24h galerii
Kunstiteadlikkuse Keskus
tagasi avalehele
 
ARHIIV kunstiuudised
 
Kunstiteadlikkuse Keskuse kunstiuudised
Toimetaja Vano Allsalu
DETSEMBER 2010
selle kuu varasemad uudised vt. allpool
   
   

Reede, 31. detsember 2010

 

Eesti kultuuriikoonid maantee ääres
Tallinn-Tartu maantee ääres, kilomeeter enne Mäo risti saab 17. jaanuarini imetleda lumevallide vahele rajatud Siim-Tanel Annuse maaliinstallatsiooni "Eesti inimesed". Metallkarkassile kinnitatud Tammsaare, Koidula, Kerese, Raua ja teiste Eesti krooni kupüüridelt tuntud kultuuri- ja ühiskonnategelaste hiigelportreed on mõeldud meenutama nii kohe-kohe käibelt kaduva rahvusvaluuta sentimentaalseid väärtusi kui rahvuskultuuri elujõudu.

Kunstnik mõtiskleb: "Päeval ja öösel jälgivad möödasõitjaid eesti kultuuri suurkujude silmad. Jälgivad kuhu meie sõidame ja kuhu läheb Eesti. Koha valikul oli tähtis, et näitus toimub keset Eestit. Põld, millel eksponeerin maale, viitab kultuuri maalähedusele. Olid ju rahadel kujutatud rahvusliku liikumise tegelased ja teised kultuuriinimesed lähedalt seotud maaeluga.

Näitus on hüvastijätt krooniga. Kuu aja jooksul läbivad Mäo risti kümned tuhanded inimesed. Inimesed tänu kelle usule Eesti kroonist sai konverteeritav valuuta ja kelle tööga ehitati üles uus riik. Maantee ääres pimeduses hõõguvad silmad peaks põhjust andma igaühele järelemõtlemiseks väärtuste ja elu üle."

Möödunud sügisel Tallinna Kunstihoones eksponeeritud näituse "Raha ja poeesia" eest pälvis Siim-Tanel Annus äsja ka kunstipreemia, mida annavad välja Galerii-G ja Hollandi maalitarvete tootja Royal Talens.

Maalikunstnikud konverteerivad
Rotermanni Soolalaos on 20. veebruarini üheksa maalikunstniku rühmanäitus "2011! Konverteeri!". Osalevad Jaan Toomik, Siim-Tanel Annus, Jaan Elken, Mari Roosvalt, Mall Nukke, Veiko Klemmer, Laura Põld, Maarit Murka ja Rauno Thomas Moss. Näituse kuraatori Jaan Elkeni sõnul on maalikunstnikud rekonstrueerinud vaid kunstile kättesaadavate vahenditega rahavahetusprotsessi-aegse Eesti õhustiku: formaal-esteetiliselt protsessi visuaalset külge dokumenteerivate lahenduste kõrval on näitusel esindatud ka psühhoanalüütiline liin.

Elken: "Rauno Moss miksib katoliiklikku müstitsismi hip-hopi-kultuuri visuaalidega. Jaan Toomik loob inimliku pürgimise analoogi escherlikul punasel trepil edasirühkiva traagilise figuuri abil. Pinevat, kohati hopperlikku atmosfääri suudab vaid maalikunsti vahenditega luua noor Tartu kunstnik Veiko Klemmer, kelle modernistlikult hillitsetud ruumifantaasiatel on kujutatud keskpanga kiivalt varjatud tagatubade morbiidset luksust, mis erineb kardinaalselt "sõbraliku" imagoga kodulaenupankade ja rahavahetuspunktide reipast esteetikast. Laura Põllu david-lynchilikus võtmes Lumivalguke hammustab pahaaimamatult mürgiõuna, teadmata midagi tema ees vääramatult lahtirulluvast tulevikumaatriksist. Mari Roosvalt eksponeerib seoseid pudelikorjamise, sendilugemise, luksuse, kanalisatsiooni ja kultuuriministeeriumi vahel, osundades kõrgkultuuri olukorrale nüüdismaailmas."

Maarit Murka on aga kohale toonud tõenäoliselt suurima nüüdismaalikunsti teose Eestis, kus kokkuõmmeldud kaltsuvaiba-laadses vormis esitatakse autori senise maaliloomingu lahtilõigatud siile. Kokku on välja pandud 36 maali, neist enamikku eksponeeritakse esmakordselt. Näituse korraldasid Karin Hallas-Murula, Mari Roosvalt ja Jaan Elken.

Tartus kunst mitmekesine, kohati intrigeeriv
Kunstimajas on 16. jaanuarini avatud Tartu kunstnike aastalõpunäitus, kus eksponeeritakse maali, skulptuuri, graafikat, fotograafiat, keraamikat ja skulptuuri ning ei puudu ka installatsioon. Sedapuhku oli kohaliku ülevaatenäituse kuraatoriks Leonhard Lapin, kelle sõnul on tänavune väljapanek väga mitmekesine ning kohati ka intrigeeriv. Valiku tegemisel välditi kitshi-kommertsi kalduvaid töid ning samuti näitusepindade liigset koormamist teostega, sest "kunstisõber vajab üksikute teoste nautimiseks rohkem õhku".

Lapin: "Eesti kunsti paradigma on viimasel kümnendil sedavõrd muutunud, et me ei saa enam rääkida spetsiifilisest Tartu Kunstist. Näitus demonstreerib ikka eesti kunsti, sest tänapäeval võib Tartust pärit kunstnik mõnda aega elada hoopis Tallinnas, New Yorgis, Londonis, Võru- või Setumaal - kus tahes. Võrgu kaudu suhtleb siinne kunstnik kogu maailmaga. Seda kogeb ka näitusel, kus on küll kohati näha tavapärase Tartu pallasliku kunsti allüüre, ent domineerib ikkagi seesama meile kõigile hingelähedane Eesti Kunst, mis on samas ka Euroopa kunst. Seda näitust võib häbenemata näidata kus tahes Vanal Mandril." Ning professor Lapin lisab kunsti üldarendavat jõudu hinnates, et "just loovus on see, mis meid kõigist hädadest päästab".

Eesti luterlik kirikuehitus viisipäraselt läbi uuritud
20. detsembril kaitses Tiina-Mall Kreem EKA Kunstiteaduse instituudis oma doktoritöö "Viisipäraselt ehitatud. Luterlik kirikuehitus, -arhitektuur ja -kunst Eestis Aleksander II ajal". Uurimistöö tulemusel täieneb Eesti kirikuarhitektuuri ja -kunsti historiograafia, milles 19. sajandil loodu on olnud kaua tagaplaanil - kusjuures just Aleksander II valitsusperioodist (1855-1881) võib rääkida kui ühest Eesti luterliku kiriku ja kirikuehituse õitseajast.

Tiina-Mall Kreemi doktoritöö jaguneb viieks peatükiks. Neist esimeses on visandatud Aleksander II aegse luterliku kirikuehituse poliitiline, majanduslik, geo- ja demograafiline kontekst. Teine peatükk keskendub luterliku kiriku institutsionaalsele ideoloogiale ja praktikale, selle väljatöötajatele ja rakendajatele. Kolmandas peatükis on vaatluse all arhitektid, ehitus- ja orelimeistrid ning tislerid, samuti maalijad ja skulptorid kui kirikuhoone ja -sisustuse kujundajad, aga ka teoloogide arusaamad evangeelse kirikukunsti olemusest. Neljas peatükk võtab vaatluse alla luterliku kiriku ruumispetsiifika ja viies stiilivalikute problemaatika. Lisadena on esitatud 27 vaadeldud kiriku ja abikiriku loetelu ja ruumitüpoloogia ning põhiteksti täiendavad juhtumiuurimused.

Kreemi teadustöö tõestab, et Aleksander II aegne sakraalarhitektuur ja -kunst on olnud tihedas kontaktis oma ajastu suurte teoloogiliste ja kunstiteoreetiliste diskussioonidega ning pakkunud neile ka kohalikke lahendusi. Eriliseks muudab töö asjaolu, et autor on lõiminud kujutava kunsti ja arhitektuuri ajalugu teoloogia ajalooga ning avardab seeläbi tunduvalt 19. sajandi teisel poolel ehitatud ja sisustatud kirikute kultuurijaloolisi tähendusperspektiive. Doktoritöö juhendajaks oli prof. dr. Krista Kodres, oponendiks dr. Karin Hallas-Murula. Doktoritöö täistekstiga on võimalik tutvuda EKA raamatukogus (Estonia pst 7).

Näitus Eesti tarbekunsti alguspäevist
22. jaanuarini on kunstisalongis Allee Anna Elisabeth von Maydelli (1861-1943) tarbekunstikavandite näitus, mis pakub muuhulgas huvitava ülevaate omaaegsete tallinlaste üsnagi mitmekesisest maitsest. Enamik kavandeid on hoolikalt viimistletud ja koloreeritud, mõjudes kohati iseseisvate kunstitöödena.

Peterburis sündinud paruness von Maydell asutas kolme teise naiskunstnikuga 1904. aastal Tallinnas aadressil Lühike Jalg 9 Tarbekunsti Ateljee (Atelier für Kunstgewerbe), mille sihiks sai kodumaise tarbekunsti edendamine. Juba ateljee esimene näitus, kus domineerisid asutajate eneste originaalid mööbliesemete, tekstiili-, klaasi- ja nahatöödena, kutsus ajakirjanduses esile kiitvaid sõnavõtte. Nii tunnustas Ants Laikmaa oma kirjutises näituse tähtsust esimese sammuna, "millega avalikult meie linnas midagi uut, moodsat meie ära tarretanud stiilisse /---/ tuua ja luua tahetakse. /---/ Uuendushoog tuleb nüüd meie linna kunstnikkude-näitusena meie õrnema soo kunstnikkude poolt. Iseäranis rõemustav! Uhke jumalalaps - kunst hakkab ikka enam maalastega leppima. Kunst rahvale!"

Tarbekunsti Ateljee tegevus arenes hoogsalt ja laiaulatuslikult. Näiteks 1909. aasta suvisel Eestimaa põllumajandusnäituse tarbekunstiosakonnas köitis külastajaid ateljee kunstnike kavandatud lihtne ja mugav 20. sajandi maitsele vastav mööbel. Ateljee ümber koondunud kunstnike korraldatud näitustel oli tänu kaasaegse värvinguga professionaalsetele eksponaatidele kahtlemata oluline osa kogu Eesti tarbekunsti arengus. Tarbekunsti Ateljee laiaulatuslikule tegevusele pani 1914. aastal punkti I maailmasõda. A. E. von Maydell andis hiljem Tallinnas eratunde kunstiajaloos ning juhatas tarbekunstikursusi; 1939. aastal lahkus ta Eestist koos teiste baltisaksa ümberasujatega.

Tulekunst tuleb
Eksperimentaalgaleriis (Vabaduse väljaku jalakäijate tunnelis) saab kunstihuviline möödakäija 13. jaanuarini uudistada fotonäitust "Tuli ja jää läbi aja ja loo", mis tutvustab tuleskulptuure kui mõjusat ja vaatemängulist kunstivormi. Joonised toovad vaatajani eelloo keskajast, kust pärineb jõulukuuse põletamise komme; fotod keskenduvad tänapäevale, kus tuleskulptuure on meisterdatud eelkõige Tallinna Valgusfestivali raames.

16.-22. jaanuarini toimuvad 2011. aasta Euroopa kultuuripealinnas Tallinnas Tule ja Jää Peo raames I tuleskulptuuride maailmameistrivõistlused, kus osalevad võistkonnad Lõuna-Koreast, Norrast, Soomest, Rootsist, Prantsusmaalt, Mehhikost, USAst, Venemaalt, Shveitsist, Leedust, Lätist ja Eestist. Ettevõtmist kureerib maailma esimese tuleskulptorite ühenduse asutaja rootslane Gunnar Carl Nilsson, kes juba 1998. aastal korraldas Stockholmis tuleskulpuuride I Euroopa meistrivõistlused. Tuleskulptuure tutvustava fotonäituse idee ja teostus on MTÜ Valgusfestivali meeskonnatöö. Lähemalt saab lugeda www.valgusfestival.ee

Näitused Tallinnas
Linnagalerii aastase eksperimendi - 16 teemapõhist näitust üldpealkirja all "Cityscape" - lõpetab "Ungari utoopia". Näitusel esinevate kunstnike (Miklos Erhardt, Marcell Esterhazy, Balazs Faa, Zsolt Keserue, Sarolta Szabo) teosed räägivad "ungari nurjunud utoopiatest ja soovunelmatest läbi arhitektuursete ja urbanistlike struktuuride ning kujundite". Denes Farkase ja Anders Härmi kureeritud näitus jääb avatuks 16. jaanuarini.

Vabaduse galeriis näeb 11. jaanuarini maalinäitust "Homo Ludus", mille autor Eva Jänes on eesti tuntumaid kristlikke kunstnikke ja kristliku kunstielu arendaja. Tema vitraazhe ja mosaiike võib näha Muhu Katariina kirikus, Järvakandi kirikus, Tartu Pauluse kirikus, Tallinna Jaani kirikus, Suure-Jaani kirikus, Jõhvi Mihkli kiriku kabelis; kauaaegse viljaka monumentaalloomingu kõrval on ta viimastel aastatel pühendunud ka
tahvelmaalile. Vabaduse galeristi Juta Kivimäe sõnul tegeleb Jänes oma loomingus teoloogiliste küsimustega ning analüüsib inimese suhet religiooni ja Jumalaga - vaadeldes käesoleval näitusel inimest kui "mängijat, loodud olendit, kel oma loodud kultuurilises traditsioonis on mänguline suhe kõiksusega".

SEB Galeriis on 4. veebruarini Christel Alliku näitus "Õli ja veega", kus näeb valikut viimasel paaril aastal töödest. Alliku hoogne ja emotsionaalne maalilaad ning spontaanne värvikäsitlus ilmutavad end isikupäraselt nii akvarell- kui õlimaalides. "Õlivärv vallutab, haarab, mässib endasse, vaimustab nii, et unustad korraks hingata. Akvarell on leebe ja õrn, tabamatu ja salalik, ja tema sõna jääb viimasena peale," ütleb autor.

Saksamaal ja Uus-Meremaal õppinud ning töötanud ja praeguseks Tallinnasse elama asunud kunstnik Kerstin Kary demonstreerib Hop galeriis isemoodi peakatteid kui "jahitrofeesid". "Me tapame loomi oma seinte dekoreerimiseks. Kõigil võimalikel ja võimatutel tingimustel, ka moemaailmas, hävitavad inimesed ilu selle säilitamiseks," kommenteerib autor. Tema näitusel "Ma tulistasin neid" kaunistavad loomatrofeede asemel galerii seinu litritest ja vildist peakatetega ehitud "inimtrofeed".

Eesti autoriehete tutvustamisele ja müügile pühendunud A-galerii andis oma 2010 aasta preemia ehtekunstnik Kaire Rannikule näituse "Inonotus Obliquus" eest. Valik tehti kolmeteistkümne aasta jooksul galeriis eksponeeritud eriilmelise näituse hulgast. Preemiasumma suurusega viis tuhat krooni eraldati galerii müügituludest.

Mustpeade Majas on 7. jaanuarini Okeiko ja Triinu Lille näitus "Külalised ja kohalikud".

Mujal Eestis
Võru Linnagaleriis on 7. jaanuarini avatud juba tavaks saanud moel korraga kolm uut näitust. Piret Pusa Bermanni näitusel "Enne, nüüd ja edasi" eksponeeritud maalid on autorile iseloomulikult detailirohked ja värviküllased ning maalitud täie naudinguga. Kunstikriitik Mari Kartau on kunstniku kohta kirjutanud: "Pusa valab kogu oma õnne mööndusteta lõuendile. Siin on kuld ja erksad värvid, lilled ja sõbralikud olendid ning üdini hea fantaasiamaailm. Ja mitte vähimatki hirmu, isegi mitte iluga ülepakkumise ees. Jällegi - kuna kunstnik on seejuures aus, ei muutu ka tema looming maitselagedaks. Vaatajale antakse lootust, et kõik ei ole veel hukas ja igaüks võib tegelikult enda seest leida paradiisi."

Seni abstraktset kunsti viljelenud Andrus Raag pöörab näitusega "Kaitsevärvid" oma loomingus täiesti uue lehekülje ja toob inspireerituna fantaasiakunsti suurkujudest ning Põhjamaade rahvusromantikast vaatajateni muinasjutulised maastikud täis kummalisi olevusi. Kolmandana saab vaadata Ehalill Halliste tekstiilvaipade näitust "Etno & Retro". Kunstiteadlase Juta Kivimäe sõnul kasvab näitusel eksponeeritud vaipade kujundlikkus välja Põhja-Eesti naiste tanude ja käiste lillkirjast: "Akantuse- ja tulbimotiivid ilmusid Eesti rahvarõivastele 18. saj. barokiajastu kõrgmoest. Väikesed tikandimustrid on villastes põimevaipades kasvanud suurteks dekoratiivseteks kujunditeks. Nende tähendus on seega ühteaegu rahvuslik ja universaalne."

Kärdla kultuurikeskuses (Rookopli 18), büroohoones (Keskväljak 5a) ja Gahwa kohvikus (Põllu 3) saab 9. jaanuarini uudistada Hiiumaa loovisikute vabaühenduse HiKu korraldatud saarel elavate-tegutsevate kunstnike väljapanekut. Ühisnäitusel on väljas 31 autorit 71 tööga; teiste hulgas osalevad Ave Alavainu, Liia Lüdig-Algvere, Ilona Gurjanova, Enn Johannes, Ott Lambing, Siret Põllu, Kalli ja Valev Sein.

Rapla Keskraamatukogu näituseruumis saab praegu kaeda keraamik Merike Halliku näitust "Teekond". Väljapanek tutvustab kunstniku viimase aja loomingut sellistes materjalides-tehnikates nagu kondiportselan ja kõrgkuumussavi.

J. Barbaruse nimelises Kontrakultuuri Keskuses (Rüütli 35) on pealkirja all "Psühh" väljas Pärnu kirjaniku Mikk Pärnitsa õlimaalid, mis inspireeritud "psühhedeelikast, geomeetriast ning igavusest".

Kuressaare Raegaleriis saab 27. jaanuarini uudistada kohaliku Kuressaare Kunstikooli valguseteemalist näitust "Valguse algus", Kultuurikeskuses on praegu avatud Margus Vilu loodusfotode näitus.

Toimub
Kõik kunsti- ja magusasõbrad on oodatud 2. jaanuaril kell 16 Tallinna Kunstihoone galeriisse saksa kunstniku Kurt Fleckensteini näituse "Nii magus kui vähegi võimalik" pidulikule lõpetamisele. Galerii kuraator Reet Varblane: "Kas Kurt Fleckensteini projekti tuleb vaadata tarbimisühiskonna kriitilises võtmes? Mõnes mõttes kindlasti, sest tema installatsioon on liiga magus, nagu liiga magus elu ei saa olla tõeline, nagu liiga magus muutub juba iseenda vastandiks, hukatuseks. Seetõttu jagabki kunstnik oma näituse lõpetamisel nüüd juba transformeerunud installatsiooni kõigi vaatajate (tarbijate, magusa elu soovijate) vahel." Meenutame siinkohal lugejale, et installatsioon koosneb kuueteistkümnest suhkrukuubikust suurusega 60x60x60 cm ning kuuldavasti on kokku mängus ei rohkem ega vähem kui neli tonni magusat.


© Siim-Tanel Annus


© Mari Roosvalt


© Mall Nukke


Tartu kunstnike aastalõpunäitus


© Anna Elisabeth von Maydell


Foto: www.valgusfestival.ee


© Christel Allik


© Kerstin Kary


© Kaire Rannik


© Triinu Lille, Okeiko


Näitus "Nii magus kui vähegi võimalik"
Foto: Kunstihoone

   
   

Reede, 17. detsember 2010

 

Eesti disain kolib Kalasadamasse
18. detsembril avab Tallinnas aadressil Kalasadama 8 uksed Eesti Disaini Maja, kus on ennast sisse seadnud Eesti Disainerite Liit üheskoos erinevate disainifirmadega - nii leiab siit nüüd Monika Järgi, Igor Volkovi, Stella Soomlaisi, Marko Ala ja Joonas Torimi stuudiod, Disainerite Liidu ja Disainiöö kontorid ning Oot-Oot klubi. Ennesõjaaegse maineka arhitekti Herbert Johansoni projekteeritud paekivimaja kuulub Eesti ühele tuntuimale rõivadisainerile Ivo Nikkolole - ning Eesti Disaini Maja eestvedajad rõhutavad, et kogu projekt on kodanikualgatus, mis ei ole saanud toetust Euroopa Liidu programmidest.

Eesti Disainerite Liidu esinaine Ilona Gurjanova: "Aastaid on disainerid otsinud võimalusi oma loomingu eksponeerimiseks ning linnakodanikud ja väliskülalised on huvi tundnud kohalike disainisaavutuste vastu. Esimene taoline Eesti disaini tutvustav galerii avati septembris Helsinkis. Nüüd on kõigile avatud Eesti disaini showroom ka Tallinnas, mis annab võimaluse tutvuda uuemate disaintoodetega ning kust saab ka esemeid osta või tellida. Disainiinfo on kättesaadav Disainerite Liidu kontoris. Disainikompetentsi pakub erinevate valdkondade disainerite kooslus. Samas majas on avatud ka kohvik-klubi, mille menüüs on lisaks heal tasemel söögile-joogile ja tasuta wifi-ühendusele ka erinevaid disainiüritusi - töötoad, uue toote tutvustused ja muud huvitavat."

Eriskummalist kunsti piparkoogist ning...
Disaini- ja Arhitektuurigaleriis avati neljapäeva õhtul juba viiendat korda toimuva PiparkoogiMaania väljapanek. Seekord on näituse teemaks ja pealkirjaks "Võlupood". "Kõik asjad selles poes on tehtud piparkoogist ja sisaldavad suures koguses võluväge. Ükski asi pole see, millena ta esmapilgul paistab," lubavad unikaalsel viisil päriskunsti ja piparkoogiküpsetamise kunsti ühendava väljapaneku korraldajad.

Projektis osaleb tervelt 125 Eesti kunstnikku, disainerit ja kujundajat. Veel jaanuariski avatud võlupoest võib leida nende loodud "maagiliste omadusetega aparaate ja eriskummalisi esemeid, ajamasina, kristallkuuli, kõikide soovide täitumise templit ja muud imepärast". Projekti kuraator Mari-Liis Laanemaa: "See on võimalus osa saada külluslikust ja lõhnavast loovuse- ja unistustemaailmast, mis pakub põnevust kõigile, kes sinna sisse astuvad." Ent tegemisrõõmgi ei piirdu ainult kunstnikega - PiparkoogiMaania 28. detsembrini kestval internetivõistlusel saavad osaleda kõik soovijad. Rohkem infot www.piparkoogimaania.ee

...jõuludest ja kohvikust inspireerituna
Draakoni galeriis on 30. detsembrini lahti Sandra Jõgeva "Meeleparandus", mille osaks skulpturaalsed installatsioonid ja asjakohane üritusteprogramm. Projekt on kunstniku sõnul koha- ja ajaspetsiifiline, lähtudes toimumisajast jõulude ja aastavahetuse vahel ning Tallinna vanima kohviku "Maiasmokk" vahetust naabrusest. Jõgeva teeb omalaadse kokkuvõtte, kommenteerides erinevaid teemasid ja läbitud etappe oma senises loomingus - muuhulgas huvi erinevate ususektide ja feminismi vastu. Jõuluajale kohaselt on seejuures märksõnadeks ka heategevus ja meeleparandus. Kokkuvõtte läbitud feminismi-diskursusest pakub näituse viimasel päeval, 30. detsembril kell 12 toimuv artist talk kunstiteadlase Rebeka Põldsamiga.

Näitusest kumavad läbi ka loovisikute majanduspained. Teoste valmimisel oli oluline osa heategevusel - kunstnik tarvitas näituse ettevalmistamisel paarikümne tuttavate abi nii esemete kui tasuta teenete näol. Et kasutada galeriid makstava üüriraha eest maksimaalselt, kaasneb näitusega veel stand-up lühitragöödiate programm, milles esineb erinevad terve rida kujutava kunsti, filosoofia, akrobaatika ja tantsukunsti taustaga autoreid nagu Mai Sööt, Tiina Sööt, Kaia Otstak, Laineli Parrest, Veronika Vallimäe, Kai Kaljo, Epp Kubu, Katri Möldre, Hans-Gunter Lock jt.

EKA magistritöö pälvis riikliku teaduspreemia
Kunstiakadeemia kunstiteaduse üliõpilase Kristina Jõekalda kiitusega pärjatud (cum laude) magistritöö sai teadustööde riiklikul konkursil magistriastme üliõpilaste kategoorias I preemia. Töö teemaks oli "Eesti muinsuskaitse ja võõras pärand. Muinsusteadlikkuse kujundamine 1920.-30. aastatel" ning juhendaja mag. Linda Kaljundi ja konsultant vastselt akadeemikuks valitud prof. Mart Kalm. Preemia suurus on 25 tuhat krooni. Konkursile laekus kokku 149 bakalaureuse-, 200 magistri- ja 86 doktoritööd; konkursitöid hinnatakse neljas erinevas valdkonnas: ühiskonnateadused ja kultuur, loodusteadused ja tehnika, bio- ja keskkonnateadused ning terviseuuringud. Üliõpilaste teadustööde konkurssi korraldab sihtasutus Archimedes koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Jõekalda magistritöö uurib, kuidas tuldi Eesti muinsuskaitse alguspäevil toime asjaoluga, et olemasolev kunstiajalooline pärand oli vastiseseisvunud rahvusriigi jaoks "võõras" ning kuidas seda püüti n.-ö. kodustada. Iseseisvuskümnenditel võistlesid omavahel eri kogukondade mälud: loomisel oli "oma" riik ja kultuur, kuid nende ülesehitamisel tuli paljus toetuda baltisakslaste tehtule, võtta seisukoht ka tsaaririigi suhtes ning samal ajal moderniseeruda ja järele jõuda Euroopale. Rõhuasetusega ehitatud pärandi ümber käinud avalikule diskussioonile ning rahva muinsuskaitselisele kasvatamisele, püüab töö näidata muinsuskaitse potentsiaali muutuda väärtushinnangute kaitsja asemel nende loojaks ja kinnistajaks. Töö tegeleb eeskätt küsimustega, mida ja kuidas säilitati ning miks ja kelle jaoks seda tehti või arvati tegevat.

Kunstnikud tagasi kodus - aastal 1944
Tallinna Kunstihoones toimub 19. ja 20. detsembril kell 19 Üllar Saaremäe lavastatud monoetendus "Tagasi kodus". Etenduse teksti pani kunstnik Richard Sagritsa (1910-1968) abikaasa Alice'i päevikute ning teiste kaasaegsete materjalide põhjal kokku Teet Veispak. Alice'i rolli mängib Liisa Aibel.

Projekti korraldajad avavad tausta: "1944. aasta septembris-oktoobris jõudsid tagasi koju Tallinnasse Adamson-Eric, Aino Bach, Eduard Einman, Boris Lukats, Evald Okas, Richard Sagrits, Ferdi Sannamees ja paljud teised eesti kunstnikud, kes sõja puhkemisest saadik olid olnud teisel pool rindejoont Venemaal. Nad tulid võitjatena ja hakkasid siinset kunstielu korraldama Eesti NSV Kunstnike Liidu nimel. Nende otsustada oli, keda sakslaste ajal Eestis olnud kunstnikest võtta uue, 1943. aasta jaanuaris moodustatud kunstnike organistatsiooni liikmeks, kelle töid panna välja näitustele, kes omab õigust elada ja töötada Kunstihoones, kes mitte." "Tagasi kodus" heidab fragmentaarse, kuid värviküllase pilgu kunstnike elule ja tegemistele Tallinna Kunstihoones kodusoleku esimestel kuudel. Piletid on müügil Kunstihoone kassas.

Näitused Tallinnas
Hobusepea galeriis on 3. jaanuarini Olivia Verevi ja Eva Labotkini ühisnäitus "Intsident". Autorite sõnul vaatleb näituseprojekt hirmu vägivalla ees, argireaalsuse segunemist paranoiaga ning märksõnaga "terrorism" seonduvaid nähtusi. Seadusandlus defineerib terrorismina tervisekahjustuse tekitamisele, surma põhjustamisele või vara hõivamisele, rikkumisele või hävitamisele suunatud tegu, sõja või rahvusvahelise konflikti provotseerimise või poliitilisel või usulisel eesmärgil. Verevi ja Labotkini teoseid ei seo siiski mitte niivõrd tegelemine rahvusvahelise terrorismiga kui eelpoolnimetatud mõistete kõige algsemate tähendustega nagu hirm, õud ja ehmatus. Autorite sõnul on meedia võimuses vägivalda kordades võimendada, tekitades tugeva dispositsiooni reaalse ja potentsiaalse ohu vahel - samas räägitakse palju vähem nö "igapäevaõudustest".

Riigikogu kunstisaalis on vaatamiseks üleval Mall Nukke "Rah(v)anäod 2" - seeria kollaazhe Eesti rahvuslikkust hoidnud ja kaitsnud ajaloolistest kultuuritegelastest, kelle näod on kõigile tuttavad peatselt ringlusest kaduvatelt eesti kroonidelt. Lisaks on näitusel eksponeeritud seeria "Eesti rahalegendid" - muinasjutulise sisu ja ikonograafilise vormiga miniatuurmaalid, mis räägivad poetiseeritult euro jõudmisest Eestisse.

Haus Galeriis näitab 28. jaanuarini oma töid Ivika Luisk. Pealkirja all "Liblikas ja tuisk" eksponeerib kunstnik aastatel 2008-2010 valminud maaliloomingut. Näituse kontseptsioon sündis autori sõnul juba paar aastat tagasi: "Maali idee joonistasin kavandikausta ühel tuisusel päeval. Kujutluspilt haprast, aga visast liblikast tuisus tundus mulle võimas ja tähenduslik. LIBLIKAS on muistne surematuse sümbol, millele tema elutsükkel pakub täpset vastavust (elu - roomav röövik, surm - salapärane nukk ja taassünd - vabalt laperdav hing); TORM aga sümboliseerib loovat energiat ja viljakust." Näituse korraldajate sõnul iseloomustavad Ivika Luisu isikupärast maalilaadi julge värvikäsitlus ja selged vormilahendused - aga samuti inimlik soojus ning tasakaal suhtes loodusega.

A-galeriis saab 3. jaanuarini uudistada Ketli Tiitsari näitust "Varred". Autor mõtiskleb: "Varred tungivad sirgelt üles. Harvemini on nad roomavad, lamavad, väänduvad või ronivad. Lühiealised ja pikaealised, rohtsed ja puitunud, eksootilised ja kodused." Ning jätkab: "Minu ehteid mõjutab endiselt lapsepõlvekodus nähtud materjalidering. Isa valitud värvid ja tekstuurid saadavad mind. Suur korratu umbrohustunud aed, kidurad õunapuud ja tugevad männid. Igal laupäeval lapsepõlvekodus lõunat süües olen nende keskel. Tähtis, kuid ometi väärtusetu "soome papp", kirgas sinine, pruun ja hall."

Arhitektuurimuuseumis on avatud uus näitus sarjast "Eesti arhitektide portreed" - "Arhitekt Erich Jacoby 125". Jacoby (1885-1941) oli üks olulisemaid esimese Eesti Vabariigi ajal tegutsenud baltisaksa arhitekte. 1910.-1920. aastatel pidas Jacoby baltisakslaste Hans Schmidti ja Franz de Vriesiga kahemehebürood, projekteerides põhiliselt elamuid, ümberehitusi Tallinna vanalinnas ja tööstushooneid. Aastatel 1927-1932 panustas ta tugevalt meie maa-arhitektuuri arengusse, juhatades Põllumajandusliidu Ehitustalitust ning suunates noorte maa-arhitektide põlvkonna (August Volberg, Edgar Velbri, Erika Nõva jt) väljakujunemist. Jacoby olulisemaid ehitisi Tallinnas on näiteks advendikirik Mere puiesteel (1923), arhitekti oma maja Wismari 11 (1923-1924), Saksa Reaalkool Luise tänaval (1928, taastatud ümberehitatult) ja Tallinna filterveevärgi hoonestik Järvevana teel (1925-1927).

Mujal Eestis
Tartu Kunstimuuseumis on 2011. aasta jaanuari lõpuni avatud Raul Rajangu joonistuste ja maalide näitus "Nõukogude öö II". Välja on pandud valik samanimelisest autoritehnikas maalisarjast ning suuremõõtmelised joonistused aastatest 1980-82. Näituse kuraator Reet Mark: "Kui 1981-82 loodud maale on nimetatud kunstniku diplomitööks, siis veel varem tehtud joonistused võiksid olla tegelemine lapsepõlve ja nõukogude tegelikkusega. Juba sellel ajal ekstaasitehnikaid kasutav kunstnik on joonistusteks põiminud nii isikliku lapsepõlve pildid, perekonnaalbumitest võetud vanade fotode katked kui ka fragmente 1950. aastatel üllitatud paraadalbumitest. … Maaliseerias, milles üksteist tühistavad jõuline ekspressiivsus ja lastejoonistustest pärit kujundid, näidatakse tookordse nõukogude ühiskonna pidupäeva ja paleusi - isakestest pungil tribüüni, Stalinit postamendil, Nõukogude näärikuuske nr. 1 Punasel Väljakul ning ihaldatud välismaiseid autosid -, nüüd juba kraad kangemas iroonilises võtmes."

Tartus Y galeriis saab 8. jaanuarini vaadata Tiina Söödi joonistusi pealkirja all "Pu-pu-pu-puudutus". EKA tegevuskunstimagistratuuris õppiv kunstnik eksponeerib väikeseformaadilisi skemaatilisi maale piinlikkustundega seotud suhtlussituatsioonidest - näiteks seerias "Meditsiiniline hool" vaadeldakse arsti-patsiendi suhet, "Kimäärid " kujutab aga puudutus-akti kunstniku töös modelliga. "Alguses mulle meeldis, kui mu toanaaber mind naljatades perverdiks nimetas. Isegi juba enne seda mõtlesin välja uhke nimetuse "suhtlemispervert", mis kõla poolest oli minu jaoks võrdne mõne superkangelase nimega. Seda humoorikas mõttes - julge ja vaimukas, tabusid murdev pisipervert... Aga vahepeal saan õudusega aru, et mu joonistused ja kogu see teema võib jätta täiesti vale mulje. Ma ju ei hakka raskelt hingama, kui ma bussis inimeste vastu puutun! See ei ole üldse nii!" seletab kunstnik.

Pärnu Linnagaleriis saab 5. jaanuarini vaadata Mall Parise ja Tiiu Pallo-Vaigu kureeritud Eesti Akvarellistide Ühenduse näitust "Akvarellimaagia". Osalevad Christel Allik, Jüri Arrak, Marju Bormeister, Ilmar Kruusamäe, Pille Lehis, Malle Leis, Valli Lember-Bogatkina, Ülle Meister, Illimar Paul, Ene Pikk, Mari Roosvalt, Bruno Sõmeri, Marje Üksine ja paljud teised - kokku on eksponeeritud maale kolmekümnelt autorilt. Väljapanek peegeldab akvarellitehnika erinevaid võimalusi, tehnilist rikkust ja mitmekülgsust.

Pärnu Kunstnike Majas on praegu avatud väljapanek pealkirjaga "Kunstikooli vilistlane". "Pärnu Kunstikooli on 30 aasta jooksul lõpetanud peaaegu 500 õpilast. Osadest neist on saanud kunstnikud ja kultuuritegelased. Osadest on saanud tublid inimesed muudel aladel. Ja kindlasti on neid, kellest on hea saatus mööda läinud. Kuid kindlasti meenutavad kõik need inimesed kunstikooli ja seal käimist-õppimist hea sõnaga," loodavad näituse korraldajad. Oma töödega astuvad üles Riho Luuse, Jaan Saar, Rait Pärg, Kadi Kurema, Leles Luhse, Haide Rannakivi, Kadri Rebane, Kirsti Tuum, Kärt Koosapoeg ja Kauni Sillat.

Toimub
Järgmise neljapäevani toimub Tartus Hansakeskuses Tartu Kõrgema Kunstikooli näitusmüük "Jõulubuum", kus saadaval nii tudengite ja õppejõudude kui kooli vilistlaste looming. Toimuvad ka erinevad töötoad - teemadeks näiteks paberist ehete valmistamine, fotode koloreerimine ja vanade valgustite tuunimine.


Oot-Oot klubi
Foto: lounge.oot-oot.com


© Nestor, Mara ja Maria Katarina Ljutjuk
Foto: PiparkoogiMaania 2009


© Sandra Jõgeva


© Evald Okas
Repro: EKM


© Olivia Verev


© Mall Nukke


© Ivika Luisk


Erich Jacoby maja Wismari 11
Foto: Wikipedia


© Raul Rajangu


© Tiina Sööt

   
   

Reede, 10. detsember 2010

 

Rahvusvaheline tippkunst Kunstihoones
Tallinna Kunstihoones on 21. jaanuarini 2011 avatud esinduslik näitus "CoBrA ja Co". Kunstihoone (asutatud 1934) võõrustab belgia kunsti teist korda kolmveerand sajandi jooksul - esimest korda toimus see 1938. aasta mais pealkirja all "Belgia kunstinäitus", sisaldades näiteid ka tollastest moodsatest suundadest. Vastavatud väljapanek, mille kuraatoriteks on Denis Laoureux (Brüssel) ja Harry Liivrand, ühendab laiemal ajaskaalal orgaaniliselt Belgia modernistliku kunstiajaloo ühe arengutee ja nüüdiskunstnikud, muuseumlikud väärtused ja elava traditsiooni enam kui poolsajandi vältel.

Kõigepealt pakub 20 autori ja 52 teosega ekspositsioon eesti vaatajale esmakordselt ülevaate II maailmasõja järgse Euroopa kõige olulisema ja kuni Fluxuse esiletulekuni ideoloogiliselt kõige mõjurikkama avangardrühmituse "CoBrA" maali- ja graafikaloomingust. Teiseks demonstreerib lähimineviku valik - see "Co" - aga CoBrA eeskujudele toetuvat ja tema pärandit interpreteerivat kunstipraktikat Valloonias, Belgia prantsuskeelses provintsis.

Prantsuskeelne kultuuriruum mängis Pariisis asutatud, kuid oma kõmulisi suurnäitusi Amsterdamis ja Liege´s korraldanud CoBrA rühmituse (1948-1951) kujunemisel suurt rolli. Taani, belgia ja hollandi noortest kunstnikest koosneva grupi ristiisaks sai belgia luuletaja Christian Dotremont, kes tuletas CoBrA nime rühmaliikmete kodulinnade algustähtedest: Kopenhaagen, Brüssel, Amsterdam. Kokkusattumise tõttu lisab CoBrA kõla- ja kirjapildiline sarnasus mürgise ja uhke roomajaga rühmituse nimele ka semantilist mitmetähenduslikkust, sümboliseerides kujundlikult mässumeelset hoiakut, millega tollane nonkonformistlik noortekultuur ennast identifitseeris. Rühmituse tuntumatest nimedest olgu nimetatud Karel Appel, Constant, Corneille (Holland), Pierre Alechinsky (Belgia), Asger Jorn, Carl-Henning Pedersen (Taani) ja 1949. aastal grupiga ühinenud prantsuse kunstnik Jacques Doucet.

Harry Liivrand: "Kultuuripoliitikas vasakpoolseid sümpaatiaid jaganud ning kümme omanimelist ajakirja välja andnud CoBrA-liikumise tegi rahvusvaheliselt kuulsaks nende programmiliselt absoluutset tegevusvabadust kuulutav abstraktne ja poolabstraktne impulsiivne maali- ja graafikalooming. Oma kirgliku, osaliselt laste joonistustest, vaimuhaigete sirgeldustest ja loodusrahvaste kunstist lähtuva loominguga aitas CoBrA Euroopas jõuliselt kodustuda abstraktsel ekspressionismil, katkestamata siiski kontakti varasemate romantiliste avangardikogemustega. Nii leiavad ka irratsionaalseid huve ilmutanud kunstnikud ainet põhjamaistest müütidest, märkidest ja sümbolitest, Paul Kleest ja Joan Mirost, samas aga vastandumist sürrealismile ja uusrealismile deklareerides kasutavad ise sageli sürrealistlikke loomismeetodeid ja kaevuvad esteetilistesse kolorismiprobleemidesse."

Tallinna näituse tuntuimate osavõtjate seas on Karel Appel ja belgia kunsti elav klassik, kalligraafilist maali figuuriga ühendav CoBrA asutajaliige Pierre Alechinsky, Serge Vandercam ja Raoul Ubac ning tänapäeva juhtivaid valloonia abstraktsioniste Yves Zurstrassen. Kuna rühmituse mõju kaasaegsele ja hilisemale kunstile on raske ülehinnata, on väljapanekusse kaasatud samal ajal Pariisis töötanud ja CoBrAga loomingulist dialoogi pidanud ja omavahel näitusi korraldanud teiste avangardistide tüüpilised tööd. Need prantsuse kunstnikud - vanameister Pierre Soulages, ja belgia päritolu Henri Michaux ning sakslane Hans Hartung - on juba ammu Pariisi abstraktsionismi krestomaatilised figuurid. Esineb ka Georges Mathieu, kes Euroopas jõudis esimesena iseseisvalt action paintingu juurde, mille euroopalikku analoogi hakati ameeriklastest eristumiseks Pariisis kutsuma tashismiks.

Kalm akadeemikuks
8. detsembril valis Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu 10 uut akadeemikut, kelle seast leiab ka Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskonna dekaani professor Mart Kalmu. Mart Kalm on uurinud ja edendanud kunstiteadust 1979. aastast, Eesti Kunstiakadeemias 1992. aastast. Ta on mitmete rahvusvaheliste ja Eesti toimetuskolleegiumite ning nõukogude liige - teiste seas on ajakirja Ptah (Alvar Aalto Academy) toimetuskolleegium, Muinsuskaitseameti arhitektuurimälestiste ekspertnõukogu, väljaande "Eesti kunsti ajalugu" toimetuskolleegium, Eesti Kõrghariduse Kvaliteedi Agentuuri hindamisnõukogu, Eesti Kunstiakadeemia nõukogu ja teadusnõukogu ning Riigi kultuuripreemiate zhürii. Samuti on Kalm Eesti delegatsiooni juht UNESCO Maailmapärandi komitees.

Kunstiteaduse alal kandideeris akadeemikukohale viis inimest. Kalmu kõrval pälvisid kõrge tunnustuse akadeemikuna Jüri Allik, Martin Zobel, Andres Metspalu, Valter Lang, Eero Vasar jmt. mainekad teadlased.

Kunstniku magus elu
Tallinna Kunstihoone galeriis saab 2. jaanuarini vaadata saksa kunstniku Kurt Fleckensteini ruumiinstallatsiooni "Nii magus kui vähegi võimalik". Viimased viis aastat on arhitektitaustaga kunstnik loonud protsessuaalseid ruumiinstallatsioone, mis on mõeldud eksisteerima ainult näituse jooksul - pärast väljapaneku lõppu need hävitatakse ning materjali- ja töömahukatest teostest jääb alles vaid dokumentatsioon.

Tallinnas eksponeeritud installatsioon koosneb kuueteistkümnest suhkrukuubikust suurusega 60x60x60 cm. Iga kuubiku kohal ripub tilguti, millest tilkuv kontsentreeritud mahl muudab selle värvi. "Kuusteist kuubikut ja kuusteist päeva. Algne puhas, isegi steriilne valge kuubik muutub punaseks, kollaseks, lillaks," kommentaarib Kunstihoone kuraator Reet Varblane. "Võib ju kriitiliselt väita, et on kuritegelik kasutada neli tonni suhkrut kunstiprojektiks, kui maailmas inimesed nälgivad. Samas on suhkrutarbimine ning ka ülekaalulisus arenenud Lääne ühiskonnas viimasel ajal tublisti kasvanud. Kas Kurt Fleckensteini projekti tuleb vaadata tarbimisühiskonna kriitilises võtmes? Mõnes mõttes kindlasti, sest tema installatsioon on liiga magus, nagu liiga magus elu ei saa olla tõeline, nagu liiga magus muutub juba iseenda vastandiks, hukatuseks. Seetõttu jagabki kunstnik oma näituse lõpetamisel nüüd juba transformeerunud installatsiooni kõigi vaatjate (tarbijate, magusa elu soovijate) vahel."

Tartu Kunstikoolis prinditakse ruumiliselt
Viimase paarikümne aasta jooksul on kunstniku-kujundaja töövahendid väga palju täienenud - kunagi käsitsi tehtu valmib kaasajal vastavate kujundusprogrammide abil arvutis ning trükitakse välja erinevates printerites. Tartu Kunstikooli õpilaste käsutuses on nüüd ka 3D-printer, mis "trükib" arvutiprogrammis loodud ruumilise kujutise pulbritaolisest materjalist kihthaaval välja. Pulbrikihtide vahele tõmbab masin nagu spaatliga liimikihi; valmisdetail puhastatakse pulbrist spetsiaalses puhastustankis tolmuimejaga. Suruõhusüstlaga eemaldatakse pulbrijäänused ja seejärel immutatakse detail liimiga. Tulemuseks on kivikõva valmisdetail.

"Tänu Euroopa Liidu Regionaalarengufondi ja Eesti riigi toetusele osteti koolile kaasaegne sisustus ja tänapäevase kunstniku jaoks asendamatu arvutitehnika," rõõmustavad kunstikooli esindajad. Ning lisavad: "Kunstioskused on kutseoskused, ilma milleta pole võimalik teatud töid teha ja mida pole võimalik omandada hobi korras." Erialaspetsiifilisest arvutikasutusest omakorda on saanud üldkunsti baasaine lisaks maalimisele, kompositsioonile, joonistamisele ja vormiõpetusele. Järgmisest sügisest alustatakse Tartu Kunstikoolis ka 3D-oskusinimeste koolitamist.

Kunstnik ja valge laev
Pärnu Linnagaleriis on tänasest lahti Andrus Joonase "Aledoia. Imelind ja valge laev". 6. jaanuarini avatud näitusel on eksponeeritud valdavalt kunstniku viimase kahe aasta maali- ja performansiloomingut. Joonas avab tausta: "Minu esivanemad rändasid 19. sajandil tsaari-Venemaa suurtesse avarustesse otsima Tõotatud maad ja Valget laeva. ... Eestlaste kogukonnad said ruttu majanduslikult jõukaks tänu töökusele, tahtejõule ja õpihimule. Aga ajad muutusid ruttu ja uus rezhiim võttis neilt kõik, mis võtta andis. Kellelt vara, kellelt elu. ... Minu vanemad kohtusid Kaukaasia eestlaste kokkutulekul Tallinnas, ENSV-s.

Ju on see otsija-vaim ja julgus pärit minu enda esivanematelt, sest olen alati otsinud ja mu hing ei ole muidu lihtsalt rahul. Tõotatud maad olen näinud ja ka Valget Laeva. Võib-olla ma suudan kaugemale minna, kui esivanemad... Ma ei tea, kas mu esivanemad leidsid selle, mida otsisid, aga nad vähemalt julgesid otsida ja seda on tegelikult väga palju. Seetõttu ma pühendangi oma neljakümnenda aasta juubelinäituse neile."

Näitused Tallinnas
Galeriis 008 (Rävala pst 7, Moodsa Valgustuse ruumides) näeb veebruari lõpuni Jaanus Sakkise näitust "5 F", kus graafiline disaineri ja animaatori taustaga autor mõtiskleb unenägemise ja ärkveloleku üle.

Saint-Gobain Ehitustooted näitab koostöös kunstikauplusega Galerii-G oma kontorikompleksis Peterburi teel jaanuari lõpuni Maara Vindi tushijoonistusi ja akvarelle.

Mujal Eestis
Tartu kunstikooli ja Tartu kõrgema kunstikooli raamatukogus saab 14. jaanuarini uudistada 2010. aasta Soome kauneimaid raamatuid. Soome raamatukunsti komitee on valinud sealseid kauneimaid raamatuid alates 1946. aastast; Eestis on saanud neid näha Soome instituudi vahendusel alates 2003. aastast. Raamatud valitakse kuues kategoorias: ilukirjandus, laste- ja noortekirjandus, teatmeteosed, kunstiraamatud, raamatusarjad ning kaaned. Hindamisel pööratakse tähelepanu tüpograafiale, materjalidele, tehnilisele teostusele ja küljendusega saavutatud üldmuljele. Mulluste kauneimate hulka valiti 24 raamatut, neist omakorda parimaks tunnistati Turu kunstimuuseumi poolt välja antud Henry Lönnforsi miniatuurikogumik. 16. detsembril kell 16 peab kunstikoolis loengu põhjanaabrite raamatukujundusest zhürii liige, kutsekõrgkooli Metropolia graafilise disaini lektor Teemu Lipasti.

Haapsalu Linnagaleriis on aasta lõpuni üleval Liivia Leshkini näitus "Valgust ja varju...". "Haapsalu linnal on väga pikk rannajoon ja peaaegu kõikjal kasvab pilliroog. Roostiku hääled, valgus, lõhn, roostiku imelisus erinevatel aastaaegadel on kogu aeg siinsamas, paari sammu kaugusel. See teeb hea tunde" ütleb kunstnik. Ja kuna on jõuluaeg, siis võib tema kohapeal loodud objekte vaadelda ka kui traditsioonilisest materjalist ebatraditsioonilisi jõulukroone.

Tartu Lastekunstikooli galeriis saab jõuludeni tutvuda rahvusvahelise aktifotonäitusega "DIY". Omapäraseks muudab väljapaneku asjaolu, et pildid on tehtud aparaatidega, mille on meisterdanud fotograafid ise. Sellised "pildistamiskambrikesed" jäädvustavad ka alasti inimest tahes-tahtmata täiesti omamoodi. Oma töödega esinevad Viljar Sepp, the13er (Margus Kiis) ja lemort (Tiina Erik) Eestist ning Signor Gustavo Coscienza (Alessio Alberico) Itaaliast.

Tartu Loomemajanduskeskuse kohvikus saab 9. jaanuarini näha keskuse juhi Raul Oreshkini maale pealkirja all "Baleriinid ja muud daamid".

Välismaal
Jaan Toomiku lühifilm "Oleg" (Allfilm) linastus hiljuti maineka festivali Rencontres Internationales raames Pariisis Pompidou keskuses. Rencontres Internationales on uue kino ja kaasaegse kunsti festival, mille eesmärgiks on edendada uut kino-, video- ja multimeediakunsti. Iga-aastastel festivalidel Pariisis, Berliinis ja Madriidis esitletakse rahvusvahelist programmi, mis toob kohale nii rahvusvaheliselt tuntud rezhissööre kui noori talente. "Olegi" maailmaesilinastus toimus Oberhauseni rahvusvahelisel lühifilmide festivalil, lisaks on see juba linastunud Varssavi, Sao Paulo, Drama (Kreeka) ja Lübecki filmifestivalidel.

5. detsembril avati Mexicos Akvarelli Rahvusmuuseumis IX Rahvusvaheline Akvarellibiennaal. Iga osalema kutsutud maa võis välja pakkuda 6 autorit - ning igaüks neist astub üles ühe tööga. Eestit esindavad Virve Albri, Christel Allik, Marju Bormeister, Gennadi Lapin, Anne Pajula ja Tiina Tammetalu.

Toimub
Tartu Loomemajanduskeskuses toimub 11. detsembril kell 11-18 jõulueelne disainiturg "Kellawärk", kus saab soetada jõulukinke (ehted, keraamika, tekstiilitooted, sepised, mänguasjad, maalid, valgustid jpm.) majas tegutsevatelt loomeettevõtjatelt ja külalisdisaineritelt ning neid kohapeal pitsattrüki, seinakellade ja talgikivi töötubades ka ise valmistada.

Narva Muuseumi kohtumistesarjas "Kunstide ristteel" toimub 16. detsembril kell 18 toimub Kunstigaleriis kontsert "Ainukordne kohtumine...". Seekord avaneb külastajatele kujutava kunsti, muusika ja sõna ühendamise kogemus kunstnik Jüri Arraku loomingu, laulja Izida Galimova laulu ja kunstiteadlase Jelena Sohrannova kommentaaride kaudu. Programmi kunstiliseks keskmeks on Arraku maal "Pere" aastast 1978.


© Pierre Alechinsky


Mart Kalm
Foto: www.artun.ee


© Kurt Fleckenstein


Trükis Tartu Kunstikooli 3-D printerist
Foto: Riivo Langovits


© Andrus Joonas


© Jaan Toomik


Näitus "DIY"

   
   

Reede, 3. detsember 2010

 

Tüdrukujõud ArtDepoos
Alates 2. detsembrist on ArtDepoos avatud näitus "Girl power". Esinevad üksteist naiskunstnikku, keda seob galeriiga juba varasem koostöö: Kari Bie Erenurm, Merike Estna, Sirli Hein, Stina Kasemägi, Alice Kask, Kristi Kongi, Eda Lõhmus, Maarit Murka, Marta Stratskas, Maris Tuuling, Karin Allikas.

Autorid on üles tähendanud ka oma mõtteid, mida külastaja tööde kõrvale lugeda saab. Näituse saateks ütlevad nad järgmist: "Püüame lahti mõtestada küsimust, kas sugu määrab kunsti tulemuse. Kas teoses kajastub, kummast soost on tema autor - naine või mees? Kas naiskunstnike väljenduslaad on vaadeldav läbi naisega stereotüüpselt seostatavate omaduste või mitte? Kas näitusesaali astudes on tuntav, et pildid on tehtud naiste poolt? Kas on mingid määratlematud alateadlikud vibratsioonid, mis panevad seda või teist teost vaadates tunnetama naiselikku energiat?"

Talendid koju?
Hobusepea galeriis on 13. detsembrini võimalik osa saada Maarit Murka isikunäitusest "Tume Maa", mis suhestub kunstilises vormis viimasel ajal palju kõneainet pakkunud projektiga "Talendid koju". Maarit Murka: "Minu esimene mõte on, et millegipärast on need inimesed - "talendid" - siit ära läinud, ja ei ole ise siiani tahtnud tagasi tulla. Kes on talent? Vot see huvitab mindki. Kas on äkki koostatud mõni test, mida tehes võiksid kõik end proovile panna ja näha kas nendes on talenti või mitte. Vaadates kampaania poolt kokku pandud statistikat, siis vist kuulub antud nimetuse alla ükskõik mis valdkonnas tegelev ja ükskõik mis haridusega isik."

Ning kunstnik jätkab: "Talent võiks olla kosmopoliitne. Talent peaks elama seal, kus ta end kõige mugavamalt ja paremini tunneb. Selle all pean ka silmas ebamugavust, mis teinekord vajalik, et teha oma tööd professionaalselt ja hästi." Isiklike võimalikke lahkumispõhjuseid näeb Murka viies valdkonnas või probleemis: eneseteostus, kliima, kogemuse saavutamine, egoism ja kadedus.

Kaduv klaasitehnika
HOP galeriis näitab 21. detsembrini pealkirja all "Lendstart" oma loomingut Pilvi Ojamaa. Veel selle aastanumbri sees oma 80. juubelit tähistav Ojamaa on tegelenud klaasikunstiga alates 1950. aastast, mil ta asus õppima tollases Riiklikus Tarbekunsti Instituudis legendaarse klaasikunstniku Maks Roosma (1909-1971) käe all. Tänaseks on ta ainus klaasikunstnik Eestis, kes jätkab Roosma koolkonnale iseloomulikku intaljograveerimise traditsiooni, jäädvustades klaasile figuraalseid kompositsioone.

Intaljo (intaglio) on kristalli kunstilise kaunistamise tehnika, mille tulemuseks on negatiivne bareljeefne süvend esemel - ehk teisisõnu seisneb intaljotehnika eripära selles, et vaatepildis kõige eenduvamad punktid (figuuride puhul näiteks nina ja kehakumerused) on vastu ootusi just kõige sügavamalt sisse töödeldud ja kõik taanduv on pinnalähene. Pilvi Ojamaa: "Mina, praeguses eas - lendstardis, näoga igaviku suunas -, muretsen järelkasvu puudumise pärast, kes armastaks selles unikaalses tehnikas veel töötada. Graveerimine on mulle olnud vahendiks, mille kaudu väljendada oma emotsioone ja hingelisi elamusi. Oma kompositsioonides olevatele inimfiguuridele olen püüdnud anda hingestatuse, mis väljendub nende pingestatud liikumises, kätes ja näoilmes."

Vabandust, kunst!
Tallinnas Vabaduse väljaku ääres (täpsemalt: Vabaduse väljak 10, endises kasiinos praeguse Wiiralti kohviku ja kunagise Kultase vahel) tegutseb nüüd uudne klubi-galerii nimega VABANDUST. 3. detsembril kell 21 avatakse seal kahasse DJde Tarrvi ja Massa etteastega loominguliselt temperamentse multikunstniku Toomas Altnurme näitus.

Uue koha iseloomustuseks ütlevad projekti eestvedajad nii: "...jahh, see on underground kunstihoone, underground kellaaegadel! Kunstinäitus ööklubi ekslusiivses keskkonnas, nii noortele kui hallpeadele. Kui tavapärased galeriide lahtioleku kellaajad ei sobi, siis nüüd on see Sinu võimalus! Kunsti ja kultuuri: siin, seal, kõikjal! Sinule+minule+meile=igaühele!"

Kunstnik vaatab horisondile
Vabaduse galeriis on 22. detsembrini Marju Bormeisteri "Kohtumine horisondiga". Eksponeeritud õlimaalid ja akvarellid on valminud viimastel aastatel Saksamaal Usedomis, Marylandi rannikul USA-s ning Tikerpera rabas ja Vargamäel. Need geograafiliselt kauged maastikud sulanduvad autori vaba, kirka värvi- ja struktuurikäsitusega maalidel elamuslikeks vaadeteks.

Galerist Juta Kivimäe sõnul on Bormeisteri vaade kunstile ja maalitavale ainesele inimlikult soe ja positiivne. Marju Bormeister: "Maalikunstnikuna on mulle väga oluline minu silmanägemine, mis läheb aastatega üha nõrgemaks. Silmaarst soovitab vaadata horisondile. Järgin tema nõuandeid ja vaatan horisondile, kinnistudes punktile, mida nimetan kohtumispunktiks. Saan näituse toimumise ajal 65 aastaseks. Kohtumispunkt mineviku ja tuleviku vahel on paik, kus sünnivad unistused ja mälestused. Minu mälestustes on konkreetne koht, kus ma kasvasin ja kujunesin kunstnikuks oma kunstnikest vanemate kodus. Terve maja oli kunstnikke täis, sest elasin 35 aastat Kunstihoones Vabaduse galerii peal 6. korrusel. Mu isa maalis seal eesti talusid. Mina maalin Vargamäed ja minu Vargamäe asub horisondil, kohtumispunktis. Ring on täis."

Eksperimenta! esitleb finaalvooru pääsenud autoreid
Tallinnas Vabaduse platsi aluses jalakäijate tunnelis tegutsevas Eksperimentaalgaleriis on 14. detsembrini avatud näitus "Kuidas ma siia sain?". Näituse avamisel kuulutati ühtlasi välja need noored autorid, kelle tööd kandideerivad 2011. aasta koolinoorte kaasaegse kunsti triennaali Eksperimenta! Eesti ekspositsiooni.

Galeriis saab tutvuda üle-eestilise Talendijahi tulemustega ehk kolme eelvooru käigus enam kui sajakonna töö hulgast väljavalitud parimate noorte kunstnike projektidega. Viimase vooru töötubades esitlesid noored oma kavandeid professionaalsetele kunstnikele, kellega koos analüüsiti ideede uudsust näituseteema "Ruum" käsitlemisel ja tööde tehnilisi lahendusi. Noortega töötasid Tanel Saar, Erik Alalooga, Sandra Jõgeva ja Mai Sööt rühmitusest Kunstikonteiner, OÜ Visible Solutionsi kunstnikud Taaniel Raudsepp, Sigrid Viir ja Karel Koplimets ning kunstnik Andrus Joonas.

"Eesti eelvoorude tulemusi võib pidada väga huvitavaks, professionaalsete kunstnike ja kuraatoriga koos töötamine on uudne kogemus nii noortele endile kui kunstiprofessionaalidele. Mitmest voorust koosnev üle-eestiline Talendijaht ei ole kindlasti kõige lihtsam viis ühe näituse kokkupanekuks, kuid kuna Eksperimenta! eesmärk on jõuda võimalikult paljude koolinoorteni ja tekitada jätkusuutlikke muutusi üldhariduskoolide kunstiõpetuses, oli see möödapääsmatult vajalik," sõnas Eksperimenta! eestvedaja ja Sally Stuudio direktor Annely Köster.

Nüüd tuleb esitatud kavandid noortel E! Eesti ekspo kuraatori Mari Kartau juhendamisel näitusetöödeks teostada. Eksperimenta! on Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi üks suursündmustest, mis esitleb 14-19-aastaste noorte kunstnike loodud kaasaegset kunsti 14 riigist. Eksperimenta! toimub 26. aprillist 14. juunini 2011.a. Tallinna Lauluväljakul ja seda ümbritseval välialal ning Maarjamäe lossis. Rohkem infot www.eksperimenta.net.

Näitused Tallinnas
Draakoni galeriis on 11. detsembrini ühisnäituse "Slippery Terrain", millel esinevad Elin Anna Thorisdottir (Island), Juliana Espana Keller (Kanada/ Suurbritannia), Nina Lassila (Soome/Rootsi) ja Thora Gunnarsdottir (Island). Kunstnikud sobitavad ühisloomingus strateegilisi sarnasusi end ümbritseva peegeldamisel, reaalsuse immiteerimisel ja analüüsimisel. Töötades erinevates meediates, nagu video, fotograafia, installatsioon ja heli ning koondades erinevaid käsitletavaid teemasid nagu loomakaitse, katrograafia ja inimõigused, seovad nad erinevad käsitlusviisid ja teemad tervikuks läbi teoste, mis ühendavad endas nii traditsioonilisi rahvakultuurist pärinevaid uskumusi kui ka viiteid tänapäeval levinud eelarvamustele.

Ungari Instituudis (Toompeal, Piiskopi 2) saab 17. detsembrini uudistada moekunstnikust Erika Csegöldi ja ehtekunstnikust Magdolna Koloncsaki ühisnäitust "In memoriam Marie Antoinette". Viimane oli teadupoolest Prantsusmaa kuninganna, kes giljotineeriti 1793. aastal, Prantsuse revolutsiooni ajal riigireetmise eest. Kunstnikud näevad Marie Antoinette'i kui rokokooajastu "moekuningannat" - ning tänapäeva kunsti mitmekesisuses ja värvikülluses näevad nad omakorda magusa, laialivalguva ja dekadentliku rokokoo taassündi. Näitusel eksponeeritavaid riided ja ehted nimetavad autorid "katsetuste osadeks", mis on valminud mitmes väikses laboratooriumis: "Neid laboratooriume nimetatakse Pariisis Maison de la Haute couture-iks, kus valmivad maailma kõige vähem kantavamad riided ja aksessuaarid. Kuid ilma haute couture'ita ei oleks moodi, vaid ainult riietus. Kindel on see, et näitus on haute couture ja kindel on ka see, et meeleolu on rokokoolik."

Lühidalt
Mäsu galeriis on aasta lõpuni välja pandud Tallinna Kunstigümnaasiumi õpilastööde näitus "Selle sügise tööd".
Eesti Rahvusraamatukogus saab 8. jaanuarini uudistada JUKU, Imbi Mihheljuse ja Ene Fuchsi ühisnäitust "Shveitsi interjöör".

Mujal Eestis
Tartu Kõrgema Kunstikooli galeriis Noorus näitavad aasta lõpuni oma loomingut kaheksa soome kunstnikku - Jussi M. Hukkanen, Ismo Hyvärinen, Leila Tanskanen, Irmeli Mäkilä, Maiju Heikkilä, Pekka Kokkonen, Marianne Balabin ja Ville Kamppinen. Pealkirja all "White Horizon. Eight scenes from Finland" eksponeerivad nad maale, graafikat ja digitaalseid teoseid, käsitledes seejuures nii isiklikke kogemusi kui üldisemat ning esitades erinevaid nägemusi elust ja olemisest. Teoste ampluaa ulatub hämarust ja vaikust esile toovast maastikukogemusest mehe mõttemaailma vaatluse ning ornamentikani.

Pärnu Uue Kunsti Muuseumi on jõudnud varem juba Tallinnas ja Võrus eksponeeritud Eesti Tekstiilikunstnike Liidu aastanäitus "Omadega mäel", millel osaleb oma viimase kahe aasta töödega 57 autorit - tuntud tegijatest uute tulijateni, klassikutest tudengiteni. Esindatud on nii traditsioonilistes tekstiilitehnikates loodud teosed kui ka uued ja taasavastatud katsetused. Näituse kontseptsiooni autoriks on Katrin Pere, väljapaneku peakujundajaks Tiiu Laur. Tegijate sõnul huvitas neid lisaks rakenduskunstis paratamatule küsimusele "kuidas tehtud?" sedapuhku eriliselt "miks loodud?" - ehk et mis on see miski, mille peab loomingusse kodeerima, milline tunne, elamus, hetk peab kujundi, värvi ja vormi sisse uuesti sündima. "Tehke oma tööd kõigest hingest, just nii, nagu teie seda oskate, ja me kõik oleme omadega mäel," ütlevad tekstiilikunstnikud välja ühe olulise tõe, mis võiks kehtida ka teistes valdkondades. Näitus Pärnus jääb lahti 16. jaanuarini 2011.

Möödunud nädalavahetusel avati pidulikult Kiltsi mõisa renoveeritud peahoone, mille seinad ja laed restaureeriti Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengite kaasabil ning õppejõudude Heli Tuksami ja Tuuli Puhveli juhtimisel. 13.-14. sajandil kindlusmüüridele püstitatud mõis ehitati uuesti üles 1790. aastal perekond Benkendorfide poolt. Hiljem kuulus mõis pikki aastaid admiral Adam Johann von Krusensternile ja tema perekonnale. Renoveerimise käigus avati ja konserveeriti peamiselt 1890. aasta kihistus, mis on unikaalne oma käsitluselt ja kõige varasem näide antiigi mõjude jõudmisest Eesti mõisakujundusse. Täna kuulub Kiltsi mõis meie mõisakoolide ühendusse ja on üks Norra ja EMP finantsmehhanismi kaudu toetuse saanud koolidest.

TÜ raamatukogu kohvikus saab vaadata Tartu Kõrgema Kunstikooli meedia- ja reklaamikunsti osakonna juhataja Jaanus Eensalu näitust "Need vanad pastellid".

Toimub
4. detsembril algusega kell 13 toimub Kumu kunstikoolis fototrüki kursus "Mõeldes kodule ja kallitele". Fototrükk võimaldab pildist tehtud koopiat kanda savile, millest saab hiljem vormida kas tassi, seinapildi, kella, prossi jne. Töötuba on inspireeritud praegu Kumus avatud väljapanekust "Väliseesti foto", mis on esmakordseks katseks esitada väliseesti temaatikat fotograafia kaudu. Neile, kes tahavad suurema seltskonna talvekülma eest kuuma keraamikaahju ette pageda, on Kumul samuti programm olemas. Rohkem infot www.ekm.ee

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis toimub 4. detsembril selle aasta viimane disainiturg, kus kõigil huvilistel on võimalus otse kunstnike ja disainerite käest jõulukingitusi osta. Oma loomingu ja toodanguga osalevad Maarja Niinemägi, Merle Kasonen, Monika Järg, Hula, Pavel Sidorenko, Keha3, Liisa Pähk, Elmet Treier, Krista Käsper, Pille Kaleviste, Lisa Kröber, Maret Sarapu, Mari Ait, Maris Loitmets, Ester Faiman jt. Samal päeval kell 12-17 kutsub muuseum kõiki veel jõulutöötuppa - valmistama jõulukaarte ning leporelloköites taskumärkmikke. Rohkem infot www.etdm.ee

Jõuludele teeb kummarduse ka Polymer - seal leiab juba 3. detsembril 16-21 aset kunsti- ja disainiturg "Kuuseke", mille programm hõlmab ka õpitubasid ja muusikat. Teiste hulgas on väljas Sandra Jõgeva (skulptuurid), Terje Meisterson (ehted), RedHaus (ehted ja kudumid), joonistaja Jarõna Ilo, Polymeri Keraamikud ja SiidiLabor. Reedel kell 20 läheb aga Polymeris lahti GLOBAL CONTAINER XIV - kavas Aapo Ilvese ja Jaan Pehki luule ja muusika, Vaida Tamoseviciute (Leedu) videonäitus "3 Love Stories" ja mõndagi muud.


© Alice Kask


© Katrin Allikas


© Maarit Murka


© Pilvi Ojamaa


© Toomas Altnurme


© Marju Bormeister


Eksperimenta! töötuba Pärnus


Näitus "Slippery Terrain"


© Erika Csegöld, Magdolna Koloncsak


Näitus "Omadega mäel"


Kiltsi mõisa seinamaalingud
Repro: www.virumaa.info


Disainiturg

   
www.kunstikeskus.ee keskkonnas leiduvate mistahes algupäraste tekstide, tõlgete, terviklike info- ja lingikogumite ning pildimaterjali reprodutseerimine ainult KUNSTIKESKUS.EE ja/või nende autorite ja/või nende valdajate nõusolekul. Originaalteoste ja viidatud materjalidega seotud õigused kuuluvad üldjuhul nende autoritele ja/või valdajatele.