24h galerii
Kunstiteadlikkuse Keskus
tagasi avalehele
 
ARHIIV kunstiuudised
 
Kunstiteadlikkuse Keskuse kunstiuudised
Toimetaja Vano Allsalu
NOVEMBER 2011
selle kuu varasemad uudised vt. allpool
   
   

19. kuni 25. november 2011

 

Klassikud armastusega
Tartu Kunstimuuseum tähistab oma 61. sünnipäeva plaanivälise näitusega "Klassikutelt armastusega". Üheks näituse tegemise ajendiks oli muuseumitöötajate tõdemus, et ei külastajad ega ka nemad ise hooma tegelikult Tartu Kunstimuuseumi kogude suurust ja väärtust. "Kuna eesti erakogude üheks hindamiskriteeriumiks on kujunenud fakt, mitu Konrad Mäe maali see sisaldab, siis otsustasimegi näidata peaaegu kõiki meie kogus olevaid Mäe maale - kokku on neid 37," kommenteerib muuseumi direktor Reet Mark.

Vähema tööde arvuga on esindatud Kristjan Raud, kelle maale ja joonistusi on muuseumis kokku 31, Ants Laikmaa, kelle maale on 44, Nikolai Triik, kellelt on 77 maali ja 85 joonistust, Ado Vabbe, kellelt on ligi 200 meisterlikku avangardi klassikasse kuuluvat joonistust ning 60 maali, Villem Ormisson (18 maali), Aleksander Vardi (115 maali ja 79 joonistust), Elmar Kits (92 maali, 39 graafilist lehte ja joonistust) ning Eduard Wiiralt (146 graafilist lehte ja joonistust ning 3 skulptuuri). Kujuritest on välja toodud Jaan Koort (muuseumi kogudes 12 skulptuuri, 3 maali ja poolsada joonistust), Anton Starkopf (508 skulptuuri ja 1900 joonistust) ning Ferdi Sannamees (30 skulptuuri, 2 maali ning 57 joonistust ja graafilist lehte). Avangardsema kunsti sõprades peaks huvi äratama KIWA spetsiaalselt Pallase kunstnike töödele mõeldes valminud heliinstallatsioon, mida teatud kellaaegadel näitusel kuulata saab.

"Teiseks näituse tegemise ajendiks oli pakkuda vaatajale vastukaaluks looduses ja maailmakorras valitsevale pimedale kaamosele midagi helget ja ilusat. Midagi, mis on loodud armastusega ja mida ka hoitakse armastusega," ütlevad tegijad. "Klassikutelt armastusega" on avatud veel vaid 27. novembrini, külastajad pääsevad sisse tasuta.

Tralla armastusest
Tartu Kunstimajas avati kesknädalal Mare Tralla näitus "Hull armastus", mis esitab valiku kunstniku loomingust aastatel 1995-2011. Tralla loomingu üheks jooneks on algusest peale olnud suhestumine intiimsete inimsuhete ja emotsioonidega, privaatses ning isiklikus ühiskondliku nägemine. Tema varane looming tegeleb eelkõige mehe ja naise vahelise lähedusega, ühendas selle käsitlemise järg-järgult feministliku diskursusega. Hilisemad teosed käisitlevad armastust laiemalt - näiteks installatsioonis "Vene pruudid" (2007) vaatleb kunstnik seda, kuidas armastusest on saanud kaup, mida on võimalik osta isegi intreneti vahendusel.

Viimase kahe aasta loomingut on mõjutanud peamiselt kunstniku isiklikus elus toimuvad radikaalsed muutused. Fotoseeria "Ruumi kirjutatud" ning autori päevikutekstidel ja -fotodel põhinev "Päevik" esitavad küsimusi, millisesse ruumi ning kuidas asetub naine, kui normatiivne heteroseksuaalne pereelu muutub ebanormaalseks ja võimatuks - kui enam ei ole võimalik varjata oma tegelikku seksuaaset orientatsiooni. Spetsiaalselt Tartu näituse jaoks valmis Trallal veel ka video "Hull armastus".

"Armastuse teema käsitlusse kaasaegses kunstis suhtutakse sageli kui banaalsesse ja kunsti jaoks odavasse temaatikasse. Ometi on just armastus see, mida inimesed ihkavad kõige enam," kommenteerib autor. "Erinevatel eluperioodidel tähtsustakse ja ihaletakse armastust erineval moel: lapsena ihatakse vanemate armastus, teismelisena idealiseeritud tüdruku või poisi tähelepanu, küpsemas eas võib olla armastuse ihalus seotud veel millegi muuga, sageli ei ole võimalik seda kirjeldada."

Kaks kunstnikku vaheruumis
Haus Galeriis on 13. jaanuarini Mari Roosvalti (1945) ja Mara (1978) ühisnäitus "Vaheruum". Roosvalt toob välja oma uued akvarelli-kollaazhi segatehnikas teosed ning Mara vastvalminud õlipastelliseeria. "Näitusesaalis saavad kokku kaks tehniliselt erinevat lähenemist - õhuline mitmekihiline ning selge lakooniline pinnakäsitlus, abstraktne ja realistlik laad. Mitmetähendusliku pealkirja alla koondub näitusetervik, milles mõlemad autorid analüüsivad aja ning ruumi mõistet: vaheruum kui muutuste ruum, kus kohtuvad vana ja uus reaalsus, loomingulised väljakutsed, otsimine ja edasiliikumine," selgitavad näituse korraldajad.

"Lasen kultuurimassiividel endast läbi voolata ja püüan kinni meeldivad osakesed. Lasen end inspireerida kaasaegsest kunstist, liidan kokku enesekeskselt nautleva, visuaalselt mõtiskleva ning kunstimaailmas jätkuvalt kõrges hinnas oleva arutleva lähenemise. Püsin tuntavalt "ilusa" maali mängumaal ja lõhun samas maalilist ühtsust oma töödes, süstides neisse erinevaid mustreid, motiive ja faktuure. Nii lisandub minu loomingusse iga kord uusi kihistusi, öeldud ja ütlemata sõnu - teos aga kujuneb kõneluseks iseenda, varem olnu ja võib-olla ka hiljem tulevaga," ütleb Mari Roosvalt.

"Tekib küsimus, kumb reaalsus on siis tõelisem ja usaldusväärsem, kas uus või vana? Pidev võrdlemine ja millegi ühese ja püsiva otsimine on meile omane. Püüame tabada midagi tabamatut ja kui see kord tundub käes olevat, tekivad taas need tuttavad kahtlused, mis meid sujuvalt libistavad järjekordsesse tundmatusse vaheruumi," kommenteerib Mara.

Mustrite ülemvõim Pärnus
Uue Kunsti Muuseumis avanes kolmapäeval kolm uut näitust. Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu ehteaastale pühendatud näitus "Ornament - võti maailma. Traditsioonist disainini" toob vaatajani rikkaliku valiku gobelääne, põimevaipu ja traditsioonilistes sidustes kootud rahvuslikke vaipu. Väljapanek algab Rocca al Mare Kooli õpilaste poolt Kristina Rajando ornamendiõpetuse tundides valminud töödega ning lõpeb selliste väärikate vaibakunstnike nagu Anu Raud, Ehalill Halliste, Malle Antson, Christi Kütt, Riina Tomberg, Astri Kaljus ja Kadri Vissel loominguga.

Väljapaneku eesmärgiks on korraldajate sõnul tutvustada ornamendi arengut ja võidukäiku Eesti uuemaaegses rahvakunstist inspireeritud tekstiilikunstis. Näituse teine eesmärk on tutvustada Eesti disainerite interpretatsioone antud teemale tänapäevaste tarbeasjade loomisel. Nii saab Pärnus praegu näha nii käsitööd ja disaini õpetavate kõrgkoolide - Eesti Kunstiakadeemia, Tartu Kõrgema Kunstikooli, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia - õpilastöid kui ka õppejõudude Monika Järgi ja Mare Kelpmani loomingut. Oma toodetega on esindatud Kodukäsitöö ja Raja Kohv, Emma Leppermann ja Mae Kivilo, Ruut ja Triip ning Riina Tomberg, Kristjan Jagomägi ja Design Factory, Lembe-Maria Sihvre ja Nukutuba, Ulve Kangro, Liina Viira ja Inglismaal elav-tegutsev tüpograaf Evelin Kasikov. Põhjaliku väljapaneku koostajad ja kujundajad on Liina Tepand ja Liisa Tomasberg.

Lisaks saab Uue Kunsti Muuseumis näha etnograafiast inspireeritud tikitud kinnaste kollektsiooni Kristi Jõestelt. Setu rahvakunstist inspireeritud esemeid esitlevad Evar Riitsaar ja Kauksi Ülle - koostöös on nad vanad mustrid elustanud pakutrüki tehnikas ikoonilinadel. Samadelt autoritelt on väljapanekus ka vanade tapeetide käsitrükis rekonstruktsioonid ja seto ornamendist inspireeritud tapeedid.

Ning see pole veel kõik. Koos ornamendi-näitusega saab 8. jaanuarini uudistada Keiu Kullese väljapanekut "Rahvapärased ehted", 8. detsembrini aga vaadata Christi Küti vaibanäitust "Põllerahvas". Kütt on EKAs kunsti- ja kultuurantropoloogia magistriks koolitunud rahvusliku käsitöö asjatundja, kes võtab oma näitusel vaatluse alla põlle kui läbi aegade ühe eesti naise olulisema ja tähendusrikkama rõivaeseme koos selle kireva mustrimaailmaga.

Käevõrudest läbi aegade
Adamson-Ericu muuseumi uuel näitusel "Ilu ahelad. Käevõrud läbi aegade" saab muljetavaldava ülevaate nii siinsetest arheoloogilistest leidudest, Adamson-Ericu kavandatud käevõrudest kui eesti ehtekunsti uusimatest saavutustest. Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Tallinna Linnamuuseumi ja Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi arheoloogiamuuseumi varamutest on eksponeeritud üle 200 museaali, mis kõnelevad selle ehteliigi levikust ja kunstilisest väljendusrikkusest muinasajast tänapäevani.

Teadupoolest alustati kodumaise süstemaatilise metallikunstiõpetusega 1923. aastal Tallinnas Kunsttööstuskoolis, kus esmalt süvendati oskusi just etnograafilise ehte ja filigraani alal. Tänapäeval on EKA ehte- ja sepakunsti eriala lõpetanud kunstnike potentsiaal rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud ja kahtlemata toetavad seda ka aastatuhandete taha ulatuvad traditsioonid. Vastavatud näitusel on eksponeeritud ka enamik muuseumi nimikunstniku Adamson-Ericu poolt aastatest 1932-1968 kavandatud käevõrudest. Väljapaneku kuraatoriteks on Ülle Kruus ja Ülle Tamla ning see jääb avatuks 7. aprillini 2012.

"Näituse idee pakkus erinevatele tõlgendustele ruumi avada rännuteede ristumiskoha Eestimaa eriline kultuuriline taust, kus dialoogis on ajastud, inimesed, meistrid, loovus ja kultuurilised märgisüsteemid," kommenteerib Ülle Kruus.

Näitused Tallinnas
Hop galeriis näeb 13. detsembrini tekstiilikunstnik Mare Kelpmani näitust "Lood", kus taiesed on esitatud juskui suure pildialbumina. Kelpman eksperimenteerib oma eesti rahvavaipadest inspireeritud töödes kangapindade ja uute tehnikatega, tema digitaalselt kootud tekstiilid rõhutavad aja kulgu läbi must-valge värvigamma. Faktuurides domineerivad vanadel meremehetekkidel kasutatavate kangakirjade tuletised, läbi pindade ornamentika näeb eri ajakihtide ladestumist.

1. detsembrini saab Eesti Rahvusraamatukogus uudistada Eesti Nahakunstnike Liidu aastanäitust "RE-REALIA". Pille Kivihalli kujundatud näitusel osaleb 37 nahakunstnikku, teiste seas Illu Erma, Ruth Heidok, Elo Järv, Sirje Kriisa, Leelo Leesi, Kaia Lukats, Rutt Maantoa, Mall Mets, Lennart Mänd, Tiina Piisang, Maarja Undusk ja Tiiu Vijar, samuti ka 6 Tartu Kõrgema kunstikooli nahaosakonna üliõpilast. Väljapanek lähtub taaskasutuse temaatikast - kunstnikud esinevad töödega, mis väärtustavad säästvat eluviisi, juhatavad mõtlema järjepidevusest või osutavad esteetika vahendusel semiootiliselt rikkale struktuurile, mis tekkinud vana ja uue sidumisel. "Seni kasutult seisnud nahajäägid, vanad nahkesemed võivad pakkuda nostalgilist äratundmisrõõmu või tekitada hoopis uusi seoseid, mis tunnetusliku teekonna lõpptulemuse kunstiliselt veenvaks vormivad või vaimustava disainiga uut funktsiooni toetavad," mõtisklevad näituse korraldajad.

29. novembrini saab rahvusraamatukogus tutvuda Nelly Drelli (1979) maaliloominguga pealkirja all "Eesti kuulsused". Teiste hulgas on eksponeeritud Jaan Krossi, Arvo Pärdi ja Gerd Kanteri portreed.

Disaini- ja Arhitektuurigaleriis saab 14. detsembrini uudistada Maile Grünbergi painutatud kasevineerist mööblit. Eksponeeritud on seeriatootmiseks kavandatud magamistoakomplekt, esikumööbel, nagid, peeglid, erinevad riiulid ja kast-mahutid. Esitletav kaubamärk Veneer MG sündis disaineri koostöös ettevõttega Aja Nägu. Näituse korraldajate sõnul on tegemist hea näitega disaini rakendamisest ettevõtte toodete arendamisel ja tegutsemiskeskonna loomisel. Kohapeal saavad näitusekülastajad avaldada arvamust küsimuses, kuidas täiendada toodete valikut - vastanute vahel loositakse 13. detsemberil välja eksponeeritud esemeid.

Iida galeriis on jaanuari lõpuni avatud Maria Valdma ehtenäitus "Võõrastemaja". Vastvalminud ehted on kasvatatud ümber ruumi- ning tühjusetemaatika, materjalidest on pearoll kanda mustal tammel, mida toetavad "vana katuseplekk ja tilk kulda".

Würthi Kunstigalerii külastajad saavad 16. jaanuarini rõõmustada traditsioonilise akvarelliväljapaneku üle, mis kannab pealkirja "Värvidega läbi pimeduse". Juba seitsmendat korda toimuva näituse korraldajaks on Eesti Akvarellistide Ühendus.

Mujal
Võru Linnagaleriis on 16. detsembrini Loovala kunstnike ühisnäitus "Küllus". Näituse idee lähtub soovist lahata erinevatest vaatenurkadest meie kaasaegseid sotsiaalmajanduslikke protsesse. "Küllus võib avalduda kõikjal meie ümber - looduses, inimeste tegudes ja suhetes," mõtisklevad näituse tegijad. Oma töödega löövad kaasa Kadri Kangilaski, Stina Kasemägi, Margot Kask, Kaija Kesa, Tarrvi Laamann, Mari-Liis Laanemaa, Külli Laikre, Kadi Pajupuu, Lembe Ruben, Leho Rubis, Alide Zvorovski, Eveli Varik ja mitmed teised autorid.

Tartus Mikkeli Galeriis (Tähe 39) saab praegu uudistada Peeter Krosmanni maalinäitust "Island". Tööd on valminud kunstniku kahekuise residentuuri jooksul Islandil ning kujutavad maastikke Laugarvatni ja Selfossi ümbruskonnast.

Toimub
26. novembril algusega kell 19 toimub Kunstikonteineris järjekordne, sedapuhku juba kahekümnes Global Container. Üles astuvad Erik Alalooga, Andreas W, Meeland Sepp, Hans-Gunter Lock, Roomet Jakapi ja Postinstrumentum. Ürituse tõmbenumbriks on kahtlemata Raoul Kurvitz oma projektiga "Forbidden to sing", mis on korraldajate sõnul seekord "naturaalsem, industriaalsem, metsikum".


Konrad Mägi. Itaalia maastik (1922-23)
Tartu Kunstimuuseum
Foto: Ennistuskoda Kanut



Mare Tralla
Foto: www.tralla.net



© Mari Roosvalt




© Mara



© Kristi Jõeste



Muhu saarelt leitud aare (maetud 13. saj)
Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut



© Mare Kelpman



© Maria Valdma



Näitus "RE-REALIA"



© Peeter Krosmann

   
   

12. kuni 18. november 2011

 

Mäe preemia Roosvaltile
7. novembril anti Kadrioru kunstimuuseumis pidulikult üle järjekordne Konrad Mäe preemia - eesti maalikunsti kõrgeim auhind. Medali ja rahalise tunnustuse suurusega 3200 eurot pälvis sedapuhku Uno Roosvalt. Zhürii koosseisus Andres Koort ja Aimar Kristerson Eesti Maalikunstnike Liidust, Lylian Meister ja Reet Mark Eesti Kultuurkapitalist, Heie Treier ja Jaan Elken Eesti Kunstnike Liidust tunnustas Roosvalti kui klassikalise maalitraditsiooni elavana hoidjat ning arvestas kunstniku tänavusi isikunäitusi Eesti Panga kuppelgaleriis, Hobusepea ja Draakoni galeriides ning Pärnu Uue Kunsti Muuseumis.

Enn Johannese kujundatud medalit ja rahalist preemiat annavad traditsiooniliselt üheskoos välja Eesti Kunstnike Liit, Eesti Maalikunstnike Liit ja Eesti Kultuurkapital. Tänavu anti preemia välja 32. korda ning sellele kandideerisid Roosvalti kõrval veel Merike Estna (1980), Raoul Kurvitz (1961), Rauno Thomas Moss (1977) ja Laura Põld (1984).

Väljavõte statuudist: "K. Mäe medal antakse välja maalikunsti teose, teoste seeria või näitusekomplekti eest, mis on oluliselt rikastanud eesti maalikunsti. Maalikunsti teos käesoleva preemia statuudi tähenduses on polükroomne mittetirazheeritav, põhiomaduselt mitteruumiline kunstiline objekt."

Maailmaküla helendavad jõujooned
Hobusepea galeriis saab 28. novembrini uudistada Raul Kalvo isikunäitust "Aerogramm" - valguskastide ning videoinstallatsioonidena realiseeritud uurimuslikku näitust, mis lähtub igapäevaselt rahvusvahelise lennuliikluse kohta kogutavast informatsioonist. "Idees jõuda soovitud sihtpunkti linnutiivul on ikka veel modernistlikku progressivaimu ja utopistlikku unistuse täitumist. Isegi tänapäeval, kui odavlennuliinid on teinud tohutute vahemaade läbimise kättesaadavaks suuremale hulgale inimestest kui iial varem on osatud ette näha, on selles ikkagi midagi maagilist," nendivad näituse korraldajad. Kalvo töödel on kiretu lennuinfo saanud esteetilise väljundi - maailma, Euroopa ning Eesti kaartidel helendavad lennukite liikumist tähistavad trajektoorid, suurlinnadest ja -lennujaamadest laiali paiskudes ning teisal jälle kokku koondudes.

"Kogu peenelt vormistatud võrgustik mahutab aga lisaks esteetikale tohutul hulgal informatsiooni, mitte ükski punkt ega kriips ei ole niisama, efekti pärast, vaid tähistab ühe lennuki teekonda või lennujaama, mis omakorda sisaldab ju sadu ja tuhandeid inimesi. Kui tihti me mõtleme sellele, et tegelikult on kohati näiteks Põhja-Ameerika kohal õhus ligi 10 000 lennukit ja miljon inimest korraga?" mõtisklevad näituse korraldajad. Vaataja saab neid töid vaadeldes teha järeldusi globaalse küla päevakava ja elukorralduse kohta: "Kalvo ülitäpsed kaardistused tunduvadki tavapilgule nagu midagi salajast, millest meil ei tohikski nii mastaapset ülevaadet olla. Me hakkame tajuma, millised on maailma jõujooned ja kuidas see pilt on kokku traageldatud."

Raul Kalvo tegutseb arhitektina arhitektuuribüroos 3+1 arhitektid ning kujutava geomeetria ja parameetrilise disaini õppejõuna Eesti Kunstiakadeemias. Hobusepeas eksponeeritud näituseprojekti tootis Artishok ning kureeris Maarin Mürk.

Graafikatudengid filmide kullafondist
Tallinnas Solarise keskuses, Apollo raamatupoe, kinokassade ja Lido vahelisel alal on novembri lõpuni üles pandud EKA graafikatudengite tõlgitsused ameerika filmi kullafondi kuuluvat linateoste ainetel. Näitusel "XX sajandi klassika" esinevad Johan Elm, Jevgeni Krassi, Liina Lepik, Marge Olderman, Nora Särak, Sulev Mõniste, Sven Parker, Gudrun Heamägi, Britt Karen Peterson, Ede Raadik, Maris Rebane ja Kristi Mägi. Vaatluse alla võeti nii Chaplini "Suurlinna tuled" (1931) ja Stanley Doneni ja Gene Kelly "lauldes vihmas" (1952) kui Scorsese "Taksojuht" (1976) ja Cameroni "Terminaator" (1984) ning veel mõndagi, mis ajaliselt vahepeale mahtus.

Projekti juhendasid professor Urmas Viik, Jaak Kilmi ja Tiit Rammul - ning nende sõnul ei ole tegemist mitte filmiplakatitega, vaid vabagraafikaga, kus ei järgita mitte informatiivsusprintsiipi, vaid tõlgendatakse valitud filmist meeldejäänud detaile, süzheeliine, tekstikatkeid, stoppkaadreid või koguni subtiitreid. Tööde esmased originaalversioonid valmisid väga erinevates tehnikates - joonistuses, maalid, kollaazhis, estamp- ja arvutigraafikas, lõpptulemus realiseerus aga digitaalsena koostöös firmaga Overall.

Lember-Bogatkina naised ja lapsed
Tallinna Kunstihoone galeriis demonstreerib äsja oma 90. juubelit tähistanud ning tänavu juba mitme näitusega üles astunud Valli Lember-Bogatkina oma portreeloomingut. Pealkirja "Naine ja laps" all on eksponeeritud temaatiline valik teeneka ja viljaka kunstniku töödest - esimene töö pärineb seejuures 1940ndatest ning viimane 1980. aastate lõpust. Kõik eksponeeritud pildid on akvarellitehnikas, neis on vahetut eneseväljendust ning tehnilist meisterlikkust. "Kõiki neid töid võib vaadata portreeliste lahendustena, kuigi nii mõnegi puhul ei ole kunstnikku huvitanud mitte niivõrd konkreetne isiksus, vaid laps ja naine kui selline, ajastule omane tüpaazh," kommenteerib Kunstihoone kuraator Reet Varblane.

"Näituse juhatavad sisse kunstniku enda autoportreed, esimene 1950ndast, viimane 1980ndast. Ka kunstniku enesekujutamise viisi on mõjutanud ajastule omane visuaalia: tema 1950. aasta autoportree on romantilise noore naise kujutis, 1960ndatel lööb välja nõukogude tollasele filmikunstile omane tegus töötav, kuid ülimalt naiselik seksapiilne naisetüüp, 1970ndatel sissepoole pööratud, mõtisklev, isegi nukker lähenemisviis," leiab Varblane. Ning nendib, et nii modell kui sageli ka kunstniku enda seisund on mõjutanud tema kujutamisviisi. Nii leiab Lember-Bogatkina lapsi kujutavate tööde seast ka sisekaemuslikke mõtisklusi, kunstniku omamaailma fantaasiapilte.

Tartus tegutseb kunstilaenutus
Loomemajanduskeskuse trepigaleriis (Kalevi 13) on avatud kunstilaenutusettevõtte Kaleidoskoop esimene näitus, kus astuvad üles Tartu kunstnikud Per William Petersen, Ilmar Kruusamäe, Kiwa, Markus Kasemaa, Meiu Münt ja Ago Teedema. Kaleidoskoop alustas oma tegevust tänavu kevadel; Eesti oludes uuendusliku ettevõtmise eesmärgiks on muuta kohalike kunstnike looming kättesaadavamaks ja ergutada kunsti kasutamist igapäevaelu ilmestamisel.

Kaleidoskoobi juht Liina Raus kutsub nii ettevõtjaid ja organisatsioone kui eraisikuid üles võimaliku alternatiivina ostmisele kunstiteoseid laenutama. Pelgalt kunstiväljapanekuid külastades jäädakse ilma võimalusest ammutada teostest põhjalikumalt, kuna kunsti tajumine võtab sageli rohkem aega, kui seda tavaliselt näitust külastades on: "Tahame inimestele anda võimaluse luua kunstiga tihedam side ning kasutada meie kunstnike loomingut oma ümbruse kujundamisel." Näitus Loomemajanduskeskuses jääb avatuks 6. jaanuarini 2012.

Näitused Tallinnas
Vabaduse galeriis on 6. detsembrini Kaie Partsi näitus "Metall ja kivi". Väljapanek hõlmab nii tagasivaadet autori abstraktse vormikõnega metallskulptuuridele 1970.-80. aastaist kui tänast ehteloomingut. Kaie Partsi metallplastikateosed paistavad silma lihtsa kujundlikkusega ning on teostatud juveliirse perfektsusega - ehted seevastu on enamasti sündinud vabavormilise spontaanse loominguna ning mõjuvad rikkalikult. Galerii kuraatori Juta Kivimäe sõnul teeb Partsi metallskulptuurid eriliseks autoritehnikate õnnestunud rakendamine, ühena vähestest Eestis kasutab kunstnik nikeldamis- ja kroomimistehnikat.

Draakoni galeriis näiab pealkirja all "Õun" oma töid Marko Nautras. EKAs graafikat ja interdistsiplinaarset kunsti tudeerinud kunstnik ise toob oma ekspositsiooni iseloomustades esile, et tegemist on "äärmiselt publikusõbraliku näitusega ja arvestades näituse toimumisaega, võib väljapanekut nimetada sügishooaja lõpunäituseks".

A-galeriis näeb 5. detsembrini ehtekunstnik Ülle Kõutsi uudisloomingut näitusel "Vesi". "Elu on teekond. Mõtted, tunded, suhted, olukorrad ja igatsused suunavad edasi liikuma - seekord mere äärde. Ma ei unista vägevast ookeanist ja võimsatest tormidest - seisan põlvist saati vaikses lahesopis ja vaatan vette. Avanevad veealused maailmad, lõputu omaduste ja suhete kogum. Vaikne elu lummab - veepinnal ja sügaval," mõtiskleb kunstnik.

Kunstisalongis Allee (Pikk 34) on 2. detsembrini näitus "Arville Puström-Uus. Minu viimased maalid", kus eksponeeritud tänavu oma 90. sünnipäeva tähistanud kunstniku 16 värvirõõmsat, peamiselt mereteemalist maali. Puström-Uus astus 1942. aastal kunstikooli "Pallas", kus tema õpetajateks olid Nõmmik, Kits ja Starkopf. Pärast põgenemist Saksamaale 1944. aastal õppis ta Düsseldorfi Kunstiakadeemias graafikat ja maalimis, alates aastast 1949 elab USAs New Yersey osariigis, kus on kohaliku kunstiklubi Morristown Art Association liige.

Kastellaanimaja galeriis saab 4. detsembrini näha Juta Piirlaiu tekstiile, kostüüme ja fotosid pealkirja all "Pühendus".

Mujal
Pärnu Linnagalerii Raekojas (Uus 4) esitleb 3. detsembrini kohaliku kunsti ülevaatenäitust. Väljapanekus osalevad oma töödega Mila Balti, Andrus Joonas, Aivar Kurvits, Toomas Kuusing, Kaarel Kütas, Piret Looveer, Non Grata, Siram, Bruno Sõmeri, Jasper Zoova ja paljud teised. Näituse kujundus võimaldab panna omavahel kõnelema kaasaegse kunsti naivismiga, elavad klassikud algajatega ja professionaalid harrastajatega - ning korraldajate sõnul selgub, et "neil näiliselt vastandlikel kunstitegemisviisidel on omavahel palju rohkem ühist, kui tegijad ise arvavad". Pärnu linna kunsti aastapreemia pälvis sedapuhku Pusa.

Tartus galeriis Noorus näeb 3. detsembrini Tartu Kõgema Kunstikooli fotograafiatudengite ülevaatenäitust "ID". Osalevad Tiit Joala, Kristi Mägi, Triin Rebane, Jelena Jakovlevic, Katri Korbun, Sandra Lepik, Kaia Konsap, Sirla, Kristina Madjare, Käty Tarkpea, Kadi Andrei, Getter Kuusmaa, Mirja Varik, Maris Savik, Mari Jänes jmt, väljapaneku kuraatoriks on fotokunstnik ja õppejõud Toomas Kalve. Näitus tutvustab fotograafiaosakonnas õpetatavaid erialaaineid ja erinevaid loomingusuundi. Vanemuise suure maja külastajad saavad aga 29. novembrini uudistada Kõrgema Kunstikooli tudengite näitust "Joonistatud teater". Kunstikooli raamatukogus omakorda näeb praegu Soome ja Eesti 2010. aasta kauneimaid raamatuid. Ja see pole veel kõik: Tartu Kunstikoolis on 11. detsembrini avatud Martin Lazarevi fotonäitus "Retratos brasileiros", mille fotod on üles võetud viimase 3 aasta jooksul Brasiilias ringi rännates.

Tartu Ülikooli raamatukogu galeriikohvikus "Gaudeamus" saab praegu uudistada graafik Tõnis Laanemaa maalinäitust "Aegruum", mis on inspireeritud Albert Einsteini relatiivsusteooriast ja kujutab inimese elu eri dimensioonides. Kohvikunäituste kuraator Ilmar Kruusamäe: "Tallinna tõeline härrasmees, Kuku Klubi vanim aktiivliige, keerutab neidusid legendaarses pealinna kunstiklubis varaste hommikutundideni ja sealsamas leiavad muusad tee ülalkorrusele otse molberti ette."

Tartus Tampere Majas on kuu lõpuni üleval Andrus Raagi uusimad abstraktsed maalid pealkirja all "Pildid siitpoolsusest". Tööde idee seisneb kunstniku sõnul katses luua maali mitte värvi aspektist vaadatuna, vaid aine kui kvaliteedi esiletõstmisest lähtuvalt - sest ka looduses ei korrastu pinnad värviesteetikast lähtudes, vaid põhinevad mustritel, suhetel ja kombinatsioonidel. Selleks tuli kunstniku sõnul "lasta ainel paigutuda, nagu talle meelepärasem näib". Andrus Raag: "Lõuendil valitsevat impressionaalsuse võidukäiku otsustasin vürtsitada intellektuaalsete sähvatustega, mis meenutavad meie arenenud elu otsinguid avakosmosest, kus kaootilisest raadiomürast proovitakse eristada tähenduslikke signaale. Neid maale valmistades olin mina kui kunstnik see, kes võttis ette saata looduse kaosesse märk kõrgemast eksistentsist - asetades maalile esemeid kindla intervalliga või mustrina."

Lühidalt
Tartu Lastekunstikooli galeriis on 21. novembrini Mihkel Kleisi näitus "Varastatud oxe ja teisi lugusid".
Kuressaare kultuurikeskuses saab novembrikuu lõpuni vaadata "Kilde Saaremaa fotograafidelt" ning loodusfotosid, mille autoriteks Aigar Kull, Tõnu Ling, Valmar Voolaid ja Ergo Olop; Raegaleriis on 22. novembrini Reti Saksa "Pildid ja kujud".

Toimub
Käesoleval nädalal toimub Tallinnas festival NEU/NOW LIVE. Rahvusvaheline üritus puudutab viit kunstivaldkonda, milleks on disain, kujutav kunst, film, tants/teater ja muusika/helikunst. Festivali eesmärgiks on tutvustada uusi ("new") talente, keda just praegu ("now") leidub nii Euroopas kui kaugemal. Muuhulgas on Disaini-ja Arhitektuurigaleriis võimalik 19. ja 20. novembril kell 13 näha avastusterohket tantsuetendust "Integrated". Festivali programm on kirju ning selle kohta leiab infot www.neunow.com, piletid on müügil Piletilevis.

NEU/NOW Festivali peakorraldaja on Euroopa Kunstikõrgkoolide Liit (ELIA - European League of Institutes of the Arts) ning tänavused partnerid Eestis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning EKA.

19. novembril kell 15 toimub Tartu Kunstimaja Monumentaalgaleriis Helga Roht Poznanski näituse "Kord me tuleme tagasi. Selle aasta akvarellid" külastus väljapaneku koostaja, Kunstiühingu "Pallas" esimehe Enn Lillemetsaga. Bostonis elava eesti kunstniku esimene näitus sünnilinnas on viimast päeva vaadata 20. novembril.

24. novembril algusega kell 17 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9) kiviaja kunstist inspiratsiooni ammutav joonistamise töötuba. Juhendajaks on graafik Loit Jõekalda, kes tutvustab ühtlasi muuseumis aasta lõpuni avatud näitust "Kiviaja graafika" ning räägib ürgammusest kunstipärandist. Jõekalda on graafik ja kuraator, kes juba aastaid tegelenud soome-ugri aladel ja mujal maailmas leiduva muinasaja visuaalse pärandi uurimise ning jäädvustamisega.

Eesti Arhitektuurimuuseumi II korruse saalis toimuvad kuni 1. detsembrini neljapäevaõhtused vestlusõhtud, kus jagavad oma värvikaid kogemusi ja lugusid mitmed tuntud arhitektid - tausta aitavad luua asjakohased filmid Eesti arhitektuurist läbi ajaloo. Ning loomulikult on külastajatel seejuures võimalik tutvuda Eesti Arhitektide Liidu 90. juubeliks loodud näitusega "Jäljed". 24. novembril kell 17 vestlevad Ike Volkov ja Dmitri Bruns, jutuajamisele eelneb 1938. aastal jäädvustatud ringvaate "Tallinn enne ja nüüd" demonstratsioon. 1. detsembril kell 18 on vestlusringis Krista Kodres ja Andres Alver, pool tundi varem näidatakse saadet "Arhitektuur ja linnaplaneerimine" (1996).


© Uno Roosvalt



© Uno Roosvalt



© Raul Kalvo




Näitus "XX sajandi klassika"



© Valli Lember-Bogatkina



© Kaie Parts



© Marko Nautras



© Ülle Kõuts



© Juta Piirlaid


   
   

5. kuni 11. november 2011

 

Siinmaa seenrõdu ja viinakapp
Eesti Arhitektuurimuuseum näitab 12. novembrist 11. detsembrini Pärnu Muuseumis (Aida 3) väljapanekut pealkirjaga "Rannalinn, seenrõdu ja viinakapp. Pärnu linnaarhitekt Olev Siinmaa 130". Siinmaa on üks eesti legendaarsemaid arhitekte - ning ilma tema loominguta oleks tänanegi Pärnu vaevalt välja teeninud Eesti suvepealinna tiitli. Lisaks rikkalikule fotomaterjalile on näitusel väljas ka Siinmaa loodud originaalmööbel ja -projektid. Näituse kuraatoriks on Mart Kalm, kujundajateks Emil Urbel ja Aleksander Zverev.

"Siinmaa funktsionalismi abil antud kuju modernsele rannaelule ja suvitamisele on üks helgemaid mälestusi esimesest iseseisvuse ajast. Siia seltsivad valged funktsionalistlikud villad kui teatud elitaarne koduideaal. Eestlastele on alati meeldinud uskuda, et Pärnu heledad majad näitavad, kui euroopalikult moodsad me olime ja kui hästi me elasime eesti ajal enne Nõukogude okupatsiooni. Elu helge pool on andnud Pärnule nii tugeva kuvandi, et linnaarhitekti tööd sotsiaalehituse vallas pole eriti märgatud," täpsustavad näituse korraldajad."

Teiseks on Siinmaa tuntud oma rahvusliku mööbli poolest riiklikele esindusehitustele. Tema püüded tuua punutud põhjaga toolide abil rahvuslikku meeleolu Rannakohviku betoonseene kõrvale ja funktsionalistlikku silepindsust Oru lossi eesti tubade mööblisse viisid siiralt ellu Pätsi rahvuslikku ideoloogiat.

Arhitektuuriga hakkas oma ametiteed tislerina alustanud Siinmaa tegelema alles neljakümnendates eluaastates ja pea kogu ta looming mahub 15 aasta sisse - seejuures funktsionalismiga suhestus ta alles napilt enne 50aastaseks saamist. Arhitekt lahkus Eestist 1944. aasta sügisel suure põgenemise käigus. "Nagu pagulastega ikka, teati neist vähem ja siiajäänud mäletasid ajaloo oma kasuks ümber, mistõttu neist sündisid suuremad legendid," nendivad näituse korraldajad. Siinmaa taasavastati 1970. aastatel, kui noored Tallinna arhitektid hakkasid oma loomingus ehitama silda eestiaegsete funktsionalistidest "vanaisadeni".

Kunstis on veini ja leiba
11. novembril avati Kumu kunstimuuseumis uus näitus, mis vaatleb traditsioonilise ning sümboolse peatoiduse, veini ja leiva kunstilist kulgemist läbi nelja aastasaja. Pealkirja all "Vinum et panis. Veini ja leiva motiiv 16.-20. sajandi kunstis" on paljude Eesti muuseumite, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistooriumi ja koguduste koostöös teoks saanud mitmekülgne väljapanek, millega kaasnevad kataloog ja publikuprogrammid.

Ajaloolisest toidu- ja joogikultuurist ning sellega seotud uskumustest ja lugudest kõnelevad näitusel eksponeeritud maalid, gravüürid, skulptuurid, tarbekunsti ja etnograafilised esemed, samuti raamatud ja fotod. Üksikult ja üheskoos peegeldavad need kord paganlikku, kord kristlikku maailma. Seetõttu jaguneb näitus laias laastus kaheks - sakraalseks ja profaanseks pooluseks.

"Eesti kunstimuuseumites pole ajalooline toidukultuur ega vein ja leib kitsamalt seni eraldi käsitlemist leidnud," põhjendab teemavalikut näituse idee üks autoritest ajaloodoktor Ulrike Plath. "Küsimust maailma küllusest osasaamise võimalustest ja võimatusest on lahatud paljudes kunstiliikides. Vein ja leib - vinum et panis - on võimsad sümbolid, mida leidub mitmesugustes kultuurikihtides."

"Näitust vaadates kerkib silme ette üllatuste rida: mida kõike Eestis ei leidu ja kui paljusid kunstiteoseid võib toidukultuurist ning ka ainuüksi veini- ja leivamotiivist lähtuvalt interpreteerida," kommenteerib näituse kuraator Tiina-Mall Kreem. "Kunstipubliku jaoks võiks olla huvitav seegi, kuidas meistritööde kõrval on endale koha leidnud ka "teistsugused" tööd." "Vinum et panis" jääb Kumus avatuks 11. märtsini 2012.

Uus galerii avanes soome-läti sõprusnäitusega
11. novembril avas Temnikova & Kasela galerii näitusetegevuse uutes ruumides Lastekodu tänav 1. Avalöögiks on pealkirja all "Enough is enough" ("Küllalt") toimuv kahe maalija, Inga Meldere (Läti) ja Mikko Hintzi (Soome) koostööprojekt.

"Olgugi, et Mikko Hintzi tööde maalilised pinnad on väärtus omaette, ei ole vähemoluline ka ta käsitletav teema. Galeriis eksponeeritavatel töödel arendab ta edasi oma huvi leida elu tumedamast poolest midagi helget ja siis kujutada seda. Selle näituse tööde katusteemaks on igavus," kommenteerib läti kunstikriitik Iliana Veinberga. "Inga Meldere maalidel võime ära tunda tema tunnusliku stiili, kuid mitte tavapärase teemakäsitluse. Iga töö on teisest absoluutselt erinev: aeg ja koht, mis on ergastatud läbi autori erilise tundlikkuse. Maalidel kujutatud mees ja naine on kui marionetid, läbi anonüümsuse saab võimalikuks etendada intensiivset vaimset kogemust." Avamisjärgsel laupäeval-pühapäeval, 12.-13. novembril on uus galerii avatud kell 14-18, hiljem ettehelistamisel telefonil 640 5770.

Sugudega mängides
Galeriis Aatrium on 25. novembrini eksponeeritud Dagmar Kase "Sugude substitutsioon". Näituseprojekti keskseteks küsimusteks on soostereotüübid, sugupooletunnetus ja keelekategooria, kus vaatluse all on teksti sooline kuuluvus. Aasta jooksul luges kunstnik seltskonnaajakirja "Kroonika" ning uuris, milliste sõnadega iseloomustavad naised ja mehed ennast ja teisi ning milliseid (iseloomu)omadusi ja väärtusi peetakse vastassoo esindajate puhul olulisteks.

"Isiku soolist kuuluvust otsustatakse mitmel moel ja tasandil - arstid sünnitusmajas bioloogilisi erinevusi arvestades, vanemad nimeandmisega, inimesed tänaval tehes otsuseid välimuse alusel, arstlik ekspertiisikomisjon toetudes psühhiaatri otsusele ja geneetilisele uuringule. Peaaegu kõiki sookuuluvuse määratlemistasandeid saadavad oma kindlad ettemääratud ja vaid mõnikord ähmastunud piiridega suhtumine, kohtlemine, kasvatus ja sugude eristamine. Bioloogiline sookategooria ning visuaalselt ja psühholoogiliselt peegelduv sooidentiteet on põhilised faktorid, mille põhjal järeldusi ja otsuseid tehakse," arutleb autor ning esitab oma provokatsiooni: "Kui naiste poolt öeldud tekstid tähistada meeste poolt öelduteks ja vastupidi, kas tekstid on [endiselt] usutavad, kas need jäävad oma tähenduse ja sookuuluvuse juurde, milliseks kujuneb naiste ja meeste staatus?"

Valge pulm, hall argipäev
Vaid kolmel päeval, 11.-13. novembrini kell 10-18 saab Suurgildi hoones (Pikk 17) uudistada näituset "Valge pulm. Hall argipäev", kus ehtekunstnik Kärt Summatavet ja moekunstnik Vilve Unt esitlevad eesti rahvakunsti ainetel sündinud kahte moe- ja ehtekollektsiooni. Näituse inspiratsiooniallikaks on meie esiemade säästlikust mõtteviisist lähtuvad nutikad rahvariiete lõiked ja detailid ning ehetega seotud hingemaastikke mõtestavad muistsed pühad ja argised tõekspidamised.

Vilve Undi moekollektsiooni "Valge pulm" pruudirõivad toovad esile lihtsad ja pulmakommetega seotud detailid ning kollektsiooni kaunistuselementides lähtutakse rahvapärasest usundilisest kompositsiooniloogikast. Kui lõpeb pulm, algab taas igapäevaelu. Kollektsioon "Hall argipäev" on pühendatud Kristjan Raua mõttele, et eestlaste esivanemad on "väle, mõtlev, laulev rahvas, kes vikerkaare taevast maha tõi ja enese ümber ehteks mässis".

Kärt Summataveti ehtekollektsioon "Valge pulm" on pühendatud rahvapäraste ehete "tsitaatidele" ehk keeruketile, krõllidele, kodarrahadele ning muinasmaastikega seotud kujutlustele. "Kollektsioon lähtub ideest, et ehted võivad olla nii rinnal kui seljal elulisi punkte kaitsvad, väge andvad kaitsemaagilised kaaslased kui ka rõivakinnitised, varruka-, seeliku- ja seljaehted, mis aitavad meil rännata suulises rahvaloomingus talletatud hingemaastikele," selgitavad näituse korraldajad.

Ehted igaveseks
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis avati neljapäeval uus näitus "Sõrmus - ehe igaveseks". Austusavaldusena sellele ürgammusele ning tähendusrikkale ehteliigile on Galleri Hnoss (Göteborg, Rootsi) kutsunud kõik ehtekunstnikud, kes on esinenud galeriis alates selle avamisest 1997. aastal, looma üht sõrmust. Tulemus on elav kogum erinevaid väljendusi, mõtteid ja vorme - ekspositsioon, mis koosneb enam kui sajast ehtekunstiteosest.

"Sõrmus - kõige igapäevasem ehe, mis on täis tähendusi; isiklik sõnum, mis vahel ilmutab ennast tehnilise ime või puhtal kujul kaunistuse ja ilu näol. Ta võib nõuda tähelepanu, ta võib olla kutse mängule, võib olla täidetud pisarate ja saladustega, ja teda võib kanda kas päeva või igavesti," mõtisklevad ehteloojad. Näitusel esinevad Ingierd Hanevold (Norra), Lena Bergestad-Jonsson (Rootsi), Per Suntum (Taani), Otto Künzli (Saksamaa), Verena Siber-Fuchs (Shveits), Esther Knobel (Iisrael), Beppe Kessler (Holland), Jamie Bennett (USA) ja paljud teised; eestlastest on esindatud Kadri Mälk ja Kristi Paap. Sõrmuseid saab Laial tänaval imetleda 15. jaanuarini 2012.

Näitused Tallinnas
Riigikogu kunstisaalis saavad rahvaesindajad ja teised detsembri keskpaigani tutvuda Lilian Mosolaineni (1961) näitusega "Fauni pärastlõuna 2". Teosed pärinevad aastatest 1982-2011. Kunstniku intensiivne ekspressionistlik väljenduslaad pole aastatega palju muutunud, samuti oskus natuurist figuuri maalida - ning jätkuvalt valdab ta seda nii maalis kui joonistuses. Kunstiteadlase Mirjam Peili sõnul on Lilian Mosolainen end eelkõige tõestanud aktimaalis, mida on peetud meeste pärusmaaks: "Uudselt probleemne on siin tema naiselik vaatevinkel ja naiselik eneseotsing, kuid programmiliselt feministlikuks ei tasu tema kunsti pidada. Pigem otsib ta eelarvamustest ja hierarhiatest vabastust, püüab laiendada inimlike suhtumiste ja hinnangute võimalusi muutuvas maailmas. Võibolla oleks õige nimetada sellist laadi psühholoogiliseks aktimaaliks."

Mujal
Pärnu Mudaravilas (Ranna pst 1) saab 11.-13. novembrini uudistada näitust "Ruumiline stoppkaader noblesse oblige", mille autoriteks mudaravila projekti sisearhitektid Tüüne-Kristin ja Urmo Vaikla ning Ingel Vaikla. Miks ja kuidas teiseneb hoone funktsioon? Kes on vana hoone uued kasutajad? Milline on vana ja uue omavaheline kommunikatsioon? Just neile küsimustele otsivad autorid vastust, viidates viimase Veneetsia Arhitektuuribiennaali sõnumile - "aidata inimestel suhestuda arhitektuuriga, aidata arhitektuuril suhestuda inimestega ja lõpuks aidata inimestel suhestuda üksteisega". Ruumi transformatsioon rullub lahti ja kerib edasi sarnaselt filmimise protsessiga, kus jutustaja funktsioon jaguneb erinevate osapoolte vahel, kes on osalised oma tõekspidamistega muutuvas ajas ja ruumis. Kogutud hargnevaid jutustusi majast, ruumikogemusest ja selle tähendusest on võimalus jälgida kohapeal vanas hoones vahetult enne lammutus- ja ehitustegevuse algust, mida vaatleja saab tõlgendada näituse käigus.

Tartu Oskar Lutsu nimelises Linnaraamatukogus saavad lugemishuvilised 10. detsembrini uudistada Leonhard Lapini kollaazhe "Elu fragmendid". Teosed on loodud aastatel 1975-1976 ning kuuluvad Matti Miliuse kunstikogusse.

Toimub
Tartu Ülikooli vanas anatoomikumis (Lossi 38, Toomemäel) võtab 11. ja 12. novembril maad "Hullunud Tartu 2. Morbiidne" - rahvusvaheline interdistsiplinaarne festival, mis eelmisel aastal leidis aset vanas "hullaris" ehk psühhoneuroloogiahaiglas. "Festivali interdistsiplinaarsus seisneb antud juhul erinevate kunstiliikide simultaanses toimimises, mille tagajärjel tekib sünergia. Festival on osa hilissügisesest Tartu kultuurielust ning toob Tartusse külalisi mujalt Eestist ja välisriikidest," selgitavad korraldajad. "Hullunud Tartu" kuraatoriks on Jaan Malin, korraldajateks Eesti Kirjanduse Selts ning Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond.

Festivalil astuvad üles omamaised kirjanikud Andres Ehin, Ervin Õunapuu, Mehis Heinsaar, Marko Kompus, Triin Soomets, Maarja Pärtna, Urmas Vadi, Carolina Pihelgas, Sven Vabar, Asko Künnap, Karl-Martin Sinijärv, Valdur Mikita, Elo Viiding, Luulur ja KreatiivRoomet. Neile lisanduvad külalised Peter Sragher (Rumeenia), Philip Meersman (Belgia), Peter Waugh (UK/Austria), Sergej Birjukov (Vene/Saksa), Fjorton (Belgia). Muusika vallas kõlab esmaettekandes Mart Siimeri pala segakoorile, lugejale, keelpillikvartetile ja keyboardile. Kristi Mühling esitab Helena Tulve kandlepala. DJ-dena astuvad üles Berk Vaher, Mart Velsker, Jaak Tomberg ja Chungin Han Minjujui.

Festivali toimumise ajal on üleval kaks näitust - TÜ vanas anatoomikumis ja Kirjanduse Maja Krüptis. Kas mõlemal või ühel pool on esindatud Kristina Viin, Enn Põldroos, Priit Pangsepp, Priit Pajos, Jaan Toomik, Anne Rudanovski, Rauno Thomas Moss, Asko Künnap ja Albert Gulk.


Olev Siinmaa ja Anton Soans
Pärnu rannahotell (1937)
Foto: Wikipedia



Tundmatu autor Maerten de Vosi (1532–1603) järgi
Kaana pulm (u. 1600–1650)
Eesti Kunstimuuseum



© Mikko Hintz



Näitus "Valge pulm. Hall argipäev"



Näitus "Sõrmus - ehe igaveseks"



© Lilian Mosolainen


   
   

29. oktoober kuni 4. november 2011

 

Toomik: autobiograafilised otsingud mälestuslikus ruumis
Vaal galeriis on avatud hiljuti poolesajandat sünnipäeva tähistanud Jaan Toomiku näitus "Turist", mille tuuma moodustavad uued suuremõõtmelised maalid. Neid tasakaalustab ka üks uus videotöö, kus EKA maaliprofessor näitab vaatajale mahajäetud ruumi, füüsilise kohaloleku taju ja mälestustesse kadumist.

"Toomik kirjeldab oma uusi teoseid maalitehnoloogiate ja pintslit hoidva käe võtmes, mis on mõtlemiskohaks neile, kes näevad tema rolli sürrealistide poolt vette lastud maalilaevukese destabiliseerimises ja tasakaalutusse seisundisse roolimises. Kui kümnendi algul tulvas maali gooti stiilis õudukaid ja muinasjutte, destabiliseeris Toomik maalisündmustiku ontoloogiat oma videote autistlik-vägivallaliste tegelaskujude ängide kirjelduste abil," kommenteerib Vaala kuraator Eha Komissarov. "Toomiku poolt edastatud märksõnadest koosnev kood on ligitõmbav ja väga salapärane. Vaataja leiab näituse töödest jätkuvalt kunstniku autobiograafilist tausta, kuid selles projektis teda lapsepõlve pained ei kummita, tööd ei ole enam ängistavad, vaid uurivad pigem suhestumist mälestusliku ruumiga."

Ning Komissarov jätkab: "50. sünnipäev on kindlasti väljakutse 1990ndate kunsti muutjate põlvkonnale, ent ka publik on järgneva suhtes teadmatuses. Me ei tea, mis hakkab juhtuma kunstnikega, kes on harjunud looma enda loodud reeglite järgi. Kunstniku puhul me ei räägi mitte vananemisest, vaid aegumisest. Toomiku puhul näeme, et noored kunstnikud soovivad olla Toomiku moodi, aga temal puudub vajadus nende moodi olla." "Turist" jääb avatuks 26. novembrini.

18. kuni 26. novembrini näidatakse Pariisis Pompidou keskuses ning sealses Goethe instituudis festivali Rencontres Internationales raames programmi Ida-Euroopa silmapaistvatest lühifilmidest. Valik pärineb rahvusvahelise Oberhauseni lühifilmifestivali arhiivist ning selliste loojate nagu Aleksandr Sokurov ja Viktor Alimpiev tööde kõrval on esindatud ka Jaan Toomiku videolooming.

Viik: vesilennuk ja taasleitud vanaisa
Hop galeriis on 22. novembrini eksponeeritud EKA graafikaprofessori Urmas Viigi "August Tamme päevaraamat". Pealkiri tähistab ühtlasi kultuuriloolist avastust, mis realiseerub raamatu ning näitusesarjana. Kirjastuse "Varrak" poolt ilmutatud raamat sisaldab autentset teksti, mis on Eva ja Mart Velskeri poolt lugejale loetavaks muudetud.

"Päevik ilmus välja peale Augusti lese Liina Tamme surma, olles aastaid olnud varjul tema kõige isiklikema asjade hulgas. August Tamm oli meremees ja filmioperaator, kelle tegevuse tõelise sisu avastamine seisab loodetavasti alles ees. Päevaraamatus on juttu elust laevadel, seilamisest maailmamerel, jõudmisest sünnimaale, eluolust ja õpingutest New Yorgis, osalemisest Kaug-Põhja ekspeditsioonidel. Teksti looritab igatsuslik ja sentimentaalne õnnepüüdlus, ilmestavad nõukogude avastusretkede mõistatuslikud "valged laigud" ja kõike seda kaunistavad päevikupidaja sulejoonised," selgitab Urmas Viik, kes on ühtlasi August Tamme tütrepoeg. HOP galeriis on muuhulgas eksponeeritud Põhja ekspeditsioonide vesilennuki S55 ligilähedane koopia.

Havukainen: sünnitamisest realistlikult
Tallinna Linnagaleriis on praegu vaadata näitus "Puerperium / Sünnitamine", mille autoriks soomlanna Minna Havukainen. Oma 2003. aastal alguse saanud fotoprojekti raames portreteerib Havukainen äsjasünnitanud emasid - ning tema naturalistliku koega fotosid vaadates on selge, et kunstnik on suutnud võita portreteeritavate usalduse neil äärmiselt intiimsetel hetkedel.

"Havukaise realistlikes portreedes on sünnituse füüsilised, vaimsed ja emotsionaalsed jäljed veel tajutavalt kohal viisil, millega ühiskonnas pole harjutud. Pildid vahendavad vaatajatele raseduse ja sünnituse suuri kehalisi ja füüsilisi valusid, pakkudes sama ajal selle kujutamisega mittesünnitanutele võimalust heita pilku sünnitamise ja sündimise kogemusse," selgitab Eero Kangor Linnagaleriist.

Havukainen on ise öelnud, et sünnitus nõuab usaldust ja julgust ning allumist muutustele. Sünnitamine eeldab enese kokkuvõtmist, et panna alus iseseisvale inimelule, mis varem tuksus ema südamega ühes rütmis. Havukaise fotodesse ongi salvestatud selle ülemineku põgus hetk. Sellesse transformatsiooni ja transgressiooni on haaratud kogu keha, psüühika ja sotsiaalsed suhted. Need tugevad füüsilised kogemused ja võimsad emotsioonid pole sõnades väljendatavad, kuid piltide kaudu on võimalik avada kanal nende tajumiseks, töötlemiseks ja läbielamiseks. Sünnitamise üle mõtiskleda saab Linnagaleriis 4. detsembrini.

Kunstnikud ETV ekraanil
Novembrikuu algusest kuulub Eesti Televisiooni õhtusesse kavva uus lühisaade "Päeva kunstitöö", mis on eetris esmaspäevast laupäevani pärast "Aktuaalset kaamerat". Igas saates näeb ühe kunstniku tööd ja ka kunstnikku ennast. Saadetesse jõudnud teosed valisid ETV-le välja Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Kunstimuuseum. "Päeva kunstitöö" raames näevad televaatajad maale, graafikat, skulptuure, ehteid, keraamikat, klaasi-, tekstiili- ja nahatöid, samuti moekunsti, foto- ja videoinstallatsioone, tootedisaini ja graffitit.

Oma töödega jõuavad ekraanile Leonhard Lapin, Tiit Pääsuke, Mall Nukke, Peeter Mudist, Lembit Sarapuu, Raul Meel, Vive Tolli, Mare Mikof, Tanel Veenre, Monika Järg, Reet Aus, Jaan Toomik, Marko Mäetamm, Jasper Zoova jpt. Kokku näidatakse aasta lõpuni kestvas saatesarjas 51 kunstniku töid.

Lühisaadete rezhissöör Elo Selirand leiab, et Eesti kunst, eriti tippkunstnike looming, on kaasaegne ja maailmatasemel. "Seetõttu püüdsime seda tõlkida televisiooni pildikeelde võimalikult sarnaselt mõjuvana. Uudsena on kasutatud kunstnike portreede salvestamisel HDR tehnikat, mida maailmas katsetati esimest korda liikuva pildiga aasta tagasi. Samavõrd ajaga kaasas käivaks ja nägemuslikuks pean mina meie kunsti. Enamuse teostest salvestasime Patarei Katlamajagaleriis, mis on ruum, kus kunst saab hingata - ja vaataja vaadata. Nii tulebki välja, et kunst pole mingi kauge värk, vaid see, mida me kõik otsime iga päev - kild maailmanägemust."

Vastkäivitunud sarjas on juba tutvustatud Leo Rohlini, Jaan Toomiku, Vive Tolli ja Merike Estna loomingut. 5. novembril on oma tööga "Memopol" ekraanil Timo Toots, 7. novembril astub vaataja ette Tanel Veenre.

Näitused Tallinnas
Hobusepeas näeb 14. novembrini Kai Kaljo (1959) isikunäitust "Kai õpetab iseennast", külalisesinejana osaleb projektis Austraalia kirjanik Luke Davies (1962). Kaljo selgitab: "Kuna mõte seda näitust teha tuli juba rohkem kui aasta tagasi ja vahepeal on paljud asjad muutunud, koosneb näitus justkui kahest osast: ülemisel korrusel eksponeerin kahte videot, mis otseselt seostuvad minu õppejõutööga Tallinna Ülikoolis. Video "Koolitus" on valminud Härmo Saarmi avaliku esinemise koolitusel osaledes. Galerii alumisel korrusel näidatavad tööd tegelevad vähem päevakajaliste teemadega: kes on need mitu inimest, kes elavad meie sees? mis meiega toimub kui "ühel halval päeval" vaatame videoülesvõtet iseendast ja milline on mõju siis, kui teeme seda "ühel heal päeval"? mida näevad inimesed, kes on tulnud Vabaduse väljakule vaatama kunstniku keha?"

Draakoni galeriis on 12. novembrini Denes Farkasi ja Taavi Talve näitus "Footnotes* 2". "A footnote is a piece of text which, for some reason, cannot be accommodated within the main body of the document and which is therefore placed elsewhere. The main rule in the use of footnotes: Do not use a footnote if you can possibly avoid it," on autorid selgituseks lisanud.

SEB Galeriis näitab 16. detsembrini pealkirja all "Tee" oma loomingut Anatoli Strahhov, tuues lagedale läbilõike viimase nelja aasta loomingust - natüürmorte, maastikke, portreesid ja akte. Anatoli Strahhov (1946) on lõpetanud Zhinvali Kunstikooli Osseetias ja hiljem Eesti Riikliku Kunstiinstuudi maali erialal. Näitustel esineb alates 1975. aastast, on Eesti Maalikunstnike Liidu ja Vene Kunstnike Ühenduse liige. Tema teoseid ühendab esteetilis-poeetiliste väärtuste jälgimine, omalaadne peenekoeline pinna- ja värvikäsitlus, sageli ka omavahel läbipõimunud erootiline ja religioosne temaatika. "Anatoli Strahhovi teosed, mis annavad selgelt mõista autori meisterlikust maalitehnika valdamisest, balansseerivad konservatiivsuse ja eksperimentaalsuse, traditsionaalsuse ja eksootika, ilmselge ja näilise piirimail, avamata seejuures ennast kunagi päris lõpuni," kommenteerib kunstiteadlane Galina Balashova.

Viimsi Rannarahva Muuseumis on 10. detsembrini Kadri Jäätma keraamikanäitus "Kalad" ning fotonäitus "Tagasi Peipsi äärde. Prichudie. Revisited.", mille autoriteks Annika Haas, Birgit Püve ja Age Peterson.

Telliskivi Loomelinnaku peamaja II ja III korrusel saab praegu uudistada näitust "Teatris on pime", mille autoriteks Mari Kivi, Katre Salu, Sander Roots ja Edgar Tedresaar. "Elu on teater, mäng, show, millest on raske läbi näha. Igaüks meist üritab iseendale omasel viisil proovida aru saada erinevatest tegelaskujudest ja nendevahelistest suhetest. Analüüsida enda ümber toimuvat eluteatrit. Igaüks meist otsib vastuseid küsimustele erineva pildikeele kaudu," selgitavad noored autorid oma maalide ja graafika loomislugu.

Mujal
Tartus Y-galeriis näeb 20. novembrini Tartu Ülikooli maalikunsti õppetooli III kursuse üliõpilaste ühisnäitust "Warning! Fragile. People in boxes". Osalevad Helen Arov, Helo Irik, Getter-Kadi Kaldma, Liis Kalmet, Kadri Kõiv, Angela Maasalu, Elis Mets ja Kadri Nikopensius. Kunstitudengite koolivälise projekti teosed on sündinud ennekõike seoses maailma vaatlemise ja strukturaliseerimise problemaatikaga, "teise" defineerimise ning enesepositsioneeringutega.

Viljandis Kondase Keskuses on 7. jaanuarini 2012 võimalik uudistada Tartus Supilinnas elava ja töötava Marge Nelgi näitust "Silmad pärani kinni". "Tema sees on terved galaktikad, mis vajavad avastamist. Oma väikese, hubase ja mõnusa mikrokosmoselaevaga seikleb Marge uljalt enda siseilmas ringi ja näeb kogu aeg uusi, põnevaid ja imeväärseid asju: planeete, maid, linnu, maju, ruume, metsi, taimi, olukordi, kujundeid, rägastikke, hiiglaslikke olendeid, tillukesi elanikke ja palju muud. Vahel külastab ta ilusaid, rõõmsaid ja õdusaid paiku, vahel natuke kummalisi, nukraid ja pisut kõhedaid. Pärast teeb Marge oma reisidest pilte," kommenteerivad näituse korraldajad.

Kuressaares Ajamaja galeriis on 30. novembrini Haide Rannakivi ja Urmas Luure fotonäitus "Jumalkurat".

Pärnu Keskraamatukogus on 8. detsembrini eksponeeritud Tartu Kõrgema Kunstikooli üliõpilaste joonistuste näitus "Joonega või jooneta" ning nahadisaini osakonna väljapanek "Kordumatu kooslus".

Toimub
7.-10. novembrini toimub Sokos Hotel Viru ruumes rahvusvaheline kaasaegse performance'i ja teatri biennaal NU Performance Festival, mis sel korral jätab pealkirja all "Hosbitality" maha teatriruumi, et vallutada argipäeva lava. Saksamaal baseeruvad kuraatorid Silke Bake ja Peter Stamer on valinud festivali keskseks teemaks külalislahkuse mõiste ja tava. Mis tähendab olla külaline? Milline on külalislahke etendus? Mis on selle zhestid? Kuidas võtta vastu võhivõõrast? Kuidas jagada võõraga ühtekuuluvustunnet? Need on mõned küsimused, mida see festival esitab.

Festivali partneri Sokos Hotel Viru ja selle mitmekülgne ajalugu tõotab NU Performance Festivalile paljulubavat kohta ideede katsetamiseks ning ruumi nendega mängimiseks. Ligi 50 rahvusvahelist ja kodumaist etendus- ja tegevuskunstnikku näitavad Tallinnas oma töid, mis on kohandatud ja spetsiaalselt loodud Sokos Hotel Viru ruumidesse. Tegemist on Eestis ja naaberriikides esmakordse juhtumiga, kus kogu festival toimub tervenisti hotellis.

Festivalil programmi kuulub muuhulgas etendus "Field Works - hotel", mida mängitakse hotellitoas ainult ühele inimesele korraga - oma intiimsetes ja mängulistes etendustes otsivad Brüsselis baseeruvad kunstnikud Heine Rosdal Avdal ja Yukiko Shinozaki argielu poeesiat. Prantsuse koreograafi Alice Chauchat poolt koostöös Horvaatia esinejatega loodud lavastus "The Love Piece" on üleskutse kogeda etendust kui tunnete kohtumispaika, kusjuures publik võtab osa emotsioonide vahetusest. Festivali südames on kuraatoritel õnnestunud kutsuda erinevad teatritegijad (PME-ART (CAN), toxic dreams / Wanunu & Michael Strohmann (ISR/AUT), Elke van Campenhout (BEL) & Ong Ken Seng (SGP)) looma kolme "performatiivset keset", mis on mõeldud selleks, et võtta publikut vastu kui külalist ja anda tema kohalviibimisele performatiivne raamistik. Publik võib neis kesetes veeta terve õhtu või liikuda sealt edasi teiste sündmuste, ruumide ja etenduste juurde ning tulla nende juurest tagasi. Lisainfo ja kava nuperformancefestival.blogspot.com


Jaan Toomik
Foto: Tanel Rannala



© Jaan Toomik



© Urmas Viik



© Minna Havukainen



© Kai Kaljo



© Denes Farkas, Taavi Talve



© Anatoli Strahhov





NU Performance Festival

   
www.kunstikeskus.ee keskkonnas leiduvate mistahes algupäraste tekstide, tõlgete, terviklike info- ja lingikogumite ning pildimaterjali reprodutseerimine ainult KUNSTIKESKUS.EE ja/või nende autorite ja/või nende valdajate nõusolekul. Originaalteoste ja viidatud materjalidega seotud õigused kuuluvad üldjuhul nende autoritele ja/või valdajatele.