24h galerii
Kunstiteadlikkuse Keskus
tagasi avalehele
 

teadete tahvel

Loe uudiseid ja kuuluta ise ka – kui tahad seoses kunsti, muu loomingulise tegevuse ehk heade ideedega millestki teada anda!

 
Kirjuta teade!
maRSuLWNsENLFMx , ds34634g@gmail.com , lisatud 30-03-2017 20:28
cr346467rhsvczxvmkaskoADKM FD453456YGFFFFdd bvu67i4yhgfdh

LarrySlegoCE , larryskirm@mail.ru , lisatud 17-03-2017 18:43
The detrimental impact sleep apnea has on the lives of countless sufferers is a very serious matter. Fortunately, with a bit of knowledge and research, it is possible for just about anyone to learn effective techniques for managing the condition. Review the ideas below for some useful information about battling sleep apnea successfully.

If you are unsure whether or not you have sleep apnea, consider setting up an audio or video recorder next to your bed. When you review the recording, watch or listen for choking, gasping or other signs that you are not getting enough air as you sleep. Present your findings to your doctor if you suspect that you do have apnea.

If you have sleep apnea, be sure to ask your doctor every five years if you should have a follow-up sleep study. As your weight and health change, your CPAP pressure may need to be adjusted. The most accurate way to reassess your needs is to have another sleep study with CPAP so the appropriate pressure can be determined.

Do not take sleeping pills if you suffer from sleep apnea. These pills are not recommended if you suffer from this condition because they relax the muscles of your throat. Skipping them can actually help you get a better night of sleep because your apnea symptoms are not aggravated.

Understand the effects that smoking and drinking alcohol have on sleep apnea, if you are trying to get a grip on your quality of sleep. Smoking enlarges airways, while alcohol can relax them too much, both of which will contribute to the symptoms of sleep apnea severely. Consider making the necessary cut-backs that will cut down on your sleep problems.

Check if a corrective device can help alleviate your sleep apnea symptoms. Having an overbite, an undersized jaw or a recessed chin can cause your airway to be more narrow because of how your jawbone is set. These devices help create proper alignment of your jaw while you sleep, opening up your airway more. As a result, you experience fewer sleep apnea symptoms.

If you have been diagnosed with sleep apnea, it is important to avoid drinking alcohol. Alcoholic beverages will relax the muscles in your throat, which makes it more likely that they will block your airway during your sleep. At the very least, avoid any alcoholic beverages in the evening before you get ready for bed.

For people who smoke, the best way to correct a sleep apnea condition is to quit smoking. Smoking is one of the biggest causes of sleep apnea. When people stop smoking their risk of sleep apnea is reduced and they can get a full night sleep within days of quitting.

People who use alcohol, sedatives, and sleeping pills are far more likely to suffer from sleep apnea. This is because these drugs will relax the throat and cause their breathing to be impaired. Using these drugs before bedtime is more likely to cause sleep apnea than using these drugs during the day.

Sleep apnea can cause many problems beyond just the inability to get a good night's sleep. If you let your condition go untreated, it may get worse over time. Getting enough sleep is crucial to your overall level of health, so start using the tips you have read in this article right away to find relief.

<a href=https://www.viagrasansordonnancefr.com/>v iagrasansordonnancefr.com</a>

Helgi Kopliorg , helgi.kopliorg@pkm.ee , lisatud 28-01-2015 19:48
Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumi Valges Saalis on kuni 7. veebruarini avatud Viktor Voinovi maastikumaalide näitus.
PKM Valge Saal
Kohtla-Järve,Tuuslari 18a
Avatud T-R 12.00-18.00; L 10.00-16.00
Info tel. 53340280
Helgi Kopliorg

juhan Kohal , info@allee.ee , lisatud 13-02-2014 17:13
Näitus "Kirglik vormianalü&#8203;ütik Henn Roode" kunstisalo&#8203;ngis Allee 15. veebruaris&#8203;t 15. märtsini. Eksponeeritud on teoseid ajavahemikust 1948 kuni 1974. Väljapanek ei pretendeeri ülevaatele kunstniku kogu loomingust, äratundmis- ja silmarõõmu pakub aga kindlasti.

Mai Levin: "Kujutava kunsti esmane ülesanne on nähtava tegelikkuse vormide uurimine ja lähtuvalt sellest kogemusest uute vormide loomine. Niimoodi mõistsid ja formuleerisid seda Paul Cézanne ja tema loomingule toetuvad kubistid. Kubistide mõju ilmneb eesti kunstis pärast 1920. aastaid taas mitmete 1960. aastate uuendusmeelsete kunstnike juures. Rootsis elav Endel Kõks oli juba 1950. aastatel mõnda aega lummatud Pablo Picassost, veidi hiljem sai selle paljutahulise ja dünaamilise kunstniku loomingust impulsse ka Ülo Sooster. Ent neid, nagu paljusid, paelus pigem hilisem Picasso tolle geometriseeriva laadi dekoratiivsete joontega või kaldega sürrealismi. Kubismi süüvimine vormide geomeetrilisse olemusse haaras tõsisemalt Tallinna kunstnikke - Olav Maranit ja Henn Roodet, kusjuures Marani 1960. aastate keskpaiku loodud „lapiliste“ maastike taga aimuvad Cézanne’i tooniastendused, Roode töödes – varase kubismi kirglik vormilõhkumine-ehitamine. Kubism viis vältimatult puhta abstraktsioonini juba enne I maailmasõda, viis murrangulistel 1960-ndatel meiegi kunstnikud, ent abstraktse kunsti esiletõus jäi siin lühikeseks, piirdudes põhiliselt kümnendi teise poolega, sest selleks ajaks oli see Läänes oma aktuaalsuse minetanud ning siiagi jõudsid popkunsti ja hüperrealismi lained. Henn-Olavi Roode (4. XI 1924, Tallinn – 25. XII 1974, Tallinn) õppis aastail 1944-47 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis ning ühe semestri Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis, kuid areteerimine 1949. a. katkestas õpingud, nagu mitmetel kunstitudengitel, sealhulgas Ü. Soosteril ja H. Roode tulevasel abikaasal Esther Roodel. Riigivastase tegevuse eest saadeti ta Kasahstani, Karaganda töölaagrisse. Sealt vabanenuna jätkas ta maaliõpinguid ERKI-s 1956-59. a. Näituse varaseim töö „Linn peale sõda“ (1948) - pärineb Tartu perioodist ja on läbi viidud Tartu kunstiinstituudi maalitudengitele peale sõda iseloomulikus karges lakoonilises laadis, mis on välja kasvanud sõja-aastatel levinud maalimisviisist. Järgmised tööd kuuluvad juba ERKI lõpetamise järgsetesse aastatesse. Kui „Jaanituli“ kajastab vaba värvierksa maalilisuse otsinguid, siis „Natüürmort pudeli ja leivaga“ (1960/63) on vaadeldav karmi stiili kontekstis. Natüürmorti on alates XVI sajandist viljeldud iseseisva žanrina, ühtlasi on ta olnud kunstnikele, iseäranis kubistidele otsekui vormiotsingute laboratoorium. Roode lahkab oma vaikeludes vormi, ent ühtlasi taotleb ka sünteesi, maali terviklikkust, millest kõnelevad iseäranis hilisemad natüürmordid: „Natüürmort kannuga“ (1971), „Natüürmort kulbiga“ (1971/74), jt. Sotsiaalne tellimus eelistas tollal aga figuraalset kompositsiooni ning selles žanris on Roode palju ning siira huviga töötanud. Tema kompositsioonid „Turg“ (1961),“Demonstratsioonile“ (1965), „Laulupidu“ (1969, kõik EKM) jt. kuuluvad eesti kunsti klassikasse. Ta suhtus kompleksivabalt mõistesse „temaatiline kompositsioon“ ning näituselgi on väljas kavandid maalidele „Tööpäeva algus“ (1961), „Enne eksamit“ (1965/69), „Kalurid“ (1965/70), „Klaasipuhujad“ (1971/74), „Staadionil“ (1974); süžeede mitmekesisus meenutab sõjajärgset Ado Vabbet, kes proovis oma visandites läbi kõikvõimalike süžeede kujutamise võimalusi. Üks kunstniku lemmikobjekte oli meri oma muutlikkuses, mida ta on esialgu käsitlenud üldistavamalt, ekspressiivsemalt, hiljem analüüsivamalt, intellektuaalsemalt, peaaegu abstraktsuseni minnes. Huvitav on tema meresid kõrvutada tema sõbra Olav Marani omadega, tolle loomingus 1970. aastatest valitseva looduslähedusega, mis on aga samuti läbi imbunud sügavast vaimsusest. Näitusel kajastavad Roode erinevaid lähenemisi neli mariini 1960. aastatest. Tema laadi evolutsioonist annavad samuti aimu kaks aktimaali 1960. aastate algult ja keskpaigast ning kaks autoportreed. Aktimaale ei ole tema pärandis palju, küll aga on ta rohkesti maalinud portreesid, püüdes neiski tabada mitte niivõrd välist, kuivõrd olemuslikku. Kättesaadavaim modell oli, muidugi, kunstnik ise, nii et autoportreed moodustavad tema portreede hulgas omaette ja lahendustelt väga mitmekesise grupi. Linnavaadetes otsis Roode pigem tavalist, ambitsioonitut, samas linnale karakteerset motiivi. Ses suhtes on näitlikud niihästi „Tartu maanteel“ (1967) kui ka „Tänav puudega “(1969), tõestades, et maaliliselt võimalusterikkad on ka arhitektuuriliselt vähepakkuvad, olude kehvusest jutustavad, ent oma lihtsuse ja intiimsusega ometi võluvad eeslinnatänavad. Abstraktne maal on esindatud vaid paari, küll hea näitega, millest silmapaistvaim on „Abstraktne kompositsioon“ (1967/69), ent H. Roode suur huvi selle vastu avaldub tegelikult arvukais õlimaalides ja värvilistes joonistustes. Näib, et kunstniku viimastel eluaastatel oli see huvi juba mõnevõrra jahtunud, et oma eneseväljendusvajaduses – ja iseäranis portreedes - lähenes ta jälle rohkem realiteedile, milles järjekordne uusrealismi tulek vahest ka teatud rolli mängis. Vaatamata Henn Roode loomelaadi intellektuaalsusele ja sellest johtuvalt suhtelisele keerukusele jõudis kunstiavalikkus teda tunnustada juba eluajal. 1969/70. a. toimus Eesti Kunstimuuseumis tema isikunäitus, mille korraldas Hilja Läti ja mis läks edasi Tartu Kunstimuuseumi, 1973. a. – näitus Tallinna Kunstisalongis. Terase lahtimõtestaja leidis tema looming Ninel Ziterova näol, kes kureeris Roode teist näitust Eesti Kunstimuuseumis 1981. a., koostas selle kataloogi ning avaldas rea artikleid. 2007. a. toimus isikunäitus nimetusega „Henn Roode – modernist saatuse kiuste“ Kumus, kuraatoriks ja kataloogi koostajaks Kädi Talvoja".

Kunstisalong Allee (Pikk 34, sissekäik Rohelise turu poolt) avatud E-R kell 10-18, L kell 11-15. Info tel. 6464500, 5127677 või info@allee.ee

Priit Vahe , priitvahe@gmail.com , lisatud 11-02-2014 14:49
Kutsume oma kunsti näitama!

Pakume näituse võimalust St. Patrick'sis (Foorum keskus, Tallinn). Vaba seinapinda u. 7x2 m ja 6x2 m. Meid külastab kuus tuhandeid inimesi, mistõttu on vaadatavus garanteeritud. Sobib nii personaal- kui ühisnäitus. Võimalus pakkuda oma töid klientidele müügiks. Näituse pikkus 1-2 kuud. Olemas riputusrelsid. Soovi korral võtta ühendust üleval oleval aadressil.

Juhan Kohal , info@allee.ee , lisatud 11-11-2013 15:59
Amandus Adamson äratas puidunikerdamisega tähelepanu juba Tallinnas Toompea vaestekoolis õppides. Neljateistkümne aastasena sõitis ta salaja Peterburi et astuda Kunstide Akadeemiasse. Nooruse tõttu teda aga kooli ei võetud ning naasnud Tallinna asus ta Bergi puutöökotta ametit õppima. Pärast mitmendat katset pääses ta 1876. a Peterburi Kunstide Akadeemiasse, kus õppis vabakuulajana. Kooli lõpetamisel 1879. a pälvis ta akadeemia suure hõbemedali, mis andis õiguse III järgu kunstniku nimetusele. Kuna Adamsonil puudus keskharidus anti talle ainult "vabakunstniku" nimetus. Seejärel elas ja töötas ta peamiselt Peterburis ning Pariisis. 1907. a omistas Peterburi Kunstide Akadeemia Amandus Adamsonile loominguliste saavutuste eest akadeemiku nimetuse. Peterburis ja Pariisis elades külastas Adamson sageli Eestit. Siin peatus ta harilikult sugulaste juures Paldiski lähedal, Paldiskisse hakkas ta rajama ka ateljeed. Kunstniku valdavalt hilisromantiline maalilooming haakub tema skulptuuride romantilise paatosega, moodustades ajastule küllaltki tüüpilise stiililise terviku. Huvi korral külastage Amandus Adamsoni maalide näitust kunstisalongis Allee (Pikk 34). Näitus avatud kuni 29. XI E-R 10-18, L 11-15. Tel. 6464500, 5127677 info@allee.ee www.allee.ee

Juhan Kohal , info@allee.ee , lisatud 10-10-2013 15:48
Kunstisalongis Allee on 12. oktoobrist 2. novembrini Eduard Einmanni teoste näitus. Kunstniku loomingust on esindatud aktimaal, portree, linnavaade, natüürmort ja maastik. Kujutatud on nii kodumaad kui muljeid arvukatelt loomematkadelt. Teosed on pärit Margus Kuustiku kogust. Näituse avamine on 11. oktoobril kell 17.

Lugupidamisega
Juhan Kohal
Tel. 6464500, 5127677
www.allee.ee info@allee.ee


Eduard Einmann pälvis 1950.-1960. aastatel tunnustuse oma portreejoonistustega. See tunnustus avaldus niihästi talle omistatud Eesti NSV teenelise kunstitegelase (1955) ja Eesti NSV rahvakunstniku (1963) aunimetustes, NSVL Kunstide Akadeemia korrespondentliikmeks valimises (1958) kui ka Boris Bernšteini sulest 1956. a. ilmunud monograafias. Ta portreteeris töölisi ja kolhoosnikke, kalureid ja sportlasi, ent eriti paeluvad tema portreejoonistused kultuuritegelastest, milles ta on enamasti tabanud olulist kujutatava karakteris. 1950. aastatel on tema portreelahendustel veel teatud žanrilisuse varjund. Näiteks on ta kujutanud skulptor Enn Roosi (1954) ja näitleja Arno Suurorgu (1955) toolil istuvana, nii et hoiak lisab loodava kuju iseloomustusse oma nüansi. 1960. aastatest aga vahendab portretist oma ettekujutust inimesest reeglina näoilme kaudu, õla- ja rinnapartiid vaid mõne joonega markeerides, nagu näitleja Jüri Järveti (1968) või kirjanik Villem Grossi (1972) portreedes. Selliseid lahendusi leidub rohkesti tema varasemaski loomingus. Näiteks, näitusel esitatud kunstnik Roman Treumani portrees (1954) toonitab kujutatavale iseloomulikku endassetõmbunud olekut ainult osalt tumedaks viirutatud taust. Kõige rohkem kasutas Einmann joonistamiseks sütt, aga ka teisi tehnikaid – negrot, grafiiti, seepiat, sangviini. Sangviinis on, näiteks, tundliku käsitlusega portreed näitleja Aino Talvist (1955) ja baleriin Maia Plissetskajast (1957). 1954. aastal pöördub ta pastelli poole, milles on teostatud suurem osa 1955. a. loomingulisel komandeeringul Taga-Karpaatidesse loodud teostest. Selle maalilise tehnika meisterlikust valdamisest kõneleb värvikais rahvarõivais „Gutsuulitar“. Küllalt palju on E. Einmann viljelenud ka akvarelli, seda vahel söe või pastelliga ühendades, nagu näiteks, portrees „Kanneldaja“ (1950. aastate lõpp-1960. aastate algus). Rahvariides eesti naised poseerisid neil kümnenditel kunstnikele sageli: see oli üks rahvusromantilise meelsuse avaldusvorme. Tõenäoliselt pärineb 1960. aastatest ka pastell „Neiu rahvariietes“.

Kolme viimatimainitud tööd näeme sellel näitusel, kus on esitatud valdavalt pastellid ja akvarellid. E. Einmann õppis aastail 1928-34 Riigi Kunsttööstuskoolis Tallinnas graafikat, seejärel 1938-41 Riigi Kõrgemas Kunstikoolis dekoratsioonimaali, nii et ta sai põhjaliku ettevalmistuse mõlemal alal. Õlimaali viljeles ta joonistuse kõrval mõnel määral kogu aeg, ent tähtsamaks tõuseb see hilisperioodi loomingus, mil lillemaal ja natüürmort tõrjuvad portree teisejärguliseks. Õlimaale on käesoleval näitusel ainult üks – 1973. a. isikunäitusel Tallinna Kunstihoones eksponeeritud „Pojengid“ (1972).

Sõjajärgsete kümnendite kunstile on tüüpilised suured teostesarjad loomingulistelt komandeeringutelt Nõukogude Liidu erinevatesse paikadesse või välisreisidelt. Seda näeme ka E. Einmanni loomingus. Näitusel ei kajastu tema loomematk Armeeniasse 1947. a., küll aga rännakud Kesk-Aasiasse, näiteks, Usbekistani 1958. a. Impressionistliku käsitlusega pastell „Puiestee Taškendis“ oma ülaltvaatega kioskitele ja värvilistes riietes inimestele on iseloomulik E. Einmannile, kes armastab oma linnavaadetes kujutada inimesi liikumises. 1970. a. viibis kunstnik taas Kesk-Aasias, sedapuhku Tadžikistanis, kust pärineb üldistavamas ja dekoratiivsemas laadis maastik „Vahš voolab uude sängi“.

Erakordselt viljakas oli E. Einmanni loomematk Egiptusesse 1959. a., mille muljed on talletunud mitte üksnes arvukates pastellides,akvarellides ja joonistustes, vaid ka kirjastuse „Kunst“ poolt välja antud rikkalikult illustreeritud raamatus „Püramiidide maal“ (1963). Eksootiline ümbrus ja tüübistik, grandioossed mälestised ja nendega kontrasteeruv elulaad inspireerisid kunstnikku tugevasti. Kaasatoodud taieste seas on kesksel kohal portreed, mis on loodud kiiresti ja mõjuvad väga värskelt, andes tunnistust autori meisterlikkusest. Näitusel esindab neid akvarell „Pansioni teener“, mis on reprodutseeritud E. Einmanni raamatus ning kujutab sudaanlast punases fessis. Võimalik, et kohapeal on valminud ka pastell „Aleksandria sadam“. Mitmed tööd valmisid hiljem, näiteks, kunstniku tuntuim estamp „Niiluse paadimees“ (akvatinta, kuivnõel), mille tõmmised on enamasti dateeritud 1961.aastaga. See kujutab endast umbes samasugust reisimuljete kunstilist kokkuvõtet, nagu Eduard Wiiralti pehmelakk „Berberi tüdruk kaameliga“.

Järgmine pikem ja elamuslikum reis toimus 1963. a. Itaaliasse, mida näitusel peegeldavad pastellid „Tänav Fiesoles“, „Veneetsia“, akvarell „Rooma“ ja küllap ka guašš „Püha Peetri katedraal Roomas“. E. Einmann pole oma reisisarjades keskendunud üldtuntud turismiobjektidele, pigem on teda huvitanud argisemad, ent paigale vahest seda iseloomulikumad vaated ja mittestandardsed vaatenurgad. Kuigi Itaalias on ta teinud ka portree-etüüde, domineerivad selles sarjas siiski linnamotiivid.

Näitust mitmekesistab žanrilisest aspektist „Lamav akt“ (1980, pastell), mis on ühtlasi hiliseim selles 16 tööst koosnevas valikus, millega „Allee“ tähistab 100 aasta möödumist kunstniku sünnist.

E. Einmann oli üks Eesti Kunstnike Liidu asutajaid Jaroslavlis 1943. a. Keerulistel aegadel oli ta Tartu Riikliku Kunstinstituudi õppejõud (1944-48) ja direktor (1948-51) ning Eesti Kunstnike Liidu juhatuse esimees (1950-57). Neis ametites oli tollal raske populaarsust võita. Aegade varjud aga ei peaks varjutama kunstniku loomingusse kätketud väärtusi.

Mai Levin


Piret Paluteder , piret@art.tartu.ee , lisatud 11-09-2013 15:01
JOONISTAMISE MEISTRIVÕISTLUSED
Toimumiskoht: 3. – 4. oktoobril 2013 Tartu Kunstikoolis, Eha tn. 41
Võisteldakse realistliku joonistamise oskuses kolmel teemal:
NATÜÜRMORT, PORTREE, FIGUUR (TÄISFIGUUR, RIIETATUD)
Osalema on oodatud kõik, kes peavad lugu heast joonistamisoskusest. Võistelda võib ühel ülalmainitud teemal. Töö tuleb kodus eelnevalt valmis teha ja kohale tulles kaasa võtta. Tegemist on pikaajalise joonistusega, seega töö tegemiseks kulutatud ajaline maht peaks olema vähemalt 12 akadeemilist tundi. Töö formaat on A2 ja töö teostatakse harilike pliiatsitega.

Eelnevalt valmis tehtud töö antakse korralduskomitee kätte. Võistluspaigal joonistab iga võistleja oma töö PEAST uuesti. Selleks antakse aega orienteeruvalt 12-14 akadeemilist tundi. Töö teostatakse harilike pliiatsitega.

Neljapäev, 03. oktoober 2013
Kl 9.00 kogunemine, hommikukohv
Kl 9.30 meistrivõistluste avasõnad ja eelsoojendusjoonistamine
Kl 10-13 joonistamine
Kl 13-15 lõunasupp ja puhkepaus
Kl 15-18 joonistamine

Reede, 04. oktoober 2013
Kl 9.30 kogunemine ja hommikukohv
Kl 10-13 joonistamine
Kl 13 lõunasupp
Kl 14 pidulik autasustamine, tordisöömine ja võistluste lõpetamine

Arvestust peetakse järgmistes kategooriates:
10-16 a. noored hobijoonistajad
17-86 a. vanemad hobijoonistajad
20-86 a. kunstiharidusega joonistajad

Kõigis kategooriates valitakse 3 parimat. Välja antakse eripreemiad juhendajatele ja parimatele koolidele.
Registreeruda saab KOHE meiliaadressil kunstikool@art.tartu.ee Palun kirjutage oma nimi ja mis kategoorias te võistlete. Registreerumine jõustub osalustasu maksmisega.
Osalustasu:
30. septembriks ülekandega, alla 18. aastastele 5.- eurot, täiskasvanuile 7.- eurot
Osalustasu palun kanda: Rahandusministeerium a/a 221023778606 või 10220034796011
viitenumber 2100010299
1.- 3. oktoobril on võimalik kõigil maksta ainult sularahas ja koha peal 10.- eurot!
Osalustasu katab lõunased supid ja võistluste korraldamisega seotud kulud. Majutuse ja õhtusöögi eest hoolitsevad osavõtjad ise.
TERA POOLEKS!

Heili , heili@tantsuteater.ee , lisatud 11-09-2013 11:53
5.-10. oktoobril Tartus ja Tallinnas

Tallinna Tantsuteater kutsus teatri viiendal hooajal lavastama Oleg Titovi. Titov on endine balletiartist ja koregraaf, kes viimased aastad on peamiselt töötanud näitlejatega. Viimane tantsulavastus tantsijatega valmis tal rohkem kui kümme aastat tagasi. Nüüd oli aeg selleks taas küps. Proovisaali sisenedes võttis Titov lisaks sõnateatrist saadud teadmistele ja kogemustele kaasa ka August Strindbergi „Preili Julie“, mille ainetel valmib hõrku tunnetemängu ja sümboleid täis tantsulavastus.

"PREILI J."
lavastaja,koreograaf, kunstnik: Oleg Titov
tantsijad: Xenia Rudakova, Sigrid Savi, Endro Roosimäe

www.tantsuteater.ee

Juhan Kohal , info@allee.ee , lisatud 20-05-2013 12:11
Salongis Allee on 18.-31. maini näitus Hollandi, Itaalia, Saksamaa ja Türgi kunstnike aastatel 2005-2013 valminud teostest. Näitusel eksponeeritakse aastatel 2005-2013 valminud erinevates tehnikates teoseid järgmistelt autoritelt: Christine Aseka (Holland), Raffaella Benetti (Itaalia), Sergio Boldrin (Itaalia), Agnese Cabano (Itaalia), Melike Ça&#287;ici (Türgi), Marianne Emmenegger (Saksamaa), Lorella Lion (Itaalia), Mauro Martin (Itaalia), Gianmario Quagliotto (Itaalia), Ersoy Yilmaz (Türgi). Näituse kuraator Adelinda Allegretti (Itaalia).

Salong Allee on avatud E-R kell 10-18, L kell 11-15. Sissepääs praegu tellingutes oleva hoone Rohelise turu poolsest küljest. Info tel. 6464500, 5127677 või info@allee.ee

Eelmised teated >>

 

Kirjuta teade!
Sinu nimi:
Sinu e-post:
Teade:
www.kunstikeskus.ee keskkonnas leiduvate mistahes algupäraste tekstide, tõlgete, terviklike info- ja lingikogumite ning pildimaterjali reprodutseerimine ainult KUNSTIKESKUS.EE ja/või nende autorite ja/või nende valdajate nõusolekul. Originaalteoste ja viidatud materjalidega seotud õigused kuuluvad üldjuhul nende autoritele ja/või valdajatele.