta ütles, et kodu on koht, kus läheb alati midagi valesti. Tööde vormiline külg on inspireeritud keraamilistest maalitud ahjuplaatidest, mida ma nägin suve lõpul naise ja lastega mööda Lõuna-Eestit ringi sõites Sangaste lossis." Galerii tagumises saalis eksponeeritud video on aga inspireeritud pereväärtustest ja sellest, mida inimesed neist arvavad...

Muravskaja lõpetab rahvuslusega
Tartu Kunstimuuseumis saab 28. novembrini vaadata Tanja Muravskaja portreenäitust "Split Mind", millega kunstnik kuulutab lõppenuks oma loomingut viimased neli aastat läbinud rahvuslikkuse ja rahvusluse temaatika. Seda valdkonda on Muravskaja varem käsitlenud oma näituseprojektides "Positsioonid" (2006) ja "Lucky Losers" (2009), millele sekundeerisid autori pereringi puudutav "Ema" (2008), kodumaa sümboolsust puudutav video "Muld" (2009) ja installatsioon "Monumendid" (2010).

Näituse kuraatori Indrek Grigori sõnul iseloomustab Muravskaja loomingut sotsiaalne närv, mis võimaldab dokumentaalsust eirates kehtestada tugeva autoripositsiooni ja esitada võrdlemisi selgeid seisukohti. Nii on Muravskaja portreede puhul ühtlasi tegemist autoportreedega, mille kaudu autor tegeleb enese identifitseerimise ja positsioneerimisega.

Järvsoo tutvustab ilu valemit
HOP galeriis on 20. novembrini võimalik tutvuda Aldo Järvsoo "Ilu valemiga". Kolleegi ja kultuuriajakirjaniku Tanel Veenre sõnul on Aldo Järvsoo loomingu tugevuseks haruldane mõttepuhtus, tundlikkus ja stiilitaju: "Ta ei dekoreeri, ei tee moodi "lihtsalt sellepärast, et oleks ilus". Töötades oma uue kollektsiooni ideega püüab ta puhastada mõtte, et leida täiesti uut lähenemist moele. Nii ongi sündinud tema kuulsad vineerist vormimängud, põnevad paeltest ja lintidest punutised kehal või graafiliselt puhtad lahendused tikanditega." Esitledes juba viie aasta eest Kumus oma kollektsiooni "Folkcouture", on Järvsoo kahtlemata olnud teerajajaks ka viimastel aegadel ülipopulaarse rahvusliku teema toomisel moepilti.

Oma uues kollektsioonis püüab kunstnik muuta rõivasteks muinasjutumaailma, mis eksisteerib vaid tema peas ja südames. Neis salapärastes lugudes on aimata delikaatseid laene eesti folkloorist, juugendiromantikast, keskaja kostüümist ja antiiksetelt jumalannadelt. Rafineeritud vormimängu juures on kõik värvid rõivakomplektides keeratud võimalikult puhtatoonilisteks: granaatõuna punane, öötaeva lilla, smaragdroheline, lasuursinine… Teema, millega kunstnik samuti süvendatult tegeleb, on sümmeetria - vormide, paelte ja joonte mängud ihul. Sellest omakorda kasvabki soov leida üles ilu valem.

Eesti disain Normandias
12. novembril avatakse Prantsusmaal Caeni linnas Normandia kultuurifestival Boreales, mille raames saab muuhulgas näha Eesti disaini tutvustavat näitust "design_estonia". Eksponeeritud on viimaste aastate huvitavamad disaintoodete näiteid ja disainiauhinna Bruno nominentide töid, eraldi rõhuasetuseks on põhjamaise vineeri ilu ja kasutusvõimaluste esiletoomine. Näituselt leiab Igor Volkovi, Monika Järgi, Margus Triibmanni, Tarmo Luisu, Pavel Sidorenko, Jaanus Orgusaare, Mare Kelpmani, Maarja Mõttuse, Björn Koobi ja Veiko Liisi, Sixten Heidmetsa ja Sirli Ehari, Julia Maria Künnapi, Kerttu Laane jt töid. Projekti kureerivad Marko Ala ja Ilona Gurjanova. Väljapanek on avatud aasta lõpuni ning toimub Kultuurkapitali toel.

Aastatega aina enam populaarsust võitnud festivali Boreales eesmärgiks on tutvustada prantslastele Balti- ja Põhjamaade kultuurisaavutusi. Lisaks näitustele leidub kavas nii teatri-, kontserdi-, kirjandus- kui kinoõhtuid, seejuures esindavad Eestit sellised kultuuriraskekahurid nagu Arvo Pärt, Neeme Järvi ja Sofi Oksanen.

Klaassilmadega nahkpead ja traadist hirved
Tartus LOOV galeriis näeb 21. novembrini soome kunstniku Kaisu Koivisto skulptuure ja objekte pealkirja all "Eye to Eye". Koivisto kasutab oma objektide ja installatsioonide loomisel materjale, esemeid ja pilte igapäevaelust - näiteks vanu nahkmantleid. Tartus eksponeeritud Leatherman'i ja Bambiesque skulptuurid aastatest 2009-2010 sisaldavad elemente nii inimestelt kui ka loomadelt.

"Minu väikefiguurid jälgivad vaatajat mõistatuslikult oma klaasist silmadega. Olen inspiratsiooni saanud popkultuuri kangelastest nagu Batman, Spiderman ja Superman. Kuigi Leatherman'id on grotesksed ja liialdatud, on nad samas ka üsna humoristlikud ja koomilised. Nad ei ole superkangelased, vaid pigem kaitsetud väikesed olendid," tutvustab kunstnik oma töid. Ja jätkab: "Oma aja ära elanud orgaanilised materjalid nagu nahk, loomade luud ja sarved kannavad kulumise märke, neil on kriimustused, praod ja plekid. Kasvu ja hävingu protsess on seega nähtav. Olen huvitatud ambivalentsest esteetilisusest, samaaegselt atraktiivsusest ja jälkusest, sünteetilisest ja orgaanilisest," räägib kunstnik. Eestis on Koivisto töid varem eksponeeritud Kumus näitusel "SHIFTscale - Extended Field of Contemporary Sculpture" (2006).

Optimistlik-irooniline ehtekunst
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis saab 9. jaanuarini uudistada ehtekunstnike Mari Relo-Shaulyse ja Adolfas Shaulyse näitust "Yes". Mõlemad on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia metallikunsti osakonna ning ühisnäitustega üles astunud kokku üheteistkümnel korral. Kohalikust poeetilisest ehtemaastikust eristab kunstnikepaari sotsiaalselt kriitiline vaatenurk - nende ehted intrigeerivad, pakkudes tihti humoorikaid repliike argitasandilt tuntud esemetele ja nähtustele. Kontseptuaalse käsitluse kõrval iseloomustab kunstnikke aga mõnevõrra ootamatult ka tehniline kõrgpilotaazh.

2008. aasta sügisel esineti Vilniuses ühisnäitusega "Muudatused: oleme edukad", mis pälvis tähelepanu samal ajal maad haaranud majanduskriisi taustal. Kunstnikud ise lausuvad, et täna, kaks aastat hiljem, kui Eesti on esimese Balti riigina väljumas kriisist, üle minemas eurole ja Tallinnast on kohe-kohe saamas Euroopa kultuuripealinn, demonstreerivad nad oma jõudu ja piiramatut optimismi.

Näitused Tallinnas
Eesti Rahvusraamatukogus on 2. detsembrini Eesti ja Soome kunstnike religiooniteemaline ühisnäitus "Mõte ja meel". Välja on pandud 24 tööd, sealhulgas meie kunstnikelt Lola Liivati "Vabadusele", Jüri Arraku "Kuju vanast kirikust", Olav Marani "Kirik" jt. Kunstnik ja näituse koostaja Eva Jänes religioosse maailmatunnetuse kohta: "Vahel on see aimatav, assotsiatsioone tekitav. Või siis täiesti otsene. Nagu meel ja mõte." Näitus täiendab 19. novembril Riigikogu konverentsisaalis toimuvat kristlike väärtuste kultuurifoorumit "Kristliku rahvuskultuuri tulevikust".

Ungari Instituudi galeriis on 24. novembrini Tibor Horvathi näitus "Talumatu". Horvath (1976) hoidub oma kunsti lahterdamisest ja "kasutab internetti skulptuurina"; ta on lõpetanud Ungaris kunstiülikooli intermeedia eriala Guinnessi rekordi katsega (kõige kiirem diplomikaitsmine, 13 sekundit) ning pälvinud "mitteväärilise kunstniku" preemia, mille ise koos sõpradega välja mõtles. Seekordne projekt on galerii kuraatori Denes Farkase sõnul valminud spetsiaalselt Tallinna näituseks kohaliku olukorraga lähemalt tutvudes. "Näituse kaalule asetasin kaks raskust - majanduse ja poliitika. Mõõtühikuna kasutan demokraatiat. Katsun neid tasakaalu viia. Olen ungarlane. Eurooplane," selgitab autor.

Estonia Talveaias saavad teatrikülastajad 5. detsembrini osa meie tekstiilikunsti klassiku Ellen Hanseni loomingust pealkirja all "Peidus pool". Tänavu suvel 100. juubelit tähistanud Hanseni mõju Eesti professionaalse tekstiilikunsti kujunemisele on olnud väga suur, tema looming on ilmestanud näitusesaale järjepidevalt kaheksa aastakümne jooksul. Üle 60 taiese tema loomingust asub ETDMi jt. kogudes - praeguse näituse eesmärgiks ongi välja tuua töid, mis omal ajal tähelepanu ja tunnustust pälvinud, ent tänasele vaatajale tõenäoliselt tundmatud. Nii näeme Estonias valikut 60ndatel valminud rüiuvaipadest, mille dekoratiivset kujundikeelt rikastab sellele tehnikale omane maaliline pinnastruktuur; Hanseni kavandite järgi valminud dekoratiivkangaid, mis on tuttavad Estonia kontserdisaali ja Vanemuise teatri lavaeesriietena ning märgilise tähendusega põimevaipa "Kullaketrajad".

Kastellaanimaja Galeriis saab 28. novembrini kaeda tuntud tennisisti Andres Võsandi kunstikatsetusi. Pealkrja all "Värvireisid" esitab autor troopiliste maade loodusest inspireeritud suuremõõtmelisi maastikumaale, millest õhkub vahetut siirust ja optimismi. "Need on poeetilised leidlikud, hoolikalt teostatud tööd, mis ülistavad armastust looduse vastu," lausuvad näituse korraldajad.

Mujal Eestis
Tartus galeriis Noorus on novembri lõpuni avatud maalinäitus "Tartu kunstikool 60". Välja on pandud kaks tosinat õlimaali kooli õpilastööde varamust läbi aegade - autorite hulgast leiab mitmeid tänagi kõrgelt hinnatud kunstnikke ja kultuuritegelasi nagu Tiit Pääsuke või Omar Volmer. Kunstikooli metoodilisse fondi on kogunenud ka põnevaid töid, mille autor teadmata, ent teada-tuntud hoopis modell - näiteks kunstikoguja Matti Milius.

Pärnu Kontserdimajas näeb 4. detsembrini soome kunstnike Teija Raakku ja Hanna Schroderuse maale. Raakku (kes on muuseas lõpetanud mõne aasta eest maali eriala EKAs) vaatleb soostereotüüpe ning uurib oma portreedes neid üldinimlikke jooni, mis ei määratle kujutatavat mehe või naisena. Schroderuse huviobjektiks on võimusuhted, seda eriti nõrgema osapoole vaatenurgast.

Viljandis Kondase keskuses on 28. novembrini Tõnu Nooritsa ja Uku Põllumaa fotonäitus "SEE" ehk "Surnud Ehitised Eestis" - järelkaja seitsme aasta tagusele väljapanekule "Elavad Ehitised Eestis" ning vaatlus ehitiste käekäigust ajas ja inimese meelevalla all.

Toimub
13. novembril algusega kell 19 toimub Tallinna Kunstihoone galeriis kolmas ja viimane videoskriining sarjast "Rain of Down". Valikus on kunstnikud, kelle teosed pendeldavad videoperformance`i, kunstnikuvideo ja live performance´i vahepeal: Roi Vaara (FI), Tero Puha (FI/GB), Dogan Dogan (TR/DE), Johanna Reich (DE), Irma Optimist (FI), Pilvi Takala (FI), Kurt Johannessen (NO) jmt. Skriiningu lõpuks näitavad kuraatorid Anja Helminen ja Kaarina Ormio oma lemmikteoseid kahelt eelmiselt skriiningult: Kika Nicolela (BR) "Flickeringi" ning Gustaf Bromsi (SE) videot "Sitting".

Isadepäeval, 14. novembril on Pärnu Uue Kunsti Muuseumis kõik näitused isadele ja vanaisadele koos laste ning lastelastega tasuta. Lisaks linastuvad laupäeval-pühapäeval samas soodsa piletihinnaga 2 rõõmsameelset koguperefilmi - "Pettson, Findus ja mälukaotus" ning "Väike nõid Lilli - draakon ja võluraamat". Adamson-Ericu muuseum ootab isadepäeval aga 50kroonise perepiletiga vaatama viimast päeva lahti olevat näitust "Adamson-Eric. Ühe looja mitmekülgsus"; kell 14 jagab kunstnikepere Denes Farkas ja Ketli Tiitsar samas oma kogemusi loojatena ning juhendab meisterdamise juures.


© Tanja Muravskaja


© Aldo Järvsoo


© Kaisu Koivisto


© Mari Relo-Shaulys, Adolfas Shaulys


© Tibor Horvath


© Hanna Schroderus


© Gustaf Broms

   
   

Reede, 5. november 2010

 

Mäe preemia Sarapuule
1. novembril anti Kadrioru kunstimuuseumis pidulikult üle järjekordne Konrad Mäe preemia. Medali ja rahalise tunnustuse suurusega 50 tuhat krooni pälvis sedapuhku Lembit Sarapuu. Zhürii koosseisus Mari Roosvalt, Andres Koort, Piret Lindpere, Hannes Starkopf, Harry Liivrand ja Jaan Elken tunnustas Lembit Sarapuud tänavu augustis-septembris Vaal galeriis toimunud näituse eest, kus aastakümneid tagasi loodud isikupärasel mütoloogial põhinev maaliseeria sai täiendust äsja maalitud töödega. Zhürii hinnangul iseloomustab Sarapuud seksistlik ja provokatiivne vaatenurk solgitud soorollidele, seda kõike leebe huumori ja puänteeritud groteski võtmes.

Tänavusele preemiale kandideerisid Sarapuu kõrval veel Siim-Tanel Annus, Merike Estna, Raoul Kurvitz, Maarit Murka, Kaido Ole, Kiwa, Mall Paris, Enn Põldroos, Tõnis Saadoja ja Irina Sopina.

Tallinn saab juurde virtuaalset avalikku ruumi
Tallinna Linnagaleriis on 21. novembrini Karel Koplimetsa ja Ivar Veermäe "virtuaalse aktsionismina" käsiteldav kunstiprojekt "Don´t Be Evil". Galerii kuraatori Andres Härmi sõnul pole mingi uudis, et Tallinna linnaruum on äärmiselt kontrollitud ja organiseeritud ning info levitamiseks on seal võimalik (ilma seadust rikkumata) kasutada vaid kalleid erakätes olevaid reklaampindu. Vaikimisi lähtume kõik eeldusest, et kasutajal on pigem võimalik linnaruumi tarbida, kui et sinna midagi iseseisvalt lisada, midagi juurde luua. Koplimets ja Veermäe teevad katse vähemasti virtuaalses ruumis neist piirangutest kõrvale hiilida.

"Dont Be Evil" on osa Google`i korporatiivpoliitikast, mille juhtmõtteks on, et peaks olema võimalik teenida (palju) raha ilma (palju) kurja tegemata. Koplimets ja Veermäe viivad läbi eksperimendi, kus nad püüavad linnaruumi ning selle virtuaalset representatsiooni nihestada: "Viies läbi Google Street View tänavapildistamise sarnase aktsiooni, loome enda variandi Tallinna tänavatest, kuhu tekitame järeltöötluse abil juurde avalikke ruume ja pindu. Näitusel on vaatajal võimalik viibida väikeste muudatustega virtuaalses Tallinnas ning lisaks sellele ka linnaruumi loomisesse sekkuda märkides näitusel olevasse internetiga ühendatud arvutisse koha Tallinnas, kuhu ta sooviks tekitada avalikku ruumi. Seejärel fotografeerime koha ja teeme digitaalsed muudatused."

Näituse kõrvalaktsiooniks on katse laadida samad pildid üles Google Earthi, mis võimaldab kõigil kasutajatel enda pilte koos vastava asukohaga Google`i virtuaalsele gloobusele salvestada. Selle katse eesmärgiks on kunstnike sõnul "uurida seda, kas lokaalselt tegutsedes on lihtne pääseda globaalsele pildile või mitte."

Mäetamm tirriteerib jälle
Hobusepea galeriis saab 15. novembrini vaadata Marko Mäetamme isikunäitust "Van Damme, juuksekarv ja palju muud". "2007. aastal Veneetsia biennaali Eesti paviljonis esitletud "Kaotaja paradiis" viis Marko Mäetamme kerge käeliigutusega võitjate klubisse. Mäetamme aastate tagune otsus positsioneerida ennast haleda ja ebaõnnestunud kaotajana, kellega sõltumata kultuurist ja taustast on võimalik samastuda ning kellele kaasa tunda või siis kelle üle kahjurõõmsat üleolekutunnet nautida, osutus üliedukaks müügiartikliks," nendib galerii kuraator Elin Kard.

Mäetamme lähenemisnurk elule ja asjadele on suuresti samaks jäänud, küll on aga teemadering nüüd kitsamaks koondunud, pöördudes majanduslikult ja sotsiaalselt toimetulekult enam isiklikele suhetele ning paranoilistest hirmudest ja ettekujutustest tingitud sundmõtetele. Kunstnik ise kergitab oma näituse eesriiet järgmise selgitusega: "Ühel õhtul tulin koju täiesti purjus. Nii purjus, et jäin kohe välisukse juurde põrandale magama. Ei suutnud isegi riideid seljast ära võtta. Lebasin seal niiviisi talvesaabaste ja igasugu muu kraami vahel ja nägin õige imelikku und, et olen Inglise 70ndate aastate rokkbändi Slade front man ja mu naine ja kaks last on ülejäänud bändi liikmed...". Kuidas lugu edasi läheb, vaadatagu juba Hobusepeas!

Künnapul arhitektid ja pärismaalased sõbralikult koos
Parikaste majas (Hariduse 1, Tallinn) saab 19. novembrini uudistada August Künnapu väljapanekut "Arhitektid ja pärismaalased", mille organisaatoriks ja kujundajaks on Urmas Luure. Eksponeeritud on kaks portreemaaliseeriat, "Arhitektide portreed" (2002) ja "Kau küla mehed" (2010), mis harmoneeruvad 20. sajandi alguse puithoone räsitud interjööriga. "Olen end alati pidanud eelkõige portreemaalijaks. Antud väljapanekus püüdsin tabada kahe näiliselt vastandliku uurimisgrupi - arhitektide ja pärismaalaste - hinge. Vastandamiseks ei ole tegelikult alust, kuna kõik inimesed on oma olemuselt head," kommenteerib autor.

Esimese seeria loomiseks võttis Künnapu lammutamisele kuuluva vanavanemate suvemaja vanad puituksed ning maalis neile enda jaoks sümpaatsete arhitektide portreed. Ta kohandas seejuures Bruce Goffi, Konstantin Melnikovi, Nicholas Grimshaw, Zaha Hadidi, Tadao Ando ja Hans Scharouni arhitektuurse käekirja veidrate proportsioonidega uste stiiliga.

Teine seeria on saanud inspiratsiooni fotograafilt ja filmirezhissöörilt Leni Riefenstahlilt, kes on (kuri)kuulus näiteks natsionaalsotsialistlike propagandadokumentaalide nagu "Tahte triumf" loojana - ent tutvustas maailmale tänuväärselt ka Aafrika kultuuride ehedust, kus tema erilisteks lemmikuteks olid Kau küla nuubialased Sudaanis. Nuubialased käsitlevad oma keha kunstiteosena, mida viimistletakse terve elu. Maalingud värvivad nad endale ise kasutades looduslikke värvimuldasid, õlisid ja tuhka. Näomaalingud on assümeetrilised, spontaansed ja visandlikud väljendades nende looja kordumatut olemust.

Lesbiteemaline näitus Tartus
Tartus Y galeriis on 10. novembrini Anna-Stina Treumundi personaalnäitus "Sina, mina ja kõik, keda me ei tea", mis võtab ühtlasi kokku kunstniku magistritöö Eesti Kunstiakadeemias. Näitusel on eksponeeritud fotod ja videod. Inimesi on pildistatud nende endi intiimses keskkonnas, kuid näituse sõnum on üldistus ning räägib lesbiliste naiste kogukonnast. Samanimeline näitus leidis aset ka käesoleval kevadel Tallinna Kunstihoone galeriis.

Treumundi jaoks on kunst üks aktivismi rolle ning ta rõhutab: "Ma ei esinda lesbikogukonda ega feministe. Ei näinud mõtet oodata, kuni keegi teine teeks näituse lesbilisusest. Kui aus olla, oli vahepeal ka hirm, et teen kuskil saatusliku vea ning süvendan või toodan uusi stereotüüpe. Ainus võimalus seda vältida on jätkata loominguga, kaasates rohkem inimesi. Tihti seostatakse homoseksuaale praidil marssivate või mõne meedias sõna võtva inimesega. Tegelik seltskond on ütlemata kirju, kuid kahjuks nähtamatu." Anna-Stina Treumundi arvates on seda temaatikat käsitledes väga oluline näidata päris inimesi, mitte koomilisi ja stereotüüpseid joonistusi.

Noori kunstnikke huvitavad eneseanalüüs ja suhted keskkonnaga
Koolinoorte kaasaegse kunsti triennaali Eksperimenta! kohalikku eelvooru esitati üle Eesti sadakond tööd, mis käsitlesid näituseteemat "Ruum" erinevates väljendusvormides. Populaarseimad teemad, mida Eesti 14-19-aastased noored ümbritseva ruumi lahtimõtestamisega seostasid, olid inimpsüühika ja eneseanalüüs ning inimese ja keskkonna vaheline suhe. Samuti olid kavandites esindatud käsitlused sotsiaalprobleemidest, kommunikatsioonist ja mütoloogiast.

Eelvooru tööde põhjal valis Eesti ekspositsiooni kuraator Mari Kartau konkursi II vooru välja 36 tugevamat tööd. Nende autoritele toimuvad töötoad, mille käigus noored saavad professionaalsete kunstnike käe all praktiseerida installatsiooni-, skulptuuri-, foto- ja videotehnikaid. Novembri keskpaigaks selguvad finaalis kümme parimat kavandit, mille autorid saavad võimaluse oma ideed teostada ja eksponeerida järgmisel aastal 26. aprillist 14. juunini 2011. a. Tallinna Lauluväljakul ja Maarjamäe lossis toimuval Eksperimenta! suurnäitusel kõrvuti 13 välisriigi noorte loojatega.

Näitused Tallinnas
ArtDepoos saab praegu vaadata Merike Estna isikunäitust "Untitled". Väljas on viimastel aastatel loodud maalid seeriatest "Mirror, mirror on the wall, is it Art or is it Porn?", "Painting" ja "There must be something more than what there is". Näituse korraldajate sõnul on eksponeeritud töid ühendavaks motiiviks lumi - figuurid lumise maastiku taustal, erinevad stseenid ja motiivid ühtlases valges lumeräbus, mis loob magusaid, utreeritult unenäolisi vaatepilte. Merike Estna: "Avastasin, et enamusel minu viimase aasta jooksul valminud maalidel on lumi. Ühelt poolt on lumi pakkunud mulle kunstnikuna maalitehniliselt intrigeerivaid lahendusi, teisalt aga kajastab see minu jaoks koduigatsust, nostalgilist eesti lund... Minu kui maalija põhiküsimuseks on siiski maalikunsti võimelisus ja positsioon kaasajas."

SEB Galeriis on 17. detsembrini avatud Rene Kari ja Tõnu Smidti ühisnäitus "60 & 60", millega mõlemad autorid - ühtlasi ammused sõbrad - tähistavad oma 60. juubelit. Läbivateks teemadeks on keha kui maastik ja maastik kui kunstiteos - Kari eksponeerib erootilist maastikumaali ja Smidt mere- ja maastikufotosid. Rene Kari viibib ise parasjagu juubeliturneel USA-s oma kunstiprojektiga "Miami Beach", milles ta esitleb oma keha kui aastakümnetega kujundatud kunstiteost. Seda saab näha Tõnu Smidti poolt ülesvõetud videos http://www.youtube.com/watch?v=bzW-yeecEFU

Draakoni galeriis näitab Anna Hints 13. novembrini oma "Sundmõtteid", mida tutvustades kordab kunstnik mantrana lauset "Tahan lõpetada iseenda kordamise". Autori sõnul on tema näitus teatav eestlaslik autopsühhograafia - teda painavad näiteks isamaalised väärtused, aga eelkõige siiski enesekordus: "Mina ei ole muud kui enesekordus, "kunstnik, kes teid selle pressitekstiga oma näitust vaatama kutsub". Tahan lõpetada iseenda kordamise. Ühe sundusliku kinnismõtte surm sünnitab uusi sunduslikke kinnismõtteid. Tahan lõpetada iseenda kordamise. Ma ei saa astuda välja korduvatest mustritest, ihadest, hirmudest, korduvatest sundustest teha näitus, mis räägiks sundmõtetest. Tahan lõpetada iseenda kordamise."

Mujal Eestis
Tartu Lastekunstikooli galeriis on 26. novembrini Erki Meisteri fotod ja videod pealkirja all "Kas teie usute?". Kunstnik vaatleb vägivalla ilmnemist ja harjumuspäraseks ning normikohaseks muutumist meie igapäevases maailmas: "Meie kõigi sees peitub teatud hulk vägivaldsust. See on inimeseks olemise osa. Poliitikud mängivad rahvaga, vanemad lastega, mehed naiste ja naised meestega. Ka see on vägagi inimlik. Esimene repressiivorgan ongi perekond, hiljem lisanduvad kool, töökoht, riik. Ühiskond propageerib hirmu, et inimesi kontrolli all hoida. Kardetakse politseid, töökoha kaotust, maksuametit jne." Hirm aga produtseerib vägivaldset käitumist. Seepärast soovib autor oma näitusega kutsuda inimesi üles vaatama enese sisse, tunnistama nagu anonüümne alkohoolik: "jah, ma olen vägivaldne, jah, mul on sellega pistmist olnud, ei, ma ei tea kuidas asju muuta".

Lühidalt
Pärnus läks 4. novembril lahti kohaliku kunsti aastanäitus - ühtlasi avati ka Pärnu Linnagalerii uued ruumid ning anti Jasper Zoovale üle Pärnu kunsti aastapreemia 2010.
Haapsalu Linnagaleriis saab praegu vaadata Andres Koorti ja Sven Saagi maalide näitust "Tasane maa".
Soome Instituudi Tartu Pildikoridoris on 25. novembrini Taina Kokkoneni graafikanäitus "Põhjala taevas kui ehe".
Viljandis Kondase keskuses saab 18. uudistada Eesti-Soome nägemispuudega keraamikute (Marge Hallik, Raili Ilves, Erja Tulasalo ja Regina Koljonen) ühisnäitust "Mõtted savis".

Toimub
Kumu auditooriumis rõõmustab novembrikuus filmihuvilisi dokumentaalisari "Inglise maalikunsti suurkujud", mis lähtub samas eksponeeritud näitusest "John Constable. Victoria & Alberti muuseumi kogudest". 10. novembril kell 18 linastub "Thomas Gainsborough" (Suurbritannia 2003), mille juhatab sisse Tiina Abel.

Haus Galeriis on 10. novembrini avatud sügisoksjoni tööde väljapanek. Kunstnike valik on esinduslik - Konrad Mägi, Ants Laikmaa, Ado Vabbe, Aleksander Vardi, Eerik Haamer, Johannes Greenberg, Eduard Wiiralt. Kõigil huvilistel on võimalus teha pakkumisi oksjoniteostele 8.-10. novembrini internetis www.haus.ee/oksjon

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond korraldab novembrikuus "Heateo nädala" raames heategevusliku kunstioksjoni, mille tulud lähevad Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliinikule. Eesti kunstnike annetatud töödest koostatud näitus on eksponeeritud restoran-konverentsikeskuses Atlantis, sealsamas toimub 12. novembril ka enampakkumine.


© Marko Mäetamm


© August Künnapu


© Anna-Stina Treumund


© Helme Pihel
Eksperimenta!


© Anna Hints


© Andres Koort

   
www.kunstikeskus.ee keskkonnas leiduvate mistahes algupäraste tekstide, tõlgete, terviklike info- ja lingikogumite ning pildimaterjali reprodutseerimine ainult KUNSTIKESKUS.EE ja/või nende autorite ja/või nende valdajate nõusolekul. Originaalteoste ja viidatud materjalidega seotud õigused kuuluvad üldjuhul nende autoritele ja/või valdajatele.