24h galerii
Kunstiteadlikkuse Keskus
tagasi avalehele
 
Kunstiteadlikkuse Keskuse programm TEEME ISE!
 
Kunstnikud räägivad. Isiklikke vaatenurki kaasaegsele kunstile. Neljapäevased kohtumised Sally Stuudio Kunstiteadlikkuse Keskuses.
 

Sally Stuudio Kunstiteadlikkuse Keskuse kohtumistesarja "Kunstnikud räägivad. Isiklikke vaatenurki kaasaegsele kunstile" eesmärgiks on avada mitmekesise ja tihti vastuolulise nüüdiskunsti köögipool kõige vahetumas vormis, tegijate eneste emotsionaalse ja enesekeskse "ülestunnistuse" kaudu. Mis tegelased, millised inimesed õigupoolest on siis need kunstnikud, kelle loomingut me galeriides, muuseumides, kodudes, aga samuti lagunenud tehasehoonetes, klubides ja internetis näeme? Miks nad teevad nii, aga mitte naa? Mida nad üldse tahavad ja taotlevad?

Viimastel aastatel on hakanud meilgi levima komme, et kunstnikud oma näitustel ka publikuga kohtuvad. Kunstiteadlikkuse Keskus püüab oma kohtumisõhtutega rajada süsteemsemat "silda" kunstiloojate ja -tarbijate vahele, kaardistades aktiivseid ja omanäolisi autoreid, uuemaid kunstivorme ja püsiväärtusi meie kunstimaastikul. Muuhulgas uuritakse sarja raames, miks mõned asjad on ühele või teisele kunstnikule saanud kaubamärgiks; kust saadakse inspiratsiooni ja võetakse eeskuju; kas performance'it peab tegema alasti; mida kunstnikud arvavad poliitikast; kuidas kunstniinimene raha teenib; mis on postmodernism, kontseptsioon ja narratiiv; mis vahe on kunstniku ja lapse tehtud abstraktsel värvilaigul; millised tehnikad kõik olemas on; kuidas saada kuulsaks; kus kulgevad kunsti ja elu piirid... Kunstihuvilistele annab silmast-silma kohtumine aga ainukordse võimaluse küsida autorilt OMA küsimusi - ning miks mitte ka vaielda! Erinevate kunstnike etteastetest plaanib Kunstiteadlikkuse Keskus koostada kokkuvõttena virtuaalse "käsiraamatu" kõigile tulevastele kunstnikele, aga samuti kunstiarmastajatele ja -ostjatele.


Kunstnikku oodates. Foto: Annely Köster

Sari "Kunstnikud räägivad. Isiklikke vaatenurki kaasaegsele kunstile" toimub Sally Stuudio ruumes Tallinnas, Aia 13B/Uus 16 keskmiselt kord kuus neljapäeviti 18.00-19.30. Kuulama-vaatama on oodatud kõik kunstihuvilised sõltumata east, maitsest ja algteadmistest kunsti kohta. Osavõtt on tasuta. Programmi kuraatoriks on Jane Remm. Lähemat informatsiooni saab telefonil 6418518 ja jane[at]kunstikeskus.ee.

"Kunstnikud räägivad" on ajutiselt peatatud. See jätkub siis, kui taastub Kultuuriministeeriumi toetus Kunstiteadlikkuse Keskuse tegevusele.

 

11. detsember 2008
PEETER LAURITS (s. 1962) on üks teedrajavaid tegelasi Eesti fotokunstis ja fotoga tegelevas kunstis. Poolenisti iseõppija, kes tudeerinud muuhulgas Leningradis, New Yorgis ja Eesti Humanitaarinstituudis. Legendaarse loomingulise rühmituse DeStudio (1992-96) üks alustalasid, mitte vähem legendaarse Kütioru Ateljee asutaja ja tegevjuht. Samas vabakutseline kunstnik, Eesti Kunstnike Liidu liige. Lauritsa töid leiab mitmetest mainekatest kogudest nii kodu- kui välismaal, alustades KIASMA ja Norton Dodge kollektsioonidega ning lõpetades Sammelselja ja Miliuse erakogudega.

Laurits on kosutav vaheldus neile kunstnikele, kelle jaoks kogu kõneväärt maailm oleks justkui alanud Empire State Buildingu kerkimisega, kelle mõtteist ja keelepruugist on "urbanism" jäädavalt välja tõrjunud sõna "humanism". Ning kelle mängude tegelaste jaoks on suurim tragöödia kogemata kombel moevoolust välja sattumine – olgu nad näiliselt nii tabamatud või äraspidised kui tahes. Kunstniku jaoks, kes suudab süüvida end läbi pehkinud sinelihõlma sombuse taeva poole küünitava rohulible psühholoogiasse, asuvad väljakutsed mujal.

Kohtumisõhtul räägitakse kunstist ja loodusest, hävingust ja morbiidsest ilust, reaalusest ja reaalsuse illusioonist piltides ning teoste tähendusest, Peeter Lauritsa loomingust ja loometeest.

 

© Peeter Laurits


Peeter Laurits
 

20. november 2008
SANDRA JÕGEVA (s. 1976) on efektne sotsiaalse närviga kunstnik, keda teatakse tänu mitmetele shokeerivatele projektidele. Saanud tuntuks rühmituste Avangard ja Pink Punk liikmena, on ta paaril viimasel aastal tegelenud soololoominguga ning olnud tegev NG Kunstikonteineris ja kunstirühmituse Cnopt mänedzherina. Eesti Maalikunstnike Liidu liige. Oma kirjanduslikku talenti on Sandra Jõgeva avalikkusele demonstreerinud mitmete artiklitega, peatselt on temalt ilmumas ka novellikogu. Kureerib kirjanduslike kohtumiste seeriat "Üks hullem kui teine".

Kohtumisõhtul räägitakse Sandra Jõgeva viimase aja loomingust, skandaalsete kunstiprojektide taustast, elust kui "loomingu toormaterjalist", kunstnikuks kasvamisest kunstnike lapsena ja kirjanduslikust tegevusest.

 

Sandra Jõgeva. Südame külalisteraamat
 

Sandra Jõgeva esinemine tekitas elevust ja uudishimu. Foto: Tanel Rannala
 

16. oktoober 2008
MALL NUKKE
(s. 1964) kuulub Eesti kunstimaastikul sotsiaalse (samuti ka filosoofilise ja üldkultuurilise) närviga tegijate ringi. Oma algsest graafikuharidusest (EKA 1992) on ta välja kasvanud nii maali(lises) kui digitaalsete vahendite ja võimaluste suunas. Alates aastast 1994 õpetab Sally Stuudios joonistamist ja muudki. Eesti Vabagraafikute Ühenduse ja Eesti Kunstnike Liidu liige.

Popkunst ajab teinekord nii lihtsalt läbi, et see muutub juba tähelepanuväärseks. Nukke oskab sellele tähelepanu juhtida – tema kunst on suuresti ka popkunsti analüüs. Näeme, et tema glamuuriihalus polegi nii süütu, kui algul näis, popkunsti luues uurib ta üksiti ka selle anatoomiat. Värvilise pildi taha varjub kaine mõtleja.
(Johannes Saar, kirjutisest raamatus “Eesti kunstnikud 2”)

Kohtumisõhtul tuleb juttu Mall Nukke loomingust läbi aja - kollaazhist, joonistusest, installatsioonist ja videost, samuti kunsti tegemise protsessist kui treeningust ja naudingust, sihtide seadmisest ja vooefektist. Ning loomulikult räägib Mall Nukke kunstniku sotsiaalsest närvist ja provokatsioonist ning oma põhimõtetest kunsti õpetamisel. Loe veel intervjuud Mall Nukkega rubriigis ISIKSUS ja vaata tema e-näitust URBANID JA JUMALAD. Loe ka Femme.ee lugu "Kulgeja Mall Nukke"

 

Mall Nukke mitmekihilise loomingu mõistmisel on autori selgitused
igati abiks.

© Mall Nukke
 

22. mai 2008
JAAN TOOMIK (s. 1961) on rahvusvaheliselt tuntuim ja samas kindlasti ka enim kohalikku poleemikat tekitanud kaasaegne kunstnik Eestis. Ta alustas 80ndate lõpul ekspressiivse maalijana - tema tollastel lõuenditel põimusid müstiliste meeleseisundite otsingud karmi kehalisusega ja mandalad äraspidipööratud kristliku ikonograafiaga. 90ndatel leidis Toomik installatsioonikunstis keele, mis oli vormilt äärmiselt napp ja impersonaalne, kuid sisult sugestiivne. Ühena esimestest Eestis lülitus Toomik 1994. aastal installatsioonivideo lainele. Selle formaadiga on ta esinenud ka rahvusvahelistel biennaalidel ja suurnäitustel Sao Paulos, Veneetsias, Santa Fes ja Berliinis ning esindatud selliste mainekate Euroopa muuseumide kogudes nagu Moderna Museet Stockholmis, Stedeljik Amsterdamis ja Kiasma Helsingis.

Mõne aasta eest valisid 35 rahvusvahelist kunstikuraatorit Toomiku ainsa eestlasena 138 kaasaja mõjukaima kunstniku hulka. Hiljaaegu pälvis tema lühifilm "Armulaud" mainekal Oberhauseni festivalil korraldajate preemia. Igatahes, olgu kõne all maal, video, installatsioon või performance – tema teoseid on raske mõne teise autori omadega segamini ajada. Ja ükskõikseks ei jäta need ka - nii on Toomikul küllaga nii andunud poolehoidjaid kui vihaseid eitajaid ja hurjutajaid. Kohtumisõhtul rääkis Jaan Toomik oma video- ja maaliloomingust, teest kunsti juurde, oma loomingut suunavatest jõududest, elust, surmast ja inimestest.

 

© Jaan Toomik


© Jaan Toomik
 
 

Jaan Toomik õigupoolest ei esinegi kuidagi. Lihtsalt räägib kuulajatele, kuidas asjad tema arvates on... Foto: Tanel Rannala
 

27. märts 2008
RAUNO THOMAS MOSS (s. 1977) on noor maalikunstnik, keda võib pidada oma põlvkonna üheks säravamaks andeks. Tema maalide tehniliselt virtuoossetest figuuridest kumab üheaegselt nii seksuaalsust kui morbiidsust, nii elu- kui surmaihalust. Mossi kunstiloome on paljuski mõjutatud semiootikast, mida ta on tudeerinud lisaks maalikunstile. Ilma semiootikata poleks ta enda sõnul ka kunstnik. Õpetab Tartu Ülikoolis joonistamist ja plastilist anatoomiat.

Kohtumisõhtul räägib Rauno Thomas Moss oma loomingu erinevatest tahkudest, semiootikast kunstiloomes ning inimesest, figuurist ja anatoomiast.

 

© Rauno Thomas Moss


Rauno Thomas Moss huvilistega kohtumas. Foto: Tanel Rannala
 

28. veebruar 2008
MARCO LAIMRE (s. 1968) on pidevalt uut otsiv, küsiv ja uuriv kunstnik, kelle sõnul on kunstnik spioon, kes töötab kogu aeg ja igas situatsioonis. Laimre on tuntud kui diskussiooni armastav ja algatav provokaator, kes oma resoluutsete sõnavõttude ja teostega raputab eesti kunstimaailma ja paneb inimesi mõtlema.

Kohtumisõhtul räägib Marco Laimre sotsiaalsest, sotsiaalkriitilisest ning poliitilisest kunstist; tähenduste loomest ning nende lugemisest kunstis; provokatsioonist kunstis; kaasaegse kunsti õpetamisest.

 

Kaasaegne kunst ei ole niisama-kunst. See seab üha uusi küsimusi nii kunstniku, kuraatori, kriitiku kui vaataja ette. Marco Laimre viib selle teadmise kuulajateni. Foto: Epp Jerlei
 

31. jaanuar 2008
AUGUST KÜNNAPU (s. 1978) on viimastel aastatel esile kerkinud noortest eesti maalijatest kahtlemata üks kõige julgem ja põnevam. Tudeerinud maali ja arhitektuuri. Ajatu kultuurilehe "Epifanio" toimetaja. Pälvinud Eesti maalijate ihaldatuima, Konrad Mäe preemia (2007) kirgliku ja äratuntavalt omanäolise maaliloomingu eest.

Kohtumisõhtul räägib August Künnapu oma loomingust eelmisel aastal ilmunud kataloogi põhjal ning isikupärasest maalikeelest - viisist "kujutada asju nii nagu nad on". Samuti tuleb jutuks arhitektuur ja arhitektitausta olulisuses tema loomingus ning tegevus ajatu ajalehe Epifanio tegemisel. Loe ka intervjuud August Künnapuga rubriigis ISIKSUS ja vaata tema e-näitust HETK.

 

© August Künnapu

  August Künnapu elurõõmus maailm jõudis vaatajate-kuulajateni nii piltide kui esineja isiku kaudu. Foto: Jane Remm
 

6. detsember 2007
BJÖRN KOOP (s. 1982) on noor Valga päritolu tootedisainer, kes omandanud teadmisi nii Tallinnas (Eesti Kunstiakadeemia), Torinos (Istituto d’Arte Applicata e Design) kui Pariisis (Strate College Designers). Oma otsesteks mõjutajateks peab selliseid mehi nagu Luciano D’Ambrosio, Anders Warming, Thomas Sälzle ja Michel Harmand. Praegu on Björn Koobi töökohaks Frankfurt ja Hyundai-Kia Euroopa disainikeskus, kus ta joonistab autosid meeskonnamängijana. Muuseas, praktikal olles teostas ta siinsamas ka oma EKA diplomitöö (2005). Pälvinud noore disaineri preemia Väike SÄSI (2006).

Kohtumisõhtul räägib Björn Koop oma kogemustest disainimaailmas, autode joonistamisest ja sellest, mida tähendavad proportsioonid, perspektiiv ja graafika autodisainis. Juttu tuleb ka joonistamisest üleüldse, ideede ja inspiratsiooni kogumisest ning igapäevase sirgeldamise praktikatest. Samuti saavad soovijad kasulikke näpunäiteid markerijoonistuse osas - on ju marker väärt töövahend ka kaunite kunstide viljelemisel! Loomulikult saadab juttu rikkalik pildimaterjal. Vaata ka Björn Koobi e-näitust "Autod".

 

© Björn Koop

   

Autodisain on põnev ja trendikas asi niigi, kuid Björn Koobi soe ja särav isiksus muudab selle veelgi köitvamaks. Pealegi saavad soovijad ka ise midagi paberile visandada – ja näha, kui kerge või raske see siis tegelikult on. Foto: Jane Remm
 

29. november 2007
PIRET RÄNI (s. 1974) on aktiivne ja otsekohene kunstnik, kellel on seisukoht ümbritsevas ühiskonnas toimuva suhtes ja kes võtab seda ka väljendada. (Kunsti)avalikkus tunneb teda arvukate ühiskonna- ja reklaamikriitiliste ning soolist võrdõiguslikkust käsitlevate projektide kaudu - olgu need sündinud siis isikprojektidena või rühmitustes nagu Puhas Rõõm ja Infotankistid. Tõsiseid teemasid käsitleb tema (ja kunstipartnerid) teravalt, kuid ikka läbi humoorinoodi. Ehk nagu Puhas Rõõm sätestab: "Lihtsam on mured välja naerda, kui nende terrori all ägada"!

Kohtumisõhtul tutvustab Piret Räni oma viimast suurprojekti - raamatut "21. sajandi aabits" ning räägib idee tagamaadest. Samuti tuleb juttu teistest viimastel aastatel tehtud reklaami- ja ühiskonnakriitilistest töödest ning ka Piret Räni kureeritud ökoteemalistest grupinäitustest R.A.I.S.K. Saame ka teada, millest tekkis naiskunstnike rühmitus Puhas Rõõm ning millised on nende tegutsemispõhimõtted. Ja siis on veel Infotankistid... Juttu ikka jätkub! Vaata ka www.goodwin.ee/pir

 

© PUHAS RÕÕM. Naerev revolutsioon

 
 

25. oktoober 2007
MAARIT MURKA (s. 1981) on üks eesti uue fotorealistliku maali juhtfiguure, isikupärase käekirja ja aukartustäratava produktiivsusega. Murka maale on tähelepanu ja tunnustus saatnud esimestest näitustest peale, seda nii kriitika kui rahva poolt. Kui esimesel isiknäitusel ("Eesti poiss. Eesti tüdruk" koos Tõnis Saadojaga) kujutas Murka dokumenteerivalt (küll negatiivis) reaalseid hetki ja inimesi tänavalt, siis viimase aja hüperrealistlikel maalidele on reaalsus hakanud nihestuma. Maarit Murka on osalenud grupinäitustel alates aastast 2001 ning aastast 2003 korraldanud isiknäitusi nii Eestis kui välismaal.

Ise kirjutab ta oma loomingulise arengu kohta nii: "Sündisin 2. detsembril 1981 Sakus. Keskkoolis käisin Vanalinna Hariduskolleegiumis kunstiharus. Sealt sai ka alguse minu kunstnikutee, kuigi juba lapsest peale olin selle vastu huvi tundud (kunstiringid Sakus ja paljud kunstilaagrid välismaal). Aastast 2000 astusin EKA maaliosakonda. Erinevate juhendajate käe all olen mänginud läbi erinevaid tehnikaid, kuni lõpuks hakkasin põhjalikumalt tegelema fotorealismiga. Praeguseks hetkeks olen jõudnud läbi fotorealismi hüperrealismini, lühidalt öeldes tähendab see seda, kui reaalsus on üle piiri viidud."

Kunstiteadlikkuse Keskuses tutvustab Maarit Murka oma töid ja tegemisi, vastab küsimustele fotorealismi tehnilise poole kohta, samuti räägib oma vaadetest kunstile ja kunstiturundusele, õppimisest ja õpetamisest kunstiakadeemias ja muustki. Vaata ka www.murka.ee ja Maarit Murka ja Tõnis Saadoja e-näitust "Eesti poiss. Eesti tüdruk".

 

© Maarit Murka


Seinale projitseeritud reproduktsioonina jõuab fotorealistlik maal justkui tagasi oma juurte juurde - saab see ju alguse projektsioonist lõuendile. Foto: Epp Jerlei
 

26. aprill 2007
LIINA SIIB (s. 1963) on graafika- ja fotoharidusega visuaalkunstnik, kes viimased kümmekond aastat tegutsenud peamiselt foto ja video vahenditega, huvitudes inimesest ja tema keskkonnast ja olles seejuures tihtipeale inspireeritud filmikunstist. Magister fotograafia alal (2003), kes annab tunde Kunstiakadeemias, vahel kujundab, toimetab ja kureerib – olles hingelt siiski vabakutseline kunstnik. Näidanud oma loomingut paljudel soliidsetel näitustel kodu- ja välismaal. Muuseas, Liina Siibi loomingut leiab näiteks Stockholmi Moderna Museet'i kogudest. Loe ka intervjuud Liina Siibiga rubriigis ISIKSUS ja vaata tema e-näitust "Tüdimuse mõnu".

Kunstiteadlikkuse Keskuses räägib Liina Siib oma arenguteest kunstis – liikumisest graafikast foto ja video suunas; realistliku kujutise reaalsusest ehk kirjeldus ja lavastus fotos ja videos; teemal tütarlaps ja naine ehk foto on vaataja silmades; dokumentaalsest väljamõeldisest ehk parem huvitav vale kui igav tõde. Juttu saadab rohke visuaalne materjal kunstniku fotodest ja videotest.

 

© Liina Siib

 
8. märts 2007
MARKUS KASEMAA on kunstnik, kelle loomingu hulgast leiab nii õli- ja akrüülmaali, tushijoonistusi kui arvutimaale. Tema tumedakoloriidilistest klassikalises tehnikas maalidest, neist näota, tardunud figuuridest ja nende vahelisest ruumist õhkub psühholoogilist pinget ja melanhoolsust. Markuse digimaalidelt leiab sarnaseid anonüümseid figuure, kellele portree asemel annavad iseloomu nende poos ja "aksessuaarid". Kohtumisõhtul räägib kunstnik klassikalisest (arvuti)maalist, näitusest virtuaalmaailmas Secondlife, virtuaaloriginaalist ja koopiast, reaalsetest ja virtuaalsetest väljendusvahenditest. Vaata ka Markus Kasemaa e-näitust "Figuurid".
 

© Markus Kasemaa


Markus Kasemaa räägib sellest, kuidas kunst kujuneb reaalsest virtuaalseks ja tagasi - ning laseb oma viimaste aastate loomingul arvutist suurele seinaekraanile tulvata. Foto: Jane Remm
 

25. jaanuar 2007
TIINA TAMMETALU on vabakutseline visuaal-, maali- ja raamatukunstnik, kelle tegevust markeerivad kuulumine kunagisse legendaarsesse kunstirühmitusse Rühm T, sadakond raamatukujundust, tegevus kuraatori ja õpetajana ning mõistagi viljaka ja aktiivse maalija staatus. EKL liige aastast 1992.
Kohtumisõhtul räägib Tammetalu oma kahest peamisest tegevusalast: maalimisest, eriti aga sarjast "Eesti maastik" ning raamatukujundusest, samuti oma loomingumeetoditest ning -põhimõtetest. Juttu saadab rohke visuaalne materjal. Loe ka intervjuud Tiina Tammetaluga rubriigis ISIKSUS ja vaata tema e-näitust "Eesti maastik. Hirvepargi savitee pärast vihma".

 

Tiina Tammetalu Kunstiteadlikkuse Keskuses. Foto: Annely Köster

© Tiina Tammetalu
 

16. november 2006
SORGE (Margus Tiitsmaa) - Eesti performance'ikunsti grand old man, Academia Non Grata üks alustalasid ja performance'ikunsti pidev promootor. Pidevalt tegevuses ja otsingutes, on tal tohutu kogemustepagas. Sorge tööd tegelevad inimese ja inimeseks olemise eri tahkudega, väljenduseks väga erinevaid zhanre kasutades. Sorge räägib läbi oma rikkaliku kogemuse performance'ist ja sellega seonduvast - alasti või riietes esinemisest, inspiratsioonist, enda ja vaataja läbielamistest. Tunnetusest maailma kogemisel ja kunsti tegemisel. Ja paljust muust.

 

Sorge, Meeland Sepp, Toomas Kuusing. Peformance Pärnu rannas 7.01.2006. Foto: autorid

Sorge Kunstiteadlikkuse Keskuses tegevuskunsti tagamaid avamas. Foto: Annely Köster
 
 
12. oktoober 2006
JAANIKA PEERNA - Eestist pärit, nüüdseks pikka aega New Yorgis elanud kunstnik ja kunstiõpetaja. Oma töödes uurib vastne meediadisainimagister mikro- ja makrotasandil tekkivaid rütme ning mustreid. Väljenduses keskendub Jaanika uuele meediale, ühildades selleks nii kunsti, disaini kui tehnoloogia vahendeid. Ometi on ta veendunud, et kunst ei arene sarnaselt tehnikaga üha edasi ja edasi. Kunstiteadlikkuse Keskuses räägib Jaanika Peerna Eestist ja New Yorgist, mikro- ja makrotasandite rütmiotsingutest oma töödes ning sellest, mida ühist on helil, videol, tushijoonistusel, tühjal ruumil ning digitaalsel pilditöötlusel. (vt. ka www.jaanikapeerna.net)

 


Jaanika Peerna räägib, kuidas tegi sõrmedega lume sisse jälgi, pildistas neid seejärel ja arvutis liitis veebist leitud linna struktuurile... Foto: Annely Köster

© Jaanika Peerna
 
www.kunstikeskus.ee keskkonnas leiduvate mistahes algupäraste tekstide, tõlgete, terviklike info- ja lingikogumite ning pildimaterjali reprodutseerimine ainult KUNSTIKESKUS.EE ja/või nende autorite ja/või nende valdajate nõusolekul. Originaalteoste ja viidatud materjalidega seotud õigused kuuluvad üldjuhul nende autoritele ja/või valdajatele.